Riigikantselei 31.03.2020 nr 5-13/20/1132
Eelnõu esitamine valitsuse istungile
kiireloomulisena
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseliidu seaduse § 43 täiendamise seaduse eelnõu.
Eelnõu on seotud eriolukorra lahendamisega, mistõttu palume selle kiireloomulist arutamist
Vabariigi Valitsuse istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: 20200330_SK KaLS muutmine (tervisetõend).docx
20200330_EN KaLS muutmine (tervisetoend).docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Kaitseliidu seaduse § 43 täiendamise seaduse SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kaitseliidu ülesanded on muuhulgas riigi sõjalise kaitse ettevalmistamine , Eesti elanike turvalisuse suurendamine ja tagamine, sõjaväelise väljaõppe korraldamine, spordi arendamine ning vajadusel riigikaitseobjektide valve tagamine. Nende ülesannete täitmise käigus kasutatakse ka tulirelvi . Tulirelvade kandmise ja kasutamise eelduseks on isiku vastamine ettenähtud tervisenõuetele. Tervise seisundi kontrolli teostavad perearstid või seaduses sätestatud juhul muud tervishoiutöötajad. 12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus välja eriolukorra seoses SARS-CoV-2 viiruse levikuga. Eriolukorra lahendamise meetmena on ini m este vaheliste kontakti vähendamiseks kehtestatud erinevaid liikumiskeelde, mis vähendavad Kaitseliidu liikmete võimalust korralisse tervisekontrolli minna. Samuti tuleb arvestada, et tervishoiutöötajate tähelepanu on viiruse tõrjel ja COVID-19 haiguse ravil, mistõttu on neil erakorraliste tegevuste raames vähem aega korralisteks tegevusteks, sealhulgas tervisekontrolliks. Kaitseliidus on väljastatud umbes 2000 Kaitseliidu relva kandmise luba (edaspidi Kaitseliidu relvaluba ) , mille andmise eelduseks on kehtiv tervisetõend . Vältimaks võimalust, et Kaitseliidu liikme relva kandmise õigus lõpetatakse eriolukorra piirangutest tulenevalt, nähakse käesoleva eelnõuga ette võimalus jätkata Kaitseliidu liikme relva kandmist ka juhul, kui tervisekontrolli läbimine ei ole eriolukorra või erakorralise seisukorra meetmeid arvestades võimalik ning ei ole põhjust arvata, et Kaitseliidu liikme terviseseisund on oluliselt halvenenud ja tal ei ole võimalik enam relvakandmise õigust anda. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeerium. Eelnõu koostamist koordineeris õigusloome valdkonnajuht Guido Pääsuke (
[email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse poolt 12.03.2020 välja kuulutatud eriolukorra lahendamise ga, tagamaks Kaitseliidu liikmete le õiguse kanda Kaitseliidu relva olukorras, kus relva kandmise õiguse kehtivuse pikendamise eelduseks olevat tervisekontrolli ei ole võimalik riigi poolt rakendatavate meetmete tõttu läbida. Eelnõuga lahendatakse eriolukorra väljakuulutamisest tingitud asjaolusid, mistõttu on eelnõu menetlus kiireloomuline ning eelnõule ei ole koostatud väljatöötamise kavat s ust. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tagada Kaitseliidu relva kandmise õiguse jätkumine eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal (edaspidi koos erikord ) , kui eri korra lahendamise meetmetest tulenevalt ei ole Kaitseliidu liikmel relva kandmise õiguse pikendamiseks võimalik läbida tervisekontrolli. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb ühest punktist . Eelnõu täiendatakse Kaitseliidu seaduse §- i 43 uue lõikega 7 1 . Kaitseliidu seaduse § 43 lõike 5 kohaselt peab Kaitseliidu tegevliige, kes omab Kaitseliidu relvaluba, läbi tegema tervisekontrolli, kui tervisetõendi kehtivus on lõppenud või tervisetõendi väljaandmisest on möödunud üle viie aasta. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tervisetõendi kehtivuse lõppemisel või tähtaja möödumisel tervisekontrolli tegemata jätmisel ja uue tervisetõendi esitamata jätmisel Kaitseliidu relvaloa kehtivus peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks. Selleks , et vältida Kaitseliidu relvalubade peatamist või kehtetuks tunnistamist põhjusel, et Kaitseliidu liikmel ei ole võimalik erikorra ajal rakendatud liikumispiirangute ning korraliste meditsiiniliste vastuvõttude ära jätmisest tingituna saada uut tervisetõendit, nähakse eelnõuga ette võimalus, et Kaitseliidu ülem või malevapealik võib anda nõusoleku Kaitseliidu relva kandmiseks selleks ajaks, kui isikul on võimalik taas tervisekontrolli minna. Kaitseliidu ülem ja malevapealik ei või anda nõusolekut automaatselt eriolukorra ajal, vaid Kaitseliidu liikme taotlusel ja liikmel on kohustus tõestada erikorra rakendamises t tulenevate piiran g ute esinemist tema suhtes. Juhul, kui Kaitseliidu relvaloa tähtaeg lõppeb (§ 43 lg 3 1 ) ning isikul ei ole võimalik lähtuvalt Kaitseliidu seaduse § 46 lõike 1 punktist 4 esitada uut tervisetõendit uue relvaloa saamiseks, on Kaitseliidu ülemal ja malevapealikul eelnõu kohaselt õigus lubada senise relvaloa alusel lubada Kaitseliidu relva kand a . Isikule uut luba ei väljastata ning relvakandmise õigust tõendab senine Kaitseliidu relvaluba koos Kaitseliidu ülema või malevapealiku kirjaliku nõusolekuga. Kaitseliidu ülema l ja malevapealiku l ei ole volitus t teha erisusi muude relva kandmise kehtivuse peatumise või kehtivuse aluste osas. Samuti ei ole võimalik neil õigus anda nõusoleku relva kandmiseks juhul, kui isikul on võimalik tervisekontrolli läbida hoolimata erikor rast. Näiteks võib toimida tegevväelaste terviseseisundi hindamine kaitseväeteenistuse seaduse alusel, seega ei ole nende tervisekontrolli läbimi ne piiratud. Seega peab relvaloa tähtaja möödumisel enne nõusoleku andmist kontrollima muude Kaitseliidu relvaloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise aluste või relvaloa andmist välistavate asjaolude esinemist. Nende esinemisel ei ole eelnõuga võimaldatava nõusoleku andmine põhjendatud. Muudatusest tulenevalt on Kaitseliidu ülemal ja malevapealikul kaalutlusõigus kas lubada Kaitseliidu relva kandmist kuni tervisekontrolli läbimise võimaluse tekkimiseni või ei . Seejuures peavad esinema Kaitseliidu seaduse § 44 lõikes 1 punktist 2 või § 45 lõike 1 punktist 5 tuleneva alus Kaitseliidu relvaloa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks seoses tervisetõendi kehtivuse lõppemise või tervisekontrolli tegemata jätmise ga. . Kui asjaomane isik annab nõusoleku relva kandmiseks ilma kehtiva tervisetõendita , siis nõusoleku kehtivuse ajal § 44 lõike 1 punktis 2 ja § 45 lõike 1 punktis 5 alust ei kohaldata. Kü l l võib asjaomane isik nõusoleku tagasi võtta, kui ilmnevad asjaolud, mis välistaksid nõusoleku andmise (nt isik on varjanud oma tervislikku seisundit, tervisetõend on enne erikor da kehtetuks tunnistatud jms) . Seadusesse lisatava sätte alusel ei ole volitusi pikendata relvaluba ega väljastatu uut relvaluba . Sätte alusel saab lubada Kaitseliidu liikmel kanda Kaitseliidu relva olemasoleva loa alusel, kuni selle pikendamiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Säte ei laiene isikutele, kelle Katseliidu relvaloa kehtivus peatati või tunnistati kehtetuks enne erikor da ja Kaitseliidu liikmetele, kelle tervisetõend aegus või kelle tervisetõendi väljastamisest möödus viis aastat enne erikor da, sest erandit lubav sündmus ei leidnud aset erikor ra ajal. Samuti ei laiene eelnõuga ettenähtud erand isikutele, kelle Kaitseliidu relvaloa kehtivus oli peatatud ja Kaitseliidu seaduse § 45 lõike 1 punktis ettenähtud 90 päevane tervisekontrolli läbimise tähtaeg m öödus enne erikorra meetmete rakendamist. Teise ajaoluna tasub märkida, et Kaitseliidu relvaluba omavale isikule võib anda loa tema elukohas hoida Kaitseliidu relva ja laskemoona. Kaitseliidu seaduse kehtiva sõnastuse kohaselt peaks isik Kaitseliidu relvaloa kehtivuse lõppemisel tooma Kaitseliitu hoiule nii relva kui ka talle väljastatud laskemoona. Eelnõu kohaselt, kui Kaitseliidu ülem ja malevapealik annavad nõusoleku relva kandmiseks ka pikendamata loa alusel võib ka selle loa alusel anda asjaomane isik loa Kaitseliidu relva ja laskemoona elukohas hoidmiseks. Eelnõu kohaselt võivad Kaitseliidu ülem ja malevapealik erikor rast tingitud tervisetõendi esitamata jätmise korral anda nõusoleku Kaitseliidu relva kandmise õiguse jätkamiseks asjaolude ära langemiseni, kuid mitte kauem kui 90 päeva erikor ra lõppemisest arvates. 90 päeva nõue vastab Kaitseliidu seaduse § 45 lõike 1 punktis 5 tulenevale nõudele, mille kohaselt kui Kaitseliidu relva luba on peatatud tervisetõendi esitamata jätmise tõttu ja isik ei esita seda 90 päeva jooksul peatamisest arvates, siis tunnistatakse Kaitseliidu relva luba kehtetuks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kaitseliidu relva kandmise õiguse jätkumine juhul, kui erikor ra ja erakorralise seisukorra ajal ei ole Kaitseliidu liikmele võimalik läbida tervisekontrolli erikor ra või erakorralise seisukorra lahendamiseks rakendatud meetmete tõttu. 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – puudub . 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele – Kait seliidu liikmed võivad Kaitseliidu relvi kanda ja kasutada Kaitseliidu ülesannete täitmisel (nt sõjalise võime ettevalmistamine ja sõjaväelises väljaõppes osalemine) ja Kaitseliidu kaasamisel valit s usasutuste ülesannete täitmisel, sh avaliku korra kaitsemisel. Seega eelnõu mõjutab vähesel määral Kaitseliidu liikme võimalust osaleda riigijulgeoleku tagamisel . S amas on riigil ka teisi võimalusi Kaitseliidu liikmete kasutamiseks riigi julgeoleku tagamis el , kui vaid relva kandmise õigusega, on mõju ulatus väike . 6.3. Mõju majandusele – puudub. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub. 6.5. Mõju regionaalarengule – puudub. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõuga ei muudeta nõuet, et Kaitseliidu relva kandev isik peab vastama tervisenõuetele, kuid vähendab Kaitseliidu enda koormust relvaloa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, põhjusel et isikul ei ole võimalik tervisekontrolli läbida riigis eksisteerivast olukorrast tulenevatel põhjustel. Küll peab Kaitseliit tegema otsuse ka s lubada jätkata relva kandmist või ei, kuna selline otsus tuleb teha tavapäraselt ka tervisetõendi esitamise korral , on mõju riigiasutuste korraldusele väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otsest tulu , sest Kaitseliidu relva kandmise õiguse pikendamise eest ei ole riigilõivu ettenähtud. Muudatusega ei kaasne ka riigieelarvele kulu, sest Kaitseliidu sisemised toimingu seoses relva kandmise õigusega kantakse Kaitseliidu eelarvest ning täiendavat eraldist riigieelarvest ei ole vajalik teha. 8. Rakendusaktid Eelnõu ga ei kaasne rakendusakti andmise või muutmise kohustust. 9 . Seadus e jõustumine Seadus jõustu b üldises korras . Kaitseliidu liikmele, kelle tervisetõendi kehtivuse tähtaeg või tervisekontrolli läbimise kohustus leidis aset erikorra ajal ning seetõttu peatati Kaitseliidu relvaloa kehtivus ( KaLS § 44 lõige 1 p 2) võib seaduse jõustumisel anda Kaitseliidu ülem või malevapealik nõusoleku Kaitseliidu relva kandmiseks. Relva kandmise õiguse jätkamise tingimuseks on, et Kaitseliidu liikmel ei olnud võimalik tervisekontrolli läbida erikor ra lahendamise meetmetest tingituna. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita kse Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile kiireloomuliseks kooskõlastamiseks . Eelnõu avalda takse eelnõude infosüsteemis.
EELNÕU 30 .03.2020 Kaitseliidu seaduse § 43 täiendamise seadus Kaitseliidu seaduse § 43 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses : „ (7 1 ) Kui eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal Kaitseliidu relvaloa tähtaeg või tervisetõendi kehtivus lõppeb või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervisekontrolli tegemise tähtaeg möödub ning eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamise ks rakendatavate meetmete tõttu ei ole tervisekontrolli läbimine ja tervisetõendi väljastamine võimalik , võib Kaitseliidu liige relvaloal näidatud Kaitseliidu relva kanda ning Kaitseliidu relva ja laskemoona oma elukohas hoida Kaitseliidu ülema või malevapealiku kirjalikul nõusolekul kuni uue tervisetõendi saamiseni, kuid mitte kauem kui 90 päeva e riolukorra või erakorralise seis ukorra lõppemisest arvates.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Vabariigi Valitsus /allkirjastatud digitaalselt/