Kaitseliidu seaduse § 67 muutmise seadus

Riigikantselei 30.03.2020 nr 5-13/20/1123 Eelnõu esitamine valitsuse istungile kiireloomulisena Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseliidu seaduse § 67 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on seotud eriolukorra lahendamisega, mistõttu palume selle kiireloomulist arutamist Vabariigi Valitsuse istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: 20200327_SK KaLS muutmine (erikordade hüvitis).docx 20200327_SK KaLS muutmine (erikordade hüvitis) LISA.docx 20200327_EN KaLS muutmine (erikordade hüvitis).docx 20200327_SK KaLS muutmine (erikordade hüvitis) LISA 2.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Kaitseliidu seaduse § 67 muutmise seaduse SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kaitseliidu liikmeskond on umbes 26 000 isikut, moodustades nii suurima vabatahtlikkusel põhineva organisatsiooni Eestis . Arvestades organisatsiooni suurust ja pikaajalist kogemust oma liikmete tegevuse suunamisel, väljaõppe korraldamisel ning liikmete üle arvestus e pidamis el , on Kaitseliit organisatsioon , kelle poole erinevates olukordades sageli pöördutakse vabatahtlikke abil puuduva inimressursi kompenseerimiseks. Kaitseliidu vabatahtlike kaasamine Kaitseliidu kaasami s e kaudu on seetõttu ette nähtud paljude avalikke elu ja avalikku korda mõjutavate sündmuste korral. Vabatahtlike kaasamisel on oluliseks momendiks küsimus, kuidas kompenseeritakse kaasumisega riigi kasuks tehtud kulu, sealhulgas saamata jäänud palk või töötasu. Selle tõttu nähakse eelnõu ga ette Kaitseliidu liikmele tasu maksmi n e aja eest, mi l ta oli kaasatud eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamisega vahetult seotud tegevustesse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeerium. Eelnõu koostamist koordineeris õigusloome valdkonnajuht Guido Pääsuke ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse poolt 12.03.2020 välja kuulutatud eriolukorra lahendamise meetmete rakendamisega tagamaks eriolukorra põhjustanud sündmuse kiire lahendamise, mistõttu on eelnõu menetlus kiireloomuline ning eelnõule ei ole koostatud väljatöötamise kavat s ust. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tagada Kaitseliidu liikmete tasustamine eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal tehtud töö eest , olenemata ülesande täitmise ajast ja seda olukordades, kus kaasumise ajal puudub neil muu sissetulek. Tasu maksmisega suurendatakse oluliselt vabatahtlike osalust erinevat e riigi julgeolekut ja avalikku korda ohustavate sündmuste lahendamisel , mis omakorda muuda b lahendamise kiiremaks ja efektiivsemaks. Muudatus loob võimalus e tasustada eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalevaid kõiki Kaitseliidu liikmeid, sõltumata nende osalemise kestusest. Eriolukord ja erakorraline seisukord võivad kesta pikemalt kui 30 päeva, ning selle perioodi jooksul võib olla pidevalt vajalik kasutada täiendavat inimressurssi . 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb kahest paragrahvist . Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused Kaitseliidu seaduse §-s 67. Punktiga 1 muudetakse Kaitseliidu seaduse § 67 pealkirja. Muudatusega lisatakse pealkirja viide ka tasu maksmisele. Paragrahvi uueks pealkirjaks saab „Teenistuskohustuse täitmisel hüvitise, päevaraha ja tasu maksmine“ senise „Teenistuskohustuse täitmisel tehtud kulu hüvitis ja päevaraha maksmine“ asemel. Punktiga 2 täiendatakse K aitseliidu seaduse §-i 67 uute lõigetega 5- 8 . Lisatava lõikega 5 nähakse ette õigus maksta Kaitseliidu liikme l e tasu , kui ta osale b eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal : eriolukorr a tööde tegemisel (HoS § 34 lg 1 p 1) ; liikluse korraldamisel eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamisel (HoS § 34 lg 1 p 2), karistusseadustiku §-des 237, 246 ja 266 nimetatud kuritegude ennetami s e l või tõkestamisel (KorS § 16 1 lg 1 p 1) ; riigikaitseobjektivastase ründe ennetami s e l või tõkestamisel (KorS § 16 1 lg 1 p 2); riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetami s e l ja tõkestami s e l , sealhulgas riigipiiri ületamise ajutisel piiramisel või peatamisel (KorS § 16 1 lg 1 p 3) ; avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmi s e l ja tõkestamisel (ErSS § 15 lg 1 p 1); vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamisel (ErSS § 15 lg 1 p 2); Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamisel (ErSS § 15 lg 1 p 3); vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamisel (ErSS § 15 lg 1 p 1). Tegemist on erakorraliste sündmustega, mis vajavad lahendamiseks või ohuolukorra kiireks likvideerimiseks täiendavat inimressurssi lisaks vastutava valit s usasutuse isikkoosseisule. Kaitseliit on Eesti suurim vabatahtlikke koondav organisatsioon, kelle liikmed on saanud erinevat väljaõpet, mistõttu nende kaasamine täidesaatva riigivõimu asutuste ülesannete täitmise abistamisse on mõistlik. Kuivõrd Kaitseliidu liikmed osalevad Kaitseliidu tegevuses vabatahtlikult võib neil kaasumise ajal saamata jääda töösuhtest tulenev sissetulek . A rvestades ülal viidatud olukordade erakorralisust , on vajalik, et suurema ja püsivama isikkoosseisu kokkusaamiseks on vajalik maksta tasu. Samas makstakse tasu vaid juhul, kui Kaitseliidu kaasumine on otsustatud selleks õigustatud isiku või organi poolt . Samuti on tasu saamise õiguse eelduseks, et isik on kaasumise ajal arvatud Kaitseliidu koosseisu ja ta täidab Kaitseliidu teenistuskohustusi Kaitseliidu seaduse tähenduses. Tasu maksmise eesmärk on vältida Kaitseliidu liikme sissetuleku kaotust ajal mil ta osaleb eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamisel . Vabatahtliku tegevuse eest tasu maksmine ei ole Eesti õiguskorras esmakordne. N äiteks päästeseaduse § 46 lõike 1 alusel makstakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osalevale vabatahtlikule päästjale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule Vabariigi Valitsuse reservist päästetööl osaletud aja eest tasu. Hädaolukorra seaduse § 43 lõike 1 alusel makstakse ka eriolukorras töökohustust täitnud füüsilisele isikule töötatud aja eest toetust. Kuna tasu maksmise eelduseks on isiku olemine kaasumise ajal Kaitseliidu koosseisus, maksab Kaitseliidu liikmele tasu välja Kaitseliit, arvestades osalemise aega. Võrreldes kehtiva Kaitseliidu seaduse sõnastusega, ei seata enam eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise aja eest tasu maksmisel e ajalis t piirangu t . Kaitseliidu seaduse § 57 lõike 4 kohaselt makstakse Kaitseliidu liikmele hüvitist vaid siis , kui ta on palgata puhkusel. Ka itseliidu sead u se § 57 regulatsioon ei ole mõeldud olukordad eks, mis kestavad pikaajaliselt. Nimetatud säte on eelkõige seotud vajadusega innustada Kaitseliidu liikmeid osalema eelkõige Kaitseliidu enda ülesannete täitmises , sh sõjaväelises väljaõppes . S amuti ei hõlma Kaitseliidu seaduse § 57 isikuid , kellel puudub püsiv töösuhe , füüsilisest isikust ettevõtjaid jne. Eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise tasu saamise eelduseks ei ole edaspidi vaid palgata puhkuse võtmine. Tasu makstakse kõigile Kaitseliidu liikmetele, kes osalevad Kaitseliidu koosseisus ja samal ajal ei saa muud töötasu või palka. Listava lõikega 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile, kelleks on kaitseminister , volitus kehtestada Kaitseliidu koosseisus kaasatud Kaitseliidu liikmele eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal tasu ulatuse ja maksmise jaoks määrus. Listava lõikega 7 sätestatakse erisus tasu maksmisel. Välistamaks isiku tasustamist sama tegevuse eest kahe - või enam kordselt nähakse eelnõuga ette, et tasu ei maksta juhul, kui Kaitseliidu liikme tööandja maksab talle samal ajal töötasu või palka. Sarnased tasu maksmise piirangud on sätestatud ka teistes seadustes. Näiteks h ädaolukorra § 43 lg 3 kohaselt ei maksta eriolukorra tööle rakendatud isikule toetust, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule eriolukorra tööle rakendamise ajal tema senise töötasu. Seega näiteks Kaitseliidus töötav isik, kes samaaegselt on Kaitseliidu liige , ja kes kaasatakse Kaitseliidu koosseisus avaliku korra kaitsesse , ei saa samaaegsel töötasu ega kaasumise eest makstavat tasu. Samuti ei maksta ettenähtud tasu, kui Kaitseliit vabastab isiku küll tööülesannete täitmisest, kuid jätkab töötasu maksmist. K ui tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga või näiteks käsunduslepingu alusel töötava isikuga, on isikul õigus saada Kaitseliidu koosseisus kaasumise korral tasu, sest tal puudub kindel töö- või teenistussuhe ja sellest tulenev töötasu või palk. Tasu on õigus saada ka Kaitseliidu liikmetel, kes on palgata puhkusel või töötu. Lisatava lõike 8 järgi hüvitatakse Kaitseliidule liikmetele makstava tasuga seotud kulu kas kaasamist taotlenud valitsusasutuse eelarvest või Vabariigi Valitsuse reservist. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle eelarve moodustub om a tulust ja riigi poolt tema ülesannete täitmiseks ettenähtud eraldatud riigieelarvelistest vahenditest. Kaitseliidul puudub ülesanne reageerida iseseisvalt riigi julgeolekut või avalikku korda ohustavatel e sündmustele, mistõttu ei eraldata nende sündmuste ettevalmistamiseks Kaitseliidule riigieelarvest vahendeid. Kuna Kaitseliidu liikmel on õigus saada tasu Kaitseliidult väheneb selle võrra Kaitseliidu enda ülesannete tarbeks eraldatud rahaliste vahendite hulk. Seetõttu nähakse eelnõuga Kaitseliidule ette õigus saada välja makstud tasu ulatuses riigieelarvest täiendavat eraldist oma ülesannete täitmiseks. Riigieelarvelised vahendid eraldab kas kaasanud valit s usasutus oma eelarvest või tehakse eraldis valitsusasutuse ettepaneku l Vabariigi Valitsuse reservist, arvestades riigieelarve seaduse § 58 sätestatut. Eelnõu §-ga 2 nähakse ette võimalus maksta tasu nendele Kaitseliidu liikmetele , kes on kaasatud eriolukorra tööde tegemisse, eriolukorra ajal liikluse korraldamisse, eriolukorra piirkonnas turvalisuse tagamisse või avaliku korra kaitsesse tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 väljakuulutatud eriolukorrast. Vabariigi Valitsus kuulutas eriolukorra välja 12.03.2020 seoses COV ID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-CoV-2 pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga ning vajadusega rakendada hädaolukorra seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatud juhtimiskorraldust ning anda võimalus rakendada vajaduse korral samas peatükis sätestatud meetmeid. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse § 34 lõike 1 alusel, avaliku korra kaitsemisel korrakaitseseaduse § 16 1 lõike 1 alusel ja erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukorra seaduse § 15 lõike 1 alusel , tasu maksmine. 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – Eelnõu vahetuks eesmärgiks ei ole tööhõive suurendamine . Kaitseliidu liige ei oma kaasatuna töö- ega teenistussuhet ega omanda aktiivse kaasumise kaudu uus teadmisi, mis tõttu sotsiaalne mõju puudub. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele – Kaitseliidu liikmete le tasu maksmine nende kaasamise korral eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamis se, tõstab isikute huvi osaleda olukorra lahendamiseks vajalike ülesannete täitmisel, võimaldades suurendada olukorra lahendamisel osalevate isikute arvu ning sellega kiirendada olukorra lahendamist . Suurem inimressurss võimaldab eriolukorda või erakorraliste seisukorda lahendaval asutusel keskendu da olukorra lahendamiseks vajalikele tegevustele ning annab täiendava inimressursi võimalike pikaajaliste olukordade lahendamiseks. Täiendava inimressursi kaasamisega on võimalik lühendada eriolukorra või erakorralise seisukorra põhjustanud sündmuse lahendamist või vältida selle eskaleerumist. Seega kavandatav meede mõjuta b vahetult riigi julgeolekut positiivses suunas. Eelnõuga võib kaasneda ka täiendav huvi Kaitseliiduga liitumiseks. Arvestades Kaitseliidu liikmete osakaalu erinevate olukordade lahendamisel on mõju ulatus keskmine. 6.3. Mõju majandusele – Kaitseliidu liikmetele tasu maksmine võib otseselt mõjutada isiku töösuhet, kui tasu suurus hakkab mõjutama isikute valikut osaleda Kaitseliidu tegevuses või jätkata töösuhet. Tasu suurus võib eriti mõjutada madalamapalgalistel töökohtadel töötavaid isikuid või olukorras, kus on võimalik töötasude või palkade lan g us ja seeläbi töösuhtest tuleneva sissetuleku vähenemine. Samas kaasatavate Kaitseliidu liikmete arv üldise tööealise elanikkonna hulga ga võrreldes on väike , mistõttu on ka mõju majandusele väike. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub. 6.5. Mõju regionaalarengule – puudub. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõuga ei muudeta riigiasutuste ja Kaitseliidu struktuuri ega alluvussuhteid. Eelnõu toob kaasa Kaitseliidu kulu kasvu. Kuna kulu kasv toimub avaliku võimu ülesannetesse kaasumise tulemusel on eelnõus nähtud ette täiendava kulu kompenseerimine Kaitseliidule. Seega kaasneb eelnõuga vajadus täiendava riigieelarvelise kulu (eraldis) jär ele . Kuivõrd eriolukorra või erakorralise seisukorra enda tulemusel võivada väheneda riigieelarve tulud ja oluliselt tõusevad kulud, ei ole Kaitseliidule eraldatav kulu muude kul udega võrreldes märkimisväärne, seega mõju riigiasutuste korraldusele on väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otsest tulu. Kavandatavad kulud seoses Kaitseliidu liikmete kaasamisega eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal erinevatesse olukorra l ahendamisega seotud tegevustesse on keskmiselt 60 000 eurot nädalas, mille osas eeldatakse täiendavat riigieelarvelist eraldist kas kaasanud valitsusasutuse eelarvest või Vabariigi Valitsuse reservist. 12.03.2020 väljakuulutatud ja k ehtiva eriolukorra lahendamise käigus toimuvate kaasamiste tegelik kulu sõltub kaasamise lõplikust vajadusest ehk lahendamisel osalevate asutuste suutlikkusest oma isikkoosseisuga täita neile pandud ülesandeid või muude alternatiivide kasutusele võtmisest (nt abipolitseinikud ja teised vabatahtlikud) . Samuti sõltub kulu eriolukorra kestusest ja selle käigus Kaitseliidu osalemisest erinevates tegevustes. 8. Rakendusaktid Eelnõu ga nähakse ette Vabariigi Valitsuse määruse „Eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisse kaasatud Kaitseliidu liikmele tasu maksmise ulatus ja kord.“ kehtestamine (Ka itseliidu seadus § 67 lg 6) (vt lisa 1 ) . 9 . Seadus e jõustumine Seadus on plaanitud jõustuma üldises korras . Tagamaks Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 väljakuulutatud eriolukorra lahendamiseks kaasatud Kaitseliidu liikmetele tasu väljamaksmi ne, nähakse ette rakendussäte, mille kohaselt on tasu maksmine võimalik alates eriolukorra välja kuulutamisest Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita ti Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile kiireloomuliseks kooskõlastamiseks . Eelnõu avaldat i eelnõude infosüsteemis. Justiitsministeeriumi esitatud märkustega arvestamine toodu d seletuskirja lisas 2 . EELNÕU 27 .03.2020 Kaitseliidu seaduse § 67 muutmise seadus § 1. Kaitseliidu seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 67 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 67. Teenis tuskohustuse täitmisel hüvitise, päevaraha ja tasu maksmine “; 2) paragrahvi 67 täiendatakse lõigetega 5 – 8 järgmises sõnastuses: „ (5) Eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse § 34 lõike 1 alusel, avaliku korra tagam isel korrakaitseseaduse § 16 1 lõike 1 alusel või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukor ra seaduse § 15 lõike 1 alusel , maksta tasu . (6) Käesoleva paragrahvi lõike s 5 sätestatud tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga . (8 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tasu väljamaksmisega seotud kulu hüvitatakse Kaitseliidule kaasamist taotlenud valitsusasutuse eelarvest või Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel. “. § 2. Käesoleva seaduse §-s 1 esitatud Kaitseliidu seaduse § 67 lõiget 5 rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Vabariigi Valitsus /allkirjastatud digitaalselt/ Kaitseliidu seaduse § 67 muutmise seadus seletuskirja lisa 2 Märkustega arvestamine Märkus Märkusega arvestamine Justiitsministeerium 27.03.2020 Eelnõu punkt 2 – KaLS § 67 lõikes 8 on ettenähtud, et tasu väljamaksmisega seotud kulud hüvitatakse Kaitseliidule kaasamist taotlenud valitsusasutuse eelarvest või Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel. Tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab KaLS § 67 lõike 6 järgselt valdkonna eest vastutav minister määrusega (st kaitseminister). Kuna tegemist on erinevaid valitsemisalasid puudutava küsimusega (kehtiva eriolukorra näitel võib Kaitseliidu kaasamist taotlevaks asutuseks olla nt Politsei- ja Piirivalveamet ja Terviseamet) ning see puudutab riigi rahaliste vahendite kasutamist, teeme ettepaneku hinnata sätet ja vajadusel muuta selliselt, et tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lisaks märgime, et erinevalt KaLS § 67 lõikes 6 sätestatust on määruse kavand ettevalmistatud Vabariigi Valitsuse määrusena. Arvestatud Normitehnilised märkused arvesse võetud Kaitseliidu seaduse § 67 muutmise seadus seletuskirja lisa 1 KAVAND 27 .0 3 .2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu maksmise ulatus ja kord Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 67 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrust kohaldatakse tasu maksmisel, mida võib maksta K aitseliidu liikmele eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel hädaolukorra seaduse § 34 lõike 1 alusel, avaliku korra tagam isel korrakaitseseaduse § 16 1 lõike 1 alusel või erakorralise seisukorra lahendamisel erakorralise seisukor ra seaduse § 15 lõike 1 alusel. (2) Tasu võib maksta Kaitseliidu liikmele, kes täidab teenistuskohustusi Kaitseliidu üksuse koosseisus , mis on kaasatud korrakaitse seaduses, hädaolukorra seaduses või erakorralise seisukorra seaduses või nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras . (3) Tasu võib maksta vaid eriolukorra või erakorralise seisukorraga kaasnenud teenistuskohustuste täitmise eest. (4) Tasu ei maksta Kaitseliidu liikmele , kui tööandja säilitab Kaitseliidu liikmele teenistuskohustuste täitmise ajaks tema senise töötasu või palga. § 2 . Tasu ulatus (1) Tasu arvestamise aluseks võetakse tasu arvestamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk . (2) Tasu arvestatakse tundides või päevades. (3) Kaitseliidu liikmele, kelle järjestikune teenistuskohustuste täitmise aeg ühes päevas kestab vähem kui viis tundi, arvestatakse tunnitasu. (4) Kaitseliidu liikmele, kelle järjestikune teenistuskohustuste täitmise aeg kestab kauem kui viis tundi , arvestatakse päevatasu. (5) Järjestikuse osalemise kestuse hulka loetakse ka toitlustamiseks ettenähtud aeg, kui see jääb kahe teenistuskohustuste täitmisel korra vahele või järgneb vahetult teenistuskohustuse täitmisele. § 3 . T asu taotlemine Tasu saamiseks esitab Kaitseliidu liige Kaitseliidule kirjaliku taotluse koos kinnitusega, et tal puuduvad tasu maksmist välistavad asjaolud . § 4 . Toetuse maksmise kord (1) Tasu makstakse välja teenistuskohustuse täitmisele järgne va d kalendrikuu viiendal tööpäeval. (2) Tasu makstakse Kaitseliidu liikme poolt määratud arvelduskontole. § 5 . Nõudeõiguse tekkimine (1) Sellise asjaolu ilmnemisel, mis välistab käesoleva määruse alusel tasu maksmise , tekib Kaitseliidul nõudeõigus väljamakstud summa ulatuses. (2) Tagasi nõutud summa kantakse riigieelarvesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Ratas Peaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Luik Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Taimar Peterkop Riigisekretär