Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0 – 120,6 Libatse - Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi kohta seisukoha küsimine

Töö number 2017-0074 Tellija Maanteeamet Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Märts 2020 PÕHIMAANTEE NR 4 (E67) TALLINN– PÄRNU–IKLA KM 99,0 – 120,6 LIBATSE - NURME LÕIGU PÕHIPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH) PROGRAMM 1 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Versioon 1 (seisukohtade küsimiseks) Kuupäev 3.03.2020 Koostanud Aide Kaar, Jüri Hion, Marko Lauri Esikaane foto: Skepast&Puhkim OÜ Projekti nr 2017-0074 2 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 3 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm SISUKORD 1. Sissejuhatus .............................................................................................................................. 7 2. KMH osapooled ........................................................................................................................ 9 3. Kavandatav tegevus ............................................................................................................... 10 Kavandatava tegevuse eesmärk ......................................................................................... 10 Kavandatava tegevuse asukoht.......................................................................................... 10 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............ 12 3.3.1. Kavandatav tegevus ............................................................................................... 12 3.3.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused .................................. 13 4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................ 14 Via Baltica teemaplaneering ja KSH ................................................................................... 14 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................... 14 Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering ................................................................................. 16 Tori valla üldplaneering ...................................................................................................... 16 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus.......................................................................... 17 Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .............................................................................. 17 Maardlad ............................................................................................................................ 17 Põhja – ja pinnavesi............................................................................................................ 19 Taimestik ja loomastik ........................................................................................................ 26 5.4.1. Taimestik ................................................................................................................ 26 5.4.2. Loomastik ............................................................................................................... 27 Roheline võrgustik.............................................................................................................. 27 Kaitstavad loodusobjektid .................................................................................................. 29 5.6.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad ............................................................... 29 5.6.2. Kaitstavad liigid ...................................................................................................... 29 Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ............................................................................... 32 Kultuurimälestised ............................................................................................................. 32 Asustus ja maakasutus ....................................................................................................... 33 Teed ................................................................................................................................ 34 Maaparandussüsteemid................................................................................................. 35 6. Hindamismetoodika kirjeldus ................................................................................................ 38 7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju ......................................................................... 42 Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala ..................................................................................... 42 Mõjuallikad......................................................................................................................... 42 4 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest ......................... 43 7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi .............................................................................. 43 7.3.2. Kaitstavad loodusobjektid ...................................................................................... 44 7.3.3. Taimestik ja loomastik ............................................................................................ 44 7.3.4. Roheline võrgustik .................................................................................................. 45 7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................... 45 7.3.6. Mõju kultuuripärandile .......................................................................................... 45 7.3.7. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ........................................................... 46 7.3.8. Jäätmeteke ............................................................................................................. 46 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava ............................................................................. 48 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest .................................. 52 Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ......................................................................................................................... 52 Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta ............................................................. 54 Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest ..................................... 55 10. KMH lähtematerjalid .............................................................................................................. 56 LISAD 1. Maanteeameti 29.11.2019.a otsus nr 15-7/19/500 riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamise algatamise kohta; 5 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm KASUTATUD LÜHENDEID EELIS Eesti Looduse Infosüsteem EHR Ehitisregister KeA Keskkonnaamet KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus KMH keskkonnamõju hindamine KMRR Kultuurimälestiste Riiklik Register KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LKS looduskaitseseadus MP maakonnaplaneering VV vallavalitsus VEP vääriselupaik 6 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 1. Sissejuhatus Maanteeamet algatas 29.11.2019.a otsusega nr 15-7/19/500 (vt lisa 1) riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu– Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamise (KMH). Projekti eesmärk on põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0 – 120,6 liiklusohutuse taseme tõstmine. Projektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringutega kavandatud trassi asukohas 2+2 lahendusega põhimaantee projekteerimine. Kavandatud trassilõik jääb Pärnu maakonnas Tori valla ja Põhja- Pärnumaa valla territooriumile. Kavandatava tegevusena nähakse ette üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist, mis KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13: 1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta; 7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama; 9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega; 10) tegevusloa taotluse või KeHJS § 261 lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse koopia. Selgituseks KeHJS-e § 13 punkti 10 kohta: kuna projekteerimistingimuste menetlemine toimub Maanteeameti huvidest lähtuvalt, siis tegevusloa taotlust antud juhul ei esitata, sest huvitatud osapool (arendaja) ja menetleja/haldusorgan (otsustaja) on sama juriidiline isik. Aluseks on ehitusseadustiku § 31 lõike 1 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajaduse ja projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena. 7 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm KMH läbiviimisel, sh KMH programmi koostamisel, lähtutakse ka KMH algatamise otsusest (vt lisa 1). Algatamise otsuse kohaselt tuleb põhiprojekti koostamisel ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel läbi viia välisõhus leviva müra ja ulukite liikumise uuringud. Muude keskkonnauuringute vajadus selgitada KMH programmi koostamise käigus. Skepast&Puhkim OÜ poolt on projekti lõikude kaupa (vt ptk 3.3.1) koostatud ulukiuuringud: − „Tallinn-Pärnu-Ikla mnt km 98-121 ulukite liikumise ja konfliktikohtade analüüs“ 2017. Uuringu eesmärgiks oli läbi viia ulukite liikumise ja konfliktikohtade analüüs, et välja selgitada ulukite võimalikud liikumisalad üle analüüsitava teelõigu. Töö tulemusena pakuti välja võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks sõltuvalt eskiisprojekti eesmärkidest ja lahendustest. − „Tallinn-Pärnu-Ikla mnt lõigu Libatse-Are km 98-109 ulukite liikumise ja konflikt-kohtade analüüs“, 2018. Uuringu eesmärk oli viia läbi põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 99-109 ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs, selgitamaks ulukite võimalikud liikumiskohad üle analüüsitava teelõigu. Töö tulemusena pakuti välja võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks sõltuvalt eskiisprojekti eesmärkidest ja lahendustest. Läbi viidud ulukiuuringud võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse. KMH programm on lähteülesandeks edasise keskkonnamõju hindamise läbiviimisel, mille tulemused kajastatakse KMH aruandes. Ka KMH aruande sisule on KeHJS esitatud nõuded ja maht (KeHJS § 20). Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) Maanteeamet. Ehitusprojekti (eelprojekti ja põhiprojekti) koostaja ning KMH läbiviija on Skepast&Puhkim OÜ. 8 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 2. KMH osapooled KMH osapooled vt Tabel 1. Tabel 1. KMH osapooled Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed Otsustaja* Maanteeamet Villu Lükk, Teelise 4, 10916 Tallinn keskkonnatalituse tel 6119368 juhataja [email protected] Arendaja Maanteeamet Mart Michelis Teelise 4, 10916 Tallinn projekteerimise talituse tel 6119385 juhataja [email protected] Ekspert (KMH Skepast&Puhkim Aide Kaar, Laki põik 2, 12915 Tallinn läbiviija) OÜ projektijuht- tel 664 5808 keskkonnaekspert [email protected] * KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni 03.05.2022). Ekspertrühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Ekspertrühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert. KMH eksperdirühma liikmed on: Aide Kaar– valdkonnad: mõju inimese tervisele, heaolule ja varale; kaitstav loodus, Raimo Pajula –valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus; Ingo Valgma - valdkonnad: hüdrogeoloogia, hüdroloogia, sademevee ärajuhtimine; Moonika Lipping - valdkond: välisõhu saaste; Jüri Hion -mõju joogiveevarustusele ja varale; Hendrik Puhkim –mõju inimeste liikumisvõimalustele; Eike Riis – valdkond: kultuuriline keskkond; Marko Lauri – GIS analüüs; Kajaja Acoustics OÜ- valdkond: müra ja vibratsioon. Vajadusel kaasatakse töö käigus ka teisi eksperte. KMH menetlusprotsessi kaasatakse ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 9). 9 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 3. Kavandatav tegevus Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärk on põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99 –120,6 Libatse- Nurme lõigu liiklusohutuse taseme tõstmine. Nimetatud maanteelõigul on asulaid, ristmikke, mahasõite ja järske kurve, mis tekitavad põhimaanteel liiklusohtu. Projektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringuga kavandatud trassi asukohas 2+2 lahendusega põhimaantee projekteerimine. Projekteeritava Are ümbersõiduga suunatakse peamine liiklusvoog (sh rasketransport) tiheasustusalast eemale, mistõttu on kavandataval tegevusel positiivne mõju tiheasustusalale. Ümbersõiduga väheneb müratase ja õhusaaste ning paraneb liiklusohutuse olukord aleviku elamualadel. Valitsus on heaks kiitnud avaliku ja erasektori koostööprojektide (PPP) põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös rahandusministeeriumiga hakkavad ette valmistama Maanteeameti soovitusel Libatse-Nurme teelõigu (21 km) väljaehitamise PPP pilootprojekti1. PPP-d on määratletud kui pikaajalised lepingud avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel. Erasektori üksus ehitab, renoveerib või soetab projekti eesmärgil loodava vara ja osutab avaliku sektori üksusele või avaliku sektori üksuse nimel avalikkusele kokkulepitud ulatuses ja kvaliteediga teenuseid, mis tuginevad loodud vara kasutamisel mingi perioodi jooksul ning seejärel annab vara üle avaliku sektori üksusele. Kavandatava tegevuse asukoht Projekteeritav maanteelõik asub Pärnu maakonnas Tori valla ja Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Maanteelõik on jagatud kaheks projektiks: lõik Libatse-Are kilomeetritel 99,3 kuni 108,9 algab Libatse külast Pae tee (kohalik tee nr 1880357) ja Kondi tee (kohalik tee nr 1880031) vaheliselt alalt. Lõik Are-Nurme kilomeetritel 109,5-120,6 ning projekti ala lõppeb Nurme külas Vana-Tallinna maantee (kohalik tee nr 7300140) ristmikul (vt Joonis 1). Joonis 1 on näidatud projekteeritavate teelõikude ja ökodukti asukohad. 1 Lisainfo: https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/rahandusminister-helme-riik-kaasab-erasektori- suurte-taristuprojektide-elluviimisse (20.01.2020) 10 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Joonis 1. Projekteeritava teelõigu asukoha skeem 11 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus 3.3.1. Kavandatav tegevus Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõigu km 99,0 – 120,6, Libatse-Nurme projekteerimisel lähtutakse Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustavast teemaplaneeringust „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ ja selle KSH aruandest. Teemaplaneering on kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529. Teemaplaneeringu ja KSH materjalid on kättesaadavad Maanteeameti kodulehel2. Alates Are ümbersõidu algusest (98, 33 km) kuni Jänesselja ristmikuni (122,60 km) on Via Baltica trass planeeritud I klassi maanteena. Käesolev KMH on koostatud projektile, mis käsitleb lõiku kilomeetritel 99,0-120,6. Koostatav projekt põhiprojekti staadiumis ( Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2017-0074) (edaspidi ka projekt) on jaotatud kaheks osaks (vt ka Joonis 1): Lõik Libatse-Are kilomeetritel 99,3 kuni 108,9, kuhu on planeeritud järgmised objektid: − Kergu (Kodesmaa) viadukt (100,2 km) − Kergu tunnel (100,7 km) − Halinga (Halinga-Loomse) viadukt (102,7 km) − Halinga tunnel (103,4 km) − Kangru riste viadukt (106,6 km) − Postioja sild üle Elbu oja (106,9 km) − Tiiu ökodukt (108,3 km) Lõik Are-Nurme kilomeetritel 109,5-120,6, kuhu on planeeritud järgmised objektid: − Pärisselja tunnel (109,2 km) − Kalme-Angoja (Pärisselja) viadukt ( 110,3 km) − Are sild üle Angoja (111,0 km) − Are viadukt (111,3 km) − Kurena (Sõeru) viadukt ( 114,1 km) − Elbu oaja sild (115,1 km) − Nurme viadukt (119,8 km) − Nurme tunnel (119,8 km) Trassikoridor I klassi nõuetele vastava maantee rajamiseks on kogulaiusega 650 m. Trassikoridori teljele on kavandatud 2+2 sõidurajaga maantee laiusega kuni 50 m ja kahele poole seda teekaitsevöönd laiusega 50 m äärmise sõidurea servast. Sõltuvalt mulde kõrgusest ulatub I klassi 2 https://www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/teemaplaneeringud#tab-0 12 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm nõuetele vastava põhimaantee ehitamiseks vajaliku maa-ala (teemaa) laius 50 meetrini (maantee laius, millele lisandub mulde nõlvade alune maa pluss külgkraavid koos vajaliku teenindusmaaga). Koos Ehitusseadustikust tuleneva teekaitsevööndiga on teemaa- ja otseste ehituspiirangutega ala laius kokku 150 meetrit. 3.3.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis pakutud alternatiive ellu viima. Käesolevas KMH-s ei käsitleta maanteelõigu alternatiivseid asukohti, sest tee asukoht on määratud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“. Kui KMH käigus tekib tõenäoliselt olulise keskkonnamõju ilmnemisel vajadus välja töötada leevendavaid meetmeid, siis teatud juhtudel võib neid käsitleda samuti (alam)alternatiividena. Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui maanteelõiku ei laiendata ja liiklussõlmi ringi ei ehitata). 13 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Järgnevates peatükkides on toodud kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning teadaolevate lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega: Via Baltica teemaplaneering ja KSH Vastavalt projekteerimise lähteülesandele toimub projektlahenduse koostamine lähtuvalt Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustavast teemaplaneeringust „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ ning selle juurde kuuluvast KSH aruandest. Seega peab kavandatav tegevus olema nende dokumentidega kooskõlas. Kavandatava tegevuse mõjusid on käsitletud põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 92,0- 170,0 asukoha täpsustamise teemaplaneeringu KSH aruandes. KSH ei välista käesoleva projektiga kavandatavat tegevust. Vastavalt KSH aruandele tuleb teemaplaneeringu elluviimisel kõikides järgmistes etappides arvestada KSH-s täpsustatud keskkonnatingimusi ja leevendavaid meetmeid. KSH aruandes välja toodud, et teeprojekti koostamisel tuleb kindlasti läbi viia täiendav keskkonnamõju hindamine, sest selles etapis on võimalik täpselt hinnata, kas ja kui palju elupaikade pindalast kaob (jääb tee alla). KMH käigus tuleb hinnata ka kavandatava tegevuse koosmõju teiste suuremate piirkonnas kavandatavate tegevustega. Pärnu maakonnaplaneering 2030+ Pärnu maakonnaplaneeringus 2030+ on tasakaalustatult arvestatud riiklikud ja kohalikud huvid. Olulisemate maakonna arengueelduste hulka on muuhulgas arvatud tugev keskus Pärnu linn koos oma lähitagamaaga, Pärnu ja Pärnumaa kui Eesti olulisemaid turismisihtkohti, paiknemine rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired tulevikuühendused (Via Baltica ja Rail Baltic), mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Jätkuvalt on üheks tähtsaimaks väljakutseks kiirete ühenduste loomine välismaailmaga, mis puudutab muuhulgas ka Via Balticaga seotud projekte. Pärnu linn, kui turismi sihtkoht, ja innovaatilise tootmise asukoht vajab kiiret, aastaringset ja mitmeliigilist ühendust, sh Via Baltica. Tehnilise taristu objektide, sh teedevõrgu, olemasolu loob eeldused eluvaldkondade sisuliseks arenguks ja rahuldab inimeste peamisi vajadusi, sh liikumisvõimalused. Uueks maanteeks maakonnaplaneeringu mõistes on riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ümberehitamine esimese klassi maanteeks Rapla maakonna piirist kuni ristumiseni Valga ̶ Uulu maanteega ning Pärnu suur ümbersõit. 14 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Maakonnaplaneeringus on näidatud ka eritasandilised ristmikud 2+2 sõidurajaga esimese klassi maanteeks. Maakonnaplaneeringuga on seatud üldised tingimused maanteevõrgu arendamiseks. Projekteeritava maanteelõiguga seoses on aktuaalsed järgmised tingimused: − Via Baltica osas järgida kehtivat teemaplaneeringut. Via Baltica järkjärgulisel väljaarendamisel arvestada planeeringus määratud maantee elementide vajadusega (kergliiklusteed, bussipeatused, puhkekohad jne); − maanteede kvaliteedi parandamisel ja liikluse turvalisuse tõstmisel lähtuda maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest ning keskkonnahoiust; − maanteede kvaliteedi parandamisel lähtuda eelkõige turvalisusest. Liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks parandada sildade seisukorda; − arvestada karjääride paiknemist, sh nendest tulenevat suuremat liikluskoormust ja keskkonnahäiringut (tolmutõrje, müra, vibratsioon jne); − maanteekoridorides, milles kavandatakse ohtlikke veoseid, tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs, et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud; − maanteede ristumisel rohelise võrgustiku elementide ̶ tuumalade ja koridoridega, tuleb ehitusprojektide koostamisel arvestada keskkonnamõju hindamise käigus välja töötatud leevendavaid meetmeid; − liiklusohtlikud kohtad selgitada välja Maanteeameti ja kohalike omavalitsuste koostöös; − arvestades riigimaanteede võimaliku teemaa laiendamise ja rekonstrueerimise vajadusega, määratakse kõikidele riigiteedele 20 m laiune tehnoloogiline vöönd äärmise sõiduraja välimisest servast. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m; − riigiteede tehnoloogilises vööndis ehitustegevuse kavandamisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet. Via Baltica teemaplaneeringuga on ohutuse tagamiseks ette nähtud viia kogu Via Baltica trassi ulatuses kergliiklus maanteest eemale kergliiklusteele või kogujateele. Nende rajamise põhimõtted on sätestatud Via Baltica teemaplaneeringu peatükis 3.3.7. Võimalik on kergliiklustee Via Baltica äärde looduskaitseliste tingimuste muutmisel. Põhimaanteed nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla võib tinglikult pidada ohtlikuks suure liiklussageduse ja ohtlike veoste tõttu. Maanteel on oht raskete tagajärgedega õnnetusteks. Via Baltica maantee kohta koostatud maakonna teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0” loob eeldused selle projekteerimiseks sujuvamaks ja ohutuma liiklusega rahvusvaheliseks maanteeks. Pärnu maakonnaplaneering 2030+ jätab teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu– Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ kehtima (vt Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja ptk 6.1). Kuna maakonnaplaneeringu joonised ja 15 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm täpsusaste on üldisem kui nimetatud joonobjekti planeeringul, on Via Baltica teemaplaneering joonobjekti projekteerimise aluseks. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering Haldusreformi järgse Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamine on algatatud Põhja- Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53. Planeering on koostamisel, kuid see on planeeritud kehtestada kooskõlas teemaplaneeringuga "E67 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“. Tori valla üldplaneering Haldusreformi järgse Tori valla üldplaneeringu koostamine on algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114. Planeering on koostamisel, kuid see on planeeritud kehtestada kooskõlas teemaplaneeringu "E67 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0“. 16 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus Libatse-Are teelõik paikneb Põhja-Pärnumaal Lääne-Eesti madalikul, suhteliselt tasase ja lauge reljeefiga alal. Maapinna absoluutkõrgused jäävad piirkonnas vahemikku 16-27 m üle merepinna, lõigu põhjapoolne paikneb mõnevõrra kõrgemal (22-27 m) ning lõunapoolne osa pisut madalamal alal (16-22 m). Reljeef on kogu alal siiski tasane ning puuduvad ka teega ristuvad jõgede ja ojade orud. Seega on teelõigul reljeef nii tee pikiprofiilis kui ristprofiilis tasane. Are-Nurme teelõik paikneb Lääne-Eesti madalikul, suhteliselt tasase reljeefiga alal. Piirkonnas valdavad avamaastikud ning on suhteliselt suur põlumajandusmaade osakaal. Pärnumaa aluspõhja avamus on mitmekesine – Kambriumi ja Ordoviitsiumi ladestutel lasuvatest noorematest ladestutest on esindatud nii Siluri pae- kui ka Devoni liivakiviala ning pae- ja liivakivide avamusala piir jääb umbkaudu mõni kilomeeter Pärnu jõest põhja poole. KMH ala ulatuses on Alamsiluri ladestiku Wenlocki ladejärgu Jaagarahu ja Jaani lademe avamusalal paelademetest Pärnu maakonna põhjapiirist Pärnu-Jaagupini Jaani lademe ja lõuna pool Jaagarahu lademe avamusala [1]. Maardlad Projekteeritavale maanteele lähim maardla on Lavassaare turbamaardla mäeeraldis nr 153, Nurme Turvas tootmisala– vt. Joonis 2. AS-ile Nurme Turvas on väljastatud kaevandamisluba nr KMIN-009 turba kaevandamiseks mäeeraldise 16. ja 17. plokist. Luba kehtib kuni 10.06.2022. Projekteeritavate teele lähimale, 20. plokile, kaevandamislubasid väljastatud ei ole. Piirkonnas asuvad veel – vt Joonis 2. − Oese turbamaardla taotletav mäeeraldis nr 1184, Oese turbatootmisala; − Anelema dolokivimaardla mäeraldis nr 296, Anelema dolokivikarjäär, kuhu OÜ-le Forek on väljastatud kaevandamisluba nr KMIN-083 kehtivusega kuni 03.05.2039; − Are kruusamaardla taotletav mäeeraldis nr 1086, Are kruusakarjäär. Projekteeritava tee teemaa-alal maardlaid ega mäeeraldisi ei ole. Tabel 2 on projekteeritava teelõigu ehituseks võimalike karjääride ja materjalide ülevaade 50 km raadiusega objektist. Kõigi tabelis toodud karjääride avamisele on eelnenud keskkonnamõju hindamine või -eelhindamine mille käigus on muuhulgas võetud arvesse materjali veost tekkivad keskkonnamõjud tehniliselt võimalikuks maksimaalses mahus. Selle, millisest karjäärist sobiv ehitusmaavara objektile tuuakse, otsustab ehitusettevõtja lähtudes muuhulgas majanduslikest kaalutlustest. 17 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Joonis 2. Maardlad ja mäeeraldised projekteeritava teelõigu ümbruses 18 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Tabel 2: Projekteeritavateelõigu ehituseks võimalike karjääride ja materjalide ülevaade Materjali Karjääri nimetus Karjääri valdaja aktiivne varu tuh.m3 Paekivikillustik Eesti Killustik OÜ 1 321.2 Anelema dolomiidikarjäär Nurme Teedeehitus OÜ 454,3 Muldkeha täitematerjalid Eassalu V kruusakarjäär Nurme Teedeehitus OÜ 91,6 Eassalu III liivakarjäär Lindamäe OÜ 33,0 Selja II kruusakarjäär Eesti Killustik OÜ 46,4 Selja kruusakarjäär Metsatervenduse OÜ 32,0 Aluste kruusakarjäär 34,4 Sokkel Holding OÜ Kuiaru kruusakarjäär 76,0 Rinnaku (Kõnnu) kruusakarjäär Vändra MP OÜ 62,4 Sikana III, IV kruusakarjäärid Vändra MP OÜ 40,7 Potsepa liivakarjäär Eesti Killustik OÜ 1 318,3 Kõrsa kruusakarjäär OÜ Tee & Maa 564,0 Pitsalu liivakarjäär Lemminkäinen Eesti AS 16,3 Põhja – ja pinnavesi Põhjavee kaitstus Projekteeritav teelõik asub alal, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud, keskmiselt kaitstud või suhteliselt kaitstud – vt Joonis 3. 19 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Joonis 3. Põhjavee kaitstuse kaart. Allikas: Maa-amet Pinnaveekogud Ülevaate koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid. Umbes 102. kilomeetril kulgeb olemasolev põhimaantee lõik Elbu oja (VEE1150300) naabruses (ca 40 m kaugusel; vt Joonis 4). Olemasolev põhimaantee ristub Elbu ojaga umbes 115. kilomeetril ja 119. kilomeetril (vt Joonis 5 ja Joonis 7). Elbu oja veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on 4 m laiune kallasrada. Oja valgala suurus on üle 25 km². 20 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Joonis 4. Elbu oja paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas. Veekogude kaitsevööndid on tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 20.01.2020 Joonis 5. Elbu oja ristumine projekteeritava maanteega. Veekogude kaitsevööndid on tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 20.01.2020 21 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 110. kilomeetril ristub olemasolev põhimaantee lõik ja projekteeritav Are ümbersõit Angojaga (VEE1150500) (vt Joonis 6). Angoja veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Oja valgala suurus on 37.9 km². Joonis 6. Angoja ristumine olemasoleva maanteega. Veekogude kaitsevööndid on tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 20.01.2020 Mitmes kohas kulgeb olemasolev põhimaantee lõik Sauga jõe (VEE1148700) naabruses (vt Joonis 7 ja Joonis 8). Sauga jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal käsitletavas lõigus on 4 m laiune kallasrada. Sauga jõe orus ja nõlvadel esineb maalihkeoht, mis on seotud viirsavide ja liivade esinemisega. Maalihkeid võib põhjustada veetaseme muutused, pinnaste omadused ja lasumus, nõlva kallakus, erosioon ja inimtegevus. Sauga jõe kallastel on aegade jooksul toimunud maalihked vasakkalda põrkeveerul, kus geoloogilised protsessid on erosiooni tõttu aktiivsemad. Lihkeohtlikud nõlvad on määratletud endise Sauga valla üldplaneeringus tuginedes 2002. aastal Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi poolt koostatud tööle „Maalihked Pärnu maakonnas“. Maalihete oht ulatub Sauga jõel Sauga valla lõunapiirist ülesvoolu kuni Nurme sillani. Lihkeohtlikud nõlvad ei ulatu projekteeritava maanteelõiguni. Sauga jõgi on kõige lähemas kohas ca 180 m kaugusel projekteeritavast maanteest. 22 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Selles kohas paikneb projekteeritava maanteelõigu ja Sauga jõe vahel Vana-Tallinna maantee (kohalik tee nr 1490021) ning elamud. Joonis 7. Elbu oja ristumine projekteeritava maanteega ja Sauga jõe paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas. Veekogude kaitsevööndid on tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 20.01.2020 Umbes 116. kilomeetril ristub olemasolev põhimaantee lõik Torni ojaga (VEE1148712) (vt Joonis 8). Torni oja veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Oja valgala suurus on alla 10 km². 23 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Joonis 8. Torni oja ristumine projekteeritava maanteega ja Sauga jõe paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas. Veekogude kaitsevööndid on tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 20.01.2020 Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ei laiene ranna ja kalda ehituskeeluvööndi piirang muuhulgas maaparandussüsteemile ja maakaabelliinile ning § 38 lg 5 järgi kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, avalikult kasutatavale teele jne. Olemasolevad puurkaevud Keskkonnaregistri andmed projekteeritava maanteelõigu piirkonda jäävate puurkaevude kohta on toodud Tabel 3. Tabel 3. Keskkonnaregistri andmed olemasolevate puurkaevude kohta Keskkonnaregistri Katastri Staatus Kohanimi kood nr. PRK0058545 58545 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla PRK0058766 58766 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Parisselja küla PRK0025519 25519 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Parisselja küla 24 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm PRK0006277 6277 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev PRK0019990 19990 Rekonstrueerit Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, av Pärnu-Jaagupi alev PRK0006499 6499 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Kurena küla PRK0025943 25943 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla PRK0006279 6279 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Halinga küla PRK0019991 19991 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev PRK0016085 16085 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla PRK0006278 6278 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev PRK0006324 6324 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Elbu küla PRK0008020 8020 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev PRK0016163 16163 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla PRK0054842 54842 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Loomse küla PRK0006289 6289 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Kangru küla PRK0050884 50884 Rekonstrueerit Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla av PRK0030989 30989 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla PRK0051546 51546 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev PRK0006290 6290 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Halinga küla 25 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm PRK0006281 6281 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev PRK0007934 7934 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Loomse küla PRK0015430 15430 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla PRK0020068 20068 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla PRK0025067 25067 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Nurme küla PRK0015939 15939 Töötav Pärnu maakond, Tori vald, Kurena küla PRK0019992 19992 Töötav Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi alev Taimestik ja loomastik 5.4.1. Taimestik Libatse-Are teelõigu maastikus on piirkonnas suurem osakaal põllumajanduslikel avamaadel, mida liigendavad erineva suurusega metsaalad. Suuremad metsaalad paiknevad teelõigu esimesest kilomeetrist (99-100) idas ja lõigu lõpuosas (km 107-109), kus asub ka piirkonna olulisim ulukite liikumispiirkond. Metsaalasid läbib tee ka lõigul km 100-102,4.3,5 piirkonnas). Suuremas osas kulgeb teelõik põllumajandusmaastikes ja mosaiikmaastikes, kus põllumaad vahelduvad metsatukkade ja asustusaladega. Teelõigu esimesel poolel Pärnu-Jaagupi piirkonnas on enim Naadi kasvukohatüübi metsi, kus domineerivad kuusk ja kask aga ka angervaksa ja tarna kasvukohatüübi metsi, kus puistu moodustavad kask, hall lepp, haab ja mänd. Teelõigu metsasemas lõpuosas domineerivad naadi, angervaksa ja tarna-angervaksa kasvukohatüübid, mille puistus domineerivad kask, haab, hall lepp ja kuusk. Soid ega muid looduslikus seisundis märgalasid teelõigu naabruses ei leidu. Are-Nurme teelõigul on valdavad avamaastikud ning on suhteliselt suur põlumajandusmaade osakaal. Rajatav Are ümbersõit paikneb mõnevõrra metsarikkamal alal kui olemasolev tee. Metsarikkam on lõigu alguspiirkond 108 ja 110,3 km vahemikus, Are ümbersõit läbib metsa 111- 111,3 km lõigul ja kulgeb metsaalade piiril (mets jääb teest läände) 111,5-113,4 km lõigul. Väike metsatukk jääb tee idakülge 113,8 ja 114 km vahemikus. Teelõigu teisel poolel (lõunapoolsel osal) on metsasus suurem – tee kulgeb metsaalade piiril km 116,8-117-8 km ja km 117,8-118,9 paiknevad metsad, noorendikud ja võsastunud maa tee mõlemal küljel. Lääneküljel paiknevad mets ja võsastunud alad km 118,9-119,4 ja km 119,6-120. Rajatava tee naabrusse jäävad metsad on enamuses leht- ja segametsad, milles domineerib kask, paiguti ka hall lepp ja haab. Teelõigu lõunapoolse osa piirkonnas, Nurme raba servaaladel, levivad männikud ja männi-kase segametsad. Enamus metsi on võrdlemisi tiheda alusmetsaga. 26 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 5.4.2. Loomastik Projekti käigus läbi viidud ulukiuuringu [2] andmete kohaselt elutsevad Libatse-Are teelõigu piirkonnas (ca 5 km raadiuses) püsivalt järgmised ulukiliigid: põder, metssiga, metskits, hunt, ilves, rebane, kährik, halljänes, valgejänes, metsnugis, mink, kobras, tuhkur ja mäger. Karu püsivat elutsemist teelõigu piirkonnas andmed otseselt ei kinnita, kuid piirkonda jääb ka karule sobivaid maastikke, seega liiki välistada ei saa. Eestis elavaist suurulukeist ei esine teelõigu piirkonnas vaid punahirve, kes elutseb põhiliselt Lääne-Eesti saartel. Suurkiskjad hunt ja ilves ei elutse ilmselt pidevalt teelõigu lähinaabruses, kuid võivad teed ületada. Kobras ja mink on lokaalselt seotud veekogudega ning nende võimalik levik sõltub sobivate veekogude asetusest. Teelõigu piirkonnas esineb koprale sobivaid kraave ja ojasid. Piirkonnas ei leidu saarmale elupaigaks sobilikke veekogusid. Teelõigu ääres domineerivad mosaiikmaastikud on eriti sobivad metskitsele, rebasele, samuti kährikule ja halljänesele. Teelõigu lõpuosa metsasem piirkond on sobiv põdrale ja samuti ka metsseale. Ka loomaõnnetuste statistika kinnitab põdra esinemist ning liikumist üle maantee teelõigu metsasemas lõpuosas. Põtra esineb ka teelõigu põhjapoolse algusosa piirkonnas (km 99- 100), kus liigi teeületust kinnitab õnnetuste statistika. Seega on põdra esinemine ning teele sattumine kõige tõenäolisem teelõigu lõpuosas (km 107-109). Väiksema, kuid olulise, tõenäosusega satub põder teele teelõigu algusosas (km 99-100). Mõlemad põdra teeületuslõigud jäävad rohekoridoride piirkondadesse. Are-Nurme teelõigul läbi viidud ulukiuuringu [3] andmetel elutsevad selle teelõigu piirkonnas püsivalt või kasutavad piirkonda ajutiselt järgmised ulukiliigid: põder, metssiga, metskits, ilves, hunt, rebane, kährik, kobras, halljänes, valgejänes, metsnugis, mink, kobras, tuhkur ja mäger. Suurulukeist ei esine teelõigu piirkonnas loendusandmete ning küttimisstatistika järgi karu ja punahirve. Suhteliselt kõrge esinemissagedusega on teelõigu põhjaosa piirkonnas põder ning rebane. Kobras ja mink on lokaalselt seotud veekogudega ning nende võimalik levik sõltub sobivate veekogude paigutusest. Roheline võrgustik Piirkonna roheline võrgustik (Joonis 9) ehk rohevõrgustik on algselt määratud Pärnu maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 2003). Rohevõrgustikku on mõningal määral täpsustatud omavalitsuste (Halinga vald, Are vald, Sauga vald) üldplaneeringutega. 2018. aastal kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb rohevõrgustik piirkonnas praktiliselt samaks kui varasem teemaplaneeringuga kehtestatu (Pärnu- Jaagupist lõunas olevat koridori rohevõrgustikku joonisel näidatud pole). Teelõigu alale ei jää rohevõrgustiku tuumala, kuid teega ristub kehtiva maakonnaplaneeringu järgi neli rohekoridori. Teelõiguga ristuvad järgmised rohekoridorid: − Km 105,1 ristub teega nii maakonnaplaneeringu kui valla üldplaneeringuga määratud ida- läänesuunaline kohaliku tasandi väike rohekoridor (K9) mis on maastikuliselt üsna vähesidus. 27 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm − Km 108,1 ristub maanteega nii maakonnaplaneeringu kui valla üldplaneeringuga määratud ida-läänesuunaline kohaliku tasandi väike rohekoridor (K9). Antud koridor on hinnatud oluliseks suurulukite rändeteeks Pööravere Suursoo ja Maima raba tuumalade vahel. − Km 107,5-108,5 vahemikus lõikub rohekoridor teega, kuid maastike iseloom ja jäljevaatlused näitavad tihedamat loomade liikumist rohekoridorist lõunas (km 109-110). − Km 116,4 km lõikub teelõiguga üks maakonnaplaneeringuga ning valdade üldplaneeringutega määratletud ida-läänesuunaline madalama tasandi rohekoridor, mille telg kulgeb Torni oja joonel. Joonis 9. Rohevõrgustiku paiknemine projekteeritava tee piirkonnas Pärnu maakonnaplaneering 2030+ põhjal 28 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Kaitstavad loodusobjektid 5.6.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad Projekteeritava maanteelõigu läheduses ei ole ühtegi Natura 2000 ala. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on ca 2,1 km kaugusel asuv Oese soo loodusala (EE0040338). Loodusala piirid kattuvad Oese soo hoiualaga (KLO2000273). Oese soo hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaiga kaitse. Arvestades projekteeritava teelõigu kaugust Oese soo loodus- ja hoiualast ning kaitstavate elupaigatüüpide ökoloogilist vajadust (tegemist on kindlalt piiritletud soo-alaga) puudub kavandataval tegevusel mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja hoiualale. 5.6.2. Kaitstavad liigid Joonis 10 on EELISe (jaanuar 2020) andmed III kaitsekategooria kaitstavate taimeliikide kasvukohtade ja kaitstavate loomaliikide elupaikade ning vääriselupaikade kohta. I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS § lg 1). LKS kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. LKS kohaselt arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS kohaselt arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. III kaitsekategooria liikide soodsa seisundi tagatakse vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Libatse külas asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid Veerise tamm, Libatse tamm ja Kõrtsitaguse tamm. Neist lähim, Kõrtsitaguse tamm, on projekteeritavast maanteelõigus rohkem kui 500 meetri kaugusel. Maanteest ca 500 meetri kaugusel on III kaitsekategooria linnuliigi suurkoovitaja (Numenius arquata) elupaik. 29 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Kodesmaa külas on olemasolevast maanteest ca 600 m kaugusel kaitstav looduse üksikobjekt Pärn Riinu ja ca 1 km kaugusel III kaitsekategooria taimeliigi tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) leiukoht. Vahetult teemaa servas ja ca 180 m kaugusel maanteest asuvad II kaitsekategooria taimeliigi eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) kasvukohad ja ca 500 m kaugusel III kaitsekategooria taimeliigi siberi võhumõõk (Iris sibirica) kasvukoht. Maima rabasse (ka Taidra raba) olevad III kaitsekategooria linnuliikide hallõgija (Lanius excubitor), sookure (Grus grus (L.), rüüdi (Pluvialis apricaria) ja suurkoovitaja (Numenius arquata) elupaigad jäävad maanteest ca 3 km kaugusele. Projekteeritav maanteelõik piirneb Tarva külas ca 620 m pikkusel lõigul II kaitsekategooria loomaliigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) elupaigaga. Kuna projekteeritav maantee rajatakse olemasolevast maanteest laiem, siis kattub see põldtsiitsitaja elupaiga servaalaga ca 5-10 m laiuselt. Maantee serv on lage (ilma puude ja põõsasteta) ning piirnev põld ulatub praktiliselt teepeenrani, mis tähendab, et tõenäoliselt puuduvad tee servas liigile sobilikud pesitsuspaigad, mida tee laiendamine võiks otseselt mõjutada. Liigi pesitsemine vahetult maantee servas pole tõenäoline ka tugeva häiringufooni tõttu. Parisselja külas asub ca 1,5 km kaugusel olemasolevast maanteest II kaitsekategooria taimeliigi aasnelk (Dianthus superbus) kasvukoht ja ca 2 km kaugusel maateest II kaitsekategooria käsitiivalise põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) elukoht. Lavassaare soostikus asuvad II kaitsekategooria linnuliikide mustsaba-vigle (Limosa limosa), sarvikpütt (Podiceps auritus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) ning III kaitsekategooria linnuliikide suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg tildri (Tringa totanus), rüüdi (Pluvialis apricaria), sookure (Grus grus (L.) ja mudatilderi (Tringa glareola) elupaigad jäävad olemasolevast teest rohkem kui 1 km kaugusele. Nurme külas on olemasolevast maanteest rohkem kui 2 km kaugusel I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotkas (Clanga pomarina) pesakoht. Keskkonnaregistris registreeritud vääriselupaigad on kantud Joonis 10. Projekteeritavale maanteelõigule lähimad vääriselupaigad (VEP) asuvad Põhja-Pärnumaa valla Langerma, Tarva ja Kangru külas ning Tori valla Elbu külas. Langerma külas asub VEP registrikoodiga nr.160014. VEP-i põhitüüp on märgalade laialehine mets, angervaksa kasvukohatüüp. VEP-i pindala on 0,44 ha. Tarva külas asuvad VEP-id registrikoodidega 160031 ja 160033. VEP-i 160031 põhitüüp on puisniit, angervaksa kasvukohatüüp, pindala 2,1 ha. VEP-i 160033 põhitüüp on võsastunud rohumaad, naadi kasvukohatüüp, pindala 2,09 ha. Kangru külas asub VEP registrikoodiga 160032. Tegemist on puisniidu naadi kasvukohatüübiga, VEP- i pindala on 2,38 ha. Elbu külas asuva VEP-i registrikood on 160100, tegemist on märgalade metsa angervaksa kasvukohatüübiga. VEP-i pindala on 0,17 ha. 30 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Kõigi kaitstavate taime- ja loomaliikide ning vääriselupaikade asukohad ning ökoloogilised vajadused võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse ning võimalik mõju neile tuuakse välja KMH aruandes. Joonis 10. Kaitstavate III kaitsekategooria taime- ja loomaliikide ning VEP-ide asukohad projekteeritava teelõigu piirkonnas 31 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla lõikude 92,6 – 120,6 kohta on projekteerimise varasemates etappides viidud läbi mürauuringud: − Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6-98 Libatse möödasõidu põhiprojekti mürauuring, 2018. Uuringu eesmärk oli hinnata Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6-98 Libatse möödasõidu teeprojekti koosseisus maanteemüra mõju maantee läheduses asuvatele elamualadele. Müra mõju hinnati perspektiivses olukorras 2038. aastal. − Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6-120,6, Libatse-Nurme lõigu põhiprojekti raames viidi läbi eraldi mürauuring, mille eesmärk on hinnata Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 109-120,6 Are-Nurme ümbersõidu teeprojekti koosseisus maanteemüra mõju maantee läheduses asuvatele elamualadele. Müra mõju hinnati perspektiivses olukorras 2038. aastal. Kuivõrd projektlahendused on võrreldes mürauuringutes analüüsitud lahendustega muutunud, siis viiakse projekti käigus läbi mürataseme modelleerimine vastavalt põhiprojekti lahendusele ja vajadusel (olulise mõju ilmnemisel) rakendatakse leevendavaid meetmeid mürataseme leviku piiramiseks. Mürauuringu tulemusi kajastatakse KMH aruandes. Kultuurimälestised Mõju hindamisel kultuuripärandile võetakse käesolevas KMH-s aluseks teadaolev info käsitlusala piirides varasemate uuringute, õigusaktide, planeeringute jms-ga määratletud kultuuripärandi kohta. Täiendavate uuringute tegemine kultuuripärandi määratlemiseks või täpsustamiseks KMH käsitlusalal ei ole KMH ülesanne. Mälestistena käsitletakse riigi poolt kaitse alla võetud kultuurimälestisi ning kultuuriväärtusega leide ja arheoloogilist kultuurkihti. Projekteeritavast teelõigust lähemal kui 500 meetrit on Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse alusel kaks kaitstavat mälestist- vt Joonis 11. Kodesmaa külas asub arheoloogiamälestis ohvrikivi (KMRRi nr 11733). Kaitsevööndi ulatus on 50 m maa-ala mälestise väliskontuurist alates. Ühtne kaitsevöönd on kehtestatud Pärnu-Jaagupi alevis asuvatele arhitektuuri- ja ajaloomälestistele: Pärnu-Jaagupi kalmistu (KMRR nr 8306), II maailmasõja hukkunute ühishaud (KMRR nr 8307), Pärnu- Jaagupi kirik (KMRR nr 16628), Pärnu-Jaagupi kirikuaed (KMRR nr 16629), Pärnu-Jaagupi kirikuaia piirdemüür (KMRR nr 16630), Pärnu-Jaagupi pastoraadi peahoone (KMRR nr 16631), Pärnu-Jaagupi kalmistu kabel (KMRR nr 16632) ja Vabadussõja mälestussammas (KMRR nr 27149). 32 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Joonis 11. Kultuurimälestised projekteeritava teelõigu piirkonnas. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus ja Kultuurimälestiste Riiklik Register Asustus ja maakasutus Olemasolev maanteelõik kulgeb valdavalt hajaasustusalal, põllumajandusmaastikes ja mosaiikmaastikes, kus põllumaad vahelduvad metsatukkade ja asustusaladega. Soid ega muid looduslikus seisundis märgalasid teelõigu naabruses ei leidu. Rajatav Are ümbersõit mõnevõrra metsarikkamal alal kui olemasolev maantee. Asustatud punktidest läbib teelõik Pärnu-Jaagupi alevit, Kodesmaa, Loomse, Halinga, Tarva, Kangru, Parisselja, Kurena ja Nurme külasid. Hetkel olemasolev maanteelõik läbib Are alevikku. Projekteeritava Are ümbersõiduga suunatakse peamine liiklusvoog (sh rasketransport) tiheasustusalast eemale, mistõttu on kavandataval tegevusel positiivne mõju tiheasustusalale. Ümbersõiduga väheneb müratase ja õhusaaste ning paraneb liiklusohutuse olukord aleviku elamualadel. 33 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Põhimaanteele E67 kõige lähemal paiknev hoonestus asub Pärnu mnt ja Kergu mnt ristmikul, mis jääb sõiduteest ca 20 m kaugusele. Mujal paikneb hoonestus sõiduteest kaugemal. Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse kohaselt ei ulatu ohtlike ega suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualad projekteeritava maanteelõiguni üheski kohas. Projekteeritaval teelõigul on maanteele lähim ohukategooriaga käitis Libatse külas asuv ohtlik ettevõte Libace OÜ. Kodulehe andmetel pakendab ettevõte aerosooltooteid. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (propaan-butaan, isobutaan atsetoon, butüülatsetaat, isoeksaan, heptaan, ja pentaan) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala välispiir jääb olemasolevast maateest ca 480 meetri kaugusele – vt Joonis 12. Käitiste ohualade ulatused määratakse riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt hoiustatava kemikaalide kogusete ja kemikaalide omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate kemikaalide nomenklatuur või kogused muutuvad, siis võib muutuda ka ohuala ulatus. Joonis 12. Ohtliku ettevõtte ohuala välispiiri ulatus projekteeritava maanteelõigu suhtes. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus Teed Rekonstrueeritav põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla kuulub üleeuroopalisse transpordi- võrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E67 ning kuulub I Pan-Euroopa transpordikoridori (nn Kreeta koridor), mis on Eesti, Läti, Leedu ja Soome jaoks üheks oluliseks väljapääsuks Kesk-Euroopasse. 34 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Käesoleva KMH käigus käsitletakse maanteelõiku km 99,0 – 120,6 lõigul Libatse - Nurme. Lõik saab alguse Libatse külast Pae tee (kohalik tee nr 1880357) ja Kondi tee (kohalik tee nr 1880031) vaheliselt alalt ning lõppeb Nurme külas Vana-Tallinna maantee (kohalik tee nr 7300140) ristmikul. Teeregistri andmetel oli aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018. aasta loendusandmete põhjal sellel teelõigul 8299-8897 autot/ööpäevas, raskeliikluse osakaal oli sellest 20-22%. Maanteega paralleelselt kulgevad jalg- ja jalgrattateed on olemas Are alevikus ning Nurme külas. Are alevikus algab jalg- ja jalgrattatee km 111,1 ning lõpeb riigiteega nr 19212 Pärivere tee ristumise asukohas km 111,8. Kergliiklustee paikneb maanteest vasakul pool ning see on põhimaanteest eraldatud eraldusribaga. Lõigul km 111,4 kuni 111,8 on kitsa eraldusriba tõttu paigaldatud ka põrkepiire. Pärnu-Jaagupi ning Kergu küla vahel liiklevad jalakäijad ning jalgratturid ületavad põhimaanteed km 100,7 paikneval Kergu ristmikul (ristuvad E67 ning kõrvalmaantee 19202 Pärnu- Jaagupi-Kergu). Kuna ristmikul on olemas vasakpöörderada Tallinn-Kergu suunal ning kiirendusrada Kergu-Tallinn suunal, on teeületusteekond väga pikk - ca 25 m. Füüsilised liiklussaared põhiteel puuduvad, on vaid markeeringuga tähistatud. Kuna ristmik paikneb Tallinn-Pärnu suunal plaanikõvera lõpus, jääb see Tallinna poolt tulijatele mõnevõrra varju. Ristmikupiirkonna liiklusohutumaks muutmiseks on siia paigaldatud välisvalgustus. Maaparandussüsteemid Projekteeritavale teelõigule jääb ohtralt maaparandusobjekte (vt Joonis 13). Põhimaanteega nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ristuvad maaparandusehitise eesvoolud: − km 116,27 – Räägu, maaparandussüsteemi kood: 6114870010350; − km 116,88 – Räägu, maaparandussüsteemi kood: 6114870010340. Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud on järgmised: − Elbu oja eesvool (MS 6115030020000/ehitis 001); − Kalda oja eesvool (MS 6115010020000/ehitis 001); − Angoja oja eesvool (MS 6115050020000/ehitis 001). Põhimaanteega nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla külgneb paremal pool km 114 kuni 115,5 Keskuse maaparandusehitise eesvool (maaparandussüsteemi kood: 6115030020010) ning km 115,5 kuni 116 Räägu maaparandusehitise eesvool (maaparandussüsteemi kood: 6115030020020). Põhimaanteega külgneb vasakul pool km 104,9 kuni 105,1 Kangru maaparandusehitise eesvool (maaparandussüsteemi kood: 6115030020180). Projektalale jäävad järgmised maaparandusehitise reguleerivvõrgu rajatised: − Elbu-Angoja, maaparandussüsteemi kood: 6115030020070; − Elbu-Angoja, maaparandussüsteemi kood: 6115050020060; − Kangru, maaparandussüsteemi kood: 6115030020160 − Kangru, maaparandussüsteemi kood: 6115030020170; 35 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm − Kangru, maaparandussüsteemi kood: 6115030020180; − Keskuse II, maaparandussüsteemi kood: 6115030020010; − Keskuse II, maaparandussüsteemi kood: 6115030020050; − Keskuse II, maaparandussüsteemi kood: 6115030020070; − Lepiku I, maaparandussüsteemi kood: 6115030020300; − Parisselja, maaparandussüsteemi kood: 6115030020150; − Räägu, maaparandussüsteemi kood: 6114870010270; − Räägu, maaparandussüsteemi kood: 6114870010290; − Räägu, maaparandussüsteemi kood: 6114870010320; − Räägu, maaparandussüsteemi kood: 6114870010340; − Räägu, maaparandussüsteemi kood: 6114870010350; − Räägu, maaparandussüsteemi kood: 6115030020030; − Räägu, maaparandussüsteemi kood: 6115030020040; − Tarva, maaparandussüsteemi kood: 6115040020020; − Ülejõe, maaparandussüsteemi kood: 6114870010201; − Ülejõe, maaparandussüsteemi kood: 6114870010250; − Ülejõe, maaparandussüsteemi kood: 6114870010270; Maaparandussüsteemide andmed täpsustatakse projekteerimise käigus, projektlahenduse koostamisel arvestatakse maaparandussüsteemide toimimise vajadusega. 36 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Joonis 13. Maaparandussüsteemid projekteeritava tee alal 37 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 6. Hindamismetoodika kirjeldus Uurimistööd Projekteerimise käigus on läbi viidud rida uurimistöid, mille tulemusi kasutatakse ka KMH läbiviimisel, järelduste tegemisel ning põhjendatud vajadusel leevendus- ja seiremeetmete väljatöötamisel: − topo- geodeetilised uurimustööd – teostati mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist; − geotehnilised uurimustööd – teostati asukohas ja mahus, mis võimaldab teemaplaneeringus toodud maantee, kogujateede, juurdepääsuteede, ristmike ja rajatiste projekteerimist; − liiklusuuring ja prognoos – liikluse osas on lähtutud Inseneribüroo Stratum koostatud „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla km 92,6-120,6 liiklusuuring“ tööst. Liiklusuuringu käigus on analüüsitud senist liiklust, viidud läbi täiendavad liiklusloendused ning koostatud liiklusprognoos nii MKM määruse alusel kui ka TTÜ baasprognoosi alusel. Lisaks on analüüsitud Rail Balticu rajamise võimalikku mõju liiklussagedusele. Vastavalt Maanteeameti töörühma otsusele on koostatud liiklusprognoosi mõnevõrra korrigeeritud; − olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine – selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestatakse nendega põhiprojekti koostamisel; − „Tallinn-Pärnu-Ikla mnt km 98-121 ulukite liikumise ja konfliktikohtade analüüs“ 2017. Uuringu eesmärgiks oli läbi viia ulukite liikumise ja konfliktikohtade analüüs, et välja selgitada ulukite võimalikud liikumisalad üle analüüsitava teelõigu. Töö tulemusena pakuti välja võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks sõltuvalt eskiisprojekti eesmärkidest ja lahendustest. − „Tallinn-Pärnu-Ikla mnt lõigu Libatse-Are km 98-109 ulukite liikumise ja konflikt-kohtade analüüs“, 2018. Uuringu eesmärk oli viia läbi põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 99-109 ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs, selgitamaks ulukite võimalikud liikumiskohad üle analüüsitava teelõigu. Töö tulemusena pakuti välja võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks sõltuvalt eskiisprojekti eesmärkidest ja lahendustest. Läbi viidud ulukiuuringute leevendusmeetmete vajadus vaadatakse projekteerimise ja KMH käigus üle, sest kui enne arvestati lahendusega 2+1, nüüd projekteeritakse maanteelõik 2+2, kus on maksimaalne lubatud kiirus 120 km/h. KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest, nende puudumisel ekspertarvamusest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)3. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 20 esitatud nõudeid. 3 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 38 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm KMH läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale: „Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“4 jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (põhjavesi, pinnavesi, sademevesi, sh valingvihmad, pinnas, kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik jms), kultuurilise keskkonna (kultuuripärand, väärtuslikud maastikud, pärandkultuuriobjektid) ning sotsiaal-majanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara, välisõhu kvaliteet, müraolukord, vibratsioon) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: − teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; − varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine; − kavandatava tegevusega kaasneva mürataseme modelleerimine; − ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; − konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; − konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KMH käigus: − kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi; − hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus; − pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: müraolukord, välisõhu seisund, veerežiim ja vee kvaliteet, roheline võrgustik, elamualade paiknemine jms; − hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid; − analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega; − antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise käigus: 4 Koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_180407_peterson.pdf 39 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala; 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt KMH programmi ptk 10. KMH läbiviimisel tuginetakse suures osas varem koostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib: − eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, − põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või − seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.5 KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On erinevad asjaolud, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 4. Tabel 4. Eeldatavad mõjude prognoosimeetodid Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Müra ja Projekti koostamise käigus viiakse läbi mürauuring, sh kavandatava vibratsioon tegevusega kaasneva müra modelleerimine, mille tulemused võetakse aluseks müra mõju hinnangu andmisel. Modelleerimisel kasutatakse aktsepteeritud metoodikat, mille täpsem kirjeldus esitatakse KMH aruandes. Lisaks koostatakse eksperthinnang vibratsiooni kohta. 5 KeHJS § 22; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv 40 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Välisõhk Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse varasemate analoogsete objektide kohta koostatud hinnangutele ning eksperthinnangule, mille põhjal hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva välisõhu saaste levikut elamualadele vm tundlikesse piirkondadesse. kaitstavad Hindamise aluseks on eelkõige keskkonnaregistri ja EELIS-e andmebaasi loodusobjektid andmed, samuti kaitsealade kaitsekorralduskavade andmed. Vajaduse korral kasutatakse ka varasemate inventuuride ja uuringute andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes. Taimestik, Hindamisel tuginetakse projekti mahus koostatavale ulukiuuringule ning loomastik ja varem läbi viidud inventuuride ja seire andmetele ning varasematele rohevõrgustik eksperthinnangutele ja soovitustele. Läbi viidud ulukiuuringute leevendusmeetmete vajadus vaadatakse projekteerimise ja KMH käigus üle, sest kui enne arvestati lahendusega 2+1, nüüd projekteeritakse maanteelõik 2+2, kus on maksimaalne lubatud kiirus 120 km/h. Lisaks analüüsitakse erinevaid kaardimaterjale, kehtestatud ja koostamisel olevaid planeeringuid, kaitstavate alade kaitsekorralduskavasid ning andmebaase: metsaregister, Eesti põhikaart, ortofoto, mullakaart, EELIS-e andmebaas, Eesti märgalade inventuur jms. Maastik ja Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse projekteerimise käigus maakasutus läbiviidavatest uuringutest (olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine, piirangute täpsustamine), olemasolevast teabest, Maa- ameti kaardirakendusest, planeeringutest jms. Kasutatakse kaardianalüüsi. Põhja- ja Hindamise aluseks on projekteerimise käigus läbi viidavad geodeetilised, pinnavesi, elanike geotehnilised ja hüdroloogilised uurimistööd, keskkonnaregistri veevarustus, puukaevude ja veekogude andmebaasid, varasemate uuringute ja sademevesi veemajanduskava andmed ning ekspertarvamus. Mõju inimeste Hindamise aluseks on projekteerimise käigus teostatavad uuringud: tervisele, heaolule liiklusuuring, olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine, ja varale piirangute täpsustamine, kergliiklusteede vajaduse hindamine. Samuti lähtutakse uuringutest ja ekspertarvamustest, mis annavad aluse hinnata mõju tervisele ja heaolule (müra, välisõhu saaste, liikumisvajadus jms). 41 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.6 Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. KMH läbiviimise käigus analüüsitakse kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis. Lähtudes sellest on määratletud eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused, mida käsitletakse edaspidi KMH aruandes. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala Mõjuala ulatus võib erinevate mõjufaktorite lõikes oluliselt erineda. Näiteks muutused inimeste liikumisteedes on piirkondliku mõjuga ja mõjutavad paljusid liiklejaid, müraolukorra muutumine mõjutab teekoridori lähedast ala kuni mitmesaja meetri kauguseni, teetrassi ehitusest tulenev elupaiga kadu on aga käsitletav väga lokaalses mõõtmes. Mõju ulatust tuleb seega hinnata iga mõjufaktori jaoks eraldi. Lähtudes sellest vaadeldakse käsitlusalana (eeldatava mõjualana), sõltuvalt mõjuallikast, esialgu ala kuni 300 m kaugusele mõlemal pool rekonstrueeritavat maanteelõiku. Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub (st ka kaugemale kui 300 m, kui see vajalikuks osutub). Ühtlasi arvestatakse keskkonnamõju hindamisel seda, kui palju tee rekonstrueerimine/ehitamine hõlmab uusi alasid ehk millises ulatuses saab keskkond otseselt ja pöördumatult mõjutatud/muudetud Tulemused esitatakse KMH aruandes. Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust ning tegevuse asukohast ei ole ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile. Mõjuallikad Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest (vt ptk 3). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need maantee rekonstrueerimisega, sh tee õgvendusega, kasutusega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda rekonstrueeritava maantee ümbruses. Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks. Ehitusaegsed mõjuallikad: 6 KeHJS § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 42 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm − metsa raie – kaasneb teekoridori laiendamisega; võimalik mõju taimestikule ja loomastikule; − heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele; − välisõhu saaste, peamiselt tolm ja mustkatte paigaldamisega seotud lenduvad orgaanilised ühendid – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule; − müra – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule; − vibratsioon - kaasneb ehitusmasinate tegevusega; võimalik mõju inimese varale; − jäätmeteke – kaasneb ehitusmaterjalide kasutuse ja ehitusmasinate tööga; − piirkonna veerežiimi muutmine; − ressursikasutus – on seotud ehitusmaterjali kohaleveo ja kasutamisega; − avariiolukorrad – võivad kaasneda ehitusmasinate tööga. Kasutusaegsed mõjuallikad: − müra – kaasneb liiklusega rekonstrueeritud maanteel; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule; − heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele; − valgus – ebaõige lahenduse korral võib kaasneda valgusreostus, mõju olulisus sõltub projektlahendusest; võimalik mõju elustikule ning inimeste heaolule. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.2) kaudu. 7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi Kavandava tegevuse potentsiaalseteks olulisemateks tagajärgedeks on ehitusaegne heide vette (nt ehitusmaterjalide ja pinnase sattumine vooluveekogusse sildade ehituse ajal) ja pinnasesse. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. Rekonstrueeritava maanteelõigu geodeetilised, geotehnilised ja hüdroloogilised uuringud on teostatud projekteerimise käigus. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda vastavate uuringute tulemustest ning vältida põhja- ja pinnavee reostamist. Projektlahendusega tuleb kavandada meetmed, et võimalikke saasteaineid ei satuks keskkonda olulisel määral, sest see võib mõjutada piirkonna põhja- ja pinnavee seisundit. 43 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm KMH käigus analüüsitakse ehitus- ja kasutusaegseid mõjusid vooluveekogudele. Seejuures selgitatakse: - millised mõjud kaasnevad sildade ehitusega täpsemalt ja milliseid leevendusmeetmeid (nt kalade kude- ja rändeajad) on vaja mõjude minimeerimiseks rakendada; - kas sillad võivad põhjustada vooluveekogude hüdroloogilise režiimi olulist muutumist ning kallaste ja teerajatiste uhtumist; - kas sildade juures on planeeritud silla-alune kallasrada piki jõge; - kas sildade konstruktsioonid tagavad vooluveekogude kallastel takistamatud liikumisvõimalused inimestele ja loomadele ka kõrgveeseisu ajal. Vooluveekogude vee kvaliteedi säilitamiseks pööratakse tähelepanu sademevee ärajuhtimise lahendusele. Teelt ärajuhitav sademevesi ei tohi põhjustada veekvaliteedi halvenemist (teelt võib kraavide kaudu jõuda sademeveega jõkke saasteaineid, sh raskemetalle). Kui KMH käigus selgub, et vooluveekogude vee kvaliteet võib halveneda, tuleb projektis välja töötada lahendused selle ärahoidmiseks. Kavandatava tegevuse ehitus- ka kasutusaegset võimalikku mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele hinnatakse KMH käigus, kui on olemas vastavate uuringute tulemused ja vastav projektlahendus. 7.3.2. Kaitstavad loodusobjektid Mõju hindamisel arvestatakse kaitstavate liikide teadaolevate (registreeritud) elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu ehitamiseks kasutataval maa-alal, ehitamiseks vajalikele tegevustele ning tee kasutamisel teeohutuse nõuete (nt külgnähtavus) tagamisele. Kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektiga ette nähtud tegevused peavad olema omavahel kooskõlas. Kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitstavatele liikidele hinnatakse KMH käigus täpsemalt, kui on olemas vastav projektlahendus. 7.3.3. Taimestik ja loomastik Piirkonna taimestikku mõjutab eelkõige maanteekoridori laiendamine – otsene ja pöördumatu kadu tee laienduse alla jääval alal ning maantee klassist tulenev kõrghaljastuse raie nähtavuskoridori alal. Loomastikku võib mõjutada tee laiendamisega kaasnev liikumispiirang ja ohtu sattumise võimalus (otsene mõju), aga ka sõidukite liikumisega ja nende poolt tekitatava müraga kaasnevad häiringud (kaudne mõju). Läbi viidud ulukiuuringute leevendusmeetmete vajadus vaadatakse projekteerimise ja KMH käigus üle, sest kui enne arvestati lahendusega 2+1, nüüd projekteeritakse maanteelõik 2+2, kus on maksimaalne lubatud kiirus 120 km/h. Kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimestikule ja loomastikule hinnatakse täpsemalt KMH käigus, kui on olemas vastav projektlahendus. 44 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 7.3.4. Roheline võrgustik Pärnu maakonnaplaneeringus 2030+ on rohelise võrgustiku ja Põhimaanteega nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla omavaheliste konfliktide kohad määratud looduse seisukohalt lähtuvalt. Leevendavad meetmed konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks saab määrata iga konkreetse konfliktikoha jaoks tehtavate uuringute ja hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine antud juhul konkreetse projekti ülesandeks. KMH käigus tehakse ettepanekud olulist mõju leevendavate meetmete rakendamiseks. 7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon Tee ehitamisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Kasutusaegselt on võimalik mürataseme tõus teelõigu läheduses paiknevatel aladel tulenevalt sõidukiiruse tõusust, liikluskoormuse suurenemisest ning tee asukoha muutumisest (laienemine ja tee telgjoone muutumine teeõgvenduse piirkonnas). Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv. Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ning seda kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on ka päikesekiirgus, mis tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Välisõhu kaitse seaduse tähenduses on ebasoodsad ilmastikutingimused maapinnalähedases õhukihis saasteainete akumuleerumist soodustavad tingimused, nagu omavahelises koostoimes temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ja tuulekiirus null kuni kaks meetrit sekundis. Projekteerimise käigus toimub kavandatava tegevusega kaasneva müra modelleerimine, mille käigus võetakse arvesse nii olemasolevat kui ka prognoositavat liiklussagedust ning vajaduse korral tehakse ettepanekud müra mõju vähendamiseks (nt müratõkete rajamiseks). KMH lähtub müra mõju hindamisel koostatavast mürauuringust. Hinnang kavandatava tegevusega kaasnevale välisõhu olukorrale ja saastatuse (tolm, lõhnaained) levikule ning välisõhu kvaliteedi vastavusele kehtestatud piirväärtustega, samuti ehitustöödega kaasneva vibratsiooni mõjule, antakse KMH aruandes. 7.3.6. Mõju kultuuripärandile KMH käigus hinnatakse selgitatakse välja võimalikud mõjualasse jäävad pärandkultuuri objektid ja väärtuslikud maastikud ning hinnatakse neile avalduvat mõju. Samuti hinnatakse mõju seoses kultuuripärandiga ja arheoloogilise kultuurkihi võimaliku esinemisega ja analüüsitakse selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning tehakse ettepanekud sobivaima lahendusvariandi (leevendusmeetme) valikuks. Ehitus- ja kaevetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. 45 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm KMH aruande koostamise käigus tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga ja arvestatakse tehtud ettepanekutega. Juhised käitumiseks kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi võimaliku ilmsikstuleku korral lisatakse KMH aruandesse. 7.3.7. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale KMH kontekstis käsitletakse võimalikku mõju inimeste tervisele ja heaolule, lähtudes peamiselt joogivee ja välisõhu, sh müra, seisundist ning võimalikku füüsilist mõju inimeste varale. Mõjude hindamisel arvestatakse käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse; vt ptk 7.1) jääva asustusega, kuid kui oluline mõju võib ulatuda kaugemale, siis käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks. Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele Projekteeritava maanteelõigu lähiümbruses on peamiselt hajaasustus, kus elanike veevarustus on lahendatud eraldiseisvate kaevude baasil. Eelkõige lähtutakse mõju hindamisel keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude andmetest (eeldatavalt on kõik piirkonna puurkaevud kantud keskkonnaregistrisse). Projekteeritava tee võimalikku mõjualasse jäävate olemasolevate salvkaevude asukohad selgitatakse välja projekteerimise käigus. Salvkaevude olemasoluga on võimalik arvestada, kui need on kantud topo-geodeetilisele alusplaanile. KMH aruandes antakse hinnang võimaliku olulise mõju kohta salvkaevudele. Ei ole tõenäoline, et tee rekonstrueerimine mõjutab veetaset puurkaevudes. Projekteerimise käigus tuleb jälgida, et oleksid tagatud maanteele ja liiklussõlmedele lähemal asuvatele puurkaevudele määratud sanitaarkaitsealad. Võimaliku mõju ulatust ja olulisust piirkonna veevarustusele täpsustatakse KMH käigus. Välisõhu seisund ja müraolukord Hinnang välisõhu seisundile ja müraolukorrale seoses kavandatava tegevusega antakse KMH aruandes (vt ptk 7.3.5). Nende hinnangute tulemustest lähtuvalt antakse hinnang ka selle mõju ulatuse ja olulisuse kohta inimeste heaolule ja tervisele. Eeldatav mõju inimeste varale KMH käigus antakse hinnang võimalikule füüsilisele mõjule inimeste varale (maantee laiendusel teemaa alla jääv maa, võimalik mõju olemasolevatele ehitistele jms). Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka. Inimeste liikumisvõimaluste muutumine KMH käigus käsitletakse mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad valla keskusesse või Pärnu linna liikuma. 7.3.8. Jäätmeteke Suuremal hulgal jäätmeid (ehitusjäätmed, pakendid jms) tekib tee ehitamise käigus. Praktiliselt kogu vajalik ehitusmaterjal tuuakse ehitusplatsile mujalt. Ehitusjäätmed koosnevad eeldatavasti metall- ja raudbetoonkonstruktsioonide kohale vedamiseks vajalikest pakenditest (nt puidust 46 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm transpordialused ja -sõrestikud, kilepakendid, plastikust vm materjalist pakke- ja täitematerjal jms). Ehitusjäätmete hulka tuleb lugeda ka võimalikud metallosade jäägid, ehituse käigus ajutiselt kasutatavad puitkonstruktsioonid jms. Ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus tekib samuti jäätmeid (purunenud detailid, kasutatud õlid, rehvid jms). Ehitustööliste tegevusega kaasneb olmejäätmete teke (pakendid, toidujäätmed, segaolmejäätmed). Tee kasutusperioodil ei teki olulistes kogustes jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele, Tori valla ja Põhja- Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskirjale ja objekti keskkonnahoiukavale, määrata vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve (ehitustööde käigus) ja aruandlus. Seoses haldusreformiga- Are, Sauga ja Tori valdade ning Sindi linna ühinemisega Tori vallaks ja Halinga, Tootsi ja Vändra valla ning Vändra alevi ühinemisega Põhja-Pärnumaa vallaks tuleb ehitustöö kavandamisel jälgida, et võetakse aluseks jäätmehoolduseeskirja kehtiv versioon. Hetkel on projektiala piirkonnas kehtivad Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna ühine jäätmekava aastateks 2016-20217 ja Põhja-Pärnumaa valla jäätmekava aastateks 2018-20238. Ülaltoodud aspekte arvesse võttes ja nõuetekohaselt toimides on jäätmetega seonduv oluline negatiivne keskkonnamõju (sh piirkonna prügistamine ning pinnase- ja põhjaveereostus) välditav. Seetõttu ei käsitleta jäätmetekke ja -käitluse eelnimetatud valdkondi edaspidi KMH aruandes. 7 https://www.torivald.ee/documents/17490539/18489545/Lisa+1+- +Tori%2C%20Tahkuranna%2C%20Surju+ja+Paikuse+valla+ning+Sindi+linna+%C3%BChine+j%C3%A4%C 3%A4tmekava+aastateks+2016-2021+-7.02.16.pdf/6a858e99-8784-4480-9e88-07dd80a30288 8 http://www.pparnumaa.ee/jaatmemajandus/arengukava 47 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Lähtudes KeHJS-es sätestatud tähtaegadest võib KMH protsess koos menetlusega kesta eeldatavalt kuni 17 kuud. Ajakava määramatus tuleneb muuhulgas sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Tegelik ajakava sõltub menetlusprotsessi etappidele reaalselt kuluvast ajast. Hea töökorraldusega on tõenäoliselt võimalik lühendada KMH programmi ja aruande materjalide läbivaatamise kestust otsustaja/arendaja poolt ning teavitamistele kuluvat aega. Samuti ei viivita KMH läbiviija vajalike täienduste-täpsustuste sisseviimisel KMH programmi ja aruandesse põhjendamatult, kuid tuleb arvestada, et tööks vajalik aeg sõltub avalike väljapanekute ja avalike arutelude käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust, mida ei ole võimalik prognoosida. Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava vt Tabel 5. Tabelis on kursiivis märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Periood, aeg Täitja KMH algatamine 29.11.2019 Maanteeamet KMH eksperdirühm koos arendajaga tööks vajalik aeg Skepast&Puhkim, (Maanteeamet) koostavad KMH programmi Maanteeamet eelnõu Arendaja esitab KMH programmi eelnõu -9 Maanteeamet otsustajale (Maanteeamet) Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 14 päeva jooksul Maanteeamet nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele KMH programmi seisukoha esitamiseks saamisest Asjaomane asutus10 esitab, lähtudes oma 30 päeva jooksul Asjaomased pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi KMH programmi asutused (vt ptk 9.1) kohta seisukoha saamisest 9 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks 10 KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda [---] kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. 48 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Tegevus Periood, aeg Täitja Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab 14 päeva jooksul Maanteeamet arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH asjaomaste asutuste programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta seisukohtade saamisest Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse tööks vajalik aeg Skepast&Puhkim, korral KMH programmis parandused ja (eeldatavalt ühe Maanteeamet täiendused ning selgitab seisukohtade nädala jooksul arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist otsustaja seisukoha saamisest Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud -11 Maanteeamet programmi Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja 14 päeva jooksul Maanteeamet täiendatud programmi12 programmi saamisest Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust 14 päeva jooksul Maanteeamet väljapanekust ja avalikust arutelust kontrolli tulemuste selgumisest Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku kestusega vähemalt Maanteeamet väljapaneku 14 päeva Avaliku väljapaneku käigus laekunud tööks vajalik aeg13 Skepast&Puhkim, seisukohtade analüüs Maanteeamet Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH esimesel võimalusel Maanteeamet programmi avaliku arutelu pärast avaliku väljapaneku lõppu ja seisukohtade analüüsimist KMH programmi täiendamine lähtudes 30 päeva jooksul Skepast&Puhkim, avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja avaliku arutelu Maanteeamet toimumisest 11 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks 12 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 13 Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust 49 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Tegevus Periood, aeg Täitja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH programmi otsustajale -14 Maanteeamet nõuetele vastavuse kontrollimiseks Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 30 päeva jooksul Maanteeamet nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks KMH programmi tunnistamise otsuse. saamisest Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus- 14 päeva jooksul Maanteeamet osalisi ning avaldab teate Ametlikes otsuse tegemisest Teadaannetes Eksperdirühm viib läbi KMH koostab aruande (ja tööks vajalik aeg Skepast&Puhkim esitab selle arendajale) Arendaja esitab KMH aruande otsustajale -15 Maanteeamet Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust 14 päeva jooksul Maanteeamet nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele KMH aruande seisukoha esitamiseks saamisest Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma 30 päeva jooksul Asjaomased pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH aruande KMH aruande asutused (vt ptk 9.1) kohta seisukoha saamisest Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab 14 päeva jooksul Maanteeamet arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH asjaomaste asutuste aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta seisukohtade saamisest Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse tööks vajalik aeg16 Skepast&Puhkim, korral KMH aruandes parandused ja täiendused Maanteeamet ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud -17 Maanteeamet aruande 14 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks 15 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks 16 Sõltub asjaomaste asutuste poolt esitatud seisukohtadega seotud töömahust 17 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks 50 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Tegevus Periood, aeg Täitja Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja 21 päeva jooksul Maanteeamet täiendatud aruannet18 aruande saamisest Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust 14 päeva jooksul Maanteeamet väljapanekust ja avalikust arutelust kontrolli tulemuste selgumisest Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku kestusega vähemalt Maanteeamet väljapaneku 30 päeva Avaliku väljapaneku käigus laekunud tööks vajalik aeg19 Skepast&Puhkim, seisukohtade analüüs Maanteeamet Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH esimesel võimalusel Maanteeamet aruande avaliku arutelu pärast avaliku väljapaneku lõppu KMH aruande täiendamine lähtudes 30 päeva jooksul Skepast&Puhkim, avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja avaliku arutelu Maanteeamet vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele toimumisest vastamine Arendaja esitab KMH aruande otsustajale -20 Maanteeamet nõuetele vastavuse kontrollimiseks Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele Maanteeamet asutustele kooskõlastamiseks Asjaomane asutus, lähtudes oma 30 päeva jooksul Asjaomased pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab aruande saamisest asutused (vt ptk 9.1) kooskõlastamata KMH aruande Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust 30 päeva jooksul Maanteeamet nõuetele ja teeb aruande nõuetele vastavaks kooskõlastuste tunnistamise otsuse. saamisest Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus- 14 päeva jooksul Maanteeamet osalisi ning avaldab teate Ametlikes otsuse tegemisest Teadaannetes 18 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 19 Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust 20 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks 51 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu – vt Tabel 6. Tabel 6. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Asjaomased asutused Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 [email protected] (kaitstavate loodusobjektide valitseja) KeHJS § 16 lg 3 p 2 Maa-amet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 (riigimaa [email protected] haldaja); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Põllumajandusamet Teaduse 2, 75501 Saku, Harjumaa KeHJS § 23 lg 1 [email protected] (maaparandussüsteemide haldaja); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 (elanike [email protected] tervise kaitse ja puhta elukeskkonna, sh müraolukorra eest vastutav asutus); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 [email protected] (kultuurimälestiste kaitsja); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Päästeamet Raua 2, 10124 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 [email protected] (päästetööde korraldaja) KeHJS § 16 lg 3 p 2 Keskkonnainspektsioon (KKI) Kopli 76, 10416 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 3 52 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Pärnu-Paide mnt 2, KeHJS § 23 lg 1 Vändra alev 87701 KeHJS § 16 lg 3 p 3 +372 443 0330 [email protected] Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12, KeHJS § 23 lg 1 Sindi, Tori vald, 86705 KeHJS § 16 lg 3 p 3 +372 445 1881 [email protected] Majandus- ja Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 KeHJS § 23 lg 1 Kommunikatsiooniministeerium +372 6256342 (riigi majanduspoliitika ja [email protected] majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine transpordi, liikluskorralduse (liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise) valdkonnas KeHJS § 16 lg 3 p 1 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 KeHJS § 23 lg 1 +372 6113558 (riigi kinnisvara- ja [email protected] osaluspoliitika kavandamine ja koordineerimine) KeHJS § 16 lg 3 p 3 Tehnilise taristu valdajad, riigimetsa haldaja Täpsustatakse projekteerimise - tehnovõrkude valdajad, käigus ehitusprojekti kooskõlastajad Riigimetsa Majandamise Keskus Toompuiestee 24, 10149 Tallinn KeÜS § 46 lg 1 p 1 (RMK) [email protected] (riigimetsa haldaja) KeHJS § 16 lg 3 p 7 Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid jms Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5 (EKO)21 21 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 53 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Kavandatud tegevuse asukoha Otsustajal on vajalikud KeHJS § 16 lg 3 p 6; kinnisasjaga piirneva kinnisasja kontaktandmed olemas või ta KeÜS § 46 lg 4 omanikud hangib need vajadusel kohalikust omavalitsusest Isikud, kelle valduses olevat Otsustajal on vajalikud KeÜS § 46 lg 4; kinnisasja kavandatud tegevus kontaktandmed olemas või ta HMS § 31 lg 1 mõjutab määral, mis ületab hangib need vajadusel kohalikust oluliselt tavapärast mõju omavalitsusest. Laiem avalikkus, asjast - KeHJS § 16 lg 3 p 7; huvitatud/mõjutatud isikud, nt põhjendatud huvi oma piirkonna elanikud ja ettevõtted piirkonna keskkonna- seisundi vastu Maanteeamet (otsustaja) teavitab eelnimetatud asjaomaseid asutusi, KOV- üksusi, tehnilise taristu valdajaid, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke ning isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga (vt kontaktandmed Tabel 6). Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Maanteeamet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: - väljaandes Ametlikud Teadaanded; - ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; - kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);22 - Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsib Maanteeamet (otsustaja) programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 6). Otsustaja vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi. Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt Tabel 7). Lähtudes sellest täiendatakse KMH programmi. Kõik laekunud seisukohad lisatakse KMH programmile. 22 Otsustab Maanteeamet vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale 54 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm Tabel 7. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr kuupäev ja kohta (lühendatult) seisukohaga number arvestamise kohta 1. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest Koostatakse pärast avalikustamise toimumist. 55 / 56  Põhimaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0 – 120,6 asuva Libatse – Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamine programm 10. KMH lähtematerjalid Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu: − Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn– Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0–170,0“ ning selle juurde kuuluv KSH aruanne − Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ning selle KSH aruanne − Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ − Asjakohased õigusaktid − Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla arengukavad ja strateegiad − Piirkonna valgala veemajanduskava − Piirkonna kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad − Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused (maakasutus, looduskaitse, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, ohtlikud ettevõtted jms) − Keskkonnaregister − Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS − Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 − Kultuurimälestiste riiklik register − Tegevuse kavandamiseks läbi viidud alusuuringud ja analüüsid − Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes. 56 / 56  Nimekirja alusel Meie 09.03.2020 nr 15-5/20/12088-1 Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0 – 120,6 Libatse - Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi kohta seisukoha küsimine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 15¹ tuginedes peab Maanteeamet enne keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohta KMH programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS §15¹ lõigete 1 ja 4 alusel palume Teil 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates esitada seisukohad põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0 – 120,6 Libatse-Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk keskkonnatalituse juhataja Lisad: 2017_0074_T4_Libatse-Nurme_KMHP_märts2020.pdf – 1 fail Kristi Olt 6119372 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)