Kaitseväe Põhja-Eesti harjutusala planeeringud ja planeerimisseaduse muutmine

Hr Jüri Ratas Vabariigi Valitsus Hr Jaak Aab, riigihalduse minister Rahandusministeerium Teadmiseks: Kaitseministeerium, Eesti Planeerijate Ühing, Anija Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Tapa Vallavalitsus Kaitseväe Põhja-Eesti harjutusala planeeringud ja planeerimisseaduse muutmine Käesolev pöördumine on adresseeritud Rahandusministeeriumile kui planeeringute valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele kui planeeringute kehtestajale. Kaitseväe Põhja-Eesti harjutusala, sh selle arenduses oleva laienduse koosseisu kuuluvad Kaitseväe keskpolügoon (12000 ha), keskpolügooni ümbritsevad nn ohualad (10000 ha), Soodla harjutusväljak (6000 ha) ja Tapa lähiharjutusala (1200 ha). Tegemist on umbes 30000 hektaril paikneva sõjaväelise arendusega, mis juba on muutnud ja muudab tulevikus kardinaalselt piirkonna inimeste elu- ja looduskeskkonda. Vt piirkonda kaardirakenduselt. Nimetatud ala on tükeldatud erinevateks planeeringuteks. 2001. aastal asutatud Keskpolügooni kohta on 21. juulil 2016 algatatud riigi eriplaneering, mis on jõudnud Natura alade hüvitusmeetmete kokkuleppimise faasi. Keskpolügooni nn ohualade legaliseerimist on alustatud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2015. aasta eksitava pealkirjaga korraldusega nr 352 “Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine”. Soodla harjutusväljaku riigi eriplaneeringu algatamise soovi on 2019. aastal tutvustatud, planeeringut pole algatatud. Tapa lähiharjutusala pole seni ühegi aktiga kehtestatud, selle loomise tegevusi alustati Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri 2014. aasta eksitava pealkirjaga korraldusega nr 437 „Riigivara valitsemise üleandmine“ Keskkonnaministeeriumilt Kaitseministeeriumile (Tapa vallas 5 kinnisasja). Planeerimise ja arendustegevuse käigus on kohalik kogukond põrkunud mitmete probleemidega. Suure ala tükeldatud planeerimine ning planeeringualade legaliseerimine aktidega eksitavate pealkirjade all ei võimalda inimeste kaasamist ning kumulatiivse mõju hindamist keskkonnale ja inimestele. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2015. aasta korraldus nr 352 “Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine”ei anna riigikaitseliseks väljaõppeks kasutada eramaid. Peale korraldust esitleti aga vastavat piirkonda tervikuna, k.a eramaad, keskpolügooni nn ohualadena, mida soovitakse sulgeda praegustel andmetel kuni 90 päevaks aastas, keskpolügooni riigi eriplaneeringu aruteludel ei välistanud Kaitseministeerium piirkonna lõplikku sulgemist. Nii polügooni ümbritsev riigimets kui ka erakinnistud ilmusid keskpolügooni riigi eriplaneeringusse samuti nn ohualadena, kuigi need alad asuvad väljaspool eriplaneeringu territooriumi. Et neid alasid legaliseeritakse eksitava pealkirja all ja nende territoorium ei kuulu keskpolügooni eriplaneeringusse, pole nende alade kasutamise plaanidest ka alal paiknevate erakinnistute omanikke korrektselt informeeritud ega neid planeeringusse kaasatud. Samal ajal asus Kaitseministeerium nn ohualadel 2016. aastal erakinnistuid võõrandama. Võõrandamisteadetes märgitakse võõrandamise alusena riigikaitselist huvi ja erakinnistute võõrandamise vajadust põhjendatakse riigikaitselise objekti töövõime tagamisega. Juhul, kui keskpolügoooni nn ohualasid planeerida keskpolügooni riigi eriplaneeringuga, siis peavad need olema eriplaneeringu territooriumil. Planeeringuala territooriumile jäävate planeeringu alusel potentsiaalselt võõrandamisele kuuluvate kinnistute omanikel on põhjendatud huvi keskpolügooni riigi eriplaneeringu vastu ja kõik kinnistuomanikud peavad planeerimisseaduse § 33, 43 ja 44 kohaselt olema kaasatud. See, et Tapal hakatakse kavandama sõjaväe rasketehnika lähiharjutusala, sai kohalikele elanikele selgeks juhuslikult, kuna selle loomise aluseks oli võetud ülaltoodud Vabariigi Valitsuse 2014. aasta korraldus nr 437 „Riigivara valitsemise üleandmine“ Keskkonnaministeeriumilt Kaitseministeeriumile (Tapa vallas 5 kinnisasja). Tegelikkuses asus planeeritav Tapa lähiharjutusala 1260 hektaril, millest ca 60-70% olid eramaad. Harjutusala piire pole ühegi õigusaktiga kindlaks määratud ega kehtestatud. Kohati kurioossest hämamisest inimeste informeerimisel võib lugeda lähemalt meie kodulehelt. Sarnaselt keskpolügooni nn ohualadele legaliseeritakse Tapa lähiharjutusala eksitava pealkirja all, seega pole piirkonna kasutamise plaanidest ka seal paiknevate kinnistute omanikke ei õigeaegselt korrektselt informeeritud ega kaasatud. Alates 2015. aastast võõrandab Kaitseministeerium antud alal erakinnistuid. Kinnistute võõrandamise alusena märgitakse riigikaitselist vajadust. Tapa lähiharjutusala püütakse kehtestada koostamisel oleva Tapa valla üldplaneeringu kaudu. See ei ole aga korrektne, kuna kohalikul omavalitsusel ei ole ala loomise ega loomata jätmise osas sisuliselt valikuvabadust. Soodla harjutusvälja planeerimise algatamise soovist on harjutusvälja piires asuvate kinnistute omanikke küll teavitatud, kuid riigi eriplaneeringut pole seni algatatud. Sarnaselt teiste Põhja- Eesti harjutusala piirkondadega toimuvad aga ka seal erakinnistute võõrandamised. Soodla harjutusvälja eriplaneeringut püüti algatada aastal 2015. Keskpolügooni eriplaneering algatati aastal 2016, teades juba, et planeerida on vaja ka Soodla harjutusväljakut. Hoolimata sellest, et planeeringuid pole kehtestatud ega algatatud, rajatakse juba territooriumide tähistamiseks piiritähistust nii keskpolügooni nn ohualal kui Tapa lähiharjutusalal. Inimesi ja ametkondi on kaasatud esmakordselt keskpolügooni eriplaneeringu keskkonnamõju hindamise eelnõu avalikustamisega 2018. aasta oktoobris. Alles seal avalikustati esimest korda sisulised tegevused, mis keskpolügoonil plaanis, k. a suuremahulised metsaraadamised (6000 ha ehk umbes pool kogu keskpolügooni territooriumist) ja vajadus erakinnistute võõrandamiseks nn ohualadel. Keskkonnamõju kõrval on väga vähe ja vananenud andmete alusel hinnatud mõju inimesele, millele seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi on ka korduvalt tähelepanu juhtinud. Keskpolügooni nn ohualad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega, inimestele nende loomisega seotud mõjusid tutvustatud pole. Mõiste sai avalikkusele juhuslikult selgemaks keskpolügooni eriplaneeringu keskkonnamõju hindamise eelnõu tutvustusel. Keskpolügooni keskkonnamõju hindamine telliti 2017. aastal ettevõttelt Skepast&Puhkim. Juba hanke raames pakkumuste tegemise käigus oli pakkujatel mitmeid küsimusi asjade käigu seaduslikkuse osas. Nn ohualad ei kuulu eriplaneeringu piirkonda, mistõttu inimesi antud piirkonna planeeringusse ei kaasatud ega antud neile seega ka võimalust teada potentsiaalsest erakinnistute võõrandamisest enne võõrandamisteate saamist. Keskpolügooni eriplaneeringu keskkonnamõju hindamise eelnõust ja tegevustest, mida erinevate avalikult kättesaadavate dokumentide alusel planeeritakse teistel harjutusväljakutel, on näha, et tegemist on suuremahulise keskkonna-, sh inimeste elukeskkonna häiringuga selles piirkonnas. Paljud selle häiringu komponendid on kumuleeruva mõjuga nii inimestele kui looduskeskkonnale. Samas ei ole ainsas selle piirkonna planeeringus – keskpolügooni eriplaneeringus antud piirkonna kumuleeruvaid mõjusid käsitletud ega ole neid ka keskkonnamõju hindamises sellisena analüüsitud, kuivõrd teised piirkonna alad ei kuulu eriplaneeringuga hõlmatud territooriumile. Mitmed häiringud, nagu näiteks müra ja vibratsioon, on ka piiriülese mõjuga, mõjutades keskpolügoonilt lisaks nn ohualadele ka valdasid, mis ei ole planeeringualas, ja inimesi, kes ei ela planeeringualas ja keda pole seega ka kohustust kaasata. Ka ametkondadel ei ole selget ülevaadet Põhja-Eesti harjutusalal planeeritavate tegevuste sisust ega ulatusest. Näiteks ei ole keskpolügoonil planeeritavalt raadatavate sihtmärgialade võsast puhtana hoidmiseks kavandatava kontrollitud põletamise mõju (suits ja ving, plahvatamata lõhkekehad jms) analüüsitud ei keskkonnamõju hindamise eelnõus ega ka ühegi ametkonna poolt, kes on planeeringut seni tagasisidestanud. Näiteks vastuses Soodla harjutusvälja eriplaneeringu algatamise eelnõule andis Maanteeamet (28.10.15 nr 15-2/15-00700/150) teada, et ametit pole seni planeeringusse kaasatud ja soovis olla kaasatud. Samuti ei kooskõlastanud eelnõud Keskkonnaministeerium, viidates oma vastuses (22.06.2015 nr 1-7/15/4792-5) muuhulgas, et ministeerium pole olnud kaasatud. Kõike ülaltoodut arvesse võttes teeme ettepaneku: 1. Liita kõik Põhja-Eesti harjutusala sõjaväeliste arenduste planeeringud terviklikuks planeeringuks. 2. Analüüsida selle koostamise käigus riigikaitselist ruumivajadust, kumulatiivset keskkonnamõju ja mõju inimestele ning viia antud piirkonna planeerimiseks läbi korrektne inimesi sisuliselt ja õigeagselt informeeriv ning kaasav protsess, arvestades laiapõhjalise riigikaitse eesmärke, kus ka elanikkond kaasatakse riigikaitse protsessi. 3. Korrastada riigikaitseliste otsuste õiguslikke aluseid. Praegu kavandatakse riigikaitselist tegevust erinevate tasandite planeeringute (riigi eriplaneering ja üldplaneering) ja paralleelselt ka erinevate õigusaktide (korraldused, määrused) kaudu, mis ei taga elanikkonna kaasamist ega arvesta ruumilisi aspekte. 4. Seetõttu pole meie hinnangul õigustatud ka planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu § 3 p 1 muudatus kehtiva EhSRS § 9 lg 1 osas. Muudatuse kohaselt on võimalik jätta riigi eriplaneeringus asukohavalik tegemata, kui valik on läbi viidud maakonnaplaneeringuga. Kehtestatud maakonnaplaneeringud on koostatud teadmisega, et riigikaitselisi objekte kavandatakse riigi eriplaneeringu kaudu ning nendes ei ole läbi viidud nimetatud objektide asukohavalikut. Samuti ei ole maakonnaplaneeringud siduvad eraisikutele. 5. Samuti vajab senise praktika baasil täiendavat kaalumist, kas riigi eriplaneeringu detailse lahenduse kasutamine on põhjendatud ilma eelneva asukohavalikuta. Soovime olla kaasatud planeerimisseaduse muutmise protsessi. Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi Katrin Kull tel 5092108 [email protected] 9.03.2020