Tauno Võhmar Teie 20.02.2020 nr 7-6/70-1
Alutaguse Vallavalitsus
[email protected] Meie 18.03.2020 nr 6-3/19/16616-5
Alutaguse valla üldplaneering
Austatud Tauno Võhmar
Edastasite 20.02.2020 kirjaga nr 7-6/70-1 Maa-ametile kooskõlastamiseks täiendatud Alutaguse
valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu.
Varasemalt on Maa-amet esitanud omapoolsed ettepanekud ja seisukohad Alutaguse valla
üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule 22.02.2019 kirjaga nr 6-3/19/1202-2 ning 27.11.2019
kirjaga nr 6-3/19/16616-2. Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Alutaguse
Vallavolikogu 30.11.2017 otsusega nr 17. Planeeringu eesmärgiks on Alutaguse valla territooriumi
ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja
ehitustingimuste seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Alutaguse vallast atraktiivse elamis- ja
ettevõtluspiirkonna kujundamine. Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib järgmist.
Seisuga 13.03.2020 asuvad osaliselt või täielikult Alutaguse valla territooriumil 38
keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat või maardlaosa, 29 kehtiva
kaevandamisloaga mäeeraldist ja menetluses on 13 kaevandamisloa taotlust.
1. Üldplaneeringu joonisele Maardlad on korrektselt kantud maardlate ja mäeeraldiste piirid
seisuga 19.02.2020, kuid puuduvad mäeeraldiste teenindusmaade piirid. Arvestades
koostatud joonise sisulist koosseisu palume lisada ka teenindusmaade piirid.
2. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus kajastatud mäetööstusmaade ja turbatööstusmaade
andmed ei vasta kaevandamislubade andmetele. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on
Tudulinna II liivakarjääri (loa nr L.MK/333808; loa omaja OÜ Relsiit Haldus) ja Lipniku
turbatootmisala (loa nr L.MK/324933; AS Tootsi Turvas) mäeeraldistele märgitud
vastavalt mäetööstusmaa või turbatööstusmaa, kuid seda ei ole tehtud kogu loaga määratud
teenindusmaa ulatuses.
Joonise Maakasutus kohaselt on märgitud Puhatu (loa nr KMIN-023; loa omaja AS Tootsi
Turvas) mäeeraldise, Sirgala karjääri (loa nr KMIN-074; loa omaja Enefit Kaevandused
AS) mäeeraldise, Sirgala II põlevkivikarjääri (loa nr KMIN-087; loa omaja Enefit
Kaevandused AS) mäeeraldise ja teenindusmaa aladel riigikaitsemaa, Narva karjääri (loa
nr KMIN-073; loa omaja Enefit Kaevandused AS) mäeeraldise ja teenindusmaa alal
riigikaitsemaa ja tootmismaa juhtotstarbed, Narva põlevkivikarjäär II (loa nr KMIN-046;
loa omaja Enefit Kaevandused AS) mäeeraldise ja teenindusmaa ja Uusnova liivkarjääri
(loa nr L.MK/326708; loa omaja OÜ CellLand) mäeeraldise ja teenindusmaa aladele on
märgitud tootmismaa juhtotstarve. Tudulinna kruusakajääri (loa nr L.MK.IV-191590; loa
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
omaja Metropol Group OÜ), Iisaku kruusakarjääri (loa nr L.MK.IV-191777; loa omaja AS
YIT Eesti), Iisaku III liivakarjääri (loa nr L.MK/300567; loa omaja AS YIT Eesti)
mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele on määratud puhke- ja virgestusmaa
juhtotstarbed.
Seletuskirja peatükis 3.4 Puhke- ja virgestusmaa on kirjeldatud, et tegemist on aladega,
kuhu on võimalik ehitada hooajalisi hooneid ja aastaringselt teenindavaid puhkeotstarbelisi
hooneid, et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist jms. Avalike teenuste
osutamiseks ja kogukonna kogunemiskohtade tekkeks lubatakse puhke- ja virgestusmaale
rajada ka ühiskondlikke ehitisi. Üldplaneeringus säilivad olemasolevad puhke- ja
virgestusmaad. Perspektiivsed puhke- ja virgestusmaad on kavandatud Peipsi järve äärsele
alale. Lisaks puhke- ja virgestusmaadele täidavad puhkefunktsiooni olemasolevad ja
kavandatavad haljasalad, parkmetsad ning supelrannad.
Seletuskirja peatükis 3.8 Tootmismaa on kirjeldatud (tsiteerin): „Oluline on olemasolevate
tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine ja nendel aladel elukeskkonnaga arvestava
ettevõtluse arendamine. Tootmismaadena võetakse eelkõige kasutusele olemasolevad
tootmisterritooriumid.“ Seletuskirjas on tootmismaa üldistes maakasutus- ja
ehitustingimustes kirjeldatud, et lubatud on kõrvalotstarve – ärimaa – juhul, kui krundil on
lahendatud sellega seotud parkimisvajadused, valla üldise arengu huvides ja põhjendatud
kaalutlusotsuse alusel võib kasutusest väljas olevale tootmismaale määrata muu
kasutusfunktsiooni ning välja antud kaevandamislubadest tulenevate tingimuste alusel on
lubatud kaevandamisega seotud tööstusterritooriumitel (sh Estonia kaevanduse
tööstusterritooriumil) määrata tootmismaa, jäätmehoidla maa ja/või mäetööstusmaa
sihtotstarve.
Seletuskirja peatükis 3.13 Riigikaitsemaa ja riigikaitselised ehitised on kirjeldatud, et
Alutaguse vallas ei asu olemasolevaid riigikaitselisi ehitisi, aga valla aladele ulatuvad
järgmised piiranguvööndid: Sirgala harjutusvälja piiranguvöönd ulatusega kuni 2 km
harjutusvälja välispiirjoonest; Aidu lasketiiru piiranguvöönd ulatusega kuni 2 km
välispiirjoonest. Alutaguse valla aladele on planeeritud Sirgala harjutusväljaku laiendus
ning selle piiranguvöönd. Harjutusväljak on kavandatud põlevkivi karjääri alale, mis on
osaliselt tänaseks korrastatud. Riigikaitsemaa juhtfunktsiooni hakatakse realiseerima peale
kaevandustegevuse lõpetamist.“
Seletuskirja peatükis 3.14 Mäe- ja turbatööstusmaa on märgitud (tsiteerin):
„Üldplaneeringus on mäetööstusmaa juhtfunktsioon üldjuhul planeeritud olemasolevate
mäetööstusmaa sihtotstarbega maade ulatuses. Uusi mäetööstusmaa juhtfunktsiooniga
alasid juurde ei planeerita. Samas jätab üldplaneering võimaluse maardla alale määrata
mäetööstusmaa katastriüksuse sihtotstarbe. See saab toimuda maavara kaevandamise loa
menetluse käigus, isegi kui üldplaneeringu maakasutusjoonisel ei ole ala juhtfunktsiooniks
mäetööstusmaa. Teatud juhtudel on olemasoleva mäetööstusmaa sihtotstarbega maale
üldplaneeringus antud uus juhtfunktsioon (näiteks riigikaitsemaa, puhke- ja virgestusmaa
vms). Selline maakasutuse muutuse suunamine on seotud kaevandamistegevuse järgse
olukorraga, kui on selge nägemus maa edasise kasutusotstarbe osas. Planeeritud
juhtfunktsiooni realiseerimine (sh katastriüksuse sihtotstarbe muutmine) toimub peale
kaevandustegevuse lõpetamist.“
Joonisel Taristu on Tudulinna kruusakarjääri (L.MK.IV-191590; Metropol Group OÜ;
kehtiv kuni 31.03.2021) alale märgitud perspektiivne matkatee ning Eesti
põlevkivimaardla Aidu kaevevälja maardlaosale (registrikaart nr 3), OÜ VKG
Kaevandused poolt taotletavale Ojamaa põlevkivikaevandus mäeeraldisele ja Peeri (Peri)
turbamaardlale (registrikaart nr 147) perspektiivne tuulepargiala.
2
Palume seletuskirjas täpsustada, et mäeeraldiste teenindusmaade aladel on
mäetööstusmaast erinevad nö tulevikus realiseeruvad maakasutused võimalikud peale
maavara ammendumist. Mäetööstusmaast erineva juhtotstarbe määramine eeldab
kaevandamisloa omaja kirjalikku kinnitust, et mäeeraldisel on juba praegu või on
üldplaneeringu kehtivuse ajaperspektiivis ette näha kaevandamisloaga määratud
mäeeraldiste alasid, kus maavara on ammendunud või ammendub lähiaastatel,
kaevandamisloa omaja maad ei kasuta või plaanib maa kasutamisest lähiaastatel loobuda
ja kus seetõttu on põhjendatud üldplaneeringus mäetööstusmaa (või turbatööstusmaa)
juhtotstarbe asemel muude perspektiivsete juhtotstarvete näitamine. Samuti palume
seletuskirjas täpsustada, et maardlatel on tuuleparkide ja matkatee rajamine mäeeraldiste
ja nende teenindusmaade aladel võimalik vaid peale maavara ammendumist.
Tagamaks juurdepääsu maavarale palume kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldise
teenindusmaa aladele, kui maavara ei ole mäeeraldisel ammendatud või lähiajal
ammendumas, määrata teenindusmaa ulatuses mäetööstusmaa (või turbatööstusmaa)
juhtotstarve. Muude tulevikus realiseeruvate juhtotstarvete märkimise korral palume
üldplaneeringu dokumentidele lisada vastavate kaevandamisloa omajate nõusolekud koos
viitega ammendatud alale või eeldatavale maavara ammendumisajale lähiaastatel.
Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise lõppjärgus palume uuendada
keskkonnaregistri maardlate nimistu ajakohase väljavõtte alusel maardlate ja mäeeraldiste
andmeid.
3. KSH aruande peatükis 5.1.1.5.1 Olemasolevad kaevandused on kirjeldatud, et
kvaasistabiilsetele aladele tohib ehitisi ja rajatisi projekteerida ainult projektide alusel, mis
sisaldab kaevandamisloa omaja poolset kirjalikku geotehnilist analüüsi. Kvaasistabiilsete
alade paiknemine tuleb välja selgitada detailplaneeringu koostamise või projekteerimise
käigus, kasutades võimalikult täpset kaardimaterjali. Omavalitsuse nõudmisel tuleb maa
oleku stabiilsus tõestada ehitusgeoloogilise uuringuga. Täpsustame, et osadel
altkaevandatud aladel puudub tänaseks päevaks kaevandamisluba, mistõttu ei ole võimalik
kavandamisloa omajalt eelpool kirjeldatud analüüsi tellida. Palume KSH eelnõus
täpsustada, et kirjalik analüüs tuleb tellida ehitusgeoloogilisi töid teostavalt ettevõttelt ning
kehtiva kaevandamisloa olemasolu korral tuleb projekteerimistingimuste ja
detailplaneeringu koostamise faasis võimalusel teha koostööd kaevandamisloa omajaga.
4. Seletuskirja peatükis 3.14 Mäe- ja turbatööstusmaa on kaevandustegevusele kehtivate
üldiste põhimõtete all märgitud (tsiteerin): „uue või laiendatava karjääri vahemaa
elamutega peab olema vähemalt 150 m. Lisaks tuleb rajada müratõkkevallid“. Palume
seletuskirjas täpsustada, et „uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega on
soovitatavalt vähemalt 150 m. Lisaks tuleb kaevandamisloa taotluse menetluse raames
kaaluda vajadust rajada müratõkkevallid“.
5. Seletuskirja peatükis 3.15 Maatulundusmaa (sh väärtuslikud põllumajandusmaad) on
märgitud (tsiteerin): „Üldplaneering sätestab täiendavalt, et raadamine on lubatud sellise
kehtiva projekti alusel, millele on väljastatud ehitusluba. Üldplaneering annab võimaluse
raadamise tingimuste määramiseks detailplaneeringuga, mille alusel on raadamine lubatud
enne projekti koostamist ja ehitusloa väljastamist. Iga dokument, mille alusel raadamist
lubatakse, peab olema kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastatud. Veekogu
piiranguvööndis on raadamine lubatud ainult ehitusloa või detailplaneeringu
alusel.“ Palume üldplaneeringu seletuskirjas täpsustada, et raadamine on lubatud ka
kehtiva kaevandamisloaga määratud mäeeraldise teenindusmaa alal. Mäeeraldise
teenindusmaa alal raadamiseks ehitusloa või detailplaneeringu koostamise nõudmine
takistab maavarale juurdepääsu ja on seetõttu vastuolus maapõueseaduse §-ga 14.
Selgitame, et kohalik omavalitsus on kaasatud kaevandamisloa taotluse menetluse
protsessi, mille käigus on võimalik anda raadamise võimalikkuse suhtes arvamus.
3
6. KSH eelnõu peatükis 3.2.2.2 Maavarad palume täpsustada, mis kuupäeva seisuga on
aktiivsed mäeeraldised Alutaguse valla territooriumil üles loetletud ning korrigeerida
vastavalt nimekirja. Kui on lähtutud kuupäevast 21.06.2019, siis Varesmetsa liivakarjääri
kaevandamise luba aegus 07.05.2018, Sälliku liivakarjääri kaevandamise luba aegus
18.07.2018 ja kruusa leidub ka Tudulinna II liivakarjääris. Kalina/Peeri turbatootmisala
asemel on korrektne kasutada nimetust Kalina turbatootmisala, kuna selliselt on mäeeraldis
nimetatud kaevandamisloas. Mäeeraldiste nimede puhul palume kirjutada välja täisnime,
näiteks Tudulinna II liivakarjäär mitte Tudulinna II.
Tutvunud Alutaguse valla üldplaneeringu materjalidega märgime, et Maa-amet nõustub
üldplaneeringuga tingimusel, et üldplaneeringu materjale täpsustatakse eelpool kirjeldatud
märkuste alusel. Märkustega arvestamata jätmisel halvendab üldplaneering maavarale juurdepääsu
ning on vastuolus maapõueseaduse §-ga 14.
Märgime, et haldusasja nr 3-3-1-1-10 lahendamisel on Riigikohus 15.04.2010 kohtumääruses
selgitanud, et tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev
haldusorgan ei nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud.
Erinevus kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan kirjeldab
lisaks heakskiidu mitteandmisele ka nö alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma
kooskõlastuse.
Palume peale täienduste sisseviimist edastada üldplaneering Maa-ametile teadmiseks.
Palume edastada üldplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsused digitaalsel kujul ning
kehtestatud üldplaneeringu joonised ja seletuskiri .pdf, .jpg või cad vormingus järgnevale e-kirja
aadressile:
[email protected] . Informeerime, et riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr
50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kohaselt enne selle määruse
jõustumist algatatud, kuid määruse jõustumise ajal veel kehtestamata üldplaneering peab selle
kehtestamisel alates 2020. aasta 1. maist vastama eeltoodud määruse nõuetele.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Teadmiseks: Rahandusministeerium -
[email protected], Keskkonnaministeerium -
[email protected], Kaitseministeerium -
[email protected], OÜ VKG
Kaevandused -
[email protected], Enefit Kaevandused AS -
[email protected], AS Tootsi
Turvas -
[email protected], OÜ CellLand -
[email protected], AS YIT Eesti -
[email protected]; Metropol Group OÜ -
[email protected]
Mare Laan
665 0639
[email protected]
4