Kaitseministeerium Teie nr
[email protected]
Meie 17.03.2020 nr 9-2/191693/2001417
Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine
Lugupeetud minister
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 2. veebruaril 2020 otsuse (nr 5-19-44),
mis puudutab kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruse nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka
koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise
kohustuse määramise kord“ (edaspidi kaitseministri määrus) § 5 lõigete 2 ja 3 põhiseaduspärasust.
Kohtuasi puudutas küsimust, kas kaitseministri määruse sätted ressursimahuka koolituse kulude
hüvitamise kohta on kooskõlas kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) ja põhiseadusega (PS).
Riigikohus nõustus tõlgendusega, mille kohaselt on tegevväelane kohustatud hüvitama
ressursimahuka koolitusega seotud kulud proportsionaalselt tegevteenistusajaga (KVTS § 156 lg
2). See tähendab võrdelist sõltuvust tegevteenistusaja kulgemise ja hüvitatavate kulude
vähenemise vahel (vt lahendi punkt 16).
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et kaitseministri määruse § 5 lõigete 2
ja 3 tõlgendus, mis ei arvesta koolituskulude hüvitamisel proportsionaalset teenistusaega, on
KVTS-ga vastuolus ja seeläbi vastuolus ka PS § 3 lõike 1 esimese lause ja PS § 94 lõikega 2.
Kuivõrd kaitseministri määruse § 5 lõige 2 kehtib tegevväelaste kohta, kes on olnud teenistuses
alla poole tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast, ei saanud kõnealuses kohtuasjas seda
paragrahvi kaebaja suhtes kohaldada. Riigikohus piirdus üksnes kaitseministri määruse § 5 lõike
3 põhiseaduspärasuse hindamisega. Kohtul puudus võimalus lõiget 2 sisuliselt hinnata ja seda
põhiseadusvastaseks tunnistada.
Kaitseministri määruse § 5 lõige 2 sätestab, et tegevväelane, kes pärast koolituse lõppu on olnud
teenistuses alla poole tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast, peab hüvitama kogu
ressursimahuka koolituse kulu. Kõnealust sätet tuleks KVTS § 156 lõiget 2 ja Riigikohtu otsust
arvestades tõlgendada selliselt, et tegevteenistusaja kulgemine ja hüvitatavate kulude vähenemine
peavad olema võrdelises sõltuvuses (ehk proportsionaalsed). Ressursimahuka koolituse kulude
hüvitamisel proportsionaalsuse välistamine ei ole kooskõlas KVTS-ga ega põhiseadusega.
Kaitseministri määruse § 5 lõike 2 sõnastus ei võimalda sätet tõlgendada kooskõlas KVTS § 156
lõikes 2 sätestatud proportsionaalse hüvitamise nõudega. Õigusselguse põhimõte näeb ette, et
õigusnormid peavad olema isikule piisavalt selged ja arusaadavad ka kohtupraktikat uurimata.
2
Määruse rakendajal ei ole õigus jätta kehtivat normi kohaldamata isegi siis, kui ta leiab, et see on
põhiseadusega vastuolus (RKPJKo-d, 08.10.2013, 3-4-1-49-13, p 22; 09.10.2013, 3-4-1-50-13,
p 18). Ainult kohtul on õigus jätta õigusakti kohaldamata juhul, kui ta leiab, et see on vastuolus
põhiseadusega (PS § 152).
Õiguskantsleri seaduse § 17 alusel teen ettepaneku viia kaitseministri määruse § 5 lõikes 2
sätestatud ressursimahuka koolituse kulu vähenemise arvestus kooskõlla KVTS § 156 lõikes 2
sätestatud proportsionaalsuse nõudega.
Palun teavitage õiguskantslerit ettepaneku täitmisest 20 päeva jooksul.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Erkki Sven Margna 693 8430
[email protected]