Geoloogilise uuringuloa andmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (Kalajärve IV)

Heiki Alango AS YIT Eesti [email protected] 23.03.2020 nr 12-2/20/166 Geoloogilise uuringuloa andmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (Kalajärve IV) AS YIT Eesti (registrikood 10093801, aadress Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 102b, 11312) esitas Keskkonnaametile 08.07.2019 taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Kalajärve IV uuringuruumile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.07.2019 dokumendina nr 12-2/19/411). Keskkonnaamet teatab, et AS YIT Eesti poolt Keskkonnaametile esitatud uuringuloa taotluse alusel on valminud Keskkonnaameti korralduse „Geoloogilise uuringu loa andmine Kalajärve IV uuringuruumis“ eelnõu ja uuringuloa eelnõu. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 edastame Teile Kalajärve IV uuringuruumi uuringuloa andmise korralduse ja loa eelnõud tutvumiseks ja arvamuse andmiseks. Arvamust ootame kahe nädala jooksul alates eelnõude kättesaamisest. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse menetlus Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Lisad: 1. Korraldus_uuringuloa_andmine_Kalajärve_IV_uuringuruum_eelnou.pdf 2. Luba_Kalajärve_IV_geoloogiline_uuring_eelnou.pdf Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]); Kaitseministeerium ([email protected]); AS Eesti Gaas ([email protected]); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ([email protected]); Maanteeamet ([email protected]); Kuusalu Vallavalitsus ([email protected]); Kadrina Vallavalitsus ([email protected]) Liis Jääger +372 5656 4094 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  EELNÕU 23.03.2020 KORRALDUS Geoloogilise uuringu loa andmine Kalajärve IV uuringuruumis I. ASJAOLUD AS YIT Eesti (registrikood 10093801, aadress Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 102b, 11312) esitas Keskkonnaametile 08.07.20191 taotluse geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) saamiseks Kalajärve IV uuringuruumile. Kalajärve IV uuringuruum pindalaga 146,6 ha asub Harju maakond Kuusalu vald ja Lääne-Viru maakond Kadrina vald neljal lahustükina katastriüksustel Loksa metskond 39 (katastritunnus: 42301:005:0396), Loobu metskond 3 (katastritunnus 27301:001:0172) ja Loobu metskond 4 (katastritunnus 27301:001:0202). Suuremäe (registriosa nr 3675904, katastritunnus 33101:003:0533). Nimetatud katastriüksuste omanik on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletaval uuringuruumil kattumist arvel oleva varuga ei ole. Kavandatava uuringu eesmärgiks on välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Uuritavateks maavaradeks on ehitus- ja täiteliiv. Uuringu käigus plaanitakse rajada kuni 200 puurauku ja/või kuni 200 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 20 m. Täiendavalt on planeeritud järgmised tööd: uuringuruumi ja selle ümbruse hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamine, topograafiline mõõdistamine, proovid materjali lasumistingimuste määramiseks. Taotletava loa kehtivus on kolm aastat. Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahel paiknevad järgmised AS Eesti Gaasile kuuluvad objektid ja nende kaitsevööndid: Kuusalu sideliin (sideehitis maismaal; VID kood 230003986; kaitsevöönd 1 m keskjoonest); maagaasi ülekandetustorustik Tallinn-Jõhvi D38 (D kategooria gaasitorustik alates 200mm kuni 500mm; VID kood 20100504751; kaitsevöönd 5 m keskjoonest); maagaasi ülekandetustorustik TallinnJõhvi D38 (D kategooria gaasitorustik alates 500mm ja suurem; VID kood 20100504743; kaitsevöönd 10 m keskjoonest); EG Loobu sideliin (sideehitis maismaal; VID kood 230003400; kaitsevöönd 1 m keskjoonest); Kohtla-Järve-Tallinn I niit (D kategooria gaasitorustik alla 200mm; VID kood 170000669; kaitsevöönd 5 m keskjoonest) ning Lääne-Virumaa D kat. (D kategooria gaasitorustik alates 500mm ja suurem ; VID kood A21- 22A21M05+04; kaitsevöönd 10 m keskjoonest). Taotletava uuringuruumi teenindusalal kattumist nimetatud objektide ja nende kaitsevöönditega ei ole. Taotletava uuringruumi teenindusalast kirdes kulgeb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele kuuluv sideehitis ELA104 (sideehitis maismaal; VID kood ELA104; kaitsevöönd 1 m keskjoonest), taotletaval uuringuruumi teenindusmaal kattumist sideehitise ja selle kaitsevööndiga ei ole. Taotletavast uuringuruumist põhjapool kulgeva riigimaantee nr 1 Tallinn – Narva äärmise sõiduraja välimisest servast jääb taotletava uuringuruumi teenindusmaa ~51 m kaugusele, kattumist tee 1 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.07.2019 dokumendina nr 12-2/19/411 kaitsevööndiga ei ole. Kirdes kulgevast avalikus kasutuses oleva Loobu – Läsna tee nr 2730036 äärmise sõiduraja välimisest servast jääb taotletava uuringuruumi teenindusala ~3,6 m kaugusele, uuringuruumiga külgneval lõigul on Loobu – Läsna tee eratee. Riigikaitseline ehitis Kaitseväe keskpolügoon jääb taotletava uuringruumi teenindusala lõunapiirist ~142 m kaugusele, uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga. Uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt jääb uuringuruumi lahustükkide vahele põhja-lõuna suunaline Kalajärve keskpolügooni teeninduskeskuse juurdepääsutee. Uuringuruumi välispiir jääb tee teljest mõlemale poole 20 m kaugusele. Taotletava uuringuruumi teenindusala kirdeosa külgneb vahetult vääriselupaigaga (keskkonnaregistri kood VEP107160), kattumist ei ole; loodeosa külgneb vahetult vääriselupaigaga (keskkonnaregistri kood VEP110159); uuringuruumi loodepiirist ~60 m loode pool asub III kategooria kaitsealuse taimeliigi roomav öövilge (Goodyera repens) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9307856), kattumisi ei ole. Lääneosa külgneb vahetult II kategooria kaitsealuse liigi metsis (Tetrao urogallus; KLO9102360) elupaigaga, kattumist ei ole. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse geoloogilise uuringu loa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. II. KAALUTLUSED MaaPS § 4 lõike 2 järgi on maavara geoloogiline uuring maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. MaaPS § 17 lõike 2 järgi on geoloogiline uuring lubatud uuringuloa alusel. MaaPS § 27 lõike 1 järgi esitab taotleja uuringuloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 26 kohaselt annab uuringuloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, keskkonnaministri 09.01.2020 määrusele nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Riigilõiv 400 € on tasutud 05.07.2019 riigilõivuseaduse § 121 lõike 1 kohaselt. Uuringuloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja. (Maa- amet 06.11.2019 nr 9-3/19/12848-4)2. HMS § 48 lõike 1 alusel avaldas Keskkonnaamet uuringuloa menetluse algatamise teate 22.11.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamise käigus esitas oma arvamuse Maanteeamet. Keskkonnaametile 02.12.2019 saabunud kirjas märgib Maanteeamet teada, et vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 2 on riigi põhimaantee 1 Tallinn-Narva teekaitsevööndi laius 50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Kuna taotletav uuringuruum piirneb põhimaanteega 1 Tallinn-Narva, palub Maanteeamet kaasamist edasiste tegevuste menetlusosaliseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõike 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, 2 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.11.2019 nr 12-2/19/411-9 2 (8) täpsustatud loetelu1“ (edaspidi määrus nr 224). Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse nr 224 loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõike 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vajalikkuse kaalumine. MaaPS § 17 lõigete 3 ja 4 järgi võib geoloogilist uuringut korraldada ja juhtida selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik. Uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt võetakse uuringupunktidest proovid ja määratakse maavara lasumitingimused ning hüdrogeoloogiline situatsioon. Uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba. Geoloogilise uuringu teostaja on Mäebüroo Nord OÜ (registrikood 11560452, aadress Liiva 41, Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 232/4, 11314). Geoloogilise uuringu käigus planeeritud tööd on kooskõlas MaaPS § 20 lõikega 2. MaaPS § 27 lõike 3 kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejale, kes annab nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks või keeldub selle andmisest. Keskkonnaamet palus riigivara valitseja nõusolekut Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisalas olevate katastriüksuste kasutamiseks geoloogilise uuringu tegemise eesmärgil 02.10.2019 kirjaga nr 12-2/19/411-7. Riigivara valitseja kooskõlastas geoloogilise uuringu teostamise riigile kuuluvatel ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel maaüksustel 18.11.2019 kirjaga nr 13-1/19/5302-33 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis) ning seadis järgmised tingimused: 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Ida- Harjumaa ja Lääne-Virumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Keskkonnaamet seab riigivara valitseja tingimused uuringuloa täiendavateks tingimusteks. Kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja MaaPS § 27 lõike 5 alusel uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile. Keskkonnaamet palus Kaitseministeeriumi arvamust 27.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/411-4. Kaitseministeerium andis Keskkonnaametisse 27.09.20194 saadetud kirjaga Kalajärve IV uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks nõusoleku kuid märkis samas, et uuringu loa menetlemisel arvestataks Kaitseväe tegevuse ja arenguplaanidega, samuti tulevikus võimaliku kaevandamistegevusest tekkida võivate keskkonnahäiringute suurenemisega. Täpsemalt tuuakse uuringutegevust kooskõlastavas kirjas välja järgmised argumendid: 1. Kalajärve IV uuringuruum jääb Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse (alus ehitusseadustiku § 120 lõige 1) ning suur osa uuringuruumist, st maagaasitrassist lõuna poole jäävad uuringuruumi teenindusala lahustükid kattuvad keskpolügooni laiendatud 3 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.11.2019 nr 12-2/19/411-13 4 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.09.2019 nr 12-2/19/411-5 3 (8)  ohualaga. Laiendatud ohuala tähistatakse maastikul püsivalt (kaitseministri 28.12.2010 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“). Ohualas viibimine ja teedel liikumine teatud väljaõppe ajal on keelatud. 2. Kaitseministeerium on valmis ehitanud Kalajärve IV uuringuruumi läbiva uue juurdepääsutee keskpolügooni teeninduslinnakusse. Juurdepääsuteed kasutab Kaitsevägi praegu Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud kasutuslepingu alusel, kuid tulevikus on kavas teemaad taotleda Kaitseministeeriumi valitsemisele. Teehoiu korraldamiseks peab teekoridor olema tee teljest vähemalt 20 meetrit lai. Tulevikus korraldab tee kasutamist (laiendatud ohuala aktiveerimise korral sulgemine) ja korrashoidu Kaitseministeerium. Peale selle on lahendamata mahasõit Tallinn-Narva maanteelt koos kiirendus- ja aeglustusradadega, mis liiklusohutuse seisukohast on oluline nii Kaitseväele kui ka teistele tee kasutajatele. 3. Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse karjääri rajamine toob kaasa metsa-ala vähenemise, mis võib mõjutada riigikaitselisest tegevusest tuleneva müra levikut. Märgime, et Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise seisukohast on elu- ja toitumispaikade säilimine keskpolügooni ümbruses olulise tähtsusega, et täita lähedal asuvate looduskaitsealade kaitse-eesmärke. 4. Uuringuloa väljastamise korral peab uuringu tegija kooskõlastama Kaitseväe toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistusega kõik uuringuga seotud tegevused ja tegevuste ajakava keskpolügooni laiendatud ohualas ja piiranguvööndis. Kalajärve IV uuringuruumi piirkonnas asuvad sideliinid ja kommunikatsioonid võivad mõjutada Kaitseväe elektrivarustust või tehnosidet ning ei tohi ette teatamata häiringuid tekitada. Keskkonnaamet kannab uuringuloale järgmise kõrvaltingimuse: Kaitseväe toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistusega peab kooskõlastama kõik uuringuga seotud tegevused ja tegevuste ajakava keskpolügooni laiendatud ohualas ja piiranguvööndis. MaaPS § 27 lõike 7 kohaselt saatis loa andja uuringuloa taotluse kirjaliku arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele Kadrina Vallavalitsusele 15.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/411-17 ja Kuusalu Vallavalitsusele 15.01.2020 kirjaga nr 12- 2/19/411-18. Kuusalu Vallavalitsus nõustus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel 07.02.2020 otsusega nr 9-8/226-1 Kalajärve IV uuringuruumile uuringuloa andmisega. Kadrina Vallavalitsus nõustus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel 11.02.2020 otsusega nr 69 Kalajärve IV uuringuruumile uuringuloa andmisega tingimusel, et võetakse arvesse korralduse preambulis toodud asjaolud, uuringuid teostatakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid rangelt järgides ning uuringu käigus ei kahjustata kasvavat metsa ega mõjutata rohelise võrgustiku alasid, vääriselupaiku ja väärtuslikku märgala. Kadrina Vallavalitsuse 11.02.2020 otsuse nr 69 korralduse preambulis on toodud järgmisel asjaolud: 1. Kadrina vallas asub Kalajärve IV uuringuala Loobu metskond 3 ja Loobu metskond 4 katastriüksustel, kus valdavas osas kasvab väärtuslik mets (metsamaa) ja maa kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa. 2. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt jääb osa Kadrina valda planeeritavast Kalajärve IV uuringualast rohelise võrgustiku alasse. Rohelise võrgustiku eesmärk on hoida alade looduslikku seisundit, tagades loodusliku mitmekesisuse, parandades loomade ja lindude liikumisvõimalusi ja -teid loodusalade vahel ning tugevdades eluslooduse ökoloogilist toimimist. Rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest s.o raidest, mis võimaldab maa kasutamist muul otstarbel peale metsa majandamise. Karjääride rajamine 4 (8)  maavarade kaevandamiseks planeeritud rohelise võrgustiku koridoride alale ei ole üldjuhul soovitav. 3. Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt piirneb uuringuala ida- ja kagupiir väärtusliku märgalaga (Kullisoo) ning uuringuala kirdeosa piirneb vahetult vääriselupaigaga. Uuringuruum piirneb põhja poolt 1 Tallinn-Narva teega, millest põhja poole jääb Lahemaa rahvuspark. MaaPS § 28 lõike 5 kohaselt tuleb juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses, lisada uuringuloa taotlusele kaevandamisjäätmekava. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 42¹ kehtestatud nõuetest. Uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt ei teki geoloogilise uuringu käigus kaevandamisjäätmeid, kuna kogu väljatav materjal paigutatakse uuringuruumi tagasi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 35 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Uuringuloa andmisest keeldutakse, kui uuringu tegemine on vastuolus riigi huvidega. Kuna uuritav maavara on eraomandis ja ei ole teada asjaolusid, mis nimetatud vastuolu võiksid põhjustada, ei ole tegevus vastuolus riigi huvidega. MaaPS § 35 lõike 1 punkt 9 sätestab, et uuringuloa andmisest keeldutakse, kui uuringu tegemine on vastuolus riigi huvidega. Taotlusest nähtuvalt on loa taotleja eesmärk saada taotletavas uuringuruumis pärast geoloogilise uuringu teostamist kaevandamisluba. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus on vaja välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Muu hulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. Järgnevalt on analüüsitud, kas taotletava uuringuruumi ning võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks antud juhul võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub, arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused 5 (8) kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Analüüsis on Keskkonnaamet kasutanud Maa-ameti geoportaali andmeid ning arvestatud ei ole reaalseid veoteid. Võimaliku tulevase karjääri teeninduspiirkonda jääb hetkel 43 ehitusliiva varuga karjääri. Nende karjääride ehitusliiva kaevandatav jääkvaru seisuga 20.03.2020 on kokku ligikaudu 15 123,440 tuh m3. Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 481,527 tuh m3 ehitusliiva. Seega on piirkonna varustuskindlus ligikaudu 31,41 aastat ning maavara kaevandamise loa andmine peale uuringu tegemist on lähiaastatel vastuolus riigi huvidega. Võimaliku tulevase karjääri teeninduspiirkonda jääb hetkel 17 täiteliiva varuga karjääri. Nende karjääride täiteliiva kaevandatav jääkvaru seisuga 20.03.2020 on kokku ligikaudu 5 350,319 tuh m3. Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 289,874 tuh m3 täiteliiva. Seega on piirkonna varustuskindlus ligikaudu 18,46 aastat ning maavara kaevandamise loa andmine peale uuringu tegemist on lähiaastatel vastuolus riigi huvidega. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt kindlasti olulist informatsiooni, mistõttu uuringute tegemine ei ole vastuolus riigi huviga. MaaPS § 35 lõike 1 punkt 11 sätestab, et uuringuloa andmisest keeldutakse, kui tööd taotletava uuringuloa alusel võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti. Taotletava uuringuruumi teenindusala kirdeosa külgneb vahetult vääriselupaigaga (keskkonnaregistri kood VEP107160); loodeosa külgneb vahetult vääriselupaigaga (keskkonnaregistri kood VEP110159); uuringuruumi loodepiirist ~60 m loode pool asub III kategooria kaitsealuse taimeliigi roomav öövilge (Goodyera repens) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9307856; lääneosa külgneb vahetult II kategooria kaitsealuse liigi metsis (Tetrao urogallus; KLO9102360) elupaigaga. Taotletaval uuringuruumil nimetatud loodusobjektidega kattumist pole kuid kuna uuringuruumi teenindusala külgneb mitmete looduskaitseliste objektidega vahetult andis taotluse oma hinnangu ka Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist: 1. Roomav öövilge (Goodyera repens, KLO9307856) - uuringupunktide rajamisel arvestada, et keskkonnaregistris piiritletud kasvukohas on lageraie keelatud (looduskaitseseadus § 55 lg 8). 2. Vääriselupaigad VEP107160 (A2. Männikud ja männisegametsad, pohla kasvukohatüüp) ja VEP110159 (A2. Männikud ja männisegametsad, sambliku kasvukohatüüp) - loobuda vääriselupaiga piiridel olevatest uuringupunktidest. Jätta VEP-de ja teenindusala vahele puhver, mille laius tuletatakse puistu kõrgusest. VEP-es on keelatud väljakaevatud materjali ja raiejäätmete ladustamine ning rasketehnikaga liikumine. 3. Läänes piirneb uuringuruumi teenindusala II kaitsekategooria liigi metsis (Tetrao urogallus; KLO9102360) leiukohaga. Metsise mängupaik (1306680559) jääb uuringuruumist kaugemale ning uuringute läbiviimine eeldatavalt ei põhjusta häiringuid kaitsealusele liigile. 4. Läänest piirneb teenindusala inventeeritud Natura elupaigaga siirdesoo ja rabametsad (91D0*; 1983945481) ning kagus inventeeritud Natura elupaigaga rabad (7110*; -2069645481) – kuna geoloogilise uuringuga ei mõjutada piirkonna veerežiimi, ei kaasne uuringutega Natura alale eeldatavalt negatiivset mõju. Edaspidiste tegevuste juures tuleb arvestada, et teenindusalal veerežiimi muutmine on välistatud, kuna võib mõjutada piirnevaid Natura elupaikasid. 6 (8) Tulenevalt eeltoodust kannab Keskkonnaamet uuringuloale järgmised kõrvaltingimused: Vääriselupaikade VEP107160 (A2. Männikud ja männisegametsad, pohla kasvukohatüüp) ja VEP110159 (A2. Männikud ja männisegametsad, sambliku kasvukohatüüp) ja piirneva uuringuruumi teenindusala vahele tuleb jätta puhver, mille laius peab võrduma puistu kõrgusega. Puhveralasse ei tohi rajada uuringupunkte ega kaeveõõndeid. MaaPS 35 lõige 2 punkt 1 sätestab, et uuringuloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning AS YIT Eesti ei ole karistusregistrisse kantud (karistusregistri andmed seisuga 20.03.2020). MaaPS §-s 35 sätestatud uuringuloa andmise keeldumise alused puuduvad. MaaPS § 30 lõike 5 alusel pani Keskkonnaamet õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja 06.02.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks 2 nädalat. Avalikustamise käigus kirjalikke seisukohti laekus/ei laekunud. Vastavalt HMS § 49 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist, huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada ja lõikele 3 taotluse esitajale, võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis AS-lt YIT Eesti XX.XX.XXXX kirjaga nr XX arvamust või vastuväiteid uuringuloa andmise otsuse eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. AS YIT Eesti vastas XX.XX.XXXX. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks maapõueseaduse § 26 ja § 32, 35, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktid 2.5.1 ja 3.9.4 ning AS YIT Eesti taotluse, otsustan: 3.1. anda AS-le YIT Eesti (registrikood 10093801) geoloogilise uuringu luba nr XXX Kalajärve IV uuringuruumile kehtivusajaga XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX; 3.2. Geoloogilise uuringu loale kanda järgmised kõrvaltingimused: 3.2.1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Ida- Harjumaa ja Lääne-Virumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette enne välitööde algust. 3.2.2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada kõrvaltingimuse punktis 1 nimetatud riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3.2.3. Kaitseväe toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistusega peab kooskõlastama kõik uuringuga seotud tegevused ja tegevuste ajakava keskpolügooni laiendatud ohualas ja piiranguvööndis. 3.2.4. Vääriselupaikade VEP107160 (A2. Männikud ja männisegametsad, pohla kasvukohatüüp) ja VEP110159 (A2. Männikud ja männisegametsad, sambliku 7 (8)  kasvukohatüüp) ja piirneva uuringuruumi teenindusala vahele tuleb jätta puhver, mille laius peab võrduma puistu kõrgusega. Puhveralasse ei tohi rajada uuringupunkte ega kaeveõõndeid. 3.3. korraldus jõustub AS-le YIT Eesti teatavaks tegemisest. Geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise luba ning geoloogilise uuringu loa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Saata: AS YIT Eesti Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]); Kaitseministeerium ([email protected]); AS Eesti Gaas ([email protected]); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ([email protected]); Maanteeamet ([email protected]); Kuusalu Vallavalitsus ([email protected]); Kadrina Vallavalitsus ([email protected]) Liis Jääger maapõuespetsialist maapõuebüroo 8 (8)  EELNÕU 23.03.2020 GEOLOOGILISE UURINGU LUBA Keskkonnaamet XXXXXX 1.1. Nimi AS YIT Eesti 1.2. Registrinumber/isikukood 1.3. Aadress Harju maakond, 1. Loa omaja 10093801 Tallinn, Pärnu mnt 102b, 11312 2.1. Maardla nimetus Kalajärve liivamaardla 2. Maardla 2.2. Maardlaosa nimetus - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 656 3.1. Nimetus Kalajärve IV uuringuruum 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: veekogu (piiriveekogu, majandusvöönd, territoriaal- või sisemeri) või 3. Uuringuruum maismaa (maakond, vald) Harju maakond Kuusalu vald ja Lääne-Viru maakond Kadrina vald 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 146,46 3.4. Uuritava maavara nimetus ja võimalikud kasutusalad ehitus- ja täiteliiv; üldehitus, teedeehitus, täitepinnas 4.1. Ettevõtja nimi Mäebüroo Nord OÜ 4. Uuringu 4.2. Äriregistri kood 4.3. Aadress Harju maakond, teostaja 11560452 Tallinn, Pärnu mnt 232/4, 11314 5.1. Maavara uuringu eesmärk: tarbevaru uuring [X]; reservvaru uuring [ ]; täiendav uuring [ ] 5.2. Uurimissügavus, m kuni 20 5.3. Puuraukude arv kuni 200 5.4. Uuringukaeveõõnte arv kuni 200 5.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetasemete mõõtmine kaeveõõntes ja ümbruskonna kraavides 5. Uuringu 5.6. Geofüüsikalised tööd: iseloom ja maht elektromeetria, km - gravimeetria, km - 5.7. Muud sihtotstarbelised tööd Laboritööd, topograafiline mõõdistamine 5.8. Ajutiste ehitiste loetelu - 5.9. Loa kehtivus alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (3 aastat) 6. Kõrval 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa tingimused Majandamise Keskuse Ida-Harjumaa ja Lääne-Virumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette enne välitööde algust. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada kõrvaltingimuse punktis 1 nimetatud riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks 1  töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3. Kaitseväe toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistusega peab kooskõlastama kõik uuringuga seotud tegevused ja tegevuste ajakava keskpolügooni laiendatud ohualas ja piiranguvööndis. 4. Vääriselupaikade VEP107160 (A2. Männikud ja männisegametsad, pohla kasvukohatüüp) ja VEP110159 (A2. Männikud ja männisegametsad, sambliku kasvukohatüüp) ja piirneva uuringuruumi teenindusala vahele tuleb jätta puhver, mille laius peab võrduma puistu kõrgusega. Puhveralasse ei tohi rajada uuringupunkte ega kaeveõõndeid. 7. Loa andmise Geoloogilise uuringu luba on antud Keskkonnaameti XX.XX.XXXX ja muutmise korraldusega nr XX otsused Loa andja: Martin Nurme, maapõuebüroo juhataja (allkirjastatud digitaalselt) XX.XX.XXXX nimi amet allkiri kuupäev 2 EELNÕU 23.03.2020 KORRALDUS Geoloogilise uuringu loa andmine Kalajärve IV uuringuruumis I. ASJAOLUD AS YIT Eesti (registrikood 10093801, aadress Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 102b, 11312) esitas Keskkonnaametile 08.07.20191 taotluse geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) saamiseks Kalajärve IV uuringuruumile. Kalajärve IV uuringuruum pindalaga 146,6 ha asub Harju maakond Kuusalu vald ja Lääne-Viru maakond Kadrina vald neljal lahustükina katastriüksustel Loksa metskond 39 (katastritunnus: 42301:005:0396), Loobu metskond 3 (katastritunnus 27301:001:0172) ja Loobu metskond 4 (katastritunnus 27301:001:0202). Suuremäe (registriosa nr 3675904, katastritunnus 33101:003:0533). Nimetatud katastriüksuste omanik on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletaval uuringuruumil kattumist arvel oleva varuga ei ole. Kavandatava uuringu eesmärgiks on välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Uuritavateks maavaradeks on ehitus- ja täiteliiv. Uuringu käigus plaanitakse rajada kuni 200 puurauku ja/või kuni 200 uuringukaeveõõnt uurimissügavusega kuni 20 m. Täiendavalt on planeeritud järgmised tööd: uuringuruumi ja selle ümbruse hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamine, topograafiline mõõdistamine, proovid materjali lasumistingimuste määramiseks. Taotletava loa kehtivus on kolm aastat. Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahel paiknevad järgmised AS Eesti Gaasile kuuluvad objektid ja nende kaitsevööndid: Kuusalu sideliin (sideehitis maismaal; VID kood 230003986; kaitsevöönd 1 m keskjoonest); maagaasi ülekandetustorustik Tallinn-Jõhvi D38 (D kategooria gaasitorustik alates 200mm kuni 500mm; VID kood 20100504751; kaitsevöönd 5 m keskjoonest); maagaasi ülekandetustorustik TallinnJõhvi D38 (D kategooria gaasitorustik alates 500mm ja suurem; VID kood 20100504743; kaitsevöönd 10 m keskjoonest); EG Loobu sideliin (sideehitis maismaal; VID kood 230003400; kaitsevöönd 1 m keskjoonest); Kohtla-Järve-Tallinn I niit (D kategooria gaasitorustik alla 200mm; VID kood 170000669; kaitsevöönd 5 m keskjoonest) ning Lääne-Virumaa D kat. (D kategooria gaasitorustik alates 500mm ja suurem ; VID kood A21- 22A21M05+04; kaitsevöönd 10 m keskjoonest). Taotletava uuringuruumi teenindusalal kattumist nimetatud objektide ja nende kaitsevöönditega ei ole. Taotletava uuringruumi teenindusalast kirdes kulgeb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele kuuluv sideehitis ELA104 (sideehitis maismaal; VID kood ELA104; kaitsevöönd 1 m keskjoonest), taotletaval uuringuruumi teenindusmaal kattumist sideehitise ja selle kaitsevööndiga ei ole. Taotletavast uuringuruumist põhjapool kulgeva riigimaantee nr 1 Tallinn – Narva äärmise sõiduraja välimisest servast jääb taotletava uuringuruumi teenindusmaa ~51 m kaugusele, kattumist tee 1 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.07.2019 dokumendina nr 12-2/19/411 kaitsevööndiga ei ole. Kirdes kulgevast avalikus kasutuses oleva Loobu – Läsna tee nr 2730036 äärmise sõiduraja välimisest servast jääb taotletava uuringuruumi teenindusala ~3,6 m kaugusele, uuringuruumiga külgneval lõigul on Loobu – Läsna tee eratee. Riigikaitseline ehitis Kaitseväe keskpolügoon jääb taotletava uuringruumi teenindusala lõunapiirist ~142 m kaugusele, uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitselise ehitise piiranguvööndiga. Uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt jääb uuringuruumi lahustükkide vahele põhja-lõuna suunaline Kalajärve keskpolügooni teeninduskeskuse juurdepääsutee. Uuringuruumi välispiir jääb tee teljest mõlemale poole 20 m kaugusele. Taotletava uuringuruumi teenindusala kirdeosa külgneb vahetult vääriselupaigaga (keskkonnaregistri kood VEP107160), kattumist ei ole; loodeosa külgneb vahetult vääriselupaigaga (keskkonnaregistri kood VEP110159); uuringuruumi loodepiirist ~60 m loode pool asub III kategooria kaitsealuse taimeliigi roomav öövilge (Goodyera repens) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9307856), kattumisi ei ole. Lääneosa külgneb vahetult II kategooria kaitsealuse liigi metsis (Tetrao urogallus; KLO9102360) elupaigaga, kattumist ei ole. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse geoloogilise uuringu loa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. II. KAALUTLUSED MaaPS § 4 lõike 2 järgi on maavara geoloogiline uuring maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. MaaPS § 17 lõike 2 järgi on geoloogiline uuring lubatud uuringuloa alusel. MaaPS § 27 lõike 1 järgi esitab taotleja uuringuloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 26 kohaselt annab uuringuloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, keskkonnaministri 09.01.2020 määrusele nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Riigilõiv 400 € on tasutud 05.07.2019 riigilõivuseaduse § 121 lõike 1 kohaselt. Uuringuloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja. (Maa- amet 06.11.2019 nr 9-3/19/12848-4)2. HMS § 48 lõike 1 alusel avaldas Keskkonnaamet uuringuloa menetluse algatamise teate 22.11.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamise käigus esitas oma arvamuse Maanteeamet. Keskkonnaametile 02.12.2019 saabunud kirjas märgib Maanteeamet teada, et vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 2 on riigi põhimaantee 1 Tallinn-Narva teekaitsevööndi laius 50 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Kuna taotletav uuringuruum piirneb põhimaanteega 1 Tallinn-Narva, palub Maanteeamet kaasamist edasiste tegevuste menetlusosaliseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõike 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, 2 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.11.2019 nr 12-2/19/411-9 2 (8) täpsustatud loetelu1“ (edaspidi määrus nr 224). Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse nr 224 loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõike 3 ning määruse nr 224 alusel ei ole antud juhul KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega KMH vajalikkuse kaalumine. MaaPS § 17 lõigete 3 ja 4 järgi võib geoloogilist uuringut korraldada ja juhtida selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik. Uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt võetakse uuringupunktidest proovid ja määratakse maavara lasumitingimused ning hüdrogeoloogiline situatsioon. Uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba. Geoloogilise uuringu teostaja on Mäebüroo Nord OÜ (registrikood 11560452, aadress Liiva 41, Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 232/4, 11314). Geoloogilise uuringu käigus planeeritud tööd on kooskõlas MaaPS § 20 lõikega 2. MaaPS § 27 lõike 3 kohaselt saadab loa andja uuringuloa taotluse uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejale, kes annab nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks või keeldub selle andmisest. Keskkonnaamet palus riigivara valitseja nõusolekut Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisalas olevate katastriüksuste kasutamiseks geoloogilise uuringu tegemise eesmärgil 02.10.2019 kirjaga nr 12-2/19/411-7. Riigivara valitseja kooskõlastas geoloogilise uuringu teostamise riigile kuuluvatel ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel maaüksustel 18.11.2019 kirjaga nr 13-1/19/5302-33 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis) ning seadis järgmised tingimused: 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Ida- Harjumaa ja Lääne-Virumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Keskkonnaamet seab riigivara valitseja tingimused uuringuloa täiendavateks tingimusteks. Kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja MaaPS § 27 lõike 5 alusel uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile. Keskkonnaamet palus Kaitseministeeriumi arvamust 27.08.2019 kirjaga nr 12-2/19/411-4. Kaitseministeerium andis Keskkonnaametisse 27.09.20194 saadetud kirjaga Kalajärve IV uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks nõusoleku kuid märkis samas, et uuringu loa menetlemisel arvestataks Kaitseväe tegevuse ja arenguplaanidega, samuti tulevikus võimaliku kaevandamistegevusest tekkida võivate keskkonnahäiringute suurenemisega. Täpsemalt tuuakse uuringutegevust kooskõlastavas kirjas välja järgmised argumendid: 1. Kalajärve IV uuringuruum jääb Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse (alus ehitusseadustiku § 120 lõige 1) ning suur osa uuringuruumist, st maagaasitrassist lõuna poole jäävad uuringuruumi teenindusala lahustükid kattuvad keskpolügooni laiendatud 3 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.11.2019 nr 12-2/19/411-13 4 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.09.2019 nr 12-2/19/411-5 3 (8)  ohualaga. Laiendatud ohuala tähistatakse maastikul püsivalt (kaitseministri 28.12.2010 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“). Ohualas viibimine ja teedel liikumine teatud väljaõppe ajal on keelatud. 2. Kaitseministeerium on valmis ehitanud Kalajärve IV uuringuruumi läbiva uue juurdepääsutee keskpolügooni teeninduslinnakusse. Juurdepääsuteed kasutab Kaitsevägi praegu Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud kasutuslepingu alusel, kuid tulevikus on kavas teemaad taotleda Kaitseministeeriumi valitsemisele. Teehoiu korraldamiseks peab teekoridor olema tee teljest vähemalt 20 meetrit lai. Tulevikus korraldab tee kasutamist (laiendatud ohuala aktiveerimise korral sulgemine) ja korrashoidu Kaitseministeerium. Peale selle on lahendamata mahasõit Tallinn-Narva maanteelt koos kiirendus- ja aeglustusradadega, mis liiklusohutuse seisukohast on oluline nii Kaitseväele kui ka teistele tee kasutajatele. 3. Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse karjääri rajamine toob kaasa metsa-ala vähenemise, mis võib mõjutada riigikaitselisest tegevusest tuleneva müra levikut. Märgime, et Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise seisukohast on elu- ja toitumispaikade säilimine keskpolügooni ümbruses olulise tähtsusega, et täita lähedal asuvate looduskaitsealade kaitse-eesmärke. 4. Uuringuloa väljastamise korral peab uuringu tegija kooskõlastama Kaitseväe toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistusega kõik uuringuga seotud tegevused ja tegevuste ajakava keskpolügooni laiendatud ohualas ja piiranguvööndis. Kalajärve IV uuringuruumi piirkonnas asuvad sideliinid ja kommunikatsioonid võivad mõjutada Kaitseväe elektrivarustust või tehnosidet ning ei tohi ette teatamata häiringuid tekitada. Keskkonnaamet kannab uuringuloale järgmise kõrvaltingimuse: Kaitseväe toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistusega peab kooskõlastama kõik uuringuga seotud tegevused ja tegevuste ajakava keskpolügooni laiendatud ohualas ja piiranguvööndis. MaaPS § 27 lõike 7 kohaselt saatis loa andja uuringuloa taotluse kirjaliku arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele Kadrina Vallavalitsusele 15.01.2020 kirjaga nr 12-2/19/411-17 ja Kuusalu Vallavalitsusele 15.01.2020 kirjaga nr 12- 2/19/411-18. Kuusalu Vallavalitsus nõustus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel 07.02.2020 otsusega nr 9-8/226-1 Kalajärve IV uuringuruumile uuringuloa andmisega. Kadrina Vallavalitsus nõustus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel 11.02.2020 otsusega nr 69 Kalajärve IV uuringuruumile uuringuloa andmisega tingimusel, et võetakse arvesse korralduse preambulis toodud asjaolud, uuringuid teostatakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid rangelt järgides ning uuringu käigus ei kahjustata kasvavat metsa ega mõjutata rohelise võrgustiku alasid, vääriselupaiku ja väärtuslikku märgala. Kadrina Vallavalitsuse 11.02.2020 otsuse nr 69 korralduse preambulis on toodud järgmisel asjaolud: 1. Kadrina vallas asub Kalajärve IV uuringuala Loobu metskond 3 ja Loobu metskond 4 katastriüksustel, kus valdavas osas kasvab väärtuslik mets (metsamaa) ja maa kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa. 2. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt jääb osa Kadrina valda planeeritavast Kalajärve IV uuringualast rohelise võrgustiku alasse. Rohelise võrgustiku eesmärk on hoida alade looduslikku seisundit, tagades loodusliku mitmekesisuse, parandades loomade ja lindude liikumisvõimalusi ja -teid loodusalade vahel ning tugevdades eluslooduse ökoloogilist toimimist. Rohelise võrgustiku aladel tuleb üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest s.o raidest, mis võimaldab maa kasutamist muul otstarbel peale metsa majandamise. Karjääride rajamine 4 (8)  maavarade kaevandamiseks planeeritud rohelise võrgustiku koridoride alale ei ole üldjuhul soovitav. 3. Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt piirneb uuringuala ida- ja kagupiir väärtusliku märgalaga (Kullisoo) ning uuringuala kirdeosa piirneb vahetult vääriselupaigaga. Uuringuruum piirneb põhja poolt 1 Tallinn-Narva teega, millest põhja poole jääb Lahemaa rahvuspark. MaaPS § 28 lõike 5 kohaselt tuleb juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses, lisada uuringuloa taotlusele kaevandamisjäätmekava. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 42¹ kehtestatud nõuetest. Uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt ei teki geoloogilise uuringu käigus kaevandamisjäätmeid, kuna kogu väljatav materjal paigutatakse uuringuruumi tagasi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 35 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Uuringuloa andmisest keeldutakse, kui uuringu tegemine on vastuolus riigi huvidega. Kuna uuritav maavara on eraomandis ja ei ole teada asjaolusid, mis nimetatud vastuolu võiksid põhjustada, ei ole tegevus vastuolus riigi huvidega. MaaPS § 35 lõike 1 punkt 9 sätestab, et uuringuloa andmisest keeldutakse, kui uuringu tegemine on vastuolus riigi huvidega. Taotlusest nähtuvalt on loa taotleja eesmärk saada taotletavas uuringuruumis pärast geoloogilise uuringu teostamist kaevandamisluba. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus on vaja välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Muu hulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. Järgnevalt on analüüsitud, kas taotletava uuringuruumi ning võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks antud juhul võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub, arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused 5 (8) kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Analüüsis on Keskkonnaamet kasutanud Maa-ameti geoportaali andmeid ning arvestatud ei ole reaalseid veoteid. Võimaliku tulevase karjääri teeninduspiirkonda jääb hetkel 43 ehitusliiva varuga karjääri. Nende karjääride ehitusliiva kaevandatav jääkvaru seisuga 20.03.2020 on kokku ligikaudu 15 123,440 tuh m3. Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 481,527 tuh m3 ehitusliiva. Seega on piirkonna varustuskindlus ligikaudu 31,41 aastat ning maavara kaevandamise loa andmine peale uuringu tegemist on lähiaastatel vastuolus riigi huvidega. Võimaliku tulevase karjääri teeninduspiirkonda jääb hetkel 17 täiteliiva varuga karjääri. Nende karjääride täiteliiva kaevandatav jääkvaru seisuga 20.03.2020 on kokku ligikaudu 5 350,319 tuh m3. Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 289,874 tuh m3 täiteliiva. Seega on piirkonna varustuskindlus ligikaudu 18,46 aastat ning maavara kaevandamise loa andmine peale uuringu tegemist on lähiaastatel vastuolus riigi huvidega. Geoloogilise uuringu tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt kindlasti olulist informatsiooni, mistõttu uuringute tegemine ei ole vastuolus riigi huviga. MaaPS § 35 lõike 1 punkt 11 sätestab, et uuringuloa andmisest keeldutakse, kui tööd taotletava uuringuloa alusel võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti. Taotletava uuringuruumi teenindusala kirdeosa külgneb vahetult vääriselupaigaga (keskkonnaregistri kood VEP107160); loodeosa külgneb vahetult vääriselupaigaga (keskkonnaregistri kood VEP110159); uuringuruumi loodepiirist ~60 m loode pool asub III kategooria kaitsealuse taimeliigi roomav öövilge (Goodyera repens) kasvukoht (keskkonnaregistri kood KLO9307856; lääneosa külgneb vahetult II kategooria kaitsealuse liigi metsis (Tetrao urogallus; KLO9102360) elupaigaga. Taotletaval uuringuruumil nimetatud loodusobjektidega kattumist pole kuid kuna uuringuruumi teenindusala külgneb mitmete looduskaitseliste objektidega vahetult andis taotluse oma hinnangu ka Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist: 1. Roomav öövilge (Goodyera repens, KLO9307856) - uuringupunktide rajamisel arvestada, et keskkonnaregistris piiritletud kasvukohas on lageraie keelatud (looduskaitseseadus § 55 lg 8). 2. Vääriselupaigad VEP107160 (A2. Männikud ja männisegametsad, pohla kasvukohatüüp) ja VEP110159 (A2. Männikud ja männisegametsad, sambliku kasvukohatüüp) - loobuda vääriselupaiga piiridel olevatest uuringupunktidest. Jätta VEP-de ja teenindusala vahele puhver, mille laius tuletatakse puistu kõrgusest. VEP-es on keelatud väljakaevatud materjali ja raiejäätmete ladustamine ning rasketehnikaga liikumine. 3. Läänes piirneb uuringuruumi teenindusala II kaitsekategooria liigi metsis (Tetrao urogallus; KLO9102360) leiukohaga. Metsise mängupaik (1306680559) jääb uuringuruumist kaugemale ning uuringute läbiviimine eeldatavalt ei põhjusta häiringuid kaitsealusele liigile. 4. Läänest piirneb teenindusala inventeeritud Natura elupaigaga siirdesoo ja rabametsad (91D0*; 1983945481) ning kagus inventeeritud Natura elupaigaga rabad (7110*; -2069645481) – kuna geoloogilise uuringuga ei mõjutada piirkonna veerežiimi, ei kaasne uuringutega Natura alale eeldatavalt negatiivset mõju. Edaspidiste tegevuste juures tuleb arvestada, et teenindusalal veerežiimi muutmine on välistatud, kuna võib mõjutada piirnevaid Natura elupaikasid. 6 (8) Tulenevalt eeltoodust kannab Keskkonnaamet uuringuloale järgmised kõrvaltingimused: Vääriselupaikade VEP107160 (A2. Männikud ja männisegametsad, pohla kasvukohatüüp) ja VEP110159 (A2. Männikud ja männisegametsad, sambliku kasvukohatüüp) ja piirneva uuringuruumi teenindusala vahele tuleb jätta puhver, mille laius peab võrduma puistu kõrgusega. Puhveralasse ei tohi rajada uuringupunkte ega kaeveõõndeid. MaaPS 35 lõige 2 punkt 1 sätestab, et uuringuloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning AS YIT Eesti ei ole karistusregistrisse kantud (karistusregistri andmed seisuga 20.03.2020). MaaPS §-s 35 sätestatud uuringuloa andmise keeldumise alused puuduvad. MaaPS § 30 lõike 5 alusel pani Keskkonnaamet õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja 06.02.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks 2 nädalat. Avalikustamise käigus kirjalikke seisukohti laekus/ei laekunud. Vastavalt HMS § 49 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist, huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada ja lõikele 3 taotluse esitajale, võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis AS-lt YIT Eesti XX.XX.XXXX kirjaga nr XX arvamust või vastuväiteid uuringuloa andmise otsuse eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. AS YIT Eesti vastas XX.XX.XXXX. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks maapõueseaduse § 26 ja § 32, 35, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktid 2.5.1 ja 3.9.4 ning AS YIT Eesti taotluse, otsustan: 3.1. anda AS-le YIT Eesti (registrikood 10093801) geoloogilise uuringu luba nr XXX Kalajärve IV uuringuruumile kehtivusajaga XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX; 3.2. Geoloogilise uuringu loale kanda järgmised kõrvaltingimused: 3.2.1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Ida- Harjumaa ja Lääne-Virumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette enne välitööde algust. 3.2.2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada kõrvaltingimuse punktis 1 nimetatud riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3.2.3. Kaitseväe toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistusega peab kooskõlastama kõik uuringuga seotud tegevused ja tegevuste ajakava keskpolügooni laiendatud ohualas ja piiranguvööndis. 3.2.4. Vääriselupaikade VEP107160 (A2. Männikud ja männisegametsad, pohla kasvukohatüüp) ja VEP110159 (A2. Männikud ja männisegametsad, sambliku 7 (8)  kasvukohatüüp) ja piirneva uuringuruumi teenindusala vahele tuleb jätta puhver, mille laius peab võrduma puistu kõrgusega. Puhveralasse ei tohi rajada uuringupunkte ega kaeveõõndeid. 3.3. korraldus jõustub AS-le YIT Eesti teatavaks tegemisest. Geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise luba ning geoloogilise uuringu loa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Saata: AS YIT Eesti Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]); Kaitseministeerium ([email protected]); AS Eesti Gaas ([email protected]); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ([email protected]); Maanteeamet ([email protected]); Kuusalu Vallavalitsus ([email protected]); Kadrina Vallavalitsus ([email protected]) Liis Jääger maapõuespetsialist maapõuebüroo 8 (8) EELNÕU 23.03.2020 GEOLOOGILISE UURINGU LUBA Keskkonnaamet XXXXXX 1.1. Nimi AS YIT Eesti 1.2. Registrinumber/isikukood 1.3. Aadress Harju maakond, 1. Loa omaja 10093801 Tallinn, Pärnu mnt 102b, 11312 2.1. Maardla nimetus Kalajärve liivamaardla 2. Maardla 2.2. Maardlaosa nimetus - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 656 3.1. Nimetus Kalajärve IV uuringuruum 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: veekogu (piiriveekogu, majandusvöönd, territoriaal- või sisemeri) või 3. Uuringuruum maismaa (maakond, vald) Harju maakond Kuusalu vald ja Lääne-Viru maakond Kadrina vald 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 146,46 3.4. Uuritava maavara nimetus ja võimalikud kasutusalad ehitus- ja täiteliiv; üldehitus, teedeehitus, täitepinnas 4.1. Ettevõtja nimi Mäebüroo Nord OÜ 4. Uuringu 4.2. Äriregistri kood 4.3. Aadress Harju maakond, teostaja 11560452 Tallinn, Pärnu mnt 232/4, 11314 5.1. Maavara uuringu eesmärk: tarbevaru uuring [X]; reservvaru uuring [ ]; täiendav uuring [ ] 5.2. Uurimissügavus, m kuni 20 5.3. Puuraukude arv kuni 200 5.4. Uuringukaeveõõnte arv kuni 200 5.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetasemete mõõtmine kaeveõõntes ja ümbruskonna kraavides 5. Uuringu 5.6. Geofüüsikalised tööd: iseloom ja maht elektromeetria, km - gravimeetria, km - 5.7. Muud sihtotstarbelised tööd Laboritööd, topograafiline mõõdistamine 5.8. Ajutiste ehitiste loetelu - 5.9. Loa kehtivus alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX (3 aastat) 6. Kõrval 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa tingimused Majandamise Keskuse Ida-Harjumaa ja Lääne-Virumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette enne välitööde algust. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada kõrvaltingimuse punktis 1 nimetatud riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks 1  töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3. Kaitseväe toetuse väejuhatuse harjutusväljade teenistusega peab kooskõlastama kõik uuringuga seotud tegevused ja tegevuste ajakava keskpolügooni laiendatud ohualas ja piiranguvööndis. 4. Vääriselupaikade VEP107160 (A2. Männikud ja männisegametsad, pohla kasvukohatüüp) ja VEP110159 (A2. Männikud ja männisegametsad, sambliku kasvukohatüüp) ja piirneva uuringuruumi teenindusala vahele tuleb jätta puhver, mille laius peab võrduma puistu kõrgusega. Puhveralasse ei tohi rajada uuringupunkte ega kaeveõõndeid. 7. Loa andmise Geoloogilise uuringu luba on antud Keskkonnaameti XX.XX.XXXX ja muutmise korraldusega nr XX otsused Loa andja: Martin Nurme, maapõuebüroo juhataja (allkirjastatud digitaalselt) XX.XX.XXXX nimi amet allkiri kuupäev 2