Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 27.02.2020 nr 2-2/19-0381/1257 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 30.03.2020 nr 5-2/20/779 [email protected] Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seadus Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kaitseministeerium on sellega tutvunud ja kooskõlastab eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise korral. 1. Elektroonilise side seaduse muutmine 1.1. Eelnõu kohaselt jaguneb sideteenus kolmeks ning isikutevahelise side teenus jaguneb omakorda veel kaheks (numbripõhine ja numbrivaba isikutevahelise side teenus). Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 uue mõistega „spetsiaalne isikutevahelise side teenus“, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel. Juhime tähelepanu, et peale eelpool nimetatud paragrahvi ei ole uut mõistet seaduses rohkem kasutatud. Samuti ei tule eelnõust ega seletuskirjast selgelt välja, kas spetsiaalne teenus kuulub numbripõhiste või numbrivaba teenuste hulka. See on oluline eelnõu § 1 punkti 87 muudatuse valguses, millega asendatakse ESS paragrahvi 88 lõikes 1 sõnad „telefoni- või mobiiltelefoniteenust“ sõnadega „numbripõhist isikutevahelist side teenust". Juhul, kui spetsiaalne teenus ei ole numbripõhine teenus, siis sellele ei laine ESS § 88 lõikes 1 sätestatud kohustus, mille kohaselt sideettevõtja peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga „112“. Lisaks sellele ei laiene ka muudest muudatustest tulenevad õigused ja kohustused (nt § 951 lõige 4, § 961 lõiked 2 ja 3 jne). Sellest tulenevalt teeme ettepaneku vaadata spetsiaalse isikutevahelise side teenuse regulatsioon üle ning vajadusel täpsustada eelnõud või seletuskirja. 1.2. Eelnõu §-ga 20 täiendatakse ESS § 11 lg 1 1 uue punktiga 33, mille kohaselt raadiosageduste kasutamist reguleeritakse sageduslubadega riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks. Kaitseministeeriumi hinnangul ei piira kehtiv sõnastus tsiviilkasutuseks mõeldud raadiosageduste eraldamist avalikku võimu teostavatele isikutele (nt Päästeamet). Leiame, et riigikaitse valdkond kui ka julgeoleku ja avaliku korra tagamisega seotud valdkond on väljaspool direktiivi reguleerimisala. Juhime tähelepanu, et direktiivi art 1 p 3 alapunkt c Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 väljaspool direktiivi reguleerimisala. Juhime tähelepanu, et direktiivi art 1 p 3 alapunkt c kohaselt ei mõjuta direktiiv liikmesriikide poolt avaliku korra, avaliku julgeoleku ja kaitse eesmärgil võetud meetmeid. Kuna kehtiv sõnastus ei takista sageduste eraldamist avaliku korra ja julgeoleku eesmärgil, jääb kavandatava muudatuse tegelik eesmärk selgusetuks ja mõjub seetõttu täiendava piiranguna nt ohu olukordadele reageerimisel ja sündmuste lahendamisel. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätta ESS § § 11 lg 11 punkti 33 välja. Lisaks sellele, teeme ettepaneku kaaluda ESS-i täiendamist selliselt, et oleks sätestatud sagedusloa omaniku kohustus võimaldada ohuolukordades riigikaitselistel eesmärkidel juurdepääsu oma võrkudele ja edastada teavet asjaomastele asutustele. Samuti palume analüüsida, kas raadioside piiramise aluseks ESS § 115 alusel peab olema ESS §-s 11 sätestatud sagedusluba nagu on viidatud ESS § 115 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses või oleks selleks ka muid viise. 1.3. Eelnõu § 1 punktiga 86 täiendatakse ESS § 872 lõikega 21, millega sätestatakse küberintsidendi mõju hindamise konkreetsed parameetrid, mida sideettevõtja peab mõju hindamisel arvesse võtma. Seletuskirjas on punkti 86 selgituses kirjas, et seni ei olnud mõju hindamise aluseid sätestatud, mis tõi kaasa mõjude erineva hindamise. Kaitseministeerimi hinnangul küberintsidendi mõju hindamisel tuleb sideettevõtjal lähtuda küberturvalisuse seadusest (KüTS) ja selle alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 5. juuli 2018. a määrusest nr 40 „Võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüsi nõuded ning turvameetmete kirjeldus“ (edaspidi määrus). Määruse §-s 3 on loetletud nõuded riskianalüüsi koostamisele, millega teenuse osutaja peab arvestama. Sellest tulenevalt leiame, et antud valdkond on juba piisavalt reguleeritud. Teeme ettepaku täiendada ESS § 872 selliselt, et küberintsidendi mõju hindamisel tuleks lähtuda KüTSist või selle alusel kehtestatud määrusest. Alternatiivvariandina tuleb kaaluda ESSi § 872 ja KüTSi regulatsiooni ühtlustamist. 1.4. Eelnõu seletuskirjas viidatakse korduvalt, et tehnoloogia areng on tinginud ESS muutmise vajadusi. Teeme ettepaneku hinnata ja muuta koostöös asjaomaste asutustega ka ESS § 1111, 112 ja 113, milles sätestatakse sideettevõtjale kohustus säilitada andmeid, anda asjassepuutuvatele õiguskaitse- ja julgeolekuasutustele teavet ning võimaldada juurdepääs elektroonilise side võrgule jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks. Selleks, et julgeoleku- ja jälitusasutused saaksid julgeolekuasutuste seadusest ja kriminaalmenetluse seadusest tulenevaid volitusi eesmärgipäraselt rakendada, peab sideettevõtja võimaldama neile edaspidi juurdepääsu mitte üksnes üldkasutatavale elektroonilise side võrgule vaid ka selle kaudu osutatavatele üldkasutatavatele elektroonilise side teenustele. Ettepanekuga arvestamisel tekiks sõnaselge juurdepääsu andmise kohustus ka sellisele sideettevõtjale, kellel sidevõrku ei ole ja kes kasutab seetõttu oma elektroonilise side teenuse osutamiseks teise sideettevõtja sidevõrku nii, et sidevõrgu omanikul ei ole juurdepääsu tema teenuse kaudu edastatavatele sõnumitele (nt seetõttu, et need on sideteenuse osutaja poolt krüpteeritud). Jälitus- ja julgeolekuasutuse ülesannete eesmärgipärane täitmine on võimalik juhul, kui asutus pääseb mis tahes teenuse korral juurde signaalide edastamisele ehk teenusele ja seeläbi sõnumitele. 2. Ehitusseadustiku muutmine Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ehitusseadustikku uue §-ga 6112, mille lõike 5 kohaselt avaldatakse keelduvad otsused ehitusregistris. Juhime tähelepanu, et kui riik keeldub ehitisele juurdepääsuõiguse andmisest põhjusel, et see ohustab riigi julgeolekut (lisatava § 6112 lg 4 p 4), siis need keeldumise põhjused ei ole avalik teave ja võib olla riigisaladus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. 2 (3) salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a. määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ alusel, mistõttu ei saa neid otsuseid avaldada avalikus ehitisregistris. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 2 punktis 1 ehitusseadustiku § 6112 lõike 5 sõnastust järgmiselt: „(5) Riik või kohaliku omavalitsuse üksus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või lõike 4 punktides 1–3 nimetatud otsused ehitisregistris.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Viktor Kaljukivi 717 0082 [email protected] 3 (3)