Hr Kaido Koppel Teie 16.04.2020 nr 8-5/2439-2
Pärnu Linnavalitsus Meie 23.04.2020 nr 14-11/2793-2
[email protected]
Kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringust
Austatud härra planeerimisosakonna juhataja
Pöördusite Rahandusministeeriumi poole küsimustega, mis on seotud kohaliku omavalitsuse
(KOV) eriplaneeringuga. Vastame küsimustele nende esitamise järjekorras.
1. Kas planeerimisseaduse (PlanS) § 96 lg 2 p 1–3 seisukohast võib algatada KOV
eriplaneeringu koostamise, kui tuulepargi asukoht võib jääda üldplaneeringuga kehtestatud
rohevõrgustiku alale ning selgitada planeeringumenetluse raames välja, kas tuulikuid on
võimalik alale kavandada selliselt, et rohevõrgustiku toimimine oleks tagatud ja
üldplaneeringuga seatud nõuded täidetud või on vajalik enne planeeringu algatamist täiendava
eksperthinnangu koostamine?
Selgitame, et PlanS § 95 lg 6 alusel on Pärnu Linnavalitsuse pädevuses hinnata, kas taotletava
KOV eriplaneeringu puhul esinevad faktilised asjaolud, mistõttu ei algatata planeeringut
vastavalt PlanS § 96 lg-le 2. Seega tuleb linnavalitsusel lähtudes uurimispõhimõttest selgitada
välja kõik planeeringu algatamise üle otsustamiseks olulised asjaolud ning hinnata neid
kogumis. Näiteks on praegusel juhul lisaks rohevõrgustikuga seotud küsimustele oluliseks
asjaoluks ka riigikaitseliste ehitiste töövõime säilimine.
Lähtudes eelnevast on KOV eriplaneeringu algatamata jätmise aluste esinemise hindamise
puhul tegemist KOV kaalutlusega. KOV kaalutlusotsus on seegi, kas tellida rohevõrgustikuga
seotud küsimustes eksperthinnang enne planeeringu algatamist või planeerimisprotsessi
raames. Nendime siiski, et pelgalt asjaolu, et tuuleparki kavandatakse rohevõrgustiku alale ei
välista automaatselt planeeringu algatamist, kuid seejuures on olulisteks asjaoludeks, mida
tuleb otsustamisel arvesse võtta nt rohevõrgustiku edasine toimimine, üldplaneeringuga ja
maakonnaplaneeringuga rohevõrgustikule seatud nõuded jmt. Kui ilmnevad põhjendatud
kahtlused, et esinevad KOV eriplaneeringu algatamata jätmise alused, siis võib menetluse
ökonoomia põhimõtet arvestades olla otstarbekas tellida asjakohane eksperthinnang enne
KOV eriplaneeringu algatamist. Eksperthinnangule võib tugineda ka optimaalse
planeeringuala määramisel.
Arvestades, et rohevõrgustiku toimimise tagamiseks on üldised kasutustingimused määratud
üldplaneeringu aluseks oleva maakonnaplaneeringuga, siis palume nimetatud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
eksperthinnangu lähteülesande koostamisse kaasata ka Rahandusministeeriumi
regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse ruumilise planeerimise peaspetsialist. Samuti
soovitame lähteülesande koostamisse kaasata Keskkonnaameti.
2. Kui KOV eriplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringut ei ole võimalik ellu viia
kooskõlas üldplaneeringuga, siis kas põhjendatud juhul on võimalik teha üldplaneeringu
muutmise ettepanekut, nagu näiteks rohevõrgustiku alale seatud nõuete muutmine ja
täpsustamine või rohevõrgustiku ala vähendamine?
PlanS ei näe ette võimalust KOV eriplaneeringuga üldplaneeringu muutmiseks. PlanS § 121
lg 3 p-s 3 sätestatut võib tõlgendada selliselt, et KOV eriplaneeringuga saab põhjendatud juhul
teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuid mitte üldplaneeringu muutmiseks.
Üldplaneeringut saab muuta koostades ja kehtestades uue üldplaneeringu, üldplaneeringu osa-
või teemaplaneeringu1.
Lähtudes eelnevast tuleb KOV eriplaneeringu koostamisel arvesta üldplaneeringu tingimusi.
Ka PlanS seletuskirja leheküljel 154 selgitatakse, et kuna tegemist on konkreetse ehitise
kavandamiseks koostatava planeeringuga, tuleb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
koostamisel järgida üldplaneeringus toodud üldiseid tingimusi.
3. PlanS § 98 lg 2 sätestab, et KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda
mitut võimalikku asukohta. Kuidas käsitleda mitme võimaliku asukoha kaalumist? Kas
eesmärk on kaaluda erinevate potentsiaalselt sobivate asukohtade vahel või selgitada välja
arenduse võimalikkus piirkonnas määrates tuulikute arenguks sobilikud ja mittesobilikud
alad? Tuulikute arenguks sobiliku ala välja selgitamise järgselt ilmneb, kas ala suurusest ning
paiknemisest lähtuvalt saab kaaluda mitme võimaliku piirkonna vahel või erinevate
asukohtade vahe ühe piirkonna sees. Kui sobiliku ja mittesobiliku ala määramisel ilmneb, et
piirkonnas ongi võimalus ainult ühe 7 tuulikuga pargi rajamiseks siis, kas seda saab pidada
nõuetekohaselt läbiviidud asukoha eelvalikuks?
PlanS § 98 lg 1 sätestab, et KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku eesmärk on kavandatavale
ehitisele sobivaima asukoha leidmine. Sama paragrahvi lg 2 järgi tuleb ehitisele sobivaima
asukoha leidmiseks kaaluda mitut võimalikku asukohta. PlanS ei kehtesta metoodikat, kuidas
mitut võimalikku asukohta kaalutakse. Sobiliku metoodika valik on seega KOV
kaalutlusotsus, mida tuleb põhjendada.
Võib juhtuda, et kaalutakse küll mitut asukohta, kuid tegelikest oludest (sh piirangutest)
tingituna ja arvestades kogu planeeringuala hõlmava asjakohase metoodika alusel läbiviidud
analüüsi tulemusi selgub, et võimalikke asukohti on vaid üks. Sellisel juhul võib lugeda
asukoha eelvaliku nõuetekohaselt tehtuks leides ehitisele ühe võimaliku asukoha. Samal ajal
juhime tähelepanu sellele, et KOV eriplaneeringu planeeringuala võib hõlmata kogu KOV
territooriumi või osavalla territooriumi. Seega võib eeldada, et niivõrd suurel territooriumil
saab kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks kaaluda mitut võimalikku
asukohta. Teiste sõnadega tuleb kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks
algatada planeering piisavalt suurel alal, et vältida olukord, kus asukoha eelvaliku protsessis
ehitisele asukohta ei leita, kuna planeerimisprotsessis selguvad kavandatavat ehitist välistavad
asjaolud. Samas puudub võimalus otsida alternatiivseid asukohti, kuna planeering algatati
liialt väikesele maa-alale. Lisaks annaks suurem planeeringuala võimaluse, et tuulepargi
1
PlanS § 93 lg 2
2
rajamiseks leitakse asukoht arvestades mh rohevõrgustikule üldplaneeringus ja
maakonnaplaneeringus seatud nõudeid, mis piiratud alal, ei pruugi võimalik olla.
Rõhutame veel, et asukoha eelvaliku aluseks olnud metoodika ja kaalutlused peavad olema
selgelt arusaadavad planeerimismenetluse osapooltele, sh lõppastmes ka KOV eriplaneeringu
lahendusele heakskiidu andjale.
4. Kui KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
käigus selgub, et võrdselt sobivaid alasid on mitu või võimaliku tuulepargi kavandamise ala
on laiem sellest, mida arendaja soovib realiseerida, siis kas sama menetluse raames saab edasi
minna ainult ühe või ka mitme detailse lahendusega? Kui võimalik on minna edasi vaid ühe
detailse lahendusega siis, kas KOV eriplaneeringu esimese etapi analüüsi tulemusi on
võimalik kasutada koostatava üldplaneeringu sisendina tuuleenergeetika arendusalade
kavandamiseks?
PlanS § 98 lg 1 järgi tehakse pärast KOV eriplaneeringu algatamist kavandatavale ehitisele
sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on KOV eriplaneeringu detailse
lahenduse väljatöötamise alus. PlanS ei sätesta, et ehitisele sobivaid asukohti võib olla ainult
üks. Seega on võimalik KOV eriplaneeringu detailne lahendus koostatakse nii ühele kui ka
mitmele asukohale. Tegemist on KOV kaalutlusotsusega.
Selgitame, et igal juhul on KOV ainupädevuses otsustada, millisel viisil ja täpsusastmes
üldplaneeringus tuulepargi asukoht valitakse. Samuti see, milliseid andmeid ja analüüse
kasutatakse sisendina üldplaneeringu lahenduse koostamisel. Oluline on, et KOV järgib
planeeringu koostamise korraldajana PlanS § 11 kohast teabe piisavuse põhimõtet2. Ehk
kasutab piisavat ja asjakohast teavet ning seostab planeeringu vajalikul määral teiste ruumilist
arengut mõjutavate dokumentidega tagades seeläbi tasakaalustatud planeeringulahenduse
väljatöötamise.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et PlanS kohaselt on tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga
ehitise asukoha valimine üldplaneeringu ülesanne (PlanS § 75 lg 1 p 4). KOV eriplaneering
koostatakse PlanS § 95 lg 1 alusel olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks ainult juhul,
kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Seega tuleb
üldreeglina ja esimese eelistusena kavandada tuuleparke üldplaneeringu (sh üldplaneeringu
osa-või teemaplaneeringu), mitte KOV eriplaneeringuga.
Eelnevaga seoses edastame Teilegi teadmiseks tuuleenergeetika arendamise teemal Virumaa
kohalikele omavalitsustele edastatud info, kuidas mõista üldplaneeringuga tuulepargi asukoha
valikut – millal minna edasi detailplaneeringu ja millal projekteerimistingimustega.
Planeerimisseaduse kohaselt on tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha
valimine üldplaneeringu ülesanne (PlanS § 75 lg 1 p 4). Valik, kas üldplaneeringule järgneb
detailplaneering või projekteerimistingimuste väljastamine, sõltub sellest, kui täpselt on
üldplaneeringus tuulepargi asukoht valitud ja kas tegemist on detailplaneeringu koostamise
kohustusega ala või juhuga. Planeeringu täpsusastmega vastavuses toimub ka
üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisega kaasnevate mõjude hindamine.
2
Vt Planeerimise põhimõtete rakendamine, lk 10–11. Arvutivõrgus:
https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf
3
Juhtudel ja aladel, kus üldplaneeringus on tuulepargi asukoha valimine toimunud üldisemal
täpsusastmel, mistõttu pole selle alusel võimalik projekteerimistingimusi väljastada, on
soovitatav määrata üldplaneeringus detailplaneeringu koostamise kohustus (PlanS § 125 lg
1 p 4; § 125 lg 2). Vajadusel on võimalik määrata ka keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) kohustus (KeHJS § 6 lg 1 p 34). Lisaks KSH-le on detailplaneeringu koostamisel tarvis
hinnata ka asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid (PlanS § 4 lg 2 p 5). Kirjeldatud lähenemine võimaldab üldplaneeringus
määrata tuulepargile asukoht ja hinnata kaasnevad mõjud üldisemal täpsusastmel ning
detailplaneeringu menetluses kavandada detailne lahendus ja hinnata täpsemalt kavandatava
tegevusega kaasnevaid mõjusid.
Üldplaneeringu alusel tuulepargi kavandamiseks projekteerimistingimuste väljastamise
(PlanS § 74 lg 5) eelduseks on, et tuulepargile on üldplaneeringus valitud asukoht ja seatud
tingimused täpsusastmega, mis võimaldavad projekteerimistingimusi väljastada ning puudub
detailplaneeringu koostamise kohustus. Seejuures on üldplaneeringu koostamisel vastavas
täpsusastmes hinnatud kõik asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja
looduskeskkonnale avalduvad mõjud ning läbi viidud KSH.
Kohaliku omavalitsuse ainupädevuses on otsustada, millisel viisil/täpsusastmes
üldplaneeringus tuulepargi asukoht valitakse. Seejuures on kohaliku omavalitsuse
kaalutlusotsus nii see, millisest üldisest täpsusastmest alates saab lugeda tuulepargi asukoht
üldplaneeringuga valituks kui ka see, millisest täpsusastmest alates on võimalik
detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal väljastada projekteerimistingimused
tuulepargi kavandamiseks.
Täname esitatud küsimuste eest ja soovime hea koostöö jätkumist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks:
Kaitseministeerium
Keskkonnaministeerium
Keskkonnaamet
Heddy Klasen 611 3233
[email protected]
4