Kirja edastamine

KANEPI VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Rahandusministeeriumi Põlva talitus Kaitseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Põllumajandusamet Päästeamet Terviseamet Lennuamet Eesti Keskkonnaühenduste Koda Kambja Vallavalitsus Põlva Vallavalitsus Võru Vallavalitsus Antsla Vallavalitsus Otepää Vallavalitsus Meie 30.11.2018 nr 7-6/2018/207-1 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Täname neid, kes esitasid oma seisukohad ja ettepanekud Kanepi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas. Käesolevaga esitame Kanepi valla seisukohad esitatud ettepanekutele. Seisukohad on koondatud tabelisse, mis on toodud käesoleva kirja lisas. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus on vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 6 avalikustamiseks kättesaadavad valla kodulehel http://kanepi.kovtp.ee/uldplaneering alates 30.11.2018 a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Seeme vallavanem Turu põik 1 Telefon 797 6311 Arvelduskonto Kanepi alevik EE152200001120263205 63101 PÕLVA MAAKOND E-post: [email protected] Registrikood 77000186 Internet: www.kanepi.ee Lisa 1. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas tehtud ettepanekud ja vastusseisukohad. Kadri Kaska, 797 6315, [email protected]  Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas tehtud ettepanekud ja valla vastusseisukohad Nr Ettepaneku esitaja/ kirja kuupäev Ettepanek Vastusseisukoht 1. Põllumajandusamet 15.10.2018 14.5-1/1557-1 1. Üldplaneeringu lähteseisukohtades peaks põhieesmärkidena arvestatud olema Põllumajandusameti tegevusvaldkonda jäävate teemadega (liigvee ära juhtimine maatulundusmaalt, väärtuslike põllumaade säilitamine). Põllumajandusameti jaoks on oluline, et üldplaneeringu koostamise ülesannetena ja lähteseisukohana oleks nimetatud olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine (süsteemide terviklikkuse säilitamine). 2. Lisame Teile abimaterjalina seadusega PMA- le pandud kohustused, mida peaks lihtsalt ja arusaadavalt üldplaneeringus kajastama: Maa sihtotstarbe muutmine (ka kinnisasja ümber kruntimine, jagamine, ühendamine, liitmine või eraldamine) Vastavalt maaparandusseaduse § 48 lg 1 tuleb maaparandussüsteemide maa-alal sihtotstarbe muutmine kooskõlastada PMA- ga . Muu ehitise ehitamine maaparandussüsteemile Vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1 tuleb maaparandussüsteemide maa-alale muu ehitise ehitamine kooskõlastada PMA- ga . Lisavee juhtimine maaparandussüsteemi Tulenevalt maaparandusseaduse § 47 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 5 lg 8 on lisavee (nt heit- või sadevee) juhtimiseks maaparandussüsteemi või selle koosseisu kuuluvasse vooluveekogusse vajalik saada kooskõlastus Põllumajandusametilt. Maaparandushoid Tulenevalt maaparandusseaduse § 45 lg 2 ja 3 peab maaparandussüsteemi omanik või isik, kes õigussuhte alusel kasutab maaparandussüsteemi oma valduses oleval kinnisasjal (edaspidi maavaldaja) maaparandussüsteemi ja selle maa-ala kasutamisel tegema vajalikke maaparandushoiutöid. Maavaldaja ei tohi maaparandushoiutöid tehes takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded on kehtestatud põllumajandusministri 25.07.2003 määrusega nr 75 „Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded“. Väärtuslike põllumajandusmaade ja maaparandussüsteemide alad näidatakse planeeringus ning tuuakse välja vastavad kaitse- ja kasutamistingimused. Täiendatakse tabelit ptk 2.2 punkte 14 ja 28. 2. Võetakse teadmiseks. Üldise lähenemise järgi õigusaktidest tulenevaid tingimusi üldplaneeringus ei dubleerita. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. 2. Keskkonnaamet 22.10.2018 nr 6-5/18/12234-3 Eelnõu peatükis 3.2.4.1 on välja toodud, et reoveekogumisalad on määratud Kanepis, Põlgastes ning Savernas. Keskkonnaamet teeb ettepaneku täpsustada, et lisaks on keskkonnaministri 2. juuli 2009 käskkirja nr 1079 "Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie " ja käskkirja nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie “ muutmine kohaselt kinnitatud reoveekogumisala ka Krootuse külas (keskkonnaregistri kood RKA0650597). Nõustume täpsustusega. Korrigeeritakse LS ja KSH VTK ptk 3.2.4.1. 3. Päästeamet 23.10.2018 nr 7.2-3.2/16698-2 1. Juhul, kui Kanepi valla territooriumil tulevikus planeeritakse suurõnnetuse ohuga või ohtlikud ettevõtted tuleb maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel lähtuda kemikaaliseaduses § 32 nõuetest ning aluseks võtta metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“. Metoodika on leitav Päästeameti kodulehelt: https://www.rescue.ee/et/paasteamet/tuleohutusj2relevalve/juhendid.html . 2. Üldplaneeringust ja muudest planeeringu juurde käivatest materjalidest peab selguma: 2.1. olemasolevad riskiallikad (käitised ja nende ohualad, üleujutusohtlikud alad, ohtlikud teelõigud ning raudteed ja muud sõlmed, kiirgusohtlikud objektid ja ohustatud alad) ja nende mõju hinnang olemasolevale ning sellega arvestamise põhjendus; 2.2. planeeritavad riskiallikad ja nende mõju hinnang planeeritavale ning kaitsemeetmed, mida rakendatakse. 2.3. Lisaks on võimalik üldplaneeringus paika panna täiendavad objektid, mille puhul on vajalik koostada detailplaneering: - suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes muudatuste tegemine, mis ei nõua detailplaneeringut; - suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende ohualasse planeerimine, kui tegemist ei ole tiheasutusaladega. 3. Kuna Kanepi vallal puudub riskianalüüs, siis tuleb arvestada Lõuna-Eesti päästeala hädaolukordade riskianalüüside regionaalse kokkuvõttega (heaks kiidetud Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni 13.11.2014 istungil). Samas soovitame koostada Päästeameti Lõuna päästekeskuse metoodika alusel Kanepi valla riskianalüüs. 1. Võetakse teadmiseks. Metoodikale viitamist kaalutakse planeeringulahenduses. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. Punktide 2.1.-2.3. esitatud ettepanekutele (esitatud kirjaga 17.08.2018 nr 7.2-3.2/13754-2) oleme vastusseisukohad andnud LS ja KSH VTK lisas 1. Jääme antud seisukohtade juurde ning selgitame, et teemasid käsitletakse ÜP täpsusastmes: 2.1. Planeeringus arvestatakse riskiallikatega, LS ja KSH VTK toob vastavates peatükkides välja olemasolevate riskiallikatega arvestamise vajaduse ÜP ja KSH protsessis (käitised, ohtlikud teelõigud ja üleujutusohuga alad). 2.2. Kavandatavad riskiallikad täpsustuvad planeeringu käigus. LS ja VTK täpsustamise vajadus puudub. 2.3. ÜP koostamise käigus täpsustatakse alad ja juhud kui DP koostamine on kohustuslik. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. 3. Arvestatakse ÜP ja KSH koostamisel. Nõustume, et Kanepi valla riskianalüüsi koostamine on oluline, samas vallavalitsus kaalub riskianalüüsi koostamist eraldi protsessi raames. LS ja VTK täpsustamise vajadus puudub. 4. Otepää Vallavalitsus 24.10.2018 nr 6-7/2134-1 Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelust ei tule välja Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ seatud ülesanded. Kas lähteseisukohtades välja toodud ülesanded arvestavad Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ määratud ülesannetega (ptk 2.2.)? Ptk-s 2.4.1. kirjutate, et üldplaneering arvestab nii valla uue visiooni kui ka arengueesmärkidega. Dokumendist aga ei ilmne, milline on uus visioon ja arengueesmärgid. Eeldatavalt peaks uus visioon ja arengueesmärgid teada olema, kuna Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõike 5 kohaselt tuli arengukava ja eelarvestrateegia kinnitada hiljemalt 15. oktoobriks 2018. a. Palume neid võimalusel käsitleda. Soovitame ptk-s 3.3.2.1. kajastada rahvaarvu 2018.a oktoobrikuu seisuga. Otepää valla näitel on 10 kuuga rahvastiku arv muutunud ning andmed on täpsemad; Ptk-s 3.2.2.2. toote välja, et üldplaneeringu koostamisel on otstarbekas analüüsida erinevate teenuste kättesaadavaust valla erinevates osades ja teha vajadusel ettepanekud kättesaadavuse parandamiseks. Dokumendist aga ei ilmne, milliseid uuringuid/tegevusi on kavas analüüsi teostamisel kasutada/teostada. Palume kaasata Otepää Vallavalitsust üldplaneeringu eelnõu koostamisse, et lahendus moodustaks ühtse terviku ja jätkusuutlikkuse omavalitsuse üksuste piiride kokkusaamisel (maakasutus, kergliiklusteed, väärtuslikud põllumaad, rohealad, jms). Ptk-s 3.3.2. toote välja, et tuleb arvestada kehtivate Otepää valla ja Palupera valla üldplaneeringutega. Otepää Vallavolikogu on algatanud uue Otepää valla üldplaneeringu koostamise (teavitasime sellest Teid 19. oktoobril 2018 kirjaga nr 6-7/2277) ja seetõttu tuleb arvestada ka koostamisel oleva üldplaneeringuga. Oluline on, et nii uus Kanepi valla üldplaneering kui ka uus Otepää valla üldplaneering moodustaksid ühtse terviku ja ei läheks omavahel vastuollu. Ka ptk-s 4.1. toodud tabelis võiks olla välja toodud naaberomavalitsuste suurem sidusus üldplaneeringu ja KSH koostamisel. Ptk-s 4.2. on välja toodud tabel orienteeruva ajagraafikuga. Otepää Vallavalitsusel tekkisid järgmised ettepanekud: Tabelis on välja toodud I töökoosolek töögrupiga. Rohkem töökoosolekuid tabelisse märgitud ei ole. Kas on vajalik ja otstarbekas sel juhul vaid I töökoosoleku äramärkimine ? Eeldatavalt toimub töökoosolekuid menetluse ajal ikka palju rohkem ja neid korraldatakse vastavalt vajadusele. Tabelis on välja toodud ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine mai - juuni 2019 ning seejärel ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu oktoober 2019. Siin on tekkinud Teil kindlasti eksitus, sest PlanS § 83 lõike 1 kohaselt tuleb ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldada 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Seega kui avalikustamine toimub mai – juuni 2019, siis arutelu peaks toimuma hiljemalt juuli/august 2019 (Teil on märgitud oktoober 2019). Sellest tulenevalt palume Teil orineteeruv ajagraafik terves ulatuses läbi vaadata ja vajadusel korrigeerida. Ptk-s 4.3. on välja toodud planeeringu/KSH töörühm. Kas töörühma tõesti ei kuulu Kanepi Vallavalitsuse poolt esindajat? Teeme ettepaneku töörühma koosseisu lisada vastavad ametnikud Kanepi Vallavalitsusest. 1. Maakonnaplaneering annab suunised, ÜP ülesanded tulenevad otseselt PlanS-ist. LS ja VTK täpsustamise vajadus puudub. 2. Ptk 2.4.1. toob välja, et valla uus arenguvisioon on väljatöötamisel arengukava koostamise raames. Käesolevalt on arengukava vastuvõetud, mistõttu viime sisse kinnitatud arengukavas toodud visiooni. Täpsustatakse ptk 2.4.1. 3. Nõustume, et on tõenäoline, et ptk 3.3.2.1. toodud rahvaarv 1.01.2018 seisuga on tänaseks päevaks muutunud. Samas on üldplaneeringu täpsusastmes piisav Statistikaametis laialdaselt kasutatav 1.jaanuari markeering andmete esitamisel ja võrdlemisel. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub . 4. Eraldiseisvaid uuringuid teenuste kättesaadavuse tagamise analüüsimiseks ÜP raames läbi ei viida. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise ja KSH raames tuginetakse olemasolevate uuringutele (nt Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes, Tartu Ülikooli RAKE 2015). LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub . 5. Nõustume ettepanekuga ning kaasame Otepää Vallavalitsuse planeeringulahenduse väljatöötamisse. Täiendatakse ptk 4.1. 6. Nõustume. Täpsustatakse ptk 4.2. toodud tabelit. 7. Selgitame, et lähtuvalt õigusaktides peab KSH VTK dokumentatsioon tõendama KSH konsultantide pädevust, mistõttu on toodud töögrupi liikmed ja juhteksperdi pädevused. Valla esindajatele seadus samasuguseid nõudeid ei esita. Töögrupi nimetamine on vabatahtlik, tasakaalustamise huvides lisame vallapoolse juhtrühma liikmed. Täiendatakse ptk 4.3. 5. Põlva Vallavalitsus 16.10.2018 nr 7-6/18-2803-2 Põlva Vallavalitsus soovib olla kursis Kanepi valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käiguga ning teha sisukat koostööd üldplaneeringute koostamisel. Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõus on sedastatud, et üldplaneeringu koostamisel on soovitatav arvestada Põlva vallas kavandatud matka- ja kergliiklusteedega (lk 42-43). Oleme seisukohal, et üldplaneeringu koostamise käigus tuleb vallapiiri ületavate matkaradade ja kergliiklusteede vajadus ühiselt välja selgitada ning vajaduse ilmnemisel neid üldplaneeringutes kajastada. Piiriäärsetel aladel rohevõrgustiku piiride täpsustamisel arvestada Põlva valla samalaadsete tegevustega, et tagada võrgustiku terviklik toimimine. Nõustume, ÜP lahenduse väljatöötamisel arvestatakse Põlva valla kaasamisega. Täiendatakse ptk 4.1. Nõustume, ettepanekutega arvestatakse planeeringulahenduse väljatöötamisel. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub . 6. Rahandusministeerium 29.10.2018 nr 14-11/7541-2 kui üldplaneeringu koostamisel käsitletakse elektroonilise side/lairiba taristuga seotud tegevusi, palume teha koostööd Tehnilise Järelevalve Ametiga; üldplaneeringu koostamisel palume käsitleda asulaid ümbritsevaid metsaalasid, vajadusel kaaluda nende määratlemist puhkemetsana ja nendel aladel lageraie keelamist. Võetakse teadmiseks. Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamisel. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub . 7. Maaeluministeerium 31.10.2018 nr 4.1-5/4934-1 1. Esialgsete analüüside kohaselt on Eesti kaalutud keskmine boniteet 40 hindepunkti ja Põlva maakonna kaalutud keskmine boniteet 39 hindepunkti. [,…] Palume Kanepi valla üldplaneeringu koostamisel arvestada nimetatud tunnustele vastavate riikliku tähtsusega väärtuslike põllumajandusmaadega ning nendele maadele eelnõus seatud piirangutega. Eelnõu kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus määrata planeeringuga ka kohaliku tähtsusega väärtuslikke põllumajandusmaa massiive. 2. Põllumajandusmaa massiivide ruumiandmete õigsuse tagamiseks ning planeeringumenetluses riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslike põllumajandusmaade kaardistamisel palume teha koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse ja Põllumajandusametiga, kelle ülesandeks on eelnõu kohaselt põllumajandusmaa massiivide ruumiandmete määramine ja riikliku tähtsusega väärtuslikke põllumajandusmaid kehtestavate otsustuste tegemine. Palume üldplaneeringu koostajatel pöörata erilist tähelepanu väärtusliku põllumajandusmaa kui taastumatu loodusressursi kaitsemeetmetele (ehitamise, metsastamise ja sihtotstarbe muutmise piiramine). Kui neid kaitsemeetmeid põhimõttekindlalt rakendatakse, on sellel vaieldamatult oluline mõju kõrge viljakusega muldade pikaajalisele säilimisele ning selle kaudu kogu looduskeskkonnale ja meie tulevikule. ÜP käsitleb väärtuslikke põllumajandusmaid ning seab antud põllumaadele kasutamistingimused. Kuna käesolevalt on seadus veel eelnõu faasis ei võeta eelnõu tingimusi üheselt üle. Juhul kui eelnõu vastu võetakse, lähtutakse õigusaktist. Täpsustatakse LS ja KSH VTK peatükki 2.2. punkti 14. Võetakse teadmiseks. Võetakse teadmiseks. Õigusakti kehtestamisel kehtivad seal toodud kasutamist- ja kaitsetingimused. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub . 8. Maanteeamet 31.10.2018 nr 15-2/18/46895-2 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine: 1.1. Integreerida planeeringusse Põlva maakonnaplaneeringus kajastatud teedevõrgustik ja arendustegevuse tingimused. 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Juhime tähelepanu, et tugiplaanil ei ole perspektiivse tee asukohad selgesti tuvastavad. Palume leida võimalus nende selgemaks eristamiseks muust informatsioonist. 1.3. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid: näiteks kohalik tee, avaliku kasutusega eratee. Riigiteedeks määramine ja riigiteede kohalikeks teedeks määramine toimub koostöös Maanteeametiga. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3. 2.2. Kanepi alevikku jäävatel riigiteedel nr 18166 kogu pikkuses, nr 18167 km 0,900-1,300 ja nr 18294 km 0,360-0,449 määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30m. Nimetatud lõigud on EhS § 92 lg 3 mõistes tänavad ning kaitsevööndi laiuseks on EhS § 71 lg 3 alusel kuni 10 m. Maanteeamet teeb ettepaneku kaitsevööndi laiendamiseks lähtudes asjaolust, et nimetatud lõikudes ei ole hoonestusjoon riigitee kaitsevööndis välja kujunenud ning puudub linnalik keskkond. 2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: 3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega, määrata tingimus, et arendaja peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus. 3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigiteede mõjupiirkonda mitte planeerida. 3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingimus mitut kinnistut teenindava eratee avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt EhS-le teeregistrisse kandmiseks. 3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingimus, et kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. 3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, tuleb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. 3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigiteedelt juurdepääsude kavandamisel selgitada välja avalik huvi, määrata kohustus detailplaneeringu koostamiseks juhul kui arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / või on vajalik juurdepääsude tagamine / säilitamine avalikult kasutatavalt teelt ala lähinaabritele . 3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada väljapoole riigitee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivõimalusi kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata tingimus, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse. 3.9. Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vajadus riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada labade pikkus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. 3.10. Integreerida planeeringusse Põlva maakonnaplaneeringuga kavandatud tehnoloogiline vöönd, sh seatud tingimused. 3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust. Tingimuste määramisel tagada ühistranspordiga ligipääsetavus. 3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks üldjuhul ei juhita arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. 3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordimaale tuleb vältida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. 3.14. Planeeringu koostamisel lähtuda eesmärgist soodustada ühissõidukite eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele; 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja arvestada, et kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult kasutatavale teele. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. 4.4. Vältida planeeringulahendust, mis tingib vajaduse hajaasustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks. 4.5. Planeeringus määrata põhimaanteega nr 2 külgnevate arendusalade juurdepääs olemasolevate teede ja tänavate ristumiskohtade kaudu. Planeeringus näidata arendusalade toimimiseks perspektiivsete kohalike teede/tänavate/kogujateede asukohad. Põhimaanteele võib uusi ristumiskohti planeerida ainult erandkorras ja lähtudes tee ohutuse põhimõtetest. Olemasolevad üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maakasutuse tarbeks juhul, kui ristumiskoht ei halvenda põhitee ohutust. 4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel. 5. Märkused KSH väljatöötamise kavatsusele: 5.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandatavast üldplaneeringu lahendusest. 5.2. KSH aruandes palume välja tuua ka müratundlike alade arendamisel või laiendamisel arendaja kohustused vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele ja keskkonnaministri 16.12.16 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. 5.3. Käsitleda müratasemete suurenemist kvantitatiivselt liiklussageduse kasvades, kuna see teema on KSH väljatöötamise kavatsuses tõstatatud. 5.4. Nimetada KSH väljatöötamise kavatsuses riigiteed, mille äärde jalgratta- ja jalgteesid kavandatakse. Lisame, et tugiplaanile on perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed näidatud. 5.5. Nimetada KSH väljatöötamise kavatsuses, missugused riigiteed vajavad rekonstrueerimist. Lisame, et tugiplaanil on mõned riigiteed ette nähtud viia asfalt või mustkatte alla. 5.6. Käsitleda KSH-s tööstuse- ja kaevandamisega seotud objektid ning analüüsida võimalike väljaveoteede, sh riigiteede vastavust kavandatavale tegevusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette teede kandevõime tõstmine, meetmed liiklusohutuse tagamiseks vms meetmed. 5.7. Analüüsida, kas lisaks KSH väljatöötamise kavatsusele on Kanepi vallas veel piirkondi, kus peale mõjude hindamist ja majanduslikke analüüse on vajadusel võimalik rajada uusi kaevandamisalasid. Juhul kui vajadus ilmneb piisab kui nimetatakse piirkond, aga mitte konkreetne koht. 6. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). 7. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. ÜPs kajastatakse Põlva MP teedevõrgustik . Kuna MP on oma olemuselt suuniseid andev dokument, kaalutakse ÜP protsessi käigus kõikide MPs toodud tingimuste rakendamise otstarbekus. Ettepanekuga arvestatakse ÜP lahenduse väljatöötamise käigus. Tugiplaani täpsustatakse. ÜP lähtub PlanS’is määratud ülesannete lahendamisest. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub , täpsustatakse tugiplaani. 2. 2.1. Võetakse teadmiseks. 2.2. Toote oma kirjas välja, et nimetatud teelõigud on EhS järgi tänavad ja nende kaitsevöönd on 10 m. Vallavalitsus ei pea ettepanekut piisavalt põhjendatuks. 2.3. Võetakse teadmiseks. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub . 3-4. Esitatud tingimusi kaalutakse ÜP lahenduse väljatöötamisel, arvestades ÜP- le PlanS’iga seatud ülesannetega. Seejuures soovime välja tuua, et eriti MP-s toodud tingimused on suuniseid andvad ja neid kaalutakse ÜP raames, kuna MP näol ei ole tegemist õigusaktiga. ÜP eesmärk on tagada jätkusuutliku ruumi kujundamine, mis muuseas arvestab väikeasulates väljakujunenud struktuuriga: teedevõrgu ja hoonestuse paiknemisega. ÜP tasemel käsitletakse teedevõrku terviklikult, st teede omandivormi käsitletakse vaid õigusaktidest tulenevate kitsenduste puhul. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub . 5. KSH raames hinnatakse kavandatava tegevuse mõju vastavalt ÜP täpsusastmele. Selgitame, et KSH VTK etapis on võimalik perspektiivsed teed välja tuua välja vaid Kanepi vallaosa kohta. Kanepi vallaosale on hiljuti (2017.a) kehtestatud uus üldplaneering, mistõttu ala lahendus on kaasaegne ning olulisi muudatusi käesoleva kogu valla ÜP raames antud territooriumil ei kavandata. Tugiplaanil on perspektiivsed teed näidatud vaid Kanepi vallaosa selgitavas legendis. Teistes vallaosades tuleb perspektiivsed teed määrata ÜP väljatöötamise käigus. Punkti 5.6 osas soovime täpsustada, et ettepanek väljub ÜP tasemel kavandatava täpsusastmest, kuna ÜP väljatöötamisel puudub teadmine kaevandamise mahtudest ja seega teede kandevõime tõstmisest. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub . 6. Nõustume ettepanekuga. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub . 7. Kooskõlastamisel lähtutakse õigusaktide nõuetest ning kooskõlastajaid koheldakse võrdselt – s.o Maanteeametile eraldi tabelülevaadet ei koostata. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub . 9. Kaitseministeerium 31.10.2018 nr 12-3/18/4243 1. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse peatükis 3.3 on kirjutatud, et vähesel määral ulatub valda ka riigikaitselise ehitise piiranguvöönd (Tõikamäe linnak). Palume seda täiendada ning lisada, et Tõikamäe linnaku piiranguvööni ulatuseks on 2000 m. Lisaks palume Kanepi valla üldplaneeringus käsitleda ja arvestada järgmiseid riigikaitselisi teemasid ja üldtingimusi: · Riigikaitseline ehitis ja selle piiranguvöönd. Kanepi valla territooriumil asub osaliselt riigikaitselise ehitise Tõikamäe linnaku piiranguvöönd, mille ulatuseks on 2000 m. Palume üldplaneeringus kajastada riigikaitselise ehitise piiranguvööndit planeeringu seletuskirjas ja joonistel. · Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Üle 28 m kõrged ehitised ning mistahes kõrgusega tuulikud ja tuulepargid kogu valla territooriumil võivad mõjutada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. · Juhindudes seadustest tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad ja ulatuvad planeeringud ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. Väljaspool riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndeid tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõigi mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ning üle 28 m kõrguste ehitiste planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. Seejuures on koostööd Kaitseministeeriumiga soovitatav alustada võimalikult varases etapis. · Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ka väljaspool harjutusvälju. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Seetõttu palume valla üldplaneeringus käsitleda riigkaitselise väljaõppe toimumist väljaspool riigikaitselisi ehitisi. Nõustume täiendusega. LS ja KSH VTK ptk 3.3. täiendatakse. Vastavaid tingimusi käsitletakse planeeringulahenduses. LS ja KSH parandamise vajadus puudub. 10. Lennuamet 02.11.2018 nr 4.6-8/18/5256-2 Kanepi valla kagunurka ulatub Ridali lennuvälja lähiümbruse kooniline ja horisontaalne piirangupind, mille absoluutkõrgus on valla piires 145 kuni 220 meetrit. Piirangupindade täpsema ulatusega saab tutvuda Maa-ameti geoportaali lennunduskaardi rakenduses. Lähtuvalt lennundusseaduse § 35 lg 2 ja lg 4 tuleb Lennuametiga kooskõlastada üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud ja ehitusprojektid. Võetakse teadmiseks, piirangupindasid kajastatakse planeeringulahenduses. Võetakse teadmiseks, Lennuametiga kooskõlastamise vajadus selgub planeeringu väljatöötamise käigus. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 11. Terviseamet 06.11.2018 nr 9.3-4/7814 Joogivee kvaliteet. Kanepi vallas on ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemid välja arendatud Kanepi alevikus, Põlgaste, Soodoma, Hurmi, Magari , Erastvere, Krootuse, Ihamaru, Saverna, Maaritsa ja Valgjärve külades. Veevärgi süsteemid on olemas ka väiksemates külades (Prangli, Pikajärve ja Aiaste ), kus tarbijaid on alla 50. Hajaasustuses toimib veevarustus individuaalsetest salv- või puurkaevudest. Reoveekäitluseks on hajaasustuses erinevaid võimalusi: immutamine, omapuhasti rajamine või reovee kogumismahuti paigutamine. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet planeerimisel uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. Kui piirkonnas asuvad veekogud, mida kasutatakse elanike poolt suveperioodil suplemiseks siis, supluskohad, nii ametlikud kui ka mitteametlikud peavad vastama Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoodud määruse §-le 5 korraldab supluskoha omanik või valdaja suplusvee seire vastavalt seirekalendrile. Kui supluskohas ei teostada suplusvee uuringuid, siis tuleks suplejaid teavitada, et kasutatav veekogu ei ole enam supluskoht ning suplusvee kvaliteeti ei kontrollita. Kui supluskoht on juba pikaajalisel kasutusel, jääb see omaniku vastutusalasse. Supluskoha omanik või valdaja korraldab suplusvee seiret ning andmed veekvaliteedi kohta kuuluvad avalikustamisele. Üldsusele ettenähtud teabe kättesaadavuse supluskohas tagab supluskoha omanik või valdaja. Üldsuse teavitamise nõue kehtib ka mitteametlike supluskohtade kohta. Täpsustada Kanepi valla supluskohtadega seonduvat. Maakasutuse kavandamisel tuleb silmas pidada, et tegevuste planeerimisel ei halvendata seisu-ja vooluveekogude seisundit. Liiklusmüra. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, mis jõustus 01.02.2017. Määrata Kanepi valla maa-alal AÕKSi § 7 järgsed mürakategooriad ning alad, kus tuleb tagada liiklusmüra siht-ning piirväärtused. Müra- ja saatetundlikud objektid. Amet ei soovita müra- ja saatetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid. Uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) planeerimisel hinnata, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad objektide rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele. Tootmistegevuse negatiivsed mõjud. Ameti varasemale kogemusele tuginedes juhime tähelepanu, et ka keskkonnasõbraliku tootmise puhul on tootmisprotsesse, mida tehakse tootmisettevõtte territooriumil: kauba või toorme toomine, ladustamine, suuremõõduliste detailide kokkupanek või töötlemine, jäätmete ja valmistoodangu laadimine, väljavedu ja muud müra ning õhusaastet põhjustavad tegevused. Tootmistegevuse müra on reeglina kaootiline ja keeruline hinnata. Ühekordsed mürasündmused ja müra muutlik iseloom võivad lähipiirkonna elanikele häiringuid põhjustada isegi siis, kui tööstusmüra vastab normtasemetele. Seetõttu soovitab amet uute objektide planeerimisel mainitud olukordade teket ennetada ning vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist ka siis, kui tegemist on keskkonnasõbraliku tootmistegevusega. Amet on seisukohal, et elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. Puhverala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks puhveralana olema vähemalt 30-50 meetri laiune, et omada müra leevendavat efekti. Valgusreostus. Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Kaitsevööndid. Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Võetakse teadmiseks. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. ÜP raames täpsustatakse supluskohtade temaatikat. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. Müratasemeid käsitletakse vastavalt PlanS’ile ja ÜP ülesannete täpsusastmele. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. Võetakse teadmiseks. ÜP koostamisel arvestatakse müratundlike objektide kavandamisel heade tingimuste loomusega. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. Võetakse teadmiseks. Tootmismaade kavandamisel arvestatakse nende võimalike mõjudega, vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed (nt puhveralad). LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. Võetakse teadmiseks. Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamise käigus. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. Võetakse teadmiseks. Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamise käigus. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 12. Maa-amet 06.11.2018nr 6-3/18/14758-2 Üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu peatükis 3.2.6.1. Geoloogia ja maavarad on kirjeldatud(tsiteerin): „Maavara kaevandamine toimub Kolleri-Saverna, Lajavangu ja Saverna kruusamaardlates. Liiva kaevandatakse Krüüdneri , Sõreste , Voorepalu , Kangru, Tornimäe ja Postisaare liivamaardlates“. Palume parandada kirjavea Laiavangu kruusamaardla nimes. Lisaks täpsustame, et Keskkonnaameti 31.08.2018 korraldusega nr 1-3/18/2182 anti kaevandamise luba ka Abissaare liivamaardlas Abissaare II liivakarjääri mäeeraldisel. Eelnõupeatükis 3.2.6.1. Geoloogia ja maavarad on kirjeldatud Kanepi valda jäävate maardlate varukogused, mis on saadud eesti maavarade 2017.aasta koondbilansist. Märgime, et varukoguste kirjeldamisel esines mitmeid erinevusi, mis tulenevad sellest, et maardlates esineb mitme kasutusalaga maavara. Saverna, Kolleri-Saverna ja Abissaare maardlates on kirjeldatud ehituskruusa varukogused, kuid kirjeldamata on maardlates arvel olevad ehitusliiva ja täiteliiva varukogused. Krüüdneri ja Sõreste maardlas on kirjeldatud ehitusliiva varukogused, kuid kirjeldamata on maardlates arvel olevad ehituskruusa ja täiteliiva kogused. Voorepalu maardlas on kirjeldatud ehitusliiva varukogus, kuid puuduvad täiteliiva andmed. Kangru maardlas on kirjeldatud ehituskruusa varu, kuid puuduvad ehitusliiva andmed. Tornimäe maardlas on märgitud aktiivse tarbevaru koguseks 658,0 tuh m3. Eesti maavarade 2017.aasta koondbilansi andmetel on Tornimäe liivamaardlas täiteliiva varu kogus 814,6 tuh m3. Eelnõu peatükis 3.2.6.1. Geoloogia ja maavarad on kirjeldatud (tsiteerin): „ Himo ( reg kaart 146) – pindala 106,27 ha; aR 361,0 tuh m3, pR 16 tuh m3“. Himo turbamaardlas on 2017.aasta koondbilansi andmetel arvel hästilagunenud turba aktiivset reservvaru 336,0 tuh t ja passiivset reservvaru 16,0 tuh t ning vähelagunenud turba aktiivset reservvaru 25,0 tuh t. Lisaks märgime, et turba varu ühikutena on kasutusel tuh t, mitte tuh m3 ning Himo maardla registrikaardi numbriks on maardlate nimistus 487, mitte 146. Palume KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõus Kanepi vallas asuvate maardlate andmeid täpsustada. Palume planeeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ja reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel võib mäetööstusmaade juhtotstarbest eraldada turbatööstusmaa juhtotstarbe. Nõustume parandusega. Täpsustatakse ptk 3.2.6.1. Kuna ÜP kaartidel ei kajastada maardlate infot varu suuruse järgi, vaid ainult maardla piiridega, eemaldame ptk 3.2.6.1.varude detailse info. Täpsustatakse ptk 3.2.6.1. Eemaldame varude detailsed andmed ja muudame Himo maardla registrikaardi numbrit. Täpsustatakse ptk 3.2.6.1. ÜP lahenduse väljatöötamisel käsitletakse mäetööstuse maa-ala juhtfunktsiooni määramist. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. Saatja: Kadri Kaska <[email protected]> Saadetud: 03.12.2018 10:09 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; MNT Teed <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Kirja edastamine Manused: Kanepi üldplaneeringu LS ja KSH VTK avalikustamine.bdoc Tere Edastan kirja. Lugupidamisega Kadri Kaska Kanepi Vallavalitsus maaspetsialist 797 6315 From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Monday, December 03, 2018 9:56 AM To: 'Kadri Kaska' Subject: RE: Kirjad allkirjastamiseks Tere ! Saadan allkirjastatud kirjad. Andrus