Kaitseliidu keskjuhatuse seisukoht RiKS eelnõu muudatusettepanekute kohta

Riigikaitsekomisjon Teie 26.02.2020 Riigikogu Lossi plats 1a Meie 13.03.2020 nr K-0.5-7/20/5478 15165 Tallinn Kaitseliidu keskjuhatuse seisukoht RiKS eelnõu muudatusettepanekute kohta Lugupeetud Riigikogu riigikaitsekomisjon Kaitseliidu keskjuhatus tutvus Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmete Johannes Kerdi, Leo Kunnase, Ants Laaneotsa ja Alar Lanemani muudatusettepanekutega Riigikaitseseaduse eelnõu kohta. Kaitseliidu keskjuhatus arutas 12. märtsil muudatusettepanekud läbi ja avaldab käesoleva seisukoha ainult eelnõu Kaitseliitu käsitleva osa kohta. Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon (KL seaduse § 2 lg 1). Seega on Kaitseliidu võimekus panustada riigikaitseliste ülesannete täitmisse otseselt sõltuv tema vabatahtlikust liikmeskonnast ja selle arvukusest, mitte aga kindlate ülesannete täitmiseks loodud struktuuridest, nagu see on omane riigiasutustele, sealhulgas Kaitseväele. Vabatahtlik liikmeskond on pidevalt muutuv ja varieeruva aktiivsusega jõud, mistõttu ei saa riigi toimimist tagavaid funktsioone, nagu seda on maakaitse teostamine ja vastupanu korraldamine, Kaitseliidule panna. Kaitseliit oma liikmeskonnaga on ressurss, kes saab osaleda ja keda saab ülesannete täitmisse kaasata. Nende ülesannete täitmist peavad aga juhtima riigi toimimist tagavad asutused. Juhime tähelepanu, et muudatusettepanekutega eelnõus on riigikaitseülesanded koondatud 5-da peatüki alla ning riigikaitseülesannet kirjeldatud püsiva või ühekordse ülesandena, mis on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks (parandusettepaneku § 32 lg 1). Kuna Kaitseliit on liikmeskonna põhine organisatsioon, tuleks Kaitseliidu riigikaitselase püsiva ülesandena käsitleda pigem Kaitseliidu seaduse § 2 lg 3 kirjeldatud organisatsiooni eesmärki, milleks on vabale tahtele ja omaalgatusele toetuva rahva valmisoleku suurendamine kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidu keskjuhatuse hinnangul peab Eesti sõjaline kaitse toimuma ühe väe põhimõttest lähtuvalt, mis tähendab, et seadusest ei tohi jääda muljet, kus kaitseväe kõrvale luuakse eraldi maakaitsevägi. Paraku just sellise tõlgendamisruumi parandusettepanekus kirjeldatud § 50 lg 2 p 1 annab, pannes Kaitseliidule ülesandeks teostada maakaitset. Vastavalt kaitseväe põhimääruse §12-le on maakaitse täna nelja maakaitseringkonnaga kaitseväe sõjaaja üksus. Maakaitse põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud põhiülesanne on oma vastutusalas planeerida ja teostada koosseisus olevate ja ajutiselt allutatud üksustega sõjalisi operatsioone. Kaitseliidu keskjuhatus möönab, et täna on Kaitseliidu osalus kriisi ja sõjaaegses riigikaitsetegevuses puudulikult reguleeritud. Kaitseliidu seaduse §4 lg2 - lg32 kirjeldatud kaasamisvõimalused loovad vaid kaudse arusaama sellest, mida riik võiks organisatsioonilt oodata, andmata liikmeskonnale kindlust, et nende panus on oodatud. Kuskil pole isegi viidet sellele, et Kaitseliidu seaduse §9 lg1-s nimetatud maakaitseringkonnad on need samad, mis kirjas kaitseväe põhimääruse §12-s. Viiteid Kaitseliidu osalusele maakaitse ettevalmistamisel ja selles osalemisel võib leida pigem poliitilistest juhistest riigikaitse korraldamisel nagu näiteks dokumendist „Eesti julgeolekupoliitika alused“. Tõsi, Kaitseliidu seaduse §4 lg1 p2-s püstitatud riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamise täpsustamine on jäetud sama seaduse §12 järgi kaitseväe juhataja pädevusse, kes kehtestab Kaitseliidu sõjalise võime ja valmisoleku nõuded ning kehtestab ettevalmistatavate sõjaaja üksuste dokumentatsiooni. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et sel moel on tagatud sõjaaegne koht vaid umbes pooltele Kaitseliidu liikmetele, kes kuuluvad sõjalisse struktuuri. Teine pool Kaitseliidu organisatsioonist on aga need, kes sõjaaja üksustesse ei kuulu ja jäävad seetõttu väljapoole kaitseväe juhataja pädevust. Ka nemad tahavad osaleda riigi kaitses, kuid selgete ülesannete puudumisel on nad täna halvasti kasutatud ressurss. Eelkirjeldatud probleemid soovib Kaitseliit lahendada lähiajal algatatava Kaitseliidu seaduse laiema muutmisega. Käesoleva seisukoha aluseks olev RiKS eelnõu muudatusettepanek neid ei lahenda. Kaitselidu keskjuhatuse nimel Lugupidamisega, Riho Ühtegi Brigaadikindral Kaitseliidu ülem 2 (2)