Kirja edastamine

Kaitseministeerium Meie: 31.03.2020 nr 7-5.6/20-00658-2 Kirja edastamine Edastan peaministrile saabunud Tuuleenergia Assotsiatsiooni pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Lp. Peaminister Jüri Ratas Eesti Vabariigi Valitsus Stenbocki maja Rahukohtu 3, Tallinn 15161 27. märts 2020 Tuuleparkide kõrgusepiirangute leevendamiseks vajalike kaitseväe täiendavate seadmete hankimise eelarvestrateegilise otsuse vajalikkusest Lugupeetud peaminister Jüri Ratas Tuulest elektri tootmise arendajad soovivad tänada teid ja teie valitsust väga tulemusliku abi eest sektori arendamisel. Viimase 10 kuuga on valitsus astunud mitmed ning olulisi samme. Näiteks riigi energia ja kliimakava ambitsiooni tõstmine, sh tuulest toodetava elektri koguse suurendamine järgmise 10 aastaga vähemalt 4 korda, Kirde-Eestisse täiendava radari soetamine, mereparkidega seotud hoonestuslubade menetluse algatamine ning ka riigile kuuluva maa enampakkumise läbiviimine Tootsi tuulepargi rajamiseks. Tuntav on Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Komminikatsiooniministeeriumi toetus kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Oluline on, Riigikantselei poolt on tellitud uuring kohaliku motivatsiooni tagamiseks tuuleparkidele ning Rahandusministeeriumi poolt koordineeritud merealade planeeringu tegus läbiviimine. On rõõm tõdeda, et Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt 14. augustil 2019. aastal nii teile kui ka kõigile kliimakomisjoni liikmetele tehtud pöördumises esitatud 8 prioriteetset tegevust1 on kõik ellu viimisel. Tuulest elektri tootmine on täna kättesaadavatest tehnoloogiatest soodsaim viis toota elektrit Eestis. Täna ei ole teada ühtegi põhjust, miks Eestis ei ole mõtet asendada põlevkivist elektri tootmine sarnase koguse tuulest toodetava elektriga. Selleks kõik vajaminevad otsused ja investeeringud toetavad kliimaneutraalse majanduse saavutamist aastaks 2050 ning suurendavad Eesti riigi konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Teades, et lähiajal on valitsuses plaanitud riigi eelarvestrateegia kinnitamine, soovivad Eesti tuuleenergeetika arendajad rõhutada vajadust jätkata riigikaitse vajadusest tulenevate kõrguspiirangute kõrvaldamist tuuleparkidele nii maismaal kui ka merel, soetades vajaminevad riigikaitset tagavad lisaseadmed (kokku vähemalt 3 radarit ja/või olemasolevate radarite asukoha muutmist, likvideerides kõrguse piirangud Kirde-Eesti maismaal, Lääne-Eesti maismaal ning ka merel). 1 1) Suurenda REKK’is taastuvenergia osakaalu elektris 50% (hetkel 40%) ning tuuleenergia tootmismahtu vähemalt 3,5TWh-ni 2) Avalikustada taastuvenergia tootmise suurendamiseks korraldatavate vähempakkumiste ajakava koos lisaks tellitava elektri kogusega aastani 2030 3) Leevendada riigikaitse vajadusest tulenevad kõrguspiirangud tuuleparkidele, soetades vajaminevad riigikatset tagavad lisaseadmed 4) Juhendada kohalikke omavalitsusi lisama üldplaneeringutesse ka potentsiaalseid taastuvenergia tootmise alasid 5) Luua kohalikele omavalitsustele läbipaistvad ning ühtsetest alustest lähtuvad reeglid tuuleparkide ehitamist toetava motivatsiooni tagamiseks ning tuulikutest lähtuvate mõjude kompenseerimiseks 6) Alustada koheselt olemasolevatele merealadele hoonestuslubade menetlusega ning leidma kiiremas korras lahendused peatatud või peatunud meretuuleparkide arenduste osas 7) Integreerida meretuulepargid riikidevaheliste võrguühendustega, kaasates selleks rahvusvahelist rahastust 8) Toetada innovatsiooni ja tehnoloogia arengut (ennekõike digitaliseerimise, targa võrgu ja salvestusvõimsuste valdkonnas) ning vajamineva hariduse ja oskusteabe arendamist Eestis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) | Lelle 22 Tallinn 11314 Eesti | tel +372 5390 3299 | [email protected] 1 Kui soovime saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsust, siis on vajalik suurendada odavaima ning keskkonda säästva elektri allika osakaalu, mille jaoks on ka vajalik teha ka täiendavaid investeeringuid parima energia turule tulemiseks. Elik kuigi 2019. a. novembri alguses otsustas valitsus teha investeeringud Kirde-Eesti õhuseirevõimekusse, et vabastada osa Virumaast kehtestatud kõrguspiirangutest tuuleparkide arendamiseks, siis võttes arvesse pikemajalisi eesmärke, ei ole vähemalt ilma teise lisaradari paigaldamiseta võimalik rajada Eestisse piisavas koguses ning parimat tehnoloogiat kasutavaid (elik piisavalt kõrgeid) tuuleparke. Investeeringute ja täiendavate võimaluste loomisega suurendame oma julgeolekut nii energia kui ka riigikaitse mõistes: saame rohkem odavat elektrit, sõltumata teiste riikide suvast ning suurendame ka riigikaitse võimekust. Tuuleparkide arendamist võimaldavad radarid on üks vähestest kaitseinvesteeringutest, mis toovad riigile kiiresti otsest majanduslikku kasu odava elektri pakkumise suurenemise kaudu. Alljärgnevalt esitame peamised põhjused, miks valitsus peaks tegema kohselt otsuse ning soetama täiendavad radarid nii Lääne-Eestisse kui ka merele (lisaks Kirde-Eesti radarile): - Kui soovime riigina olla konkurentsivõimeline ning oma kodanikele pakkuda parimat energiat, siis peame leidma ka lahendused tuuleenergia laiaulatuslikuks tootmiseks. Investeeringud vajaminevatesse täiendavatesse radaritesse ja merevõrgu arendamisesse on pikemaajalise kasu mõistes marginaalsed sh toovad rohkem raha tagasi kui tehtavad kulutused kokku. - 2019. a. detsembri alguses Kaitseministeeriumi poolt avalikustatud tuuleparkide arendamiseks võimalikud alad Eestis maismaal ning rannikumeres on kõrguspiiranguga enamasti u 150 m, mis võimalda rajada piisavalt tuuleparke 2030+ kliimaeesmärkide saavutamiseks. - Efektiivsete kaasaegsete tuuleparkide jaoks on nii maismaal kui ka merel vaja tuuleparkide kõrgusepiirang tõsta vähemalt 250 m juurde. Tehnoloogia areng järgmisel kümnendil võib luua võimalus isegi 300 m kõrguste tuulikute otstarbeka ehitamise Eestis. - Hetkel radarite paiknemise tõttu tuuleparkide arendamiseks lubatud alad ei ole kõige paremad tuulealad Eestis ning tulenevalt 150 m kõrgustest piirangutest ei ole võimalik kasutada elektri tootmiseks ka kõige efektiivsemaid saadaolevaid tuulikuid. Kõige paremad tuulealad Eestis on rannikul (Lääne-Eestis) ning ka merel https://globalwindatlas.info/. Kuigi Lääne-Eestis on ka väga mitmed NATURA alad, siis ei ole põhjendatud pikemas perspektiivis välistada tuuleparkide arendamine just kõige parema tuuleoluga piirkonnas. - Maismaa tuuleparkide ehitamine on hetkel ca 2 korda odavam ning ka kiiremini teostatavam kui merre tuuleparkide ehitamine. Sellest tulenevalt on põhjendatud esimeses järjekorras täiendava maismaaradari soetamine ja alles seejärel avamerel täiendavate alade võimaldamine ning kõrguspiirangute leevendamine. - Ilma täiendava radari soetamiseta Lääne-Eestisse ei ole võimalik ka olemasolevaid tuuleparke uuendada. See tähendab, et aastast 2027 võib hakata piirkonnas olev tuulest elektri tootmine vähenema. Ilma täiendava radari seotamiseta Lääne-Eestisse maismaale kaotame võimaluse paigaldada senisest efektiivsemad tuulikud juba tuulikutega harjunud kohtades. Tuulikute väljavahetamine suuremate vastu võib olla ka hea võimalus tugevdada kohalike omavalitsuste tulubaasi senisest suuremate tuulikute poolt rohkem makstava kohaliku talumistasu abil. - Lisaradarid Lääne-Eestisse (nii maismaale kui merele) tagavad ka tasakaalustatud regionaalarengu ning elutähtsate teenuste hajutatuse. Täiendavate alade tekkimine ning kõrguspiirangute likvideerimine toetavad ka kogukonnakeske energiatootmise ning taastuvenergiale üleminekut sh kliimaneutraalsuse saavutamist. - Kuna hetkel toimub ka KOVide üldplaneeringute koostamine, siis valitsuse eelarvestrateegiline otsus Lääne-Eestit mõjutava täiendava radari soetamiseks annab kaitseministeeriumile ja KOV- dele aluse arvestada tuuleparkide arendamise võimalusega vastavatel aladel. Ilma radari soetamise otsuseta Kaitseministeerium KEELDUB Lääne-Eesti KOVide üldplaneeringutes Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) | Lelle 22 Tallinn 11314 Eesti | tel +372 5390 3299 | [email protected] 2  tuuleparkidele mõeldud alade tingimuslikust kinnitamisest, mille tagajärjel järgnevad 10-15 aasta jooksul ei saa vastavas piirkonnas tuulest elektrit toota (v.a. juhul kui koostatakse eriplaneering). - Lõpetuseks, mitme radari ühine soetamine (ühe hanke raames mitme radari ostmine) on kindlasti ajaliselt mõistlik (tegelikkuses pikad tarneajad sh keeruline protsess dokumentatsiooni elik hanke koostamisel) ning ennekõike kuluefektiivne. Hinnavõit mitme radari koos ostmisel küündib eeldatavasti kümnetesse miljonitesse eurodesse. Oleme teadlikud, et hetkel on Kirde-Eesti radari hankesse planeeritud optsioonina võimalus soetada ka teine radar, samas Kaitseminsiteeriumilt saadud info kohaselt on tegemist olemasoleva radari kaasajastamisega/rekonstrueerimine, mis aga ei ava uusi alasid tuulikute rajamiseks. Kokkuvõtteks. Eesti majanduse konkurentsivõime pikaajaliseks toetamiseks tuulest toodetud soodsa hinnaga elektriga on vaja luua strateegiline kindlus, et Eestis kõige paremate tuuleoludega piirkondades on võimalik püstitada kaasaegseid 250 - 300 m kõrguseid tuulikuid. Vajaliku kindluse annaks, kui riigieelarve strateegias on ette nähtud kaitseväele vajalikud investeeringud, mille abil saab leevendada riigikaitselisi tuuleparkide kõrguse piirangud nii maismaal kui ka merel. Uute tuulikute paigaldamine saab alata alles peale uute radarite tööle asumist ehk alles ca 4-5 aasta pärast riigikaitse täiendava rahastamise otsustamist. Palume teid toetada valitsuse kohest otsust riigieelarve strateegias kaitseväele vajalike täiendavate radarite ja sellega seotud muude seadmete soetamise kohta. Me hindame väga Vabariigi Valitsuse, sh kõikide ministeeriumite soovi kiirendada taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise kasvu Eestis. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Aavo Kärmas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Koopia: Kaitseminister, Jüri Luik Majandus- ja taristuminister, Taavi Aas Rahandusminister, Martin Helme Keskkonnaminister, Rene Kokk Haridus- ja Teadusminister, Mailis Reps Välisminister, Urmas Reinsalu Anu Eslas - ETEA tegevjuht + 37253903299 [email protected] Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) | Lelle 22 Tallinn 11314 Eesti | tel +372 5390 3299 | [email protected] 3  Lp. peaminister Jüri Ratas Eesti Vabariigi Valitsus Stenbocki maja Rahukohtu 3, Tallinn 1516 14. august 2019 Lugupeetud peaminister Ratas Esmalt soovime tänada Vabariigi Valitsust, et olete otsustanud võtta kliima ja energiavaldkonna enda prioriteediks, sh. loonud vastavasisulise komisjoni. On oluline leida võimalused, kuidas liikuda taastuvenergia kasutamisega ühiselt ja kiirelt edasi. Tuuleenergia arendamine on võimalik lahendus tagamaks Eestile vajaminev elektritoodang ning tehes seda keskkonda säästes ja võimalikult väikeste kuludega. Näeme, et kõik vajaminevad otsused ja investeeringud omavad pikaajalist mõju ning on majanduslikult mõistlikud, sh. toetavad võimalikku kliimaneutraalse majanduse saavutamist. Tuulenergia on kõige odavam ja keskkonnasõbralikum elektritootmise viis Eestis. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA – International Energy Agency) prognoosi kohaselt, saab 2020. aastate teises pooles peamiseks elektritootmise allikaks Euroopas just tuul1. Arvestades eelesitatut ja Eestis olevaid häid tuulealasid, on Eesti riigil keskkonnasõbralikku tuuleenergia kodumaist ressurssi ära kasutades, võimalus panustada energiasõltumatuse tagamisse, suurendades seeläbi Eesti riigi konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning samal ajal kujundada Euroopa tasandil keskkonnasäästlike lahenduste kasutuselevõttu. Kui seni oleme keskendud 2020. aasta eesmärkide täitmisele, siis nüüd on aeg suunata pilk lähitulevikust kaugemale ning asuda konkreetsete otsuste ja tegevustega kodumaist taastuvat tuuleenergia ressurssi ühiselt arendama. Teame, et 24. septembril on Riigikogus plaanitud kolme komisjoni avalik ühisistung (Riigikaitse-, Keskkonna- ja Majanduskomisjon), kus arutatakse tuuleenergia arendamist Eestis. Loodame, et ühisistungil on võimalik kokku leppida tuulest elektri tootmise arendamisega seotud edasised eesmärgid ja nende elluviimiseks vajalikud lahendused. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) esitab alljärgnevalt oma nägemuse arutamist vajavates teemadest ning langetamist vajavates otsustest. 1) Suurendada riiklikus energia ja kliimakavas (REKK) taastuvenergia osakaalu elektris 50%-ni ning tuuleenergia tootmismahtu vähemalt 3,5TWh-ni ETEA julgustab Vabariigi Valitsust (VV) seadma taastuvenergia osakaalu elektris 50%. Energiamajanduse arengukava2 aastani 2030 on öeldud: aastaks 2030 püsib aastane energia lõpptarbimine 32 TWh juures, taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises moodustab 50 %, primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Senisest ambitsioonikama üldeesmärgi põhjuseks on vajadus saada riigilt kindlat signaali, et taastuvenergia arendamine on prioriteet ning uute ettevõtete sisenemine turule on oodatud. Lisaks aitab Eesti sisemine 1 https://windeurope.org/newsroom/press-releases/wind-energy-set-to-become-eus-largest-power-source-well- before-2030/ 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) | Lelle 22 Tallinn 11314 Eesti | tel +372 5390 3299 | [email protected] 1 ambitsioonikus kaasa Eesti päritolu taastuvenergia arendajate konkurentsivõimele teistes riikides. Kuivõrd Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärke ei täida mitte riigid ise, vaid nende energiaettevõtted, siis taastuvenergia riiklik eesmärk peaks olema püstitatud piisavalt ambitsioonikalt, mis annaks uutele arendajatele julguse Eesti turule siseneda ning taastuvenergia projekte ette valmistada. Iseäranis on sellist kindlust vaja suuremate projektide arendamiseks, mis pakuvad madalamat hinda ja suuremaid mahtusid ning vastavad paremini ka elektrivõrgu desünkroniseerimisega kasvavatele süsteemiteenuste vajadustele. Samuti vajab Euroopa Komisjon erinevate EL rahastusprioriteetide seadmisel, piiriüleste toetusskeemide avamisel kui ka Baltikumi elektrivõrgu desünkroniseerimise kontekstis signaali, et Eesti riigi jaoks on tuuleenergia, sh. meretuuleenergia arendamine oluline. Ilma ambitsioonika eesmärgita, võidakse eelistada teiste riikide konkureerivaid projekte. Täiendavalt juhime tähelepanu, et transpordis taastuvenergia kasutuse suurendamine elektrisõidukite abil kogu regioonis võib märkimisväärselt suurendada elektri nõudlust just 2020- ndate lõpuaastatel, mis omakorda loob põhjuse olla valmis praegu prognoositavast suuremaks koguseliseks taastuvelektri tootmiseks Eestis. Lisaks taastuvelektri eesmärgi suurendamisele, teeme ettepaneku planeerida 2030. aastaks tuulest vähemalt 3,5 TWh elektrienergia tootmine. Tuuleenergia andis 2018. aastal 36 protsenti taastuvenergia kogutoodangust ja tuulejaamad tootsid aastas kokku 590 gigavatt-tundi elektrienergiat. Lisanduv maht tuleks osaliselt meretuuleparkidest, mis oleks eduka arengu korral võimalik 2028. aastaks realiseerida. Praegustes plaanides prognoositud 0,7 TWh/a tootev meretuulepark (ca 360 MW) ei sobi hästi kokku ühegi teadaoleva meretuulepargi arendusega. Arvestades meretuulepargi suurusest sõltumatute, kuid suhteliselt kõrgete püsivate kulude ulatust, siis on riigi prognoositav meretuulepark liiga väike isegi kui see tehakse näiteks Eesti-Läti ühisprojektina. Arendajate plaanitavad meretuulepargid lähtuvad investeeringute sh loodavate võrguühendusete efektiivse kasutamise vajadusest ja nende suurus jääb vahemikku ca 600-1000 MW, vastavas ulatuses võiks Eesits valmida astaks 2030 tuuleenergia võimsusi avamerel. 2) Avalikustada taastuvenergia tootmise suurendamiseks korraldatavate vähempakkumiste ajakava koos lisaks tellitava elektri kogusega aastani 2030 Palume avaldada konkreetne Eesti sisemiselt seatud eesmärkide täitmiseks korraldatavate vähempakkumiste ajakava perioodiks 2021 – 2030. Näiteks hindab WindEurope analüüs3 Eesti taastuvelektri arendamise regulatsiooni kõige olulisemaks puuduseks just vähempakkumiste ajakava ja mahtude puudumist. Et taastuvelektri tootmise projektide arendajatelt oodatakse taastuvenergia vähempakkumistel osalemist lühikese etteteatamisega, mille jooksul ei ole tehniliselt võimalik pakutavat projekti ette valmistada, siis vajavad arendajad pakkumiste ettevalmistamiseks informatsiooni vähempakkumistega hangitavate projektide minimaalseid mahtusid, mida riik kavandab eesmärkide saavutamiseks vähempakkumiste abil tellida. 3) Leevendada riigikaitse vajadusest tulenevad kõrguspiirangud tuuleparkidele, soetades vajaminevad riigikatset tagavad lisaseadmed Hetkel on ainult üksikud alad Eestis, kus tuulikute ehitamisele ei ole kehtestatud riigikaitselisi kõrguspiiranguid ning kus oleks võimalik kasutada elektri tootmiseks kõige efektiivseimaid saadaolevaid tuulikuid. Et tuulikute kasutamine oleks võimalik Eestis laiemalt, on vajalik koheselt asuda leevendama riigikaitselisi tuuleparkide kõrguse piirangud nii maismaal kui ka merel – 3 https://windeurope.org/about-wind/infographics/national-energy-climate-plans/ Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) | Lelle 22 Tallinn 11314 Eesti | tel +372 5390 3299 | [email protected] 2 ennekõike Kirde- ja Lääne-Eestis. Näeme, et nii maismaal kui ka merel oleks vajalik labatipu kõrguse piiranguks minimaalselt 250 m, kuid tulenevalt tehnoloogia arengust järgmisel kümnendil (suuremad ja kõrgemad tuulikud) on mõistlik tagada 300 m labatipu kõrgusega tuulikute ehitamise võimalus Eestis. Arvutused näitavad, et riigi poolt tervikplaani raames tehtav investeering oleks kuluefektiivne, kui võtta aluseks võimalike uute reaalsete arenduste ja olemasolevate parkide uuendamisega kaasnevad tootmismahud ning kolme radari eluea kulud. Sellest tulenevalt on äärmiselt oluline valitsuse kiire otsus täiendavalt ja minimaalselt kahe lisa radari ja muude seadmete soetamiseks. On oluline märkida, et uute tuulikute paigaldamine saab alata alles peale uute radarite tööle asumist ehk ca 4-5 aasta pärast riigikaitsele täiendava rahastuse eraldamist. Kokkuvõtvalt, kõigest eelnevalt tulenevalt on vajalik Vabariigi Valitsuse kohene tegutsemine ning vajaminevate rahade eraldamise otsus esimesel võimalusel, kuna täiendavad piirangutega kaetud toomismahud saavad realiseeruda alles aastal 2025. 4) Juhendada kohalikke omavalitsusi lisama üldplaneeringutesse ka potentsiaalseid taastuvenergia tootmise alasid Hetkel on käimas kohalike omavalitsuste (KOV) üldplaneeringute (ÜP) koostamine, kus määratletud taastuvenergia toomiseks sobivatele aladele on võimalik järgmise 10-15 aasta jooksul ehitada tuulepargid, sest üldplaneeringutes määratakse ära maakasutuse juhtotstarbed, mis on aluseks detailplaneeringute koostamisel. Üldplaneeringutega ei anta veel luba tuuleparki rajada, vaid õiguse tuulepargi rajamiseks viia läbi täpsemad uuringud sh detailsem keskkonnamõjude hindamine. Tulenevalt hetkel kehtivatest riigikaitselistest ja mõnikord ka looduskaitselistest piirangutest oleme olukorras, kus riigi vastavad ametkonnad ei nõustu uusi tuuleparkide rajamiseks võimalikke alasid valla üldplaneeringus kooskõlastama, sest ametkondade eesmärk on tagada kehtivate reeglite efektiivne elluviimine, lähtudes hetkel kehtivatest piirangutest. Eeltoodud praktika takistab planeeringute tegemise sisulise mõtte elluviimist, sest planeeringute mõte ei ole hetkeolukorra kinnistamine, vaid soovitud arengusuundade elluviimiseks vajalik koordineerimine. Teeme ettepanku kõiki üldplaneeringute koostamise osapooli identifitseerima planeeringute tegemisel ka selliseid potentsiaalseid tuulest elektri tootmise alasid, kus on piisavalt soodsad tuuleolud ja kaugus tuuleparki välistavatest keskkonnalastest objektides, kuid kus kehtivad hetkel kohalikest omavalitsustest mitte-sõltuvad nt riigikaitselised piirangud, mille kõrvaldamise korral võib-olla võimalik vastavas kohas tuuleparke ehitada. Üldplaneeringut tehakse üldjuhul ajaperioodile 10-15 aastat. Juhime tähelepanu, et hetkel kehtivate piirangute täitmiseks ei pea takistama arendustegevust aladel, kus on võimalik piirangu põhjused kõrvaldada. Kehtivate kõrguspiirangute veelgi efektiivsema täitmise saaks tagada näiteks ehitisregistri täiendustega, et kui sisestatakse ehitusloa taotlus objektile, mis on kõrgem kui nt. 28 m, siis saab Kaitseministeerium automaatse teavituse, et kontrollida hetkel kehtiva seaduse alusel kehtestatud piirangute tegelikku järgimist. Ehitusloale eelnevates planeeringu protsessides on vajalik planeeringute kooskõlastamine, kasvõi viitega seadusele, et lõplik kooskõlastamine kõrguse piirangute osas toimub ehitusloa väljastamisel. On oluline, et kohalikud omavalitsused määraksid võimalikult palju uusi energia tootmise potentsiaaliga alasid üldplaneeringutesse ning arendajatel oleks võimalik läbida ajamahukad planeerimisprotsessid saades kooskõlastused Kaitseministeeriumilt ka hetkel kehtivate riigikaitseliste piirangute korral. Võimalikuks lahenduseks oleks ka riigi enda poolt läbi viidav riigi eriplaneering elik tuuleenergia arendamise jaoks sobilike alade määramine. See toetaks otseselt KOV-e tagamaks ühesuguste Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) | Lelle 22 Tallinn 11314 Eesti | tel +372 5390 3299 | [email protected] 3 kriteeriumite alusel tuuleparkidele sobivate alade välja valimist (parimad tuulealad) ning mitte emotsioonidest „mitte minu õuel“ elik NIMBY (not-in-my-back-yard) efektist lähtumist. Vastava protsessi negatiivseks mõjuks on täiendav ajaline kadu (3-4 aastat), mida oleks juba võimalik kasutada tuuleparkide arendamise ettevalmistamiseks, et uute radarite tööle hakkamisel oleks võimalik koheselt ka tuulikud püstitada. 5) Luua kohalikele omavalitsustele läbipaistvad ning ühtsetest alustest lähtuvad reeglid tuuleparkide ehitamist toetava motivatsiooni tagamiseks ning tuulikutest lähtuvate mõjude kompenseerimiseks Suurendamaks KOV-ide ja kohaliku kogukonna aktsepteerimist tuuleenergia arendamise osas, on vajalik luua läbipaistev, kõiki osapooli võrdselt kohtlev ja tasakaalustatud hüvitis tuulepargi talumise eest. Praegune olemasolev süsteem (vabatahtlikud kokkulepped) ei ole piisavalt efektiivne. Eesti õigusaktid ei reguleeri tuuleparkide rahalise tulu laekumist kohalikule omavalitsusele või kogukonnale. Uute instrumentide loomisel tuleb arvestada tasakaalustatud lähenemisega, et ei suureneks märkimisväärselt ettevõtete kogukulud, vaid tagaks läbipaistva ning õiguslikult korrektse ühiskonna toimimise, samaaegselt soodustades osapoolte nõusolekul majandustegevust selleks sobivas asukohas. Oleme teadlikud ja hindame väga Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ühist algatust, tellimaks kohaliku kasu instrumentide analüüsi. Rahvusvahelisele kogemusele tuginedes, toetab tuulest elektri tootmist kõige efektiivsemalt KOV- le laekuv kohalik fikseeritud suurusega maks. Maks võiks sõltuda tuulikute toodangu käibest (nt 0,5% turuhinnast) või installeeritud võimsusest. Samuti vajab ümberkorraldamist rahaliste hüvitiste maksmine inimestele, kes elavad otseselt kogetavas häiringute alas. ETEA on alustamas sisulist koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) ning aktiivsemate KOV-de ja sealsete kogukondadega, leidmaks tasakaalustatud ning parimat lahendust kõikidele seotud osapooltele. Esmaste järelduste ja ettepanekuteni soovime jõuda 2019. aasta lõpuks. Teeme ettepaneku kajastada vastavate regulatsioonide läbivaatamine Vabariigi Valitsuse 2020. a. seadusloome kavas. 6) Alustada koheselt olemasolevatele merealadele hoonestuslubade menetlusega ning leidma kiiremas korras lahendused peatatud või peatunud meretuuleparkide arenduste osas Aastast 2010 on meretuuleparkide arendamiseks esitatud 6 hoonestusloa taotlust (Eesti Energia, 4Energia 2 taotlust, Tuuletraal, Saare Wind Energy). Nendest ainult üks ehk varasemalt 4 Energia poolt arendatud ja nüüd Enefit Green omandis olev Loode-Eesti arenduses toimub täiendav keskkonnamõjude hindamine ning peatselt on oodata tulemuste avalikustamist. Selle aasta aprillis otsustas tolleaegne valitus mitte algatada Saare Wind Energy poolt plaanitud meretuulepari hoonestusloa menetlust, kuna võimalikud partnerid ning investeeringud võisid olla ohuks Eesti riiklikule julgeolekule. Kõigi teiste arenduste osas pole Vabariigi Valitsus otsust teinud ning hoonestuslubade menetlust ei ole siiani alustatud. Võttes aluseks arendajate prognoose, saaks esimene Eestis meretuulepark alustada elektri tootmist varaseimalt 2028. aastal. Palume Vabariigi Valitsusel menetleda esitatud hoonestustaotlused võimalikult kiiresti, et Eesti rannikumeres asuvate meretuuleparkidega oleks võimalik osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides ning et kasutusele võtta kõige suurema tuulest elektri tootmise potentsiaaliga meretuulepargid. 7) Integreerida meretuulepargid riikidevaheliste võrguühendustega, kaasates selleks rahvusvahelist rahastust Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) | Lelle 22 Tallinn 11314 Eesti | tel +372 5390 3299 | [email protected] 4 Meretuuleparkide arendamiseks on oluline luua tervikliku visiooni alusel täiendavad 330 kV elektrivõrguga liitumise ühendused meretuuleparkide ühendamiseks nende asukohas. Sellist investeeringutemahukat infrastruktuuri ei ole võimalik ehitada üksikute arenduspiirkondade kaupa. Soovitame riigil tellida Eleringilt koostöös naaberriikide põhivõrguettevõtetega Soome-Rootsi- Eesti-Läti-Leedu-Poola vaheliste meretuuleparkide ja riikidevaheliste ülekandevõimsuste integreerimise ja arendamise kava. Riikidevahelised ühendused liidaksid turud ning võimalikud tuulepargid. Turupiirkondade vahel asuvatel tuuleparkidel on oluliselt madalam risk, et elektri turuhinnad Balti riikide väikestes hinnapiirkondades langevad nulli ning tuulepark ei teeni piisavalt tulu. Vastavat plaani saab ellu viia etappidena ning kaasata rahvusvahelist rahastust. 8) Toetada innovatsiooni ja tehnoloogia arengut (ennekõike digitaliseerimise, targa võrgu ja salvestusvõimsuste valdkonnas) ning vajamineva hariduse ja oskusteabe arendamist Eestis Näeme, et Eesti võiks kujuneda taastuvenergia tootmist ja tarbimist ühendavatele (idu)ettevõtetele maailma parimaks ärikeskkonnaga tegevuskohaks. Eesti saab pakkuda olemasolevat ärilist ja õiguslikku infrastruktuuri, mis saab muuta Eesti elektrituru madala riskiga innovatsioonikeskuseks. Lisaks innovatsiooni ja tehnoloogia arenduse toetamisele on ärmiselt oluline tegeleda valdkonnas töötavate inimeste kvalifikatsioonide ja oskusteabe arendamisega Eestis. Ümber ja täiendõppe võimalused peavad tekkima koostöös kutse- ja kõrgkoolidega. Vaja on süsteemset kava ja prioriteetide seadmist sh sihipäraselt ning kasvavalt rahastama valdkonnapõhist teadus- ja arendustegevust. Riigi roll ümberõppes, täiendõppes ja kvalifikatsioonide seadlmisel ning selgelt sihtud teadus-arendustegevuste rahastamisel on väga oluline. Eelnevale tuginedes palume kavandada konkreetsed meetmed ja ajakava taastuvenergia innovatsiooni ning hariduse ja oskusteabe rendamiseks Eestis ning vajalike regulatsioonimuudatuste tegemiseks. Õigusselgus, järjekindlus ning õigeaegselt uuendatud taastuvenergia arendamise ja elektrituru toimimise reeglid võivad aidata Eestil kompenseerida turu väiksusest tulenevat vähest rahvusvahelist atraktiivsust, luues eelduse pikaajaliseks majanduslikuks eduks. Kokkuvõtvalt, hindame väga Vabariigi Valitsuse soovi kiirendada taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise kasvu Eestis. Et tagada läbipaistev protsess ning ühtsetest eesmärkidest tegutsemine, näeme vajadust moodustada tuuleenergia teemaline töörühm, kuhu oleks kaasatud kõik partnerid nii avalikust kui erasektorist. Loodame, et lähiajal saavad tuuleenergia arendamise osas väga olulised otsused ka kinnitatud VV poolt. ETEA soovib olla riigile usaldusväärne ning strateegiline partner tuulest elektri tootmise arendamisel Eestis. Loodame, et Vabariigi Valitsus arvestab meie ettepanekutega tuulest elektri tootmise potentsiaali võimalikult ulatuslikuks kasutamiseks Eestis, toetades seeläbi ka kohalike ettevõtete laienemispotentsiaali teistesse Euroopa riikidesse. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) | Lelle 22 Tallinn 11314 Eesti | tel +372 5390 3299 | [email protected] 5 Eesti Tuulenergia Assotsiatsioon (ETEA) ühendab tuulest elektrit tootvaid ning tuuleparke arendavaid ettevõtteid, täiendavalt olulisemaid sektori väärtusahelasse panustajaid sh rahvusvahelisi ettevõtteid nagu Vestas, Enercorn ja Nordex. 2018. aastal toodeti Eestis tuulest kokku 591,6 GWh elektrienergiat, millest ETEA liikmed kokku tootsid üle 90%. ETEA liikmed omavad ca 92% Eestisse installeeritud tootmisvõimsusest ning 84% Eestis olevatest tuulikutest. Eesti Tuulenergia Assotsiatsioon loodi 2001 aastal. ETEA põhikirjaliseks eesmärgiks on olla hea sise-ja välisvõrgustikuga tugev, usaldusväärne ja tunnustatud erialaliit, kes aitab kaasa tuuleenergia arengut soodustava seadusandliku keskkonna loomisele, tuuleenergia teadlikkuse ja positiivse avaliku kuvandi suurenemisele ning tuuleenergia tootmis-, tasakaalustamis- ja salvestamistehnoloogiate Eestis välja töötamisele ja kasutusele võtmisele. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Aavo Kärmas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse nimel Eesti Tuuleenergia Assotsiaani juhatuse esimees Koopia: Kaitseminister, Jüri Luik Majandus- ja taristuminister, Taavi Aas Rahandusminister, Martin Helme Keskkonnaminister, Rene Kokk Haridus- ja Teadusminister, Mailis Reps Välisminister, Urmas Reinsalu Anu Eslas - ETEA tegevjuht + 37253903299 [email protected] Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) | Lelle 22 Tallinn 11314 Eesti | tel +372 5390 3299 | [email protected] 6  From: Tuuleenergia Assotsiatsioon <[email protected]> Sent: Friday, March 27, 2020 3:06 PM To: Riigikantselei <[email protected]>; Jüri Ratas <[email protected]> Cc: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Kõrgupiirangute leevendamine tuuleparkidele Lugupeetud peaminister Jüri Ratas CC: Kliima- ja energiakomisjoni liikmed Manusest on leitav Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) põhjendused, miks on vajalik jätkata riigikaitse vajadusest tulenevate kõrguspiirangute kõrvaldamist tuuleparkidele nii maismaal kui ka merel, soetades vajaminevad riigikaitset tagavad lisaseadmed. Täiendavalt oleme manusesse lisanud teile 14. augustil 2019 edastatud ETEA 8 ettepanekut tuuleenergia arendamiseks. Loodame, et Vabariigi Valitsus arvestab meie ettepanekutega tuulest elektri tootmise potentsiaali võimalikult ulatuslikuks kasutamiseks Eestis. Lugupidamisega, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Eesti Tuulenergia Assotsiatsioon (ETEA) ühendab tuulest elektrit tootvaid ning tuuleparke arendavaid ettevõtteid, täiendavalt olulisemaid sektori väärtusahelasse panustavaid sh rahvusvahelisi ettevõtteid nagu Vestas, Enercorn ja Nordex. ETEA liikmed omavad ca 92% Eestisse installeeritud tootmisvõimsusest ning 84% Eestis olevatest tuulikutest. Eesti Tuulenergia Assotsiatsioon loodi 2001 aastal. ETEA põhikirjaliseks eesmärgiks on olla hea sise- ja välisvõrgustikuga tugev, usaldusväärne ja tunnustatud erialaliit, kes aitab kaasa tuuleenergia arengut soodustava seadusandliku keskkonna loomisele, tuuleenergia teadlikkuse ja positiivse avaliku kuvandi suurenemisele ning tuuleenergia tootmis-, tasakaalustamis- ja salvestamistehnoloogiate Eestis välja töötamisele ja kasutusele võtmisele. ETEA kiri radar 2020.asice ETEA kiri PMle.asice