Kaitseväe korralduse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE)

Kaitseministeerium Meie 16.03.2020 nr 8-2/1466 [email protected] Sakala 1 15094, Tallinn Kaitseväe korralduse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (152 SE) Justiitsministeerium toetab Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni k.a 26. veebruaril algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (152 SE) taotletavat eesmärki. Esitame eelnõu teksti kohta järgmise märkuse. Eelnõu punktiga 15 muudetakse Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) paragrahvi 40 lõike 1 tekst ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitsevägi teavitab isikut, kelle suhtes tehti käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1, § 371 lõike 42 punktis 3, §-s 39, § 415 lõike 11 punktis 3 või § 541 lõike 2 punktis 2 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisel.“. Riigikohus juhtis 19. detsembri 2019 kohtuotsuse1 punktis 112 tähelepanu, et isiku varjatud jälgimise meetmetest teavitamata jätmise üle tehtav järelevalve peaks vastama jälitustoiminguga sarnastele põhiseaduslikele nõuetele, kuna KKS muudatusega kavandatud isiku varjatud jälgimise volitus ja sellest tulenev põhiõiguste riive on kriminaalmenetluses jälitustoiminguna sätestatud isiku varjatud jälgimise toiminguga olemuslikult sarnane. Lisaks märkis Riigikohus viidatud punktis, et isiku õiguspärane teavitamine on KKS §-s 541 sätestatud teabe varjatud töötlemise meetmete puhul seda olulisem, et /…/ isikul on enda kohta kaitseväeluure eesmärgil teabe varjatud kogumise faktist teadasaamine muul viisil kui KKS § 40 alusel toimuva teavitamise kaudu sisuliselt välistatud. Eelnõu tekstist nähtub, et seaduse § 40 täiendamisel on osaliselt võetud eeskujuks kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud jälitustoimingust teavitamise regulatsioon (§ 12613), kuid erinevalt viidatust on Kaitseväe poolne isiku viivitamatu teavitamise kohustus seatud sõltuvusse toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest. Teabe salastatuse kustumise regulatsiooni on seadusandaja sätestanud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (edaspidi RSVS). RSVS § 12 kohaselt kustub teabe salastatus salastamistähtaja möödumisel, kindlaks määratud sündmuse saabumisel või salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel. Seega omab KKS-s isiku teavitamiskohustuse normide sõnastamisel RSVS mõistete kasutamisel tähtsust ka asjaolu, et RSVS § 8 punkt 1, mis käsitleb jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teabe salastatust, näeb kolmandas lauses ette teabe tutvustamisega seonduva erandi: „Sellise teabe salastatud kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, 1 Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.12.2019 otsus kohtuasjas nr 5-19-38. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati.“. Analoogne teabe salastatuse kustumise erisus on sätestatud ka RSVS § 9 punkti 4 kolmandas lauses, milles käsitletakse julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel varjatult kogutud teavet. Säte kehtib sõnastuses: „4) julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel varjatult kogutud teave ning selle kogumist kajastav teave, välja arvatud käesoleva seaduse § 8 punktis 1 nimetatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks. Sellise teabe salastatus kustub selles ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes toiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust toiminguga riivati;“. Samas kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse kogutud teabe puhul isikule tutvustamisel teabe salastatuse „kustumise“ eriregulatsiooni RSVS-s ettenähtud ei ole. Oleme seisukohal, et kõnesolevast seaduseelnõust ja seletuskirjast peaks nähtuma, kas ja kuidas on tagatud võimalus vajadusel isikut varjatud jälgimise toimingust teavitada enne RSVS-s ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses2 ettenähtud salastamistähtaja möödumist. Õigusselgus nimetatud küsimuses on vajalik, kuivõrd kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse kogutud ja sünteesitud teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut (s.o RSVS § 7 punktis 7 nimetatud teave) salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks. Ühtlasi viitame, et KKS § 40 lõike 1 pakutav sõnastus ei ole eelnõus üheselt arusaadav (sõna „pärast“ koos sõnaga „kustumisel“). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister /*Lisaadressaadid: Siseministeerium Signe Reinsalu 620 8130 [email protected] 2 Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 262 kehtestatud „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“.