Seisukoha edastamine

Saatja: Martti Merila <[email protected]> Saadetud: 02.03.2022 17:05 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Koopia: Kaisa Knight <[email protected]>; Nele Nisu <[email protected]>; Siiri Tõniste <[email protected]>; Kristiina Kubja <[email protected]>; lkf lkf ee <[email protected]> Teema: EKsL-i seisukoht 519 SE osas Tähtsus: Kõrgeim Tere! Edastame käesolevaga EKsL-i seisukoha võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus 519 SE osas. Lugupidamisega Martti Merila Õigusvaldkonna juht 5074563 Õiguskomisjon Kuupäev digitaalallkirjas nr 1003 Riigikogu Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus 519 SE Lugupeetud proua komisjoni esimees Riigikogu menetluses on võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduses (edaspidi eelnõu 519SE), millega kavandatakse muu hulgas muuta VõrdKS § 2 lg 1 nõnda, et edaspidi laieneks VõrdKS § 2 lg 1 tulenev diskrimineerimise keeld kõigile VõrdKS § 1 lg 1 nimetatud tunnustele. VõrdKS § 1 lg-s 1 on tunnustena, mille alusel diskrimineerimine on keelatud, nimetatud rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärvus, usutunnistus või veendumus, vanus, puue või seksuaalne sättumus. Seejuures tuleb seletuskirja kohaselt mõista puuet väga laialt ehk puudega inimeste hulka võivad kuuluda erinevate terviseprobleemidega inimesed, mitte üksnes need, kellele Sotsiaalkindlustusameti poolt on ametlikult määratud puude raskusaste1. Vanus ja terviseseisund/puue on ajalooliselt keskse tähtsusega kriteeriumid kindlustusriski hindamisel elukindlustuses ja kahjukindlustuses ning see ei tulene mitte soovist kedagi diskrimineerida, vaid erinevate kindlustusriskide iseloomust. Seetõttu oleks kavandavate muudatuste jõustumisel nii tarbijate-kindlustusvõtjate kui ka kindlustusandjate jaoks olulised mõjud, mida ei ole seletuskirjas kooskõlas HÕNTE-ga analüüsitud. Etteruttavalt olgu öeldud, et kavandatavate muudatuste jõustumise järgselt võib tekkida olukord, kus kindlustusandjad on sunnitud mõne kindlustusliigi pakkumisest üldse loobuma (nt elukindlustus) või tõstma oluliselt kindlustuse maksumust (nt sõidukindlustus, reisikindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, liikluskindlustus). Kahjuks ei ole kindlustusandjaid kaasatud eelnõu menetlusse varasemalt. Seetõttu oleme sunnitud esitama oma arvamused eelnõu osas alles Riigikogu menetluses. 1 EELNÕU EI LUBA VANUSE (VÕI PUUDE) ALUSEL ISIKUID ERINEVALT KOHELDA KA OBJEKTIIVSETE ASJAOLUDE OLEMASOLUL VõrdKS regulatsiooni ja eelnõuga 519SE kavandatavate muudatuste alusel on keeruline vastata küsimusele, kas kindlustuslepingu sõlmimisest keeldumine või kõrgema kindlustusmakse nõudmine tuginedes isiku vanusele (või puudele) on käsitletav isiku diskrimineerimisena. Seletuskirja selgitused näivad ühelt poolt küll osundavat, et ka eelnõu 519SE koostajate hinnangul ei ole igasugune isiku vanuse (või puude) alusel halvem kohtlemine võrreldes teistega alati diskrimineerimiseks. Diskrimineerimisega on tegemist üksnes siis, kui erinevat kohtlemist ei saa objektiivselt põhjendada ning see ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgiga, kuid seda on eelnõu sõnastusest keeruline tuletada. Seda enam, et expressis verbis on erandid piiritletud §-s 9 sätestatud valdkondadega (nt avalik kord, julgeolek, õiguste ja vabaduste kaitse, tervis, tööhõive), mille alla kindlustust paigutada ei saa. 1 Võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 28 Eesti Kindlustusseltside Liit, registrikood 80007648 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.eksl.ee  -2- Kindlustuslepingute sõlmimise kontekstis on samas diskrimineerimine välistatud, kui kindlustusandja kasutab isiku vanust (või puuet) ühe tegurina, mille alusel statistilistele (empiirilistele) andmetele ja kindlustusmatemaatilistele arvutustele tuginedes loetakse teatud vanusega isikuga kaasnevat riski sedavõrd suureks, et kindlustuslepingu sõlmimine ei ole kindlustusandjale enam majanduslikult mõistlik. Siiski ei ole eelnõus ega seletuskirjas seda kindlustustegevuse suhtes selgelt välja öeldud. Tellisime eelnõu osas õigusanalüüsi advokaadibüroolt Nove. Analüüsis „Võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduses planeeritavate muudatuste mõju kindlustustegevusele“ jõuti järeldusele, et: „1. Eelnõuga 519SE kavandatavad muudatused ei võimalda eri vanuses isikuid või puudega isikut ja puudeta isikut näiteks seoses elu-, tervise-, kriitilise haiguse, õnnetusjuhtumi või reisikindlustusega lugeda erinevas olukorras olevaks. Neid isikuid tuleb käsitleda samalaadses olukorras olevatena ja nende erinev kohtlemine loetakse eelnõu 519SE muudatuste rakendumisel edaspidi VõrdKS kohaselt diskrimineerimiseks. 2. Eelnõuga 519SE kavandatavad muudatused ega VõrdKS ülejäänud regulatsioon ei sisalda erandeid kindlustusandjale, mis võimaldaks kindlustusandjal mitte sõlmida teatud vanuses isiku või puudega isikuga seotud kindlustusriski suhtes kindlustuslepingut, kuigi objektiivsetest statistilistest andmetest ja kindlustusmatemaatilistest arvutustest lähtuvalt kaasnevad selliste isikutega riskid, mida kindlustusandja ei ole valmis aktsepteerima. 3. Sama järeldus kehtib ka isikuga seotud kindlustusriski suhtes arvestatava kindlustusmakse suuruse kindlaksmääramise kohta. Isiku puude või vanuse alusel ei ole eelnõuga 519SE kavandatud muudatuste kohaselt lubatud nõuda kõrgemat kindlustusmakset, kuigi vanuse või puudega kaasneb kindlustusportfellile suurem risk võrreldes teiste kindlustatud isikutega.“. Kindlustuse jaoks on vanuse ja puude kasutamine ülimalt oluline kindlustusriski hindamise seisukohast. Nimetatud kriteeriumite kasutamine on paljudes kindlustusteenustes keskse tähendusega. Meiega tihedalt seotud riikide õigusaktides on kindlustusandja õigus kasutada vanust ja puuet kindlustusriski hindamisel sätestatud expressis verbis õigusaktide tasandil.2, 3, 4 Selguse huvides peaks see olema sätestatud õigusakti tasandil ka Eestis. 2 Läti regulatsioon: Latvian Insurance Contract Law Section 7 (1): Upon concluding an insurance contract, the obligation of a policy holder and insured person is to provide the information requested by the insurer on the condition and circumstances of the insurance object which is necessary for the assessment of the possibility of the occurrence of insurance risk and amount of potential losses, including the information which applies to the health condition of the insured person in personal insurance and is necessary to conclude an insurance contract. The insurer shall also use publicly available information or information at his or her disposal which is lawfully acquired on the condition and circumstances of the insurance object for the assessment of the possibility of occurrence of the insurance risk and possible amount of losses. Latvian Insurance and Reinsurance Law Section 7: The insurer shall determine the amount of the insurance premium. An insurance undertaking or a branch of a foreign insurer shall develop and approve the policy and procedure for the underwriting and determination of the insurance premium and shall be responsible for compliance with these procedures. The insurance premium shall be determined in the amount necessary to comply with the obligations provided for in the insurance contract and to cover the expenses necessary for the performance of insurance. Latvian Insurance and Reinsurance Law Section 9: It shall be prohibited to determine a different amount of the insurance premium on grounds of the following: on the basis of gender or on the grounds of pregnancy or a period following childbirth of up to one year but in the case of a breastfeeding woman - during the entire period of breastfeeding.Latvian Consumer Rights Protection Law Section 3.1: (1) Differential treatment based on sex, race, ethnic belonging or disability of a consumer is prohibited when offering goods or a service, selling goods or providing a service.(2) Differential treatment to a consumer shall be allowed, if offering of goods or a service, selling of goods or provision of a service only or mainly to persons of a particular sex, race or ethnic belonging or persons with disability is objectively substantiated with a legal purpose, for the achievement of which proportional means are chosen. Differential treatment to a consumer based on disability shall be allowed, if it is objectively substantiated with a legal purpose for the achievement of which proportional means are chosen, or if ensuring of equal treatment imposes disproportionate load on the trader or the service provider. (3) The prohibition of differential treatment shall not affect the freedom of conclusion of contracts, except for the case when the choice of a contracting party is substantiated with sex, disability, race or ethnic belonging of the person. (6) Direct discrimination is such attitude towards a person who on the basis of his sex, disability, race, or ethnic belonging in a comparable situation is, was, and could be less favourable than towards another person. Indirect discrimination is a seemingly neutral provision, criterion, or practice that creates or could create an unfavourable outcome on the basis of sex, disability, race, or ethnic belonging of a person, except for the case when such provision, criterion, or practice is objectively substantiated with a legal purpose for the achievement of which proportional means are chosen. 3 Leedu elukindlustuse regulatsioon: Insurance Law art 117(7): In assessing insurance risk, the insurer shall have the right to take account of the insured person’s age, health condition, profession and other objective criteria influencing insurance risk, also ensuring that equal conditions of calculating insurance premiums and benefits would apply to a group of persons of the same risk level. 4 Saksa AGG § 20 lg 2 teine lause saksa keeles: Eine unterschiedliche Behandlung wegen der Religion, einer Behinderung, des Alters oder der sexuellen Identität ist im Falle des § 19 Abs. 1 Nr. 2 nur zulässig, wenn diese auf anerkannten Prinzipien risikoadäquater Kalkulation beruht, insbesondere auf einer versicherungsmathematisch ermittelten Risikobewertung unter Heranziehung statistischer Erhebungen. Inglise keeles: Differences of treatment on the ground of religion, disability, age or sexual orientation in the case of application of Section 19(1) No 2 shall be permissible only where these are based on recognised principles of risk-adequate calculations, in  -3- Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas on jaatatud, et inimeste erinev kohtlemine on põhjendatud, kui selleks on objektiivne ja mõjuv põhjus. 5 Lisaks on seoses vanuse kasutamisega kindlustuses välja toodud, et kuigi vanus on samuti isikuga lahutamatult seotud tunnus (nagu ka sugu, rass, nahavärvus), läbib iga inimene oma elu jooksul eri vanuseetapid. See tähendab, et kui kindlustusmakseid ja ‑hüvitisi arvutatakse vanuse järgi erinevalt, ei ole vaja karta, et kindlustatu satuks isikuna ebasoodsasse olukorda. Igaüks saab elu jooksul kasutada talle vanuse tõttu soodsamaid või vähem soodsaid kindlustustooteid.6 Oluline on rõhutada, et praegu puuduvad ühtlustatud Euroopa Liidu õigusaktid, mis reguleeriksid vanuse ja puude alusel võrdset kohtlemist. Kehtivad direktiivid, mis on üle võetud VõrdKS, reguleerivad võrdset kohtlemist rassilise või etnilise päritolu alusel ning võrdset kohtlemist töö- ja elukutsevaldkonnas. 2008. aastal esitas Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Olgu öeldud, et ka sellesse direktiivi plaaniti kindlustus- ja pangandusteenuste jaoks lisada erireegel, sest vanus ja puue võivad osutuda oluliseks teatavate toodetega seotud riski hindamisel ning seega ka hinna määramisel. Toodi välja, et „Kui kindlustusandjad ei tohi vanust või puuet üldse arvesse võtta, peavad lisakulud täielikult kandma kõik ülejäänud kindlustatud, mis tähendaks tarbijate jaoks suuremaid üldkulusid ja kindlustuskaitse halvemat kättesaadavust.“.7 Põhjenduspunktis 15 märgiti, et: „Kindlustus-, pangandus- ja teiste finantsteenuste pakkumisel kasutatakse puude ja vanusega seonduvaid kindlustusmatemaatilisi ja riskitegurid. Kui tegurid on riski hindamisel keskse tähtsusega, ei tuleks nende kasutamist käsitleda diskrimineerimisena.“. Euroopa Komisjon on vanuse ja puude kasutamise vajadust rõhutanud veel dokumendis „Suunised nõukogu direktiivi 2004/113/EÜ kohaldamise kohta kindlustuse valdkonnas Euroopa Liidu Kohtu otsuse põhjal kohtuasjas C-236/09 (Test-Achats)“.8 Punktis 20 tuuakse välja, et „Vastavalt kavandatavale direktiivile, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistustest või veendumusest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, oleks vanuse ja puuete kasutamine jätkuvalt lubatav, sest seda ei peeta diskrimineerivaks. Kui seadusandja näeb ette, et teatavatel tingimustel ei ole konkreetsed tavad diskrimineerivad, siis ei looda sellega erandit samalaadsetes olukordades võrdse kohtlemise põhimõttest (mis võiks olla lubatav üksnes üleminekuperioodil). Pigem on see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, sest kõnealused olukorrad ei ole võrreldavad ning neid tuleks käsitleda erinevalt (või siis on võrreldavusele vaatamata objektiivne põhjus neid erinevalt käsitleda).“ Joonealuses märkuses 17 on välja toodud, et „Asjaomase sätte eesmärk on pigem tunnistada, et näiteks kaks eri vanuses inimest ei ole elukindlustuse seisukohast sarnases olukorras ning seepärast ei kujuta nõuetekohasel riskihindamisel põhineva kohtlemise proportsionaalsed erinevused endast diskrimineerimist.“.9 Meie arvates näitab osutatud direktiivi menetlus ja sedastatud põhjenduspunktid, et vanuse ja puude teguri keskset rolli kindlustusriski hindamise ja kindlustuse toimimise tagamisel, saab lugeda üldteada asjaoluks, mistõttu ei saa seda käsitada diskrimineerimisena. Nimetatud põhimõte peaks õigusselguse huvides tulenema ka meie võrdse kohtlemise seadusest. 2 VANUSE JA PUUDE ALUSEL INIMESTE ERINEVAKS KOHTLEMISEKS KINDLUSTUSTEGEVUSES ON OBJEKTIIVNE JA MÕJUV PÕHJUS Vanuse ja puude alusel isikute erineva kohtlemise kohta on selgitatud, et üldtunnustatud põhimõtteks loetakse, et elu-, haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse puhul sõltuvad paljud riskid kindlustatud isiku vanusest ja puudest.10 Kuid vanus ja puue mõjutab kindlustusriski oluliselt veel teistestki kindlustusliikides, tehes teenuse kättesaadavaks ja toimivaks (vt tabel, Lisa 1). particular on an assessment of risk based on actuarial calculations which are in turn based on statistical surveys. 5 Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtuasi nr 7710/02 (Grzelak vs Poola) 6 Kohtujuristi ettepanek kohtuasjas C‑236/09 (Test-Achats) allmärkus 37 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=6957C3C8AEA3EDF3C1510D617290C484?text=&docid=82589&pageIndex=0&doclan g=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1116740#Footnote37 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52008PC0426 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52012XC0113%2801%29 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52012XC0113%2801%29#ntc17-C_2012011ET.01000101-E0017 10 Thüsing. Münchener Kommentar zum BGB. 9. Auflage 2021. AGG § 20 Zulässige unterschiedliche Behandlung, vnr 55  -4- Rõhutame, et otseselt ja ulatuslikult puudutab vanuse ja puude küsimus just elukindlustust ning sellega seotud kindlustusriske. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kui planeeritav muudatus toob kaasa keelu arvestada kindlustatu vanust ja terviseseisundit/puuet elukindlustuslepingu sõlmimisel, tähendab see traditsioonilise elukindlustustegevuse lõppu Eestis. Põhjus seisneb selles, et kas kaasnevad riskid ei ole kindlustusandjale aktsepteeritavad või kujuneb kindlustusmakse tarbijatele üle jõu käivaks. Selle vältimiseks on vajalik selgelt sätestatud riskipõhistel asjaoludel lubatav erisus kindlustussektorile. Vanuse mõju kindlustusriskile ja läbi selle kindlustusmakse suurusele näitlikustamiseks toome järgmise näite: https://www.seb.ee/eraklient/kindlustus/elu-ja-tervisekindlustus Kui sisestada erinev vanus, siis on näha kuidas kindlustusmakse muutub, erinedes 18 aastasel ja 60 aastasel ca 5,5 korda. Kogu erinevus tuleneb üksnes riski erinevusest. https://www.seb.ee/eraklient/kindlustus/elukindlustus/seb-kinnisvara-tagatisega-laenu-ja-laenukaitse- kindlustuse Järgnevalt lingilt saab näha kuidas iga aasta makse muutub seoses vanuse muutumisega: https://www.seb.ee/sites/default/files/price_list/Laenukaitse_kindlustuse_hinnakiri_2021_EST.pdf Nt 18 aastase makse on rohkem kui 10x odavam kui 60 aastase oma. Kõigil loetletud juhtudel on maksed otseselt sõltuvad surma tõenäosusest. On fakt, et suremise tõenäosus kasvab samaaegselt vananemisega. Eeltoodud makse erinevus tuleneb üksnes eri vanusega kaasnevast riski erinevusest, mis kajastub otseselt hinnas. Kokkuvõttes on see ilmekas näide, kui erinev on elukindlustuse valdkonnas vanusest tulenev kindlustusrisk ja selle mõju kindlustusmaksele. Kordades väljenduva riski erinevusega isikud on kindlustusloogika järgi täiesti selgelt erinevas olukorras olevad ning oleks meelevaldne regulatiivselt käsitada neid inimesi samalaadses olukorras olevaks. Eurostati andmetest suremustõenäosuste kohta Eestis nähtub, et 80aastase tõenäosus aasta jooksul ära surra on 146 korda suurem kui 20aastasel! Ehk kindlustusriski erinevus on 146 korda. Sellise määraga riskide erinevus saab väljenduda ainult erinevas hinnastamises ja võimaluses lepingut mitte sõlmida. Juhul, kui vanusest sõltumatult on elukindlustuslepingu sõlmimise ja ühetaolise hinnastamise kohustus, siis on ainus võimalik tagajärg riskide haldamiseks kõikide kindlustatute kindlustusmakse ühetaoline suurenemine. Kindlustusmakse suurenemise ulatust on hetkel äärmiselt keeruline prognoosida, kuid hinnanguliselt võib elukindlustusmakse sõltuvalt vanemaealiste kindlustatute osakaalust kindlustusturul suureneda kümnetes kordades, mis tähendab, et elukindlustus ei ole valdavale osale Eesti elanikkonnast rahaliselt kättesaadav ja elukindlustusvaldkond ei ole äriliselt jätkusuutlik. Alternatiiviks kindlustusmakse suurenemisele on elukindlustusteenuste lõpetamine. Ennekõike puudutab see surma kaitsega kindlustusriske (sh. klassikaline elukindlustus), kriitiliste haiguste kindlustust jms. Kindlustuse (jättes välja nn kogumiskindlustuse põhimõttel toimiva ja investeerimisriskiga elukindlustuse) toimimise aluspõhimõte seisneb selles, et kindlustusjuhtumiks oleva sündmuse saabumine ei ole ette teada, vaid see on ootamatu ja ettenägematu. Suremusnäitajatest lähtudes ja arvestades surma tõenäosust, ei ole teatud vanuses surma saabumine olemuslikult ei ootamatu ega ettenägematu sündmus. Seega läheb ainuüksi juba sellest lähtudes kindlustusandjatele vanusest sõltumatu kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse seadmine igas vanuses inimestele selgelt vastuollu kindlustuse üldise olemuse ja toimimispõhimõtetega. Terviseseisund/puue mõjutab samuti isikukindlustuses otseselt kindlustusriski ja kindlustusmakse suurust. Tervet ja terviseprobleemidega/puudega isikut ei saa kindlustuse mõttes pidada samalaadses olukorras olevaks, kuna nende kindlustusrisk on erinev. Isikukindlustuse pakkumine ilma terviseriski arvestamata ei ole mõeldav. Kindlustatud isiku vaimse ja/või füüsilise puude osas võivad kindlustusandjad olla seotud ka edasikindlustuse lepingute või grupi poliitikatega, mille kohaselt puudega isikutele õnnetusjuhtumi või muu isikukindlustuse kaitse pakkumine ei ole lubatud.  -5- Kokkuvõtvalt, kuna vanusest tulenev risk mõjutab väga paljusid kindlustusliike, siis viib VõrdKS plaanitav muudatus ilma kindlustusandjaid puudutava erandita üldise kindlustusmaksete tõusuni, mille tõttu kannatavad eelkõige seni vanuse põhjal madala riskiga hinnastatud kindlustatud isikud. Terviseseisundi/puude arvestamise piirang võib viia isikukindlustuste pakkumise lõpetamiseni. Lisaks pärsib vanuse ja puudega seotud kindlustusriski hindamise keeld inimeste säästuvõimet ja võimalusi eluaseme soetamiseks, sest tänase olukorraga võrreldes tuleb rohkem tasuda elukindlustuse eest, mis pakub rahalist kaitset lähedastele kodu soetaja lahkumisel ning ka pensionikindlustuse eest, mis võiks kaitsta inimest tulevikus pensioniea saabudes vaesusriski sattumast. Vanust ja puuet puudutava teabe kasutamise tähtsus kindlustustegevuses Vanust ja puuet puudutava teabe kasutamine on riskide hindamisel ülioluline. See võimalus toob kasu kindlustuse kliendile alljärgnevalt: 1) See põhimõte leevendab ebasoodsa valiku mõju, mis muidu võib viia olukorrani, et mõned kindlustusteenused ei ole enam kättesaadavad või on pakutav kindlustuskaitse piiratud; 11 2) See soodustab konkurentsi kindlustusseltside vahel, mis toob kasu tarbijatele madalamate hindade ja laiema kindlustuskaitse kaudu; 3) See toob kaasa innovatsiooni, võimaldades kindlustusseltsidel pakkuda laiemat valikut teenuseid suuremale osale elanikkonnast; 4) Suurema makse saaja saab ka suurema hüve; 12 5) See loob võimaluse klientidele kasutada ka muid teenuseid, mis ilma sellise kindlustusriski hindamise praktikata ei oleks võimalik. Seevastu ilma vanuse ja puude kohta teavet kasutamata: 1) oleks mõne kindlustusteenuse ulatus või kättesaadavus piiratud; 2) võib tekkida olukordi, millal pole ebasoodsa valiku tõttu mõned kindlustusteenused enam üldse kättesaadavad; 3) tähendaks, et ainult kõrgeima riskiga kliendid oleks huvitatud selle teenuse ostmisest; 4) on oht, et keskmised kindlustusmaksed suurenevad ja/või kindlustuskaitse väheneb kõigi jaoks; 5) klientide valikuvõimalused väheneksid, sest kindlustusseltsid ei saaks pakkuda mõnesid teenuseid ja samuti oleks kindlustussektoril vähem innovatsioonistiimuleid. 3 ETTEPANEKUD Kokkuvõtvalt leiame, et kindlustusteenuste pakkumisel kasutatavad puude ja vanusega seonduvaid kindlustusmatemaatilised ja riskitegurid on maailma kindlustuspraktikas tavapärased. Need tegurid on riski hindamisel keskse tähtsusega, mistõttu ei tuleks nende kasutamist käsitleda diskrimineerimisena. Kui 11 Ebasoodne valik on üks peamisi põhjusi, miks paljud kindlustusteenused ei ole praktikas võimalikud või kindlustuskaitse on saadaval kliendile ebasoodsatel tingimustel. Kindlustusriski jagavad kliendid, tasudes kindlustusmakseid, mille summast kaetakse kindlustusjuhtumis kannatanutele tekkinud kahjud. Kahjud ei teki tavaolukorras kõikidele kindlustatutele ja mõte on riski jagamises: raha kogutakse kindlustusmaksetena selleks, et mõnele kindlustatule jaguks suure kahju hüvitamiseks. Kahjusummade piisavuse tagamiseks arvutab kindlustusandja üldtuntud kindlustusmatemaatiliste meetoditega välja iga kindlustusvõtja jaoks vastava kindlustusmakse suuruse. Arvutamise juures võetakse arvesse ainult seda informatsiooni, mis mõjutab empiiriliselt tõestatud baasil kindlustusriski suurust- mida suurem on kindlustusrisk, seda suurem on kliendi makstav kindlustusmakse ning vastupidi. Ebasoodne valik tekib olukorras, kui kindlustusandja ei saa kasutada kindlustusriski oluliselt mõjutavat informatsiooni kliendi poolt tasutava kindlustusmakse arvutamisel. See tähendab, et väikse riskiga klientide jaoks osutub selline kindlustus liiga kalliks ning nad ei taha seda kalli hinna tõttu soetada. Aga suure riskiga klientide jaoks muutub kindlustus soodsamaks kui on majanduslikult õigustatud. Sellise arengu tulemusena kindlustavad ainult suure riskiga kliendid, kellele tuleb sagedamini ja suuremaid kahjusid välja maksta. Kahjusumma suurenemine toob sellises olukorras jätkuvalt kaasa kindlustusmaksete suurenemise kliendi jaoks kuni selleni välja, et kindlustavad ainult kõige kõrgema riskiga kliendid, kellel kõigil juhtub palju kahjusid ja suurtes summades. Selline spiraalne areng võib viia kindlustusandja maksejõuetuseni ja kindlustusteenuse kadumiseni. Ebasoodsa valiku tulemusena väheneb inimeste võimalus saada õiglase hinnaga kindlustuskaitset, mis võib halvimal juhul päädida kindlustamise võimaluste kadumiseni. 12 Suuremat kindlustusmakset maksval kindlustusvõtjal on suurem kindlustusrisk. Eelmainitud ebasoodsa valiku puudumisel saab suurema riskiga kindlustusvõtja enda riski kindlustada ja ta saab ka keskmisest rohkem hüve, sest talle hüvitatakse rohkem kahjusid kui keskmiselt. Ebasoodsa valiku tekkimise korral ei pruugi suurema riskiga kindlustusvõtja enam enda riskidele kindlustust saada.  -6- kindlustusandjad ei tohi vanust või puuet üldse arvesse võtta, peavad lisakulud täielikult kandma kõik ülejäänud kindlustatud, mis tähendaks tarbijate jaoks suuremaid üldkulusid ja kindlustuskaitse halvemat kättesaadavust. Veelgi enam, suure tõenäosusega tähendaks see osade teenuste pakkumise lõpetamist kindlustusandjate poolt ja raskeid tagajärgi elukindlustuse ja isikukindlustuse sektorile. Eeltoodust tulenevalt esitame järgmised ettepanekud (alternatiivselt): Ettepanek 1 (esimene eelistus) paragrahvi 2 täiendada uue lõikega 31 järgmises sõnastuses: „Käesolevat seadust ei kohaldata vanuse ja puude osas kindlustustegevusele.“ või paragrahvi 3 täiendada uue lõikega 21 järgmises sõnastuses: „Kindlustustegevuses ei loeta otseseks diskrimineerimiseks isikute erinevat kohtlemist vanuse ja puude alusel.“. Eelistame ettepanekut number 1, kuivõrd vanuse ja puude kasutamist teenuste osutamisel Euroopa Liidu tasandil ei reguleerita. Pealegi on Euroopa Komisjoni järjepidev seisukoht olnud, et eri vanuses inimesed ei ole kindlustuse seisukohast sarnases olukorras ning seepärast ei kujuta nõuetekohasel riskihindamisel põhineva kohtlemise proportsionaalsed erinevused endast diskrimineerimist. Vanus ja puue on kindlustusriski hindamisel keskse tähtsusega, mistõttu ei saa nende kasutamist käsitleda diskrimineerimisena. Seetõttu oleks regulatiivselt kõige otstarbekam jätta vanuse ja puude kasutamine kindlustustegevuses eelnõu kohaldamise alast välja. Ettepanek 2 paragrahvi 9 täiendatakse uue lõikega 31 või KindlTS täiendatakse paragrahviga 2161 järgmises sõnastuses: „31) Kindlustuslepingute sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel ei peeta isiku diskrimineerimiseks isikute erinevat kohtlemist puude ja vanuse alusel, kui see on põhjendatud statistiliste andmete, kindlustusmatemaatiliste arvutuste, meditsiiniliste teadmiste, kindlustushuvi või muude kindlustusriski seisukohalt asjakohaste tõenditega. Iga haigust, mis mõjutab kindlustusriski, loetakse puudeks käesoleva lõike tähenduses.“. Palume meie ettepanekuid eelnõu edasisel menetlemisel arvestada. Oleme meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja oma ettepanekuid täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Jesse juhatuse esimees Martti Merila 667 1809 Andres Piirsalu 667 1800  -7- Lisa 1 Kindlustusliik Riski hindamise praktika selgitus Rahaline mõju 13 Sõidukikindlustus Liikluskindlustuses ning vabatahtlikus sõidukikindlustuses tõuseb risk koos 87 miljonit eurot vanusega (vt. Lisa 1). Mida vanem on isik, seda kõrgem on kahjusagedus. Põhjuseks võib tuua vanemate sõidukijuhtide tähelepanu- ja reageerimisvõime languse, mistõttu on kindlustusmatemaatiliselt põhjendatud suurema kahjususega vanusegrupile kõrgema hinna pakkumine ning seeläbi on võimalik paremat hinda pakkuda vanusegrupile, kus kahjusus on madal. Samuti on liikluskindlustuses kõrgem risk teatud vanuses noortel juhtidel, kelle sõidukogemus tõstab õnnetusse sattumise riski. Juhul kui kindlustusandjal ei ole võimalik enam vanuse põhjal riski hinnata, tõuseb liikluskindlustuse hind seni madala riskiga vanusegrupile ega vasta enam selle grupi tegelikule riskile. Liikluskindlustus Vt. sõidukikindlustuse juures selgitust. Lisaks: kui arvestada kindlustusvõtjate arvu 60 miljonit eurot erinevates vanusegruppides ja neis vanusegruppides vastutava sõiduki juhi vanust vastavates vanusegruppides, eristub selgelt vanusegrupp vanuses kuni 26 aastat. Selles vanusegrupis juhtub keskmiselt neli korda rohkem liiklusõnnetusi. Pensionikindlustus Eluaegse pensionikindlustuse puhul peavad kindlustusandjad arvestama ka sellega, 55 miljonit eurot et pika aja jooksul on keskmine eluiga kasvanud. See tähendab, et nooremate isikute puhul tuleb arvestada eeldatavalt pikema elueaga ja kõrgemate kindlustusmaksetega kui vanemaealiste puhul. Muutes kindlustusmaksed vanusest mittesõltuvaks, peaksid vanemad inimesed hakkama maksma tavapärasest kõrgemaid kindlustusmakseid. Selliselt oleme kokkuvõttes olukorras, kus vanematel inimestel oleks suurem säästuvõime, kuid kuna pensionikindlustuse teenused on kallimad neile, siis muutub selle kasuks otsustamine neile tulevikus vähem kasulikuks ning nooremad inimesed, kes peavad endale eluaseme soetama, peavad maksma rohkem elukindlustuse eest, vähendades samuti oma säästuvõimet tuleviku tarbeks ning esialgsest võidust võrdse kohtlemise mõttes, jäävad kõik vanusegrupid kaotajateks. Eraisiku varakindlustus Kodukindlustuses on vanemate klientide kindlustusmakse soodsam võrreldes 39 miljonit eurot noortega, kuna vanemate klientide kahjusagedus on madalam. Vanemad kindlustusvõtjad on harjunud (omavad oskusi) kodus toimunud pisikahjustusi ise parandama kindlustuse poole pöördumata ning selliselt on võimalik neile soodsat kindlustusmakset pakkuda. Reisikindlustus Kindlustusmatemaatiliste arvutuste põhjal mõjutab vanus kahjukindlustuses riski 6 miljonit eurot lisaks kodukindlustusele, liikluskindlustusele veel sõidukikindlustust, õnnetusjuhtumi- ja reisikindlustust. Reisikindlustuses juhtub sagedamini terviserikkeid vanemate inimestega- nende tervisega seotud kindlustusrisk on kõrgem.14. Kahjustatistika näitab, et pensioniealiste klientidel läheb reisil arstiabi vaja ca 2,5x sagedamini kui 1-63 a vanustel ja keskmine meditsiiniabi kahju 3 korda on suurem. Mida vanemat vanusegruppi vaadelda, seda suurem on kahjusageduse erinevus (mõnes vanusegrupis oleme täheldanud isegi 10 korda kõrgemat kahjusagedust) ja kahjud võivad hõlpsalt ulatuda üle 10’000 euro, kuna näiteks kuuma ilmastikuga riiki reisides on vanemal inimesel reaalne oht sattuda terviserikkega haiglasse. Teoreetiliselt saab kõiki vanusegruppe hinnastada ühesuguse kindlustusmaksega, kuid see teeb nt tudengitele või lastega peredele reisikindlustuse soetamise kallimaks. See aga võib tuua kaasa efekti, kus vähem inimesi soetab endale enne reisi vabatahtliku reisikindlustuse ning reisil tõsise terviserikkega haiglasse sattudes võivad need inimesed väga keerulisse olukorda sattuda, kus puuduvad nii rahalised vahendid kalli arstiabi eest tasumiseks kui ka usaldusväärne rahvusvaheline partner arstiabi organiseerimisel. 13 väljamaksed klientidele 2021. aastal Statistikaameti andmetel 14 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__01Esmashaigestumus/EH01.px/ ja https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__surmad/RV60U/table/tableViewLayout2  -8- Kindlustusliik Riski hindamise praktika selgitus Rahaline mõju 13 Samuti võib see vähendada kindlustusandjate huvi pakkuda klientidele laia kindlustuskaitset, kui riski valimiseks ja hinnastamiseks võimalused puuduvad, mis võivad kaasa tuua ebasoodsa riskivaliku ja suured kahjud. Surmajuhtumikindlustus Statistikaameti andmestik näitab vahemikus 30-60 suremustõenäosuste vahet 3-14 3 miljonit eurot korda naiste ja meeste vahel. Samuti on vanuses 60 suremustõenäosus 11-52 korda suurem kui vanuses 30. Soopõhine hinnastamine on vaatamata objektiivsele statistikale kindlustusandjatele keelatud. Kuna elukindlustuse teenused on pikaajalised, siis tänaseks on selliste muutuste tegelik mõju tarbijatele ja kindlustusandjatele veel teadmata. Vanusepõhine keeld suurendaks määramatust veelgi. See tähendab, et määramatuse suurenemise maksavad kinni kõik kliendid aga kõik kindlustusteenuse pakkujad ei pruugi olla valmis sellist teenust pakkuma. Noored pered, kellel on vajalik eluase ning kui on soov samal ajal käituda vastutustundlikult, peavad arvestama lisaks laenumaksele ka kuluga elukindlustuslepingule, mis hüvitaks-kustutaks surma korral laenujäägi pangale. Vanuse mitte kasutamise korral kindlustusriski hindamisel muutuksid noortele kindlustusmaksed proportsionaalselt kallimaks ning vanematele inimestele oleks teenus odavam kui tegeliku riskipõhise hinnastamise korral. Selliselt muudaks eelnõu kallimaks noorematele ligipääsu eluasemelaenudele, kellel seda on rohkem vaja kui vanemaealistel. Lisaks suurendaks selline otsus pikemaks ajaks määramatust kindlustusandjate lepinguportfellis, sest pole võimalik ennustada tuleviku klientide vanuselist koosseisu ja sellest tulenevalt tehtud hindade õigsust. See aga suurendab kindlustusandjate maksejõuetuse riske ning ühes sellega võib muuta halvemaks kõigi kindlustusvõtjate olukorda. Õnnetusjuhtumikindlustus Vt. selgitust reisikindlustuse juures. 2 miljonit eurot