Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi määramine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 06.03.2020 Kehtib kuni: 06.03.2025 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Muinsuskaitseamet Kaitseministeerium Teie: 21.01.2020 nr 12-4/19/5113 [email protected] Meie: 06.03.2020 nr 1.1-7/3185-2 Sama: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi määramine Muinsuskaitseamet algatas Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas paiknevate asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamise ning lähestikku asuvatele kultuurimälestistele ühise kaitsevööndi määramise menetluse. Kaitstavate hüvede vahel tasakaalustatud otsuse tegemise nimel koostas Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik täiendava eksperdihinnangu asulakohtade ja muistsete põllujäänuste mälestiseks tunnistamisel (Lisa 2). Eksperdihinnangus on selgitatud välja muististe riikliku kaitse eeldusele vastavus ning täiendavalt analüüsitud lähestikku asetsevatele mälestistele ühise kaitsevööndi loomise vajadust. Olete oma 21.01.2020. a edastatud kirjas palunud Muinsuskaitseametil edastada Teile täpne teave, millised kohustused, kitsendused ja piirangud seoses muististe mälestiseks tunnistamise ja mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamisega Kaitseministeeriumile kui kinnisasja valitsejale kaasnevad. Mälestiste alal on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata keelatud (MuKS § 52) ehitamine, haljastustööd, raietööd, pinnase teisaldamine, pinnase juurdevedu, ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse mõistes. Kõigile mälestise alal kavandatavatele kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele peab eelnema arheoloogiline uuring või arheoloogiline jälgimine. Uuringu vajaduse ja ulatuse üle otsustab Muinsuskaitseamet esitatud taotluse põhjal. Arvestades kiviaegse arheoloogilise kultuurkihi vanust ja unikaalsust tuleb tagada maksimaalselt selle säilimine, mistõttu mitte ette näha ehitiste või rajatiste püstitamist mälestise alale. Mälestise alal on otsinguvahendiga otsimine keelatud, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks. Mälestiste kaitsevööndis tehtavatest töödest tuleb Muinsuskaitseametit teavitada (MuKS § 58) kõrghaljastuse rajamisest, raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest ning maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse tähenduses. Tööde tegemise teatis tuleb esitada Muinsuskaitseametile või elektrooniliselt kultuurimälestiste registri kaudu vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist. Vajaduse korral tehakse ehitamisel või kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 seotud tööde teostamisel arheoloogiline uuring. Uuringu vajaduse üle otsustab Muinsuskaitseamet. Uuringu tegemiseks on võimalik taotleda Muinsuskaitseametilt hüvitist. Mälestiste ühises kaitsevööndis on otsinguvahendiga otsimine keelatud, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks. Saadame Teile arvamuse avaldamiseks kultuurimälestiseks tunnistamise käskkirja eelnõu. Lähtudes Muinsuskaitseseaduse § 16 ootame Teie kirjalikku arvamust asulakohtade ja muistsete põllujäänuste mälestiseks tunnistamise ja lähestikku asuvatele kultuurimälestistele ühise kaitsevööndi määramise kohta hiljemalt 20. aprilliks 2020. a e-posti aadressil [email protected]. Muinsuskaitseamet kaalub kõiki laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõu. Kui kultuurimälestiseks tunnistamise õigusakti eelnõu oluliselt muudetakse, saadab Muinsuskaitseamet selle Teile uuesti tutvumiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Siim Kaitsekorralduse peaspetsialist Tel: +372 5385 1303 E-post: [email protected] Lisainformatsioon: arheoloogianõunik Martti Veldi ([email protected]) Lisa 1: Kultuurimälestiseks tunnistamise õigusakti eelnõu Lisa 2: Eksperdihinnang Jõelähtme vallas Jõesuu külas paiknevate asulakohtade ja muistsete põllujäänuste (reg-nr 30211 ja 30312) kultuurimälestisteks tunnistamiseks Lisa 3: Mälestistele ja mälestistelt avanevad olulised vaated 2 (2) MINISTRI KÄSKKIRI (EELNÕU) Tallinn {regDateTime} nr {regNumber} Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 1 ja § 14 lõike 1 ja 6 alusel. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga arheoloogiamälestis: 1.1. Asulakoht ja muistsed põllujäänused (asukoht Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu küla, Linnamäe, KÜ 24505:002:0029; Kaitsejõudude lasketiir, KÜ 24505:002:0268; 11262 Ruu-Ihasalu tee, KÜ 24501:001:0153; Ida-Hansu, KÜ 24505:002:0382; Neeme kergtee lõik 6, KÜ 24505:002:0269). 1.2. Asulakohad ja muistsed põllujäänused (asukoht Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu/Jägala-Joa küla, Linnamäe, KÜ 24505:002:0029; Kaitsejõudude lasketiir, KÜ 24505:002:0268; 11262 Ruu-Ihasalu tee, KÜ 24501:001:0153; Anija metskond 9, KÜ 24505:002:0490; Anija metskond 10, KÜ 24505:002:0272; Neeme kergtee lõik 5, KÜ 24505:002:0271; Neeme kergtee lõik 6, KÜ 24505:002:0269). 2. Kehtestan käskkirja punktides 1.1.-1.2. nimetatud mälestiste piirid vastavalt kaartidele käskkirja lisades 1-2. 3. Kehtestan käskkirja punktides 1.1.-1.2. nimetatud mälestistele ning lähestikku paiknevatele ehitismälestisele Linnamäe hüdroelektrijaama pais (kultuurimälestiste registri nr 30418) ja arheoloogiamälestistele Asulakoht (reg nr 17534) ja Linnus "Jägala linnamägi" (reg-nr 17535) ühise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 3. Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, sealhulgas kinnismälestiste Linnamäe hüdroelektrijaama pais ja Linnus „Jägala linnamägi“ vaadeldavus. Kultuuriväärtusliku objektina on kaitsevööndisse haaratud Linnamäe paisjärv. 4. Muinsuskaitseametil kanda mälestiste andmed kultuurimälestiste registrisse, piirid ja ühine kaitsevöönd Maa-ameti kaardile ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine Asulakohad ja muistsed põllujäänused paiknevad Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Jõesuu ja Jägala-Joa külas Jägala jõe alamjooksul üles paisutatud Linnamäe paisjärve idakaldal. Muististest 300 m kaugusel läänes ja loodes paiknevad muinsuskaitse all olevad Linnus „Jägala linnamägi“ (reg-nr 17535), Asulakoht (reg-nr 17534) ja Linnamäe hüdroelektrijaama pais (reg-nr 30418). Linnamäe paisjärve ja ümbruse arheoloogiapärandi uurimislugu on pikk ning selle käigus kogutud teave osutab mitmekesisele inimtegevusele aastatuhandete vältel. Jägala Jõesuu linnamäe lähiümbrus Jägala jõe alamjooksul on rikkalik piirkond eriaegsete muististe poolest. Põhjalikumalt uuris Jägala Jõesuu linnuse piirkonnas paiknevaid muistiseid aastatel 2008–2013 arheoloog Aivar Kriiska. Muistsed inimasustuse ja -tegevuse jäljed Jägala jõe alamjooksul asuvad uuringute kohaselt kontsentreeritult kolmes lähestikku asuvas piirkonnas. 1) Jägala Jõesuu linnuse piirkond, kus lisaks rauaaegsele linnusele (u 350 eKr–150 pKr) ja sellele eelnenud kindlustatud asulale (u 500 eKr) on avastatud kiviaegsed asulakihid (u 4500–3700 eKr) ning fossiilsete põldude jäänused (u 6.–3. saj eKr). Linnuseset 75–150 m põhja ja kirde suunas paikneb Jägala Jõesuu linnuse asulakoht (reg nr 17534), mille kultuurkiht on mattunud luiteliiva alla. Kõik need eriaegsed ühes piirkonnas paiknevad muistised on juba muinsuskaitse all. 2) Asulakoht ja muistsed põllujäänused (reg-nr 30211) asuvad Jägala Jõesuu linnusest u 200– 600 m idas teisel pool Linnamäe paisu paikneval 3,9 ha suurusel alal. Siit on avastatud Jägala Jõesuu V asulakoht (u 3900 eKr) ning fossiilsete põldude jäänused, mille noorim põllukiht on dateeritud aega u 750 pKr. 3) Asulakohad ja muistsed põllujäänused (reg-nr 30212). Muististekompleks koosneb seitsmest eriaegsest asualakohas, mille dateeringud jäävad vahemikku 6510 eKr kuni 1050 pKr, kuid põllujäänuste dateering on ebaselge. Tihedalt eriaegsete asulalaikude ja fossiilsete põllujäänustega kaetud ala suuruseks on 7,5 ha. Ettepaneku tunnistada asulakohad ja muistsed põllujäänused arheoloogiamälestisteks tegi arheoloog Aivar Kriiska teavitades Muinsuskaitseametit muististe avastamisest 2008. aastal. Muinsuskaitseamet võttis objektid arvele 2012. aastal. Ettepaneku Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamiseks selliselt, et kaitsevööndisse oleks haaratud Linnamäe paisjärv, tegi Wooluvabrik OÜ 2019. aastal. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamise vajaduse väljaselgitamiseks koostasid Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik L. Renter ja Harjumaa nõunik-arheoloog H. Kaldre eksperdihinnangu. Lähtudes esitatud ettepanekutest ning koostatud eksperdihinnangust algatas Muinsuskaitseamet menetluse asulakohtade ja muistsete põllujäänuste mälestiseks tunnistamise ning lähestikku asuvatele mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamise kaalumiseks. Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse maaomanikud, Jõelähtme Vallavalitsuse, Wooluvabrik OÜ, Keskkonnaameti ja Jägala Kalateed MTÜ ning küsis nende arvamust. Jõelähtme Vallavolikogu, Riigimetsa Majandamise Keskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetasid muististe mälestiseks tunnistamist ning ühise kaitsevööndi loomist ja vastuväiteid ei esitanud. Vastuväited puudusid ka Elering AS-il, Kaitseministeeriumil ja Maanteeametil. Keskkonnaamet ning Jägalal Kalateed MTÜ küsisid täiendavat infot lõpliku seisukoha kujundamiseks. Eraomanikud A.K. ja M.M. arvamust ei esitanud. Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste riikliku kaitse eelduse väljaselgitamiseks ning ühise kaitsevööndi loomiseks koostas Muinsuskaitseameti arheoloogianõunik M. Veldi eksperdihinnangu, milles ühtlasi käsitletakse Keskkonnaameti ja Jägala Kalateed MTÜ poolt viidatud puudujääke. Muinsuskaitseamet kaalus esitatud arvamusi, ettepanekuid ning toetudes eksperdihinnangutes esitatud infole otsustas algatada asulakohtade ja muistsete põllujäänuste mälestiseks tunnistamise ja lähestikku asuvatele mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamise menetluse. Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja kaitse alla võtmise põhjendus Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019. a määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Vastavus riikliku kaitse eelduste üldistele kriteeriumitele Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest kaaluti asulakohtade ja muistsete põllujäänuste puhul olulisust, selektiivsust ja originaalsubstantsi säilivust. Jägala asulakohad ja muistsed põllujäänused pärinevad väga pikast perioodist – mesoliitikumist kuni viikingiaja lõpuni (u 6500 eKr – 1050 pKr). Senised uuringud on näidanud, et Jägala asulakohtadelt saadud leiumaterjal on võimaldanud ümber hinnata nii mesoliitiliste asulakohtade paiknemist maastikul kui ka kiviaegsete tööriistade materjalide kasutamist. Samuti on tegemist ühe Põhja-Eesti tähtsama viikingiaja keskusega, millel on väga kõrge teaduslik potentsiaal. Tegemist on Eesti kultuuripärandile tervikuna oluliste muististega. Eesti arheoloogilise leiuainese kontekstis on Jägala jõe ülemjooksu piirkond silmapaistvalt rikas arheoloogiliste muististe poolest. See on piirkond, kus suure tõenäosusega avastatakse veel uusi muistiseid juurde. Muististe eriaegne pikk kasutusperiood võimaldab mikroregiooni tasandil luua ajatelje inimese ja looduse vastastikuse koosmõju uurimiseks. Jägala jõe ülemjooksu muistised ja maastikud esindavad Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Kaitse alla esitatavad muistised on väga hästi säilinud ajaloolise maastiku osa. Muististe originaalsubstantsi on minimaalselt lõhutud kaabeldus- ja tee-ehitustööde käigus. Muististe alale ei ole rajatud ehitisi. Vastavus arheoloogiamälestiste kriteeriumitele Arheoloogiamälestiste kriteeriumitest kaaluti Jägala asulakohtade ja muistsete põllujäänuste puhul vanust ja asukohta, teabe teaduslikku väärtust ja ainulaadsust, silmapaistvust ja erilisust ning säilitatavust. Jägala muistsed asulakohad ja põllujäänused on ajalise mitmekesisuse- ja kihilisuse näitajad, mille kasutusaeg ulatub mesoliitikumist kuni viikingiajani (u 6500 eKr – 1050 pKr). Muistsete põllujäänuste noorim põllukiht on dateeritud aega u 750 pKr. Asulakohtade kultuurkiht sisaldab kivi- ja rauaaja asulakohtadele iseloomulikku leiumaterjali, st arte- ja ökofakte, sh kvartsi- ja tulekivikillud, luufragmendid ja savinõukillud. Lisaks esemelisele materjalile on avastatud vähemalt üks kiviaegne tulease ning juhuleiuna nooleots, mis on dateeritud vahemikku 4200–2000 eKr. Jägala asulakohad ning muistsed põllujäänused on kõrge teadusliku väärtusega ning oma olemuselt ainulaadsed. Jägala jõe ülemjooksu piirkond on arheoloogilise leiuainese poolest silmapaistev ja eriline ning omab kõrget kultuuripärandilist väärtust. Asulakohad ja muistsed põllujäänused on maa-alalised muistised, mida on võimalik säilitada ainult oma algses asupaigas. Mälestiste kultuurkihi teisaldamisega mälestised häviksid. Riikliku kaitse all olevad mälestised peavad kogumis andma ülevaate Eesti kultuurilisest identiteedist meie mitmekesise ainelise pärandi põhjal. Mälestiste nimekirja täiendamine, et selles oleks esindatud läbilõige kogu pärandist, on pidev protsess. Muistise mälestiseks tunnistamisel on oluline, et see täiendaks juba kaitse all olevate mälestiste kogumit viisil, et mälestiste nimekirja põhjal oleks võimalik saada laiapõhjaline ülevaade Eesti ajaloo olulistest sotsiaalsetest ja kultuurilistest protsessidest ning asustuse ajaloost. Asulakohad ja muistsed põllujäänused vastavad riikliku kaitse eeldusele. Muistised tervikuna on ainulaadsed ajalise mitmekesisuse- ja kihilisuse näitajad ja sisaldavad Eesti arheoloogiale olulist teaduslikku teavet mesoliitikumist viikingiajani (u 6500 eKr – 1050 pKr) ja esindavad Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Asulakohtade ja muistsete põldude jäänuste alal säilinud ehitiste või muude inimese poolt rajatud objektide jäänused (nt tuleasemed, põllujäänused) ja arheoloogilised leiud on hindamatu allikas kiviaja ühiskonna, majanduse, religiooni ning loodusolude uurimisel. Riikliku kaitseta ohustavad asulakohti detektorirüüste, salajased kaevamised ning teadmatusest tulenev lõhkumin. Mälestise piir Asulakohad ja muistsed põllujäänused on maa-alalised objektid, mille puhul on MuKS-i § 19 lõige 2 punkti 1 kohaselt vajalik määrata selle piir. Mälestise piiride määramisel on lähtutud aastatel 2008–2013 Aivar Kriiska poolt juhitud välitööde andmetest. Lisaks välitööde andmetele on piiride määramisel tuginetud katastripiiridele, teedele, loodusobjektidele ja maastiku kõrgusandmetele. Kaitsevööndi eesmärk ja ulatus MuKSi § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtuvalt. Kaitsevööndi eesmärgiks MuKS § 14 lõike 2 punkti 1 ja 3 kohaselt on tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestistega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine ning kinnismälestisi ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. Kultuuriväärtusega objektina on kaitsevööndisse haarataud Linnamäe paisjärv. Linnamäe paisjärv on osa Jägala jõe lõigust, mis on võetud Jägala jõe hoiualana riikliku looduskaitse alla. Samuti kuulub ala Jägala loodusalana Natura 2000 alade võrgustikku ning lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Ühtlasi on paisjärve puhul tegemist olulise osaga kultuuriväärtusliku tervikut moodustavast kooslusest. Linnamäe paisjärve kaldal paiknev töötav hüdroelektrijaam koos ümbritseva keskkonnaga moodustab väärtusliku terviku, iseloomustades piirkonna ajaloo aastatuhandete pikkust järjepidevust ja inimasustusest ja -tegevusest tekkinud muutusi. Paisjärv on Linnamäe hüdroelektrijaama paisu lahutamatu osa, mis tagab mälestiseks oleva paisu kasutamise algses funktsioonis ning ilmestab endisaegse elektritootmise tehnoloogia arenemist ning kasutusvõimalusi. Linnamäe paisjärve ja selle kallastel paiknevate ehitis- ja arheoloogiamälestisete säilimine olemasolevas, ajalooliselt väljakujunenud keskkonnas on oluline Eesti ajaloo ja kultuuripärandi ning Linnamäe koha identiteedi ja eripära säilitamise seisukohast. Kaitsevööndi piiri määramisel on arvestatud iga objekti eripäradega, et tagada maksimaalselt mälestiste säilimine sobivas keskkonnas. Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja intensiivsus võivad paiguti erineda ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole asulakohtade kultuurkihi ulatust võimalik täpselt määrata. Seega aitab ühine kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda kaugemale seni teada olevatelt mälestiste aladelt. Ühise kaitsevööndiga tagatakse mälestiste seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks. Linnuse „Jägala linnamägi“, Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kaitsevööndi paisjärve poolne piir aitab säilitada mälestiste võimalikku veealust osa ning kaitsta seda järvepõhja süvendus- ja muude sekkuvate tööde mõju eest. Asulakohad ja muistsed põllujäänused tõusevad ümbritsevast maastikust esile luiteliivadega kaetud kõrgemate aladena ning on maastikul hästi piiritletavad. Seega ei ole vajadust laiendada ühist kaitsevööndit muististest põhja-, ida- ja lõunasuunas. Lisaks on kaitsevööndi eesmärgiks MuKS § 14 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagada kinnismälestiste vaadeldavus, misläbi on võimalik tajuda inimese ja looduse vastastikku koosmõju läbi aegade. Linnamäe paisjärv tagab segamatud vaated linnuselt asulakohtadele ja vastupidi. Samuti on olulised vaated paisult linnamäele, linnamäelt paisule. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu puhul on tegemist visuaalselt dominantse objektiga maastikul, mis on hästi vaadeldav nii paisjärve lääne-, edela- ning lõunakallastelt. Olulised vaated avanevad ka paisult endalt, luues keskteljelise vaatekoridori piki jõge mõlemas suunas. Kuna mälestised Linnus „Jägala linnamägi“, Asulakoht, Linnamäe hüdroelektrijaama pais ning Asulakohad ja muistsed põllujäänused paiknevad lähestikku ja moodustavad ajaloolise terviku, kehtestatakse mälestistele ühine kaitsevöönd (MuKS § 14 lg 6). Ühise kaitsevööndi määramisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad mälestistele suunatud tegevused vähendama mälestiste hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Kaitsevööndi määramisel on tuginetud Linnamäe paisjärve kui kultuuriväärtusliku objekti paiknemisele maastikul, Linnamäe paisjärve kaldajoonele, katastripiiridele, teedele, loodusobjektidele, maastiku kõrgusandmetele ning vaadetele mälestistele ja mälestistelt. Ühine kaitsevöönd kattub paisjärve piirkonnas osaliselt Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndiga. Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärgiks on tagada sujuv üleminek muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuurile ning tagada muinsuskaitseala vaadeldavus. Kuna muinsuskaitseala eesmärgid erinevad kavandatava ühise kaitsevööndi eesmärkidest, siis on osaline kaitsevööndite kattumine põhjendatud. Leevendused Muinsuskaitseseadusega sätestatud tööde tegemise loakohustusest ning kaitsevööndis kooskõlastamise ja teavitamise kohustusest leevenduste tegemine ei ole asjakohane, kuna nii konserveerimine, restaureerimine, ehitamine, haljastus-, raie-, kaeve- kui ka muud pinnasetööd mõjutavad otseselt mälestiste säilimist. /allkirjastatud digitaalselt/ …………. Lisa 1. Mälestise Asulakoht ja muistsed põllujäänused (reg-nr A30211) piir Eesti põhikaardil Lisa 2. Mälestise Asulakohad ja muistsed põllujäänused (reg-nr A30212) piir Eesti põhikaardil Lisa 3. Mälestiste Asulakohad ja muistsed põllujäänused (reg-nr 30211 ja 30212), Linnamäe hüdroelektrijaama pais (reg-nr 30418), Asulakoht (reg nr 17534) ja Linnus „Jägala linnamägi“ (reg-nr 17535) ühine kaitsevöönd Lisa 1. Mälestise Asulakoht ja muistsed põllujäänused (reg-nr 30211) piir Eesti põhikaardil Koordinaadid Nr X Y 1 6592723 565997 2 6592707 566088 3 6592749 566411 4 6592696 566429 5 6592597 566304 6 6592608 566173 7 6592616 566159 8 6592610 566124 9 6592704 566012 Lisa 2. Mälestise Asulakohad ja muistsed põllujäänused (reg-nr 30212) piir Eesti põhikaardil Koordinaadid Nr X Y 1 6592455,947 566436 2 6592338 566538 3 6592274,912 566562,3545 4 6592238 566575 5 6592198 566549 6 6592169,947 566494 7 6592140,947 566388 8 6592151,966 566386,577 9 6592176,64 566383,419 10 6592199,928 566384,936 11 6592226,605 566381,81 12 6592256,411 566371,348 13 6592269,439 566367,4 14 6592284,046 566363,65 15 6592293,916 566356,939 16 6592302,207 566347,661 17 6592312,99 566333,47 18 6592328,791 566328,13 19 6592352,81 566320,57 20 6592365,02 566314,42 21 6592376,47 566306,84 22 6592389,92 566295,49 23 6592399,132 566288,59 24 6592405,251 566276,746 25 6592406,831 566262,335 26 6592406,633 566244,964 27 6592402,87 566229,91 28 6592398,66 566221,31 29 6592393,07 566214,42 30 6592382,31 566204,81 31 6592365,83 566187,43 32 6592362,873 566177,681 33 6592359,123 566168,206 34 6592354,385 566152,61 35 6592349,844 566142,937 36 6592350,634 566137,41 37 6592356,359 566132,474 38 6592363,84 566121,86 39 6592370,83 566116,44 40 6592381,78 566109,68 41 6592389,29 566102,93 42 6592402,34 566093,07 43 6592418,5 566083,52 44 6592434,94 566076,25 45 6592449,62 566071,63 46 6592471,78 566066,04 47 6592488,069 566061,376 48 6592496,726 566057,1065 49 6592465,947 566211 50 6592474,947 566236 51 6592453,947 566311 Lisa 3. Mälestiste Asulakohad ja muistsed põllujäänused (reg-nr 30211 ja 30212), Linnamäe hüdroelektrijaama pais (reg-nr 30418), Asulakoht (reg nr 17534) ja Linnus „Jägala linnamägi“ (reg-nr 17535) ühine kaitsevöönd Koordinaadid Nr X Y 1 6592880,463 565870,976 2 6592854,394 565914,6407 3 6592840,726 565926,3632 4 6592707,374 566090,8733 5 6592707 566088 6 6592723 565997 7 6592704 566012 8 6592610 566124 9 6592616 566159 10 6592608 566173 11 6592597 566304 12 6592696 566429 13 6592455,947 566436 14 6592453,947 566311 15 6592474,947 566236 16 6592465,947 566211 17 6592496,726 566057,1065 18 6592488,069 566061,376 19 6592471,78 566066,04 20 6592449,62 566071,63 21 6592434,94 566076,25 22 6592418,5 566083,52 23 6592402,34 566093,07 24 6592389,29 566102,93 25 6592381,78 566109,68 26 6592370,83 566116,44 27 6592363,84 566121,86 28 6592356,359 566132,474 29 6592350,634 566137,41 30 6592349,844 566142,937 31 6592354,385 566152,61 32 6592359,123 566168,206 33 6592362,873 566177,681 34 6592365,83 566187,43 35 6592382,31 566204,81 36 6592393,07 566214,42 37 6592398,66 566221,31 38 6592402,87 566229,91 39 6592406,633 566244,964 40 6592406,831 566262,335 41 6592405,251 566276,746 42 6592399,132 566288,59 43 6592389,92 566295,49 44 6592376,47 566306,84 45 6592365,02 566314,42 46 6592352,81 566320,57 47 6592328,791 566328,13 48 6592312,99 566333,47 49 6592302,207 566347,661 50 6592293,916 566356,939 51 6592284,046 566363,65 52 6592269,439 566367,4 53 6592256,411 566371,348 54 6592226,605 566381,81 55 6592199,928 566384,936 56 6592176,64 566383,419 57 6592151,966 566386,577 58 6592140,947 566388 59 6592142,126 566392,3087 60 6592131,634 566398,42 61 6592121,962 566399,802 62 6592111,168 566397,112 63 6592080,499 566397,868 64 6592069,571 566405,989 65 6592061,675 566414,674 66 6592051,445 566422,322 67 6592041,236 566422,474 68 6592023,364 566418,567 69 6592020,295 566410,209 70 6592011,215 566405,669 71 6591999,767 566391,062 72 6591991,081 566380,008 73 6591971,555 566364,899 74 6591948,05 566354,482 75 6591926,013 566344,789 76 6591913,921 566336,724 77 6591907,545 566332,4711 78 6591909,37 566136,357 79 6591914,299 566133,597 80 6591920,017 566132,611 81 6591926,721 566134,189 82 6591934,411 566136,752 83 6591945,649 566138,921 84 6591958,06 566140,34 85 6591973,545 566139,301 86 6591979,957 566134,583 87 6591985,281 566134,583 88 6591999,992 566135,888 89 6592007,022 566137,359 90 6592014,711 566137,655 91 6592022,751 566136,999 92 6592030,425 566146,345 93 6592039,009 566153,137 94 6592046,616 566158,772 95 6592057,241 566161,724 96 6592062,367 566164,879 97 6592072,817 566174,54 98 6592078,535 566182,427 99 6592080,112 566188,933 100 6592087,21 566200,566 101 6592097,669 566219,799 102 6592104,504 566226,897 103 6592110,156 566230,315 104 6592122,291 566232,314 105 6592132,149 566236,783 106 6592144,242 566242,303 107 6592154,626 566246,115 108 6592161,987 566246,246 109 6592170,524 566248,077 110 6592177,486 566250,794 111 6592190,762 566253,16 112 6592200,84 566254,32 113 6592212,29 566253,81 114 6592221,42 566251,173 115 6592226,809 566250,516 116 6592229,701 566248,15 117 6592230,752 566242,235 118 6592231,278 566233,954 119 6592232,724 566228,171 120 6592231,41 566223,307 121 6592231,45 566215,19 122 6592234,809 566197,873 123 6592234,415 566191,827 124 6592220,01 566175,12 125 6592213,15 566168,54 126 6592203,76 566158,81 127 6592196,64 566150,22 128 6592188,93 566139,51 129 6592184,42 566127,22 130 6592179,57 566109,44 131 6592177,59 566102,79 132 6592175,25 566091,75 133 6592169,613 566070,013 134 6592169,342 566051,846 135 6592174,131 566023,065 136 6592178,863 566009,92 137 6592190,168 565988,362 138 6592198,903 565978,618 139 6592203,754 565974,408 140 6592218,56 565961,56 141 6592232,542 565951,13 142 6592245,776 565940,783 143 6592254,464 565934,907 144 6592258,02 565930,07 145 6592265,76 565926,82 146 6592290,189 565918,68 147 6592302,5 565915,54 148 6592312,1 565913,56 149 6592319,63 565911,93 150 6592327,3 565910,9 151 6592337,8 565909,18 152 6592349,67 565906,93 153 6592358,44 565904,21 154 6592363,959 565902,418 155 6592370,841 565901,083 156 6592370,649 565897,816 157 6592362,768 565884,937 158 6592354,118 565872,442 159 6592344,507 565861,101 160 6592337,779 565853,412 161 6592331,82 565840,918 162 6592325,285 565833,998 163 6592320,671 565827,847 164 6592315,87 565818,19 165 6592311,97 565805,344 166 6592316,055 565798,058 167 6592321,822 565781,526 168 6592323,496 565767,217 169 6592332,9 565751,77 170 6592338,911 565740,03 171 6592356,341 565719,869 172 6592360,47 565704,84 173 6592367,67 565692,49 174 6592371,67 565681,47 175 6592374,36 565672,07 176 6592377,33 565662,15 177 6592382,47 565651,62 178 6592387,6 565644,04 179 6592395,14 565634,34 180 6592401,41 565627,14 181 6592411,07 565617,57 182 6592417,93 565611,49 183 6592424,77 565605,4 184 6592439,25 565592,22 185 6592440,53 565591,48 186 6592448,36 565586,96 187 6592457,52 565583,38 188 6592465,52 565578,76 189 6592473,08 565574,04 190 6592470,805 565553,3135 191 6592474,297 565536,1684 192 6592481,481 565524,8619 193 6592498,48 565508,1402 194 6592514,355 565502,4252 195 6592531,818 565504,9652 196 6592804,68 565578,66 197 6592839,962 565614,8747 198 6592852,941 565628,7448 199 6592860,191 565637,6301 200 6592868,6 565648,4521 201 6592879,308 565664,7175 202 6592891,774 565683,6538 203 6592906,089 565709,7937 204 6592907,856 565725,2398 205 6592906,453 565758,4417 206 6592904,263 565810,294 207 6592901,922 565831,1585 208 6592889,844 565854,8388 209 6592880,463 565870,976 210 6592779,79 565623,99 211 6592706,96 565608,1 212 6592772,84 565702,44 213 6592785,74 565754,41 214 6592783,92 565800,25 215 6592767,87 565839,64 216 6592736,42 565883,17 217 6592778,46 565899,06 218 6592815,54 565883,17 219 6592853,93 565817,13 220 6592857,9 565723,13 221 6592822,16 565668,84 222 6592779,79 565623,99 223 6592712,144 565869,6655 224 6592705,709 565652,0717 225 6592692,84 565640,0491 226 6592678,616 565638,1863 227 6592625,953 565642,9277 228 6592575,471 565643,1675 229 6592573,018 565644,6535 230 6592539,59 565664,9072 231 6592539,487 565664,9693 232 6592528,22 565675,6201 233 6592516,38 565675,7701 234 6592499,79 565681,3201 235 6592485,8 565688,9901 236 6592480,8 565701,7101 237 6592465,97 565704,9501 238 6592463,66 565717,4601 239 6592532,22 565783,2501 240 6592554,46 565812,9001 241 6592564,887 565834,5147 242 6592578,55 565848,1101 243 6592585,5 565854,5901 244 6592613,994 565851,8713 245 6592657,31 565849,9601 246 6592692,98 565858,3001 247 6592698,54 565859,6901 Eksperdihinnang Jõelähtme vallas Jõesuu külas paiknevate asulakohtade ja muistsete põllujäänuste nr A30211 ja nr A30212 kultuurimälestisteks tunnistamiseks Koostaja Martti Veldi arheoloogiamälestiste nõunik Tartu 2020 1 Üldandmed .......................................................................................................................... 3 1.1 Mõisted ja kaitstavad väärtused ................................................................................... 4 2 Kaitse alla esitatavad muistised .......................................................................................... 5 2.1 Asupaik ........................................................................................................................ 5 2.2 Uurimislugu ................................................................................................................. 5 2.3 Muististe kirjeldus ....................................................................................................... 6 2.4 Jägala asulakohtade ja muistsete põllujäänuste seisukord 2020 .................................. 9 3 Menetluse käik .................................................................................................................. 11 3.1 Muististe avastamine ................................................................................................. 11 3.2 Mälestiseks tunnistamise ettepanek ........................................................................... 11 3.3 Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine ................................................ 12 4 Hinnang Jägala asulakohtade ja muistsete põllujäänuste vastavusele riikliku kaitse eeldusele ................................................................................................................................... 12 5 Mälestiseks tunnistamise põhjendused ............................................................................. 15 5.1 Kaitsevööndi määramine ........................................................................................... 16 6 Ettepanekud mälestiseks tunnistamisel mälestise andmete kohta .................................... 17 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 19 2 1 Üldandmed Eksperdihinnang on koostatud hinnangu andmiseks Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu ja Jägala-Joa külades paiknevate asulakohtade ja muistsete põllujäänuste (reg-nr 30211 ja reg- nr 30212) vastavusele riikliku kaitse eelduse kriteeriumidele. Eksperdihinnanguga selgitatakse mälestisteks tunnistamise asjaolusid, antakse ülevaade menetluskäigust ja sõnastatakse muististe mälestiseks tunnistamise ettepanek. Nimetus Asulakoht ja muistsed põllujäänused Reg nr 30211 Mälestise dateering Kiviaeg ja rauaaeg Mälestise liik Arheoloogiamälestis Asupaik Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu küla Mälestisel asuvad Nimi KÜ Funktsioon Omanik/valdaja kinnistud ja Linnamäe 24505:002:0029 Üldkasutatav Munitsipaalomand/ omanikud/valdajad maa Jõelähtme vald Kaitsejõudude 24505:002:0268 Riigikaitsemaa Riigiomand/Kaitse laketiir ministeerium 11262 Ruu- 24501:001:0153 Transpordimaa Riigiomand/ Ihasalu tee Maanteeamet Ida-Hansu 24505:002:0382 Maatulundus- Eraomand maa Neeme kergtee 24505:002:0269 Transpordimaa Munitsipaalomand/ lõik 6 Jõelähtme vald Nimetus Asulakoht ja muistsed põllujäänused Reg nr 30212 Mälestise dateering Kiviaeg ja rauaaeg Mälestise liik Arheoloogiamälestis Asupaik Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu/Jägala-Joa küla Mälestisel asuvad Nimi KÜ Funktsioon Omanik/valdaja kinnistud ja Linnamäe 24505:002:0029 Üldkasutatav Munitsipaalomand/ omanikud/valdajad maa Jõelähtme vald Kaitsejõudude 24505:002:0268 Riigikaitsemaa Riigiomand/ laketiir Kaitseministeerium 11262 Ruu- 24501:001:0153 Transpordimaa Riigiomand/ Ihasalu tee Maanteeamet Anija 24505:002:0490 Maatulundus- Riigiomand/RMK metskond 9 maa Anija 24505:002:0272 Maatulundus- Riigiomand/RMK metskond 10 maa Neeme kergtee 24505:002:0271 Transpordimaa Munitsipaalomand/ lõik 5 Jõelähtme vald Neeme kergtee 24505:002:0269 Transpordimaa Munitsipaalomand/ lõik 6 Jõelähtme vald 3 1.1 Mõisted ja kaitstavad väärtused Asulakoht Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. Muistsed põllujäänused Viljelusmajandus sai Eestis alguse umbes 4000 aastat eKr. Esialgu tehti põldu aletades. Erinevalt pronksiaegsetest ja hilisematest põllusüsteemidest ei ole meie kõige varasematest põldudest maapinnal nähtavaid jälgi säilinud. Vanimad säilinud nn balti põllud pärinevad ajast u 1000 eKr. Tänapäeval on neist näha paarikümne sentimeetri kõrgused ja 3–4 m laiused kividest ja mullast kuhjatud põllupeenrad ja/või põllukivihunnikud. Nendel põldudel tehti ristikündi. Mõnevõrra hilisemad nn kelti põllud erinevad esimestest oma korrapära poolest: nende suurus määrati kindlaks juba enne esimest kündi. Ajaarvamise vahetuse paiku hakati põldude ümber rajama karjateid, kujunema hakkasid põlispõllud. Kui varasem põllundus põhines ühe- ja kaheväljasüsteemil, siis talirukki levimine tähendas põhimõttelist muutust: kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi arenemiseks. Lõuna-Eestis võis hilisrauaajal olla levinud aletegu, Põhja- ja Kesk-Eestis oli põllupidamine märksa intensiivsem ning võimalik, et nii mõnelgi pool rakendati ka kolmeväljasüsteemi. Kaitstavad väärtused 1) Asulakoha kultuurkiht – Inimtegevuse tagajärjel ladestunud teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht, mida iseloomustavad esemete ja konstruktsioonide jäänused ning muistset elukeskkonda kirjeldavad ökofaktid. Asulakohtade kultuurkihis säilinud ehitiste või muude inimese poolt rajatud objektide jäänused (nt tuleasemed) ja arheoloogilised leiud on hindamatu allikas muinasaegse ühiskonna, majanduse, religiooni jms uurimiseks ning annavad infot inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. 2) Muistsete põldude jäänused – maapealsed põllupeenrad ja põllukivihunnikud ning kultuurkihi alumises horisondis (enamasti vahetult segamata loodusliku kihi peal) tuvastatavad künnijäljed. Muistsete põldudega seostuvat kultuurkihti iseloomustavad aletamisele viitavad söetükikesed, söestunud viljaterad ja muud taimsed jäänused ning inimtegevusest maha jäänud tööriistakatked ja potikillud. Muistsete põldude jäänused ning nendega seostuv kultuurkiht on hindamatuks allikaks muinasaegse põllumajanduse ning sellega kaasnenud praktikate uurimisel. 3) Maastiku ruumiline ja ajaline mitmekihilisus – Inimese ja looduse koosmõjul kujunenud lähestikku paiknevate eri-ilmeliste ja eriaegsete kultuuriväärtusega objektide terviklik kooslus. 4 2 Kaitse alla esitatavad muistised 2.1 Asupaik Kaitse alla esitatavad asulakohad ja põllujäänused paiknevad Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Jõesuu ja Jägala-Joa külas Jägala jõe alamjooksul üles paisutatud Linnamäe paisjärve idakaldal (Kaart 1). Muististest 300m kaugusel läänes ja loodes paiknevad muinsuskaitse all olevad Jägala Jõesuu linnamägi (reg-nr 17535), asulakoht (reg-nr 17534) ja Linnamäe hüdroelektrijaama pais (reg-nr 30418). Kaart 1. Mälestised ja arvel olevad muistised Linnamäe paisu piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet. 2.2 Uurimislugu Linnamäe paisjärve ja ümbruse arheoloogiapärandi uurimislugu on pikk ning selle käigus kogutud teave osutab mitmekesisele inimtegevusele aastatuhandete vältel. Ajaloolistel kaartidel on Jägala Jõesuu linnamäe piirkonda esmakordselt detailsemalt kujutatud 1688. aasta kaardil (Kaart 2), mil linnuse õueala on olnud kasutusel haritava põlluna. Jägala Jõesuu linnamäge kui kaitserajatist mainitakse teaduskirjanduses juba 19. sajandil ning sama sajandi lõpul viidi läbi ka esimesed arheoloogilised uuringud (A. Friedenthal). Kiviaja asulakoht linnamäel avastati 1917. aastal. 1920–1923 uurisid linnust ja kiviaegset asulat A. Spreckelsen ja A.M. Tallgren, 1923 osales uuringutel ka A. Friedenthal. Samal aastal tegi linnamäel kõrguste mõõtmisi Soome kiviaja uurija J. Ailio. Linnus võeti 1926. aastal muinasvarade kaitse seaduse alusel riigi kaitse alla, nõukogude perioodil tunnistati see 1964. aastal vabariiklikuks kultuurimälestiseks. Mälestise passi koostas arheoloog T. Moora 1972. aastal. 1985 kaevas linnamäe põhjaosas prooviauke E. Tõnisson, 5 1999 uuris linnuse lõunaosa A. Lavi ning 2005 uurisid põhjavalli ja kiviaja asulakohta K. Johanson ja M. Veldi. 2007 kaevati samuti valli ning uuriti ümbritsevat maastikku M. Lõhmuse ja E. Orase poolt ning 2008–2009 kaevas nii linnusel kui ka linnuse ümbruses A. Kriiska. Kaart 2. Linnamäe paisjärve piirkonnas olevad muistised 1688. aasta kaardil. Linnuse õueala on olnud kasutusel põllumaana. Aluskaart: Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1.2.C-III-8 leht 1. 2012. aastal toimusid A. Kriiska juhatatavad arheoloogilised välitööd Jõesuu ja Jägala-Joa külades planeeritava Ruu-Ihasalu maantee kergliiklustee trassi alal. 2013. aasta suvel uuris A. Kriiska juhitud ekspeditsioon Jägala-Joa IV mesoliitilist ja rauaaja asulakohta. 2015. aastal tegi arheoloogilist uuringut kergliiklustee rajamisel K. Treuman (Treuman 2015) ja 2016. aastal teostas arheoloogilist jälgimist sidekaabli paigaldamisega seotud kaevetöödel arheoloog G. Vedru. 2.3 Muististe kirjeldus Jägala Jõesuu linnamäe (reg-nr 17535) lähiümbrus Jägala jõe alamjooksul on rikkalik piirkond eriaegsete muististe poolest. Lisaks linnusele on viimase 15 aasta jooksul avastatud viis kiviaegset, kaks pronksiaegset, seitse rauaaegset asulakohta, üks lohukivi ja vähemalt kolmest kohast fossiilsete põldude jäänuseid. Muistsed inimasustuse ja -tegevuse jäljed Jägala jõe alamjooksul asuvad kontsentreeritult kolmes lähestikku asuvas piirkonnas1 (Kaart 3). 1 Aivar Kriiska 2008.–2013. aastatel toimunud välitööde andmete põhjal. 6 Kaart 3. Jägala Jõesuu ja Jägala-Joa muistsed asulakohad ja põldude jäänused Aivar Kriiska välitööde andmetel. Aluskaar: Maa-amet 1) Jägala Jõesuu linnuse piirkond, kus lisaks kaitsealusele linnamäele (u 350 eKr–150 pKr) paiknevad Jägala Jõesuu I asulakoht (u 3700 eKr), Jägala Jõesuu VI asulakoht (u 4500 eKr), Jägala Jõesuu kindlustatud asulakoht (u 500 eKr) ning linnuse õuealalt avastatud fossiilsete põldude jäänused (u 6.–3. saj eKr). Linnuseset 75–150 m põhja ja kirde suunas paikneb Jägala Jõesuu linnuse asulakoht (reg nr 17534), mille kultuurkiht on mattunud luiteliiva alla. Arheoloogiliste uuringute käigus kogutud leiumaterjal võimaldab asulakoha dateerida vanemasse (500 eKr–450 eKr) ja keskmisesse rauaaega (450–850 pKr). Kõik need eriaegsed ühes piirkonnas paiknevad muistised on juba muinsuskaitse all. 2) Jägala asulakohad ja muistsed põllujäänused (reg-nr A30211) Jägala Jõesuu linnusest u 200–600 m idas teisel pool Linnamäe paisu paiknev 3,9 ha suurune ala. Siit on avastatud Jägala Jõesuu V asulakoht (u 3900 eKr) ning fossiilsete põldude jäänused, mille noorim põllukiht on dateeritud aega u 750 pKr. Lisaks nimetatutele on asulakohalt leitud ka sellest märgatavalt hilisem nooleots, mis pärineb vahemikust 800–1050 pKr. 3) Jägala asulakohad ja muistsed põllujäänused (reg-nr A30212) Muististekompleks koosneb nn Jägala-Jõesuu IIa, IIb ja III kiviaegsetest asulakohtadest ning hilisematest, nn Jägala-Jõesuu IV, Jägala-Joa, Jägala-Joa III ja IV asulakohtadest ja Jägala-Joa ja Jägala-Joa II põllujäänustest. Seitsme väiksema asulakoha dateeringud jäävad vahemikku 6510 eKr kuni 1050 pKr, kuid põllujäänuste dateering on ebaselge. Tihedalt eriaegsete asulalaikude ja fossiilsete põllujäänustega kaetud ala suuruseks on 7,5 ha. Uuringud 2008 Aastal 2008 uuris Jägala-Jõesuu II, III, IV ning Jägala-Joa III asulakohta Aivar Kriiska, mille tulemused on avaldatud teadusartiklis 2009 (Kriiska et al. 2009). 7 Jägala-Jõesuu II asulakoha uuringutel avastati Narva tüüpi keraamikakilde, tulekivi- ja kvartsileide ning hulgaliselt põlenud luukilde. Ühest luukilliust tehtud radiosüsiniku analüüs andis tulemuseks 6510 aastat eKr. Jägala-Jõesuu III asulakohast saadud kvartsi- ja tulekivileidude põhjal dateeriti asulakoht mesoliitikumi lõppu. Jägala-Jõesuu IV asulakohal tehtud prooviaukudest avastati kuni 25 cm paksune kultuurkiht, mis sisaldas rauaaegset keraamikat. Jägala-Joa III asulakoha leiuaines koosnes samuti rauaaegsetest savinõukildudest. Uuringud 2013 Aivar Kriiska juhitud uuringute andmed Jägala-Joa IV asulakohal toimunud arheoloogiliste kaevamiste kohta on avaldatud teadusartiklis aastal 2014 (Kriiska et al. 2014). Muistis avastati 2011. aastal seoses Ruu – Ihasalu maantee laiendustöödega. Maantee kuivenduskraavi profiilis oli toona võimalik eristada nii raua- kui kiviaegset kultuurkihti Ühest lõhutud kiviaegsest tuleasemest kogutud süsi andis radiosüsiniku meetodil vanuseks 8030±40 14C aastat, keskmistatud kalibreeritud vanus u 6900 aastat eKr. 2013. a juulis toimusid Jägala-Joa IV asulakohal proovikaevamised 6 m² suurusel alal. Kohati tumedamate pinnaselaikudena eristuv rauaaegne kultuurkiht oli kuni 20 cm paksune ja sisaldas põlenud kivide purdu. Mesoliitiline kultuurkiht oli samuti u 20 cm paksune. Selles eristus tumedama söese laiguna 0,6–1 m läbimõõduga ja 20 cm sügavusele looduslikku liivapinda kaevatud tulease. Tuleaseme lähedal paiknes väiksem looduslikku pinnasesse ulatunud süvend, oletatavasti majapidamislohk. Rauaaja kihist leiti 127 käsitsikeraamika kildu ja 3 põlenud savitükki. Killud pärinevad nii pottidest kui ka kaussidest (vähemalt 16 katket). Servatükkidest nähtub, et kausid olid kergelt õhenevate servadega, sirgete servapealsetega, nõude suurim läbimõõt oli õlaosas. Õlale üleminek on kas kumer või väikese astanguga. 3,5–10 mm seinapaksusega nõud on olnud vormitud peamiselt mineraalse lisandiga segatud savist. Pinnad on enamasti silutud või isegi lihvitud, samas kui riipeid esineb vaid ühel killul. Ka ornamenteeritud on vaid üks kild. Analoogide järgi kujus ja pinnatöötluses Põhja- Eesti, ennekõike aga Iru linnuse ja asulakohta keraamikaga võib Jägala-Joa IV asulakoha dateerida esialgselt viikingiaega. Rauaaegsest kultuurkihist leiti ka rohkesti väikeseid rauamaagi tükke, neist osa mangaanirikkad, mis ei ole saanud tekkida kohapeal, vaid on sinna toodud inimeste poolt. Tõenäoliselt osutavad need asulakohal toimunud rauatootmisele. Kiviaega kuuluvad 270 leidu, neist 252 tulekivist, 8 kvartsist, 8 liivakivist ja 2 muudest kivimitest; lisaks veel 52 kaltsineerunud luutükki. Enamik leide saadi tuleasemest või selle vahetust ümbrusest, samas kui teises süvendis puudusid need täiesti. Tulekivi pärineb arvatavasti Eesti alalt Siluri ladestust, sealjuures osa on veeriseline materjal ja osa ilmselt murtud lubjakivist. Täpsem päritolukoht ei ole esialgu lokaliseeritav. Mälestise asukohast on leitud ka nooleots, mis on dateeritud vahemikku 4200–2000 eKr. Olulisus 8  1) Eesti ranniku asustamise esimesel etapil 8. aastatuhande lõpul ja 7 aastatuhande algul eKr ei paiknenud elupaigad vahetult mererannal, vaid sellest veidi kaugemal jõgede kallastel. 2) tööriistu valmistati sellel ajal veel üldiselt tulekivist – üleminek kvartsi massilisele kasutamisele leidis aset mõni sajand hiljem. 3) Jägala-Joa IV asulakoht koos teiste 2000. aastatel avastatud rauaaegsete asulatega (Jägala Jõesuu IV–V; Jägala-Joa II, III ja IV) osutavad, et Jägala jõe alamjooksul paiknes üks Põhja-Eesti viikingiaegsetest keskustest. 2.4 Jägala asulakohtade ja muistsete põllujäänuste seisukord 2020 1. Jägala asulakoht ja muistsed põllujäänused nr A30211 asuvad osaliselt Jõelähtme vallale kuuluval üldkasutataval munitsipaalmaal ning osaliselt Kaitseväe hallataval riigikatisemaal. Muistist läbib Ihasalu–Ruu maantee, mida haldab Maanteeamet (Foto 1) Maanteest u 70 m idas kulgeb kaarjalt asfaltkattega munitsipaalomandis olev Ihasalu kergliiklustee. Foto 1. Asulakohta ja muistseid põllujäänuseid nr A30211 läbiv Ihasalu-Ruu maantee. Martti Veldi, 25.02.2020. Muinsuskaitse alla esitatava mälestise alal kasvab ühtlase vanuse ja tihedusega männimets. Reljeef vaadeldavas piirkonnas on väga varieeruv ning seda iseloomustavad erineva kõrguse ja ulatusega kamardunud liivadüünid. Ihasalu-Ruu maanteest idas olev ala on tihedalt täis liiva sisse kaevatud II maailmasõja aegseid laskurpesasid (Foto 2). Värskeid sissekaeveid või muid pinnase liigutamisega seotud märke 2020. aasta veebruaris näha ei olnud. Linnamäe paisjärvele kõige lähemal asub muistise loodetipp, mis jääb praegusest veepiirist 20 m kaugusele. Ilma uuringuteta pole võimalik hinnata kas ja kuivõrd on aastasadade jooksul järsk kallas erodeerunud, mille tulemusena võivad kultuurkihi elemendid (leiud) olla kandunud setetesse. 9  Foto 2. Üks mitmetest II maailmasõja aegsetest laskurpesadest muistise nr A30211 alal. Martti Veldi, 25.02.2020. 2. Jägala asulakoht ja muistsed põllujäänused nr A30212 asuvad osaliselt Jõelähtme vallale kuuluval üldkasutataval munitsipaalmaal, Kaitseväe hallataval riigikatisemaal ning RMK hallataval maatulundusmaal. Muistist läbib Ihasalu–Ruu maantee, mida haldab Maanteeamet. Maanteest u 15–30 m idas kulgeb munitsipaalomandis olev Foto 3. Vaade asulakoha ja muistsete põllujäänuste nr A 30212 alal lõunast. Martti Veldi, 25.02.2020. asfaltkattega kergliiklustee. Mälestise alal kasvab männimets, mis vaheldub liivaste võsastunud lagendikega (Tõrge! Ei leia viiteallikat.). 10  Muistise paisjärve-poolne kallas on väga järsk: kõrguste vahe järve praeguse veetaseme ning asulakoha platoo vahel jääb Maa-ameti reljeefikaardi andmetel asulakoha lõunaosas 10 m ja põhjaosas 7 m vahele. Muistise kõrged ja järsud kaldapealsed on täis II maailmasõja aegseid laskurpesasid. Ilma uuringuteta pole võimalik hinnata kas ja kuivõrd on aastasadade jooksul järsk kallas erodeerunud, mille tulemusena võivad kultuurkihi elemendid (leiud) olla kandunud setetesse. 2020. aasta veebruaris muistist inspekteerides oli asulakoha keskkohas Ihasalu-Ruu maanteest vahetult läänes näha hiljuti toimunud elektrikaabli paigaldamise käigus osaliselt lahti jäätud u 15 m pikkust ja 0,5 m laiust kaevist. Ilmselt oli elektrikaabel paigaldatud kogu asulakoha ulatuses. Kaevise profiili puhastamisel võis tuvastada kahe liivakihi vahel oleva tumedama pinnasega viirgu, mis markeerib liivaluite eelset maapinnataset ning sellega seostuvat rauaaegset kultuurkihti (Foto 4). Visuaalselt vastab kiht Aivar Kriiska poolt 2013. aastal uuritud Jägala-Joa IV asulakoha rauaaegse kultuurkihi tunnustele. Foto 4. Muistise nr A30212 alal olev elektrikaabli kaevis ning rauaaegset kultuurkihti markeeriv tumedama pinnasega viirg 2020. aasta veebruaris. Martti Veldi, 25.02.2020. 3 Menetluse käik 3.1 Muististe avastamine Jägala-Jõesuu II asulakoha avastas 2004. aastal arheoloog Gurly Vedru. Kõik ülejäänud asulakohad ja fossiilsete põldude jäänused avastati 2008–2011 Aivar Kriiska poolt juhitud arheoloogiliste ekspeditsioonide käigus. Põhjalikumad arheoloogilised uuringud muististel viidi läbi aastatel 2008 (Kriiska et al. 2009), 2012 (Kriiska 2012) ja 2013 (Kriiska et al. 2014). 3.2 Mälestiseks tunnistamise ettepanek Ettepaneku tunnistada Jägala asulakohad ja muistsed põllujäänused arheoloogiamälestisteks tegi arheoloog Aivar Kriiska teavitades Muinsuskaitseametit muististe avastamisest 2008. aastal. Muinsuskaitseamet võttis objektid arvele 2012. aastal. 11  3.3 Menetlusosaliste teavitamine ja arvamuste küsimine Ettepaneku Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamiseks selliselt, et kaitsevööndisse oleks haaratud Linnamäe paisjärv, tegi Wooluvabrik OÜ 2019. aastal. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamise vajaduse väljaselgitamiseks koostasid Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik L. Renter ja Harjumaa nõunik-arheoloog H. Kaldre eksperdihinnangu. Lähtudes esitatud ettepanekutest ning koostatud eksperdihinnangust algatas Muinsuskaitseamet menetluse asulakohtade ja muistsete põllujäänuste nr A30211 ja A30212 mälestiseks tunnistamise ning lähestikku asuvatele mälestistele ühise kaitsevööndi kehtestamise kaalumiseks. Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse maaomanikud, Jõelähtme Vallavalitsuse, Wooluvabrik OÜ, Keskkonnaameti ja Jägala Kalateed MTÜ ning küsis nende arvamust. Jõelähtme Vallavolikogu, Riigimetsa Majandamise Keskus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetasid muististe mälestiseks tunnistamist ning ühise kaitsevööndi loomist ja vastuväiteid ei esitanud. Vastuväited puudusid ka Elering AS-il, Kaitseministeeriumil ja Maanteeametil. Keskkonnaamet ning Jägalal Kalateed MTÜ küsisid täiendavat infot lõpliku seisukoha kujundamiseks. Eraomanikud A.K. ja M.M. arvamust ei esitanud. 4 Hinnang Jägala asulakohtade ja muistsete põllujäänuste vastavusele riikliku kaitse eeldusele Muinsuskaitseseaduse kohaselt (§ 10) on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Riikliku kaitse eelduse hindamiseks vajalikud üldised kriteeriumid mälestiste liikidele ja muinsuskaitsealale ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega 19.05.2019 nr 23, § 2: Kriteerium Kriteeriumi selgitus Kriteeriumi põhjendus Olulisus Hinnatakse kriitilises Arheoloogilist teavet Eesti kiviaja kohta on vähe võrdluses teise analoogse asja ning iga sellest perioodist pärit arheoloogiline või maa-alaga, kus selgub leiukoht on ainulaadne ning kõrge teadusliku kõrgem väärtus, tähtsus või väärtusega. Ainulaadsed ja kõrge teadusliku tähenduslikkus. Olulistel väärtusega on ka kõik varase põlluharimise jälgi asjadel on määrav roll sisaldavad leiukohad. tavapärasega võrreldes. Jägala asulakohad ja muistsed põllujäänused pärinevad väga pikast perioodist – mesoliitikumist kuni viikingiaja lõpuni (u 6500 eKr – 1050 pKr). Senised uuringud on näidanud, et Jägala asulakohtadelt saadud leiumaterjal on võimaldanud ümber hinnata nii mesoliitiliste asulakohtade paiknemist maastikul kui ka kiviaegsete tööriistade materjalide kasutamist. Samuti on tegemist ühe 12  Põhja-Eesti tähtsama viikingiaja keskusega, millel on väga kõrge teaduslik potentsiaal. Selektiivsus Arvukate samatüübiliste Arheoloogiapärandi puhul tuleneb selektiivsus asjade või maa-alade peamiselt kahest asjaolust: 1) maastiku olemasolul kaitstakse objektiivsest reaalsusest – kas muistis on säilinud esinduslikumaid, paremini (pole looduse või inimmõjul hävinud); 2) juhusest säilinud ja kumuleeruva ja teaduse arengust (asjaolud on võimaldanud väärtusega asju. Riikliku arheoloogilist kultuurkihti avastada. Asjaoludeks kaitse kehtestamise püüdlus tuleb pidada pinnasetööde asukohavaliku on ülevaatlik ajastuline, juhuslikkust muistse maastiku suhtes; samuti tüpoloogiline, inimloomingu arheoloogiateaduse arengut, mis võimaldab nt ära erinevate praktikate, tunda asustusjälgi ja muistse maaviljeluse väljenduste ja väärtuste tulemusena tekkinud jälgi). esindatus, kus riikliku kaitse Eesti arheoloogilise leiuainese kontekstis on Jägala alla võetud asjad või maa-alad jõe ülemjooksu piirkond silmapaistvalt rikas esindavad väärtuslikumat osa arheoloogiliste muististe poolest. See on piirkond, kultuuripärandist kus suure tõenäosusega avastatakse veel uusi muistiseid juurde. Muististe eriaegne pikk kasutusperiood võimaldab mikroregiooni tasandil luua ajatelje inimese ja looduse vastastikuse koosmõju uurimiseks. Jägala jõe ülemjooksu muistised ja maastikud esindavad Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Originaalsubstantsi Arvestatakse asja algupärase Kaitse alla esitatavad muistised on väga hästi säilivus kujunduse ja materjali säilinud ajaloolise maastiku osa. Muististe säilivust. Originaalsubstantsi originaalsubstantsi on minimaalselt lõhutud tee- maksimaalne säilivus on ehitustööde käigus. Muististe alale ei ole rajatud oluline, kuid kultuuriväärtus ehitisi. Muististe kultuurkiht on hästi säilinud tänu võib olla ka seda kõrgem, seda katvatele luiteliivadele. mida vähem on Arheoloogiliste kultuurkihtide puhul, olenemata originaalsubstantsi säilinud kui suurel või vähesel määral on need hilisematest kaevetöödest puutumatuna säilinud, on oluline kihi informatiivsus: kui kiht on teadlase poolt ära tuntud ja kirjeldatud, siis temas on ka ära tuntud informatiivsus. Kaitse alla võtmise menetluse käigus kihis leiduva kogu teabe hulka pole võimalik välja selgitada ja see ei saa olla eesmärk, sest välja selgitamise käigus 1) hävib objekt; 2) teabemahukuse ära tundmine sõltub arheoloogiateaduse seisust (uuringute käigus esitatavatest küsimustest, kasutatud meetoditest, mis aja jooksul täienevad). 13 Tehniline oluline asja või maa-ala Ei ole kaalutud, pole asjakohane seisukord kasutust võimaldav asjaolu. Kaitse kohaldamisel on kultuuriväärtus tervikuna tehnilisest seisukorrast olulisem ning halb seisukord ei ole kaitse ala võtmise vastuargument Arheoloogiamälestise puhul arvestatakse mälestiseks tunnistamisel järgmiste kriteeriumidega, mis on kinnitatud kultuuriministri määrusega 19.05.2019 nr 23, § 4: Kriteerium Kriteeriumi selgitus Kriteeriumi põhjendus Vanus ja asukoht Muinas-, kesk- ja/või uusajast Jägala asulakohad ja muistsed põllujäänused on ajaloolist teavet kandva või ajalise mitmekesisuse- ja kihilisuse näitajad, mille sisaldava asja asukoht, mis on kasutusaeg ulatub mesoliitikumist kuni viikingiajani ajalise mitmekesisuse ja - (u 6500 eKr – 1050 pKr). kihilisuse näitaja. Fossiilsete põldude jäänustest noorim põllukiht on dateeritud aega u 750 pKr. Teabe teaduslik Asi või maa-ala koosneb Asulakohtade kultuurkiht sisaldab kivi- ja rauaaja väärtus ja arheoloogilisest kultuurkihist, asulakohtadele iseloomulikku leiumaterjali, st arte- ainulaadsus mis võib sisaldada ja ökofakte, sh kvartsi- ja tulekivikillud, ehitusjäänuseid, vrakke, inim- luufragmendid ja savinõukillud. Lisaks esemelisele ja loomaluid, arheoloogilisi materjalile on avastatud vähemalt üks kiviaegne leide, sealhulgas töö- ja tulease ning nooleots, mis on dateeritud vahemikku tarbeesemeid, tootmisjääke ja 4200–2000 eKr. muud, või looduslikest Jägala-Joa IV asulakohalt on avastatud ka viiteid objektidest või ladestustest, rauasulatusele ning rikkalik rauaaegne leiuaines mis sisaldavad arheoloogilisi lubab arvata, et tegemis on ühe Põhja-Eesti tähtsama leide, inim- ja loomaluid või viikingiaegse keskusega. muud teaduslikku informatsiooni, mida pole Jägala asulakohad ning muistsed põllujäänused on võimalik saada teistest kõrge teadusliku väärtusega ning oma olemuselt allikatest. Objektid on olulise ainulaadsed. tähtsusega inimühiskonna mineviku uurimisel, mõistmisel ja tõlgendamisel. Silmapaistvus ja Asi on väljapaistev Eesti arheoloogilise leiuainese kontekstis on Jägala erilisus maastikuelement või jõe ülemjooksu piirkond silmapaistvalt rikas väljenduvad sellele objekti arheoloogiliste muististe poolest. See on piirkond, tüübile iseloomulikud tunnused kus suure tõenäosusega avastatakse veel uusi eriti ilmekalt. Asi on ajaloolise muistiseid juurde. pärimuse või Muististe eriaegne pikk kasutusperiood võimaldab maastikuelemendina käsitletav mikroregiooni tasandil luua ajatelje inimese ja laiema tähendusega looduse vastastikuse koosmõju uurimiseks. 14  ühiskondliku või kogukondliku Jägala jõe ülemjooksu muistised ja maastikud paigana esindavad Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Funktsiooni Asja algne ja tänapäevane Ei ole kaalutud, pole asjakohane. järjepidevus kasutusotstarve kattuvad Kajastumine Asi, millest on olemas Ei ole kaalutud, pole asjakohane. Kuna tegemist on kirjalikes kirjalikult dokumenteeritud kiviaega ja rauaaja esimesse poolde kuuluvate allikates ja ajalooline pärimus või muud muististega, siis ei ole võimalik hinnata nende hariduslik kirjalikud allikad, sealhulgas kajastumist kirjalikes allikates, sest selliseid allikaid väärtus ajaloolised kaardid ja mille ei ole. kohta on tehtud allikakriitiline analüüs; samuti tervikuna või suures osas läbi uuritud kultuuriväärtusega asi, kuid mis on tervikuna või osaliselt sellest teaduslikel uuringutel tuginevalt rekonstrueeritud Säilitatavus Eelistatud on asja säilitamine Asulakohad ja muistsed põllujäänused on maa- algses asukohas. alalised muistised, mida on võimalik säilitada ainult oma algses asupaigas. Mälestiste kultuurkihi teisaldamisega mälestised häviksid. Kui maa praegune sihtotstarve ei muutu, saab arheoloogiline kiht samalaadselt säilida Osaliselt või Rõhutab veealuse keskkonna Ei ole piisavalt informatsiooni, kuid arvestades täielikult loodud säilimistingimusi ning Läänemere nõos paikneva tänase mere arenguetappe veealune keskkonna pakutavat erilist (mere/järve veetaseme transgressioonid, asukoht elamust (uppunud vee-, õhu- ja regressioonid) ja maakerget, samuti jõe järske muude sõidukite jäänused koos kaldaid, on võimalik, et varasema asustusega lasti, sisustuse ja seonduvad kultuurkihid on varisenud praegusesse tarbeesemetega; vee alla jõkke ja on settinud põhjakihtidesse. Sarnane jäänud muistsed elupaigad, looduslik situatsioon on nt Vihasoos Loobu jõe matmiskohad ja muu). kaldal, kus kiviaegsed asulakohad on paiknenud jõe suudmealal ja praegu kõrgelt kaldalt jõkke erodeerinud. 5 Mälestiseks tunnistamise põhjendused Jägala asulakohad ja muistsed põllujäänused vastavad riikliku kaitse eelduste kriteeriumitele: muistised tervikuna on ainulaadsed ajalise mitmekesisuse- ja kihilisuse näitajad ja sisaldavad Eesti arheoloogiale olulist teaduslikku teavet mesoliitikumist viikingiajani (u 6500 eKr – 1050 pKr) esindades Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Jägala asulakohtade ja muistsete põllujäänuste alal säilinud ehitiste või muude inimese poolt rajatud objektide jäänused (nt tuleasemed, põllujäänused) ja arheoloogilised leiud on hindamatu allikas muinasaegse ühiskonna, majanduse, religiooni jms uurimiseks ning annavad infot inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Mälestise piiride määramine 15 Mälestise piiride määramisel on lähtutud aastatel 2008–2013 Aivar Kriiska poolt juhitud välitööde andmetest. Lisaks välitööde andmetele on piiride määramisel tuginetud katastripiiridele, teedele, loodusobjektidele ja maastiku kõrgusandmetele. 5.1 Kaitsevööndi määramine Ühine kaitsevööndi võib määrata ruumiliselt lähestikku paiknevatele ja/või tähenduslikult omavahel seotud kultuuriväärtusega objektidele. Arheoloogia seisukohalt on oluline määrata kaitsevöönd, mis hõlmab endas Jägala Jõesuu linnamäge, linnamäega põhjas külgnevat asulakohta ning kaitse alla esitatavaid asulakohti ja muistseid põllujäänuseid ning jõge (sh paisjärv) kui muististega seotud loodusobjekti – antud kohas oli jõgi muistse inimese jaoks määravaks elu- ja tööpaiga valikul. Linnamäe hüdroelektrijaam koos paisjärvega on sama ala hilisem kasutuskiht, mis on tähenduslikus seoses muististe avastus- ja uurimisloos. Jägala Jõesuu ja Jägala-Joa arheoloogiamälestised moodustavad terviku, mille parimaks kaitseks on ühine konteksti loov kaitsevöönd. Oluliseks konteksti loovaks elemendiks antud piirkonnas on Linnamäe paisjärv, mis seob selle ümber paiknevad kultuuriväärtusega objektid erinevad ajaperioodid ning inimtegevuslikud maastikukihid ühiseks tervikuks. Arheoloogiamälestised kuuluvad ühisesse Jägala Linnamäe paisu kaitsevööndisse (Kaart 4). Arheoloogilise kultuurkihi paksus ja intensiivsus võivad erineda paiguti ning ilma täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata ei ole asulakohtade kultuurkihi ulatust võimalik täpselt määrata. Seega aitab ühine kaitsevöönd kaitsta arheoloogilist kultuurkihti, mis võib ulatuda kaugemale seni teada olevatelt mälestiste aladelt. Ühise kaitsevööndiga tagatakse mälestiste seni avastamata arheoloogilise kultuurkihi ja leidude säilimine edaspidiseks teaduslikuks uurimiseks. Arheoloogiamälestiste paljusus ja mitmekesisus Linnamäe paisu ja Jägala jõe ümbruses on unikaalne Eesti ja laiemalt kogu Läänemere piirkonna esiajaloo uurimise seisukohalt. Linnamäe paisu likvideerimine võib tekitada liivase pinnase erosiooni, mis võib kujutada ohtu kultuurkihi säilimisele. Seetõttu tuleb paisutuse likvideerimise puhul juba kehtivas arheoloogiamälestise kaitsevööndis (hüdro)geoloogiliselt hinnata, kas järsk veetaseme muutus tekitab maalihke ohu linnusenõlvadele ja sellest ida ja kirde poole jäävatele liivastele kallastele, millel paiknevad asulakohad ja muistsete põldude jäänused. Arvestades võimalust, et aastasadade jooksul võib jõe kõrgetelt kallastelt olla jõkke erodeerinud ka arheoloogilist kultuurkihti koos arheoloogiliste leidudega, siis paisutuse likvideerimisega seotud pinnasetööd paisjärve alal hävitavad põhjasetted ja sellega koos võimaliku arheoloogilise info. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt leiame, et lisaks hüdroelektrijaamale säilivad ka paisjärve ümbritsevad arheoloogilised muistised paremini, kui hoitakse praeguseks väljakujunenud maastikku. 16 Kaart 4. Jägala Jõesuu mälestiste ühine kaitsevöönd. Aluskaart: Maa-amet. 6 Ettepanekud mälestiseks tunnistamisel mälestise andmete kohta Nimetus Muistsed asulakohad ja põllujäänused Liik arheoloogiamälestised Riikliku kaitse eeldused 1. Asulakohale iseloomulikud ehitusjäänused, arheoloogilisi leide ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. 2. Muistsetele põldudele iseloomulikud põllujäänused (põllupeenrad/põllukivihunnikud, ning arheoloogilisi Mälestise ja kaitsevööndi Mälestiste asukoht on esitatud kaardil punasega, asukoht kaitsevöönd sinisega. Kitsendused ja leevendused Kitsendused mälestisel Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on keelatud (MuKS § 52): • ehitamine • haljastustööd • raietööd • pinnase teisaldamine • pinnase juurdevedu • maapinna ettevalmistamine metsaseaduse mõistes 17  Arvestades kiviaegse arheoloogilise kultuurkihi vanust ja unikaalsust tuleb tagada maksimaalselt selle säilimine, mistõttu mitte ette näha ehitiste või rajatiste püstitamist mälestise alale. Kõigile mälestise alal kavandatavatele kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele peab eelnema arheoloogiline uuring või arheoloogiline jälgimine. Uuringu vajaduse ja ulatuse üle otsustab Muinsuskaitseamet esitatud taotluse põhjal. Mälestise alal on otsinguvahendiga otsimine keelatud, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks. Kitsendustes leevendusi ette ei nähta. Kitsendused ja leevendused Kitsendused mälestiste kaitsevööndis Kaitsevööndis tehtavatest töödest tuleb Muinsuskaitseametit teavitada (MuKS § 58): • kõrghaljastuse rajamisest • raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest • maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse tähenduses Tööde tegemise teatis esitada ametile või elektrooniliselt kultuurimälestiste registri kaudu vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist. Vajaduse korral tehakse ehitamisel või kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde teostamisel arheoloogiline uuring. Uuringu vajaduse üle otsustab Muinsuskaitseamet. Uuringu tegemiseks on võimalik taotleda Muinsuskaitseametilt hüvitist. Mälestiste ühises kaitsevööndis on otsinguvahendiga otsimine keelatud, välja arvatud tööülesannete täitmiseks või Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uuringuteks. Kitsendustes leevendusi ette ei nähta. 18 Kasutatud kirjandus Kriiska, A. 2012. Ettepanekud Ruu – Ihasalu maantee äärde planeeritud kergliiklustee trassi rajamiseks Jõesuu ja JägalaJoa külade maal paiknevate arheoloogiliste muististe piirkonnas. Kriiska, A., Rappu, M., Plado, J., Tasuja, K., & Šafranovski, J. 2009. Archaeological research in Jägala. Archaeological Fieldwork in Estonia 2008: p.36–52. Kriiska, A., & Sikk, K. 2014. Archaeological test excavations at the Mesolithic and Iron Age settlement site Jägala-Joa IV. Archaeological Fieldwork in Estonia 2013: p.45–54. Treuman, K. 2015. Aruanne arheoloogilistest uuringute teostamise kohta Harju maakonnas Jõelähtme vallas (Jõelähtme kihelkonnas) Jõesuu külas Neeme kergtee lõik 5, Neeme kergtee lõik 6. Tallinn. 19 Lisa 2. Mälestistele ja mälestistelt avanevad olulised vaated Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtuvalt. Kaitsevöönd kujutab endast puhverala kinnismälestise ümber, mis peab tagama mälestise säilimise sellele sobivas ja toetavas keskkonnas. Lisaks on Kaitsevööndi üheks eesmärgiks Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagada kinnismälestiste vaadeldavus. Mälestise kontekst on oluline, et hõlbustada selle mõistmist ja säilitamist. Täiesti kontekstita jäetud mälestist on keeruline „lugeda“, mõista selle tekkelugu ja säilitamise vajadust. Mälestisele annab konteksti selle lähim ümbrus, kuid mälestisele avanevad vaatesihid võivad olenevalt objektist ulatuda üsna kaugele. Sageli on kinnismälestiseks tunnistatud objekte, mis paiknevad maastikul silmapaistval asukohal või on muul moel visuaalselt dominantsed. Linnamäe paisjärve kaldal paiknev töötav hüdroelektrijaam koos ümbritseva keskkonnaga moodustab väärtusliku terviku, iseloomustades piirkonna ajaloo aastatuhandete pikkust järjepidevust ja inimasustusest ja -tegevusest tekkinud muutusi. Paisjärv on Linnamäe hüdroelektrijaama paisu lahutamatu osa, mis tagab mälestiseks oleva paisu kasutamise algses funktsioonis ning ilmestab endisaegse elektritootmise tehnoloogia arenemist ning kasutusvõimalusi. Mälestistele avanevate väärtuslike vaadetena saame käsitleda vaateid Linnamäe hüdroelektrijaama paisule põhja suunast alates kinnistupiirilt ning paisule lääne-, edela- ning lõunakallastelt avanevaid vaateid. Linnamäe paisjärv tagab segamatud vaated linnuselt „Jägala linnamägi“ asulakohtadele ja vastupidi. Samuti on olulised vaated paisult linnamäele ja linnamäelt paisule. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu puhul on tegemist visuaalselt dominantse objektiga maastikul. Olulised vaated avanevad ka paisult endalt, luues keskteljelise vaatekoridori piki jõge mõlemas suunas. (Fotod 1-17). Koostas: Kersti Siim Martti Veldi veebruar 2020 1 Foto 1: Vaade Linnamäe HEJ paisule sissesõiduteelt Foto 2: Vaade Linnamäe HEJ paisule kirde suunast 2 Foto 3: Vaade Linnamäe HEJ paisule ja paisjärvele ida suunast Foto 4: Vaade Linnamäe HEJ paisule, paisjärvele ja linnusele „Jägala linnamägi“ lääne suunast 3 Foto 5: Vaade Linnamäe HEJ paisule, paisjärvele ning linnusele „Jägala linnamägi“ lääne suunast Foto 6: Vaade Linnamäe HEJ sillalt põhja suunas 4 Foto 7: Vaade Linnamäe HEJ paisule loode suunast Foto 8: Vaade Linnamäe HEJ paisule ja paisjärvele läänekaldalt 5 Foto 9: Vaade Linnamäe HEJ paisule, paisjärvele ja linnusele „Jägala linnamägi“ paisjärve läänekaldalt, Muinaslinna tee 5 ja Linnamäe kinnistute piirilt Foto 10: Vaade Linnamäe HEJ paisule, paisjärvele ja linnusele „Jägala linnamägi“ edela suunast 6 Foto 11: Vaade Linnamäe HEJ paisule lõuna suunast Foto 12: Vaade Linnamäe HEJ paisule kagu suunast 7 Foto 13: Vaade linnusele „Jägala linnamägi“ lõuna suunast Foto 14: Vaade Linnamäe HEJ paisule ja paisjärvele Jägala linnamäelt 8 Foto 15: Vaade linnusele „Jägala linnamägi“ üle paisjärve ida suunast Foto 16: Vaade linnuse „Jägala Linnamägi“ põhjavallile kirdest 9 Foto 17: Vaade muististele Asulakohad ja muistsed põllujäänused linnuse „Jägala linnamägi“ juures parklast 10  F16 F17 F15 F1 F2 F7 F3 F4;F5 F6 F14 F8;F9 F10 F11 F12;13 Plaan 1: Pildistamise suunad 11