Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Kaitseressursside Ameti iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega

Riigikantselei kuupäev digiallkirjas nr 5-5/20/1065 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Kaitseressursside Ameti iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler Lisa: 20200106_ KVKR määrused_SK lisa.docx 20200227_KVKR määrused_SK.docx 20200227_KVKR määrused_EN.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 03.03 .2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Kaitseressursside Ameti iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 106 lõike 2 , kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 , tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 1 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 8 alusel . § 1. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: määruses asendatakse läbivalt sõna „registriobjekt“ sõnaga „andmesubjekt“ vastavas käändes; paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) andmed kirjavahetuse ja haldusotsuste kohta.“; paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) arvelduskonto andmed .“; paragrahvi 8 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) teave arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemuste kohta.“; paragrahvi 8 lõike 8 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) teave mobilisatsioonikäsu kohta.“; paragrahvi 8 lõike 10 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(10) Andmesubjekti suhtes kohaldatavate piirangute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:“; paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) K irjavahetuse ja h aldusotsuste kohta kantakse registrisse järgmised andmesubjekti ja Kaitseressursside Ameti vahel kaitseväekohustuse täitmisega seotud kirjavahetuse ning Kaitseressursside Ameti ja arstlike komisjonide tehtud haldusotsuste andmed : 1) dokumendi saaja ja saatja nimi ja isikukood või registrikood; 2) dokumendi saabumise või väljastamise kuupäev; 3) dokumendi vastuvõtmise või edastamise viis; 4) dokumendi elemendid ; 5) dokumendi liik; 6) dokumendi suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud.“; paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) Kaitseliit.“; paragrahvi 11 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) piirikontrolli andmekogu “; paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktidega 12 – 19 järgmises sõnastuses: „12) aadressiandmete süsteemi infosüsteem; 13) tervishoiutöötajate riiklik register; 14) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu; 15) tervise infosüsteem; 16) isikut tõendavate dokumentide andmekogu; 17) Ametlikud Teadaanded; 18) teabevärava eesti.ee teavitusinfosüsteem; 19) äriregister ; 20) mittetulundusühingute ja sihtasutuste register; 21) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register .“; paragrahvi 12 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „ Registritoiming tehakse § 11 lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku, ametiasutuse või haldusor ga ni poolt volitatud töötlejale allkirjastatu lt v õi muul isiku tuvastamist võimaldava l viisil esitatud andmete alusel.“; paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt: „ § 13. Andmete registrisse kandmine Uue andmesubjekti andmete kogumist registrisse alustatakse: 1) rahvastikuregistrisse kantud meessoost Eesti kodaniku 17-aastaseks saamisel; 2) meessoost 17–60-aastase Eesti kodaniku andmete rahvastikuregistrisse kandmisel; 3) rahvastikuregistrisse kantud 17 – 60 - aastase meessoost isiku Eesti kodakondsuse saamisel naturalisatsiooni korras või taastamisel; 4) kaitseväekohustuse võtmise taotluse esitamisel . “; 13 ) paragrahvi 16 lõi ke 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud juhtudel;“ ; 1 4 ) paragrahvi 16 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui seadus ei sätesta teisiti, säilitatakse: 1) paragrahvi 8 lõigetes 2–10 nimetatud andmeid 50 aastat digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates; 2) paragrahvi 8 lõikes 11 nimetatud andmeid vastavalt Kaitseressursside Ameti teabehalduskorrale .“; 15 ) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „rahuaja riigikaitse seaduse § 5 lõike 3“ tekstiosaga „riigikaitseseaduse § 24 lõike 1“. § 2. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määruse nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määruse nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ § 8 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) arvelduskonto number.“. § 3. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 6 lõikes 7 jäetakse välja tekstiosa „punkti 1“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „(7 1 ) Kaitseressursside Amet edastab infosüsteemi kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku nõusoleku andmise ja tagasivõtmise andmed.“ . § 4. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub üldises korras. (2) Määruse § 3 jõustub 2020. aasta 1. oktoobril. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Kaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse määrus e „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Kaitseressursside Ameti iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS ) § 11 lõike 2 alusel asutab kaitseväekohustuslaste registri (edaspidi KVKR ) ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Käesoleva eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrust nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ (edaspidi põhi määrus ) ja sellega seonduvalt ka Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määrust nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“. Eelnõus sätestatud muudatused on seotud KVKR i ga liidestatud Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA ) iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega ning üleminekuga terviseandmete elektroonilisele dokumenteerimisele arstliku läbivaatuse tegemi sel KRA arstlikes komisjonides. KRA iseteeninduskeskkond on veebipõhine teenus, mille kaudu saab isik muuhulgas tutvuda KVKRi kantud te ma kohta käivate andmetega, esitada taotlusi ning dokumente või valida endale sobivat arstliku komisjoni läbimise aega . Eelnõu eesmärk on kaitseväekohustuslaste jaoks lihtsustada mitmete kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud toimingute tegemist ning kiirendada ajateenistusse suunamise protsessi . Määrus on seotud kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste muutmine seoses Kaitseressursside Ameti iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega“ eelnõuga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi nõunik Gerli Morell ( [email protected] ). Eelnõu on normitehnilise lt üle kontrolli nud Kaitseministeeriumi nõunik Piret Põld ( [email protected] ). Keeletoimetuse tegi Luisa Tõlkebüroo OÜ. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb neljast paragrahvist. P aragrahvi ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrust nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ , §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määrust nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asuta mine ja selle põhimäärus“ ja §-ga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ . Määruse §-s 4 kehtestatakse määruse jõustumi se aeg . Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Vali tsuse 28. märtsi 2013. a määrust nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ . Punktiga 1 asendatakse läbivalt põhi määruses seni kasutatud mõiste „registriobjekt“ mõistega „andmesubjekt“. Tegu on normitehnilise muudatusega. Isikuandmete kaitse seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus ) ning teiste riigisiseste õigusaktide eeskujul kasutatakse edaspidi ka põhi määruses mõistet „andmesubjekt“ , mitte „registriobjekt“. Kuigi määrus ei kuulu täielikult Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalasse (vt ka seletuskirja punkti 3), on õigusselguse tagamise eesmärgil sobilik kasutada õigusaktides samu termineid. Punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 8 lõiget 1 punktiga 10, mis sätestab, et edaspidi kogutakse KVKR-i ka andmeid kirjavahetuse ja haldus ak t id e kohta. Tegu on näiteks kutsealuse poolt KRA iseteeninduskeskkonna vahendusel esitat u d taotluste andmetega või isiku suhtes K ai tseressursside ameti poolt tehtud haldus ak t id e kohta, mille isikule edastamiseks kasutatakse KVKRis olevaid andmeid. Punktiga 3 täiendatakse põhi määruse § 8 lõikes 2 sätestatud digitaalsesse registrisse kantavate andmesubjekti isikuandmete loetelu isiku arvelduskonto numbriga. Kõnesolev muudatus on vajalik selleks , et lihtsustada kaitseväekohustuslastele KVTSist tulenevate hüvitiste ja toetuste maksmist. Näiteks on kutsealusel õigus saada arstlikus komisjonis või kutsesobivuse hindamisel või täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulude katteks hüvitist. Samuti hüvitatakse reservis olevale isikule täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toi du kulud. Seni kehtinud põhi määruse kohaselt ei kogutud ega säilitatud arvelduskonto andmeid KVKRis ning arveldus konto number tuli kaitseväekohustuslasel hüvitise või toetuse taotlemisel iga kord uuesti esitada . Muudatusega lihtsustub to etuste ja hüvitiste väljamaksmis e kord ning isik ei pea enam iga kord arvelduskonto numbrit kirjalikus taotluses esita m a. Punktiga 4 lisatakse põhi määruse § 8 lõikes 5 sätestatud digitaalsesse registrisse kantavate andmesubjekti terviseseisundi andmete loetellu arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemused. Seni on andmed KRA arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute kohta dokumenteeritud ainult paber il avatud tervisekaardil, mis isiku teenistusse asumise korral on edastatud Kaitseväe struktuuriüksuse le. Selleks, et vähendada paberdokumentide kasutamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas tervikuna ja tagada arstliku komisjoni otsuse kohta vajalike andmete edastamine tervise infosüsteemi (edaspidi TIS ) , on kavas hakata ka KRA arstlikes komisjonides tehtava arstliku läbivaatuse ja uuringute tulemusi dokumenteerima KVKRis . Ka kehtiva põhi määruse kohaselt kantakse KVKRi teave arstliku komisjoni otsuse ja isikul tuvastatud diagnooside kohta, kuid täpsemad andmed arstliku komisjoni käigus tuvastatud terviseseisundi kohta (nt kaebused, tuvastatud objektiivse leiu kirjeldus) on kantud ainult tervisekaardile. Selleks, et arstliku komisjoni käigus tehtud läbivaatuse andmed oleksid vajaduse korral kättesaadavad ka isiku ravi korraldavatele arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele , on vaja need edastada TISi (vt ka seletuskirja punktis 7 toodud selgitusi). Punktiga 5 muudetakse põhimääruse § 8 lõike 8 punkti 10 sõnastust. Kehtiv põhimäärus ütleb, et KVKRi kantakse teave kogunemiskoha kohta mobilisatsiooni korral. Kuna edaspidi tehakse mobilisatsioonikäsk teatavaks ka KVKR kaudu , siis talletatakse KVKRis teavet mistahes mobilisatsioonikäsu elemendi, mitte üksnes kogunemiskoha kohta. Mobilisatsioonikäsu osas rakendatav teave (sh kogunemiskoht) saadakse KVKRi andmevahetuse kaudu mobilisatsiooniregistriga. Punktiga 6 muudetakse põhimääruse § 8 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa. Tegu on normitehnilise muudatusega ning sätte sisu ei muutu. Sissejuhatavat lauseosa muudetakse nii, et selle sõnastus oleks samalaadne § 8 lõigete 2–9 ja 11 sõnastusega. Punktiga 7 täiendatakse põhimääruse §-i 8 lõikega 11, mis täpsustab, millised on registris säilitatavate andmesubjektiga peetud kirjavahetuse ja tema suhtes tehtud haldus ak t id e kohta kantavad andmed. KVKRi tuleb kanda avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS ) § 12 lõike 3 eeskujul: 1) dokumendi saaja ja saatja nimi ja isikukood või registrikood; 2) dokumendi saabumise või väljastamise kuupäev; 3) dokumendi vastuvõtmise või edastamise viis – näiteks e-mail, post, DHX; 4) dokumendi elemendid – näiteks registreerimise kuupäev ja registreerimisnumber ; 5) dokumendi liik – näiteks avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri; 6) dokumendi suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud. Oluline on seejuures tähele panna, et KVKRis registreeritud dokumentidele kohaldub ka AvTSi regulatsioon dokumendiregistri avalikustamise osas ehk teave kirjavahetuse ja haldus ak t id e kohta avalikustatakse sarnaselt muudele dokumendiregistritele KRA veebilehel. Punktiga 8 täiendatakse põhi määruse § 11 lõiget 1 ja lisatakse KVKRi andmeesitajate loetellu Kaitseliit. Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punkti 4 kohaselt annab ja korraldab Kaitseliit tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet KVTS i § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras. Põhim ääruse § 8 lõike 9 punkti 5 kohaselt kantakse digitaalsesse registrisse andmesubjekti kaitseväeteenistuse käigu kohta andmed tema sõjaväelise väljaõppe ja väljaõppe astme kohta. Seega tuleb KVKRi kanda ka sellisele Kaitseliidu tegevliikmele, kes on ühtlasi ka KVKRi andmesubjekt, antud sõjaväelise väljaõppe andmed. Punktiga 9 muudetakse põhi määruse § 11 lõike 2 punktis 8 nimetatud andmekogu nimetust. Paragrahvi 11 lõikes 2 on nimetatud andmekogud, millega KVKR andmeid vahetab. Punktis 8 on kehtestatud, et KVKR vahetab andmeid piirikontrolli andmekoguga PKIS, kuid alates 14. märtsist 2015 on kõnesoleva andmekogu nimetus muutunud ning andmekogu uu s nimetus on p iirikontrolli infosüsteem, mille ametlik lühend on vastava põhimääruse kohaselt PIKO. Kuna andmekogu nimetus või lühend võib ajas muutuda , jäetakse § 11 lõike 2 punktis 8 andmekogu nimetusest välja selle ametlik lühend ning kasutatakse laiemat nimetust , milleks on piirikontrolli andmekogu vastavalt politsei- ja piirivalveseaduse §-le 19 . Punktiga 10 täiendatakse põhi määruse § 11 lõike 2 loetelu andmekogudega, millega KVKR andmeid vahetab ja mille andmed on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud. Andmeid vahetatakse X-tee liidestuse kaudu . KVTS i § 14 kohaselt on Kaitseministeeriumil, KRAl ja Kaitseväel KVTSis sätestatud ülesannete täitmiseks õigus teha päringuid andmekogudes ning õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning avalik-õiguslikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult haldusakti andmiseks ning toimingu tegemiseks nende valduses olevaid andmeid ja tõendeid kaitseväekohustuslase hariduse, elukoha, kontaktandmete, ko dakondsuse, õppe- või töökoha, karistatuse, mootorsõiduki juhtimise õiguse, jahipidamisõiguse, kalastuskaardi, relvaloa, relvasoetamisloa , väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning perekondliku ja majandusliku olukorra kohta. Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on vaja täiendavalt vahetada andmeid alljärgnevate andmekogudega: 1) aadressiandmete süsteemi infosüsteem Ruumi andmete seaduse § 59 alusel on aadressiandmete süsteemi kasutamine kohustuslik koha-aadresside määramisel ja muutmisel ning teabevaldajatele koha-aadressidega seotud aadressiandmete tootmisel. Selline eesmärk on tulenenud eelkõige vajadusest korrastada aadressiandmed riigi andmekogudes, ühtlustada aadressiandmete kogumine, kasutamine ja säilitamine ning muuta võimalikult efektiivseks andmevahetus eri andmekogude ja infosüsteemide vahel, et luua hõlpsalt kasutatav keskkond riigi andmekogude ja infosüsteemide kasutajatele. Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2015. a määruse nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ § 4 l õige 1 kohustab aadressiandmeid töötleva andmekogu pidajat ja koha-aadressi määrajat kasutama aadressiandmete määramiseks ja töötlemiseks aadressiandmete süsteemi infosüsteemi aadress i andmeid. KVKRi kogutakse andmesubjekti kohta nii rahvastikuregistrijärgse elukoha andmed kui ka kontaktaadressi andmed, kui see erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast. Seega toimub KVKRis aadress i andmete töötlemine, mistõttu on KVKRi liidestamine aadressiandmete süsteem i infosüsteemiga kohustuslik. 2) tervishoiutöötajate riiklik register Tervishoiutöötajate riikliku registriga toimub andmevahetus kaitseväekohustust omavate ja sõjaaja ametikohale määratud tervishoiutöötajate osas. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS ) § 58¹ lõike 4 punkti 2 kohaselt on Terviseameti ülesandeks kavandada tervishoiutöötajate poolt töökohustuse täitmise korraldust kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning pidada selle üle arvestust tervishoiutöötajate riiklikus registris. Kuna suur hulk tervishoiutöötajaid töötab mitme tööandja juures, siis eelnimetatud olukordades on efektiivse tervishoiukorralduse tagamiseks vaja, et iga tervishoiutöötaja omaks kindlaksmääratud paigutust kindla tervishoiuteenuse osutaja juures. Selleks, et Terviseamet saaks kogu tervishoiuvõrgu s planeerida riigikaitseülesannete täitmiseks vajaliku personali paigutust erinevate tervishoiuteenuse osutajate juures, on vajalikud andmed ka selle kohta, millised tervishoiutöötajad on kaitseväekohustuslastena määratud sõjaaja ametikohale Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisus. KRA jaoks on andmevahetus tervishoiutöötajate riikliku registriga vajalik selleks, et KVTS i § 39 l õike 1 p unkti 6 kohaselt vabastada ajateenistusse asumisest isikud, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse arsti või õena, töötavad vastaval erialal ja on läbi teinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe. Seega on andmevahetus KVKRi ja tervishoiutöötajate riikliku registri vahel kahepoolne. Nii Terviseameti kui ka KRA ülesannete täitmiseks vajalike andmete edastamine toimub päringu alusel vastavalt kahe asutuse vahel sõlmitud andmevahetuslepingu s sätestatu le. 3) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu KVTS i § 14 l õikes 4 on sätesta tud , et KRAl on õigus saada teavet Eesti Töötukassalt, kui isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime , ning Sotsiaalkindlustusametilt, kui isikul on tuvastatud püsiv töövõimetus vähemalt 40 protsendi ulatuses või puue. KVTSi § 31 lõike 5 kohaselt võib arstlik komisjon sellistel juhtudel kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata ilma isiku juuresolekuta ning sellisel juhul teda arstlikku komisjoni ei kutsuta . Automaatselt toimub terviseseisundi hindamine ainult sügava või raske puudega isikute puhul, kes tunnistatakse registriandmete põhjal kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks ning seega neid arstlikku komisjoni ei kutsuta. Muudel juhtudel (keskmine puue, osaline või puuduv töövõime, töövõimetus vähemalt 40 protsendi ulatuses) hinnatakse isiku terviseseisundit esmalt tervise infosüsteemi kantud andmete põhjal (kui isik on andnud nõusoleku andmetele juurdepääsuks) ning isik kutsutakse arstlikku komisjoni ainult juhul, kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik otsust langetada. Teave puude või osalise ja puuduva töövõime kohta on olemas sotsiaalkaitse infosüsteemis ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogus. Kehtivas KVKRi põhimääruses on sätestatud andmevahetus ainult Sotsiaalkindlustusameti peetava andmekoguga (sotsiaalkaitse infosüsteem), kuid vähenenud töövõimega isikute osas toimub andmevahetus Eesti Töötukassa peetava töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekoguga. Andmevahetusega saab KRA teavet selle kohta, kas isikul esineb või ei esine vähenenud töövõime ja puudeastme . See info talletub ka KVKRi . Kuna KVTSi § 31 lg 5 võimaldab osalise või puuduva töövõimega isikute terviseseisundit hinnata ilma isiku juuresolekuta, siis andmevahetuse kaudu välditakse nende isikute arstlikku komisjoni kutsumist. Juhul, kui isik on andnud nõusoleku juurdepääsuks TISis olevatele andmetele, saab teatud juhtudel vaid nende põhjal tuvastada, et isiku terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistusse asumiseks kehtestatud tervisenõuetele. Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekoguga ei ole vaja andmeid pidevalt vahetada, vaid piisab teatud perioodilisusega toimuvast andmevahetusest. KRA kontrollib andmeid vähenenud töövõime kohta ainult nende isikute osas, keda plaanitakse terviseseisundi hindamiseks kutsuda arstlikku komisjoni (on jõudnud kutse aluse ikka, ei oma kehtivaid aja pikendusi jne). 4) TIS TISiga hakkab KVKR vahetama isiku nõusoleku andm ise ja tagasivõtmise infot. TIS iga andmete vahetamise aluseks on KVTSi § 14 lõige 6, mille kohaselt on KRA arstlikku komisjoni kuuluval arstil õigus saada isiku nõusolekul TISist teavet kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta, et hinnata isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Kui seni on kaitseväekohustuslased ja kaitseväekohustust võtta soovivad isikud saanud vastavat nõusolekut anda ainult TISi veebikeskkonnas (patsiendiportaalis), siis täiendavalt on loodud selleks võimalus ka KRA iseteeninduskeskkonnas. Andmevahetuse kaudu tagatakse, et mõlemas andmekogus (TIS ja KVKR) oleks võimalik mistahes hetkel kontrollida andmete avamise staatust ning vajadusel edastatakse andmed nõusoleku andmise või tagasivõtmise kohta. Juhul, kui isik on arstliku komisjoni jaoks andnud nõusoleku oma terviseandmetele juurdepääsuks , tehakse KVKRi kaudu ka päring TISist andmete saamiseks. TISist andmete saamisega väheneb isiku terviseseisundi hindamiseks dubleerivate ning ressursi- ja ajamahukate terviseuuringute tegemine, samuti tagatakse, et kõik isiku tervisega seotud andmed koondatakse TISi . Vältimaks ü lemääras t isikuandmete töötlemis t võivad arstlikud komisjonid TISi andmeid kasutada üksnes piiratud ulatuses ehk kooskõlas KVTS i § 14 lõike 9 alusel kehtestatud määruse ga . TISis sisalduvaid andmeid KVKRi ei salvestata. Peale TISist andmete saamise tagatakse KVKRi kaudu ka andmete edastamine TISi (vt ka käesoleva paragrahvi punktis 4 toodud muudatust). Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase j a kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ § 4 lõikes 4¹ on sätestatud KRA arstliku komisjoni esimehe kohustus koostada arstliku komisjoni otsuse põhjal ambulatoorne epikriis ja edastada see TISi . Kahepoolne andmevahetus tagab, et TISi koondub terviklik ülevaade isiku terviseseisundit kajastavatest andmetest ja ka arstlikus komisjonis tuvastatud tervisehäirete kohta on vajalik info TISist tervishoiutöötajate jaoks kättesaadav. Käesoleval aja l KVKRist terviseandmete edastamist TISi ei toimu, kuid vastav andmevahetus on KVKRi arendamisel kavas realiseerida 2020.a jooksul. 5) isikut tõendavate dokumentide andmekogu Isikut tõendavate dokumentide andmekogus peetakse arvestust isikute tuvastamise ja isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise ning dokumente taotlenud isikute üle. Isikut tõendavate dokumentide andmekogusse on kantud ka isiku foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, mille abil on võimalik isikut tuvastada ka ilma dokumendita. KRAl on seadusest tulenev õigus ja kohustus tuvastada isik nii arstlikus komisjonis kui ka ajateenistusse asumisel. Kui isikul puudub isikut tõendav dokument, ei saa talle arstlikku läbivaatust te ha , samuti ei saa teda võtta ajateenistusse. See omakorda tekitab olukorra, kus isikud jätavad pahatahtlikult dokumendi koju, teades , et sellisel juhul neid teenistusse ei s aadeta ega arstlikku läbivaatust ei tehta. Kui isik on tõepoolest unustanud võtta kaasa isikut tõendav a dokumendi, siis tuleb tal ilmuda arstlikku komisjoni või ajateenistusse teisel ajal . See on isiku jaoks aga koormav ja ajakulukas. KVKRi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogu liidestamisel tee b KRA dokumendi puudumise korral päringu isikut tõendavate dokumentide andmekogusse, mis annab võimaluse isik dokumendi puudumisest hoolimata tuvastada, et ta saaks oma kohustuse riigi ees täita. Isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmeid KVKRi ei salvestata. 6) Ametlikud Teadaanded Ametlikud Teadaanded on elektrooniline väljaanne, kus avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused, mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teadaandeid saab esitada kas elektrooniliselt veebilehel või teistest infosüsteemidest X-tee kaudu. KVTS i § 1 l õikes 2 on öeldud , et KVTSis ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadus e (edaspidi HMS ) sätteid, arvestades KVTSi erisusi. KVTS i § 15 lõige 1 sätestab, et KVTSi alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid edastatakse kaitseväekohustuslasele posti teel lihtkirjaga või allkirja vastu või allkirja vastu väljastusteatega või muul sarnasel viisil või avaldatakse võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded või KVKRi kaudu või toimetatakse kätte muul HMSis ettenähtud viisil. HMS i § 31 lõi kes 1 on öeldud , et dokumendi resolutiivosa avaldatakse seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes A metlikud T eadaanded , kui: 1) dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule; 2) puuduvad andmed menetlusosalise aadressi või elektronposti aadressi kohta või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada või kui füüsiline isik ei kinnita elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte to imetada; 3) haldusakt on vaja avalikult teatavaks teha ja haldusakt ei kuulu avaldamisele Riigi Teatajas. Seega on kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsuse ja muu dokumendi Ametlikes Teadaannetes avaldamise eelduseks, et isikule on üritatud dokumenti kätte toimetada, kuid see ei ole erinevatel põhjustel õnnestunud. Ametlike Teadaannete liidestatus KVKRiga võimaldab edastada kättetoimetatavat dokumenti KVKRist Ametlikesse Teadaannetesse X-tee vahendusel. 7) teabevärava eesti.ee teavitusinfosüsteem Teabevärava eesti.ee kaudu avalikustatakse teavet ja pakutakse kodanikele juurdepääsu teenustele. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ §-s 5 on sätestatud teabevärava ülesehitus ning see, millistest komponentidest (infosüsteemidest ja registritest) teabevärav koosneb. Ü ks komponen t on teavitusinfosüsteem, mille kaudu teabevärava kasutaja id teavita takse . Kasutaja id teavitatakse riigiportaali funktsionaalsuse „Minu k alender“ kaudu või kasutajale e kirja või SMS - sõnumi saatmisega. Teavitusinfosüsteemi teenust kasutatakse KVKRiga liidestamisel isikute kontaktandmete saamiseks, teavituskalendri kasutamiseks, et saata isikule meeldetuletusi eelseisvate kohustus te kohta, ning teadete ja SMSi saatmiseks (näiteks lisaõppekogunemisele ilmumise teatiste saatmiseks). 8) äriregist er , mittetulundus ühingute ja sihtasutuste regist er ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste regist er Äriregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete, äriühingute ja välismaa äriühingu filiaalide kohta. Äriregistri kanded on avalikud. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kanded on avalikud. R iigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik u registri eesmärk on avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste üle arvestuse pidamine ning registriandmete kättesaadavaks tegemine . Arvestust peetakse järgmiste asutuste kohta: 1) põhiseaduslikud institutsioonid ja neid teenindavad asutused; 2) valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused; 3) avalik-õiguslikud juriidilised isikud; 4) avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutused; 5) kohaliku omavalitsuse ametiasutused ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste hallatavad asutused; 6) riigi muud institutsioonid; 7) riigitulundusasutused . Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri r egistriandmed ja -dokumendid on avalikud ja tasuta kättesaadavad . Äriregistri, mittetulundus ühingute ja sihtasutuste registri ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registriga liidestamine KVKRiga on vajalik selleks, et tuvastada dokumendihalduses dokumendivahetuskihi (DHX) kaudu sissetulnud dokumendi saatnud asutuse nimi. Dokumendivahetussüsteemid kasutavad edastamisel asutuse koode, nende saabumiseks KVKR tehakse pärin vastavasse registrisse ja fikseeritakse saatnud saatja. Asutuste tuvastamine üksikpäringutena erinevates registrites ei ole otstarbekas ning on töömahukas. Punktiga 11 muudetakse põhimääruse § 12 lõike 3 esimest lauset. Paragrahvis 12 on sätestatud registritoimingud. Seni kehtinud lõike 3 esimeses lauses oli kehtestatud, et registritoimin g tehakse kaitseväekohustuslase , ametiasustuse või haldusorgani poolt volitatud töötlejale esitatud kirjaliku allkirjastatud dokumendi alusel. Kuna kodanike ja asutuste vaheline suhtlus läheb üha enam elektrooniliseks, siis kehtestatakse toimingu tegemise alusena lisaks kirjalikule dokumendile ka muul isiku tuvastamist võimaldava l viisil (nt KRA iseteeninduskeskkon da isikut tuvastaval viisil sisse logides ) esitatud andmed . Punktiga 12 muudetakse põhi määruse § 13 mis sätestab, millal alustatakse andmesubjekti andmete kogumist KVKRi , pealkirja ja sõnastust . Muudatusega jääb sätte sisu samaks, kuid õigusselguse tagamise ks sõnastatakse see ümber. Seega alustatakse uue andmesubjekti andmete kogumist KVKRi : 1) rahvastikuregistrisse kantud meessoost Eesti kodaniku 17-aastaseks saamisel; 2) meessoost 17–60-aastase Eesti kodaniku andmete rahvastikuregistrisse kandmisel; 3) rahvastikuregistrisse kantud meessoost 17 – 60-aastase isiku Eesti kodakondsuse saamisel naturalisatsiooni korras või taastamisel; 4) kaitseväekohustuse võtmise taotluse esitamisel . Punktiga 13 muudetakse põhi määruse § 16 lõi ke 1 punkti 7. Praegu öeldakse punkt is 7, et andmesubjekti andmed kustuta ta kse digitaalsest registrist KVT Si § 81 lõikes 4 ja § 82 lõikes 14 sätestatud aluste esinemisel. Kuna KVTSis on rohkem sätteid, mis reguleerivad andmesubjekti andmete KVKRist kustutamist , ning riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS ) eelnõuga on plaanitud lisada ka uusi kustutamise aluseid, siis ei ole otstarbekas konkreetseid paragrahvide numbreid põhi määruses loetleda. Seetõttu sõnastatakse põhi määruse § 16 lõike 1 punkt 7 ümber nii, et edaspidi kustuta ta kse digitaalsest registrist andmesubjekti andmed KVTSis sätestatud juhtudel. Punktiga 14 muudetakse KVKRis säilitatavate andmete säilitustähtaegu. Kehtiva põhimääruse § 16 kohaselt kustutatakse andmed digitaalsest registrist ja kantakse digitaalsesse arhiivi: 1) registriobjekti surma korral; 2) kui registriobjekt on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud asukoha tuvastamise menetluse ega ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul; 3) Eesti kodakondsuse kaotamisel; 4) kaitseväekohustuslase piirvanuse ületamisel; 5) üle 60-aastase isiku tegevteenistusest vabastamisel; 6) isiku kaitseväekohustuse puudumisel; 7) kaitseväeteenistuse seaduse § 81 lõikes 4 ja § 82 lõikes 14 sätestatud aluste esinemisel; 8) ebaõigete andmete tuvastamisel; 9) kande aluseks olevate andmete muutumisel; 10) kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikme sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohalt vabastamisel, välja arvatud uuele sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetamise korral. Kustutatud andmeid säilitatakse 50 aastat nende digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Eelnõuga muudetakse säilitustähtaegu nii, et edaspidi säilitatakse § 8 lõigetes 2–10 nimetatud andmeid 50 aastat digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates ning § 8 lõikes 11 nimetatud andmeid vastavalt KRA teabehalduskorrale . Muudatus tehakse, kuna kogu kirjavahetuse säilitamine kaitseväeko hustuse täitmist puudutava teabega sama kaua ei ole vajalik ega põhjendatud. Küll tuleb säilitada teave, millel on arhiivväärtus või teave otsustest , mis on põhiandmete aluseks. Punktiga 1 5 muudetakse põhimääruse § 22 lõiget 1. Kehtiva sõnastuse järgi võimaldab volitatud töötleja Politsei- ja Piirivalveametile juurdepääsu § 8 lõike 10 punktis 1 sätestatud andmetele Vabariigi Valitsuse poolt rahuaja riigikaitse seaduse (edaspidi RRKS ) § 5 lõike 3 alusel kehtestatud Eestist lahkumise keelu kehtima hakkamisest arvates kuni keelu lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. RRKS § 5 lõige 3 sätestas, et Vabariigi Valitsus võib kõrgenenud ohu korral Eesti julgeolekule või Eesti rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmiseks kehtestada sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks 18-aastastele ja vanematele kaitseväekohustuslastele, sealhulgas kutsealustele, Eestist lahkumise keelu. RRKS tunnistati kehtetuks RiKSiga , mis jõustus 1. jaanuaril 2016. Seega asendatakse põhimääruse § 22 lõikes 1 olev viide RRKSile viitega RiKS § 24 lõikele 1, mis ütleb, et Vabariigi Valitsus võib mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmele. Paragrahviga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. a määrus e nr 75 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ § 8 lõiget 5 , täiendades sätet punktiga 4. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu on riigi personali- ja palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu eesmärk on tagada riigi ametiasutustele, nende hallatavatele riigiasutustele ja andmekoguga liitunud põhiseaduslikele institutsioonidele strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni olemasolu. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu kaudu toimub ka kutsealustele, ajateenijatele, asendusteenistujatele ja reservväelastele kaitseväekohustuse täitmisega seonduvate toetuste ja hüvitiste maksmine. Seoses KVKRi põhimääruse muudatusega hakkavad kaitseväekohustuslased KRA iseteeninduskeskkonna kaudu KVKRi sisestama oma arvelduskonto numbrit, mis kiirendab toetuste ja hüvitiste taotlemist ja väljamaksmist. KVKRist edastatakse isiku arvelduskonto number ja hüvitamisele kuuluv summa riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse, mille kaudu tehakse isikule väljamakseid. Kuigi riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus hoitakse ja töödeldakse peamiselt isikute andmeid, kes on riigiga töö- või teenistussuhtes, siis kaitseväekohustust täitvad isikud kuuluvad riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu põhimääruse § 8 lõikes 5 nimetatud isikute, kellele asutus teeb väljamakseid, alla. Selliste isikute kohta sisestatakse kehtiva määruse § 8 lõike 5 alusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumiseks sünnikuupäev; 3) isiku grupp ja allgrupp vastavalt andmekogus ette antud valikule. Kuna KVKRist hakatakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse edastama ka andmeid arvelduskonto numbrite kohta, siis täiendatakse § 8 lõiget 5 punktiga 4 , lisades sättes nimetatud isikute grupi kohta sisestatavate andmete loetellu ka arvelduskonto numbri . Paragrahvi ga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ . Punktiga 1 jäetakse TISi põhimääruse § 6 lõike 7 sõnastusest välja tekstiosa „punkti 1“. TTTKS § 59 2 muudatused jõustusid 13. märtsil 2019 ning seega ei ole viide enam korrektne. Muudatus viiakse määrusesse sisse Sotsiaalministeeriumi ettepanekul. Punktiga 2 täiendatakse TISi põhimääruse § 6 lõikega 7 1 , mi llega lisatakse TIS i andmeandjate hulka KRA . KVTS § 14 lõike 6 kohaselt on KRA arstlikku komisjoni kuuluval arstil õigus saada TISist teavet kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisu n di kohta ainult isiku nõusolekul. Kui praegu on isikul võimalik vastavat nõusolekut anda ainult TISi veebikeskkonnas , siis edaspidi oleks isikul võimalus nõusolekut anda ka täiendav alt KRA iseteeninduskeskk onnas. X-tee päringu vahendusel kontrollitakse KVKRis andmete avamise staatust TISis ning isikul on võimalus oma andmeid arstliku komisjoni jaoks avada või sulgeda. KVKRi kaudu edastatakse nõusoleku andmise või tagasivõtmise andmed uuesti TISi . Paragrahviga 4 sätestatakse määruse jõustumis e aeg . Kuna tervise infosüsteemi arendused valmivad 1. oktoobril 2020. a astal , siis tervise infosüsteemiga seonduvad muudatused jõustuvad 1. oktoobril 2020. a. Muus osas jõustub määrus üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega osas, mis puudutab kirjavahetuse ja haldus ak t id e andmeid KVKRis . Dokumentide vastuvõtmist, registreerimist, avalikustamist ja edastamist puudutavas osas juhindutakse Euroopa Liidu andmekaitsenõuetest. Muus osas ei oma eelnõu kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega (sealhulgas Euroopa Liidu andmekaitseõigusega), kuna Euroopa Liidu toimise lepingu V jaotise sätete kohaselt jääb riigi julgeolekut (sh sõjalise kaitse ettevalmistami st ) puudutav tegevus väljapoole Euroopa Liidu õiguse kohaldamisala. Sama põhimõtet kinnitavad ka: 1) isikuandmete kaitse üldmäärus e põhjenduspunkt 16 ning artikli 2 lõike 2 punkt b ja 2) isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus, mille koostamisel arvestati, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmäärus e reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine riigikaitse ülesannetega asutuse tegevus riigikaitse tagamisel, mis seisneb eelkõige sõjalise riigikaitse ning elanikkonnakaitse korraldamisel ja selle ettevalmistamisel ning Kaitseministeeriumi ja Riigikantselei tegevus riigikaitse, sh sõjalise kaitse planeerimisel. 4. Määruse mõjud Osa määruse muudatus test on normitehnilised ja määruse rakendamisel mõju ei avalda. Peamise muudatusena täiendatakse nende andmekogude loetelu, millega KVKR andmeid vahetab. Muudatusega lisandub kaheksa uut andmekogu, millega andmevahetus on vajalik KVTSist tulenevate ülesannete täitmiseks, aga ka teistest seadus t est tulenevate kohustuste täitmiseks. Kaasnevad mõjud 1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Muudatusega tekib KRAl kui KVKRi volitatud töötlejal võimalus saada lisa andmeid . Tänu sellele muutub kutsealuste ajateenistusse kutsumise protsess efektiivsemaks. Kui varasemalt toimus andmete pärimine või vahetamine paber il või krüpteeritult e-kirjaga , siis edaspidi toimuks andmevahetus X tee liidestuse kaudu . Seega muutub andmevahetus kiiremaks, turvalisemaks ja vähem koormavaks nii andmeandjale kui ka andmesaajale. Lisaa ndmete kandmine KVKRi (andmesubjekti arveldus konto number, arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemused) võimaldab tõhustada hüvitiste ja toetuste maksmise korraldust ning loobuda paber il tervisekaartide kasutamisest. 2. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõu avaldab mõju kutsealustele, asendusteenistujatele, reservis olevatele isikutele ja kaitseväekohustust võtta soovivatele isikutele, kuna lihtsustub ettenähtud toetuste ja hüvitiste väljamaksmine ning isikul ei tule enam iga kord arvelduskonto numbrit kirjalikus taotluses esitada. Tõhusam andmevahetus KVKRi ja eri andmekogude va hel muudab kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud protsessi isiku jaoks tervikuna vähem ajakulukaks. Üleminek terviseandmete digitaalsele töötlemisele võimaldab edastada arstlikus komisjonis tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute kohta vajalik ud andme d TISi ning seega saavad ka isiku ravi korraldavad arstid parema ülevaate isiku terviseseisundist. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisa kulusid riigieelarvele. KVKRi arendamisega seotud kulu kantakse KRA eelarves t . 6. Määruse jõustumine Määruse § 3 jõustub 1. oktoobril 2020. a. Muus osas jõustub määrus üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile ja arvamuse andmiseks KRA le ning Kaitseväele. Kooskõlastusel esitatud ettepanekute kohta on antud ettepanekute tegijatele selgitusi ning koostatud märkuste tabel, mis on lisatud seletuskirjale. Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Kaitseressursside Ameti iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega“ eelnõu seletuskirja Lisa Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu seletuskirjas tuleb selgitada kavandatava muudatuse sisu. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu seletuskirjas selgitatakse nii kaitseväekohustuslaste registrist (KVKR) edastatavate nõusolekute ja selle tagasivõtmise andmete vahetust tervise infosüsteemiga (TIS) kui ka kahepoolset andmevahetust terviseandmete kontekstis (vt lk 4). Oluline on märkida, et TIS-i põhimääruse kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisala arstlikul komisjonil kohustus juba täna edastada kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväeteenistuse seaduse §-des 29 ja 30 nimetatud eesmärgil tehtava terviseseisundi hindamise käigus tuvastatud diagnooside ja terviseseisundit kirjeldavad andmed TIS-i . Uuenduseks on see, et andmesubjekt saab edaspidi anda oma nõusoleku TIS-is olevatele terviseandmetele juurdepääsuks ka KVKR-i iseteeninduse kaudu. Seega on muudatus seotud nõusoleku info vahetamisega. Seetõttu on muudatuse selgitus selles osas eksitav ega anna edasi tegelikku muudatuse sisu. Ebaselgeks jääb ka selgitus kahesuunalise terviseandmete vahetamise osas TIS-i ja KVKR-i vahel. Arvestatud . S eletuskirja on täiendatud. 2. Eelnõu seletuskirjas on ebaõige info puude ja osalise või puuduva töövõime kohta, öeldes, et see info on olemas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogus (vt lk 4). Juhime tähelepanu, et tuvastatud puude raskusaste kantakse põhiandmetena Sotsiaalkindlustusameti peetavasse andmekogusse (sotsiaalkaitse infosüsteemi) ning tuvastatud töövõime ulatuse andmed Eesti Töötukassa peetavasse andmekogusse (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu). Kooskõlas avaliku teabe seadusega kasutatakse selle andmekogu andmeid, mille põhiandmeteks need on. Sõltuvalt tegelikust soovist tuleks seega andmeandjate loetelu muutuda või täiendada. Juhime tähelepanu, et Sotsiaalkindlustusamet on kehtivas põhimääruses andmeandjana toodud, Eesti Töötukassa mitte. Seletuskirja kohaselt ei vajata töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu andmeid pidevalt. Samas ei selgu, mis tingib perioodilise vajaduse ja mis periood see siis on. See võimaldaks paremini hinnata andmevahetuse eesmärkide saavutamist. Arvestatud. S eletuskirja on täiendatud. 3. Eelnõu seletuskirja mõjude osas puudub ülevaade võimalikest kuludest, mis kaasnevad näiteks TIS-i , Terviseameti peetava tervishoiutöötajate registri või Eesti Töötukassa peetava töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu kui andmeandjate lisamisega. Seletuskirja selgitus punktis viis on seega ebapiisav ega anna edasi tegelikku mõju ega kirjelda ressursside vajadust (vt lk 9). Kui eelnõu muudatusega sätestatakse uued andmeandjad või täiendatakse olemasolevate andmeandjate andmete koosseisu, siis tingib see enamasti ka andmeandja poolse arendusvajaduse ning selles osas tuleb kindlasti mõjude (sh kulude) osa täiendada. Mittearvestatud. Nimetatud andmekogude puhul on tegemist tänaseks juba realiseeritud andmevahetusega ning seega täiendavat arendusvajadust ega selleks vajalikke kulusid andmeandjate jaoks ei kaasne. 4. Seletuskirjas on toodud, et eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega (sealhulgas Euroopa Liidu andmekaitseõigusega), kuna Euroopa Liidu toimise lepingu V jaotise sätete kohaselt jääb riigi julgeolekut puudutav tegevus väljapoole Euroopa Liidu õiguse kohaldamisala. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on niivõrd lai tõlgendus käesoleval juhul kaheldav ning võib olla vastuolus andmekaitse üldmääruse eesmärkidega. Välistust tuleb erinevate määruste ja neis tehtavate muudatuste kontekstis eraldi hinnata. On küsitav, kas igal tegevusel terviseseisundi vastavuse hindamisel üldiselt või meditsiinilise seose tuvastamisel näiteks töövõime kontekstis on otsesed seosed julgeoleku või riigikaitsega, vaatamata sellele millises seaduses norm konkreetselt asub. Mittearvestatud. Ka isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse koostamisel võeti arvesse, et isikuandmete kaitse seaduse ja andmekaitse üldmääruse (GDPR) reguleerimisalast jääb välja isikuandmete töötlemine riigikaitse ülesannetega asutuse tegevus riigikaitse tagamisel, mis seisneb eelkõige sõjalise riigikaitse ning elanikkonnakaitse korraldamisel ja selle ettevalmistamisel ning Kaitseministeeriumi ja Riigikantselei tegevus riigikaitse, sh sõjalise kaitse planeerimisel. KVKR-i eesmärk on pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning seaduses ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta. Seega on KVKR-i pidamise eesmärk otseselt seotud sõjalise riigikaitse planeerimise ja ettevalmistamisega. Täiendavalt märgime, et asjaolu, et andmekogule ei kohaldu GDPR, ei tähenda, et registri pidamisel ei järgitaks GDPR-i artiklis 5 sätestatud põhimõtteid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Seletuskirja punkt 7.3. on öeldud, et kui isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ning kui isikul on tuvastatud püsiv töövõimetus vähemalt 40 protsendi ulatuses või puue, võib arstlik komisjon sellistel juhtudel kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata ilma isiku juuresolekuta. Samas punktis edasi öeldakse, et ajateenistusse ei sobi inimene, kellel on raske või sügav puue ja seega on KRA-l võimalik otsus teha isikuid arstlikku komisjoni kutsumata. Miks sellist otsust ei tehta automaatselt registriandmete pealt? Siit nähtub, et ka sügava ja raske puude puhul langetab arstlik komisjon siiski otsuse, kas isikut kutsuda arstlikku komisjoni, isegi kui seadusest tulenevalt isik ei vasta ajateenistuse nõuetele. Millega on põhjendatud selline protsess? Arvestatud, seletuskirja on täiendatud. A rstlikku komisjoni ei kutsuta sügava või raske puudega isikuid ja nende terviseseisund tunnistatakse registriandmete põhjal automaatselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks. Muudel juhtudel (keskmine puue, osaline või puuduv töövõime) hinnatakse isiku terviseseisundit esmaselt tervise infosüsteemi kantud andmete põhjal (kui isik on andnud nõusoleku andmetele juurdepääsuks) ning isik kutsutakse arstlikku komisjoni ainult juhul, kui nende põhjal ei saa otsust langetada. 2. Eelnõu punkt 8. Siin peaks piisama sõnastusest „Registritoiming tehakse § 11 lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku, ametiasutuse või haldusorgani poolt volitatud töötlejale kirjalikult“, kuna vastavalt HMS § 5 lg 6 on elektrooniline asjaajamine haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Aga kui soovitakse rõhutada iseteeninduse omapärast lähtuvalt tuvastamist võimaldavat elektroonilist kanalit, siis peaks ilmselt olema kirjaliku juures sõna allkirjastatud, kuna iseteeninduse kaudu esitatud taotlusel ei ole allkirja, kuid süsteem teab, kes esitas. Arvestatud. Eelnõud on muudetud. 3. Eelnõu punkt 9. Milline on sisuline vahe § 13 punktide 2 ja 3 vahel? Kas Eesti kodakondsuse saamisel naturalisatsiooni korras või taastamisel hakatakse isiku andmeid registrisse koguma ka siis, kui isik on alla 17-aastane või üle 60-aastane? Kui jah, siis miks? Seletuskiri ei ava selgitust. Arvestatud. Eelnõud on täpsustatud ning lisatud, et kaitseväekohustuslaste registrisse kogutakse andmeid ka meessoost isikute osas, kes on vanuses 17 – 60 eluaastat ning kes on saanud Eesti kodakondsuse.