Eelnõu kooskõlastamiseks

EELNÕU 01.03 .2022 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev as seadus es sätesta takse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ühine põllumajanduspoliitika ) abinõud , nende rakendamise alused ja kor d , riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. § 2. Ühise põllumajanduspoliitika abinõud (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõud käesoleva seaduse tähenduses on: 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamis t , haldamis t ja seire t ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261 ) , alusel ja korras rakendatavad abinõud; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186 ) , alusel ja korras rakendatavad abinõud , sealhulgas artiklis 147 sätestatud riiklik üleminekutoetus; 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607) artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) alusel ja korras rakendatavad abinõud; 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), alusel ja korras rakendatavad turukorraldusabinõud ; 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1–29) sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud; 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 ( ELT L 130, 17. 0 5.2019, lk 1 – 54 ) , alusel ja korras rakendatavad abinõud ; 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70), alusel rakendatavad teavitus- ja müügiedendusmeetmed . ( 2 ) Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil. ( 3 ) Vabariigi Valitsus võib ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks anda oma pädevuse piires korralduse ning valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse piires käskkirja küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil. § 3. Euroopa Komisjoni teavitamine ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisest Kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud andmete esitajat, edastab andmed Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud tähtaegadel ja korras valdkonna eest vastutava ministri määratud riigiasutus. 2. peatükk Rakendavad asutused § 4 . Makseasutus (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise korral on makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 tähenduses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ). (2) PRIA-l on õigus täita makseasutuse ülesandeid alates akrediteerimise otsuse tegemise päevast. (3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu mää ruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise võib makseasutus anda üle teisele asutusele või isikule käesolevas seaduses sätestatud alustel. § 5 . Pädev asutus (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisel on pädev asutus Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 8 alusel kehtestatud õigusakti tähenduses on pädev asutus Maaeluministeerium. § 6. Sertifitseerimisasutus (1) Sertifitseerimisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 9 tähenduses on Maaeluministeerium. (2) Maaeluministeerium võib sõlmida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 12 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli s 9 sätestatud ülesande täitmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu eraõigusliku juriidilise isikuga, kellel on tehniline oskusteave ja teadmis ed ühise põllumajanduspoliitika kohta ning küllaldane toetuste auditeerimise kogemus . Eraõigusliku juriidilise isiku volitamise nimetatud ülesande täitmiseks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 3. peatükk Menetluse üldsätted § 7. Taotluse ja muu menetlusdokumendi esitamine ja muutmine (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu s osalemiseks esitatakse taotlus, maksetaotlus ja muu menetlusdokument PRIA-le või käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule või asutusele elektrooniliselt või kirjalikult paberil . (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada taotluse, maksetaotluse ja muu menetlusdokumendi esitamise üksnes e-teenuse keskkonna kaudu või muul viisil elektrooniliselt. ( 3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud t aotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise korral taotluse esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. ( 4 ) Kui e-teenuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse esitamist, pikeneb toetuse taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamise tähtaeg e-teenuse keskkonna tehnilise vea kõrvaldamiseks kulunud tööpäevade arvu võrra. Kui tehniline viga esineb alla ühe tööpäeva, pikeneb toetuse taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamise tähtaeg ühe tööpäeva võrra. (5) Kui taotleja muudab või võtab tagasi taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi eesmärgiga vältida toetuse vähendamis t või halduskaristus e kohaldamist , vähenda takse tema toetust või kohaldatakse halduskaristust algse taotluse alusel, kui Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. § 8 . Taotluse ja muu menetlusdokumen di kontrollimine (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust kontrolli b PRIA või käesolevas seaduses sätestatud juhul muu isik või asutus . (2) Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning käesoleva seaduse §-s 1 0 nimetatud riigi sihtasutus kontrollivad ü hise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses sätestatud juhul ja ulatuses . ( 3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust kontrollitakse andmekogude ja teiste riigiasutuste valduses olevate andmete alusel, mille nad on saanud seaduses sätestatud ülesannete täitmisel, ning kohapealse kontrolli käigus . ( 4 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab abinõu ga seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas . ( 5 ) Ühise põllumajanduspoliitik a abinõu rakendamise üle tehtavate kontrollide tegemist koordineerib PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist on õigus kontrollida pilti edastavat või salvestavat seadet kasutades . (7) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud seadme kasutamise täpsemad tingimused ja korra. § 9 . Otsuse kättetoimetamine Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud otsus või muu menetlusdokument loetakse haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata isikule elektrooniliselt kättetoimetatuks , kui selle isiku poolt avaldatud elektronposti aadressile on saadetud otsus , otsuse väljavõte või muu menetlusdokument või teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta e-teenuse keskkonnas . 4. peatükk Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 sekkumised 1. jagu Üldsätted § 1 0 . Toetuste andmise korraldamine (1) K äesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud ühise põllumajanduspoliitika abinõude elluviimiseks rakendatakse Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud kava „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027” (edaspidi ÜPP - kava ) alusel: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõike 2 punktis c nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 1 6 osutatud otsetoetuste vormis sekkumis i (edaspidi otsetoetused ); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 5 lõike 2 punktis b nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis osutatud teatavatesse sektori tesse sekkumis i (edaspidi teatavatesse sektoritesse sekkumis e liigid ); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 6 nimetatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III jaotise IV peatükis osutatud maaelu arengu edendamisse sekkumis i (edaspidi maaelu arengu toetused ). (2) ÜPP-kava kiidab Maaeluministeeriumi ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõikes 12 nimetatud muudatused kiidab heaks Maaeluministeerium. ( 3 ) M aaelu arengu toetust antakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi , Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- , K alandus - ja Vesiviljelus fondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231 , 30.06.2021 , lk 159 – 706 ) , artikli 3 4 lõike 1 punkti s b nimetatud tegevuste elluviimise ks (edaspidi LEADER-projektitoetus ) sama määruse artikli 32 lõikes 1 nimetatud kohaliku arengu strateegiate alusel. ( 4 ) ÜPP - kava rakendamisel täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 123 nimetatud korraldusasutuse ülesandeid Maaeluministeerium , kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti . PRIA ja t eised riigi asutused ning isikud täidavad vahendusasutusena neid korraldusasutuse ülesandeid , mille täitmine on neile pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. ( 5 ) Metsanduse valdkonna toetuste andmise korral võib riigi sihtasutus, kellel on küllaldane metsanduse valdkonna toetuste taotluste menetlemise kogemus (edaspidi riigi sihtasutus ), täita järgmisi korraldusasutuse ja makseasutuse ülesandeid: 1) taotluste ja maksetaotluste vastuvõtmine; 2) taotluste ja maksetaotluste nõuetekohasuse kontrollimine; 3) taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine; 4) toetuse vähendamine; 5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine; 7) riikliku järelevalve teostamine; 8) tema otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigi sihtasutuse nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega, määrates kindlaks need sekkumised , mille raames esitatavaid taotlusi ja maksetaotlusi riigi sihtasutus menetleb, ning need käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesanded, mida riigi sihtasutus täidab. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõ ike 6 kohaselt nimetatud riigi sihtasutusega sõlmib PRIA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu. § 1 1 . Kalendri aastal antavate toetuste ja toetuste andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine (1) Need ÜPP-kava sekkumis t e raames antavad toetused , mi da kalendriaastal antakse , kehtestab v aldkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega , märkides vajaduse korral ära need eelarveaastal antavad toetused, mida antak s e ainult maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses. (2) Kohaliku arengu strateegia meetmed, mille raames on kalendri aastal võimalik LEADER-projektitoetust taotleda, taotlusvoorude toimu mise ajad ja nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse määrab kohalik tegevus rühm kindlaks iga kalendriaasta kohta koostatud kohaliku arengu strateegia rakendamise kavas (edaspidi rakenduskava ). ( 3 ) K alendri aastal ettenähtud vahendite jaotuse ÜPP - kava sekkumiste raames antavate toetuste , toetatavate tegevuste, muude ÜPP - kavas nimetatud aluste ja vajaduse korra l taotlusvoorude kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga . Vahendite jaotus on võimalik kehtestada ka pikemaks perioodiks kui kalendri aasta. ( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti des b ja c nimetatud toetuse vahendite jaotuse kohalike tegevus rühmade kaupa kogu programmiperioodiks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. ( 5 ) Kui kohalik tegevusrühm on 2027. aasta 31. detsembriks jätnud kasutamata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse vahenditest üle 20 protsendi, loetakse kasutama ta vahendid 20 protsenti ületavas osas vabanenuks. Nimetatud vabanenud vahendi te jaotuse kohalike tegevusrühmade kaupa aastateks 2028 ja 2029 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. ( 6 ) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis või kohaliku arengu strateegia meedet ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rakenduskavas kalendriaastal ette nähtud . § 1 2 . Kulude mõistlikkus (1) T oetuse abil tehtavad kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning majanduslikult soodsa i mal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud. (2) T oetuse saaja peab toetatava tegevusega seotud kulude tegemisel järgima käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätetatud ostumenetluse nõudeid. ( 3 ) O stumenetluse läbiviimise täpsemad tingimused ja korra, sealhulgas tingimused, millistel juhtudel tuleb ostumenetlus läbi viia riigihangete registris , kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega . ( 4 ) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tegevusega seotud hangete tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. (5) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest võib toetuse saajale antavat toetust vähendada samadel alustel ja ulatuses , nagu seda tehtaks liikmesriigi suhtes kohalduva finantskorrektsiooni puhul. ( 6 ) Kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes on ette nähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, võib toetust taotleda üksnes sellise asja soetamiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud käesoleva seaduse § 11 3 lõikes 5 nimetatud võrdlushindade kataloogi. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud abikõlblik käibemaksuta maksumus (edaspidi piirhind ) ning toetuse andmise tingimustes kehtestatud maksimaalne toetuse määr ja suurus. § 1 3 . T oetuse maksmine (1) T oetus makstakse toetuse saajale, sealhulgas toetuse saajale, kes on valitud hankemenetluse korras, maks e otsuse alusel. (2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maks mise või maksmisest keeldumise otsuse. (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. (4) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA või riigi sihtasutus tunnista da taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. 2. jagu Otsetoetused § 1 4 . O tsetoetused (1) K äesoleva seaduse alusel ja korras antakse igal kalendriaastal otsetoetusi järgmis te sekkumiste raames : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 2 1 kohane jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav põhisissetuleku toetus ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 2 9 kohane jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav täiendav ümberjaotav toetus; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 kohane kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetus . (2) K äesoleva seaduse alusel ja korras võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule anda otsetoetusi järgmiste sekkumiste raames : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 kohane v äikepõllumajandustootja toetus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 30 kohane t äiendav sissetulekutoetus noorele põllumajandustootjale; 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 32 kohane tootmiskohustusega seotud toetus . § 1 5 . Otsetoetuse saamiseks toetuse taotlejale esitatavad nõuded ja toetuse andmise tingimused (1) Otsetoetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 1 nimetatud isik ule või isikute ühendus ele , kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. (2) Otsetoetuse andmise täpsemad tingimused ja korra (edaspidi koos otse toetuse andmise tingimused ) kehtestab kooskõlas ÜPP-kavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 3 ) Otse t oetuse andmise tingimustes võib sätestada: 1 ) toetatavad tegevused ja nõuded taotlejale; 2) toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded; 3) valdavalt või ajutiselt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu; 4 ) toetuse minimaalse ja maksimaalse suuruse ning ühikumäära; 5 ) põlluraamatusse kantavad lisa andmed; 6 ) põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustuse; 7 ) toetuse vähendamise täpsemad alused ja korra ; 8 ) toetuse ühikumäära vähendamise täpsemad alused ja korra; 9 ) toetuse piiramise ja järkjärgulise vähendamise tingimused ja korra; 10 ) ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra; 11 ) toetuse maksmise tingimused ja korra ; 12 ) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed . (4) Otsetoetuse andmise tingimused võib kehtestada eraldi iga otsetoetuse kohta. § 16 . Otse toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1 ) PRIA rahuldab k õik nõuetekohased otsetoetuse taotlused . (2) O tse toetuse andmise tingimuste s sätestatu kohaselt kehtestab toetuse ühikumäära valdkonna eest vastutav minister või otsustab PRIA . Kui otsetoetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt otsustab toetuse ühikumäära PRIA, siis ta arvestab otsetoetuste andmiseks ettenähtud vahendeid ja nõuetekohas te taotlustega hõlmatud t oetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite, loomade või muude toetusõigust andvate ühikute arvu . (3) PRIA arvutab otsetoetuse suuruse , arvestades toetuse ühikumäära, toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite, loomade või muude toetusõigust andvate ühikute arvu, otsetoetuse maksimaalset suurust ja nõu et e rikkumisega seotud vähendamisi. (4) Kui otsetoetuste andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik ra huldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi, vähendab PRIA otsetoetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt kas toetuse ühikumäära või toetuse summat, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui otsetoetuse suurus arvutatakse rohkem kui ühe ühikumäära alusel, võib PRIA vähendada üht, mitut või kõiki ühikumäärasid. (5 ) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 202 1/2115 artikli 31 koha s e kliima- , keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetus e taotlemise korral tehakse enne taotluse rahuldamist kindla ks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust , arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. ( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 kohaldamisel võetakse arvesse isiku poolt toetuse taotlemise aastale vahetult eelne nud kalendriaastal Maksu- ja Tolliametile esitatud andmed põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulude suuruse kohta. ( 7 ) Kui taotlejal on alla ühe hektari põllumajandusmaad, on tootmiskohustusega seotud loomapidamistoetuse miinimumsumma 100 eurot. ( 8 ) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikl is 62 sätestatud alusele teeb PRIA otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus e , kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või taotleja tegevus ei vasta nõuetele , kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist ; 3 ) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid. 3. jagu Teatavatesse sektoritesse sekkumise liigid 1. jaotis Sektoripõhine sekkumine § 1 7 . Sektoripõhine sekkumine (1) Sektoripõhise sekkumise korral antakse toetus t käesoleva seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioon ile ja tootjaorganisatsioonide lii dule . (2) Sektoripõhise sekkumise toetuse saamiseks peab tootjaorganisatsioonil ning tootjaorganisatsioonide liidul olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 50 kohane PRIA heaks kiidetud tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu rakenduskava ning asutatud rakendusfond selle rahastamiseks. (3) Rakendusfondile , tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu rakenduskavale esitatavad täpsemad nõuded ning rakenduskava muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Sektoripõhise sekkumise toetuse andmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Sektoripõhise sekkumise t oetuse andmise tingimustes ja korras võib sätestada: 1 ) toetuse määr a ; 2 ) t aotluse le esitatavad nõuded; 3 ) t aotluse esitamise ja taotluse menetlemise tingimused ning kor ra : 4 ) toetuse maksmise tingimused ja korra ; 5 ) toetuse ettemaksmise tingimused ja korra ; 6) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed. (6) Sektoripõhise sekkumise toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA. ( 7 ) Tootjaorganisatsioon ja tootjaorganisatsioonide liit haldavad oma tegevuseks asutatud rakendus fondi pangakonto kaudu. 2. jaotis Mesindussektori sekkumine § 1 8 . Mesinduskogu ja selle tegevuskava (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatüki 3. jaos sätestatud mesindussektori sekkumise korral antakse toetust mesindussektori isikute ühendustest moodustatud mittetulundusühingule või seltsingule (edaspidi koos mesinduskogu ), ke lle põhikirjaline või seltsingulepingu kohane eesmär k on ÜPP - kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutami n e. (2) Mesinduskogu töötab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP - kavas sätestatud mesindussektori sekkumis viiside kaupa. (3) Mesinduskogu t egevuskava väljatöötamiseks ja elluviimiseks peab mesinduskogu partnerina kaasama vähemalt ühe mesinduse ja meetoodete uuringuid te ge va teadus - ja arendus asutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldase kogemuse ja eksper di teadmis tega isiku . (4) Nõuded mesinduskogule, sealhulgas mesinduskogu liikmele ja liikmete arvu le , ning mesinduskogu tegevuskava ja selles esitatud tegevuste kohta esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 19 . Mesinduskogu t egevuskava hindamine ja heakskiitmine (1) PRIA hindab nõuetekohast mesinduskogu tegevuskava hindamiskriteeriumite alusel . (2) Kui mesinduskogu tegevuskava vastab nõuetele ja on tulnud hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestuses esimesele kohale, teeb PRIA tegevuskava osalise või täieliku heakskiitmi se otsuse. (3) PRIA teeb mesinduskogu tegevuskava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui mesinduskogu või selle tegevuskava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) mesinduskogu ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) tegevuskava ei vasta sellele esitatud nõuete le ; 3) tegevuskavas on teadlikult esitatud valeandmeid; 4) esitatud on mitu tegevuskava ja tegevuskava ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale; 5) tegevuskava rahastamiseks ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. (4) Mesinduskogu t egevuskava PRIA-le esitamisega loetakse taotlus käesoleva seaduse § 1 8 lõikes 1 nimetatud toetuse saamiseks esitatuks ja PRIA tehtud tegevuskava heakskiitmise otsusega loetakse taotlus rahuldatuks. (5) Mesinduskogu t e gevuskava esitamise ja heakskiitmise korra , tegevuskava hindamiskriteeriumid , toetuse määra ja suuruse ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 2 0 . Tegevusaruanne ja toetuse maksmine (1) Mesinduskogu viib heakskiidetud tegevuskavas kavandatud tegevused ellu ja koostab iga tegevuskavaga hõlmatud põllumajandusliku eelarve aasta kohta tegevuskava täitmise aruande (edaspidi tegevusaruanne ) . (2) PRIA kiidab nõuetekohase tegevusaruande heaks. Kui tegevusaruanne ei vasta nõuetele, jätab PRIA selle heaks kiitmata ja peatab tegevuskava rakendamise kuni tegevusaruande heakskiitmiseni. ( 3 ) PRIA otsustab toetuse maksmise käesoleva seaduse § -s 1 3 sätestatud korras. Lisaks käesoleva seaduse § 1 3 lõikes 3 sätestatud alustel e teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse , kui tegevuskava rakendamine on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel peatatud . ( 4 ) Nõuded tegevusaruandele ning tegevusaruande esitamise ja heakskiitmise korra, nõuded maksetaotlusele ja kulusid tõendavatele dokumentidele ning toetuse maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4. jagu Maaelu arengu toetused 1. jaotis Üldsätted § 2 1 . Maaelu arengu toetuse andmise viisid (1) Maaelu arengu toetus t võib anda järgmisel viisil: 1) toetuse andmine avatud taotlemise korras; 2) toetuse andmine hankemenetluse korras või 3) toetu se andmine otsustuskorras. (2) Valdkonna eest vastutav minister otsustab maaelu arengu toetuse andmise viisi ÜPP - kava sekkumis t e või vajaduse korra l sekkumise raames toetatava te tegevus t e kaupa , lähtudes ÜPP - kavast. (3) Sama ÜPP - kava sekkumist või sekkumise raames toetatavat tegevust ei rakendata samal ajal mitmel käesoleva paragrahvi lõi kes 1 nimetatud toetuse andmise viisil. § 2 2 . Maaelu arengu toetuse taotlejale esitatavad nõuded M aaelu arengu toetust võib anda isik ule , kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. 2. jaotis Maaelu arengu toetuse taotluse menetlemine avatud taotlemise korras § 2 3 . Maaelu arengu toetuse andmine (1) Avatud taotlemise korras antakse maaelu arengu toetust konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks või konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. (2) Kui maaelu arengu toetust antakse konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks, valitakse parim taotlus või parimad taotlused taotluste võrdleva hindamise teel. (3) Kui maaelu arengu toetust antakse konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks, antakse toetust taotluste esitamise ajalises järjekorras kuni eelarve ammendumiseni või eelarve piires kõigile taotlejatele , vähendades proportsionaalselt antava toetuse suurust. (4) Kohaliku arengu strateegia rakendamisel antakse LEADER-projektitoetust avatud taotlemise korras. § 24 . Maaelu arengu toetuse andmise tingimused (1) Maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning korra (edaspidi koos toetuse andmise tingimused ) avatud taotlemise korra l kehtestab kooskõlas ÜPP - kavas sätestatuga valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Toetuse andmise tingimustes võib sätestada: 1) toetuse andmise eesmärgi, toetatava d tegevuse d ja toetuse andmise vormi ; 2) abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude liigid ja muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused , sealhulgas toetatava tegevuse elluviimise kulude abikõlblikkuse tähtaja ; 3) kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse tõendamise viisi , tingimused ja korra; 4) toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded; 5 ) toetuse minimaalse ja maksimaalse määra , suuruse ning ühikumäära; 6 ) taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning nõuded toetatava tegevuse elluviimise suutlikkuse kohta ; 7 ) põlluraamatusse kantavad lisa andmed; 8 ) põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustuse; 9 ) taotluse esitamise ja taotluse menetlemise tingimused ning korra; 10 ) taotluse hindamiskriteeriumid , hindamise tingimused ja korra ning taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste puhul; 1 1 ) taotluse rahuldamise aluse vastavalt käesoleva seaduse § -s 2 8 sätestatule; 1 2 ) toetuse vähendamise täpsemad alused ja korra; 1 3 ) toetuse ühikumäära vähendamise alused ja korra; 1 4 ) toetuse saaja kohustused , sealhulgas toetusega seotud kulude ja neid kajastavate kulu- ja maksedokumentide arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise nõuded ning aruannete esitamise tingimused ja korra ; 1 5 ) maksetaotluse le esitatavad nõuded ning maksetaotluse esitamise tingimused ja korra; 1 6 ) toetuse maksmise tingimused ja korra ; 1 7 ) tegevuse elluviimise tähtaja ja tingimused; 1 8 ) toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamise tingimused, sealhulgas sihipärase kasutamise tähtaja; 1 9 ) ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra; 20 ) kohustuse suurendamise, vähendamise, asendamise, üleandmise ja ülevõtmise tingimused ning korra; 2 1 ) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed . (3) Toetuse andmise tingimused võib kehtestada eraldi iga ÜPP - kava sekkumise raames antava toetuse kohta. § 2 5 . Maaelu arengu toetuse taotlemine (1) Maaelu arengu toetuse saamiseks esitab taotleja ettenähtud tähtajal ja korras taotluse PRIA-le või riigi sihtasutusele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) LEADER-projektitoetuse taotleja esitab taotluse PRIA-le kohaliku tegevus rühma kaudu. § 2 6 . Maaelu arengu toetuse taotluse nõuetekohasus (1) Maaelu arengu toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste puhul loetakse taotlus toetusõigusliku maa ja looma osas nõuetekohaseks ka siis, kui toetust on taotletud muu hulgas mitte toetusõigusliku maa ja looma kohta. See ei välista halduskaristuste kohaldamist. ( 3 ) Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet või riigi sihtasutus toetuse andmise tingimustes sätestatud juhul ja ulatuses . § 2 7 . Maaelu arengu toetuse taotluse hindamine (1) Maaelu arengu toetus e taotlusi hinnatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL ) 2021/2115 artiklis 79 nimetatud sekkumis te puhul , kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. (2) Maaelu arengu toetuse taotlusi hin davad PRIA ja riigi sihtasutus toetuse andmise tingimustes sätestatud tingimustel ja korras ning hindamiskriteeriumite alusel. Hindamistulemuste alusel võib moodustada taotluste paremusjärjestuse. (3) Kui toetuse andmise tingimuste kohaselt võib esitada maaelu arengu toetuse taotluse , mis sisaldab rohkem kui üht e toetatavat tegevust, võib toetuse andmise tingimustes ette näha, et toetatavaid tegevusi hinnatakse ja seatakse paremusjärjestus s e eraldi . ( 4 ) LEADER-projektitoetuse taotlusi hindab kohalik tegevusrühm ning tema rahastamisettepaneku alusel kontrollib PRI A taotluste nõuetekohasust. Kui kohalik tegevusrühm on esitanud taotluste paremusjärjestuse ettepaneku, moodustab PRIA nõuetekohaste st taotluste st paremusjärjestuse ning reastab taotlused kohaliku tegevusrühma ettepaneku alusel. PRIA ei asu ise taotluseid üle hindama. ( 5 ) Maaelu arengu toetuse t aotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangu t on keelatud avaldada viisil, mis võimaldab nime ja hinnangut omavahel seostada. § 2 8 . Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui maaelu arengu toetuse taotlus on nõuetekohane ja vastab vajaduse korral hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse taotluste hindamise korral maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste s sätestatu kohaselt: 1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus; 2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused ; 3) kõik taotlused , vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta , või 4) kõik taotlused, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi . (2) Kui toetuse andmise tingimustes ei ole ette nähtud maaelu arengu toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse kõik nõuete kohased taotlused maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste s sätestatu kohaselt: 1) vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta ; 2) vähendades vajaduse korral toetuse ühikumäära või 3 ) eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi . ( 3 ) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru se (EL) 2021/2116 artiklis 62 sätestatud alusele tehakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest : 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõu etele , kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist ; 3) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1 , 2, 6, 7, 8 või 9 kohaselt ; 4) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid. ( 4 ) Maaelu arengu toetuse t aotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA või riigi sihtasutus. ( 5 ) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste taotlemise korral tehakse enne taotluse rahuldamist kind laks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust , arvestades rikkumise raskus t , ulatust, püsivust, kordu vust ja tahtlikkust . ( 6 ) T oetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib maaelu arengu toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärk . Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta taotluste paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi . ( 7 ) Kui toetuse andmise tingimuste kohaselt hinnatakse taotluses sisalduvaid tegevusi eraldi , võib taotluse rahuldada nende tegevuste osas, mis kuuluvad rahuldamisele käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 alusel. ( 8 ) Kui hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab sekkumise, sekkumise raames toetatava tegevuse või muu ÜPP - kavas nimetatud aluse kohta sama aasta maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. ( 9 ) PRIA teeb nende nõuetekohaseks tunnistatud LEADER-projektitoetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise otsuse, mille kohta on kohalik tegevus rühm teinud taotluste rahastamis ettepaneku. § 29 . Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse olulises osas ellu , saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. (2 ) Kui toetuse saaja ei ole võimeline toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul toetatavat tegevust ellu viima, võib PRIA või riigi sihtasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi arvestades toetuse saaja taotluse alusel muuta taotluse rahuldamise otsust ja määrata täiendava tähtaja tegevuse elluviimiseks. (3 ) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja või toetatav tegevus ei vasta muudatuse tulemusena toetuse saamiseks esitatud nõudele; 2 ) muudatus e tegemine kahjustaks avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi . (4 ) Kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti, võib põhjendatud juhul asendada maaelu arengu toetuse abil soetatava asja või tellitava teenuse teise samaliigilise asja või teenusega või muuta kavandatud ehitustöid taotluse rahuldamise otsust muutmata tingimustel, et saavutatakse toetuse andmise eesmärgid, ei esine käesoleva paragrahvi lõike s 3 s ätestatud asjaolusid ega muutu: 1) asja või ehitise kasutamise otstarve; 2) teenuse sisu või tulemus või 3) ehitise algselt kavandatud omadused. (5 ) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus e võib tunnista da täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole toetatavat tegevust tähtaja jooksul ellu viinud; 3 ) toetatavat tegevust ei ole võimalik tähtaja jooksul ellu viia; 4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi; 5) sama otsus e alusel elluviidava tegevusega seoses on talle määratud halduskaristus; 6 ) toetuse saaja taotleb taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamis t . § 3 0 . Toetatava tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist (1) Toetuse andmise tingimustes sätestatud juhul võib pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist rahastada toetatava tegevuse elluviimist riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist . (2) Toetatava tegevuse elluviimist võib käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt rahastada, kui toetuse saaja o n esitanud käesoleva seaduse § 1 04 kohase tagatise, mis katab väljamakstava summa kogu ulatuses . (3) Toetuse andja võib loobuda tagatise esitamisest, kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1 ) töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse raha summa ; 2 ) tegevuse elluviimist rahastatakse Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti c kohaselt. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha võib kasutada üksnes asjakohase toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks. Nimetatud kulude eest peab olema tasutud toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 2029. aasta 1. juuliks. (5) Pärast toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest tasumist esitab toetuse saaja maaelu arengu toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid PRIA-le , kes teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse. ( 6 ) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse väljamakse tegemise korral arvestatakse otsuse kohaselt väljama kstavast toetusrahast tasaarve stuse korras maha käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt toetuse saajale makstud raha. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse väljamakse tegemisest keeldumise otsuse korral maksab toetuse saaja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha tagasi. ( 7 ) Kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema võime kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha sihipäraselt ja tähtpäevaks, võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses, määrata abikõlblike kulude tegemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajast lühema tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist. ( 8 ) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused : 1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt; 2) tema või tema suhtes valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas; 4) t a on varem käesoleva seaduse § 2 8 või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud sihipäraselt ja tähtpäevaks. ( 9 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase rahast use saamise t aotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotlusele esitatavad nõuded ning rahast u se määra ja suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 . jaotis Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER § 3 1 . Kohalik tegevusrühm ja kohaliku arengu strateegia (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 31 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegiate alusel, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. (2) Kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 33 nimetatud kohaliku tegevusrühma määratlusele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik tegevusrühm ). (3) Kohalikule tegevusrühmale esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusrühma põhikirja, liikmesuse , juhtimise ning tegevusaja ja -piirkonna kohta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana. Kohaliku tegevusrühma liige ei tohi üldkoosolekul osaleda ega hääletada teise liikme esindajana. (5) Kohaliku tegevusrühma juhatusel on vähemalt kolm liiget. (6) Kohalik tegevusrühm tagab, et üks kolmandik juhatuse liikmetest vahetub põhikirjas ettenähtud juhatuse ametiaja möödumisel. (7) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse või heaks kiitmata jätmise otsuse. (8) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kohalik tegevusrühm ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) kohaliku arengu strateegia ei vasta strateegiale esitatud nõuete le või strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 3) kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegia kattub tervikuna või osaliselt teise kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegiaga; 4) kohaliku arengu strateegias on teadlikult esitatud valeandmeid. (9) Kohaliku arengu strateegiale esitatavad nõuded, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 32 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 3 2 . Kohaliku arengu strateegia rakendamine (1) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegiat rakendab selle esitanud kohalik tegevusrühm, kes koostab iga kalendriaasta kohta rakenduskava, mis lisaks käesoleva seaduse § 1 1 lõike s 2 sätestatule sisaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendite jaotust. (2) Kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik tegevusrühm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 33 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas: 1) koostab LEADER-projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid; 2) nõustab taotlejat enne taotluse esitamist toetatava tegevuse kohaliku arengu strateegiale vastavuse osas; 3) võtab va stu taotlused; 4) kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale; 5) hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel; 6) teeb vajaduse korra l PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või edastab PRIA-le teabe taotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta; 7) teeb PRIA-le ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse s nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta ning edastab taotlused PRIA-le . (3) Kui koos LEADER-projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevusrühm taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik tegevusrühm LEADER-projektitoetuse taotluse hindamata ning edastab selle PRIA-le märkusega, et taotlust ei olnud võimalik hinnata. PRIA jätab taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. (5) Kohaliku arengu strateegiat võib rakendada ühiselt selliselt, et seda toetatakse vähemalt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning muu asjaomase fondi vahenditest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 31 lõigete 1 ja 3 alusel (edaspidi ühisstrateegia ). (6) Ühisstrateegia hindamiseks ühise vooru korraldamise ning ühisstrateegia rakendamise jälgimiseks asjaomase fondi korraldusasutusega ühiskomisjoni moodustamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga , kooskõlastades selle enne kehtestamist nimetatud korraldusasutusega. (7) Ühisstrateegiale kohaldatakse käesoleva seaduse § 3 1 lõigetes 7 –9 sätestatut. (8) Ühisstrateegiaga seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevuse kulu kaetakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahenditest. 4 . j aotis Maaelu arengu toetuse andmine hankemenetluse korras § 3 3 . Hankemenetlus (1) Maaelu arengu toetust võib anda , viies läbi hankemenetluse riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras ning arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Maaelu arengu toetuse andmisel hankemenetluse korras loetakse taotlus toetuse saamiseks esitatuks riigihangete seaduse kohase pakkumuse, hankemenetluses osalemise taotluse, ideekonkursi puhul ideekavandi või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul taotluse, pakkumuse või huvi kinnitamise teate esitamisega. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded toetuse saajale, toetatava tegevuse ja sõlmitava hankelepingu kohta ning toetuse saaja valikukriteeriumid. (4) Toetuse saaja on isik, kellega Maaeluministeerium või PRIA on sõlmi nud riigihangete seaduses sätestatud korras hankeleping u . (5) Lisaks riigihangete seaduses sätestatud pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alustele kõrvaldatakse pakkuja ja taotleja hankemenetlusest, ku i esinevad käesoleva seaduse §-s 2 8 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. 5 . jaotis Maaelu arengu toetuse andmine otsustuskorras § 3 4 . Maaelu arengu t oetuse andmine otsustuskorras (1) Otsustuskorras võib maaelu arengu toetust anda riiklik u programmi või kava elluviimiseks , kui esineb oluline avalik huvi ja see on koosk õlas Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktidega . Otsustuskorras võib toetust anda ka käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsiooni süsteemi ülesannete täitmiseks. (2) Otsustuskorras võib maaelu arengu toetust anda riigiasutusele, kes seda programmi või kava ellu viib või täidab põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsiooni süsteemi ülesandeid . (3) Maaelu arengu t oetuse andmisel otsustuskorras on abikõlblikud need kulud, mis on abikõlblikud E uroopa L iidu asjakohaste õigusaktide , käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide või ÜPP - kava kohaselt . (4) Maaelu arengu toetuse andmise otsustab minister käskkirjaga, kus määratakse toetuse saaja, toetatav tegevus, toetatava tegevuse eesmärk ja elluviimise tähtaeg ning toetuse suurus . Minister võib käskkirjas täpsustada kulude abikõlblikkust. 6 . jaotis Maaelu arengu toetuse andmine rahastamisvahendi kaudu § 3 5 . Rahastamisvahend (1) Maaelu arengu toetust võib tagastatava toetusena anda ÜPP - kavas sätestatud tingimustel ja korras ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 58 sätestatud rahastamisvahendi kaudu , lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 80 sätestatud tingimustest . (2) Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõu kogu määrusest (EL) 2021/1060 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustest, sõlmib Maaeluministeerium rahastamisvahendi kaudu maaelu arengu toetuse andmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega, mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 X lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine ja õigus võtta lepingutasu . (4) Maaelu arengu toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 22 –30 s ätestatut. (5) Rahastamisvahendile makstakse maaelu arengu toetus käesoleva paragrahvi l õikes 2 nimetatud halduslepingu alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 3 2 sätestatud tingimuste kohaselt. (6) Rahastamisvahendile antud toetust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määr use (EL) 2021/1060 artikli 60 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit ja sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut (edaspidi koos tagasilaekunud vahend ) kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis k ooskõlas sama määruse artikli 60 punktig a 2 ja artikli 62 punktiga 1 kuni 20 29 . aasta 31. detsembrini. (7) 20 30 . aasta 1. jaanuarist kuni 203 7 . aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse määrab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 62 valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 5. jagu ÜPP - kava sekkumiste ga seotud ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ning tingimuslikkus 1 . jaotis Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem § 3 6 . Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (1) Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 1 nimetatud ü ht s e haldus- ja kontrollisüsteem i (edaspidi ühtne süsteem) rakendamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 lõike 1 punktides a – e ja g sätestatut . (2) Ühtset süsteemi rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste suhtes. § 37 . Põldude identifitseerimise süsteem Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõike 1 kohase p õldude identifitseerimise süsteem i rakenda misel arvestatakse sama määruse artiklis 68 ning artiklite 74 ja 75 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatu t . § 38. Georuumiline ja loomapõhine taotlussüsteem (1) Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhiste otse toetuste ja maaelu arengu toetuste puhul esitab taotleja toetuse saamiseks sama määruse artikli 69 lõikes 1 nimetatud georuumili se taotlus e . (2) Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste puhul esitab taotleja toetuse saamiseks sama määruse artikli 69 lõikes 2 nimetatud taotluse. ( 3 ) V aldkonna eest vastutav minister võib k äesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nim etatud taotl uste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõigetes 1– 3 ja 6 ning artiklite 74 ja 75 alusel k ehtestatud õigusaktis sätestatut arvestades määrusega kehtestada : 1) taotlusele esita tavad täpsemad nõuded ; 2) taotluse esitamise ja taotluse menetlemise täpsemad tingimused ning korra ; 3) eeltäidetud taotluses esitatud andmete parandamise täpsemad tingimused ning korra ; 4) taotluse muutmise ja osalise või täielikult tagasivõtmise täpsemad tingimused ning korra . (4) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluste kohta määrusega kehtestada Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõikes 4 nimetatud automaatse taotluste süsteemi ning selle rakendamise täpsemad tingimused ja korra , arvestades sama määruse artikli 69 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 75 alusel kehtestatud õigus aktis sätestatut . § 39 . Pinnaseiresüsteem (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määr use (EL) 2021/2116 artikli 70 lõikes 1 nimetatud pinnaseire süsteemi rake nda misel arvestatakse sama määruse artiklis 70 ning artikli te 74 ja 75 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatut . (2) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pinnaseiresüsteemi rakendamise l on õigus kasutada pilti edastavat või salvestavat seadet. (3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pinnase ire süsteemi rakendamise , sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seadme kasutamise täpsemad tingimused ja korra. § 40 . Toetuse saajate identifitseerimise süsteem Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli s 7 1 nimetatud t oetuse saajate identifitseerimise süsteemi raken da misel arvestatakse sama määruse artikli s 71 ja artikli 74 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatut . § 41 . Kontrollisüsteem Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 72 nimetatud k ontrollisüsteemi rakendamisel arvestatakse sama määruse artiklis 72 sätestatut. 2 . jaotis Tingimuslikkus § 42 . Tingimuslikkus (1) Tingimuslikkus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 12 nimetatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete süsteem . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) PRIA saab kohustada taotlejat, kes on rikkunud püsirohumaa säilitamise tingimuslikkuse nõuet, püsirohumaa tagasi rajama. § 43 . Tingimuslikkuse ga seotud kontrollisüsteem (1) Käesoleva seaduse § 4 2 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist kontrollivad PRIA , Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. (2) PRIA , Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet korraldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli s 83 sätestatut arvestades , sealhulgas muude õigusaktide alusel nendes õigusaktides sätestatud nõuete kontrollimisel. 6 . jagu Seire , aruandlus ja hindamine § 4 4 . Seire ja aruandlus (1) ÜPP - kava s eire andmete kogumise ja aruannete koostamise korraldab PRIA. (2) ÜPP - kava toetust and ev isik ja asutus on kohustatud PRIA-le esitama seire ja aruandluse andmeid. ( 3 ) ÜPP - kava toetust saa v või toetust saanud isik ja asutus on kohustatud esitama toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks vajalikud andmed ÜPP - kava seiret tegevale isikule või asutusele . (4) ÜPP- kava seiret tegeva isiku või asutuse ning ÜPP-kava seire ja aruandluse täpsemad tingimused ja korra kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega . (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 124 sätestatud seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 4 5 . Hindamine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli s 140 sätestatud ÜPP-kava hindamis eks vajalikke tegevusi korraldab Maaeluministeerium . (2) Maaeluministeerium peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamise ks : 1) määra ma Maaeluministeeriumi valitsemisala asutuse või 2) vali ma juriidilise isiku, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping . ( 3 ) ÜPP - kava alusel toetust saanud isik ja asutus esitavad toetuse saamise ja kasutamise kohta hindamiseks vajaliku d andmed ÜPP - kava hindamist tegevale isikule või asutusele. ÜPP - kava hindamist tegev isik või asutus võib toetuse hindamiseks vajalikke tegevusi teha toetuse saaja ettevõttes või majapidamises üksnes toetuse saaja nõusolekul. ( 4 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada ÜPP - kava hindamise täpsemad tingimused ja korra. 7 . ja gu ÜPP - võrgustik § 4 6 . Riiklik ÜPP - võrgustik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 1 26 lõikes 1 nimetatud riikliku ÜPP - võrgustiku ülesannete täitmise korraldab Maaeluministeerium. 8 . ja gu Teavitamine, tähistamine ja viitamine § 4 7 . Teavitamine, tähistamine ja viitamine Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada ÜPP-kava raames antava toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi osalusele viitamise täpsemad tingimused ja korra. 9 . ja gu Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem § 4 8 . Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem (1) Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (edaspidi AKIS ) ülesande ks on arendada teadmussiir de- ja nõustamisteenust, tagada nõustamisteenuse kättesaadavus ning täita muid Euroopa Liidu õigusaktidest ja ÜPP-kavast tulenevaid ülesandeid . (2) AKIS -e ülesandeid täida b [Maaeluministeeriumi hallatav asutus] . PRIA täidab neid AKIS e ülesandeid, mille täitmine on talle pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga . ( 3 ) [Maaeluministeeriumi hallatav asutus] koostab AKIS -e ülesannete täitmiseks tegevuskava , mis sisaldab tegevuste kirjeldust ja nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust. Tegevuskava Maaeluministeeriumile esitamisega loetakse taotlus toetuse saamiseks esitatuks. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud t egevuskava kiidab heaks Maaeluministeerium. Tegevuskava heakskiitmisega loetakse taotlus toetuse saamiseks otsustuskorras rahuldatuks. 5. peatükk Ühise põllumajanduspoliitika kohased programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetused § 49 . Maaelu arengu toetuste andmise korraldamine (1) Maaelu arengu toetusi antakse Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud programmi „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava ) alusel ja korras. (2) Arvestades arengukavas sätestatud tingimusi, antakse maaelu arengu toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 35 lõike 1 punktides b ja c nimetatud tegevuste elluviimise ks ( käesolevas peatükis edaspidi projektitoetus ) sama määruse artikli 33 lõikes 1 nimetatud kohaliku arengu strateegiate alusel. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 65 lõikes 4 nimetatud ülesannete jaotus korraldusasutuse, makseasutuse ja kohaliku tegevusgrupi vahel määratakse kindlaks käesolevas jaos. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 66 lõikes 1 nimetatud korraldusasutuse ülesandeid täidab Maaeluministeerium. (5) Metsanduse valdkonna toetuste andmise korral võib riigi sihtasutus täita järgmisi ülesandeid: 1) taotluste ja maksetaotluste vastuvõtmine; 2) taotluste ja maksetaotluste nõuetekohasuse kontrollimine; 3) taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine; 4) toetuse vähendamine; 5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine; 7) riikliku järelevalve teostamine; 8) tema otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigi sihtasutuse nimetab Vabariigi Valitsus korraldusega, määrates kindlaks toetuse liigid, mille raames esitatavaid taotlusi ja maksetaotlusi riigi sihtasutus menetleb, ja need käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesanded, mida riigi sihtasutus täidab. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt nimetatud riigi sihtasutusega sõlmib PRIA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu. § 50 . Eelarveaastal antavate maaelu arengu toetuste ja toetuste andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine (1) Nende arengukava meetmete, alameetmete ja tegevuse liikide loetelu, mille raames on eelarveaastal võimalik maaelu arengu toetust taotleda, kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega, märkides vajaduse korral ära need eelarveaastal antavad maaelu arengu toetused, mida on võimalik taotleda ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 62 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud iga-aastase maksetaotluse alusel või artikli 76 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses. (2) Kohaliku arengu strateegia meetmed, mille raames on eelarveaastal võimalik maaelu arengu toetust taotleda, ja nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse määrab kohalik tegevusgrupp kindlaks iga kalendriaasta kohta koostatud kohaliku arengu strateegia rakendamise kavas (edaspidi strateegia rakendamise kava ) . (3) Maaelu arengu toetusteks eelarveaastal ettenähtud vahendite jaotuse maaelu arengukava meetmete, alameetmete ja tegevuse liikide ning muude arengukavas nimetatud aluste kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister igal aastal käskkirjaga. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõikes 1 nimetatud toetuse vahendite jaotuse kohalike tegevusgruppide kaupa kogu programmiperioodiks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. ( 5 ) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud toetuse vahendite jaotust ja otsustada käskkirjaga nimetatud toetuse 2022. aasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite jaotuse kohalike tegevusgruppide kaupa. ( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 lõikes 1 nimetatud toetuse jaotuse pikaajaliste programmide puhul otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga kuni programmiperioodi lõpuni olenevalt programmi pikkusest. ( 7 ) Maaelu arengu toetuse taotlemise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist ei ole eelarveaastal ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegia rakendamise kavas , mille PRIA on heaks kiitnud. § 51 . Maaelu arengu toetuse taotlejale esitatavad nõuded ja toetuse andmise tingimused (1) Maaelu arengu toetust võib taotleda isik, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, arengukavas ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. (2) Kooskõlas arengukavas sätestatuga võib v aldkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada m aaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra (edaspidi koos maaelu arengu toetuse andmise tingimused ). (3) Maaelu arengu t oetuse andmise tingimustes võib sätestada: 1) toetatavad tegevused ja nõuded taotlejale; 2 ) abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude liigid ning muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused; 3) kulude mõistlikkuse tõendamise viisi ning tõendamise täpsemad tingimused ja korra; 4) toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded; 5) viite kohaldatavale riigiabiskeemile, kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses; 6) toetuse määra ja suuruse, sealhulgas toetuse minimaalse ja maksimaalse suuruse ning ühikumäära; 7) taotlusele esitatavad nõuded või taotluse vormi; 8 ) põlluraamatusse kantavad lisa andmed; 9 ) taotluse esitamise ja taotluse menetlemise tingimused ning korra; 10 ) taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise korra, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste puhul; 1 1 ) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise korra, sealhulgas rahuldamise aluse, vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatule; 12 ) toetuse vähendamise korra; 1 3 ) toetuse ühikumäära vähendamise alused ja korra; 1 4 ) toetuse saaja kohustused, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud kestvusnõude täitmise kohustuse, maksetaotluse, iga-aastase maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamise tingimused ja korra ning maksetaotlusele ja iga-aastasele maksetaotlusele esitatavad nõuded või maksetaotluse vormi; 1 5 ) tegevuse elluviimise tähtaja ja tingimused; 1 6 ) ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra; 17 ) kohustuse suurendamise, vähendamise, asendamise, üleandmise ja ülevõtmise tingimused ning korra; 18 ) toetuse maksmise tingimused ja korra. (4) Maaelu arengu t oetuse andmise tingimused võib kehtestada eraldi iga arengukava meetme, alameetme ja tegevuse liigi kohta. § 5 2 . Tingimuslikkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28–30 ja 33 nimetatud toetusi taotlevad isikud täidavad käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõudeid. § 53 . Maaelu arengu toetuse andmine rahastamisvahendi kaudu (1) Maaelu arengu toetust võib tagastatava toetusena anda arengukavas sätestatud tingimustel ja korras ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 sätestatud rahastamisvahendi kaudu. (2) Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustest, sõlmib Maaeluministeerium rahastamisvahendi kaudu maaelu arengu toetuse andmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega, mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepinguga lepitakse muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 IV lisas nimetatud tingimustes, et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakendamine ja õigus võtta lepingutasu . (4) Maaelu arengu toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 62 – 68 sätestatut. (5) Rahastamisvahendile makstakse toetus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklites 41 ja 42 ning halduslepingus sätestatud tingimuste kohaselt. (6) Rahastamisvahendile antud toetust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 44 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit ja sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut kasutatakse samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kooskõlas sama määruse artikli 43 lõikega 2 ja artikli 44 lõikega 1 ku ni 202 5 . aasta 31. detsembrini. ( 7) 202 6 . aasta 1. jaanuarist kuni 203 3 . aasta 31. detsembrini käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagasilaekunud vahendi ja sellest saadava tulu, kasumi või muu sissetuleku kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse määrab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 45 valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. § 54 . Kohalik tegevusgrupp ja kohaliku arengu strateegia (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegiate alusel, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. (2) Kohaliku arengu strateegia töötab välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 II osa III jaotise II peatükis nimetatud nõuetele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab kohaliku tegevusgrupi kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik tegevusgrupp ), kooskõlas sama määruse artikli 33 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013 ja lähtudes arengukavast. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k ohalikule tegevusgrupile esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusgrupi põhikirja, liikmesuse , juhtimise, tegevusaja ja -piirkonna kohta . (4) Kohaliku tegevusgrupi üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana. Kohaliku tegevusgrupi liige ei tohi üldkoosolekul osaleda ega hääletada teise liikme esindajana. (5) Kohalik tegevusgrupp tagab, et üks kolmandik juhatuse liikmetest vahetub põhikirjas ettenähtud juhatuse ametiaja möödumisel. (6) Kohaliku tegevusgrupi juhatusel on vähemalt kolm liiget. (7) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse, kui nimetatud strateegia vastab strateegiale esitatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning selle on koostanud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastav kohalik tegevusgrupp. (8) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui kohaliku arengu strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kohalik tegevusgrupp ei vasta talle esitatud nõuetele; 2 ) kohaliku arengu strateegia ei vasta sellele esitatud nõuetest vähemalt ühele; 3) kohaliku arengu strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 4) kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale; 5) kohaliku arengu stratee gias on teadlikult esitatud valeandmeid . (9) V aldkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k ohaliku arengu strateegiale esitatavad nõuded, sealhulgas täpsemad nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamiskriteer iumid . § 55 . Kohaliku arengu strateegia rakendamine (1) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegiat rakendab selle esitanud kohalik tegevusgrupp, kes koostab iga kalendriaasta kohta strateegia rakendamise kava , mis lisaks käesoleva seaduse § 50 lõikes 2 sätestatule sisaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktides d ja e nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendite jaotust. Strateegia rakendamise kava kiidab heaks PRIA. (2) V aldkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada strateegia rakendamise kavale esitatavad nõuded ning selle vastuvõtmise, esitamise ja heakskiitmise korra. (3) PRIA kontrollib kohaliku tegevusgrupi vastavust asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. (4) PRIA teeb strateegia rakendamise kava heakskiitmise otsuse, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele ning sisaldab selle esitamise aastale järgneval kalendriaastal toetatavate tegevuste ja kohaliku arengu strateegia meetmete kirjeldust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust. (5) PRIA teeb strateegia rakendamise kava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) strateegia rakendamise kava ei sisalda selle esitamise aastale järgneval kalendriaastal toetatavate tegevuste või kohaliku arengu strateegia meetmete kirjeldust või nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust; 2) strateegia rakendamise kava ei vasta muudele käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele. (6) Kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik tegevusgrupp Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 34 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas: 1) koostab projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid; 2) võtab vastu taotlused; 3) kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakendamise kavale ; 4) hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel; 5) teeb PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta; 6) teeb PRIA-le ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse s nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta ning edastab taotlused PRIA-le . (7) Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevusgrupp taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel nõutud andmeid või dokumente ei esitata, jätab kohalik tegevusgrupp projektitoetuse taotluse hindamata ning edastab selle PRIA-le märkusega, et taotlust ei olnud võimalik hinnata. PRIA jätab taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. § 56 . Nõustamis- ja koolitusteenuse ning muu teadmussiirde ja teavituse osutaja valimine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 15 lõike 1 punktis a sätestatud nõustamisteenuse osutaja valib sama määruse artikli 15 lõikes 3 nimetatud valikumenetluse kohaselt Maaeluministeerium. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 15 lõike 1 punktis c sätestatud koolitusteenuse osutaja valib sama määruse artikli 15 lõikes 3 nimetatud valikumenetluse kohaselt PRIA. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 lõikes 2 nimetatud toetuse saaja valib pikaajaliste programmide ja nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi puhul riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras PRIA. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud toetuste puhul loetakse taotlus maaelu arengu toetuse saamiseks esitatuks riigihangete seaduse kohase pakkumuse, hankemenetluses osalemise taotluse, ideekonkursi puhul ideekavandi või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul taotluse, pakkumuse või huvi kinnitamise teate esitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul Maaeluministeeriumile ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel PRIA-le . (5) Toetuse saaja on isik, kellega Maaeluministeerium või PRIA on käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel sõlminud riigihangete seaduses sätestatud korras hankelepingu. (6) V aldkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k äesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotlejale, toetuse saajale ja toetatavale tegevusele esitatavad täpsemad nõuded ning toetuse saaja valikukriteeriumid. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud pikaajaliste programmide ja nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi puhul kehtestada määrusega taotlejale, toetuse saajale ja toetatavale tegevusele esitatavad täpsemad nõuded ning toetuse saaja valikukriteeriumid. (8) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 kohase teadmussiirde ja teavitustoetuse puhul tegevuste elluviimiseks prioriteetsete teemade loetelu, pikaajaliste programmide ja nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi puhul programmile esitatavad nõuded ning sama määruse artikli 15 lõike 1 punkti c kohase nõustajate koolituse puhul toetatavate koolituste õppekavad. § 57 . Innovatsiooniklaster ja innovatsiooniklastri tegevuskava (1) Innovatsiooniklaster Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 35 lõike 1 punkti a kohase toetuse saamiseks on sama määruse artikli 2 punkti q tähenduses mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamine ja kelle liikmeteks on kokku vähemalt kümme põllumajandustootjat või -töötlejat, kes ei ole seotud ettevõtjad konkurentsiseaduse tähenduses (edaspidi klaster ). (2 ) Klastri t egevuskava elluviimiseks peab klaster partnerina kaasama vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse või juriidilise isiku, kelle peamine eesmärk on uute toodete, tavade, protsesside või tehnoloogiate arendamine. Klaster võib nimetatud eesmärgi saavutamiseks kaasata lisaks ka teise partneri, kes osaleb tegevuskava elluviimisel. (3 ) Eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks töötab klaster arengukavast lähtudes välja klastri tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust. ( 4 ) Klastri põhikirjas nähakse ette, et klastri tegevuskavaga seotud üldkoosoleku otsus võetakse vastu, kui selle poolt hääletab kokku vähemalt 80 protsenti klastri liikmeks olevatest põllumajandustootjatest või -töötlejatest. ( 5 ) Klaster peab olema avatud teistele klastri tegevuskava eesmärkide elluviimisest huvitatud isikutele. ( 6 ) V aldkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k lastri põhikirja, liikmesuse , juhtimise ning klastri tegevuskava ja selles esitatud tegevuste kohta esitatavad täpsemad nõuded, tegevuskava vastuvõtmise, esitamise ja heakskiitmise korra ning tegevuskava hindamiskriteeriumid. (7 ) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga määrata klastri prioriteetsed tegevusvaldkonnad. § 58 . Klastri tegevuskava hindamine ja heakskiitmine (1) PRIA kontrollib klastri tegevuskava vastavust asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning hindab tegevuskava vastavust hindamiskriteeriumitele. (2) Kui klastri tegevuskava vastab käesoleva seaduse § 57 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning tegevuskava on tulnud hindamistulemuste alusel koostatud klastri tegevusvaldkonna paremusjärjestuses esimesele kohale, teeb PRIA tegevuskava osalise või täieliku heakskiitmise otsuse. (3) PRIA teeb klastri tegevuskava heaks kiitmata jätmise otsuse, kui klastri või tegevuskava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) klaster ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) tegevuskava ei vasta sellele esitatud nõuetest vähemalt ühele; 3) tegevuskava ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 4) tegevuskavas on teadlikult esitatud valeandmeid; 5) klastri tegevusvaldkonna kohta on esitatud mitu tegevuskava ja tegevuskava ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale; 6) tegevuskava rahastamiseks ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. (4) Klastri t egevuskava PRIA-le esitamisega loetakse taotlus käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud toetuse saamiseks esitatuks ja PRIA tehtud tegevuskava heakskiitmise otsusega loetakse taotlus rahuldatuks. (5) K äesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud t oetuse maksab välja PRIA käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud korras. § 59 . Põlluraamat Kui see on maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ette nähtud, kannab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28 ja 29 nimetatud toetuse taotleja veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse lisaks veeseaduses nimetatud andmetele ka toetuse andmise tingimustes nimetatud andmed taotleja põllumajandusliku tegevuse kohta. § 60 . Tehnili s e abi toetus (1) Arengukava elluviimise tehniliseks abiks antakse toetust (edaspidi tehnilise abi toetus ) kooskõlas arengukavaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 59 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõikega 2. (2) Tehnilise abi toetust võivad taotleda korraldusasutus ja makseasutus . (3) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga otsu s tada t ehnilise abi toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja iga-aastase tehnilise abi toetuse vahendite jaotuse toetuse saajate vahel tegevuste kaupa. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada t ehnilise abi toetuse täpsemad nõuded abikõlblike tegevuste ja kulude kohta ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotlusele esitatavad nõuded ning toetuse väljamaksmise korra. (5) Tehnilise abi toetuse taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva seaduse § 65 lõikes 4 sätestatud alustel. (6) Tehnilise abi toetuse maksab välja PRIA käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud korras. § 61 . Kulude mõistlikkus (1) Maaelu arengu toetuse abil tehtavad kulud peavad olema mõistlikud, vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks ning vastama asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, arengukavas ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustele. (2) Kulude tegemisel peavad toetuse taotleja ja toetuse saaja järgima maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid. Kui toetuse taotleja või toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta lisaks järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. (3) Kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes on ette nähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, võib toetust taotleda üksnes sellise asja soetamiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud võrdlushindade kataloogi. Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud abikõlblik käibemaksuta maksumus ning maaelu arengu toetuse andmise tingimustes kehtestatud toetuse maksimaalne määr ja summa. § 62 . Maaelu arengu toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine (1) Maaelu arengu toetuse saamiseks esitab taotleja maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ettenähtud tähtajal ja korras taotluse Maaeluministeeriumile, PRIA-le või riigi sihtasutusele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) P rojektitoetuse taotleja esitab taotluse PRIA-le kohaliku tegevusgrupi kaudu. (3) Maaelu arengu toetuse taotleja on kohustatud: 1) võimaldama kontrollida taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse nõuetekohasust, sealhulgas teha kohapealset kontrolli; 2) teavitama taotlust menetlevat asutust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 3) tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 4) tõendama kulude mõistlikkust; 5) esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse andmise otsustamiseks oluliste asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateabe. (4) Taotluse vastavust maaelu arengu toetuse saamise nõuetele kontrollib Maaeluministeerium, PRIA, riigi sihtasutus või arengukavas nimetatud riigiasutus arengukavas ettenähtud ulatuses või oma pädevuse piires. Taotluse kontrollimise käigus kontrollitakse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik ja asutused kontrollivad taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. (6) Taotluse vastavust maaelu arengu toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas. § 63 . Maaelu arengu toetuse taotluse hindamine (1) Nõuetekohaseid m aaelu arengu toetuse taotlusi hinnatakse maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 49 lõikes 2 nimetatud toetuste taotlusi ning käesoleva seaduse § 56 lõigetes 1–3 nimetatud valikumenetluse korras valitavaid taotlusi ei hinnata, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. (3) Nõuetekohaseid maaelu arengu toetuse taotlusi hindab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ettenähtud tingimustel ja korras Maaeluministeerium, PRIA või riigi sihtasutus. ( 4) Maaelu arengu t oetuse andmise tingimustes võib ette näha, et taotlusi hinnatakse enne nende nõuetekohasuse kindlakstegemist. Sellisel juhul kontrollitakse pärast taotluste paremusjärjestuse koostamist vähemalt nende taotluste nõuetekohasust , mis kuuluksid paremusjärjestuse kohaselt rahuldamisele. (5) P rojektitoetuse taotlusi hindab kohalik tegevusgrupp enne taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimist. (6) Hindamise tulemuste alusel moodustab PRIA või riigi sihtasutus taotluste paremusjärjestuse. Maaeluministeeriumi või kohaliku tegevusgrupi tehtud hindamise korral moodustab taotluste paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindaja esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut. (7) Taotluste hindamisse kaasatud isiku nime ja tema antud hinnangu võib avaldada viisil, mis tagab, et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada. § 64 . Maaelu arengu toetuse vähendamine (1) PRIA või riigi sihtasutus otsustab maaelu arengu toetuse vähendamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 64 lõike 6 ning artikli 77 lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. (2) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest vähendatakse toetuse saajale antavat toetust liikmesriigi suhtes kohalduva finantskorrektsiooniga samadel alustel ja ulatuses. § 65 . Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad maaelu arengu toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuseks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt: 1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus; 2) hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud parimad taotlused või 3) kõik taotlused. (2) Kui käesoleva seaduse alusel ei ole ette nähtud maaelu arengu toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires. (3) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28–30 ning 33 nimetatud toetusteks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik rahuldada kõiki nõuetekohaseid maaelu arengu toetuse taotlusi, võib PRIA või riigi sihtasutus teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse ühikumäära maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud alustel ja korras. (4) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotlust ei rahuldata käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt või 3) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid. (5) Maaelu arengu toetuse t aotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA, Maaeluministeerium või riigi sihtasutus. (6) Maaelu arengu toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta maaelu arengu toetuse taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist. (7) Kui hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab meetme, alameetme, tegevuse liigi või muu arengukavas nimetatud aluse kohta sama aasta toetusteks ettenähtud vahendite jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. (8) PRIA teeb nende nõuetekohaseks tunnistatud projektitoetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, mille kohta on kohalik tegevusgrupp teinud taotluste paremusjärjestuse ja rahastamise ettepaneku. § 66 . Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul ning tingimustel, et tegevus on olulises osas ellu viidud, saavutatakse tegevuse eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. ( 2 ) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja või toetatav tegevus ei vasta muudatuse tulemusena vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele; 2) muudatus on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuse muutmist; 3) muudatus oleks mõjutanud taotluste paremusjärjestust selliselt, et oleks muutunud rahuldamisele kuulunud parim taotlus või parimad taotlused. ( 3 ) Kui maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti, võib põhjendatud juhul asendada toetuse abil ostetava asja või teenuse teise samaliigilise asja või teenusega või muuta kavandatud ehitustöid taotluse rahuldamise otsust muutmata tingimustel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid, ei esine käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud asjaolusid ega muutu: 1) asja või ehitise kasutamise otstarve; 2) teenuse sisu või tulemus; 3) ehitise algselt kavandatud omadused. ( 4 ) Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus e võib tunnista da täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole tegevust ettenähtud tähtaja jooksul ellu viinud; 3) tegevust ei ole võimalik tegevuse elluviimise tähtaja jooksul ellu viia; 4) toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi; 5) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. § 67 . Maaelu arengu toetuse maksmine (1) Maaelu arengu toetus makstakse välja toetuse saajale, sealhulgas toetuse saajale, kes on valitud valikumenetluse korras, toetuse maksmise otsuse alusel. (2) PRIA teeb maaelu arengu toetuse maksmise otsuse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel ja maksab toetuse välja või teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse. (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. (4) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA või riigi sihtasutus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. (5) PRIA peatab toetuse maksmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 64 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. § 68 . Maaelu arengu toetuse maksmine enne kulutuste tegemist (1) Maaelu arengu t oetuse andmise tingimustes sätestatud juhul võib pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist maksta toetuse välja riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist: 1) kui toetuse saaja on esitanud käesoleva seaduse § 10 4 kohase tagatise, mis katab väljamakstava summa kogu ulatuses; 2) tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne , või 3) tagatist nõudmata, kui tegevuse elluviimist rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktide a, d ja e ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 2 kohaselt ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. (2) Usaldusväärsust ei kontrollita nende toetuse saajate puhul, kelle tegevust rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 2 kohaselt. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k äesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetuse maksmise taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse vormi või taotlusele esitatavad nõuded ning rahastamise määra ja suuruse. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust võib kasutada üksnes asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks. Nimetatud kulude eest peab olema tasutud maaelu arengu toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 202 5 . aasta 1. juuliks. (5) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmise korral arvestatakse toetuse maksmise otsuse kohaselt makstavast toetusrahast tasaarvestuse korras maha käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt toetuse saajale makstud raha. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral maksab toetuse saaja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud raha tagasi. (6) Kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad kahtluse alla tema võime kasutada käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust sihipäraselt ja tähtpäevaks, võib toetuse andja otsustada rahastamise väiksemas ulatuses, määrata abikõlblike kulude tegemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajast lühema tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist. (7) Toetuse saaja loetakse piisavalt usaldusväärseks, et maksta toetus välja tagatist nõudmata, kui: 1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt; 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas; 4) ta on varem käesoleva seaduse § 65 või käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud sihipäraselt ja tähtpäevaks. § 69 . Seire ja hindamine (1) V aldkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada a rengukava seire ja hindamise korra. (2) Toetuse saaja esitab maaelu arengu toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks ja hindamiseks vajaliku teabe arengukava seiret ja hindamist tegevale isikule. Arengukava hindamist tegev isik võib toetuse hindamiseks vajalikke tegevusi teha toetuse saaja ettevõttes või majapidamises üksnes toetuse saaja nõusolekul. § 70 . Teavitamine, tähistamine ja viitamine Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada m aaelu arengu toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi osalusele viitamise täpsema korra. 6 . peatükk Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud 1. jagu Üldsätted § 71 . Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisega seotud otsuste tegemine (1) Käesolevas peatükis sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise ga seotud otsuse d teeb Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras PRIA, kui käesoleva seaduse alusel ja korras ei ole otsuse tegemise õigust antud teisele asutusele. ( 2 ) Käesolevas peatükis sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise korral jä etakse taotlus rahuldamata, kui tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) isik , taotlus või kavandatav tegevus ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) isik ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist ; 3) taotluses on teadlikult esita t ud valeandmeid. (3) Kui põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise korral ilmnevad pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud või isik ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle , otsusta takse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistami n e . § 72 . Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõudes osalemise heakskiitmine (1) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul peab isik olema põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõudes osalemise ks heaks kii detud . ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud h eakskiidu taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada k äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud heakskiidu saamise täpsemad nõuded. § 73 . Turuinfo esitamine, kogumine ja töötlemine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 151 ja 223 sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamiseks vajalike Euroopa Komisjonile esitatavate andmete (edaspidi turuinfo ) kogumise ja töötlemise korraldab Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Maaeluministeerium võib turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks: 1) määrata valitsemisala asutuse; 2 ) valida juriidilise isiku, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping , või 3 ) tellida turuinfo kogumise ja töötlemise Statistikaametilt riikliku statistika seaduse § 20 alusel riikliku statistika programmivälise statistikatööna. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel turuinfot koguv ja töötlev isik või asutus tagab turuinfo kogumiseks ja töötlemiseks esindusliku valimi olemasolu ning turuinfo esitajate isikuandmete töötlemise ja kaitse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 224. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valimisse kuuluvad ettevõtjad on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule või asutusele esitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 223 alusel ettenähtud andmed. (5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada turuinfo esitamise, kogumise ja töötlemise täpsemad nõuded ja korra. (6) Statistikaamet teeb Maaeluministeeriumile kättesaadavaks turuinfo esitamiseks, kogumiseks ja töötlemiseks vajalikud andmed. Maaeluministeerium tagab andmete konfidentsiaalsuse. § 74 . Euroopa Komisjonile turuinfo edastamine (1) Turuinfo edastab Euroopa Komisjonile Maaeluministeerium. (2) Kui käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud isiku või asutusega on sõlmitud asjakohane kokkulepe, edastab Euroopa Komisjonile turuinfo see isik või asutus. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada Euroopa Komisjonile turuinfo edastamise täpsemad nõuded ja korra. 2. jagu Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud 1. jaotis Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamine § 75 . Tootjaorganisatsioon T ootjaorganisatsioon ina võib tunnustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) nr 1308/2013 sätestatu d eesmärgil tegutsev at sama määruse artikli 1 lõikes 2 nimetatud põllumajandustoo dete sektorites tegutsevaid tootjaid ühendav at tulundusühistu t või Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „ Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta “ rakendamise seaduses sätestatud Eestis asuv at Euroopa ühistu t , kes vastab tootjaorganisatsioonile esitatud nõuetele . § 76 . Tootjaorganisatsiooni t unnustamine (1) Tootjaorganisatsiooni tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse taotleja vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise III peatükis ja teistes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. ( 2 ) Tootjaorganisatsiooni tunnustatakse tähtajatult. ( 3 ) Tootjaorganisatsioon teavitab PRIA-t oma liikmeskonna muutmisest ning põhikirja ja tootjaorganisatsioonina tegutsemise muude oluliste asjaolude muutumisest. ( 4 ) Tootjaorganisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded tootjaorganisatsioonile, tema põhikirja , liikmete arvu ning toodangu koguse või väärtuse kohta , tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded ja teavitamisel esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 77 . T ootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamine (1) Käesoleva s seaduse s tootjaorganisatsiooni tunnustamise kohta sätestatut kohald atakse ka t ootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise tootja organisatsiooni suhtes, kui Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ( 2 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada t ootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded tootjaorganisatsioonile, tema põhikirja , liikmete arvu ning toodangu koguse või väärtuse kohta , tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded ja teavitamisel esitatavate andmete loetelu. 2. jaotis Sekkumiskokkuost ja eraladustamine § 78 . Kontrolliasutus sekkumiskokkuostu ja eraladustamise rakendamise korral (1) Kokkuostetava ja eraladustatava põllumajandustoote vastavust koostis- ja kvaliteedinõuetele ning ladustamiskoha nõuetekohasust ja sekkumiskokkuostu korral käitleja käitlemisruumi, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumi nõuetekohasust kontrolli vad Põllumajandus- ja Toiduamet ning PRIA. (2) Sekkumiskokkuostu korral sekkumistoote teise liikmesriiki pakkumisel väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet kvaliteedisertifikaadi . (3) Põllumajandustoote teises liikmesriigis eraladustamise korra l väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet tõendi toote päritolu kohta. § 79 . Sekkumiskokkuostul kasutatav ladustamiskoht (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus t e (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2021/2116 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu d nõuete le vastav ladustamiskoht leitakse hankemenetluse kaudu riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras. ( 2 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada sekkumiskokkuostul kasutatavale ladustamiskoha kohta esitatavad täpsemad nõuded. § 80 . Sekkumiskokkuostu ja eraladustamise korraldamine (1) Põllumajandustoote sekkumiskokkuostu korral esitab isik pakkumuse ning eraladustamise korral pakkumuse või taotluse eraladustamislepingu sõlmimiseks PRIA-le . (2) Eraladustamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumuse või taotluse rahuldamise korral sõlmib PRIA isikuga eraladustamislepingu . (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandustoote sekkumiskokkuostu ja eraladustamise täpsema korra, sealhulgas sekkumiskokkuostu ja sekkumisvarudest pärit toote müümise täpsema korra , ning pakkumuse kohta esitatavad nõuded ning nõuded eraladustamislepingu sõlmimiseks esitatava pakkumuse ja taotluse ning eraladustatava põllumajandustoote kohta . 3. jaotis Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasnevate haridusmeetmete ja seonduvate kulude toetus § 81 . Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasnevate haridusmeetmete ja seonduvate kulude toetuse andmine (1) Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasnevate haridusmeetmete ja seonduvate kulude toetust (edaspidi koos koolikava toetus ) antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alusel ja korras. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 8 nimetatud riikliku strateegia (edaspidi koolikava strateegia ) kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Koolikava toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõikes 1 nimetatud nende tegevuste elluviimise ks, mille toetamine on ette nähtud koolikava strateegias. (4) Koolikava toetuse raames toetatavad tegevused, sealhulgas pakutavate toodete ja pakkumisega kaasnevate haridusmeetmete loetelu, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Kaasnevate haridusmeetmete rakendamiseks antava toetuse määra kogu koolikava toetusest ning kaasnevate haridusmeetmete puhul ühe lapse kohta antava koolikava toetuse suuruse kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes nõukogu määruse (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (ELT L 346, 20.12.2013, lk 12–19), artikli 5 lõikes 1 sätestatud ülemmäärast ning sama artikli lõike 2 teise alalõigu alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kulude ülemmäärast. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga otsustada riikliku lisatoetuse andmise nende tegevuste elluviimise ks, mille toetamine on ette nähtud koolikava strateegias, arvestades selleks riigieelarvest eraldatud rahalisi vahendeid. § 82 . Koolikava toetuse andmise korraldamine (1) Koolikava toetuse saamiseks esitab heakskiidetud taotleja taotluse PRIA-le . (2) Koolikava toetuse taotluse võivad esitada haridusasutus, linna- ja vallavalitsus oma haldusterritooriumil paikneva haridusasutuse kohta ning puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkuja. (3) Linna- ja vallavalitsus ning puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkuja võivad koolikava toetust taotleda, kui nad on selles haridusasutusega kirjalikult kokku leppinud. (4) Õppepäeva jooksul pakutava puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise eest antava koolikava toetuse määra ühe lapse kohta arvutab PRIA, arvestades selleks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite jaotust, abisaa v ate laste arvu ning õppepäevade arvu. PRIA avaldab toetuse määra oma veebilehel kümme tööpäeva enne taotlusperioodi algust. (5) Haridusasutuses pakutava puu- ja köögivilja vastavust turustusstandarditele ning piima ja piimatoote vastavust kvaliteedi- ja koostisnõuetele kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. (6) Kohapealset kontrolli haridusasutuses, sealhulgas sellises haridusasutuses, kes ise koolikava toetust ei taotle, kuid osaleb koolikava toetuse rakendamisel, teeb PRIA. (7) Koolikava toetuse saaja teavitab haridusasutuses avalikkust toetuse saamisest ja kasutamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 24 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras. § 83 . Koolikava toetuse seire ja hindamine (1) Koolikava toetuse saaja esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks ja hindamiseks vajaliku teabe. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada koolikava toetuse rakendamise seire ja hindamise korra. 4. jaotis Kaubavahetus kolmanda riigiga § 84 . Kontrolliasutus kolmanda riigiga kaubavahetuse korral (1) Põllumajandustoote ja töödeldud põllumajandustoote Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral kontrollib Maksu- ja Tolliamet impordi- ja ekspordilitsentsi ning muu nõutud dokumendi olemasolu ja nõuetekohasust, toote vastavust impordi- ja ekspordilitsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile, toote päritolu, sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist. (2) Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ettenähtud juhtudel kontrollib põllumajandustoote nõuetekohasust eksportimisel ning väljastab asjakohase tõendi Põllumajandus- ja Toiduamet. (3) Imporditud humala ja humalatoodete kvaliteedistandarditele vastavust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. ( 4 ) Kolmas riik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuv riik. § 85 . Põllumajandustoodete kaubavahetus kolmanda riigiga ( 1 ) Muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete impordilitsentsi saamiseks peab isiku olema heaks kiitnud PRIA. Nimetatud impordilitsentsi saanud isik esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 177 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kanepiseemnete kasutamist tõendavad dokumendid PRIA-le 12 kuu jooksul impordilitsentsi väljastamise kuupäevast arvates. ( 2 ) PRIA kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kanepiseemnete kasutamist tõendavate dokumentide vastavust Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktidele ning teeb kohapealset kontrolli. ( 3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandustoote impordi- ja ekspordilitsentsi andmise täpsemad nõuded. ( 4 ) P õllumajandustoote impordi- ja ekspordilitsentsi andmise tingimustes võib sätestada: 1) nõuded impordi- ja ekspordilitsentsi saamiseks; 2) taotl use esitamise ja taotluse menetlemise korra ; 3) taotlusele esitatavad nõuded ; 4) nõuded kanepiseemete kasutamist tõendavatele dokumentidele. ( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 190 kohaselt peavad imporditud humal ja humalatooted vastama Euroopa Liidus koristatud humala või sellest valmistatud toodete kvaliteedistandarditele. 5. jaotis Koostis- ja kvaliteedinõuded ning turustusstandardid § 86 . Koostis- ja kvaliteedinõuded ning turustusstandardite nõuded (1) Põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedi nõuetele ning turustusstandardite nõuetele vastavu se määramise l käesoleva seaduse alusel ei kohaldata maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-des 33 – 35 sätestatut. Põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandard ite nõuetele vastavuse määramise analüüs tehakse Põllumajandus- ja Toiduameti valitud laboratooriumis. ( 2 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandustoote pakendamise ja märgistamise täpsemad nõuded ning Euroopa Liidu õigusaktides lubatud erandid turustusstandardite täitmisele põllumajandustoodete liikide kaupa. ( 3 ) Põllumajandustoote vastavust Euroopa Liidu õigusaktides turukorralduslikul eesmärgil põllumajandustootele kehtestatud turustusstandardite, kvaliteediklasside, koostis- ja kvaliteedinõuetele ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõuetele kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. (4) Põllumajandus- ja Toiduamet täidab k oostis- ja kvaliteedinõue te ning turustusstandardite ga seotud ülesandeid, mille täitmine on talle pandud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga. § 87 . Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassid (1) Lihakäitlemisettevõt tes peab täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) nr 1308/2013 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud veise - , sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside nõudeid. (2) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside täpsemad nõuded ning veise-, sea- ja lambarümpade kohta esitatavate nõuete kohaldamise ulatuse, meetodid ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasse võib määrata isik, kes on läbinud veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramise koolituse ning saanud Põllumajandus- ja Toiduameti sellekohase tunnustuse. (4) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise saamise nõuded ning tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise nõuetekohasust ning kuni 12 kuu vanuste veiste liha kategooriatesse liigitamist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. § 88 . P õllumajandustoodete turustusstandardid (1 ) Kodulinnumunad , kodulinnuliha ning oliiviõli peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) nr 1308/2013 artiklite s 75 ja 78 sätestatud turustusstandarditele. ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa IX osas nimetatud puu- ja köögiviljad peavad vastama sama s määruse artiklites 75 ja 76 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud turustusstandarditele nendes õigusaktides sätestatud tingimustel . ( 3 ) Turustusstandarditele vastavuse kontrollimise ks vajaliku teabe hoidmiseks asutab Põllumajandus- ja Toiduamet puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu. (4) Puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kantakse nende ettevõtjate , kes tegelevad turustusstandarditega hõlmatud Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa IX osas loetletud puu- ja köögivilja turustamisega , kohta järgmised andmed: 1) ettevõtja nimi ja registri - või isiku kood , registri- või isikukoodi puudumise korral ettevõtja asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus või isiku sünniaeg; 2) ettevõtja kontaktandmed ja tegevuskoht ; 3) teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul ettevõtja asukoha aadress, kui see erineb tema postiaadressist; 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa IX osas nimetatud puu- ja köögivilja liik ; 5 ) erimärgistusloa number. ( 5 ) Puu- ja köögivilja turustav ettevõtja, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 91 punkti b alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korra kohaselt liigitatud madalaimasse riskikategooriasse, kes vastab samas õigusaktis sätestatud nõuetele ja kellel on erimärgistuse luba, võib pakendi märgistamisel kasutada sama määruse kohast erimärgistust. ( 6 ) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab erimärgistuse loa andmise või sellest keeldumise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. ( 7 ) Andmed ettevõtjale antud erimärgistuse loa kohta avaldab Põllumajandus- ja Toiduamet oma veebilehel. ( 8 ) P uu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse kohta esitatavad nõuded ning täpsemad tingimused ettevõtja andmete kandmiseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega . 6 . jaotis Erakorralised meetmed § 89 . Erakorralised meetmed (1) Kui Euroopa Komisjon võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 219 – 221 alusel vastu meetme i d, sealhulgas t uruhäirete, loomahaiguste , taimekahjurite ning tarbijate usalduse kaotuse ja muude probleemide vastu, võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada nende meetmete rakendamise täpsemad alused ja korra, lähtudes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetest. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 220 lõikes 3 nimetatud taotluse esitab Euroopa Komisjonile Maaeluministeerium. 7. peatükk Euroopa Liidu ja r iiklikud kvaliteedikavad § 90 . Euroopa Liidu ja riiklikud kvaliteedikava d (1) Kvaliteedikava käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Komisjoni tunnustatud kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote kvaliteedi kava ning käesoleva seaduse alusel ja korras Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud kvaliteedikava . (2) Kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote vastavust asjaomasele spetsifikaadile ja registreeritud nimetuse turul kasutamise vastavust Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele ning k valiteedikava nõuetekohasust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet täidab kvaliteedikavaga seotud ülesandeid, mille täitmine on talle pandud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga. § 91 . Euroopa Liidu kvaliteedikava (1) K aitstud päritolunimetusega või geograafilise tähisega p õllumajandustoo de , toi t , piiritusjoo k või vein või garanteeritud traditsiooniline põllumajandustoode või toit on käesoleva seaduse tähenduses toode, mille nimetus on registreeritud ühel järgmiste st alus test : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 92–123 või 3) Euroopa Parlamendi j a nõukogu määrus e (EL) 2019/787 artiklid 21–42 . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel toote nimetuse registreerimiseks esitab taotleja taotluse Maaeluministeeriumile, kes otsustab taotluse nõuetekohasuse ja Euroopa Komisjonile edastamise või edastamata jätmise. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel toote nimetuse registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetest. (4) Tootja või töötleja teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit enne kaitstud päritolunimetuse ga või geograafilise tähise ga põllumajandustoote või toidu või garanteeritud traditsioonilise põllumajandustoote või toidu turule viimist. Kui nimetatud põllumajandustoode või toit ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 artiklis 7 või 19 sätestatud tootespetsifikaad ile , keelab Põllumajandus- ja Toiduamet toote turule viimise. § 92 . Riiklik kvaliteedikava (1) K valiteedikava töötab välja ja seda rakendab käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing (edaspidi koos kvaliteedikava rakendav tootjarühm ) . (2) K valiteedikava rakendav tootjarühm võtab k valiteedikava vastu mittetulundusühingute seaduse § 7 või tulundusühistuseaduse § 6 kohases põhikirjas või võlaõigusseaduse § 580 lõike 1 kohases seltsingulepingus sätestatud korra kohaselt üldkoosoleku, volinike koosoleku või seltsinglaste otsusega. (3) Kvaliteedikava peab vastama järgmistele nõuetele : 1 ) kvaliteedikava raames toodetud lõpptoode on põllumajandustoode või jaekaubanduses realiseeritav toiduks ettenähtud eriliste omadustega toiduaine, mille tootmise põhitoorainena kasutatakse 100 protsendi ulatuses kvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate toodetud põllumajandustooteid; 2 ) kvaliteedikava raames toodetud lõpptoode vastab vähemalt ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 84 punkti b alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõu d ele ; 3) kvaliteedikava peab olema avatud ka teistele huvitatud isik utele . ( 4 ) K valiteedikava rakendava tootjarühma juhatus peab kvaliteedikavas osalejate nimekirja. (5) Kvaliteedikava s sätestatud nõuetele vastavust kontrollib kvaliteedikava rakendava tootjarühma valitud, kuid kvaliteedikavas osalejatest sõltumatu asjaomaste teadmiste ja oskustega ning käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav isik või asutus. ( 6 ) T äpsemad nõuded kvaliteedikava, sealhulgas seda rakendava tootjarühma , kvaliteedikavas osaleja ja kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse kohta kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega . § 93 . K valiteedikava tunnustamine ja tunnustamata jätmine ning tunnustamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) K valiteedikava tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse kvaliteedikava vastavust Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. ( 2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib kvaliteedikava nõuetekohasust ning teeb kvaliteedikava tunnustamise, tunnustamise otsuse muutmise või tunnustamata jätmise otsuse. K valiteedikava ei tunnustata enne tehnilisest normist teavitamise menetlemise läbimist. ( 3 ) K valiteedikava tunnustatakse tähtajatult. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb kvaliteedikava tunnustamata jätmise otsuse, kui kvaliteedikava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kvaliteedikava ei vasta selle kohta esitatud nõuetele ; 2) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid; 3) kvaliteedikava rakendav tootjarühm ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tege mist . ( 5 ) K valiteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, nõuded taotluse le ning kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 6 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib kvaliteedikava tunnustamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest : 1) kvaliteedikava rakendav tootjarühm esita b sellekohase taotluse või lõpetab oma tegevuse ; 2) kvaliteedikava ei vasta selle kohta esitatud nõuetele ; 3 ) kvaliteedikava rakendav tootjarühm ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet kvaliteedikava kohta esitatud nõuete täitmise üle. § 94 . Tunnustatud kvaliteedikava kohta andmete avaldamine Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab oma veebilehel tunnustatud kvaliteedikava, seda rakendava tootjarühma nime ja tunnustatud kvaliteedikavas osalejate nimed. 8 . peatükk Teavit us - ja müügiedendusmeetmed § 95 . Teavit us - ja müügiedendusmeetmed (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 14 liikmesriigile pandud lihtprogrammide elluviimise, seire ja kontrolliga seotud ülesandeid ning sama määruse artiklis 25 sätestatud meetme mõju hindamisega seotud ülesandeid täidab PRIA. ( 2 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamise , sealhulgas rakendamisel osaleva partneri valimise täpsemad nõuded ja korra. 9 . peatükk Üleminekutoetused § 96 . Üleminekutoetus (1) Need üleminekutoetused, mida on võimalik eelarve aastal taotleda, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eelarve aastal antavateks üleminekutoetusteks ettenähtud vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Üleminekutoetuse taotlemise õigust ei teki ja toetust ei maksta, kui selle toetuse andmist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määrusega eelarveaastal ette nähtud. § 97 . Üleminekutoetuse saamise nõuded (1) Üleminekutoetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik kasvatatava toetusõigusliku põllumajanduslooma kohta või üleminekutoetuse toetusõiguse alusel. (2) Üleminekutoetuse saamise nõuded kehtestab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 14 7 sätestatud alustega valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga üleminekutoetuse liigi kohta. § 98 . Üleminekutoetuse toetusõigus (1) Ülemineku toetuse toetusõigus on käesoleva seaduse alusel isikule määratud või isiku omandatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud toetusõigus. (2) Ü leminekutoetuse toetusõiguste määramise aluseks on: 1) isikule 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud nende hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2013, lk 1–69) , artiklis 141 ja IX lisas nimetatud põllukultuure; 2) isikule 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud ning 2018. aastal Põllumajandus- ja Toiduameti poolt põldtunnustatud nende heinaseemnepõldude hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 XI lisa punktides 3 ja 4 nimetatud liigi seemet, välja arvatud hariliku herne ( Pisum sativum L. ( partim )) ja põldoa ( Vicia faba L. ( partim )) seeme; 3) isikule 2015. aasta 31. märtsi seisuga määratud piima tootmiskvoot kilogrammides; 4) isiku poolt põllumajandusloomade registri andmetel 2018. aasta 31. detsembri seisuga peetavate selliste veiste ja piimalehmade arvule vastav loomühikute arv , kes olid 2018. aasta 31. detsembri seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtpäevale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50 -protsendilise lihatõu veresusega vasikas; 5) isiku peetavate uttede arv, mis põllumajandusregistri andmetel 2018. aasta 31. detsembri seisuga ei ole väiksem kui kümme. (3 ) Teave isikule määratud ülemineku toetuse toetusõiguse kohta avaldatakse PRIA veebilehel. § 99 . Ülemineku toetuse toetusõiguse üleandmine (1) Isik, kellel on üleminekutoetuse toetusõigus, välja arvatud heinaseemne üleminekutoetuse toetusõigus, võib seda võõrandada. (2) Isik, kes on omandanud üleminekutoetuse toetusõiguse võõrandamise teel, esitab võõrandamiskokkuleppe kohta kirjaliku teabe PRIA-le hiljemalt koos asjakohase üleminekutoetuse taotlusega, mille alusel teeb PRIA kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. (3) Üleminekutoetuse toetusõigus on päritav. Üleminekutoetuse toetusõigust pärima õigustatud isik esitab pärimist tõendavad dokumendid PRIA-le hiljemalt koos asjakohase üleminekutoetuse taotlusega, mille alusel teeb PRIA kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. (4) Üleminekutoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Määratud üleminekutoetuse toetusõigust ei saa võõrandada väiksemas mahus kui üks ühik, välja arvatud juhul, kui PRIA on määranud üleminekutoetuse toetusõiguse, mille suurus on ühiku murdosa. (6) Isik, kes on omandanud üleminekutoetuse toetusõiguse võõrandamise teel, ei saa seda võõrandada, välja arvatud otsejoones ülenejale ja alanejale sugulasele ning külgjoones sugulasele ja abikaasale, kui toimub põllumajandusettevõtte üleandmine samale isikule. (7) Kui üleminekutoetuse toetusõiguse aluseks olev põllumajandusmaa või -loom oli muul õiguslikul alusel kui omandiõigus selle isiku kasutuses, kellele üleminekutoetuse toetusõigus määrati, siis kasutusõiguse lõppedes ei lähe toetusõigus üle põllumajandusmaa või -looma omanikule. § 100 . Üleminekutoetuse taotlemine ja taotluse menetlemine (1) Üleminekutoetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse PRIA-le . (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada üleminekutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded. (3) Üleminekutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta. § 101 . Üleminekutoetuse vähendamine (1) Üleminekutoetust vähendatakse, kui: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL ) 2021/2115 artikli 21 kohase jätkusuutlikkuse tagamiseks makstava p õhi sissetuleku toetuse kindlaksmääratud hektarite arv on väiksem taotleja ülemineku toetuse toetusõiguste arvust; 2) kindlaksmääratud põllumajandusloomade arv on väiksem taotlusel märgitud põllumajandusloomade arvust; 3) taotleja peetavasse põllumajandusloomade arvestusse või veisepassi on teadlikult kantud valeandmeid. (2) Üleminekutoetuse vähendamise ja selle arvutamise täpsemad alused toetuse liikide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 102 . Üleminekutoetuse taotluse rahuldamata jätmine Üleminekutoetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotleja ei ole põllumajandusliku tegevusega tegelev isik või ei kasvata toetusõiguslikku põllumajanduslooma; 2) taotlejal ei ol e ülemineku toetuse toetusõigust; 3) taotluses esitatud või menetluse käigus kindlaksmääratud põllumajandusmaa pindala või põllumajandusloomade arv on väiksem toetuse saamiseks vajalikust põllumajandusmaa pindalast või põllumajandusloomade arvust; 4) taotleja ei vasta muudele toetuse saamise nõuetele; 5) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid; 6) taotleja ei võimalda teha kohapealset kontrolli. § 103 . Üleminekutoetuse ühikumäär (1) Üleminekutoetusteks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (2) PRIA otsustab üleminekutoetuse ühikumäära, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud rahaliste vahendite jaotusest ja toetusõiguslikuks tunnistatud ülemineku toetuse ühikutest ning järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. 10 . peatükk Tagatised § 104 . Tagatise esitamine (1) Nende ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul, mille rakendamise korral näevad Euroopa Liidu määrused või käesolev seadus ette kohust u se täitmise tagamiseks tagatise andmise, esitatakse tagatis PRIA-le deposiidina või garantiina . (2) Tagatist ei nõuta, kui on täidetud Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 64 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimused. (3) Tagatis esitatakse ja vabastatakse ning tagatist kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 64 ning sama artikli lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustel ja korras. ( 4 ) Valdkonna eest vastutav minister võib ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks vajaduse korral kehtestada määrusega tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise täpsema korra. 1 1 . peatükk Põllumajandusarvestuse korraldamine § 105 . Põllumajandusliku raamatupidamise andme võrk (1) N õukogu määruse (EÜ ) nr 1217/2009 , millega luuakse Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (ELT L 328 , 15.12.2009, lk 27) , artiklis 7 sätestatud kontaktasutuse ülesan nete täi tmist korral dab Maaeluministeerium . (2) Maaeluministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontaktasutuse ülesannete täitmiseks määrata valitsemisala asutuse või valida juriidilise isiku, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping . (3) P õllumajanduslik e raamatupidamis andmete kogumiseks sõlmib k ontaktasutus andmekogujatega ja aruandvate majapidamistega nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 art ikli 5a alusel koostatud valimiplaani alusel asjakohased lepingud . (4) Käesoleva paragrahvi l õikes 3 nimetatud aruandvad majapidamised ei saa lepingu lõppemisel keelata lepingu kehtivuse ajal esitatud andmete edasist töötlemist. § 106 . Põllumajandusarvestuse korraldamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 05.02.2004, lk 1–87) II lisas nimetatud põllumajandusarvestuse näitajate hinnangulised andmed koondab Maaeluministeerium ning kalendriaasta lõpptulemuste andmed Statistikaamet samas määruses ettenähtud tähtaegade jooksul . 12 . peatükk Ühise põllumajanduspoliitika abinõud ega seotud halduskaristused § 107 . Ühise põllumajanduspoliitika abinõud ega seotud halduskaristused (1) Käesolevat peatükki kohaldatakse käesoleva seaduse 4. ja 6. –8. peatükis sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõude suhtes. (2) Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2116 ja nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) sätestatut , kohaldatakse ü hise p õllumajanduspoliitika abinõude puhul Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks halduskaristusi . (3 ) Halduskaristuste kohaldamisel võetakse olenevalt tuvastatud rikkumisest või nõudele mittevastavusest arvesse tuvastatud rikkumise või nõu dele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. (4 ) Halduskaristust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõikes 5 sätestatud juhtudel. (5 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul otsustab halduskaristuse kohaldamise PRIA. (6 ) Kui toetuse andmise otsustab muu asutus või riigi sihtasutus, teavitab ta viivitamata PRIA t taotluse menetlemisel ilmnenud asjaolust, mis viitab vajadusele otsustada halduskaristuse kohaldamise üle. ( 7 ) Kui toetuse taotleja annab oma põllumajandusliku majapidamise täielikult või osaliselt üle isikule , keda loetakse temaga seotud isikuks tulumaksuseaduse § 8 tähenduses , siis : 1) lähevad halduskaristuse otsusest tulenevad tagajärjed proportsionaalses osas üle põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale , kui üleandja suhtes on kohalda tud käesoleva s peatükis sätestatud halduskaristust ; 2) rakendatakse halduskaristust proportsionaalses osas põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale , kui üleandja tegevusega seoses on tuvastatud käesoleva s peatükis sätestatud hald uskaristuse kohaldamise alused. § 108 . Halduskaristus pettuse eest (1 ) Kui toetuse taotleja esitab teadlikult valeandmed, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus, eesmärgiga saada alusetult ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, keelatakse taotlejal ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames toetuse taotlemine kuni kaheks kalendriaastaks, mis järgnevad valeandmete esitamise tuvastamise kalendriaasta le. (2) Kui toetuse taotleja taotleb ü hise p õllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, mille taotlemine on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusega keelatud, tagastatakse taotlus seda läbi vaatamata. § 109 . Ühtse haldus- ja kontrollisüsteem iga seotud h alduskaristused (1) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslik pindala, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud pindala ületavale pindalale vastava toetuse suuruse võrra. (2) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslik pindala, jäetakse tema taotlus täielikult rahuldamata. (3) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslike loomade arv, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud loomade arvu ületavale loomade arvule vastava toetuse suuruse võrra. (4) Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslike loomade arv, jäetakse tema taotlus täielikult rahuldamata. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud halduskaristusi ei kohaldata, kui taotlusel märgitud pindala suuruse ja kindlaksmääratud toetusõigusliku pindala suuruse erinevus on kuni kolm protsenti või kuni kaks hektarit. Halduskaristuse kohaldamata jätmise aluseks on kas eelnimetatud protsendimäär või hektarite arv olenevalt sellest, kumma puhul on pindala erinevus väiksem. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud halduskaristusi ei kohaldata, kui taotlusel märgitud loomade arvu ja kindlaksmääratud toetusõiguslike loomade arvu erinevus on kuni kolm looma. § 110 . Tingimuslikkuse ga seotud halduskaristused (1 ) Kui taotleja rikub käesoleva seaduse § 4 2 lõikes 1 nimetatud nõudeid, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 84 ja 85 sätestatud alu sel ja ulatuses ning artikli 85 lõike 7 alusel kehtestatud õigusakti s sätestatud alusel ja ulatuses halduskaristust. (2 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud halduskaristust toetuse saaja ja kalendriaasta kohta Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021 /2116 artikli 84 lõike 2 punkti b alusel ei kohaldata, kui karistuse summa on kuni 100 eurot. (3) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud halduskaristust ei kohaldata Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 84 lõike 2 punkti s c sätestatud juhul. (4) K äesoleva paragrahvi lõ ikes 1 sätestatud halduskaristuse puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 1 07 lõikes 7 sätestatut põllumajandusliku majapidamise ülevõtja suhtes ka siis, kui ülevõtja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. § 111 . Teavitus- ja müügiedendusmeetmega seotud halduskaristus K omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3–8) , artiklis 5 sätestatud juhtudel kohaldab PRIA teavit u s - ja müügiedendusmeetmeid rakendavale organisatsioonile samas artiklis sätestatud alustel ja ulatuses halduskaristust. 1 3 . peatükk Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register § 112 . Põllu majandustoetuste ja põllumassiivide register (1) P õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri (edaspidi register ) eesmärk on koguda, töödelda ja säilitada andmeid ühise põllumajanduspoliitika abinõude, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude ning kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks ja järelevalve teostamiseks . (2) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Registri vastutav töötleja on PRIA ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. § 113 . Registrisse kantavad andmed (1) Registrisse kantakse ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku ja taotluse kohta esitatud ning ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise käigus saadud järgmised andmed: 1) ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed tema tegevuskoha ja arvelduskonto kohta ning tema kontaktandmed ; 2) ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud taotluse andmed , taotluse menetlemise käigus saadud andmed ning toetuse saamise ja kasutamise kohta kogutud seireandmed , mille töötlemine on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määr use (EL) 2021/2115 artiklis 13 0 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 223 või nende määruste alusel kehtestatud õigusaktides ; 3) ühise põllumajanduspoliitika rakendamise käigus tehtud otsuste, sõlmitud lepingute ja sooritatud toimingute andmed. (2) Registri osadeks on p õllumassiivi kaart ja võrdlushindade kataloog. (3) Põllumassiivi kaart koostatakse maakatastriseaduse §-s 13¹ nimetatud kõlvikukaardi ja sama seaduse §-s 14 1 nimetatud aluskaartide alusel. ( 4 ) Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivil asetsevate maastikuelementide ja põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimused ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 5 ) V õrdlushindade kataloog i kantakse maaelu arengu toetuse abikõlblikuks kuluks oleva asja või teenuse kinnitatud piirhind koos andmetega vastava asja või teenuse kohta, mille puhul maaelu arengu toetuse andmisel kasutatakse võrdlushindade meetodit. ( 6 ) Võrdlushindade kataloogi kantavate asjade ja teenuste loetelu, piirhinna mõistlikkuse kontrollimise ja kinnitamise ning andmete kataloogi kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 7 ) Registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. R egistrisse kantud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata avaldus andmete muutmiseks. § 114 . Registriandmete avaldamine (1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku , tema taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Lisaks avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu õigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, seiret või hindamist tegeval isikul seireks või hindamiseks vajalikus ulatuses ning menetlusse kaasatud eksperdil. § 115 . Registriandmete avalikustamine (1) PRIA avalikustab käesoleva seaduse alusel oma veebilehel järgmised andmed: 1) Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli s 98 nimetatud andmed; 2) isiku identifitseerimiseks ettenähtud unikaalse numberkoodi, kui toetust saanud isiku nime ei avalikustata Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 98 lõikes 4 sätestatud juhul; 3) põllumassiivide andmed ja põllumassiivide kaardid; 4) isikule määratud tootmiskvoodi suuruse; 5) säilitatava püsirohumaa pindala põllumassiivide kaupa; 6) püsirohumaa osakaalu vähenemise korral uuesti rajatava püsirohumaa pindala; 7) põllumassiivil asetsevad maastikuelemendid; 8 ) tunnustatud tootjarühma nime, tootjarühma põhitoote kirjelduse ja tootjarühma liikmete nimed; 9) t unnustatud t ootjaorganisatsiooni nim e, valdkonna , kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud , ja tootjaorganisatsiooni liikmete nime d; 10 ) võrdlushindade kataloogi kantud asjade ja teenuste andmed ning piirhinnad. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed avalikustatakse vastavalt Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 100 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatule. 1 4 . peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve § 116 . Riikliku järelevalve ulatus ja teostajad (1) Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. ( 2 ) A sjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning k äesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. ( 3 ) Käesoleva seaduse 6 . peatüki 2. jao 3 . jaotises sätestatud koolikava toetuse andmise üle teostab PRIA riiklikku järelevalvet ka sellises haridusasutuses, kes ise koolikava toetust ei taotle, kuid kes osaleb koolikava toetuse rakendamisel. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ning riigi sihtasutus teostavad riiklikku järelevalvet nende ÜPP-kava sekkumiste kohta esitatud nõuete täitmise üle, m illele vastavust nad kontrollivad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud juhul ka taotluste lahendamisel. (5) K äesoleva seaduse §-s 78 sätestatud põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavuse üle ning ladustamiskoha nõuetekohasuse ja sekkumiskokkuostu korral käitleja käitlemisruumi, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumi nõuetekohasuse üle teostavad riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet ning PRIA. ( 6 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisel riiklikku järelevalvet: 1) k äesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatud turuinfo esitamise kohustuse täitmise ja esitatud andmete õigsuse üle ; 2 ) k äesoleva seaduse § 8 0 lõikes 3 nimetatud sekkumisvarudest pärit toote müümisel toote Euroopa Liidu sisese kasutusotstarbe kindlaksmääramise korral toote koguste vastavuse üle ; 3 ) käesoleva seaduse § 85 lõike 5 sätestatud imporditud huma la ja humalatoodete kvaliteedistandarditele vastavuse üle ; 4 ) k äesoleva seaduse § -des 86 ja 88 sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuete ning turustusstandarditele vastavuse üle; 5) käesoleva seaduse §-s 87 nimetatud veise-, sea- ja lambarüm pade kvaliteediklassi de määramise nõuetekohasuse ning kuni 12 kuu vanuste veiste liha kategooriatesse liigitamise üle . (7 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet ka k äesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud määruste alusel põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi või veini Euroopa Liidu kvaliteedimärki kandva toote registreeritud spetsifikaad ile vastavuse ja registreeritud nimetuse nõuetekohase kasutamise üle ning k äesole va seaduse §-s 9 3 sätestatud alusel ja korras tunnustatud kvaliteedikava täitmise või rakendamise üle. ( 8 ) Maksu- ja Tolliamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 8 0 lõikes 3 nimetatud sekkumisvarudest pärit toote müümisel toote vahelattu paigutamise ja laost väljaviimise üle kolmandasse riiki eksportimise korral, kui toodet ladustatakse enne eksportimist mujal kui sekkumislaos . ( 9 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada turuinfo esitamise kohustuse täitmise ja esitatud andmete õigsuse üle järelevalve teostamise korra. ( 10 ) Puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse järelevalve täpsema korra ning turustusstandarditele vastavuse järelevalve erikorra jaemüügi etapil kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 1 1 ) Vajaduse korral osutab PRIA kontrolli tegemisel Euroopa Komisjonile ametiabi. § 117 . Tehingute kontroll (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 1 16 sätestatule teostatakse riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 I V jaotise III peatükis sätestatud tehingute teostamise ja nõuetekohasuse üle samas määruses sätestatud alustel ja korras. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud järelevalvet teostab PRIA selleks määratud struktuuriüksus. § 118 . Haldusjärelevalve korraldus ( 1 ) Haldusjärelevalve käigus kontrollitakse käesoleva seaduse kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmist , ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, kui toetuse saajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus. ( 2 ) Käesoleva seaduse § 4 lõike 3, § 6 lõike 2, § 34 lõike 2, § 3 5 lõike 2, § 45 lõike 2 punkti 2, § 49 lõike 2 , § 73 lõike 2 punkti 1 ja § 105 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Maaeluministeerium. ( 3 ) Käesoleva seaduse § 4 lõike 3, § 6 lõike 2, § 34 lõike 2, § 35 lõike 2, § 45 lõike 2 punkti 2, § 49 lõike 2, § 73 lõike 2 punkti 1 ja § 105 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu ühepoolse lõpetamise ning muu sellise asjaolu ilmnemise korral, mis takistab halduslepingu sõlminud isikul halduslepingut edaspidi täita, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle Maaeluministeeriumile, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise. ( 4 ) Käesoleva seaduse § 1 0 lõike 7 ja § 49 lõike 7 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet PRIA. ( 5 ) Käesoleva seaduse § 1 0 lõike 7 ja § 49 lõike 7 alusel sõlmitud halduslepingu ühepoolse lõpetamise ning muu sellise asjaolu ilmnemise korral, mis takistab halduslepingu sõlminud isikul halduslepingut edaspidi täita, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle PRIA-le , kes korraldab haldusülesande edasise täitmise. ( 6 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vastu võetud asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-s 116 sätestatud isik või asutus, kui toetuse saajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus. § 119 . Haldusjärelevalv e erisused kohaliku tegevusrühma tegevuse nõuetekohasuse kontrollimisel (1) PRIA kontrollib kohaliku tegevusrühma ja tema tegevuse vastavust Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning nõuab kohalikult tegevusrühmalt viivitamata nende nõuete täitmist, kui ilmneb, et kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta nõuetele või kohalik tegevusrühm takistab oma tegevuse üle järelevalve teostamist. ( 2 ) Kui kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides, käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul tegevusrühmal jätkata kohaliku arengu strateegia või ühisstrateegia rakendamist, võib PR IA peatada kohaliku tegevusrühma õiguse võtta vastu LEADER-projektitoetuse taotluseid ja neid menetleda. ( 3 ) Kohalik tegevusrühm , kelle puhul PRIA on peatanud LEADER-projektitoetuse taotluste menetlemise, võib taotluste menetlemist jätkata PRIA sellekohase kirjaliku nõusoleku kättetoimetamisest alates. PRIA annab nõusole ku, kui kohalik tegevusrühm ja tema tegevus vastavad kõik idele asjakohas tele nõuetele . ( 4 ) Kui kohalik tegevusrühm ei ole määratud tähtpäevaks täitnud kohustusi, mille täitmist on PRIA nõudnud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, võib PRIA peatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti s c nimetatud toetuse maksmise kohalikule tegevusrühmale või Maaeluministeerium tunnistada kehtetuks kohaliku arengu strateegia või ühisstrateegia heakskiitmise otsuse. § 120 . Riikliku järelevalve erimeetmed (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtiolekuajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata. (3) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbivaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust. (4) Riikliku järelevalve meetmeid võib kohaldada sellest ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalevale isikule ette teatamata. Riikliku järelevalve meetme kohaldamisest võib ette teatada üksnes siis, kui etteteatamine ei ohusta meetme kohaldamise eesmärgi saavutamist. § 121 . Riikliku järelevalve erisused (1) Riikliku järelevalve meedet kohaldav korrakaitseorgani ametiisik kannab järelevalvetoimingu tegemise ajal vajaduse korral või isiku nõudmisel isiku antud eri- või kaitseriietust. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nende järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab korrakaitseorgani ametiisik kandma eri- või kaitseriietust, mille ostmise kulud kaetakse riigieelarvest. (3) Korrakaitseorgan võib ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks esitatud nõuete täitmise ja toetuse saaja tegevuse nõuetekohasuse kontrollimiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ka ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isikuga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab nimetatud abinõude rakendamisega seotud andmeid või dokumente, ning toetatava tegevuse elluviimise kohas. § 122 . Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud vaidluste lahendamine (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud vaidluste korral tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Kui vaie esitatakse riigi sihtasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide riigi sihtasutus. (3) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat. § 123 . Toetuse tagasinõudmine (1) Kui pärast toetuse maksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuete le mittevastavuse , nõuete rikkumise või halduskaristuse kohaldamise tõtt u alusetult, võib toetuse saajalt nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 , Euroopa Parlamendi ja nõu kogu määrustes (EL) 2021/2116 ja (EL) 2021/2115 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides sätestatud alustel ja tähtajal . Toetuse tagasinõudmise otsuse teeb PRIA. (2) Kui pärast üleminekutoetuse maksmist selgub, et toetus on makstud alusetult, nõutakse see toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Toetus e tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates. (3) Käesoleva seaduse § 3 0 lõike 1 ja § 68 lõike 1 kohaselt saadud raha nõutakse tagasi käesoleva seaduse § des 1 24 –1 26 sätestatud korras, kui toetuse saaja kohta tehakse E uroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmisest keeldumise otsus või kui toetuse saaja on saadud raha kasutanud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. ( 4 ) Kui tagasi nõutakse toetus, mis on e baseaduslik või väärkasutatud riigiabi n õukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29) , tähenduses , nõutakse see tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätesta tud alustel ja korras ning sellisel juhul tagasinõudmise suhtes käesoleva seaduse §-e 1 24 – 1 26 ei kohaldata . § 124 . Toetus e tagasimaksmine (1) Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates, kui Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (2) PRIA tasaarvestab tagasinõutava toetuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 58 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimuste kohaselt toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates. (3) Kui toetuse saaja jätab toetuse tagasinõudmise otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul täitmata ja kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik tagasinõutavat toetust tasaarvestada, on PRIA -l õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasaarvestamist võib teha ka pärast toetuse tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele andmist. (5) Käesoleva seaduse alusel antava toetuse maksmise nõue ei ole toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav. (6) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastatav toetus, siis intress ja viimasena viivis. § 125 . Toetus e tagasimaksmise ajatamine (1) PRIA võib ajatada toetuse tagasimaksmise toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel. T oetuse tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta toetuse tagasimaksmise ajakava kohaselt 12 kuu jooksul toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates . Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on õigus nõuda tagatist . (2) PRIA võib ajatada toetuse tagasimaksmise täiendavalt kuni 12 kuu ks , kui toetuse tagasimaksmine esialgse tähtaja jooksul võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks . (3) Kui toetuse saaja ei tasu toetuse tagasimaksmise ajatamise korral osamakseid toetuse tagasimaksmise ajakava kohaselt, võib PRIA tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja võimaluse korra l tagasinõutava toetuse tasaarvesta da . Kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik tagasinõutavat toetust tasaarvestada, on PRIA -l õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. § 126 . Viivis ja intress (1) Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetus t ei ole tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetusraha suuruse. ( 2 ) Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intress i alates käesoleva seaduse § 1 24 lõikes 1 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor võetakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe. ( 3 ) Viivist ja intressi ei nõuta riigiasutuselt, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise või intressi tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist või intressi Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses. ( 4 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisele ei kohaldata riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut. 1 5 . peatükk Vastutus § 127 . Andmete esitamise nõude rikkumine (1) Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks turuinfo esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 128 . Menetlus Käesoleva seaduse §-s 1 27 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on oma pädevuse piires PRIA või Põllumajandus- ja Toiduamet. 1 6 . peatükk Rakendussätted § 129 . Makseasutuse akrediteering E nne 20 23 . aasta 1. jaanuari kehtinud korras akrediteeritud makseagentuur täidab makseasutuse ülesandeid akrediteerimise otsuses sätestatud kohustuste osas edasi. § 130 . Seaduse kohaldamine enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud halduslepingu suhtes Enne 20 23 . aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 6 lõike 2, § 65 lõike 7 ja § 68 lõike 2 alusel sõlmitud ning käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv haldusleping kehtib kuni lepingus sätestatud tähtpäevani. § 1 31 . Seaduse kohaldamine enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud muu lepingu suhtes (1) Enne 20 23 . aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 85 lõike 1 ja § 86 lõike 2 alusel sõlmitud ning käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv leping kehtib kuni lepingus sätestatud tähtpäevani. (2) Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 71 alusel läbiviidud riigihangete tulemusel sõlmitud hanke lepingud nõ ustamis- ja koolitusteenuste osutamiseks ning teadmussiirde pikaajaliste programmide ellu viimiseks kehtivad kuni lepingus sätestatud tähtpäevani. § 1 32 . Volitusnormi kehtivus (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ( RT I, 04.12.2014, 3 ) alusel antud õigusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni. (2) Aastatel 20 23 –20 25 võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusakte muuta. § 13 3 . Ühise põllumajanduspoliitika abinõu s osalemi ne (1) Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise käigus tekkinud õigused ja kohustused j äävad kehtima ka pärast käesoleva seaduse jõustumist . (2) Enne 20 23 . aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28–30 ja 33 nimetatud toetust saanud isikud täidavad alates 2023. aasta 1. jaanuarist seni kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud nõuete asemel käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõudeid . ( 3 ) Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise puhul tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 134 . Kohalik tegevusrühm Käesoleva seaduse 5 . peatükis nimetatud kohalik tegevusgrupp loetakse kohalikuks tegevusrühmaks , lähtu des Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 33. § 135 . Puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu ning erimärgistuse luba (1) Käesoleva seaduse § 88 lõikes 3 nimetatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu. (2) Käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud erimärgistuse luba, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras, kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni. § 136 . Toidukvaliteedikava tunnustatuse kehtivus Enne 2023. aasta 1 . jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud toidu kvaliteedikav a loetakse käesoleva seaduse alusel tunnustatud kvaliteedikavaks . § 137 . Tootjarühma tunnustatuse kehtivus Enne 20 23 . aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 88 alusel tunnustatud tootjarühm a tunnustus kehtib kuni ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise lõpuni . § 138 . Enne käesoleva seaduse jõustumist antud toetuse tagasinõudmine (1) Enne 20 23 . aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetus nõutakse tagasi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasi nõutud toetuse puhul arvestatakse viivist ja intressi käesolevas seaduses sätestatud määras sellelt toetuse osalt, mis on tagasi maksmata 2023. aasta 1. jaanuari seisuga. (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasi nõutud toetuse puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 1 24 lõikes 6 sätestatut alates 2023. aasta 1. jaanuarist laekunud maksetele. § 139 . Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register Käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit. § 1 40 . Toetuse andmise tingimuste kehtestamine enne ÜPP-kava heakskiitmist (1) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada toetuse andmise tingimused enne, kui Euroopa Komisjon on ÜPP-kava heaks kiitnud. (2) ÜPP - kava toetuse andmist ei otsustata enne, kui Euroopa Komisjon on ÜPP-kava heaks kiitnud. (3) Kui ÜPP-kava kavand erineb heakskiidetud ÜPP-kavast , võib enne ÜPP-kava heakskiitmist kehtestatud toetuse andmise tingimusi muuta osas, milles toetuse andmise tingimused on vastuolus heakskiidetud ÜPP-kava ga . (4) Kui toetuse andmise tingimusi muudetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt, määratakse taotlejale tähtaeg, et viia taotlus toetuse andmise tingimustega kooskõlla. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. § 141 . Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 punktist 30 jäetakse välja sõnad „ toetuse saamise nõuetekohasuse ja toetusraha sihipärase kasutamise kontrollimiseks sotsiaalmaksu tasumise kohta töötajate arvu ja tasutud summade kaupa kuude lõikes ning “. § 14 2 . Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses nimetatud riigi sihtasutusel sama seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud abinõude rakendamise ning eelnimetatud seaduse alusel riikliku järelevalve teostamise eesmärgil; “. § 1 43 . Seaduse kehtetuks tunnistamine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (RT I, 04.12.2014, 3) tunnistatakse kehtetuks. § 1 44 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2022. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …..2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) KAVAND 01.03 .2022 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus S isukokkuvõte Arvestades seda, et Euroopa Liit (edaspidi EL ) võttis ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP ) reformimiseks vastu järgmised uued määrused: – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261 ) ; – Euroopa Parlam endi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/2117 , millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 435, 06.12.2021, lk 262–314 ); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29); ning lisaks eelnimetatud määrustele on muudatused reguleeritud ka Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021 2021, lk 159–706) , tuleb teha muudatused ka riigisiseses õiguses. Kuna käesoleva seaduse eelnõu muudatused moodustavad üle ühe kolmandiku 19. novembril 2014. aastal vastu võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) tekstist, oli vajalik välja töötada uus ELÜPS-i eelnõu terviktekst. Euroopa Komisjon esitas järgmise perioodi ÜPP reformipaketi eelnõu 1. juunil 2018. a. Ettepaneku üheks peamiseks eesmärgiks oli lihtsustada ja kaasajastada ühist põllumajanduspoliitikat, andes liikmesriikidele senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu eelarvevahendeid paigutada. Samuti oli ettepanekus väga olulisel kohal keskkonna- ja kliimakaitse – uus ÜPP seab põllumajandustootjatele selles valdkonnas kõrged eesmärgid, kombineerides selleks mitmeid kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid. Liikmesriigid ja Euroopa Parlament võtsid reformi aluseks olevad määrused vastu 2021. a viimases kvartalis. Võrreldes käesoleva eelarveperioodiga muutub oluliselt ÜPP rakendusmudel – praegused maaelu arengukavad asenduvad ÜPP strateegiakavadega (edaspidi ÜPP - kava ) , mis hõlmavad nii ÜPP esimest (rahastus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist) kui ka teist sammast (rahastus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist) ja tagavad valdkonna terviklikuma planeerimise. ÜPP- kavad peavad täitma üheksat ÜPP eesmärki: õiglase sissetuleku tagamine, konkurentsivõime suurendamine, toidutarneahelas ebaausate kaubandustavade vähendamine, kliimamuutusele suunatud tegevused, keskkonnahoid, maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põlvkondade vahetumise soodustamine, maapiirkondade elavdamine ja toidukvaliteedi ning tervise kaitsmine. Uue rakendusmudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. EL-i tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad ÜPP- kavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud. Komisjon peab iga liikmesriigi kava heaks kiitma, et tagada kavade järjepidevus ja ühtse siseturu toimimine. Samuti jälgib komisjon iga riigi tulemuslikkust ja kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme. Siiski rakendatakse järgmisel eelarveperioodil ÜPP-d ka ÜPP- kavade väliselt, seda eeskätt põllumajandusturgude ühise turukorralduse valdkonnas. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määruse (EL) 2020/2220 alusel programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste rakendamise pikendamisega kahe aasta võrra on eelnõus reguleeritud ka programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetus tega seonduv , kuna nende toetuste andmist võib jätkata kuni 2023. aasta lõpuni. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja d Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik ud Ove Põder (6256 290, [email protected] ), Paula Talijärv ( 6256 278, [email protected] ), Taavi Kurvits (625 6 526, [email protected] ) ja Katre Kirt (6256 140, [email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialist Virge Harzia (6256 188, [email protected] ), põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuh id Kerli Nõges (625 6 560, [email protected] ), Janeli Tikk (6256 299 , [email protected] ) ja Erkki Miller (6256 503, [email protected] ), sama osakonna nõunik ud Ragne Lokk (6256 148, [email protected] ), Liis Raska (625 6 125, [email protected] ) , Kadri Rand (6256 143, [email protected] ), Kalev Karisalu (6256 517, [email protected] ) ja Liina Jürgenson (6256 270, [email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialist Renata Tsaturjan (6256 507, [email protected] ), maakasutuspoliitika osakonna nõunik Veronika Vallner-Kranich (6256 253, [email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialist id Siim Suure (6256 118, [email protected] ) ja Birgit Pai (6256 146, [email protected] ) , teadus- ja arendusosakonna nõunik Helena Pärenson (6256 550, [email protected] ) ja sama osakonna peaspetsialist id Lehti Veeväli (6256 563, [email protected] ) , Liivi Aume -Jänes ( 6256 257 , [email protected] ) ning Gret -Kristel Mällo (6256 553, [email protected] ) . Eelnõu koostamisel osalesid Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunikud Kadri Jänes (625 6539, [email protected] ) ja Mari-Liis Kivipõld (625 6283, [email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialistid Helen Palginõmm (625 6 260 , [email protected] ) ja Maarika Öövel (625 6197, [email protected] ) . Eelnõu mõjude hindamise ja kaasamise küsimustes on konsulteeritud Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna nõuniku Aare Kasemetsaga (625 6132, [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik ud Jaana Lepik (625 6202, [email protected] ) ja Ketlyn Roze (625 6127, [email protected] ) ning eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 1.3. Märkused Käesolev seaduse eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. E elnõu on seotud järgmiste EL-i õigusaktidega: – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) (edaspidi ÜPP strateegiakavade määrus ) ; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261 ) (edaspidi ÜPP horisontaalmäärus ) ; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1–29); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130, 17.5.2019, lk 1–54); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70); – Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021 2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus ) . Eelnõu väljatöötamine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 tegevus t ega 3.47, 7.5 ja 7.10 „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava“. Eelnõuga muudetakse maksukorralduse seaduse redaktsiooni RT I, 22.12.2021, 12 ja karistusregistri seaduse redaktsiooni RT I, 22.05.2021, 5. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk ÜPP rakendamisele annavad õigusliku aluse EL-i toimimise lepingu artiklid 32–38. ÜPP on loodud EL-i toimimise lepingu artikli 33 lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks ning ühise põllumajandustoodete turu toimimise ja arengu tagamiseks. ÜPP-d rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi EAGF ) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD ). 2017. aastal sai alguse EL-i ÜPP reformiprotsess. Selle tulemusel EL-i õiguses tehtud muudatuste tõttu on vajalik käesoleva seaduse eelnõus sätestada rakendatavad meetmed ja teostatavad tegevused EL-i ÜPP rakendamiseks. EL-is on ÜPP-d suures osas reguleeritud liikmesriikidele tervikuna õiguslikult siduvate ja vahetult kohaldatavate määrustega. Samas on paljudes määrustes liikmesriigile antud õigus või pandud kohustus võtta vastu õigusakte määruste rakendamiseks, näiteks haldusküsimuse lahendamiseks või pädeva asutuse määramiseks. Seaduse eesmärk on ajakohastada vajalikud viited EL-i õigusele, muuta rakendatavaid sätteid vastavalt ÜPP reformipaketile, tugineda EL-i ÜPP abinõude rakendamiseks vajalikele eeldustele, rakendamise kontrollile ning seirele vastavuse le ÜPP horisontaalmäärusega; teha muudatused põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis ning luua eeldused nii nende, teatavate turukorraldusmeetmete kui ka maaelu arengu toetuste rakendamiseks ÜPP - kavade kaudu kooskõlas ÜPP strateegiakavade määrusega; viia põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine vastavusse muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 ning tagada kõigi abinõude rakendamiseks sobilik haldusmenetlus. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks. Viimati nimetatus ei ole võrreldes kehtiva ELÜPS- ga muudatusi tehtud. Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuna seaduseelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 . a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 2, mis annab erandi sellisel juhul väljatöötamiskavatsust mitte koostada. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. peatükk Üldsätted Paragrahvis 1 sätestatakse käesoleva seaduse eelnõu reguleerimisala. Lõikes 1 sätestatakse käesolevas seaduses sätestatavad EL-i ÜPP abinõud (otsetoetused, turukorraldusmeetmed, maaelu arengu toetused jms), nende meetmete rakendamise alused ja kord, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest. ÜPP abinõusid on kirjeldatud paragrahvi 2 sisu selgituses . ÜPP abinõude hulka kuulub ka riiklik üleminekutoetus (seni kehtinud seaduses lihtsalt „üleminekutoetus“) , mille näol on tegemist abinõuga, mida liikmesriikidel on võimalik rahastada oma eelarvetest, ent mille rakendamise aluseks on üks ÜPP alusmäärusi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115 , täpsemalt selle artikkel 147 . Lõikes 2 sätestatakse haldusmenetluse seaduse kohaldatavus . Paragrahvis 2 sätestatakse ÜPP abinõud. Lõike 1 punktide 1– 7 kohaselt on nendeks mitmesugused EAGF-ist rahastatavad meetmed (põllumajandusturgude ühise korralduse meetmed, põllumajanduslikud otsetoetused ), EAFRD-st kaasrahastatavad maaelu arengu toetused (sh perioodist 2014–2020 pärinevad maaelu arengu toetused), põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedipoliitika abinõud ning teavitus- ja müügiedendusmeetmed . Lõigete 2 ja 3 kohaselt on sätestatud võimalus kehtestada Vabariigi Valitsusel ja valdkonna eest vastutaval ministril määrus või üksikjuhtumi reguleerimiseks üksik- ehk haldusakt küsimuses, mille otsustamise õigus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud EL-i õigusaktide või nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil. Analoogsed volitusnormid ÜPP rakendamiseks on sätestatud 2004. aastast ning sisaldusid ka perioodi 2014–2020 reguleerivas ELÜPS- i s . EL-i õigusaktides esineb norme, milles on öeldud, et asjakohase rakendamise korra kehtestab liikmesriik. EL-i õigusest võib tulene da liikmeriigile volitusi nii sellistes küsimustes, mis Eesti õiguse kohaselt eeldab õigustloova akti ehk määruse kehtestamist kui ka küsimustes, mis on kohane lahendada üksikakti ga ehk vastavalt kas korraldusega või käskkirjaga. Sellise normi alusel tuleb õigusakti kehtestamise l arvestada mitme olulise tingimusega, mis täpsustavad volituse sisu, ulatust ja eesmärki. Esiteks peab selle volitusnormi alusel õigusakti kehtestamiseks sisalduma EL - i õigusaktis liikmesriigile antud volitus asjakohase küsimuse otsustamiseks. Volituse andnud EL-i õigusakt määrab kindlaks ka liikmesriigile antud volituse sisu ja eesmärgi. Teiseks on volitusnorm piiratud ÜPP kohaldamisega, mis tähendab, et selle volitusnormi alusel saab õigusakti kehtestada ainult siis, kui liikmesriigile volituse andnud EL-i õigusakt reguleerib ÜPP küsimusi. Kolmas oluline tingimus, mis piirab selle volitusnormi alusel õigusakti kehtestamist, on valdkonna eest vastutava ministri pädevus. Siinjuures tuleb esiteks arvestada põhimõttega, et seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise, mistõttu ei ole selle volitusnormi alusel võimalik kehtestada põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid õigusnorme. Teiseks tuleb arvestada, et valdkonna eest vastutava ministri pädevus mingi õigusakti kehtestamiseks on piiratud Maaelu ministeeriumi valitsemisala küsimuste reguleerimisega. See, millised küsimused kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse, on kindlaks määratud Vabariigi Valitsuse seaduses. Ministeeriumi valitsemisalast väljuvad küsimused kuuluvad Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kavandatavas volitusnormis ei ole vajalik Vabariigi Valitsuse ja Maaeluministri pädevust täpsemalt eristada. Arvestades, et kõiki juhtumeid ei saa ette näha, ei ole võimalik nimetatud volitusnormide puhul volituse sisu ja ulatust eelnõus täpsustada. Eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 3 sisalduvate üldise iseloomuga volitusnormide puhul on tegemist nii-öelda päästerõngaga, kui EL-i ÜPP rakendamiseks on vaja kiireloomuliselt reageerida. Nende küsimuste osas, mille otsustamine on kehtivate EL-i õigusaktide kohaselt juba liikmesriigile antud, on eelnõus sätestatud ka asjakohased täpsemad volitusnormid. Kuid kõiki juhtumeid, millal ÜPP rakendamiseks tuleb anda riigisisene õigusakt, ei ole võimalik ette näha. Kiireloomuline reageerimine on üldjuhul osutunud vajalikuks just isikute soodustamiseks. Nt maaeluministri 12. septembri 2016 . aasta määrus e nr 5 4 „ Piimatootmise vähendamise toetus“ kehtestati selleks, et ü lemaailmse nõudluse vähenemise ja pakkumise suurenemise, samuti Venemaa Föderatsiooni kehtestatud impordipiirangutest tingitud tõsistest turuhäiretest tulenevalt kiireloomuliselt toetada EL piimatootjate vabatahtlikku piimatoodangu vähendamist , et nad tuleksid toime turuhäiretega selles sektoris . Paragrahvis 3 reguleeritakse Euroopa Komisjoni teavitamine ÜPP abinõude rakendamisest. 2. peatükk Rakendavad asutused Paragrahvis 4 käsitletakse makseasutust ja tema ülesandeid. Lõike 1 kohaselt on ÜPP abinõude rakendamisel selleks sarnaselt käesolevale perioodile Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ). Valdavalt jäävad makseasutuse ülesanded, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklist 9 samaks, üheks oluliseks lisanduseks on ÜPP- kava rakendamise kohta iga-aastase tulemusaruande koostamine ja selle Euroopa Komisjonile esitamine . Kuna eelnõu alusel jätkub ka programmiperioodi 2014 – 2020 maaelu arengu toetuste rakendamine, siis jätkab PRIA makseasutuse ülesannete täitmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art ikli 7 kohaselt. Lõike 3 kohaselt võib m akseasutus oma ülesandeid (välja arvatud maksete tegemine, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikest 1) delegeerida nii teistele isikutele kui ka teistele riigiasutustele , käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras . Paragrahvis 5 sätestatakse, et sarnaselt praegusele perioodile on ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel pädevaks asutuseks Maaeluministeerium, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maaeluministeeriumi määratlemine üldpädevusega asutusena on vajalik, et tagada ÜPP lünkadeta rakendamine. Lõikes 2 sätestatakse Maaeluministeeriumi roll pädeva asutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 8 tähenduses (sarnaselt praegusele perioodile). Kui praegusel perioodil piirdusid pädeva asutuse ülesanded makseasutusele akrediteeringu andmise, läbivaatamise ja tühistamisega (järelevalve, Euroopa Komisjoni teavitamine), siis uuel perioodil on pädeva asutuse ülesanded lisaks makseasutuse akrediteerimisele ka sertifitseerimisasutuse määramine ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 10 nimetatud koordineeriva asutuse akrediteerimine. Erinevalt lõikes 1 sätestatud üldpädevusega seotud ülesannete täitmisest, või b makseasutuse ja koordineeriva asutuse akrediteerimisega ning sertifitseerimisasutuse määramisega seotud ülesandeid täita üksnes Maaeluministeerium. Paragrahvis 6 käsitletakse sertifitseerimisasutust, milleks lõike 1 kohaselt on Maaeluministeerium (sarnaselt praegusele perioodile) . Lõike 2 kohaselt on Maaeluministeeriumil õigus sõlmida sertifitseerimisasutuse ülesannete täitmiseks haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga, kellel on tehniline oskusteave ja teadmised ühise põllumajanduspoliitika kohta ning küllaldane toetuste auditeerimise kogemus . Kumbki lõige ei ole sisuliselt muutunud võrreldes kehtiva seadusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 12 alusel antud komisjoni rakendusmääruse ga kehtestatakse normid, mis on seotud sertifitseerimis asutuse toimimisega, sealhulgas kontrollide ja kontrollitavate asutustega, koostatavate sertifikaatide, aruannetega ning au diteerimispõhimõtted ja auditeerimismeetodid. 3. peatükk Menetluse üldsätted Paragrahvis 7 sätestatakse taotluse ja muu menetlusdokumendi esitamine ja muutmine. Võrreldes kehtiva seadusega sisulisi muudatusi esimeses kolmes lõikes ei ole. Lõikega 1 sätestatakse üldreeglid ÜPP abinõudes osalemiseks esitatavate dokumentide kohta. ÜPP abinõu de s osalemi ne eeldab taotlus e , maksetaotlus e või muu menetlus dokumen di esitamist. Dokumendid esitatakse reeglina PRIA-le . Seaduses sätestatud juhul võib dokumendid esitada muule isikule või asutusele. Näiteks m aaelu arengu metsanduse valdkonna toetuste puhul esitatakse taotlus riigi sihtasutusele, kes on nimetatud eelnõu §-s 10. Dok umendid või b hald us organile esitada elektrooniliselt või kirjalikult paberkandjal. Üldjuhul esitatakse taotlus e-kesk k onna kaudu PRIA iseteeninduskeskkonnas , kuhu sisenemiseks tuleb esmalt tuvastada isik usamasus kasutades ID-kaarti või Mobiil-ID’d . Lõikega 2 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister otsustada, millal on taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamine lubatud üksnes e-keskkonna kaudu või muul viisil elektrooniliselt. Praegusel perioodil on valdava enamuse toetuste puhul mindud edukalt üle toetuste taotlemisele PRIA e-keskkonna kaudu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pind a lapõhiste otsetoetuste ja maaeluarengu toetuste puhul nähakse sama määruse § 69 lõige 1 ette georuumilise taotluse esitamise, mis saab olla vaid elektrooniline. V iidatud toetused moodustavad ÜPP-kava alusel antavatest toetustest taotlejate arvukuse poolest suurima osa. Muud toetused on valdavalt suunatud ettevõtjatele või teistele juriidilistele isikutele, kes tulenevalt teistest õigusaktidest peavad oma tegevuse korraldamisega seotud kohustusi täitma elektrooniliselt (nt majandusaasta aruannete esitamine jms). Eelnõuga jäetakse ka võimalus otsustada taotluse ja muude dokumentide esitamine elektrooniliselt muul moel kui e-keskkonna kaudu, näiteks e-posti teel. Dokumentide elektrooniliselt või e-keskkonna kaudu kohustuse otsustamisel, tuleb arvesse võtta abinõu sihtgrupp i ja nende võimekus t elektrooniliseks asjaajamiseks . Käesolevas paragrahvis antakse valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus kehtestada, millal on taotluse, maksetaotluse või muu teate esitamine lubatud üksnes e-teenuse keskkonna kaudu. E-PRIA kaudu on võimalik esitada peaaegu kõikide toetuste taotlused, sealhulgas taotlusega seotud muud dokumendid, millist võimalust on taotlejad edukalt juba suurel määral kasutanud. E-PRIA kaudu taotluste esitamise protsent on aasta-aastalt tõusnud ning eriti märgatav on kasv olnud viimastel aastatel. Kui 2008. aastal esitati e-PRIA kaudu 0,26% toetustest, siis 2013. aastal oli e-PRIA kaudu esitatud taotluste osakaal ligi 29% ning 2014. aasta I poolaastal on see olnud üle 54%. Lõikega 3 sätestatakse, et jäetakse taotluse esitamise tähtaeg ennistamata ja taotlus läbi vaatamata, kui taotlust ei esitata tähtaegselt. Niisuguse erandi kehtestamise võimaluse näeb ette haldusmenetluse seaduse § 34 lõige 5. Siinkohal on mõeldud neid taotlusi, mis esitatakse abinõudes osalemiseks, mitte abinõudes osalemise käigus esitatud täiendavaid taotlusi nagu näiteks maksetaotlus toetuse välja maksmiseks. Sellise erandi k ehtestamine on vajalik selleks, et tagada tähtaegne taotluste menetlemine ja konkursi korras toetuse andmisel taotlejate võrdne kohtlemine nõudmiste võrdse rakendamise kaudu analoogselt riigihangete seaduse kohase pakkumismenetluse kõrvaldamise alustega. Seega t oetuse taotluse esitamise tähtpäevaks esitamata jätmise korral ei võeta taotlust menetlusse, kui EL-i asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti . Lõikes 4 sätestatakse, et k ui e-teenuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse esitamist, pikeneb toetuse taotluse, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi esitamise tähtaeg e-teenuse keskkonna tehnilise vea kõrvaldamiseks kulunud tööpäevade arvu võrra. Isegi kui taotluse esitamine on takistatud alla ühe tööpäeva, pikeneb taotluste vastuvõtt ühe tööpäeva võrra, et tagada kõikide taotlejate võrdne juurdepääs avalikele vahenditele. Lõikes 5 on võrreldes kehtiva seadusega sisustatud taotluse muutmist ja tagasivõtmist pisut teisiti. Praegusel perioodil on EL õigusaktides suhteliselt täpselt sätestatud millal ja mis tingimustel on esitatud taotluste muutmine ja tagasivõtmine lubatud. Järgmisel perioodi näeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 art 59 lõike 6 volituse l iikmesriigi le õiguse sätestada võimalus toetusetaotluste ja maksetaotluste korrigeerimiseks pärast nende esitamist, ilma et see mõjutaks õigust toetust saada, eeldusel , et korrigeeritavad elemendid või väljajätmised olid põhjustatud heaus kselt . L isaks on eelduseks s ee , et korrigeerimine tehti enne seda, kui taotluse esitajat teavitati kohapealse kontrolli jaoks valituks osutumisest või enne kui pädev asutus tegi taotlust käsitleva otsuse. Eelnimetatud tingimused viitavad sellele, et aktsepteerida ei tuleks selliseid hilisemaid kohandusi, mis viitavad sellele, et taotluse esitamisel on teadlikult esitatud andmed, mis tegelikkusele ei vasta ja mille läbi püütakse toetust saada alusetult . Seetõttu ei ole eelnõus taotluste, maksetaotluse või muu menetlusdokumendi muutmine või tagasivõtmine välistatud , vaid selliselt toimides, ei saa tagajärgedest kõrvale hiilida. Oluline on siiski haldusorganil teha taotlust ning muid andmeid ja asjaolusid hinnates kindlaks, et dokumentide muutumine või tagasivõtmine ei toimu heas usus, vaid eesmärgiga vältida toetuse vähendamist või halduskaristuse kohaldamist . Viimase kindlaks tegemise korral vähendatakse isiku toetust või kohaldatakse halduskaristust algse taotluse alusel, kui EL-i õigusaktides, käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Paragrahvis 8 sätestatakse taotluse ja muude menetlusdokumentide kontrollimisega seotud üldnormid . Lõike 1 kohaselt kontrollib ü hise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust PRIA või käesolevas seaduses sätestatud juhul muu isik või asutus. Seega on üldjuhul kontrolli tegijaks PRIA, kuid seaduses sätestatud juhul võib selleks olla ka muu asutus või isik. Lõike 2 kohaselt kontrollivad Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud riigi sihtasutus ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses sätestatud juhul ja ulatuses. Tegemist on selliste kontrollide tegemisega, mida nimetatud asutus või isik teeb käesoleva seaduse alusel. Täpsem juht ja kontrolli ulatus sätestatakse ministri määrusega. Lõike 3 kohaselt kontrollitakse ü hise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsust andmekogude ja teiste riigiasutuste valduses olevate andmete alusel, mille nad on saanud seaduses sätestatud ülesannete täitmisel, ning kohapealse kontrolli käigus. Teise riigiasutus e poolt oma seaduses sätestatud ülesande täitmisel sa adud andmeid saab samuti ühise põllumajanduspoliitika abinõude kohta es itatud nõuete täitmise ning taotluses, maksetaotluses või muus menetlusdokumendis esitatud andmete õigsus e kontrollimisel kasutada. Lõike 4 kohaselt on ü hise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab abinõuga seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas. Lõikega 5 sätestatakse, et ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise üle tehtavate kontrollide tegemist koordineerib PRIA, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 1 kohaselt on makseasutused liikmesriikide ja asjakohasel juhul nende piirkondade asutused või talitused, kes vastutavad sama määruse artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest. Näiteks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 kohase ü htse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi ühtne süsteem ) raames uuel perioodil jäetud liikmesriikidele senisest suurem paindlikkus kontrollisüsteemiga ette nähtud tingim uste välja töötamiseks. Komisjon ei näe ette kontrollide läbi viimiseks detailsete reeglite kehtestamist EL-i määruste tasandil nagu see oli reguleeritud programmperioodil 2014 – 2020 . L ähtud e s ÜPP - kavas väljatöötatud sekkumistest ja vajadustest on see jäetud liikmesriigi pädevusse . Liikmesriigil on kohustus luua toetustega seoses kontrollisüsteem, et taga da EL-i tõhus finantshuvide kaitse. Sellest tulenevalt loob PRIA ühtse süsteemi rakendamiseks kontrollisüsteem i, mis hõlmab haldus,- kohapealse- ja vaj a duse korral kaugseire teel tehtavaid kontrolle. Ee s pool nimetatud kontrollide läbiviimiseks ettenähtud täpsemad tingimused, korra ning tähtajad kehtestatakse PRIA poolt vastavate protseduuridega, mis kinnitatakse PRIA peadirektori käskkirjaga. Üldisemad kontrollisüsteemi põhimõtted tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu mää ruse st (EL) 2021/2116. Ühtlasi on sama määruse alusel antud delegeeritud ja rakendamisvolituste kaudu komisjonil õigus määratleda juhtimis- ja kontrollisüsteemi koha ldamiseks täpsemad tingimused. Lõikega 6 sätestatakse, et ü hise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist on õigus kontrollida pilti edastavat või salvestavat seadet kasutades . K ontrollide läbiviimiseks kasutatakse satellii tpilte, ortofotosid , asukohamärgisega fotosid, mehitamata õhusõidukeid ehk droone jne. Valdkonna eest vastutav minister võib lõike 7 kohaselt kehtesta da käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud seadme kasutamise täpsemad tingimused ja korra. Paragrahvis 9 sätestatakse, et ü hise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud otsus või muu menetlusdokument loetakse haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata isikule elektrooniliselt kättetoimetatuks , kui selle isiku poolt avaldatud elektronposti aadressile on saadetud otsus, otsuse väljavõte või muu menetlusdokument või on saadetud teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta e-teenuse keskkonnas. Võrreldes kehtiva seadusega on ÜPP abinõude rakendamisega seotud otsuste ja muude menetlusdokumentide kätte toimetamis ega seonduvat muudetud , arv estades asjaolu, et eelnõu koostamise ajaks on üle mindud elektroonilisele asjaajamisele ja haldusmenetluse seaduse nõuded elektroonilise menetluse osas muudetud. Haldusmenetluse seaduse kohaselt ei ole isiku nõusolek haldusakti elektrooniliseks kättetoimetamiseks enam eelduseks. Haldusmenetluse seaduse § 27 l õike 2 punkt 3 näeb ette, et elektrooniliselt tehtud dokumendi võib lugeda kättetoimetatuks üksnes äriühingu äriregistriss e kantud elektronposti aadressile saadetud dokumentide puhul. Kuivõrd elektrooniline menetlus ja suhtlus haldusorganiga on kujunenud kõigi juriidiliste isikute ja samuti füüsiliste isikute puhul tavapäraseks, on k äesoleva eelnõuga laiendatud isikute ringi , kelle puhul loetakse otsus või muu menetlusdokument kättetoimetatuks , kui see dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on saadetud isiku e-posti aadressile. Eelduseks on, et isik on eelnevalt enda või oma esindaja elektronposti aadressi haldusorganile avaldanud. 4. peatükk Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 sekkumised 1. jagu Üldsätted Paragrahvis 10 sätestatakse ÜPP - kava alusel antavate toetuste andmise korraldamine. P erioodi l 2023–27 hõlmab üks ühtne programmdokument lisaks maaelu arengu toetustele ka ÜPP I sammast (otsetoetused, teatud sektoraalsed turukorraldusprogrammid) ning seda rahastatak se kahest fondist (EAFRD, EAGF), milles l iikmesriigid määravad riigi tasandil kindlaks suurema osa toetuste toetuskõlblikkuse tingimustest. Lõike 1 punktides 1– 3 on loetletud kõik ÜPP - kavaga hõlmatud ÜPP abinõud: otsetoetused, ÜPP - kavaga hõlmatud ühise turukorralduse abinõud ja maaelu arengu toetused. Lõikes 2 sätestatakse, et ÜPP - kava , sealhulgas kava hilisemad muudatused kiidab Maaeluministeeriumi ettepanekul heaks Vabariigi Valitsus, mis on identne seniste maaelu arengukavade heakskiitmise praktikale. Samuti sätestab lõige 2, et ÜPP - kava puhtalt tehnilist laadi muudatused kiidab hea ks Maaeluministeerium, mis on erinevus võrreldes senise praktikaga, kus ka maaelu arengukavade puhtalt tehnilist laadi muudatused kiitis heaks Vabariigi Valitsus. Lõikes 3 sätestatakse, et maaelu arengu toetust antakse muu hulgas ka ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis b nimetatud tegevuste elluviimiseks (edaspidi LEADER-projektitoetus ) sama määruse artikli 32 lõikes 1 nimetatud kohali ku arengu strateegiate alusel. Võrreldes programmiperioodiga 2014 –2020 on säte jäänud suuresti samaks. Sättes rõhutatakse, et LEADER-projektitoetus on üks maaelu arengu toetustest ning seda antakse vaid kohaliku arengu strateegiate alusel. Sättest on välja jäetud osa, milles rõhutatakse ÜPP-kavas sätestatud tingimustega arvestamist. Kuna LEADER-projektitoetuse puhul on tegu samuti ühe maaelu arengu toetusega, mida toetatakse EAFRD-st, siis tuleneb ÜPP- kavale vastavuse nõue juba käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 3 . Sätte põhiline rõhutus on see, et LEADER-projektitoetust saab anda vaid kohaliku arengu strateegiate alusel. Nimelt ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punkti c kohaselt viiakse kogukonna juhitud kohalikku arengut (ÜPP strateegikavade määruse artikli 3 punkti 15 kohaselt kui programm LEADER) ellu kohaliku arengu strateegiatega ning artikli 33 lõike 1 kohaselt rakendavad neid strateegiaid üksnes kohalikud tegevusrühmad. Eelnev tähendab, et LEADER - i puhul kehtestab ÜPP-kava ainult üldised tingimused ja eesmärgid, kuid konkreetsed kohaliku arengu strateegiaid, sealhulgas kohaliku arengu strateegia meetmed, milles sisalduvad täpsemad toetatavad tegevused, peab oma tegevuspiirkonna jaoks välja töötama iga kohalik tegevusrühm ise. Sättes nimetatud LEADER-projektitoetuse tegevuste all on mõeldud ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punkti b kohaselt kohaliku arengu strateegia raames valitud teg evusi , sealhulgas koostöö tegevusi ja nende ettevalmistamise tegevusi . Lõikes 4 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 123 nimetatud ÜPP - kava korraldusasutuse ülesandeid täidab Maaelu ministeerium , analoogiliselt perioodiga 2014–2020, kus Maaeluministeerium (kuni 2015. aastani Põllumajandusministeerium) täitis maaelu arengukava korraldusasutuse ülesandeid . Enamikku artikli 123 lõikes 2 nimetatud ülesannetest täidab korraldusasutus ise , s amas võib korraldusasutus lõike 5 kohaselt osa oma ülesandeid delegeerida teistele asutustele, jäädes ise siiski vastutama nimetatud ülesannete juhtimise ning rakendamise tõhususe ja korrektsuse eest. Eelkõige täidab lisaks Maaeluministeeriumile korraldusasutuse ülesandeid PRIA . Üksjuhtumitel võib korraldusasutuse ülesanded panna valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga , mis saab kõne alla tulla Maaeluministeeriumi valisemisala piires ning millega ei anta pädevust selliste ülesannete täitmiseks, mis võivad kolmandatele isikutele õigusi või kohustusi kaasa tuua . Lõikes 5 kohaselt antakse metsanduse valdkonna toetuste andmise korraldamisel osa korraldusasutuse ja makseasutuse ülesandeid tulenevalt selle valdkonna eripärast üle riigi sihtasutus ele , kellel on kogemus metsanduse valdkonna toetuste menetlemisega. Riigi sihtasutus, kes tegeleb metsanduse valdkonna toetuste taotluste menetlemisega, täidab järgmisi ülesandeid: taotluste ja maksetaotluste vastuvõtmine , taotluste ja maksetaotluste nõuetele vastavuse kontrollimine , taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine; toetuse vähendamine , taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine , taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine , riikliku järelevalve teostamine , tema otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendamine. Loodud on analoogne võimalus perioodiga 2014 – 2020, kus metsanduse valdkonna toetuste taotlusi menetles ja sellega seotud ülesandeid täitis SA Erametsakeskus (edaspidi EMK ), kes omab vastavat kogemust aastast 2006. EMK on riik asutanud eesmärgiga tagada jätkusuutliku ja keskkonda kaitsvale metsamajandamisele tugineva erametsanduse arendamine ning üheks tema põhiülesandeks on erametsanduse ja metsandusvaldkonnaga seonduvate riiklike toetuste ja kompensatsioonide andmise korraldamine. Kõnealuse sihtasutuse asutamisel, eesmärgi seadmisel ning ülesannete panemisel on riik EMK- le juba põhimõtteliselt delegeerinud teatavate haldusülesannete täitmise. EMK-l on olemas vajalik kogemus ja kompetents eelnõuga volitatavate ülesannete täitmiseks. Hinnates varasemate perioodide metsanduse toetuste menetlemise kvaliteeti ja seda eelkõige läbi kohtuotsuste, võib väita, et taotluste menetlemine ja nende üle riikliku järelevalve teostamine EMK poolt on olnud efektiivne. See annab kindluse eeldada, et ka perioodil 2023–2027 haldusülesande täitmise kvaliteet ei halvene ja ei ole mõistlik suurendada halduskulutusi PRIA-le sama oskusteabega inimressursi värbamiseks, mis kõnealusel riigi sihtasutusel juba olemas on. Samas uuel programmperioodil ei pruugi selleks asutuseks jääda EMK, sest vastavalt riigireformi tegevuskavale aastateks 2021 – 2023 kavandatakse Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevate asutuste, nagu EMK ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ), kes mõlemad tegelevad oma valdkonnas toetuste jagamise ja nõustamisteenusega, liitmist. See tähendab asutuste üh endamist, kus ühendav SA on KIK ja ühendatav asutus on EMK. Ühinemise järgselt loetakse EMK lõppenuks, ja KIK saab EMK õigusjärglaseks. Ilmselt tuleb haldusülesande volitamisel kaaluda EMK õigusjärglasele kõnealuste ülesannete panemist, kuna Eestis puudub riigi sihtasutusele ka alternatiivne valik teiste juriidiliste isikute näol, kes volitatavaid ülesandeid sama efektiivselt täita suudaks. Riigi sihtasutus täidab nii korraldusasutuse kui ka makseasutuse ülesandeid. Olenemata sellest, milline metsanduse valdkonna kogemusega olev asutus menetleb metsanduse valdkonna toetusi, jääb kehtima põhimõte, et PRIA on lõppastmes vastutav selle eest, et enne toetuse saajale tehtava makse heakskiitmist oleks kontrollitud taotluste ja taotlejate vastavust nõuetele ning kulude abikõlblikkust, tehtud maksed peavad kajastuma raamatupidamises täpselt ja põhjalikult, õigusaktidega ette nähtud kontrollid peavad olema tehtud . Toetuse maksmise või maksmata jätmise otsuse te eb ja toetuse maksab välja PRIA . Koos metsanduse valdkonna toetuste menetlemine volitamisega riigi sihtasutusele, on otstarbekas delegeerida ka samade toetuste osas riikliku järelevalve teostamise pädevus samale isikule. Kuivõrd riigi sihtasutus lahendab isiku taotluse toetuse saamiseks kuni makseotsuse tegemiseni iseseisvalt, on seda tal kogu vajalik teave ja dokumentatsioon (s.o taotlused ja muud taotlemise käigus esitatud dokumendid, toetuse andmise aluseks olevad haldusaktid ja protokollid kontrollide tegemise kohta), et viia läbi toetuse kasutamise sihipärasuse ehk kestvusnõude kontrolli või teha kahtluse korral kontrolle toetuse maksmise õiguspärasuse kindlakstegemiseks. Arvestades, et sihtasutusel, kellele on delegeeritud taotluse menetlemine, on juba olemas volitatud ülesannete täitmiseks inimressurss ja vajalik oskusteave, annab riiklikku järelevalve volitamine samale isikule märkimisväärse kulutuste kokkuhoiu. Riigi sihtasutus on ka käimasoleva perioodi metsanduse valdkonna toetuste puhul edukalt riikliku järelevalvet teostanud. Kuivõrd põhiseaduslik seadusreservatsiooni nõue ja seaduses sisalduvad HKTS-i §-s 4 nõutud tingimused on täidetud, ei kahjusta haldusülesande täitmiseks volitamine avalikku huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Kuna sihtasutusele volitatakse riigi täitevvõimu ülesande täitmine – talle on antud pädevus teha HMS-i tähenduses üksikotsuseid, siis ta peab haldusorganina järgima ülesannete täitmisel kohalduvaid õigusnorme ja õiguse üldpõhimõtteid . Lõikega 6 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus e korraldusega määratakse metsanduse valdkonna toetuste taotluste menetleja , samuti määratakse sekkumised , mille raames esitatavaid taotlusi ja maksetaotlusi riigi sihtasutus menetleb, ja need käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ülesanded, mida riigi sihtasutus täidab. Lõikega 7 sätestatakse, et PRIA kui makseagentuur sõlmib riigi sihtasutusega halduslepingu selle keda Vabariigi Valitsus on oma korraldusega määranud metsanduse valdkonna toetuste menetlejaks . Riigi sihtasutusega sõlmib PRIA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu. Isikuga halduslepingu sõlmimisel juhindutakse HKTS § 13 kohaselt riigihangete seaduses sätestatud teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast. Kuivõrd metsanduse valdkonna toetuste menetlemine on lubatud volitada vaid riigi sihtasutusele, kohaldub isiku valimisele riigihangete seaduse § 12 regulatsioon sisetehingute kohta. Halduslepingu sõlmimise l täpsustatakse ülesande täitmise üksikasju . Sama lähenemine on ka perioodi 2014–2020 toetuste puhul, et rakendusasutus sõlmib rakendusüksuse ülesannete täitmiseks halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Paragrahv 1 1 reguleerib kalendriaastal antavate ÜPP - kava toetuste kindlaksmääramist ja toetuste eelarvete otsustamist. Nimetatud sätted on vajalikud ÜPP - kava eesmärgipärase juhtimise (sealhulgas finantsilise juhtimise) tagamiseks. Lõikega 1 antakse valdkonna eest vastutavale min istrile volitus kehtestada n eed ÜPP-kava sekkumiste raames antavad toetused, mida kalendriaastal antakse, märkides vajaduse korral ära need eelarveaastal antavad toetused, mida antakse ainult maksetaotluse alusel ja üksnes kehtiva kohustuse ulatuses. ÜPP-kava eelarve seisukohast on mitmeaastaste kohustustega toetuste puhul oluline sätestada, kas taotlejatel on võimalik konkreetsel aastal toetusskeemiga liituda (milleks tuleb esitada toetusetaotlus) või on uutele taotlejatele toetusskeemiga liitumist piiratud ning toetust saavad ainult toetusskeemiga juba liitunud isikud (kes peavad toetuse saamiseks esitama maksetaotluse), ning kas olemasoleva kohustusega taotlejatel on võimalik kohustust suurendada või on seda võimalust piiratud . See tähendab, et teatud toetuste puhul võib tekkida vajadus lubada toetust taotleda üksnes nendel, kes eelnevatel aastatel on juba toetusskeemiga liitunud. Lõikes 2 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm peab kindlaks määrama iga kalendriaasta kohta koostatud kohaliku arengu strateegia rakendamise kavas (edaspidi rakenduskava ) järgmise: 1) nende kohaliku arengu strateegia meetmete loetelu, mille raames on kalendriaastal võimalik LEADER-projektitoetust taotleda; 2) nimetatud meetmete t aotlusvoorude toimumise ajad ja 3) nimetatud meetmete raames toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse. Lisaks eelnevale peab raken duskava sisaldama ka eelnõu § 32 lõike 1 kohaselt ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendite jaotust – kohaliku arengu strateegia ja selle rakendamise juhtimine, seire ja hindamine, sealhulgas sidusrühmade vahelise teabevahetuse hõlbustamine ( kohaliku tegevusrühma toetus) . Seega peab rakenduskava hõlmama nii LEADER-projektitoetus t kui ka kohaliku tegevusrühma toetus t . Arvestades, et ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punktide c ja d kohaselt on k onkursikutsete ettevalmistamine ja avaldamine ning tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine üksnes kohaliku tegevusrühma ülesanded, siis on ka rakenduskava s kohustuslik välja tuua kalendriaastaks planeeritava d strateegia meetme d , taotlusvoorude toimumise a jad ja meetmete vahendite jaotus . Võrreldes programmiperioodiga 2014 –2020 on suurimaks muudatuseks rakenduskava puhul see, et PRIA ei tee enam rakenduskava heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsust, sest rakenduskava sisu kindlaksmääramine on tegelikult üksnes kohaliku tegevusrühma ülesanne. Samuti ei sisalda rakenduskava enam strateegia meetmete, sealhulgas koostöömeetmete kirjeldust. Strateegia meetmed kirjeldatakse edaspidi üksnes kohaliku arengu strateegias. Nimelt varem kordasid rakenduskavas olevad strateegia meetmete kirjeldused kohaliku arengu strateegias kirjeldatud meetmeid. See aga ei ole otstarbekas, sest strateegia meetmete sisuliseks muutmiseks pidi kohalik tegevusrühm igal juhul muutma ka oma strateegiat ning seejärel rakenduskava, mis tekitas täiendavat töö koormust, sest strateegia kiidab heaks Maaeluministeerium ja rakenduskava kiitis heaks PRIA. Rakenduskava on oma olemuselt kohaliku tegevusrühma enda tegevuskava, mis kirjeldab tema järgmise kalendriaasta tegevusi (strateegia meetmete loetelu, taotlusvoorude ajad ning meetmete eelarved), seega ei olnud PRIA-l põhjust seda heaks kiitmata jätta, v.a olukorras, kus meetmete eelarved ületasid kohalikule tegevusrühmale eraldatud eelarvelisi vahen deid või meetmete kirjeldus oli vastuolus strateegiaga. Mõlemal juhul oleks kohalik tegevusrühm pidanud tegema muudatused, misjärel PRIA oleks rakenduskava heaks kiitnud. Seega esitatakse rakenduskava edaspidi PRIA-le üksnes teadmiseks. Ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohaselt esitab kohalik tegevusrühm taotlused lõplikuks kontrolliks vastutavale asutusele enne toetuse heakskiitmist, mistõttu teeb PRIA endiselt lõplikult siduva otsuse LEADER-projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, mistõttu peab PRIA-l endiselt säilima võimalus kontrollida, et ei tehtaks taotluste rahuldamise otsuseid rohkem kui on toetusteks ettenähtud eelarvelisi vahendeid . Selle üle kontrolli on edaspidi PRIA-l võimalik teha automaatselt PRIA e-teenuse keskkonnas enne seda kui kohalik tegevusrühm rakenduskava vastu võtab (kohalik tegevusrühm esitab selle enne vastu võtmist PRIA-le teadmiseks) , mis välistab olukorra, kus kohalik tegevusrühm võtab vastu sellise rakenduskava, mis sisaldab ettenähtud vahendite jaotust suuremas osas kui talle on määratud eelarvelisi vahendeid. Rakenduskava võetakse vastu kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsusega, mis tähendab, et rakenduskava on sisuliselt üldkoosoleku otsus, kuid selguse ja järjepidevuse huvides on sarnaselt programmiperioodiga 2014 –2020 dokumendi nimetusena kasutatud endiselt rakenduskava. S eega s isuliselt teevad kohalikud tegevusrühmad selle lõike alusel kohaliku arengu strateegiate rakendamiseks sama, mida valdkonna eest vastutav minister teeb käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 3 alusel ÜPP- kava sekkumiste rakendamiseks. Rakenduskava aitab planeerida tegevusi igaks kalendriaastaks ning selle alusel saavad konkreetse tegevuspii r konna toetuse taotlejad teada, millal ja millisteks tegevusteks ning kui suurte vahendite ulatuses on neil kalendriaastal võimalik toetust taotleda. Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt ei teki toetuse taotlemise õigust, kui strateegia meedet ei ole rakenduskavas kalendriaastal ette nähtud. Lõikes 3 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister otsustab igal aastal käskkirjaga kalendriaastal ettenähtud vahendite jaotuse ÜPP - kava sekkumiste ning või malike muude ÜPP-kavas toodud aluste kaupa. Muudeks alusteks võivad olla vahendite jaotus sekkumise raames toetatavate tegevuste kaupa, maakondade kaupa, erinevat tüüpi taotlejate kaupa (nt põllumajandustootjad, muud ettevõtjad), ettevõtjate tegevusvaldkondade kaupa (nt piimatootmine, teraviljakasvatus, muu loomakasvatus, muu põllumajandustootmine) jne. Põhimõttelise uuendusena võrreldes s eni kehtinud seaduse analoogilise , maaelu arengu toetusi reguleerinud sättega on võimalus kehtestada vahendite jaotus ka pikemaks perioodiks kui kalendriaasta. Põllumajanduslike otsetoetuste jaoks on EL eraldanud Eestile aastateks 2021 – 2027 kokku 1,354 miljardit eurot. ÜPP 2021–2027 väljatöötamise läbirääkimised EL-i tasandil ei lõppenud 2020. aastaks. Seetõttu muutusid 2021. ja 2022. aasta üleminekuaastateks, kus uue perioodi vastavate aastate vahendite kohta rakendatakse ÜPP eelarveperioodi 2014–2020 reegleid. Eestile tähendab see, et 2021. ja 2022. aastal on võimalik kasutada uue perioodi vahenditest otsetoetusteks 384 miljonit eurot. Otsetoetuste eelarve aastail 2023–2027 on kokku 1,008 miljardit eurot. Nimetatud summa jaguneb eelnimetatud toetuste vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 reeglitele. EL-i poolt on kindlaks määratud, et ökokavade aastane eelarve peab olema vähemalt 25% otsetoetuste aastasest eelarvest, tootmiskohustusega seotud otsetoetuste le on võimalik eraldada 13% ja veel täiendavalt 2% otsetoetuste eelarvest on võimalik eraldada valgurikaste kultuuride kasvatamiseks. Lisaks peab liikmesriik eraldama otsetoetuste eelarvest minimaalselt kolmele protsendile vastava summa I sambast ja II sambast makstavate noorte põllumajandustootjate toetustele. Ülejäänud toetuste eelarve oleneb rakendusvalikutest , ehk sellest, milliseid toetuseid ja millises ulatuses liikmesriik otsustab rakendada. Tulenevalt nendest valikutest ja teiste toetuste jaoks kavandatud eelarvetest kujuneb lõpuks ka põhi sissetuleku toetuse eelarve. Lõiked 4 ja 5 reguleerivad kohalikele tegevusrühmadele toetuse vahendite jaotamist. Lõike 4 kohaselt ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktides b ja c nimetatud toetuse vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade kaupa kogu programmiperioodiks otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Lõike 5 kohaselt k ui kohalik tegevusrühm on 2027. aasta 31. detsembriks jätnud kasutamata käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse vahenditest üle 20 protsendi, loetakse kasutamata vahendid 20 protsenti ületavas osas vabanenuks. Nimetatud vabanenud vahendite jaotuse kohalike tegevusrühmade kaupa aastateks 2028 ja 2029 otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Võrreldes programmiperioodiga 2014 –2020 ei ole sätted oluliselt muutunud, küll aga kehtestatakse nüüd kohalike tegevusrühmade le toetuse vahendite jaotusele palju selgemad alused. Arvestades, et LEADER - it rakendatakse kohaliku arengu strateegiate alusel, mida viivad ellu üksnes kohalikud tegevusrühmad, siis on otsustatud neile toetuse vahendid jaotada endiselt kogu programmiperioodiks, et tagada nende toimimine kogu selle kehtivuse ajal. Vahendid jaotatakse ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktides b ja c nimetatud toetuste kohta, mis on vastavalt LEADER-projektitoetus ja kohaliku tegevusrühma toetus. Eeldatavasti kiidab Maaeluministeerium kohaliku arengu strateegiad heaks 2023. aastal ning esimesed taotlusvoorud korraldatakse 2023. aasta II pooles või 2024. aasta alguses. Seega peaks 2027. aasta lõpuks eeldusel, et kasuta takse iga aasta võrdset osa eelarvest, olema kohalikel tegevusrühmadel kasutamata toetuse vahendid alla 20 protsendi . Juhul, kui 2027. aasta 31. detsembriks on mõnel kohalikul tegevusrühmal jäänud toetuse vahenditest kasutamata siiski üle 20 protsendi , loetakse kasutamata vahendid 20 protsenti ületavas osas vabanenuks. See tähendab, et maaeluminister saab sellisel juhul uuesti otsustada selle osa toetuse vahendite jaotuse, mis ületab kasutamata toetuse vahenditest 20 protsenti , kõikide kohalike tegevusrühmade vahel aastateks 2028 ja 2029 . Kasutamata toetuse vahenditeks loetakse need vahendid, mis on kohalikule tegevusrühmale eraldatud, kuid mille osas PRIA ei ole teinud taotluse rahuldamise otsust hiljemalt 31.12.2027. Otsustamisel arvestab maaeluminister käesoleva seaduse alusel kehtestatava kogukonna juhitud kohaliku arengu – LEADER maaeluministri määruses lubatud maksimaalset kohaliku t egevusrühma toetuse eelarve osa selliselt, et kohaliku tegevusrühmale määratud kohaliku tegevusrühma toetus ei ületa nimetatud määruses lubatud protsendi määra . Kohalik tegevusrühm konsulteerib vajadusel PRIA-ga enne 2028. aasta rakenduskava vastu võtmist kasutamata vahendite osakaalu osas. Sätte eesmärgiks on tagada kohalikele tegevusrühmadele võimalus viia ellu kohaliku arengu strateegiaid ning planeerida taotlusvoorude korraldamist ühtlaselt kogu programmiperioodi jooksul. Samuti on oluline tagada kohalikele tegevusrühmadele kindlus nende enda ülalpidamise toetuse osas, tagades sellega rahalise võimekuse, et nad suudaksid täita ühissätete määruse artikli 33 lõikes 3 sätestatud üksnes neile pandud ülesandeid ühtlaselt kogu programmiperioodi jooksul. See tähendab, et lõike 5 kohaselt jaotab maaeluminister vabanenud kasutamata toetuse vahenditest üksnes 20 protsenti ületava osa ning seega vähemalt 20 protsenti toetuse vahenditest jääb igale kohalikule tegevusrühmale igal juhul alles kuni programmiperioodi lõpuni, st seda osa kohalike tegevusrühmade vahel ümber ei jaotata. Lõike 6 kohaselt ei teki ÜPP toetuse taotlemise õigust, kui selle toetuse andmist ei ole kalendriaastal lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis või lõikes 2 nimetatud rakenduskavas ette nähtud. Paragrahv 12 reguleerib kulude mõistlikkust . Toetuse abil tehtavad kulud peavad olema tehtud sihtotstarbelisel t ja mõistlikud ning majanduslikult soodsamal viisil. Toetuse saaja kulutused, mida ta soovib toetuse abil teha, peavad olema sihitud üksnes sellele, et viia ellu üksnes toetuse tingimuste kohaselt lubatud tegevus, mis panustab ühtviisi nii ÜPP - kava kohase toetuse andmise ning sellega kooskõlas olevate toetuse saaja enda te gevuste eesmärkide saavutamisse. Avalike vahendiste kasutamisel tuleb toetuse saajal hoiduda toreduslike kulutuste tegemise eest ja teha mõistlikke ja majanduslikult otstarbekaid valikuid, nii nagu ratsionaalselt kaalutlev ettevõtja toimiks oma vahendeid kasutades. H üvitatavate kulude katmiseks ei pea alati valima kõige odavamat teenust või hinda, peab siiski kallima teenuse või hinna valimine olema objektiivselt põhjendatud, näiteks: garantiitingimused, hooldustingimused, toetuse eesmärkide saavutamiseks vajalikud eritingimused jms. Kõik hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud. Seniste EL õigusaktide kohaselt oli kulude mõistlikkuse välja selgitamiseks välja toodud peamiselt kolm erineva t kulutuste mõistlikkuse hindamise meetodid: võrdlushindade meetod (nn hinnakataloog), hindamiskomitee, erinevate pakkumist võrdlemine. Samad meetodid on kasutatavad ka järgmisel perioodil, mida kokkuvõtvalt tähistatakse terminiga ostumenetluse nõuded. Võrreldes kehtiva seadusega on gi riigihangete kõrval selgelt välja toodud nn tavapärane ehk ostumenetluse korras kulude mõistlikkuse tagamise meetod, uues lõikes 4 nähakse valdkonna eest vastutavale ministrile ka selle puhul ette võimalus kehtestada nõue, et ostumenetlus tuleb läbi viia riigihangete registris. Toetuse abil tehtavate kulude mõistlikkuse tagamise põhimõte kehtib ka valdkonna eest vastutavale ministri poolt toetuse andmise tingimustes lihtsustatud kulumeetodil makstava toetuse suuruse või ühtse määra alusel makstavat toetuse ühikumäära kujundamisel. Lõikeks 5 on toodud kehtiva seaduse § 78 lõige 2, mis seni sisaldu s maaelu arengu toetuse vähendamise paragrahvis ning käsitleb toetuse vähendamist riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumise eest. Kõnealuse säte vähenab mõnevõrra PRIA kaalumisruumi ja annab võimaluse juhinduda EL juhendiga kindlaks määratud vähendamise alustest, ilma, et ta vähendamise osakaalu ise kujundaks. Antud säte ei vähenda haldusorgani kohustust tuua välja seos tuvastatud rikkumise ja valitud vähendamise ulatuse vahel ja seda põhjendada. Paragrahv 13 reguleerib toetuse maksmist. Toetuse maksmise osas ei ole muudatusi võrreldes kehtiva seadusega. PRIA kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/211 6 artikli 9 t ähenduses makseasutusel on üldine vastutus kulude haldamise ja kontrolli eest. Erinevalt muudest ülesannetest, mida võib delegeerida teistele asutustele või isikutele, on toetuse maksmise ainuüksi PRIA pädevuses. Ka nende meetme puhul kus taotluse ÜPP abinõus osalemiseks on lahendanud teine asutus või isik. Toetus makstakse toetuse saajale makseotsuse alusel . Selguse huvides on seaduses toodud välja, et toetus makstakse sellele toetuse saajale, kes on valitud hankemenetluse korra s näiteks Maaeluministeeriumi poolt, samuti makseotsuse alusel. Sõltuvalt toetuse liigist lahendatakse isiku taotlus toetuse saamiseks kas ühe- või kaheetapiliselt . Kaheetapiline menetlus toimub eelkõige investeeringu toetuste puhul, kus esmalt tehakse taotluse rahuldamise otsus – e elhaldusakt, millega määratakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava teatavad asjaolu d (taotleja ja kavandatava tegevuse vastavus toetuse saamise tingimustele) ning toetuse maksmise otsus – haldusakt, mille ga tuvastatakse tehtud kulutuste abikõlblikkus ja elluviidud tegevuse vastavus esitatud nõuetele ning mille alusel tekib isikul õigus toetusraha saamisele. Pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste puhul, sellist kahe etapilist menetlust ei ole, vaid PRIA lahendab taotluse ühe haldusaktiga, milles tuvastab nii isiku vastavuse toetuse saamise tingimustele ning otsustab toetuse maksmise ja maksmisele kuuluva summa. Kui PRIA tuvastab pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi , toetust välja ei maksta ning PRIA või metsanduse toetuste puhul riigi sihtasutus võib seejärel tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Kui PRIA-l on maksetaotluse menetlemise käigus tekkinud eeskirjade tõsisema eiramise või pettuse põhjendatud kahtlus , mille välja selgitamine võib olla tavakontrollist aeganõudvam, on PRIA õigus haldusmenetluse § 64 lõike 1 alusel peatada taotluse rahuldamise otsuse kehtivus. Ei ole välistatud, et sellised asjaolud võivad ilmneda ka pärast makseotsuse tegemist kuid enne toetusraha üle kandmist, mispuhul on vajalik peatada hoopiski makseotsuse kehtivus. 2. jagu O tsetoetused Paragrahvi 14 lõigetega 1 ja 2 sätestatakse Eestis rakendatavad põllumajanduslikud otsetoetused. Lõikes 1 nimetatakse need otsetoetused, mis on liikmesriigile rakendamiseks kohustuslikud ja mida antakse iga-aastaselt. Nendeks toetuseks on jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav põhi sissetuleku toetus (edaspidi ka PST ), jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav täiendav ümberjaotav toetus (edaspidi ka ÜJT ) ning kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetus (edaspidi ka ökokava ). Ökokavasid , mida liikmesriik rakendab, võib seejuures olla rohkem kui üks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklile 21 kohaselt on liikmesriigil kohustus rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks makstavat p õhi sissetuleku toetust , mis on pindalapõhine otsetoetus põllumajandusmaal põllumajandusliku tegevuse läbi viimise eest. Põllumajandusliku tegevusena mõistetakse põllumajandusmaa kasutamist põllumajanduslikuks tootmiseks (taimekasvatus eks, loomade pidamiseks jne) ning põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras , ehk hooldamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 29 kohaselt on liikmesriigil kohustus rakendada jätkusuutlikkuse tagamiseks makstavat t äiendav at ümberjaotav at toetus t . Toetuse eesmärgiks on suunata rohkem toetusvahendeid väikese ja keskmise suurusega taotlejatele. Taotleja peab täitma põhi sissetuleku toetuse saamise tingimusi, mis sätestatakse täpsemalt riigisisese määrusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 kohaselt on liikmesriigil k liima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetus e ehk ökokava puhul kohustus rakendada otsetoetuste raames vabatahtlikke keskkonnakavasid põllumajandustootjatele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 6 sätestatud erieesmärke. Nimetatud sekkumiste peamine eesmärk on panustada senisest veelgi enam keskkonnahoiu suurendamisse ja kliima muutuste leevendamisse , soodustada keskkonnasäästlikku majandamist ning kaitsta elurikkust ja maastikule iseloomulike vormide säilitamist. Lõikes 2 nimetatud otsetoetused on liikmesriigile rakendamiseks vabatahtlikud . Nendeks toetusteks on väikepõllumajandustootja toetus, täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele ja põllumajandustootmisega seotud toetused, millest viimaseid võib olla rohkem kui üks. Väikepõllumajandustootja toetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 kohaselt on otsetoetus liikmesriigi poolt määratletud väiketootjatele ülempiiriga 1250 eurot taotleja kohta. Täiendav sissetulekutoetus noorele põllumajandustootjale on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 30 kohaselt suunatud äsja esmakordselt põllumajanduslik u tegevusega alustavale alla 40- aastasele põllumajandustootjale, kes juhi b põllumajanduslikku majapidamist. Toetuse eesmärgiks on soodustada põlvkondade vahetust ja noorte ettevõtjate liitumist põllumajandussektoriga. Tootmiskohustusega seotud toetust on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 32 kohaselt võimalik maksta selliste põll umajandussektorite toetuseks , mis on sotsiaal-majanduslikel või keskkonnaalastel põhjustel Eesti põllumajanduse jaoks olulised. Toetuse saamiseks peab taotleja kasutama teatud suurusega või kasvatama teatud arvul toetusõiguslikke loomi. Tootmiskohustusega seotud toetuste eesmärgiks on toetada sektori jätkusuutlikkust, suurendada konkurentsivõimet või tõsta toodangu kvaliteeti. Paragrahvis 15 sätestatakse otsetoetuse saamise nõuded ja tingimused toetuse taotlejale. Otsetoetuse saamiseks peab nii toetuse taotleja kui ka põllumajandusmaa, mille kohta to etust taotletakse, vastama kehtestatud nõuetele. Otsetoetu s e taotleja peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punkti 1 kohaselt vastama põllumajandustootja mõistele ja viima läbi põllumajanduslikku tegevust EL i territooriumil. Põllumajandusliku tegevusena mõistetakse põllumajandusmaa kasutamist põllumajanduslikuks tootmiseks (taimekasvatus eks, loomade pidamiseks jne) ning põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras , ehk hooldamist. Lisaks eeltoodule peab otsetoetuste taotleja vastama asjakohastes EL-i õigusaktides ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud nõuetele ja täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklites 12 ja 13 sätestatud tingimuslikkuse nõudeid. Juhul, kui nõuded ei ole täidetud, vähendatakse taotlejale makstavaid otsetoetuseid või jäetakse toetuse taotlus rahuldamata. Tingimuslikkuse nõuded on sätestatud käesoleva eelnõu 5. jao teises jaotises. Lõikes 1 sätestatakse, et otsetoetust võib anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 1 nimetatud isik ule või isikute ühendus ele , kes vastab asjakohastes EL-i õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. Lõikega 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada kooskõlas ÜPP-kavas sätestatuga o tsetoetuse andmise täpsemad tingimused ja kord . Lõike 4 kohaselt võib o tsetoetuse andmise tingimused kehtestada eraldi iga otsetoetuse kohta , näiteks kliima- ja keskkonnakavade või täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse kohta, mille alusel saavad taotlejad otsetoetusi taotleda . Lõikes 3 loetletakse, mida võib otsetoetuse andmise tingimustes sätestada: toetatavad tegevused ja nõuded taotlejale; toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta esitatavad täpsemad nõuded; valdavalt või ajutiselt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavate põllumajandusmaade loetelu; toetuse minimaalse ja maksimaalse suuruse ning ühikumäära; põlluraamatusse kantavad lisaandmed; põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustuse; toetuse vähendamise täpsemad alused ja korra; toetuse ühikumäära vähendamise täpsemad alused ja korra; toetuse piiramise ja järkjärgulise vähendamise tingimused ja korra; ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja korra; toetuse maksmise tingimused ja korra; seireks ja hindamiseks vajalikud andmed. Paragrahvis 16 sätestatakse otsetoetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõike 1 kohaselt rahuldab PRIA kõik nõuetekohased otsetoetuse taotlused. Lõikes 2 sätestatakse, et otsetoetuse andmise tingimuste kohaselt kehtestab toetuse ühikumäära valdkonna eest vastutav minister või otsustab selle PRIA. Kui o tsetoetuse andmise tingimuste kohaselt otsustab ühikumäära PRIA , siis arvestab ta otsetoetuse andmiseks ettenähtud vahendeid ja nõuetekohaste taotlustega hõlmatud toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite, loomade või muude toetusõigust antavate ühikute arvu. Lõike 3 kohaselt arvutab PRIA otsetoetuse suuruse, arvestades toetuse ühikumäära, toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite, loomade või muude toetusõigust andvate ühikute arvu, otsetoetuse maksimaalset suurust ja nõude rikkumisega seotud vähendamisi. Seega on otsetoetuste ühikumäärad üldjuhul igal aastal muutuvad, mitte fikseeritud. Lõikes 4 sätestatakse, et kui otsetoetuste andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik ra huldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi, vähendab PRIA otsetoetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt kas toetuse ühikumäära või toetuse summat, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui otsetoetuse suurus arvutatakse rohkem kui ühe ühikumäära alusel, võib PRIA vähendada üht, mitut või kõiki ühikumäärasid. Mitme ühikumääraga otsetoetused võivad olla tootmiskohustusega seotud otse toetused ja ökokavad . Lõikes 5 sätestatakse, et k ui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 202 1/2115 artikli 31 kohas e kliima- , keskkonna- ja loomade heaolu kavadega seotud toetus e ehk ökokava taotlemise korral tehakse enne taotluse rahuldamist kindla ks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kuna ökokavade nõuded on enamasti hinnatava iseloomuga, lähtutaksegi nende sekkumiste puhul raskuse, ulatuse, püsivuse, korduvuse ja tahtlikkuse hindamisest. Lõikes 6 sätestatakse , et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 kohaldamisel võetakse arvesse isiku poolt toetuse taotlemise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliametile esitatud andmed põllumajandusliku tegevusega seotud tööjõukulude suuruse kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 lõike 1 kohaselt võib liikmesriik kehtestada korra, mi lle kohaselt makstakse põhisissetuleku toetust jätkusuutlikkuseks kuni 100 000 euro suuruses summas isegi juhul , kui taotleja oleks õigustatud seda toetust suuremas mahus saama. Lisaks sellele või selle asemel võib liikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 17 lõike 2 kohaselt vähendada toetussummasid teatud määrade kaupa. Sel juhul toimub vähendamine kuni 85% ulatuses PST-st , kui taotleja kohta makstav toetuse summa ületab 60 00 0 eurot. Kui PST maksimaalseks piirmääraks seatakse 100 000 eurot ja rakendatakse ka PST vähendamist, siis vähendamist saab rakendada ainult vahemikus 60 000 – 100 000 eurot. Vastavad vähendamise määrad kehtestab liikmesriik põhimõttel, et iga vähendamise määr on seda kõrgem, mida suurem on PST summa. Mõlemal juhul rakendatavate vähenduste korral suunatakse vähendustest saadavad eelarvelised vahendid jätkusuutlikkuse tagamiseks makstav a täiendava ümberjaotava toetuse eelarvesse. Juhul , kui liikmesriik ei rakenda seda toetust põhjusel, et on tõendatud väikese ja keskmise suurusega taotlejate toet amine teiste otsetoetuste kaudu või ei esine vajadust eraldada selle toetuse eelarvesse täiendavaid vahendeid, kasutatakse vähendamisest saadud vahendid teiste otsetoetuste , v . a tootmiskohustusega seotud otsetoetuste, andmiseks . Saadud toetussummadest võib aga enne vähenduste tege mist või maksimaalse määra kehtestamist maha arvata põllumajandusliku tegevusega se o tud tööjõukulud. Juhul, kui pärast tööjõukulude maha arvamist ületab toetussumma ikkagi piirmäära, vähendatakse toetust vastavalt . Tööjõukulude hulka võib arvestada vaid lepinguliste töötajate tegelikke tööjõukulusid. Lõikes 7 sätestatakse, et k ui taotlejal on alla ühe hektari põllumajandusmaad, on tootmiskohustusega seotud loomapidamistoetuse miinimumsumma 100 eurot. Seega kui taotlejal on alla ühe hektari põllumajandusmaad, on tootmiskohustusega seotud loomapidamistoetuse miinimumsumma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 18 kohaselt 100 eurot. Lõike 8 kohaselt teeb PRIA otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus e l isaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikl is 62 sätestatud alusele , kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või taotleja tegevus ei vasta nõuetele , kui EL-i õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli läbiviimist; 3 ) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid. Tegemist on PRIA töö koormuse vähendamiseks kehtestatud asjaolude loeteluga, et mitte asjatult kulutada ressursse toetuse taotluse menetlustoimingute läbiviimiseks olukordades kui on ilmne, et toetuse taotlus jäetakse rahuldamata. 3. jagu Teatavatesse sektoritesse s ekkumis e liigid 1. jaotis Sektoripõhine sekkumine Paragrahv is 1 7 sätestatakse täpsemad nõuded sektoripõhise sekkumise korral antavale toetusele. Teatud põllumajandussektorites ÜPP eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks rakendavad liikmesriigid sektoripõhiseid sekkumisi. Euroopa Parlame ndi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III peatükis on sätestatud eraldi sätted puu- ja köögiviljasektori, veinisektori, mes industoodete sektori, oliiviõli- ja lauaoliivide sektori ning humalasektori jaoks, samuti muude sektorite jaoks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõikes 2 (teraviljasektor, erinevad lihasektorid, piimasektor, jne). Mesindussektori sekkumi st on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik rakendada, puu- ja köögiviljasektori sekkumine on kohustuslik vaid siis, kui selles sektoris on tunnustatud tootjaorganisatsioon . Veinisektori, oliiviõli - ja lauaoliivide sektori ja humalasektori sekkumist on võimalik rakendada vastavates tootjariikides ning muude sektorite puhul võib liikmesriik rakendada sektoripõhist sekkumist vastavalt vajadusele. Sektoripõhise sekkumisega on võimalik puu- ja köögivilja ja muude sektorite tootjate moodustatud tootjaorganisatsioonidel ja tootjaorganisatsioonide liitudel taotleda toetust rakenduskava kulude osaliseks hüvitamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 67 on kohaselt on muudes sektorites lubatud taotleda toetust rakenduskava kulude osaliseks hüvitamiseks ka tunnustatud tootjarühmadel, kuid Eestis toetatakse uuel programmperioodil vaid tunnustatud tootjaorganisatsioone, seega tuleb tunnustatud tootjarühmadel oma tegevus tootjaorganisatsioonile esitatavatele nõuetele vastavusse viimiseks ümber kujundada ja jätkata tegevust tunnustatud tootjaorganisatsioonina. Puu- ja köögiviljasektori t oetus on m aksimaalselt 4,1 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest või 4,5% tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest ja maksimaalselt 50% tegelikest tekkinud kuludest. Muude sektorite toetus on maksimaalselt 6% tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu turustatud toodangu väärtusest ja maksimaalselt 50% tegelikest tekkinud kuludest. Puu- ja köögivilja sektori ja muude sektorite sektoripõhise sekkumise skeem on sarnane võrreldes varem kehtinud korrale puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni ning tootjaorganisatsioonide liidu toetuse kohta. L õike 1 kohaselt peab sektoripõhise sekkumise toetuse taotlemiseks tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit olema tunnustatud käesoleva seaduse alusel. Lõike 2 kohaselt peab sektoripõhise sekkumise t oetuse saamiseks tootjaorganisatsioonil ja tootjaorganisatsioonide liidul olema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklile 50 PRIA poolt heaks kiidetud rakenduskava ning asutatud rakendusfond selle rahastamiseks. Rakendusfondi asutamise kohustus sätestatakse tulenevalt sellest, et toetuse puhul kehtib üldine põhimõte, et toetuse saaja peab eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muud est kulu- ja maksedokumentidest. Sama määruse artikkel 68 kohaselt makstakse l iidu finantsabi rakendusfondidele, mille on asutanud määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonid või nende liidud . Sektoripõhiste sekkumiste kavandmine, aruandlus ning tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine toimub rakenduskavade tasandil. Rakenduskavade kestus on vähemalt kolm ja kõige rohkem seitse aastat. L õi gete s 3 ja 4 antakse valdkonna eest vastutav ale minist rile volitus määrusega kehtestada rakendusfondi le ja rakenduskava le esitatavad täpsemad nõuded ja rakenduskava muutmise kor d ning sektoripõhise sekkumise toetuse andmise täpsemad tingimused ja kord . L õike s 5 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister võib sektoripõhise sekkumise toetuse andmise tingimustes ja korras sätestada täpsemad nõuded toetuse määra, taotlusele esitatavad nõu ete , taotluse esitamise ja taotluse menetlemise tingimus te ja korra ning toetuse maksmise ja ettemaksmise tingimus te ja korra osas . L õike s 6 sätestatakse, et sektoripõhise sekkumise toetuse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele . L õike 7 kohaselt haldab tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit oma tegevuseks asutatud rakendus fondi pangakonto kaudu. Rakendusfondi asutamise nõuet on selgitatud eelnõu § 17 lõike 2 selgitava osa juures. 2. jaotis Mesindussektori sekkumine 2. jaotises (§-d 1 8 – 20 ) sätestatakse sektoripõhistest sekkumistest eraldi sätted mesindussektori sekkumis e kohta. Mesindussektori s ekkumise puhul on tegemist kuni EL i 2014 – 2020 eelarveperioodi lõpuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel rakendatud 3-aastaste mesindusprogrammide jätkamisega uuel EL i 2023 –2027 eelarveperioodil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 alusel. Alustatu edasiarendamiseks ning seniste tulemuste kinnistamiseks jätkatakse mesindussektori sekkumise puhul eelmiste programmiperioodide tegevusi (koolitus, infomaterjalid, meeanalüüsid, turu-uuringud, jne), kuid sektori arenguvajadusest ja meetme eelarve suurenemisest tulenevalt lisanduvad ka uued tegevused: müügiedendus , teavitustegevus ja turundus ning koostöö teadusprogrammide rakendamisega tegelevate asutustega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 43 lõike 2 kohaselt on mesindussektori sekkumise rakendamine kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslik. Sama määruse artikli 54 kohaselt püüavad liikmesriigid mesindussektoris saavutada vähemalt ühte artikli 6 lõikes 1 osutatud asjakohast erieesmärki. Eesti ÜPP- kava kohaselt panustab mesindussektori sekkumine artikli 6 lõikes 1 sätestatud erieesm ärkide valikust erieesmärki 2: „suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule “. Valitud eesmärgi saavutamiseks määrab iga liikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 55 lõikele 1 tuginedes kindlaks sobivad sekkumis viisi d. Eesti ÜPP- kava ettevalmistamisel toimunud arutelude käigus mesindusorganisatsioo nide esitatud ettepanekute põhja l rakendatakse artikli 55 lõikes 1 esitatud sekkumisliikide valikust järgmisi sekkumis viis e: a) mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused , tehniline abi, koolitus, teave ja parimate praktikate vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu; b) investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud tegevused, sealhulgas järgmistel eesmärkidel: i) võitlus kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrje; ii) mesilasperede arvu suurendamine liidus, muu hulgas mesilaste aretamine; c) tegevused laboratooriumide toetamiseks mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest; d) koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele; e) müügiedendus , teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning tegevused, mille eesmärk on eelkõige tõsta tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist. Paragrahvi 1 8 on koondatud nõuded ja tingimused mesindussektori sekkumise toetuse saajale ning tema poolt koostatavale tegevuskavale. Lõikes 1 sätestatakse mesindussektori sekkumise korral antava toetuse saaja, kelleks on Eestis tegutsevate mesindus sektori isikute ühendustest moodustatud eraldi juriidiline isik (mittetulundusühistu) või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus (seltsing), üldise nimetusega mesinduskogu. Toetust saada soovival m esinduskogu l peab mittetulundusühingute seaduse § 7 kohases põhikirjas või võlaõigusseaduse § 580 lõike 1 kohase s seltsingulepingu s olema sätestatud eesmärgiks ÜPP- kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamine . Võrreldes kuni ELi 2014 – 2020 eelarveperioodi lõpuni rakendunud 3-aastaste mesindusprogrammidega, kus programmide läbiviimise eest vastutas üks juhtiv mesindussektori isikute ühendus korraga, tõhustab mesindussektori sekkumise korral antava toetuse ühistaotlemine ühenduste poolt nende koostööd ning tekitab tegevustes suuremat sünergiat. Mesindussektori sekkumise toetust antakse tagastamatu abina ÜPP- kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks teostatud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude hüvitamiseks. Toetuse suurused liikmesriikide lõikes on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 X lisas. Eestile EL eelarvest määratud toetuse summa on 140 473 eurot põllumajandusliku eelarveaasta kohta, millele Eesti riigieelarvest lisandub samapalju – kokku ca 280 tuhat eurot põllumajandusliku eelarveaasta kohta. P õllumajanduslik eelarveaasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021 /2 116 artikli 3 5 kohaselt hõlmab tehtud kulusid ja saadud tulusid, mille makseasutused kannavad EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestusse seoses N põllumajandusliku eelarveaastaga, mis algab N–1 aasta 16. oktoobril ja lõpeb N aasta 15. oktoobril . Põllumajandusliku eelarveaasta kohta ettenähtud t oetuse kogusumma jagunemise mesindussektori sekkumisliikide lõikes otsustab maaeluminister käskkirjaga vastavalt käesoleva seaduse § 1 1 lõikele 3. Lõikega 2 seatakse mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks moodustatavale mesinduskogule tegevuskava väljatöötamise kohustus. Tegevuskava peab sisaldama kavandatud tegevuste üksikasjalikku kirjeldust ja põhjendust ning nende tegevuste elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP- kavas sätestatud mesindussektori sekkumis viis ide (sekkumis viis id a, b, c, e ja f) lõikes . Tegevuskavas planeeritavad tegevused peavad vastama ÜPP- kavas sätestatud mesindussektori sekkumis viis ide kohta sätestatud nõuetele ning planeeritav eelarve nii kokkuvõttes kui ka eraldi kõikide sekkumis viis ide lõikes peab igal eelarveaastal jääma vastaval eelarveaastal toetusek s ettenähtud vahendite piiresse. Samuti pannakse tegevuskavas paika mesinduskogu liikmete ülesanded planeeritavate tegevuste teostamisel. Lõike 3 kohaselt peab mesinduskogu tegevuskava väljatöötamiseks ja elluviimiseks kaasama partnerina vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus - ja arendus asutuse või muu põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja eksper di teadmis tega isiku. Partneri kaasamine võimaldab ühelt poolt kasutada tegevuskava koostamisel ja elluviimisel ära täiendavaid mesindus- või teadusalaseid teadmisi ja oskusi, teiselt poolt aga tõsta mesinduskogu administreerimis- ja finantsvõimekust. Lõikes 4 antakse maaeluministrile volitus kehtestada määrusega nõuded mesinduskogule, sealhulgas mesinduskogu liikmele ja liikmete a rvule, ning tegevuskava ja selles esitatud tegevuste kohta esitatavad täpsemad nõuded. Mesinduskogu osas sätestatakse määrusega muuhulgas mesinduskogu liikmete minimaalne arv ning mesinduskogu liikmeteks olevate mesindus sektori isikute ühenduste liikmete minimaalne arv, samuti mesinduskogu ja partneri vahe line lepinguline suhe ja selles leping us nõutavad andmed . Tegevuskava osas sätestatakse muuhulgas selle kehtivuse aeg ning tegevuskavas nõutavad andmed . T egevuskavas esitatud tegevuste osas täpsustatakse toetatavaid ja mittetoetatavaid tegevusi. Paragrahvis 1 9 käsitletakse mesinduskogu esitatud tegevuskava hindamist ja heakskiitmist. M esindusesektori sekkumise korral antavat toetust saav mesinduskogu selgitatakse välja avatud taotlusvooru tulemusel . Lõike 1 kohaselt hindab PRIA mesinduskogu esitatud tegevuskava nõuetele vastavust hindamiskriteeriumite alusel . Selleks moodustab PRIA spetsiaalse hindamiskomisjoni. Lõike 2 kohaselt hakkab toetust saama nõuetele vastava tegevuskava hindamistulemuste alusel koostatud paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud mesinduskogu. Mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks teostatavate tegevuste efektiivseks rakendamiseks piisab täiesti ühest mesinduskogust. Kuigi Eesti kontekstis on kahe või enama mesinduskogu moodustamine vähetõenäoline, sätestatakse kindluse mõttes t oetus e andmine ühele , PRIA -lt või selle moodustatud hindamiskomisjonilt tegevuskava eest enim hindepunkte saanud mesinduskogule . Enim hindepunkte saanud mesinduskogu tegevuskava kiidetakse PRIA poolt osaliselt või täielikult heaks. Osalise heakskiitmise otsuse võib PRIA teha juhul, kui tegevuskava ei ole võimalik täies ulatuses heaks kiita tegevuskavas sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu. Sellisel juhul kiidetakse tegevuskava heaks vaid abikõlblikke kulusid sisaldavate tegevuste osas ning toetuse summat vähendatakse mitteabikõlblike kulude võrra. Lõikes 3 täpsustatakse, millistel juhtudel teeb PRIA tegevuskava heaks kiitmata jätmise otsuse. Lõike 4 kohaselt ei pea mesinduskogu toetuse saamiseks eraldi taotlust esitama, kuna tegevuskava PRIA-le esitamisega loetakse taotlus esitatuks. Lõikes 5 antakse maaeluministrile volitus kehtestada määrusega te gevuskava esitamise ja heakskiitmise kord , tegevuskava hindamiskriteeriumid , toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud . Tegevuskava esita mise osas sätestatakse määrusega muuhulgas tegevuskava esitamise tähtaeg, tegevu skava heakskiitmise osas PRIA poolt hindamiskomisjoni moodustamine ja nõuded sellele komisjonile , tegevuskava hindamiskriteeriumite osas kriteeriumi d ja nende osakaalud, hindamisskaala ja hindepunktid , toetuse määra ja suuruse osas maksimaalselt toetusega hüvitatavad kulud erinevate kululiikide kohta . Paragrahvi s 20 käsitletakse tegevusaruannet ja toetuse andmist. Lõike 1 kohaselt koostab mesinduskogu heakskiidetud tegevuskava rakendamisel pärast iga põllumajand usliku eelarveaasta lõppu (pärast 15. oktoobrit) lõppenud eelarveaastal teostatud tegevuste kohta tegevusaruande. Tegevusaruandes kirjeldatakse ÜPP - kavas sätestatud sekkumisliikide lõikes üksikasjalikult mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks elluviidud tegevusi ja nende tulemusi ning nende elluviimiseks ettenähtud vahendite kasutamist ja kasutamise jaotust. Tegevuste tulemuste kirjeldus peaks muuhulgas sisaldama ka esialgset hinnangut mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisesse panustamise kohta ning tooma välja rakendamisel ilmnenud kitsaskohad ning nende parandamise võimalused. L õikes 2 sätestatakse PRIA poolt tegevusaruande heakskiitmine ja heaks kiitmata jätmine. Tegevusaruande heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsustamiseks hindab PRIA või PRIA moodustatud spetsiaalne hindamiskomisjon, kelleks võib olla ka mesinduskogu tegevuskava hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks moodustatud hindamiskomisjon, tegevusaruande sisu ja nõuetele vastavust. Tegevusaruanne jäetakse heaks kiitmata , kui see ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele , ei sisalda piisavat tegevuste ja tulemuste kirjeldust ja detailset toetuseks ettenähtud vahendite jaotust. Tegevusaruande heaks kiitmata jätmise otsus tähendab ühtlasi ka tegevuskava rakendamise peatamist, mis omakorda peatab ka toetuse väljamaksed (lõige 3 ). Niipea, kui mesinduskogu poolt täiendatud või parandatud tegevusaruanne PRIA poolt heaks kiidetakse, taastub tegevuskava rakendamine ning toetuse väljamaksmine. Lõige 3 käsitleb mesindussektori sekkumise toetuse väljamaksmist. Toetuse maksmisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud ÜPP - kava üldsätetest . Toetuse maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA lisaks käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud alustele ka juhul, kui tegevuskava rakendamine on tegevusaruande heaks kiitmata jätmise tõttu peatatud. Lõikes 4 antakse maaeluministrile volitus kehtestada määrusega nõuded tegevusaruandele ning tegevusaruande esitamise ja heakskiitmise kord , nõuded maksetaotluse le ja kulu sid tõendavate l e dokumentide le ning toetuse maksmise tingimused ja k ord. 4. jagu Maaelu arengu toetused 1. jaotis Üldsätted Paragrahvis 2 1 sätestatakse maaelu arengu toetuste andmise viisid, lõike 1 kohaselt võib toetusi anda avatud taotlemise korras, hankemenetluse korras või otsustuskorras. Võrreldes seni kehtiva seadusega on uuenduseks otsustuskorras toetuse andmise võimaldamine. Ka § 21 ise on uuendus, sest seni kehtivas seaduses ei ole eraldi normi maaelu arengu toetuste andmise viisi kohta, kuigi ka kehtiva seaduse alusel on võimalik toetust anda avatud taotlemise korras (mis on n - ö traditsiooniline toetuse andmise viis) ja hankemenetluse korras. Selle, millist toetuse andmise vormi konkreetse ÜPP - kava maaelu arengu sekkumise või sekkumise raames toetatava tegevus e puhul kasutatakse, otsustab § 21 lõike 2 kohaselt valdkonna eest vastutav minister, lähtudes ÜPP - kavast, kus on eraldi ära toodud, kui sekkumise või sekkumise raames toetatava tegevuse puhul ei kasutata n - ö traditsioonilist, avatud taotlemise korda. Lõikes 3 sätestatakse ka see, et samaaegselt ei ole võimalik ühe ja sama ÜPP - kava sekkumise või selle raames toetatava tegevuse puhul kasutada erinevaid toetuse andmise viise. Paragrahvis 2 2 on toodud maaelu arengu toetuse taotlejale esitatavad nõuded, mis kohalduvad kõigile § 21 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise viisidele. Tegemist on paragrahviga, mis on sarnane seni kehtiva seaduse § 67 lõi ke ga 1 ja mille kohaselt võib maaelu arengu toetust anda isikule, kes vastab asjakohastes EL-i õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele. 2. jaotis Maaelu arengu toetuse taotluse menetlemine avatud taotlemise korras Paragrahv 23 reguleerib maaelu arengu toetuse andmise põhimõtteid. Selle lõikes 1 on toodud kolm erinevat põhimõtet, millest kaks esimest käsitlevad toetuse andmist konkursi korras. Konkursi korras toetuse andmisel on võimalik rahastada kas üksnes väljavalitud parimat taotlust või paremaid taotlusi. Neist kahest levinum on teine võimalus, mida kasutatakse valdava osa investeeringutoetuste puhul. Kolmas võimalus toetuse andmiseks on ilma konkurssi korraldamata, mille puhul antakse toetust kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks . Kõikide nõuetekohaste, ent ilma hindamiskriteeriumite miinimumnõuete kehtestamiseta taotluste rahastamise tüüpiliseks objektiks on pindala- ja loomapõhised maaelu arengu toetused. Lõikega 2 täpsustatakse lõikes 1 nimetatud konkursi korras taotluste valimist, sätestades, et parim või parimad taotlused valitakse võrdleva hindamise teel, milline põhimõte sisaldub ka kehtivas seaduses, § 79 lõike 1 punktides 1 ja 2. Lõikega 3 täpsustatakse lõikes 1 nimetatud taotluste valimist ilma konkurssi korraldamata, sätestades , et sellisel juhul antakse toetust taotluste esitamise ajalises järjekorras kuni eelarve ammendumiseni või eelarve piires kõigile taotlejatele vähendades proportsionaalselt toetuse suurust . Ka see põhimõte sisaldub praegu kehtivas seaduses, § 79 lõike 1 punktis 3 ning lõigetes 2 ja 3. Lõikes 4 sätestatakse, et kohaliku arengu strateegia rakendamisel ehk elluviimisel antakse LEADER-projektitoetust ainult avatud taotlemise korras. Tegemist ei ole küll sisuliselt uue sättega, kuid edaspidi kehtestatakse selgelt LEADER-projektitoetuse andmise korraldus seaduse tasandil . LEADER-projektitoetust antakse vaid avatud taotlemise korras, sest LEADER- it rakendatakse kohaliku arengu strateegiate alusel, mis koostatakse konkreetsete tegevuspiirkondade kohta tuues seeläbi otsustustasand kohalikule elanikule lähemale (nn alt-üles põhimõte ). Seega peavad kohalikud tegevusrühmad saama ise otsustada, kas toetust antakse avaliku taotlemisena konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks või konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. See, millisel viisi toetust antakse peab olema kirjeldatud kohaliku arengu strateegias iga strateegia meetme juures selliselt, et oleks üheselt võimalik aru saada, millist toetuse andmise viisi millise strateegia meetme osas kasutatakse. Ü hissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti c kohaselt on kohaliku tegevusrühma üheks ülesandeks toetuse konkursikutsete ettevalmistamine ja avaldamine, mis tähendab, et üldjuhul antakse LEADER- projektitoetust konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. Samas võib teatud juhtudel olla põhjendatud anda toetust ka konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. Viimast saab eelkõige kasutada ühissätete määruse artikli 33 lõike 5 alusel, mille kohaselt võib kohalik tegevusrühm olla ise LEADER- projektitoetuse saaja ning viia tegevusi ellu kooskõlas kohaliku arengu strateegiaga, eeldusel et ta tagab ülesannete lahususe põhimõtte austamise (näiteks koostöö meede , mis võib olla nii riigisisene kui ka rahvusvaheline või rahvusvahelist koostööprojekti ettevalmistav koostööprojekt). Paragrahv 24 sätestab maaelu arengu toetuse andmise tingimused. Lõikega 1 antakse valdkonna eest vastutav ale ministri le õiguse kehtestada kooskõlas ÜPP- kavas sätestatuga maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ja korra. Lõikes 3 on sätestatud, et t oetuse andmise ja kasutamise tingimused võib kehtestada iga ÜPP- kava sekkumiste raames antava toetus e kohta eraldi. Lõikes 2 tuuakse ära elemendid, mida võib toetuse andmise ja kasutamise tingimustes sätestada. Nendeks on : täpsemad nõuded toetuse andmise eesmärgi, toetavate tegevuste kohta; abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude liigid ja muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused; kulude mõistlikkuse tõendamise meetodid ning tõendamise täpsemad tingimused ja kord; täpsemad nõuded toetusõigusliku maa ja toetusõiguslike loomade kohta; toetuse minimaal ne ja maksimaal ne määr, suurus ja ühikumäär ; taotluse esitamise ja menetlemise tingimused ja kor d ja vajaduse korral nõuded toetatava tegevuse elluviimise suutlikkuse kohta ; põlluraamatusse kantavad lisaandmed ja põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustus; taotluse hindamis kriteeriumid ja hindamise tingimused ning kor d , sealhulgas taotluse eelistamise võimalused võrdsete näitajatega taotluste puhul; taotluse rahuldamise alused ; t oetuse vähendamise täpsemad alused ja kord; toetuse saaja te kohustused , sealhulgas toetusega seotud kulude ja neid kajastavate kulu- ja maksedokumentide arvestuse pidamise ja dokumentide säilitamise nõuded ning aruannete esitamise tingimused ja kor d ; maksetaotluse le esitatavad nõuded ning maksetaotluse esitamise tingimused ja kor d , teotuse maksmise tingimused ja kor d , toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara kasutamise tingimused, sealhulgas sihipärase kasutamise tähta eg ; ettevõtte või majapidamise üleandmise tingimused ja kor d ; kohustuse suurendamise, vähendamise, asendamise, üleandmise ja ülevõtmise tingimused ja kor d ning seireks ja hindamiseks vajalikud andmed. Paragrahv 25 reguleerib maaelu arengu toetuse taotluse esitamist ning sisuliselt kombineerib see suures osas seni kehtiva seaduse § 76 lõikeid 1 ja 2. Paragrahvi 25 lõike 1 kohaselt esitab toetuse taotleja ettenähtud tähtajal ja korras taotluse PRIA-le või riigi sihtasutusele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõike 2 kohaselt esitab LEADER-projektitoetuse taotleja PRIA-le taotluse kohaliku tegevusrühma kaudu. Säte on jäänud samaks. Küll aga ei ole ühissätete määruse artikli 33 lõikes 3 enam toetuse taotluste vastuvõtmist selgelt kohalike tegevusrühmade ülesandena välja toodud. Samas sätestab nimetatud artikli punkt d endiselt, et kohalikud tegevusrühmad edastavad taotlused rahastamiskõlblikkuse lõpliku kontrolli eest vastutavale asutusele enne toetuse heakskiitmist, mis tähendab antud juhul edastamist PRIA-le . Sellest saab järeldada, et kohalik tegevusrühm võtab endiselt taotlused ka ise vastu. Seega koostab taotleja oma taotluse PRIA e- teenuse keskkonnas sarnaselt teiste maaelu arengu toetustega ning peale seda, kui kohaliku tegevusrühm on oma menetlustoimingud taotlustega lõpetanud, edastab kohalik tegevusrühm kõik taotlused PRIA-le . Paragrahv 2 6 reguleerib maaelu arengu toetuse taotluse nõuetekohasuse temaatikat. L õikega 1 on selgelt sätestatud, et m aaelu arengu toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes EL-i õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus . Sama paragrahvi lõikega 2 täpsustatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste puhul loetakse taotlus toetusõigusõigusliku maa ja looma osas nõuetekohaseks ka siis, kui toetust on taotletud muu hulgas mitte toe tusõigusliku maa ja looma kohta, mis omakorda ei välista halduskaristuste kohaldamist. Kui taotleja taotleb näiteks pindalapõhist maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslik pindala, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud pindala ületavale pindalale vastava toetuse suuruse võrra . S ee tähendab, et kohaldatakse halduskaristust (eelnõu § 109 lg 1 ) . S elles osa s maa pindalast, mille kohta toetust taotleti , mis on toetusõiguslik ja mida taotleja kindlaksmääratud pindalast rohkem ei taotlenud , loetakse taotlus ikkagi nõuetekohaseks. Samas , k ui taotleja taotleb pindalapõhist maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslik pindala, jäetakse tema taotlus täielikult rahuldamata (eelnõu § 109 lg 2) . Seega võib kindlaksmääratud pindala ületava osa kohta toetuse taotlemise tagajärg olla ka see, et taotlejale toetust ei makstagi. Paragrahvi 26 lõikes 3 sätestatu kohaselt kontrollib m aaelu arengu toetuse t aotluse vastavust toetuse saamise nõuetele PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet või riigi sihtasutus toetuse andmise tingimustes ( eelnõu § 24 lg 1) sätestatud juhul ja ulatuses. Paragrahv 27 reguleerib maaelu arengu toetuse taotluse hindamise temaatikat. Taotluste hindamine on vajalik selleks, et valida välja taotlused, mis kõige paremini vastavad ÜPP - kava eesmärkidele, sealhulgas ka olukorras, kus on piisavalt vahendeid selleks, et rahastada kõiki abikõlblikkuse miinimumnõuetele vastavaid taotlusi. Paragrahvi 27 lõiked 1–3 vastavalt sisuliselt kehtiva seaduse § 77 lõigetele 1–3. Nende kohaselt hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi toetuse andmise tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumite alusel, ei hinnata pindala- ja loomapõhiste ÜPP - kava maaelu arengu nimetatud toetuste taotlusi (v.a juhul kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti) ning et taotlusi hindavad Maaeluministeerium, PRIA, § 10 lõikes 5 nimetatud riigi sihtasutus või kohalik tegevusrühm. Lõige 4 sätestab, et LEADER-projektitoetuse taotlusi hindab kohalik tegevusrühm ning tema rahastamisettepaneku alusel kontrollib PRIA taotluste nõuetekohasust. Kui kohalik tegevusrühm on esitanud taotluste paremusjärjestuse ettepaneku, moodustab PRIA nõuetekohaste st taotluste st paremusjärjestuse ning reastab taotlused kohaliku tegevusrühma ettepaneku alusel. PRIA ei asu ise taotluseid üle hindama. Võrreldes programmiperioodiga 2014 –2020 on sätestatud nüüd veelgi selgemalt kohaliku tegevusrühma ja PRIA ülesannete jaotus. Sättega rõhutatakse, et LEADER-projektitoetuse taotlusi hindab ainult kohalik tegevusrühm. PRIA ülesanne on kontrollida üksnes taotluste nõuetekohasust ning vajaduse korral moodustada taotluste paremusjärjestus ja taotlused reastada – seda kõike teeb PRIA vastavalt kohaliku tegevusrühma esitatud rahastamisettepaneku ja taotluste paremusjärjestuse ettepaneku alusel. L isaks rahastamisettepanekule esitatakse taotluste paremusjärjestuse ettepanek juhul, kui strateegia meetme puhul on tegemist sellise toetusega, mida antakse konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks ehk moodustatakse taotluste paremusjärjestus. Seega esitatakse rahastamisettepanek igal juhul alati ning paremusjärjestuse ettepanek ainult selle olemasolul. Rahastamisettepanek sisaldab üldist teavet esitatud taotluste kohta, samuti taotlusvooru toimumise aega , eelarvet ning iga rahastamisettepaneku saanud taotluse kohta toetuse summa ettepanekut. Juhul kui kohalik tegevusrühm on esitanud paremusjärjestuse ettepaneku, siis moodustab PRIA nõuetekohaste taotluste paremusjärjestuse ning reastab need taotlused kohaliku tegevusrühma ettepaneku alusel. Jätkuvalt on oluline, et PRIA ei kaldu kohaliku tegevusrühma nimetatud ettepanekutest kõrvale ega asu ise taotluseid üle hindama. Nimelt ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohaselt on LEADER-projektitaotluse hindamine (tegevuste valimine) ja toetuse summa kindlaksmääramine kohaliku tegevusrühma ainuisikuline ülesanne, mida saavad seega täita üksnes kohalikud tegevusrühmad. Samas jõudis Riigikohus oma otsuse nr 3-18-2099 punktis 20 vastupidisele seisukohani ning leidis, et PRIA võib muuta kohaliku tegevusrühma moodustatud paremusjärjestust ja hindamiskomisjoni antud hindepunkte. Nimetatud otsuse punkt 23 viitab aga põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetusele, kus kasutatakse LEADER-ist erinev at taotluste hindamisskeem i , mis tähendab, et taotluseid hindab PRIA hindamiskomisjon. Kuna need seisukohad ei lähe kokku EL - i õiguse s LEADER - ile sätestatuga ( ühissätete m ääruse artikli 31 lõige 2 ja artikli 33 lõike 3 punkt d ) , millest tuleneb alt-üles otsustamise põhimõte , mis omakorda tähendab, et ainult kohalik tegevusrühm hindab LEADER-projektitoetuse taotluseid , mistõttu on sättes rõhutatud, et PRIA ei tohi asuda taotluseid ise üle hindama. Eeltoodu tähendab ka seda, et taotlused hinnatakse enne PRIA poolset lõplikku nõuetele vastavuse kontrolli. Taotlused esitatakse PRIA-le kohaliku tegevusrühma kaudu , kes ise ei tee tavapärast taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli , vaid kontrollib eelnõu § 32 lõike 2 punkti 4 kohaselt taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust üksnes kohaliku arengu strateegiale ja hindab taotlused. Kuna PRIA teeb siiski lõpliku otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, siis kontrollib PRIA taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse vastavust EL-i õigusaktides, käesolevas seaduses, ÜPP- kavas ja käesoleva seaduse alusel kehtestatava kogukonna juhitud kohaliku arengu – LEADER maaeluministri määruses sätestatud nõuetele. Paragrahv 28 reguleerib maaelu arengu toetuse rah uldamist ja rahuldamata jätmist ning vastab sisuliselt kehtiva seaduse §-le 79. Uuendusena võrreldes kehtiva seadusega on lõigetes 1 ja 2 nähtud ette, et juhul, kui toetuse andmise tingimuste kohaselt kuuluvad rahuldamisele kõik taotlused, on toetuseks ettenähtud vahendite piires võimalik rakendada kas iga taotleja kohta antava summa vähendamist või ajaliselt varem esitatud taotlusi. Maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA või riigi sihtasutus. Lõike 5 kohaselt, k ui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu toetuste taotlemise korral tehakse enne taotluse rahuldamist kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Eeltoodu tähendab, et taotleja on rikkun ud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded (nt, et taotleja peab olema juriidiline isik, toetusõiguslik on üksnes söötis maa) ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on rikutud baasnõuet , täiendavat nõuet – nt viljavahelduse nõuet , sertifitseeritud seemne kasutami se nõuet ). See, mis ulatuses toetust vähendatakse , oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust . Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet (nt taotleja ei ole olegi juriidiline isik) , jäetakse taotlus rahuldamata . Lõikes 9 sätestatakse, et PRIA teeb nende nõuete kohaseks tunnistatud LEADER-projektitoetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise otsuse, mille kohta on kohalik tegevusrühm teinud taotluste rahastamis ettepa neku. Säte on seotud eelnõu § 27 lõikega 4. Võrreldes programmiperioodiga 2014 –2020 on säte jäänud suuresti samaks. Erinevus on vaid selles, et enam ei rõhutata, mille kohta on kohalik tegevusrühm teinud taotluste paremusjärjestuse ettepaneku, sest alati ei pruugi paremusjärjestuse ettepanekut olla ning PRIA poolse lõpliku otsuse tegemisel võetakse otseselt aluseks kohaliku tegevusrühma tehtud rahastamisettepanek, mis sisaldab iga taotluse s nimetatud tegevuse rahastamise suurust . PRIA ei saa rahastamisettepanekus toodud summat suurendada, küll aga on seda võimalik tal vähendada, juhul kui see sisaldab näiteks mitteabikõlblikke kulusid. Nimelt on PRIA-l endiselt abikõlbli ke kulude kontrolli tegemise kohustus , mis tulene b EL-i õigusest ning on ka otstarbekas, kuna PRIA teeb ka lõpliku otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Nimelt ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohaselt edastab kohalik tegevusrühm taotlused rahastamiskõlblikkuse lõpliku kontrolli eest vastutavale asutusele, mis viitab sellele, et abikõlblikkust ei kontrolli kohalik tegevusrühm. Samuti on PRIA-l võimalik juhul kui mõni taotleja näiteks loobub oma tegevuse elluviimisest või tema taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, menetleda paremusjärjestuse ettepanekus järgmisel kohal oleva taotleja taotlust, mille kohta on kohalik tegevusrühm teinud nn tingimusliku rahastamis ettepaneku. Tingimuslik tähendab seda, et kui esinevad vajalikud tingimused, mille kohaselt sellise taotleja taotlus ja toetatav tegevus vastavad küll kohaliku arengu strateegiale, kuid taotlus jäi algselt mingil põhjusel paremusjärjestuses allapoole , samas eespool olev taotleja ei jätka menetluses osalemist, mistõttu on PRIA-l võimalik menetleda allpool oleva ehk järgmisel kohal oleva taotleja taotlust. LEADER-projektitoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse alused on samad , mis teiste maaelu arengu toetuste puhul ning tulenevad käesoleva paragrahvi lõike st 3. Paragrahv 2 9 reguleerib m aaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsuse mu utmist ja kehtetuks tunnistamist ning vastab sisuliselt kehtiva seaduse §-le 80 . Uuendusena võrreldes kehtiva seadusega on lõikega 2 sätestatud, et k ui toetuse saaja ei ole võimeline toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul tegevust ellu viima, võib PRIA või riigi sihtasutus muuta taotluse rahuldamise otsust ja määrata täiendava tähtaja tegevuse elluviimiseks. Sätte lisamine tulenes senise toetuste rakendamise käigus ilmnenud probleemist, kus PRIA - l või riigi sihtasutusel sellist õigust ei olnud, mistõttu tuli juhtumeid, kus osutus otstarbekas näha teatud taotlusvooru taotluste elluviimiseks täiendav tähtaeg, reguleerida toetuse andmise tingimuste muutmisega, nähes nendes ette täiendava tähtaja tegevuste elluviimiseks. Paragrahv 3 0 reguleerib maaelu arengu toetuse maksmist enne kulutuste tegemist. Toetuse maksmine enne kulutuste tegemist on vajalik selleks, et luua toetuse saajatele paremad tingimused projektide elluviimiseks. Üldreeglina on toetus võimalik välja maksta alles pärast seda, kui projekt või selle osa on ellu viidud ja vastavate kulude eest on juba tasutud, samas võivad toetuse saajate võimalused oma projektide elluviimiseks vahendite leidmiseks (nt krediidiasutustelt laenuvahenditena või muudest allikatest) olla väga piiratud. Seepärast on oluline leida paindlikke finantseerimisvõimalusi perioodiks, mil projekte viiakse ellu. Kuna toetuse saajate muudest allikatest rahastamise ebastabiilsus võib seada ohtu ÜPP - kava eduka rakendamise, siis on tähtis sätestada võimalus rahastada toetuse saajate tegevust ka enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist , mis kehtis ka programmi perioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste rakendamisel . Sisuliselt vastab § 30 kehtiva seaduse §-le 82, eemaldatud on üksnes tehnilist abi käsitlevad sätted, kuna tehniline abi ei ole ÜPP - kava raames enam maaelu arengu sekkumistega hõlmatud. 3 . jaotis Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER Võrreldes 2014–2020 programmiperioodiga ei ole kogukonna juhitud kohaliku arengu (ÜPP strateegikavade määruse artikli 3 punkti 15 kohaselt nimetatud kui programm LEADER) rakendamisel suuri muutusi. Samuti on EL - i tasandil jäänud nõuded samaks. Siiski mõned muutused on. Uudsena on reguleeritud seaduse tasandil nüüd võimalus ühisstrateegia rakendamiseks. Samuti võetakse edaspidi kasutusele kohaliku tegevusrühma nimi varasema kohaliku tegevusgrupi nime asemel. Muudetud on ka seda, et PRIA ei kiida rakenduskava enam heaks (põhjendus eelnõu § 11 lõike 2 selgitava osa juures). Samuti kehtestatakse kohalikule tegevusrühmale nüüd seaduse tasandil selgelt ülesanne pakkuda taotlejale enne taotluse esitamist nõusta mist toetatava tegevuse kohaliku arengu strateegiale vastavuse osas. Lisaks on tehtud mõned väiksemad muudatused struktuuri osas, samuti mõningad normitehnilised ja keelelised muudatused. LEADER-i toetusprogramm sai Euroopa Komisjoni algatusena alguse 1991. aastal. Tänaseks on läbitud juba viis toetusperioodi: LEADER I, LEADER II, LEADER+, aastatel 2007–2013 LEADER-meede ning aastatel 2014–2020 koos üleminekuaastate 2021 ja 2022 LEADER programm. Eestis sai LEADER alguse 2000-ndate alguses. LEADER - i üks peamine eelis riiklike lähenemistega võrreldes on otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale toomine ning piirkondlike eripärade parem arvestamine. See tähendab, et LEADER - it rakendatakse kohaliku arengu strateegiate alusel, mis koostatakse konkreetsete tegevuspiirkondade kohta tuues seeläbi otsustustasand kohalikule elanikule lähemale (nn alt-üles põhimõte). Kogukonna juhitud kohalik areng põhineb seitsmel printsiibil – piirkonnapõhine lähenemine, altpoolt tulev algatus, avaliku ja erasektori partnerlus, uuenduslikkuse soosimine, integreeritud ja mitut valdkoda hõlmav lähenemine, võrgustikutöö ja koostöö edendamine. ÜPP strateegiakavade määruse kohaselt on liikmesriigil kohustus LEADER - it , mida toetatakse EAFRD-st, rakendada. Paragrahv 31 reguleerib kohalikku tegevusrühma ja kohaliku arengu strateegiat . Lõike 1 kohaselt viiakse ühissätete artiklis 31 nimetatud kogukonna juhitud kohalikku arengut ellu kohaliku arengu strateegiate alusel, mille peab olema heaks kiitnud Maaeluministeerium. Ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punkti c kohaselt viiakse kogukonna juhitud kohalikku arengut ellu kohaliku arengu strateegiatega ning artikli 33 lõike 1 kohaselt rakendavad neid strateegiaid üksnes kohalikud tegevusrühmad. Säte on jäänud samaks. Lõiked 2 ja 3 sätestavad kohaliku tegevusrühma olemuse. Sätted on jäänud suuresti samaks. Kohaliku arengu strateegia töötab välja ühissätete määruse artiklis 33 nimetatud kohaliku tegevusrühma määratlusele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele. See tähendab, et kohaliku tegevusrühma olemuse määratlus tuleneb EL - i õigusest. Ühissätete määruse artikli 33 kohaselt k ohalikud tegevusrühmad kavandavad ja rakendavad kohaliku arengu strateegiaid. Korraldusasutused tagavad, et kohalikud tegevusrühmad on kaasavad ja et nad valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri . Riigisiseselt on nimetatud sätte tagamiseks seatud endiselt kohustus, et kohalikud tegevusrühmad tegutsevad mittetulundusühingu vormis. Järgmisi ülesandeid täidavad üksnes kohalikud tegevusrühmad: a) kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel; b) mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning -kriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte ja tagatakse, et valikuga seotud otsuseid ei kontrolli vaid üks huvirühm; c) konkursikutsete ettevalmistamine ja avaldamine; d) tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning taotluste edastamine rahastamiskõlblikkuse lõpliku kontrolli eest vastutavale asutusele enne toetuse heakskiitmist; e) strateegia eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude seire; f) strateegia rakendamise hindamine. Kohaliku tegevusrühma täpsemad nõuded kehtestatakse riigisiseselt käesoleva seaduse alusel kehtestatava kogukonna juhitud kohaliku arengu – LEADER maaeluministri määruses. Selleks kehtestatakse seaduses volitusnorm, et kohalikule tegevusrühmale esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusrühma põhikirja, liikmesuse , juhtimise ning tegevusaja ja -piirkonna kohta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Uudne on see, et muutunud on kohalike tegevusrühmade nimi. Eelnevatel programmiperioodidel on mittetulundusühinguid, kes strateegiaid ette valmistavad ja rakendavad, nimetatud kohalikeks tegevusgruppideks. Uut ÜPP programmiperioodi 2023–2027 ette valmistades on otsustatud, et edaspidi on selliseid mittetulundusühinguid õigem nimetada kohalikeks tegevusrühmadeks, sest see läheb täpselt kokku EL - i õiguse sõnastusega: ühissätete määruse artiklis 33 sätestatud ingliskeelse termini local action group eestipärase tõlkega „kohalik tegevusrühm“. Samuti tuleb juhinduda riigisisesest õigusest: Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrusega nr 180 kehtestatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ (edaspidi HÕNTE ) § 18 lõike 2 kohaselt peavad EL - i õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid olema kooskõlas EL - i õiguses kasutusel olevate terminitega. HÕNTE § 17 lõike 3 kohaselt võib v õõrsõna kasutada üksnes juhul, kui selle kasutus on eesti keeles levinud või kui sõnal puudub eesti keeles algupärane vaste. Kuigi sõna „grupp“ on üsna levinud, siis HÕNTE käsiraamatu kohaselt tuleb konteksti sobiva eesti vaste olemasolu korral kasutada siiski seda. Seega kasutatakse edaspidi „grupi“ asemel omasõna „rühm“. Nime muutuse osas on tehtud õigusselguse huvides rakendussäte eelnõu §-s 134 . Lõigetes 4–6 reguleeritakse kohaliku tegevusrühma juhtimisega seonduvat. Kohalik tegevusrühm tegutseb mittetulundusühingu vormis, seega kohaldub neile mittetulundusühingute seadus, millest piiravamad sätted tuleb samuti reguleerida seaduses. Sätted on jäänud samaks. Lõike 4 kohaselt võib kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul isik osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana. Sama lõike kohaselt ei tohi kohaliku tegevusrühma liige üldkoosolekul osaleda ega hääletada teise liikme esindajana. Sättega piiratakse kohalike tegevusrühmade üldkoosolekul osalemist ja hääletamist esindaja kaudu. Sellise sätte kehtestamise vajadus on tingitud praktikas ilmnenud olukorrast, kus kohaliku tegevusrühma juhtimist soovitakse mõjutada lähtuvalt kitsa ringi isikute huvidest. Selleks kasutatakse mittetulundusühingute seaduse § 21 lõike 5 ettenähtud võimalust esindada üldkoosolekul teisi mittetulundusühingu liikmeid kirjaliku volikirja alusel. Selline lähenemine moonutab aga LEADER - i olemust ja võib laiemalt seada kahtluse alla kohalike tegevusrühmade otsustusprotsessi läbipaistvuse ja selguse. Nimelt ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti b kohaselt peavad kohalikud tegevusrühmad tagama mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning -kriteeriumide koostamise, millega välditakse huvide konflikte ja tagatakse, et valikuga seotud otsuseid ei kontrolli vaid üks huvirühm. Säte suunab ühtlasi ka kohaliku tegevusrühma liikmeid osalema aktiivsemalt kohaliku tegevusrühma otsustusprotsessis. Lõike 5 kohaselt peab kohaliku tegevusrühma juhatusel olema vähemalt kolm liiget. Säte on vajalik, et tagada minimaalset kollegiaalset otsustust ja vastutust. Ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punkti b kohaselt peavad kohalikku tegevusrühma kuuluma avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm. See tähendab, et kohaliku tegevusrühma liikmeteks on kohaliku omavalitsuse üksused ning sama kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja mittetulundusühing või sihtasutus ning otsustustasandil ei tohi omada ükski huvirühm häälteenamust. Mittetulundusühingute seaduse § 26 lõike 1 kohaselt võib mittetulundusühingu juhatus koosneda ühest või mitmest liikmest. Seega pelgalt ühe juhatuse liikmega kohalik tegevusrühm ei oleks suuteline täitma ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punktis b sätestatud nõuet. Lõike 6 kohaselt peab kohalik tegevusrühm tagama, et üks kolmandik tema juhatuse liikmetest vahetub põhikirjas ettenähtud juhatuse ametiaja möödumisel. Mittetulundusühingute seaduse § 28 lõike 1 1 kohaselt ei või põhikirjaga ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Seega saab üks kolmandik juhatuse liikmetest ametis olla maksimaalselt viis aastat. Igal kohaliku tegevusrühma juhatuse valimisel peab vahetuma üks kolmandik liikmetest, et otsustamine ei koonduks pikaks ajaks samade isikute kätte. Liikmete ametisse valimisel tuleb arvestada, et juhatuse liikmeks saa b mittetulundusühingute seaduse § 26 lõike 2 kohaselt olla üksnes füüsili ne isik. Ühissätete määruse artikli 31 lõike 2 punkti b kohaselt juhivad kogukonna juhitud kohalikku arengut kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm. See tähendab, et LEADER - i põhimõtte kohaselt peab otsuse vastu võtma kohaliku tegevusrühma üldkoosolek, juhatus või muu organ, kelle liikmed on esindatud nii, et ühegi huvirühma (avalik sektor, erasektor , sealhulgas ka vabaühenduse sektor ) liikmete hääleõigus ei ole esindatud üle poole ehk kõigil sektoritel peab olema võimalik otsuste tegemisel osaleda . Juhatuse liikme huvirühm kujuneb temale kui füüsilisele isikule iseloomulike tunnuste alusel järgides seejuures , et ei tekiks huvide konflikti füüsilise isiku erinevate ülesannete vahel. Näiteks võib kohaliku tegevusrühma juhatuse liikmeks olla ka selline füüsiline isik, kes täidab samal ajal kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva juriidilise isiku esindaja ülesandeid. Sellisel juhul ei tohi nende ülesannete täitmisel tekkida huvide konflikti ning arvestada tuleb, et kohaliku tegevusrühma juhatuse liikmeks saab ta füüsilise isikuna mitte kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva juriidilise isiku esindajana . Lõigetes 7–9 reguleeritakse kohaliku tegevusrühmade strateegiatega seonduvat. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 on siin mõningad muudatused. Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse või heaks kiitmata jätmise otsuse. Muutunud on see, et enam ei kehtestata seaduses täpseid aluseid, millisel juhul tehakse strateegia heakskiitmise otsus. See ei ole otstarbekas, kuna juba kehtestatakse Maaeluministeeriumi õigus strateegia heakskiitmise otsuse tegemiseks ning samuti kehtestatakse seaduses endiselt strateegia heakskiitmata jätmise täpsed alused. Heakskiitmise alused kehtestatakse edaspidi käesoleva seaduse alusel kehtestatava kogukonna juhitud kohaliku arengu – LEADER maaeluministri määruses ning need on endiselt üldiselt järgmised: heakskiitmise otsus tehakse, kui strateegia vastab strateegiale esitatud kõigile nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning selle on koostanud nõuetele vastav kohalik tegevusrühm. Nõuded strateegia kohta tulevad ka maaeluministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „ LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ §-st 3. Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse, kui strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kohalik tegevusrühm ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) kohaliku arengu strateegia ei vasta strateegiale esitatud nõuetele või strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele; 3) kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegia kattub tervikuna või osaliselt teise kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegiaga; 4) kohaliku arengu strateegias on esitatud teadlikult valeandmeid. Heakskiitmata jätmise otsuse tegemisel on uueks aluseks punkt kolm. Nimelt võib edaspidi kohaliku omavalitsuse üksus kuuluda põhjendatud juhul samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma . Seega kattub tegevuspiirkond kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumiga ainult üldjuhul. Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus kuulub samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma, siis sellisel juhul peab kohalik tegevusrühm siiski tagama, et tema tegevuspiirkond ei kattuks ei tervikuna ega osaliselt teise toetust taotleva kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnaga. See tähendab seda, et olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksus on samal ajal mitme kohaliku tegevusrühma liige, peab otsustama, kuidas jagada linnad, külad, alevikud ja alevid selliselt, et need ei langeks kokku mitme tegevuspiirkonna alaga ei tervikuna ega osaliselt. Seega peavad selle nõude täitmise tagamiseks kohalikud tegevusrühmad omavahel kokku leppima, millised asustusüksused just nende tegevuspiirkonda kuuluma hakkavad. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus ühe tegevuspiirkonna ettevõtjad või kodanikuühiskonna esindajad saavad korraga kuuluda mitmesse kohalikku tegevusrühma, kes toetust taotlevad. Täpsemalt moodustub tegevuspiirkond üksteisega külgnevatest kohalike omavalitsuse üksuste terviklikust või osalisest territooriumist. Külgnema ei pea juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuseid ühendab veepiir või kui külgnemise nõuet ei ole võimalik täita seetõttu, et kohaliku omavalitsuse üksuste vahele jääb selline asustusüksus, mis on tegevuspiirkonnast välja jäetud. Juhul kui tegu on sellise kohaliku tegevusrühmaga, kes rakendab strateegiat maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ alusel, siis tema uus tegevuspiirkond võib osaliselt või tervikuna kattuda tema praegu rakendatava strateegia tegevuspiirkonnaga. Samuti on lubatud tegevuspiirkonna kattuvused sellise piirkonnaga, kus kogukonna juhitud kohalikku arengut toetatakse mõnest teisest fondist ning strateegiaid kavandavad või rakendavad teised rühmitused, näiteks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist toetust saava vastavalt kohaliku algatusrühma või kohaliku tegevusrühma kalanduspiirkonnaga. Eeltoodust tulenevalt on heakskiitmata jätmise otsuse alusena välja jäetud asjaolu, et kui kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta on esitatud mitu kohaliku arengu strateegiat ja strateegia ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale. Strateegiate kohta ei koostata enam paremusjärjestust, sest eelnimetatud punkti kolm kohaselt ei saagi ühe ja sama tegevuspiirkonna kohta esitada mitut kohaliku arengu strateegiat, vaid kui selline asjaolu esineb, siis sellisel juhul tehakse strateegia heakskiitmata jätmise otsus. Samuti kehtestatakse maaeluministrile strateegia volitusnorm. Kohaliku arengu strateegiale esitatavad nõuded, sealhulgas täpsemad nõuded ühissätete määruse artikli 32 lõikes 1 nimetatud strateegia elementide kohta, strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning strateegia hindamiskriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ühissätete määruse artikli 32 lõike 1 kohaselt tagavad asjaomased korraldusasutused, et kõigis artikli 31 lõike 2 punktis c osutatud strateegiates sätestatakse järgmised elemendid: a) kõnealuse strateegiaga on hõlmatud geograafiline piirkond ja elanikkond; b) strateegias on kogukonna kaasamise protsess kõnealuse strateegia arendamisse ; c) strateegia piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs; d) kõnealuse strateegia eesmärgid, sealhulgas tulemuste mõõdetavad sihtväärtused, ning nendega seoses kavandatavad meetmed; e) strateegias on juhtimise, seire ja hindamise kord, millega näidatakse kohaliku tegevusrühma suutlikkust kõnealust strateegiat rakendada; f) strateegias on rahastamiskava, sealhulgas kõigi asjaomaste fondide ja asjakohasel juhul ka EAFRD ning asjaomaste programmide kavandatud eraldised. Strateegia võib hõlmata ka igast asjakohasest fondist rahastatavate meetmete ja tegevuste liike. Strateegiate nõuetele vastavust kontrollib ühissätete määruse artikli 32 lõike 2 kohaselt maaeluministri moodustatud hindamiskomisjon. Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaid strateegiaid vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamiskomisjon koosneb Maaeluministeeriumi, PRIA, teiste ministeeriumite ning sotsiaalpartnerite esindajatest. Iga komisjoni liige hindab strateegiat hindamiskriteeriumite alusel. Komisjoni liikmete antud hindepunktid liidetakse kokku ja saadakse iga strateegia koondhinne ning tulemus, kas strateegia vastab h indamiskriteeriumite miinimumnõuetele . Maaeluminister teeb käskkirjaga strateegia heakskiitmise otsuse, kui strateegia vastab nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele ning kohalik tegevusrühm vastab talle esitatud nõuetele. Strateegia muudatused kiidab samuti heaks maaeluminister. Paragrahv 32 reguleerib kohaliku arengu strateegiate rakendamist. Lõike 1 kohaselt saab heakskiidetud kohaliku arengu strateegiat rakendada selle esitanud kohalik tegevusrühm, kes koostab iga kalendriaasta kohta rakenduskava, mis lisaks käesoleva seaduse § 11 lõike 2 sätestatule sisaldab ka ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendite jaotust. Rakenduskava on põhjendatud eelnõu § 11 lõike 2 selgitava osa juures. Lõike 2 kohaselt täidab kohaliku arengu strateegia rakendamisel kohalik tegevusrühm ühissätete määruse artikli 33 l õikes 3 sätestatud ülesandeid. Need on jäänud sisuliselt samaks. Küll aga rõhutab ühissätete määrus e artikkel 33 lõige 3 uudsena , et neid ülesandeid, sealhulgas taotluste hindamist , täidavad üksnes kohalikud tegevusrühmad, seega ei ole neid ülesandeid võimalik täita kellegi teise poolt (tä psemalt on seda põhjendatud § 27 lõike 4 selgitava osa juures). Seega täidab kohalik tegevusrühm üksnes ühissätete määruse artikli 33 lõikes 3 sätestatud ülesandeid ning mingeid täiendavaid haldusülesandeid neile ei anta. Täpsemalt on seaduses välja toodud järgmised kohaliku tegevusrühma ülesanded: 1) koostab LEADER-projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid; 2) nõustab taotlejat enne taotluse esitamist toetatava tegevuse kohaliku arengu strateegiale vastavuse osas; 3) võtab vastu taotlused; 4) kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale; 5) hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel; 6) teeb vajadusel PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või edastab PRIA-le teabe taotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta; 7) teeb PRIA-le ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta ning edastab taotlused PRIA-le . Lisaks eelnimetatutele on kohalike tegevusrühmade ülesanneteks endiselt ka ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punktide e ja f kohaselt strateegia eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude seire ja strateegia rakendamise hindamine. S elle aluseks on ka eelnõu §-d 44 ja 45 , mille kohaselt seire ja hindamise puhul tuleb isikutena käsitleda ka kohalikke tegevusrühmi. Ülesannete osas on lisandunud uuena eelnimetatud punkt kaks. Kohalike tegevusrühmade nõustamise kohustuse pakkumisele viitab ka ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkt a: kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel . Nõustamise pakkumine taotlejale on seega kohalikule tegevusrühmale edaspidi kohustuslik ülesanne, kuid taotleja saab ise valida, kas ta soovib nõustamist või mitte. Kohalik tegevusrühm annab sisuliselt oma hinnangu toetatava tegevuse vastusele strateegia osas enne taotluse esitamist . Kuna nõustamine on taotluse menetluse üks osa, siis tuleb sarnaselt teiste menetlusetappidega jälgida haldusmenetluse seadusest tulenevaid nõudeid , sealhulgas järgida taandamise nõuet §-s 10. Muutunud on ka eelnimetatud punkti kuus sõnastus, sest paremusjärjestuse ettepanek või teave hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta esitatakse PRIA-le üksnes nende olemasolul (põhjendus eelnõu § 27 lõikes 4). Lõiked 3 ja 4 reguleerivad taotleja vajalike andmete ja dokumentide esitamist kohalikule tegevusrühmale. Sätted on jäänud samaks. Kui koos taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevusrühm taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist. Seega on k ohalikul tegevusrühmal õigus küsida taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist, kuid üksnes neid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks. Kohalik tegevusrühm annab taotlejale taotluse hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamiseks mõistliku tähtaja. Nõutud andmete ja dokumentide esitamata jätmise korral teeb kohalik tegevusrühm taotlusele vastava märkme ja jätab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel taotluse hindamata. See tähendab, et kohalik tegevusrühm jätab hindamata taotluse, kui taotleja ei ole esitanud lõike 3 alusel küsitud andmeid või dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kohalik tegevusrühm jätab nimetatud taotlused hindamata ning esitab need PRIA-le märkega, et taotlust ei hinnatud. PRIA jätab taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. Lõiked 5– 8 reguleerivad ühisstrateegiaga seonduvat. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 on tegu uudse võimalusega. Ühissätete preambuli punkti 31 kohaselt tuleks maapiirkondade arenguprobleemide tõhusaks käsitlemiseks hõlbustada kooskõlastatud toetust fondidest ja EAFRD - st. Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid tagama, et fondide ja EAFRD kaudu toetatavad sekkumised täiendavad üksteist ja et neid rakendatakse koordineeritult, eesmärgiga luua koostoimet ja vähendada korraldusasutuste ja toetusesaajate halduskulusid ja -koormust. S eega kehtestatakse s eaduses alus, et kohaliku arengu strateegiat võib rakendada ühiselt selliselt, et seda toetatakse vähemalt EAFRD - i ja muu asjaomase fondi vahenditest ühissätete määruse artikli 31 lõigete 1 ja 3 alusel. Muu asjaomase fondi all on mõeldud ühissätete määruse artikli 31 lõikes 1 nimetatud fonde: kui liikmesriik peab seda artikli 28 alusel asjakohaseks, toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfond+st , Õiglase Ülemineku Fondist ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist kogukonna juhitud kohalikku arengut. Seega toetatakse ühisstrateegia puhul strateegia meetmete ellu viimist mitmest fondist: EAFRD - ist ja vähemalt ühest nimetatud asjaomasest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist. Seega panustatakse ühisstrateegia rakendamisel vähemalt kahe erineva fondi eesmärkidesse: EAFRD ja näiteks Sotsiaalfond+ eesmärkidesse. Ühisstrateegia puhul on analüüsitud erinevaid võimalikke rakendamise stsenaariumeid. Otsustati, et kasutusele ei võeta ühissätete määruse artikli 31 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtfondi võimalust, mis tähendaks, et ühisstrateegia rakendamisel järgitakse iga asjaomase fondi ulatust ja abi kõlblikkuse norme, kuid muus osas kohald uksid juhtfondi norm id ning muude fondide asutused tugineksid juhtfondi pädeva asutuse tehtud otsustele ja juhtimiskontrollidele. Otsustat i , et asjaomaste fondide üleselt luuakse vastavate korraldusasutuste poolt ühisstrateegiale ühtne õiguslik alus ( ühisstrateegia nõuded ja ühisstrateegia heaksiitmise protsess), mille alusel moodustuvad tegevuspiirkonnad, kuid ühisstrateegia sisuline rakendamine toimub iga asjaomase fondi põhiselt läbi vastava rakendusasutuse. See tähendab, et kohalik tegevusrühm peab strateegia meetmed koostama vastava fondi põhiselt, mis annab võimaluse taotlusi menetleda, makseid teostada ja seire andmeid koguda vastavalt konkreetse fondi reeglitele. See lihtsustab skeemi ning vähendab osapoolte töökoormust. Näiteks kui ühisstrateegia panustab EAFRD ja Sotsiaalfond+ eesmärkidesse, siis EAFRD - ist toetatava LEADER-projektitoetusele kohaldatakse Maaeluministeeriumi valitsemisala õigusakte ning LEADER-projektitoetuse taotluste rakendusasutuseks on PRIA ning seega Sotsiaalfond+ puhul kohalduvad vastavalt Sotsiaalministeeriumi või Rahandusministeeriumi õigusaktid (nt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ning selle alusel antav Vabariigi Valitsuse määrus „ Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ) ning rakendusasutus on vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskus. Seega on ühisstrateegia puhul fondide rakendamisalad lahus, mis tagab iga asjaomase fondi eesmärkidega parema arvestamise ja ülesannete selguse. Ühissätete määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt, kui strateegiaid saab toetada mitmest fondist, korraldavad asjakohased korraldusasutused selliste strateegiate valimiseks ühise valikuvooru ning moodustavad ühiskomitee , et kõik asjaomased fondid saaksid jälgida kõnealuste strateegiate rakendamist. Seega on vajalik seaduses kehtestada maaeluministrile volitusnorm, mille kohaselt ühisstrateegia hindamiseks ühise vooru korraldamise ning ühisstrateegia rakendamise jälgimiseks asjaomase fondi korraldusasutusega ühiskomisjoni (eelnimetatud ühiskomitee) moodustamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga , kooskõlastades selle enne kehtestamist nimetatud korraldusasutusega. Seega on oluline, et nimetatud käskkiri kooskõlastatakse enne selle kehtestamist asjaomase fondi korraldusasutusega, sest kaastatud peavad olema kõik asjaomas te fondide korraldusasutused . Ühisstrateegiale kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 7 –9 sätestatut. See tähendab, et ühisstrateegia puhul teeb heakskiitmise otsuse või heaks kiitmata jätmise otsuse samuti Maaeluministeerium ning ühisstrateegia puhul on samad ka heakskiitmata jätmise otsuse alused. See on otstarbekas, kuna käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt moodustab maaeluminister ka ühiskomisjoni jt. Seega kehtestab maaeluminister määrusega ühisstrateegiatele esitatavad nõuded, sealhulgas täpsemad nõuded ühissätete määruse artikli 32 lõikes 1 nimetatud ühisstrateegia elementide kohta, ühisstrateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsema korra ning ühisstrateegia hindamiskriteeriumite osas, kaasates protsessi ka asjaomase fondi korraldusasutuse. Ühisstrateegia rakendamisel on kohalikul tegevusrühmal võimalus oma strateegia kaudu arendada tegevuspiirkonda mitmekülgsemalt ning panustada ka nendesse valdkondadesse, mis varasemalt olid ainult EAFRD - i eesmärkide tõttu katmata. Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab laialdasemat koostööd erinevate sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut tegevuspiirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa tegevuspiirkonnas innovatsiooni kasvule. Näiteks kui ühisstrateegia panustab lisaks ka Sotsiaalfond+ eesmärkidesse, siis läbi selle saab parandada tegevuspiirkonnas võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet. Ühisstrateegiaga seotud ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevuse kulu kaetakse EAFRD vahenditest. Ühissätete määruse artikli 31 lõike 3 teise lause kohaselt võivad asjakohased korraldusasutused valida ühe asjaomase fondi, millest toetatakse kõnealuste strateegiatega seotud kõikide selliste ettevalmistamis-, juhtimis- ja elavdamiskulude katmist, millele on osutatud artikli 34 lõike 1 punktides a ja c. Otsustatud on EAFRD vahenditest toetada ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punkti c nimetatud tegevusi, milleks on strateegia ja selle rakendamise juhtimise, seire ja hindamise, sealhulgas sidusrühmade vahelise teabevahetuse hõlbustamise tegevused (kohaliku tegevusrühma toetus) . Sellisel juhul on oluline, et ühissätete määruse artikli 32 lõike 1 punkti f kohaselt sisaldaks ühisstrateegia rahastamiskava kõigi asjaomaste fondide ja ka EAFRD ning asjaomaste programmide kavandatud eraldisi, sealhulgas igast asjakohasest fondist rahastatavate meetmete ja tegevuste liike. Lisaks tuleb sel juhul ühisstrateegias selgelt tegevused välja tuua , et oleks võimalik üheselt aru saada, kas tegemist on ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevusega. Ühissätete määruse artikli 34 lõike 2 kohaselt ei või kohaliku tegevusrühma toetus ületada 25 protsenti kohaliku arengu strateegiale eraldatud avaliku sektori osaluse kogusummast . 4 . jaotis Maaelu arengu toetuse andmine hankemenetluse korras Paragrahv 33 sätestab hankemenetlusega seonduva. Maaelu arengu toetust võib anda, viies läbi hankemenetluse riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras ning arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Maaelu arengu toetuse andmisel hankemenetluse korras loetakse taotlus toetuse saamiseks esitatuks riigihangete seaduse kohase pakkumuse, hankemenetluses osalemise taotluse, ideekonkursi puhul ideekavandi või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul taotluse, pakkumuse või huvi kinnitamise teate esitamisega. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded toetuse saajale, toetatava tegevuse ja sõlmitava hankelepingu kohta ning toetuse saaja valikukriteeriumid. Toetuse saaja on isik, kellega Maaeluministeerium või PRIA on sõlminud riigihangete seaduses sätestatud korras hankelepingu. Lisaks riigihangete seaduses sätestatud pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alustele kõrvaldatakse pakkuja ja taotleja hankemenetlusest, kui esinevad käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. 5 . jaotis Maaelu arengu toetuse andmine otsustuskorras Paragrahv 34 sätestab toetuse andmise otsustuskorras. Lõike 1 kohaselt võib maaelu arengu toetust anda o tsustuskorras riikliku programmi või kava ellu viimiseks, kui esineb oluline avalik huvi ja see on kooskõlas EL-i asjakohaste õigusaktidega. Otsustuskorras võib abi anda ka käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi ülesannete täitmiseks. Lõige 2 sätes tab abi andmise o tsustuskorras riigiasutusele, kes seda programmi või kava ellu viib või täidab põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi ülesandeid. P aragrahvi 48 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täidab Maaeluministeeriumi hallatav asutus ning nende ülesannete täitmiseks võib minister määrata toetuse andmise Maaeluministeeriumi hallatava le asutusele otsustuskorras . Otsustuskorra kasutamise peamiseks eeliseks on aja– ja ressursimahukuse tasakaalustamine vajadusega üles ehitada usaldusel põhinevat pikaajalist suhet väga piiratud arvuga teenusepakkujate ringis. Tuginedes varasematele kogemustele on võimalik otsustukorra kasutamisel sujuvamalt kokku leppida soovitud eesmärkide saavutamine ja vajadusel ka nende muutmine. Maaelu arengu toetuse andmisel otsustuskorras on abikõlblikud need kulud, mis on abikõlblikud EL-i asjakohaste õigusaktide, käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide või ÜPP-kava kohaselt. Maaelu arengu toetuse andmise otsustab minister käskkirjaga, kus määratakse toetuse saaja, toetatav tegevus, toetatava tegevuse eesmärk ja elluviimise tähtaeg ning toetuse suurus. Minister võib käskkirjas täpsustada kulude abikõlblikkust. 6 . jaotis Maaelu arengu toetuse andmine rahastamisvahendi kaudu Paragrahv 35 reguleerib rahastamisvahendi kaudu maaelu arengu toetuse andmist . Rahastamisvahendi v äljatöötamise ja rakendamise põhimõtted on reguleeritud EL-i õigusaktides : Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 5 8 – 62 , s ama määruse X lisas ning nimetatud määruse alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses . Rahastamisvahendi abil toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli te 73 ja 75 alusel ÜPP - kavas nimetatud investeerimisprojektide teostamist lä htudes sama määruse artiklist 80 . Rahastamisvahendit on varasemalt rakendatud „ Eesti m aael u a rengukava 2014– 2020 “ raames ning läbi mitme programmiperioodi Euroopa kalanduspoliitika elluviimisel. Lõike 1 kohaselt võib maaelu arengu toetust tagastatava toetusena anda ÜPP - kavas toodud tingimustel ja korras ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru se (EL) 2021/1060 artiklis 5 8 sätestatud rahastamisvahendi kaudu. Rahastamisvahendi näol on tegemist tagastatava abi (nt laenud) andmisega. Lõikes 2 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustest, sõlmib rahastamisvahendi kaudu maaelu arengu toetuse andmiseks HKTS- is sätestatud korras halduslepingu maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutusega, mille asutaja õigusi teostab Maaeluministeerium . Ü lalnimetatud määruste kohaselt rakendusvahendile seatavad tingimused ja ülesanded on sisuliselt jõukohased eeskätt krediidi- ja finantsasutusele. Seni on rahastamisvahendi rakendaja ülesandeid täitnud Maaelu Edendamise Sihtasutus, kellel on väga pikaaegne kogumis maapiirkonna ettevõtjatele finantstoodete pakkumisel. Lõike 3 kohaselt lepitakse lõikes 2 nimetatud halduslepinguga muu hulgas kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 X lisas nimetatud tingimuste s ning lepingutasu võtmise võimaluses , et tagada rahastamisvahendi nõuetekohane rakenda mine. Eelnimetatud lepingutasu võtmise võimalus annab lepingutasu võtmist rahastamisvahendi rakendajal kohaldada näiteks olukorras, kus laenusaaja k orduvate lepingu muutmistega kaasneb rahastamisvahendi rakendajale täiendav oluline töökoormus. Viidatud X lisas on toodud elemendid, mis peavad sisalduma korraldusasutuse ja rahastamisvahendit rakendava asutuse vahel sõlmitavas rahastamislepingus. Halduskoormuse vähendamise huvides ei ole mõistlik sõlmida kaht erinevat lepingut: halduslepingut ja rahastamislepingut. Halduslepinguga kolmandate isikute õigusi ega kohustusi mõjutavaid tingim usi kokku ei lepita. Viidatud X lisas toodud rahastamislepingu tingimuste kohaselt lepitakse muu hulgas kokku ka kavandatavad finantstoot ed ja nende toodete sihtgrupid lähtudes „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021‒2027“ ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021‒2027 rakenduskava “ rahastamisvahendi eelhindamise tulemustest. Lõike 4 kohaselt ei kohaldata maaelu arengu toetuse andmisele rahastamisvahendi kaudu seaduse §-des 23–31 sätestatut ehk tavapärast maaelu arengu toetuste taotlemise ja menetlemise sätteid. Lõike 5 kohaselt makstakse rahastamisvahendile toetus välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 32 ning halduslepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Rahastamisvahendile toetuse maksmise aluseks on lõikes 2 nimetatud haldusleping. Lõike 6 kohaselt võib rahastamisvahenditele antud toetust või parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 60 tähenduses sellesse tagasi laekunud vahendit või sellest saadavat tulu, kasumit või muud sissetulekut kasutada samas rahastamisvahendis või muus rahastamisvahendis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 60 punktiga 2 ja artikli 62 punktiga 1 kuni 20 29 . aasta 31. detsembrini. Lõike 7 kohaselt otsustab 203 0 . aasta 1. jaanuarist kuni 203 7 . aasta 31. detsembrini tagasi laekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse valdkonna eest vastutav minister kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 62 . Samasugune lähenemine oli ka eelmisel programmiperioodil, mil valdkonna eest vastutav minister otsus t ab laekunud vahendite kasutamise valdkonna, eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutava asutuse hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks. 5. jagu ÜPP - kava sekkumistega seotud ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ning tingimuslikkus 1. jaotis Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem Paragrahv 3 6 reguleerib ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi ehk ühtse süsteemi rakendamis t . ÜPP - kava rakendamiseks on ette nähtud, et liikmesriik peab teatud sekkumiste raames looma ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi ning tagama selle tõhusa toimimise. Lõike 1 kohaselt koosneb ühtne süsteem Eestis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 66 nimetatud osadest, milleks on: 1) põldude identifitseerimise süsteem; 2) georuumiline ja loomapõhine taotlus s süsteem ; 3) pinnaseiresüsteem; 4) pindala- ja loomapõhiste sekkumiste ga (pindala- ja loomapõhised otsetoetused ning maaelu arengu toetused) seotud toetusesaajate identifitseerimise süsteem ; 5) kontrolli- ja karistuste süsteem; 6 ) loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem. Põldude identifitseerim ise süsteemi puhul on tegemist põllumassiivide registriga, mis peab võimaldama kindlaks määrata toetuse saamise aluseks oleva maksimaalse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala . Eestis loodi põllumassiivide register 2002. aastal, mis on aluseks PRIA-le ÜPP toetuste administreerimisel. Põllumassiivide register toimib tootjapõhistel põllumassiividel. Selleks, et register oleks usaldusväärne ning ajakohane, te eb PRIA alates 2010. aastast põllumassiivide registrile kvaliteedihindamist I samba toetuste osas ( otsetoetus ed) vastavalt komisjoni poolt välja töötatud metoodikale. Kvaliteedihindamine viiakse läbi igal aastal, mille käigus hinnatakse eelkõige põllumassiivide registri kvaliteeti ning tehakse kindlaks võimalikud puudused. Uuel programmperioodil jätkub kvaliteedihindamise rakendamine põllumassiivide registrile otsetoetuste osas . Georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi puhul on tegemist toetuse taotlustega, mis esitatakse ette nähtud tingimuste kohaselt igal aastal tähtaegselt põllumajandustootja poolt toetuse saamiseks. Georuumili se taotluse puhul on tegemist elektroonilise taotlusvormiga, mis hõlmab geoinfosüsteemil põhinevat infotehnoloogilist rakendust, mis võimaldab toetusesaajal ruumiliselt deklareerida põllumajandusliku majapidamise põllud ja mitte põllumajanduslikud alad, millele toetust taotletakse. Pinnaseiresüsteemi puhul on tegemist ÜPP - kavas esmakordselt rakendatava uue tehnoloogilise süsteemiga, mis peab võimaldama regulaarset ja süstemaatiliselt vaadelda, seirata ja hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja praktikaid põllumajandusmaal. Pinnaseiresüsteemi kohaldamine on liikmesriigile kohustuslik alates 2023. aastast ning sellele süsteemile rakendatakse kvaliteedihindamist vastavalt komisjoni välja töötatud metoodikale. Toetusesaajate identifitseerimise süsteem on osa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist, milles on registreeritud andmed toetusesaaja te kohta, kes taotle vad EL-i või siseriiklikke toetusi . Kontrolli- ja karistuste süsteem. Kontrollisüsteemi ülesanne on tuvastada toetuse taotlemisega seotud nõuetele vastavusi või rikkumisi. Kontrollisüsteem hõlmab erinevaid kontrolliliike nagu administratiivsed ehk halduskontrollid, mille puhul on tegemist automaatsete ristkontrollidega ja mis viiakse läbi erinevate registriandmete alusel. Kohapealsed kontrollid viiakse läbi valimite alusel taotleja põllumajanduslikus majapidamises PRIA inspektorite poolt. Lisaks võib vajaduse korral kasutada ka k augseire teel tehtava i d kontroll e, mis põhinevad kaugseire rakendustel, mille aluseks on enamasti ortofotod või satelliitpildid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 punktis f nimetatud süsteemi, milleks on toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, Eesti ei rakenda. Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi puhul on tegemist PRIA loomade registriga, kuhu kantakse andmed põllumajandusloomade, loomapidajate ja tegevuskohtade kohta ning muud vajalikud andmed loomapõhiste toetuste taotlemiseks. Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemi peetakse veterinaarseaduse alusel. Lõikes 2 sätestatakse, et ühtset süsteemi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhis te otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste suhtes. Paragrahv 37 reguleerib põldude identifitseerimise süsteemi ga seonduvat , mis on ühtse süsteemi üheks osaks ja mida peetakse põllumassiivide registri tasemel. Nimetatud süsteemi rakendamisel lähtutakse Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 68 ning artiklite 74 ja 75 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatu s t. Paragrahv 38 reguleerib ühtse süsteemiga hõlmatud taotluse ga seonduvat . Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse, millise taotluse toetuse taotleja peab esitama. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste puhul esitab taotleja toetuse saamiseks sama määruse artikli 69 lõikes 1 n imetatud georuumilise taotluse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste puhul esitab taotleja toetuse saamiseks sama määruse artikli 69 lõikes 2 nimetatud taotluse. Lõike 3 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõigetes 1–3 ja 6 ning artiklite 74 ja 75 alusel k ehtestatud õigusaktis sätestatut arvestades määrusega kehtestada taotlustele esitatavad täpsemad nõuded, taotluste esitamise ja taotluste menetlemise täpsemad tingimused ning korra , eeltäidetud taotlustes esitatud andmete parandamise täpsemad tingimused ning korra , aga ka taotluste muutmise ja osalise või täielikult tagasi võtmise täpsemad tingimused ning korra . Üldisemad põhimõtted taotluste, nende esitamise, tagasi võtmise jms kohta tulenevad nimetatud EL määrusest ja s elle alusel antavatest määrusest. L õike 4 kohaselt võib v aldk onna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluste kohta määrusega kehtestada Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõikes 4 nimetatud automaatse taotluste süsteemi , selle rakendamise täpsemad tingimused ja korra, arvestades sama määruse artikli 69 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 75 alusel kehtestatud õigus aktis sätestatut . Automaatne taotluste süsteem on pindala- või loomapõhiste sekkumiste taotlussüsteem, mis võimaldab ametiasutuste poolt toetuse taotlemiseks vajalikud andmed kätte saada hallatavatest elektroonilistest andmebaasidest üksikute pindade või loomade kohta. Siiski, jääb ka selle süsteemi puhul taotluses toodud andmete õigsuse eest vastutama toetuse taotleja . Tegemist on ka siis isiku tahteavaldusega toetust küsida. Paragrahv 39 reguleerib pinnaseire süsteemi rakendamist . Lõike 1 kohaselt sätes tatakse, et pinnaseiresüsteemi rakendamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määr use (EL) 2021/2116 artiklis 70 ning artiklite 74 ja 75 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatut. P innaseiresüsteemi rakendamisel on õigus kasutada pilti edastavat või salvestavat seadet (lõige 2) . Pinnaseiresüsteem põhineb uute tehnoloogiate kasutamisel, mille puhul on tegemist automatiseeritud süsteemiga, mille aluseks on Copernicuse Sentineli satelliidi pildid või muud vähemalt samaväärse väärtusega andmed nagu näiteks asukohamärgisega fotod. Pinnas eire all peetakse silmas süstemaatilist seiret, mille käigus kogutakse andmeid põllumajanduslike tegevuste kohta. See peaks kogutud andmete alusel võimaldama anda eelkõige olulist, usaldusväärset ja kontrollitavat infot, mida saab vajaduse korral erinevates olukordades kasutada (nt tulemusaruande esitamise l , keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmise l , vääramatu jõu kindlaks tegemise l) . Euroopa k omisjoni hinnangul võimaldab selline uudne lähenemine nagu pinnaseiresüsteemi kohaldamine vähendada toetuste andmise korraldamisega kaasnevat koormust ning toetab põllumajandustootjaid toetusõiguslikkuse ja vajaduse korral tingimuslikkuse süsteemi kuuluvate nõuete täitmisel . Tegemist on taotleja jaoks nn ennetava süsteemiga, kus esmajärjekorras võimaldatakse taotlejal tuvastatud mittevastavused karistusi kohaldamata likvideerida , nt lisatõendite esitamisega jms. Lõike 3 kohaselt võib v aldkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada pinnaseiresüsteemi rakendamise, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seadme kasutamise täpsemad tingimused ja korra. Paragrahv iga 40 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 71 nimetatud toetusesaajate identifitseerimise süsteemi rakendamisel arvestatakse sama määruse artiklis 71 ja artikli 74 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatut. T oetusesaajate identifi tseerimise süsteem on samuti ühtse süsteemi osa Paragrahv iga 41 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 72 nimetatud kontrollisüsteemi rakendamisel arvestatakse sama määruse artiklis 72 sätestatut. Nimelt on liikmesriigil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõike 1 kohaselt kohustus tagada EL-i finantshuvide kaitse. Finantshuvide kaitset saab tagada aga üksnes siis, kui liikmesriik on loonud asjakohase kontrollisüsteemi ja ka karistuste süsteemi. Viidatud määruse artikli 72 kohaselt teevad liikmesriigid igal aastal makseasutuste või nende poolt volitatud asutuste kaudu toetuse- ja maksetaotluste halduskontrolle, et teha kindlaks nende seaduslikkus ja korrektsus vastavalt sama määruse artikli 59 lõike 1 punktile a. Neid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid, mida võib teha tehnoloogia abil kaugjuhtimise teel. Ühtse süsteemi lahutamatuks osaks on ka halduskaristuste kohaldamine (karistuste süsteemi rakendamine) , millega seonduv on reguleeritud käesoleva eelnõu halduskaristuse kohaldamise peatükis. 2 . jaotis Tingimuslikkus Tingimuslikkuse (ingl ise keeles conditionality ) aluseks on põhimõte, mille kohaselt tuleks otsetoetuste ja teatud maaelu arengu toetuste täielik maksmine toetuse saajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimisega. Tingimuslikkuse süsteem hõlmab ÜPP põhistandardeid keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas. Eesmärk on toetada säästva põllumajanduse arengut, tõstes toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest. Tingimuslikkuse süsteem on ka perioodil 2023–2027 ÜPP lahutamatu osa ning sellega seonduv on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (E L) 2021/ 21 15 artiklites 12 ja 13 ning III lisas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 IV peatükis. Paragrahvi 42 lõikes 1 sätestatakse tingimuslikkuse süsteemi alla kuuluvad nõuded, milleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 lisas III nimetatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded. Liikmesriigid määratlevad piirkondlikul või riiklikul tasandil toetusesaajate suhtes maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumnõuded III lisa alusel, võttes arvesse mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevat põllumajandustootmist, maakasutust, külvikorda ja põllumajandustavasid. Liikmesriigid ei või määratleda täiendavaid nõudeid, mis ei sisaldu III lisas. Uuel programmperioodil kantakse t ingimuslikkuse süsteemi üle ka käesoleva perioodi kliima ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse raames rakendatud püsirohumaa säilitamise kohustus . Lisandub ka lihtsustatud külvikorra nõue – s amal põllul ei kasvatata sama põhikultuuri kahel järjestikusel aastal (välja arvatud mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride, looduslike rohttaimede ning kesa korral) . Samuti muutub tingimuslikkuse süsteemi osaks ka programmi perioodi 2014 – 2020 rohestamise toetuse ökoalade määratlemise nõue. Teisisõnu mittetootlike alade , maastiku elementide ja lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõue, mille puhul on t aotleja l kohustus määratle da oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast teatud protsent ees pool nimetatud aladele ja elementidele. Kohustuslikud majandamisnõuded on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisas, nende puhul on tegemist kolme peamisse valdkonda rühmitatud 13 EL-i õigusaktis toodud nõu dega . Nendeks valdkondadeks on : keskkond, kliimamuutused, maa hea põllumajandusseisund; rahva-, looma- ja taimetervis; loomade heaolu. Kohustuslike majandamisnõuete loetelu hõlmab nii otsekohalduvate EL-i määruste kui ka direktiivide sätteid. Võrreldes eelmise ÜPP perioodiga on 2015. aastast kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud reoveesette kasutamise direktiiv (senine KM 3) ja kolm loomahaigustest teatamise direktiivi (senised KM 13–15). Põhjavee kaitse direktiivi nõuded on üle viidud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete alla. Kohustuslike majandamisnõuete puhul ei ole tegemist uute või täiendavate nõuete kehtestamisega, vaid olemasolevate nõuete kontrollisüsteemi kohandamisega tingimuslikkuse süsteemist lähtuvalt ehk tegemist on oma olemuselt vaid põllumajandustoetuste sidumisega Eestis kehtivate õigusaktidega (näiteks veeseadus, looduskaitseseadus jt). Kõiki nõudeid on kontrollitud tavapärase järelevalve käigus ka varem. Lõikes 2 sätestatakse, et k äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid peavad täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõikes 1 nimetatud toetuste taotlejad. Siia alla kuuluvad taotlejad , kes saavad : 1) otsetoetusi kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatükiga; 2) iga-aastaseid toetusi kooskõlas määruse (EL) 2021 /2115 artiklitega 70, 71 ja 72 ; 3) toetust kooskõlas määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükiga või määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükiga. Lõike 3 kohaselt kehtestab maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega . Liikmesriigid peavad tagama, et kogu põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil, hoitakse heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis. Tulenevalt EL-i liikmesriikide erinevatest looduslikest, klimaatilistest jm tingimustest ning põllumajandustootmise ja maakasutuse eripärast ei ole võimalik kehtestada EL-i määrusega kõikidele liikmesriikidele kohalduvaid ühtseid tingimusi. Liikmesriigid peavad määrama riiklikul või piirkondlikul tasandil maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded Euroopa Parlam endi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisas kehtestatud raamistiku alusel. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded olid ka varem sätestatud ministri määrusega. Kuigi kohustuslikud majandamisnõuded on juba riigisisestes õigusaktides direktiivide ülevõtmise ga sätestatud, siis nende nõuete ministri määrusega kehtestamise l saab tagada tingimuslikkuse süsteemi rakendamise veelgi parema õigusselgus e – ehk ka see, millised direktiividest riigisisesesse õigusakti ülevõetud nõuded on täpsemalt ka kohustuslikud majandamisnõuded, mida eespool nimetatud toetuste taotlejad täitma peavad , on edaspidi samuti sätestatud ministri määrusega . Lõikes 4 sätestatakse, et PRIA saab kohustada taotlejat, kes on rikkunud püsirohumaa säilitamise tingimuslikkuse nõuet, püsirohumaa tagasi rajama. Eesti on valinud püsirohumaa säilitamise kohustuse liikmesriigi tasandil, millega peab tagama, et püsirohumaa pindala suhtarv põllumajandustootjate deklareeritud kogu põllumajandusmaa pindalasse ei vähen eks rohkem kui 5% võrreldes 2018 . aastal kindlaks määratud võrdlus suhtarvuga. Kui liikmesriigi tasemel on kindlaks tehtud, et püsirohumaa suhtarv on vähenenud rohkem kui 5% võrreldes võrdlussuhtarvuga, rakendatakse püsirohumaa suhtarvu säilitamiseks vajalikke abinõusid, mille hulka kuuluvad muu hulgas püsirohumaa tagasirajamise kohustus . Taotlejad, kes on nõuet rikkunud, st ei ole säilitanud püsirohumaa pindala, pea vad püsirohumaa tagasi rajama. Täpsemad juhised püsirohumaa tagasirajamise tähtaja ja pindala kohta määrab PRIA igale taotlejale individuaalselt ning kohustuse suurus sõltub riigi tasemel tagasirajatava püsirohumaa pindala suurusest ja sellest, kui suures ulatuses taotleja püsirohumaa kasutusotstarvet muutnud oli. Paragrahv iga 43 sätestatakse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi puudutav. Lõikes 1 sätestatakse, et maa heas põllumajandus- ja k eskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamis nõuete täitmist kontrollivad PRIA , Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet . Nimetatud asutused on kohustuslike majandamisnõuete täitmist kontrollinud ka programmiperioodil 2014 – 2020 – keskkonnanõuete valdkonnas Keskkonnaamet , loomade identifitseerimise ja registreerimise, inimeste ja loomade tervishoiu, loomade ning taimetervise valdkonnas Põllumajandus- ja Toiduamet . Enamiku maa heas põllumajandus- ja ke skkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmist jääb ka edaspidi kontrollima PRIA, kuid näiteks veekaitsenõuete täitmist kontrollib ka edaspidi Keskkonnaamet . Lõikes 2 sätestatakse , et PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet korraldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatut arvestades, sealhulgas muude õigusaktide alusel nendes õigusaktides sätestatud nõuete kontrollimisel. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel ( sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisisese s õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. M aa heas põllumajandus- ja k eskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamis nõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealse t kontrolli . K ohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Vajalik on kehtestada ka kontrollivalim kohapealsete kontrollide jaoks, mis tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. 6. jagu Seire, aruandlus ja hindamine Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 on seire, aruandlus ja hindamine seaduse tasandil nüüd põhjalikumalt reguleeritud. ÜPP strateegiakavade määruse artikli 128 kohaselt tähendab seire, aruandlus ja hindamine ÜPP- kava tulemusraamistikku. Nimetatud artikli kohaselt kehtestatakse liikmesriikide ja Euroopa K omisjoni ühisel vastutusel tulemusraamistik. Tulemusraamistik võimaldab ÜPP- kava rakendamise vältel selle tulemuslikkust seirata ja hinnata ning selle kohta aru anda. Tulemusraamistik sisaldab järgmisi elemente: ühised väljund-, tulemus-, mõju- ja kontekstinäitajad, mida kasutatakse seire, hindamise ja iga-aastase tulemusaruande alusena; vastava erieesmärgiga seoses ja asjakohaseid tulemusnäitajaid kasutades kehtestatud sihtväärtused ja iga-aastased vahe-eesmärgid; andmete kogumine, säilitamine ja edastamine; korrapärane aruandlus tulemuslikkuse, seire ja hindamise kohta; ÜPP- kavaga seotud eel-, vahe- ja järelhindamised ning muud hindamistoimingud. Paragrahv 4 4 reguleerib ÜPP- kava seiret ja aruandlust. Seire ja aruandlus on ÜPP- kava rakendamise vältimatu osa. Kohustus ÜPP- kava rakendamise seiret teha tuleneb otseselt ÜPP strateegiakavade määruse artiklitest 128, 129 ja 134. Seiret tehakse peamiselt väljund- ja tulemusnäitajate abil, mis tulenevad nimetatud määruse I lisast. Lõike 1 kohaselt ÜPP- kava seire andmete kogumise ja aruannete koostamise korraldab PRIA. ÜPP horisontaalmääruse artikkel 9 kohustab PRIA-t koostama ja esitama Euroopa Komisjonile raamatupidamise aastaaruande kulude kohta ning iga-aastase tulemusaruande. ÜPP strateegiakavade määruse artikl i 128 lõike 2 punkti c kohaselt peab seire andmed koguma, säilitama ja edastama ning seda peab tegema PRIA . Seega vastutab PRIA kui makseasutus menetlemise käigus taotlustelt kogutavate ja muude menetluse käigus tekkivate andmete kogumise eest ühtsesse elektroonilisse andmebaasi, kus vajalikud andmed säilitatakse ÜPP strateegiakavade määruse artikli 130 kohaselt. Lõige 2 kohustab kõiki ÜPP- kava toetust andvaid isikuid ja asutusi esitama PRIA-le seire ja aruandluse jaoks kõiki vajalikke andmeid. See on vajalik, et PRIA saaks esitada Euroopa Komisjonile raamatupidamise aastaaruande kulude kohta ning iga-aastase tulemusaruande. ÜPP- kava toetust andev asutus on näiteks käesoleva seaduse § 10 lõike 7 alusel PRIA - ga halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu sõlminud riigi sihtasu tus ja käesoleva seaduse § 35 lõi k e 2 alusel Maaeluministeeriumiga halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu sõlminud maapiirkonna ettevõtluse toetamis eks asutatud riigi sihtasutus , mille asutajaõigusi teostab Maaeluministeerium . Lõige 3 kohustab ÜPP- kava alusel toetust saavat (taotlejat) või toetust saanud isikut ja asutust (toetuse saajat) esitama toetuse saamise ja kasutamise kohta seireks vajalikud andmed ÜPP- kava seiret tegevale isikule või asutusele. ÜPP strateegiakavade määruse artikli 131 alusel on liikmesriigil kohustus tagada, et ÜPP- kava toetuse saajad, sealhulgas ühissätete määruse artiklis 33 nimetatud kohalikud tegevusrühmad , esitavad ÜPP- kava seireks kogu vajaliku teabe (andmed, info vms). Eelkõige kogutakse seireks ja aruandluseks vajalik ud andmed vastava toetuse andmise tingimustes ehk maaeluministri määruses sätestatud toetuse taotlustelt, kuid vajalik võib olla ka täiendavate andmete kogumine toetuse saaja käest. Näiteks võib olla vajalik koguda täiendavaid muid seire andmeid kohalikelt tegevusrühmadelt, kui ÜPP strateegikavade määruse artikli 133 alusel kehtestatakse Euroopa Komisjoni rakendusaktiga kohustus esitada k omisjonile täiendavad andmed kohalike tegevusrühmade kohta , samuti sellised muud seire andmed, mida taotlusel ei märgita, vaid mis saadakse alles hiljem toetuse saamise ja kasutamise käigus, näiteks toetatud projektide abil toodetud taastuvenergia maht vms . Lõike 4 kohaselt ÜPP- kava seiret tegeva isiku või asutuse ning ÜPP- kava seire ja aruandluse täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Sealhulgas reguleeritakse maaeluministri määruses täpsemalt PRIA iga-aastase tulemusaruande koostamine ja esitamine ning täpsemad seire ja aruandluse tegevused. Lõike 5 kohaselt ÜPP strateegiakavade määruse artiklis 124 sätestatud seirekomisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Muutunud on see, et minister ei otsusta enam seirekomisjoni töökorda, vaid üksnes seirekomisjoni koosseisu. Nimelt ÜPP strateegiakavade määruse artikli 124 lõike 1 kohaselt võtab seirekomisjon ise vastu oma kodukorra, mis hõlmab muuhulgas huvide konflikti vältimist ja läbipaistvuse põhimõtte kohaldamist käsitlevaid sätteid. ÜPP- kava seirekomisjoni moodustamise kohustus liikmesriigile tuleneb ÜPP strateegiakavade määruse artiklist 124, mille kohaselt iga liikmesriik moodustab ÜPP- kava rakendamise seire eest vastutava riikliku komisjoni kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil liikmesriiki teavitatakse ÜPP- kava heakskiitmist käsitlevast Euroopa Komisjoni rakendusotsusest. Seega tuleb seirekomisjon moodustada juba kolme kuu jooksul pärast seda , kui liikmesriiki teavitatakse ÜPP- kava heakskiitm ise otsusest . K okkuvõttes osalevad seire- ja aruandlussüsteemis kõik järgnevad: Maaeluministeerium, PRIA ning kõik ÜPP- kava toetust andvad isikud ja asutused ning ÜPP- kava alusel toetust saavad (taotlejad) või toetust saanud isikud ja asutused (toetuse saaja d ), sealhulgas kohalikud tegevusrühmad. Lisaks osaleb ka ÜPP- kava seirekomisjon, kelle ülesanne on jälgida ÜPP- kava rakendamist ja seatud eesmärkide täitmist ning avaldada arvamust iga-aastase tulemusaruande kohta. Paragrahv 4 5 reguleerib ÜPP- kava hindamist. ÜPP- kava hindamise kohustus tuleneb ÜPP strateegiakavade määruse artiklist 140. Lii kmesriigid viivad läbi oma ÜPP- kava hindamise selle rakendusperioodil ja ÜPP- kava järelhindamise , et parandada selle koostamise ja rakendamise kvaliteeti. Vajalik on hinnata ÜPP- kava tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, liidu lisaväärtust ja mõju seoses ÜPP eesmärkide ja erieesmärkidega. Lõike 1 kohaselt ÜPP strateegiakavade määruse artiklis 140 sätestatud ÜPP- kava hindamiseks vajalikke tegevusi korraldab Maaeluministeerium. Sealhulgas on Maaeluministeeriumi ülesandeks koostada hindamiskava, kus on kirjas planeeritavad hindamistegevused ÜPP- kava rakendamise perioodi jooksul ja esitada see aasta jooksul peale ÜPP- kava vastuvõtmist seirekomisjonile. Lisaks on Maaeluministeeriumi kui korraldusasutuse vastutada, et ÜPP- kava järelhindamine oleks lõpule viidud 31. detsembriks 2031 . Lõike 2 kohaselt peab Maaeluministeerium erinevate hindamistegevuste läbiviimiseks määrama oma valitsemisala asutuse või valima juriidilise isiku, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping. Seega viivad hindamisi läbi sise - või väliseksperdid , kes tegutsevad ÜPP- kava rakendamisest sõltumatult. Lõige 3 kohustab ÜPP- kava alusel toetust saanud isikut ja asutust ( toetuse saajat) esitama toetuse saamise ja kasutamise kohta hindamiseks vajalikud andmed ( teabe, info vms) ÜPP- kava hindamist tegevale isikule või asutusele. ÜPP strateegiakavade määruse artikli 131 alusel on liikmesriigil kohustus tagada, et ÜPP- kava toetuse saaja , sealhulgas ühissätete määruse artiklis 33 osutatud kohalikud tegevusrühmad , esitavad ÜPP - kava hindamiseks kogu vajaliku teabe. Samuti sätestatakse, et hindamist tegev isik või asutus võib toetuse hindamiseks vajalikke tegevusi teha toetuse saaja ettevõttes või majapidamises üksnes toetuse saaja nõusolekul. Teatud juhtudel ei ole toetuse mõju hindamist võimalik teha ilma toetuse saaja ettevõttes või majandusüksuses hindamist puudutavaid tegevusi ellu viimata – näiteks selleks, et hinnata keskkonnasõbralikumate maaharimismeetodite mõju mullastikule ja bioloogilisele mitmekesisusele on vajalik toetuse saaja ettevõttes või majandusüksuses koha peal koguda mullaproove ja andmeid bioloogilise mitmekesisuse kohta . Lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega ÜPP- kava hindamise täpsemad tingimused ja korra. Näiteks võidakse maaeluministri määruses reguleerida ÜPP- kava hindamiseks vajalike andmete esitamist. 7 . jagu Riiklik ÜPP- võrgustik Paragrahv 4 6 reguleerib ÜPP - kava riikliku ÜPP - võrgustiku loomist ja juhtimist. ÜPP - võrgustiku loomise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklist 113. Vastavas artiklis on sõnastatud ka ÜPP võrgustiku eesmärgid ja peamised tegevused. ÜPP võrgustiku eesmärgiks on luua riiklikul tasandil organisatsioonide ja haldusasutuste, nõustajate, teadlaste ja muude innovatsiooni osalejate ning muude põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna osalejate võrgustik. Riikliku ÜPP võrgustiku loomisel tuleks tugineda liikmesriigi olemasoleva võrgustiku loomise kogemustele ja tavadele. Täpsemad nõuded ÜPP võrgustikule on kirjeldatud ÜPP - kava peatükis 4.4. 8 . jagu Teavitamine, tähistamine ja viitamine Paragrahvi 47 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada ÜPP-k ava alusel antava toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ( EAFRD ) osalusele viitamise täpsemad tingimused ja korra. Ministri määrus on vajalik kehtestada juhul kui ÜPP strateegiakavade määruse artikli 123 lõike 5 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatud nõuded ei osutu piisav aks . See on v õrreldes programmiperioodiga 2014–2020 erinev, sest siis kehtestati maaeluministri määrus igal juhul. Alus selleks tuleb ÜPP strateegiakavade määruse artikli 123 lõike 2 punktidest j ja k, mille kohaselt korraldusasutus tagab, et t oetuse saajad, kes saavad toetust muudest kui pindala- ja loomapõhistest EAFRD rahastatavast sekkumisest, tunnistavad rahalise toetuse saamist, sealhulgas liidu embleemi nõuetekohase kasutamisega vastavalt komisjoni poolt kooskõlas sama artikli lõikega 5 kehtestatud normidele ning ÜPP- kava avalikustatakse, sealhulgas riikliku ÜPP-võrgustiku kaudu, teavitades: võimalikke toetuse saajaid, kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavaid organeid ning asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas keskkonnaorganisatsioone, ÜPP- kava pakutavatest võimalustest ning ÜPP - kava rahastamisele juurdepääsu reeglitest ning põllumajandustootjaid, teisi toetuse saajaid ja laiemat üldsust liidu toetusest põllumajandusele ja maaelu arengule ÜPP - kava kaudu. EAGF - ist rahastatava toetuse puhul annavad liikmesriigid korraldusasutusele asjakohasel juhul võimaluse kasutada EAFRD kasutatavaid nähtavuse ja teabevahetuse vahendeid ja struktuure. 9 . ja gu Põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteem Paragrahv 48 reguleeri b põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (edaspidi AKIS ) , sealhulgas nõuandeteenuseid , koordineeriva arenduskeskuse ( edaspidi AKIS keskus ) tegevuse üldpõhimõtte i d . V õimalikud t äpsemad tingimused sätestatakse ministri käskkirjaga . AKIS keskus on institutsioonina uus, ent see rajatakse olemasolevate struktuuride ja toiminud funktsioonide baasile. Kui „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ r aames on teadmussiire, nõuanne ning innovatsioon ikoostöö eraldiseisvad meetmed, siis ÜPP - kava rakendamisel lähtutakse tervikliku AKIS -e kontseptsiooni st vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL ) 2021/2115 artik l i 3 punktis i defineeritud AKIS mõistest . Sel eesmärgil tuuakse AKIS-e juurde kokku nii nõuandeteenuste kui ka muude teadmussiirdetegevuste koordineerimine, tagad es seeläbi parem sidusus ning tervikvaatel põhinev valdkonna arendami n e . Lisaks toimus v arasemalt nõuandeteenuste koordineerija ja teadmussiirde tegevuste korraldaja valimine riigi han gete tulemusel ehk projektipõhi selt , mis aga ei soosinud ekspertteabe stabiilset kogunemist pikaajalises perspektiivis ning mi llega kaasnes iga rahastamisperioodi puhu l teatav kohanemis e aeg muutunud olukorraga . Sidusa AKIS - e suunas on astutud samme juba „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ perioodi teadmussiirde pikaajalise programmi raames, mida viiakse ellu põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas ( nn ühendPIP ) , kus samuti rõhk koostööl ja tõhusamal tegevuste koordineeri mis el . Uueks perioodiks planeeritud ühine teadmu s siirde- ja innovatsiooni süsteem ning selle arendamise toetus võimal da b suunata erinevad asutused ja organisatsioonid p üsivamale koostööle, mis teeb AKIS põhimõtete rakendamise kontsentreeritumaks , aitab integreerida innovatsioonitegevusi nõuande - ja teadmussiirde tegevustega ning muudab keskse AKIS keskuse loomi se kaudu nimetatud tegevused oluliselt koordineeritumaks. Lõikes 1 sätestatakse AKIS -t arendava te ülesannete peamised suunad. Need hõlmavad nii teadmussiirde kui ka nõustamisteenuste arendamist ja koordineerimist, nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamist ning muude asjakohaste ülesannete täitmi st , mis tulenevad EL õigusaktidest ja ÜPP - kavast. AKIS keskus arendab teadmussiirde- ja nõuandeteenuseid lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 3 punktis i defineeritud AKIS mõistest, artikli te s 77 ja 78 sätestatud tingimustest, ning tagab nõuandeteenuste kättesaadavuse vastavalt sama määruse artiklile 1 5 . Teadmussiirde tegevuste raames tutvustatakse sihtrühmale uuemaid teadustulemusi ning nende rakendamisvõimalusi, tehnoloogiaid, parimaid praktikaid ja innovatsiooni. Teadmiseid saab sihtrühmani viia mitmel erineval moel — tavapärastel koolitustel, infopäevadel, konverentsidel, pakkudes grupinõustamist, kasutades digilahendusi jne. Tegevuse liikide valikul lähtub AKIS keskus erinevate sihtrühmade vajadustest ja valdkonna spetsiifikast ning arenguvajadustest . AKIS keskuse osana toimiv nõuandeteenus on oluline komponent põllu- ja maamajanduse ning toidusektori jätkusuutlikuks arenguks, konkurentsivõime tõstmiseks ja toiduvarustuskindluse tagamiseks. Nõuandeteenused hõlmavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte ning tagavad parima tehnoloogilise ja teadusinfo jõudmise teadusloome pool elt maamajandusse. Nõuandeteenus on ka siduv võtmekomponent tervikliku AKIS-e arendamisel ja selle pikaajalisel, stabiilsel toimimisel. Lõikes 2 määratletakse AKIS -e arendavate ülesannete täitjad. Lõikes 1 viidatud AKIS - e ülesannete põhitäitjaks on Maaeluministeeriumi hallatava asutus, mille vastutusval d kond hõlmab eelkõige teadmussiirde ja nõuandeteenuste sisuli st koordineerimi st ja korraldami st . Käesoleval hetkel on käimas kahe Maaeluministeeriumi hallatava asutuse liitmine ja veel ei ole uue loodava asutuse nimi teada. Lisaks osaleb AKIS - e ülesannete täitmise l ka PRIA , kelle vastutusvaldkon naks on digitaalse taristu võimaldamine ja arendamine ning muud asjakohased AKIS ülesanded, mille täitmine on talle pandud käesoleva seadusega või valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga . Seejuures on PRIA puhul kohustus hoida lahus need asutuse funktsioonid, mis on seotud PRIA kui makseasutusega, ning need funktsioonid, mis on seotud osalemisega AKIS ülesannete täitmisel. V astutusv aldkondade määratlemisel on lähtut ud Maaeluministeeriumi hallatava asutuse puhul tema eelnevast kogemusest ühendPIP tegevuste koordineerijana ning erinevate asjakohaste osapoolte tegevustesse kaasajana , PRIA puhul tema tegevus es t mitmesuguste põllu- ja maamajandusele suunatud digilahenduste edendajana (FAST pilootprojekt , suurandmete süsteem j mt ). AKIS - e ülesannete täitmiseks ja abikõlblike tegevuste läbiviimiseks võib Maaeluministeeriumi hallatav asutus korraldada riigi hankeid riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras . Hankeid võib korraldada n äiteks selliste teenuste pakkumiseks, milles AKIS keskusel endal pädevus puudub. Ennekõike hõlmab see teadmussiirde tegevusi (nt infopäevad, koolitused, nõustamine jms) valdkondades, milles AKIS keskusel pole vajalike ekspert päde vuste puudumise tõttu võimalik teenust pakkuda . Samuti võib vajadusel korraldada hankeid IT-teenuste ja mu ude teenuste pakkumiseks vajalike lahenduste leidmiseks . Lisaks aitab hangete korraldamine tagada teadmiste paremat liikumist ning võimaldab parema koostöö eesmärgil kaasata tegevuste korraldamisse erialaliitusid, erinevaid haridus- ning teadus- ja arendusasutusi ning muid asjakohaseid asutusi, toetades ka sellest aspektist sidusa AKIS - e tugevnemist. Lõi getes 3 ja 4 sätestatakse AKIS -e ülesannete täitmiseks planeeritavate tegevuste kooskõlastamine Maaeluministeeriumiga. Maaeluministeeriumi hallatav asutus koostab tegevuskava, milles kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ning nende arvatava maksumuse tegevuste lõikes. Kui tegevuskava on Maaeluministeeriumile esitatud, loetakse sellega taotlus toetuse saamiseks esitatuks . Seejärel vaadatakse tegevuskava ministeeriumis läbi, tehes vajadusel ettepanekuid täienduste ja täpsust ust e tegevuskavva sisseviimiseks. Tegevuskava sobivusel kiidab Maaelumin i steerium esitatud tegevuse heaks ning seeläbi loetakse taotlus toetuse saamiseks otsustuskorras rahuldatuks. 5. peatükk Ühise põllumajanduspoliitika kohased programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetused Paragrahvid e 49 – 70 puhul on tegemist kehtiva s ELÜPS- i s programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuse kohta sätestatu üle toomisega käesolevasse eelnõusse. Eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määruse (EL) 2020/2220 alusel programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste rakendamise pikendamisega kahe aasta võrra on eelnõus reguleeritud ka programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetus tega seonduv. Suuremas osas siin võrreldes kehtiva ELÜPS-iga muudatusi ei tehta. Paragrahvi 50 l õike 6 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 kohaste pikaajaliste programmide eelarve kuni kogu programmperioodiks. Käesoleva eelnõu kehtima hakkamise ajaks on arengukava rakendamise lõpuni jäänud ligikaudu 2,5 aastat . K ui selle aja jooksul tuleb rakendada uusi pikaajalisi programme, võib valdkonna eest vastutav minister konkreetse pikaajalise programmi eelarve kehtestada kuni programmperioodi lõpuni . Arengukava kohaselt rakenda ta k se Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 14 kirjeldatud teadmussiirde ja teavituse alaseid toetusi viie erineva tegevuse liigina, nendest üks on pikaajalised programmid. Pikaajaliste programmide puhul valitakse toetuse saaja välja riigihangete seaduse kohaselt ning käesoleva eelnõu § 56 lõike 3 alusel . Kõik senised pikaajalised programmid on olnud kestusega 1-4 aastat . Uusi pikaajalisi programme saab hankida maksimaalse kestusega programmperioodi lõpuni. Pikaajaline programm on kindlale eesmärgile suunatud terviklik teadmussiiret edendav programm , mille raames saab kombineerida arengukavas kirjeldatud teadmussiirde ja teavituse tegevusi, võttes arvesse konkreetse programmi sihtrühma vajadusi. Teadmussiirde ja teavituse tegevusteks on näiteks infopäevad, täienduskoolitused, konverentsid, aga ka trükised, elektroonilised väljaanded jmt. Käesolevasse peatükki on lisatud § 52 , mille kohaselt täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28–30 ja 33 nimetatud toetusi taotlevad isikud käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõudeid. K ehti va ELÜPS-i kohaselt täitsid samad isikud kehtiva ELÜPS-i § 32 lõikes 1 nimetatud nõude id (seda nimetatud paragrahvis toodud nõuetele vastavuse raames) , kuid käesoleva seaduse jõustumisel peavad eespool nimetat ud isikud, kes toetust tulevad taotlema, täitma käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõudeid (seda käesoleva seaduse § - s 42 tingimuslikkuse raames ) . Nõuete all on siinkohal täpsemalt mõeldud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude id ning kohustuslikke majandamisnõude i d – kehtiva ELÜPS-i puhul olid need nõuded nõuetele vastavuse osa, käesoleva eelnõu puhul aga juba tingimuslikkuse osa. Tingimuslikkuse aluseks on põhimõte, mille kohaselt tuleks muu hulgas teatud maaelu arengu toetuste täielik maksmine toetuse saajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimisega. Tingimuslikkuse süsteem hõlmab ÜPP põhistandardeid keskkonna, kliimamuutuste, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu valdkonnas. Eesmärk on toetada säästva põllumajanduse arengut, tõstes toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest . Alates 2023. aastast rakenduv t ingimuslikkuse süsteem on perioodil 2023–2027 ÜPP lahutamatu osa ning alates selle perioodi rakendumisest peavad ka programmiperioodi 2014–2020 raames eespool nimetatud toetuste taotlejad hakkama täitma tingimuslikkuse süsteemi raames kehtestatava id maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kohustuslikke majandamisnõudeid ja kontrolliasutused peavad hakkama kontrollima nimetatud nõuete täitmist . Sellele viitavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 7 alusel kehtestatavas määruse eelnõus toodud üleminekusätted. Paragrahvid 5 4 ja 5 5 reguleerivad kogukonna juhitud kohalikku arengut – LEADER- it . Sätted jäävad samaks, mõningates sätetes tehakse õigusselguse eesmärgil ainult mõned väiksemad hädavajalikud normitehnilised ja keelelised parandused (näiteks § 54 lõikes 2 ja § 55 lõike 6 punktis 6) . Paragrahv 6 0 reguleerib tehnilise abi toetust. Sätted jää vad samaks, välja arvatud lõige 2 , mille kohaselt võib tehnilise abi toetust endiselt taotleda korraldusasutus ja makseasutus, kuid taotlejana on välja jäetud „ Eesti m aael u a rengukava 2014–2020“ peatükis 17 nimetatud riikliku maaeluvõrgustiku üksuse ülesandeid täitev asutus. 6 . peatükk Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud 1. jagu Ü ldsä t ted Paragrahvis 71 sätestatakse põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisega seotud otsuste tegemine. 6 . peatükis sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisega seotud otsused teeb PRIA, kui otsuse tegemise õigus ei ole antud teisele asutusele. ELÜPSi § 5 lõike 2 kohaselt on ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamisel pädevaks asutuseks Maaeluministeerium. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisel on pädev asutus üldjuhul seaduse 6 . peatükis määratletud, kuid selleks, et vältida võimalikke tõlgenduslikke vaidlusi, on selguse huvides peatüki alguses täpsustatud, milline asutus põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisega seotud otsuseid teeb. Sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatakse asjaolud, mille korral jäetakse põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise taotlus rahuldamata või otsustatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine . Käesolevas peatükis sätestatud põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise korral jäetakse taotlus rahuldamata, kui tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) isik, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta ettenähtud nõuetele; 2) isik ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; 3) taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid. Kui põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamise korral ilmnevad pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolud või isik ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle, otsustatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Paragrahvis 72 sätestatakse, et EL-i turukorraldusabinõude rakendamise korral on asjakohastes määrustes nõutud selles osalejate eelnev heakskiitmine. Kui EL-i õigus näeb heakskiitmisel ette teatud nõuete täitmise, toimub nõuetele vastavuse kontroll. Kui nõudeid kehtestatud ei ole ja see sõltub vaid avaldaja soovist skeemis osaleda, esitatakse sellekohane teavitus PRIA-le . Mõlemal eeltoodud juhul kantakse heakskiidetud isiku andmed (isiku esitatud taotluse alusel) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Teatud juhtudel (kui see on sätestatud EL - i määruses) võib heakskiitmise eelduseks olla ka toiduohutuse eest vastutava asutuse tunnustus. Heakskiitmiseks kohustub taotleja esitama nõutavad andmed õigel ajal, pidama arvestust, lubama kontrollida jne. Nõuete täitmata jätmise korral võib PRIA otsustada heakskiitmise otsuse peatamise või selle kehtetuks tunnistamise, mis välistab selle isiku osalemise võimaluse asjaomases turukorraldusmeetmes, kas siis teatud ajaks või üldse. Heakskiitmise kord kehtestatakse abinõude haldamise ja kontrollimise eesmärgil. EL-i õigusaktides on heakskiitmise menetlus ette nähtud järgmiste turukorraldusmeetmete puhul: 1) või ja lõssipulbri sekkumiskokkuost – sekkumiskokkuostuks pakutav või ja lõssipulber peavad olema toodetud heakskiidetud ettevõttes või selle osas, nõuded sekkumiskokkuostuks pakutavat võid tootva ettevõtte või selle osa hea kskiitmise kohta on sätestatud k omisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1238 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas (ELT L 206, 30.07.2016, lk 15–43), IV lisa III osas ning nõuded sekkumiskokkuostuks pakutavat lõssipulbrit tootva ettevõtte või selle osa heakskiitmise kohta sama määruse V lisa III osas; 2) koolikava toetus – toetust saab taotleda heakskiidetud taotleja, heakskiitmise tingimused on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/40 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima pakkumiseks, ning muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 907/2014 (ELT L 5, 10.01.2017, lk 11–19) artiklis 6. 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 189 kohaselt võivad CN-koodi 1207 99 91 alla kuuluvaid muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemneid importida üksnes liikmesriigi heakskiidu saanud importijad, et tagada, et neid seemneid ei kasutata külvamiseks. Komisjoni määruse (EÜ) nr 507/2008 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1673/2000 (kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 149, 07.06.2008, lk 38–54) artikli 17 lõike 2 kohaselt kehtestab asjaomane liikmesriik muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete importijate heakskiitmise korra. Paragrahvis 73 sätestatakse turuinfo esitamise, kogumise ja töötlemise kord. Käesoleva seaduse kohaselt käsitletakse turuinfona seda teavet, mida Euroopa Komisjon võib ettevõtjatelt, liikmesriikidelt ja kolmandatelt riikidelt nõuda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitele 151 ja 223. ÜPP turukorraldusmeetmete rakendamine eeldab turuolukorra pidevat jälgimist. Otsuseid erinevate meetmete rakendamise kohta tehakse põhiliselt liikmesriikides kogutava turuinfo põhjal. Nn turvavõrgu meetmete (s ekkumiskokkuost ja eraladustami ne) ja erakorraliste meetmete (nt erakorraline toetus põllumajandustootjatele) rakendamine ja selle ulatus sõltuvad otseselt sellest, milline on turuolukord teatud sektoris. Selleks, et hinnata turukorraldusmeetmete rakendamise vajadust, on liikmesriigid kohustatud koguma teavet põllumajandustoodete koguste , hindade ja muu turuteabe (nt toodete varu, kasvupind, päritolu) kohta ning edastama teabe ettenähtud tähtajal Euroopa Komisjonile. Erinevate põllumajandustoodete puhul on teabe kogumise sagedus, maht ja esitamise nõuded erinevad. Detailselt on turuinfo kogumi se sagedus ja maht põllumajandussektorite lõikes ning kogumise ja töötlemisega seotud nõude d (näiteks esitatava teabe laad ja liik, töödeldavate andmete kategooriad, teabe avaldamise tingimused, teavituse meetodid ja eeskirjad esitatava teabe kohta) sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171, 04.07.2017, lk 113–130) . Kogutud turuinfot kasutatakse p õllumajandustoodete ühi s e turukorraldus e rakendamiseks , põllumajandustoodete turu järelevalveks, analüüsiks ja haldamiseks, turu läbipaistvuse tagamiseks, ÜPP meetmete nõuetekohaseks toimimiseks, kõnealuste meetmete kontrollimiseks, järelevalveks, hindamiseks ja auditeerimiseks, p õllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste kohaldamiseks või otsetoetuste kontrollimiseks, seireks, hindamiseks ja auditeerimiseks. Samuti ELi toimimise lepingu alusel sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud nõuete järgimiseks. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse võimalused, kuidas Maaeluministeerium võib korraldada turuinfo kogumise ja töötlemise. Võimalus on valida kas ühe lõikes 2 sätestatud võimaluse või kombineerida väljatoodud võimalusi vastavalt vajadusele. Nimetatud võimalusteks on: määrata valitsemisala asutus, valida juriidilise isiku, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping, tellida turuinfo kogumise ja töötlemise Statistikaametilt riikliku statistika seaduse § 20 alusel riikliku statistika programmivälise statistikatööna. Sama paragrahvi lõikes 3 täpsustatakse, et turuinfot koguv ja töötlev isik peab tagama esindusliku valimi olemasolu ning turuinfo esitajate isikuandmete kaitse. Esindusliku valimi tingimused tulenevad kas otseselt vastavatest komisjoni delegeeritud õigusaktidest või rakendusaktidest või on neis toodud nõuded turuinfo esitajate valikuks. Turuinfot koguval ja töötleval isikul peab olema vajalik pädevus, et tagada esindusliku valimi koostamine, selle alusel vajalike andmete kogumine ning töötlemine. Ta peab jälgima turul toimuvat ning turuolukorra muutudes (ettevõtte tegevuse lõpetamine, ettevõtete ühinemine, uute ettevõtete tekkimine) olema võimeline kohandama valimit vastavalt muutunud olukorrale. Valimisse kuuluvate isikute kohustus andmeid esitada tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklist 223. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatakse eelnimetatud valimisse kuuluvatele ettevõtjatele kohustus asjakohaste andmete edastamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1308/2013 artikli 223 kohaselt on liikmesriigil kohustus tagada andmete esitamine Euroopa Komisjonile. Turuinfo edastamata jätmise korral on Euroopa Komisjonil õigus kohaldada liikmesriigi suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 65 sätestatud karistusi. Liikmesriik saab Euroopa Komisjoni ees oma kohustust turuinfo esitamiseks täita vaid siis, kui ettevõtjad riigile asjakohased andmed esitavad. Valimisse kuuluvad ettevõtjad on kohustatud esitama nõutud andmed lõikes 2 nimetatud isikule. Turuinfo esitamata jätmise eest võib ettevõtjat käesoleva eelnõu § 127 kohaselt karistada rahatrahviga. Sama paragrahvi lõikes 5 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada täpsemad nõuded ja korra turuinfo esitamise, kogumise ja töötlemise kohta. Nimetatud volitusnorm võimaldab hindu esitama kohustatud isikule määrata mh täpse kellaaja, millal hiljemalt tuleb hinnad teatada. Niivõrd täpne tähtaja määramine turuinfo esitajatele on vajalik, et tagada koondatud ja töödeldud turuinfo õigeaegne edastamine Euroopa Komisjonile. Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/1185 on Euroopa Komisjonile turuinfo edastamise tähtajad määratud kindlate kuude, nädalapäevade ja kellaaegadega. Sama paragrahvi lõikes 6 sätestatakse, et Statistikaamet teeb Maaeluministeeriumile ametkondlikuks kasutamiseks kättesaadavaks turuinfo esitamiseks, kogumiseks ja töötlemiseks vajalikud andmed. Maaeluministeeriumil ei ole juurdepääsu Statistikaameti poolt juba kogutud turuinfot puudutavatele andmetele, mida saab kasutada toetusmeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel. Seega tuleb vajalikku infot ettevõtjatelt uuesti küsida, mis tekitab ettevõtjatele täiendava halduskoormuse. Seetõttu on eelnõus sätestatud erinõue, mille kohaselt teeb Statistikaamet Maaeluministeeriumile kättesaadavaks ametkondlikuks kasutamiseks toetusmeetmete väljatöötamiseks vajalikud andmed . Maaeluministeerium tagab esitatud andmete salastatuse. Paragrahvis 74 sätestatakse turuinfo Euroopa Komisjonile edastamine. Lõike 1 kohaselt edastab turuinfo Euroopa Komisjonile Maaeluministeerium. Lõige 2 sätestab, et kui käesoleva seaduse eelnõu § 54 lõike 2 kohase isiku või asutusega on sõlmitud asjakohane kokkulepe, edastab Euroopa Komisjonile turuinfo käesoleva seaduse eelnõu § 54 lõikes 2 sätestatud isik või asutus. Lõikes 3 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada Euroopa Komisjonile turuinfo edastamise täpsemad nõuded ja kor d. 2 . jagu P õllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõud 1. jaotis Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamine Tootjaorganisatsioonide ja nende liitude peamine eesmärk on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Kuulumine tootjaorganisatsiooni või nende liitu aitab põllumajandustootjatel vähendada tehingukulusid ning teha koostööd teiste põllumajandustootjatega oma tood ete töötlemisel ja turustamisel. Seeläbi on põllumajandustootjatel parem ühine läbirääkimispositsioon, võimalda des näiteks koondada tarneid, parandada turustamist, pakkuda liikmetele tehnilist ja logistilist tuge, aidata kvaliteedijuhtimisega, soodustada teadmussiiret. Tootjaorganisatsioon koosneb konkreetse sektori tootjatest, on loodud tootjate algatusel , tegeleb vähemalt ühe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 152 loetletud tegevusega ja järgib vähemalt üht samas artiklis nimetatud eesmärki. Peale selle peavad tootjaorganisatsioonid vastama mõnele lisatingimusele nagu minimaalne liikmete arv ja toodete minimaalne kogus või väärtus. Teatavad nõuded kehtivad ka organisatsiooni põhikirja kohta, mis e elkõige peab andma liikmetele võimaluse organisatsiooni demokraatlikult kontrollida. Tootjaorganisatsioonide liit asutatakse konkreetse sektori tootjaorganisatsioonide algatusel ja nad võivad teostada tootjaorganisatsioonide kõiki tegevusi ja funktsioone. Tootjaorganisatsioonid ja töötlejad või tarneahelas tegutsevad ettevõtjad võivad ühineda ka tootmisharudevahelisteks organisatsioonideks. Need organisatsioonid võtavad ahela haldamiseks meetmeid, ilma et nad ise oleksid tootmise, töötlemise või kauplemisega seotud. Tootmisharudevahelised organisatsioonid tegutsevad dialoogiplatvormidena, mis edendavad parimaid tavasid ja turu läbipaistvust. Paragrahvis 7 5 sätestatakse, kes saavad taotleda tootjaorganisatsioonina tunnustamist. Tootjaorganisatsioonina tunnustamist võib taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud eesmärgil tegutsev sama määruse artikli 1 lõikes 2 nimetatud põllumajan dustoodete sektorites tegutsevaid tootjaid ühendav tul undusühistu . Kuigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 161 lõike 1 kohaselt tunnustab liikmesriik piima- ja piimatootesektoris tootjaorganisatsioonidena kõiki juriidilisi isikuid või juriidiliste isikute selgelt määratletud osi, vastab Eestis piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsiooni olemusele enim tulundusühistu, kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu. Tulundusühistu on sobivaim õiguslik vorm ka seetõttu, et sarnaselt teiste sektoritega vastab tulundusühistu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 161 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Samuti võib tootjaorganisatsiooni tunnustamist taotleda Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta“ rakendamise seaduses (edaspidi SCEPS ) sätestatud Eestis asuv Euroopa ühistu ( Societas Cooperativa Europaea ) (edaspidi SCE ). Kui SCE soovib taotleda enda tunnustamist tootjaorganisatsioonina, peab ta olema kantud äriregistrisse, mille kohaselt on tema asukohaks registreeritud Eest i. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435 /2003 artikli 1 lõike 3 kohaselt on SCE peamine eesmärk oma liikmete vajaduste rahuldamine või nende majandusliku ja sotsiaalse tegevuse arendamine, eelkõige sõlmides nendega kokkuleppeid kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks või selliste tööde tegemiseks, mida SCE ise teeb või tellib. Samuti võib SCE tegevuse eesmärk olla oma liikmete vajaduste rahuldamine, toetades selleks eespool kirjeldatud viisil nende osalemist ühe või mitme SCE või riikliku ühistu majandustegevuses. SCE võib t egutseda tütarettevõtja kaudu. SCE loomise eesmärgid vastavad nii tunnustatud tootjaorganisatsiooni kui ka tulundusühistu loomise eesmärgile. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 preambuli punkti 12 kohaselt peaks üldpõhimõtetel põhineva, kuid ühistute eripära arvestava SCE kui uue EL-i õigusliku vormi kasutuselevõtmine võimaldama ühistutel tegutseda väljaspool oma riigi piire kas osal või kogu ühenduse territooriumil. Paragrahvis 7 6 sätestata kse tootjaorga nisatsiooni tunnustamine. Lõikes 1 sätestatakse , et tootjaorganisatsiooni tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse taotleja vastavust asjakohastes EL-i õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohta on sätestatud üldised nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise III peatükis. Tootjaorganisatsiooni, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise võimaluse loomine oli turukorralduse osas ÜPP 2013. aastal heakskiidetud reformikokkuleppe üks põhielemente, eesmärgiga suurendada tootjate turujõudu toidutarneahelas. L õike s 2 sätestatakse, et tootjaorganisatsiooni tunnustatakse tähtajatult. Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 154 on kehtestat ud liikmesriigile kohustus kontrollida, kas tunnustatud tootjaorganisatsioon vastab tunnustamise tingimustele. Kui tootjaorganisatsioon ei vasta tunnustamise nõuetele, võib PRIA käesoleva seaduse § 71 lõike 3 alusel tunnistada tootjaorganisatsiooni tunnustamise otsuse kehtetuks. L õike 3 kohaselt peab tootjaorganisatsioon teavitama PRIA - t , kui muutub põhikiri, liikmed või tootjaorganisatsioonina tegutsemise muud olulised asjaolud. Lõikes 4 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus määrusega kehtestada tootjaorganisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded , sealhulgas nõuded tootjaorganisatsioonile, tema põhikirjale, liikmete arvule, toodangu kogusele või väärtusele, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise kor ra ning taotlusele esitatavad nõuded ja teavitamisel esitatavate andmete loetelu . P aragrahvi s 77 sätestatakse tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamine. L õike s 1 sätestatakse , et ka tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamise suhtes kohaldatakse tootjaorganisatsiooni tunnustamise kohta käivaid sätteid , kui EL-i õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Näiteks peab tootjaorganisatsioonide liit olema asutatud tunnustatud tootjaorganisatsioonide algatusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 156 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid taotluse esitamise korral tunnustada tootjaorganisatsioonide liite, mis on asutatud tootjaorganisatsioonide algatusel ning kes võivad täita kõiki tootjaorganisatsioonide ülesandeid. L õike s 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus määrusega kehtestada tootjaorganisatsioonide liidu ja tootmisharudevahelise organisatsiooni tunnustamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded tootjaorganisatsioonile, tema põhikirjale, liikmete arvule, toodangu kogusele või väärtusele, tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded ja teavitamisel esitatavate andmete loetelu. 2. jaotis Sekkumiskokkuost ja eraladustamine 2. jaotises (§- d 78 – 80 ) sätestatakse põllumajandustoodete sekkumiskokkuost ja eraladustamine. Mõlemad meetmed on kasutusel EL - i põllumajandusturgude ühise korralduse nn turvavõrgu meetmetena, millede eesmärgiks on turukriisi tingimustes lükata toodete turustamist teatud piires edasi, jättes need ladudesse ja vähendades seeläbi nende toodete pakkumist turul ning toetades seega nende toodete turuhinda. Meetmete sarnase sisu tõttu ja EL õiguse eesku jul on võrreldes kehtivas ELÜPS - i s sätestatuga sekkumiskokkuostu ja eraladustamist puudutavad sätted integreeritud kokku ühe ühise jaotise alla. Sekkumiskokkuostu rakendatakse teravilja-, piima- ja veiselihasektoris. Selle meetme puhul müüb toodet sekkumiskokkuostuks pakkuja pakkumuse edukaks osutumise korral toote liikmesriigi makseasutuste poolt hallatavatesse sekkumisladudesse ning ostetud toote omanikuks saab komisjon. Ladustamise toimumise korral kompenseerib komisjon liikmesriikidele ladustamiskulusid igal aastal kinnitatavate standard kulumäärade alusel. Soodsa turuolukorra tingimustes korraldab komisjon sekkumisladudest pakkumusmenetluse alusel toodete müügi ning üldjuhul piiranguid ostetava toote kasutamise osas pole (komisjon võib siiski vajadusel müüki piirata, määrates müüdava toote osas kindlaks selle kasutamisotstarbe või sihtkoha). Teravilja sekkumiskokkuostuks võib pakkuda Eestis kasvatatavatest teraviljadest nisu ja otra. Nisu sekkumiskokkuostu rakendatakse igal aastal kuni 2022. aastani 1. novembrist kuni 31. maini, 2023. aastast alates 1. oktoobrist 31. maini. Nisu kokkuost toimub kuni kolme miljoni tonnise piirmäärani kindlaksmääratud hinnaga, pärast mida hakatakse kokkuostu rakendama pakkumusmenetluse teel, kuid sel juhul ei või hinnatase ikkagi ületada kindlaksmääratud sekkumishinda. Odra sekkumiskokkuostu võib rakendada aasta ringi ning kokkuostu avamine on komisjoni pädevuses vastavalt sellele, kuidas turuolukord seda nõuab. Juhul, kui odra kokkuost avatakse, siis seda rakendatakse ainult pakkumusmenetluse teel. Piimatoodetest võib sekkumiskokkuostuks pakkuda võid ja lõssipulbrit. Ette kindlaksmääratud hinnaga kokkuostuks on kehtestatud sekkumisperioodi ( kuni 2022. aastani 1. märtsist 30. septembrini , 2023. aastast alates 1. veebruarist 30. septembrini) kohta aastane maksimumkogus: või puhul 50 000 tonni ja lõssipulbri puhul 109 000 tonni. Nende koguste täitumise korral võib komisjon turuolukorrast olenevalt algatada kokkuostu jätkamise pakkumusmenetluse teel. Lihatoodetest on võimalik aasta ringi sekkumiskokkuostu rakendada veiseliha puhul. Eraladustamist rakendatakse liha- ja piimatoodete sektorites. Lihatoodetest on võimalik eraladustada veise- ja vasikaliha ning lamba-, kitse- ja sealiha, piimatoodetest aga võid, lõssipulbrit ja juustusid. Eraladustamise meede käivitatakse vastavalt turuolukorrast tingitud vajadusele komisjoni algatusel. Eraladustamise korral antakse abi ettevõtjale, kes nõustub säilitama eraladustatavaid tooteid oma laos nõutava ajavahemiku jooksul, millest tulenevalt eemaldatakse need tooted teatud ajaks turult. Eraladustatavad tooted jäävad ladustaja omandusse ning ladustaja ise tagab kogu eraladustamisperioodi jooksul nende nõuetekohase säilimise. Sekkumiskokkuostu ja eraladustamise osas olulisi muudatusi võrreldes hetkel kehtiva korraga ei ole. Sekkumiskokkuostu õiguslik alus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise I peatükist ja eraladustamise õiguslik alus sama määruse sama osa sama jaotise II peatükist. Nii sekkumiskokkuostu kui ka eraladustamise täpsemad nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 2016/1238 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2016/1240, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas (ELT L 206, 30.07.2016, lk 71–127). Paragrahvis 78 sätestatakse kontrollasutused sekkumiskokkuostu ja eraladustamise rakendamise korral. Lõikes 1 määratakse kokkuostetavate ja eraladustatavate toodete koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavuse ja ladustamiskohtade nõuetekohasuse ning sekkumiskokkuostu korral käitlejate käitlemisruumide, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumide, nõuetekohasuse kontrollijaks Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi ka PTA ) ja PRIA. Teravilja sekkumiskokkuostu korral on varasemalt toodete koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavust ja ladustamiskohtade nõuetekoha sust kontrollinud PMK. Kuna PMK l ei ole aga enam võimekust kohapealsete kontrollide teostamiseks, asutusel on käimas strukturaalsed muutused ning tegemist ei ole järelevalveasutusega, siis edaspidi on teravilja kokkuostu korral vastutavateks asutusteks PRIA ja PTA. Lõi getes 2 ja 3 täpsustatakse kontrolli tagamist Eesti päritolu toodet teises liikmesriigis sekkumiskokkuostu või eraladustamiseks pakkumise korral. Sellisel juhul väljastab toote teise liikmesriiki pakkujale sekkumiskokkuostu korral nõutava kvaliteedisertifikaadi või eraladustamise korral nõutava tõendi toote päritolu kohta PTA. Paragrahv 79 käsitleb sekkumiskokkuostul kasutatavat ladustamiskohta. Võrreldes eraladustamisega, kus ladustaja on ladustatava toote omanik ja vastutab ise selle nõuetekohase kvaliteediga säilimise eest kogu ladustamisperioodi jooksul, on sekkumiskokkuostu puhul ladustatava toote nõuetekohase kvaliteediga säilimise eest vastutajaks liikmesriigi makseasutus. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1238 artiklis 7 on kehtestatud sekkumiskokkuostul kasutatavatele ladustamiskohtadele esitatavad nõuded. Liikmesriigi makseasutus peab tagama, et riigi territooriumil asuvad ladustamiskohad on toodete ladustamiseks ja heas seisundis hoidmiseks sobivad ning vastavad ladustamiskohtadele esitatud nõuetele. Sama määruse sama artikli lõike 2 kohaselt võib makseasutus ladustatud toodete nõuetekohase hoiulevõtu tagamiseks kehtestada ladustamiskohtade tehnilised standardid ja võtta muid vajalikke meetmeid. Lõikes 1 sätestatakse , et kokkuostetud toodete hoiustamiseks leitakse ladustamiskohad hankemenetluse teel ning PRIA-ga sõlmitud asjakohases lepingus ettenähtud tingimustel. Lepingus ladustamiskohale ettenähtud tingimuste puhul peetakse silmas eelkõige komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1238 artiklis 7 ja 2022/127 artiklis 3 ning toiduseaduses asjakohase toote säilitamise ja ladustamise kohta sätestatud nõudeid, kuid ka PRIA poolt sekkumiskokkuostu meetme praktilise rakendamise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamisele ja võimalike ette prognoositavate riskide maandamisele suunatud tehnilisi nõudeid, mida PRIA ladustatava toote nõuetekohase säilimise tagamist arvestades täiendavalt vajalikuks peab. Lõikes 2 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus määrusega sekkumiskokkuostul kasutatavale ladustamiskohale esitatavate nõuete kehtestamiseks. Kuigi üldiselt on sekkumiskokkuostul ladustamiskohale esitatavad nõuded komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1238 artiklis 7 juba sätestatud, siis teatud üksikutel juhtudel on EL õiguses jäetud liikmesriigile võimalus mingi ladustamiskohta puudutava nõude täpsustamiseks. Näiteks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2016/1240 artikli 3 lõikes 1 kehtestatakse toodete lõikes ladustamiskoha minimaalne laomaht, kuid teravilja osas antakse liikmesriikidele, kelle teravilja aastatoodang jääb alla 20 miljoni tonni, võimalus fikseerida minimaalse laomahuna 10 000 tonni (muidu 15 000 tonni). Paragrahv 80 sisaldab sätteid, millega täpsustatakse või millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus täpsustada põllumajandustoodete sekkumiskokkuostu ja eraladustamise korraldamist Eestis. Sekkumiskokkuostu ja eraladustamise nõuded ja tingimused on põhiosas reguleeritud EL-i määrustega, kuid nende täieliku rakendamise peavad tagama liikmesriigid, mistõttu on vajalik kehtestada teatud lisatäpsustusi või -nõudeid. Lõikes 1 täpsustatakse, et kõik nii sekkumiskokkuostu kui ka eraladustamise meetmes osalemiseks vajalikud pakkumused või taotlused esitatakse PRIA-le , ning lõike 2 kohaselt sõlmitakse eraladustamise korral edukaks osutunud pakkumuse või taotluse korral eraladustamisleping PRIA-ga . Lõikes 3 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega põllumajandustoote sekkumiskokkuostu ja eraladustamise täpsem kord, sealhulgas sekkumiskokkuostu ja sekkumisvarudest pärit toote müümise täpsem kord, ning pakkumusele esitatavad nõuded ning nõuded eraladustamislepingu sõlmimiseks esitatavale pakkumusele ja taotlusele ning eraladustatavale põllumajandustootele. Volituse alusel täpsustatakse sealhulgas mitmesuguste pakkumuste ja taotluste sisunõudeid ning EL õiguses liikmesriigi reguleerida jäetud nõudeid. Sekkumiskokkuostu puhul näiteks on komisjoni rakendusmäär use (EL) nr 2016/1240 artikli 5 lõike 1 kohaselt liikmesriigil, kelle teravilja keskmine aastatoodang jääb alla 20 miljoni tonni, õigus pehme nisu, odra ja maisi kokkuostuks pakutava miinimumkogusena kohaldada 120 tonnist kogust (muidu 160 tonni). Eraladustamise puhul aga näiteks tuleb muude juustude kui kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustude eraladustamise rakendamisel liikmesriigil fikseerida juustude tavapärane laagerdumisaeg, tagamaks et toetuse maksmise periood ei kattuks juustude valmimisajaga (komisjoni delegeeritud määrus e (EL) 2020/591 , millega avatakse ajutine erakorraline eraladustamistoetuse kava teatavate juustude puhul ja määratakse eelnevalt kindlaks selle toetuse suurus (ELT L 140, 04.05.2020, lk 1–5) artikkel 2). Samuti kui eraladustamisel on liikmesriigi kohta kehtestatud maksimaalne tootekogus, tuleb liikmesriigil tagada objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite kasutamine sellest kogusest kinnipidamisel (komisjoni delegeeritud määrus e (EL) 2020/591 artikli 1 lõige 2 ). 3. jaotis Haridusasutuses puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoote pakkumise, sellega kaasnevate haridusmeetmete ja seonduvate kulude toetus 3. jaotises (§-d 81 – 83 ) sätestatakse haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumise ning kaasnevate haridusmeetmete toetuse (edaspidi koos koolikava toetus ) andmine. Muudatusega koondatakse hetkel seaduses eraldi sätestatud koolipiimatoetus ning koolipuuvilja ja -köögivilja toetus ühte õiguslikku raamistikku, et saavutada suurem tõhusus, sihipärasem kasutamine ja suurem hariduslik mõõde. Kahe toetuse ühendamisega olulisi põhimõttelisi muudatusi ei kaasne. Olulisemate muudatustena saab nimetada ühise riikliku strateegia koostamist ja kaasnevate haridusmeetmete muutumist toetuskõlblikuks mõlema toetuse puhul. Antud toetusemeetme eesmärk on kujundada laste toitumisharjumusi, sealhulgas edendada puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete ning teiste põllumajandustoodete tarbimist. Koolikava toetusega toetatakse haridusasutuses käivatele lastele puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete ning teiste põllumajandustoodete pakkumist ja kaasnevaid haridusmeetmeid (tegevusi, mis on seotud näiteks põllumajandusettevõtete külastamisega, kooliaedade rajamise ja hooldamisega ning muid samalaadseid tegevusi, mille eesmärk on viia lapsed põllumajandusele lähemale). Koolipiima toetuse ning koolipuu ja -köögivilja toetuse alused oli kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 22–28. Euroopa Komisjon tegi 2014. aasta lõpus ettepaneku liita koolipiima ning koolipuuvilja ja -köögivilja toetused, sest erinevate poliitikavalikute analüüs näitas, et ühtlustatud lähenemisviis ühise õigus- ja finantsraamistiku kaudu on kõige asjakohasem ja tõhusam viis saavutada eesmärke, mida ühine põllumajanduspoliitika koolikavade toetuste kaudu taotleb. Kokkulepe Euroopa Liidu (edaspidi ka EL ) institutsioonide (Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja nõukogu) vahel saavutati 2015. a lõpus. Kokkuleppe tulemusena võttis Euroopa Parlament uue määruse vastu 8. märtsil 2016. a ja nõukogu 11. aprillil 2016. a. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2016/791, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1308/2013 ning (EL) nr 1306/2013 haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ning piima pakkumise toetuskava osas (ELT L 135, 24.05.2016, lk 1–10) ja nõukogu määrus (EL) nr 2016/795 , millega muudetakse määrust (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (ELT L 135, 24.05.2016, lk 115–119) , avaldati 2016. aasta mais. Toetuste andmise aluste ühendamine EL-i asjaomastes õigusaktides tingib vajaduse ühendada koolipiimatoetust ning koolipuuvilja ja köögivilja toetust reguleerivad sätted ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses . Peamised muudatused, mis kaasnesid kahe toetusmeetme ühendamisega, puudutavad toetuskõlblikke tooteid, toetusskeemi rakendamist ja eelarvet. Toetatavate toodete pakkumisel on prioriteet värskel puu- ja köögiviljal ning piimal. Samas võivad liikmesriigid pakkuda ka näiteks mahla, jogurtit ja juustu. Lisaks võib kaasnevate haridusmeetmete raames pakkuda ka teisi põllumajandustooteid, näiteks mett. Pakutavate toodete valikul tuleb kaalutleda tervislikkuse aspekte. Toetusskeemide ühendamisel loodi ühine õigusraamistik, mille tulemusena esitavad liikmesriigid ühe strateegia, ühe eelarve taotluse Euroopa Komisjonile ning toimub ühine seire ja hindamine. Toetusõiguslikud on ka kaasnevad hariduslikud meetmed, mida võib kasutada ka laste harimiseks seonduvates küsimustes, nagu näiteks tervislikud toitumisharjumused, mahepõllumajanduse või jätkusuutliku põllumajandustootmise tutvustamine. EL-i koolikava toetuse eelarve on kokku 250 miljonit eurot, millest 150 miljonit eurot puu- ja köögivilja ning 100 miljonit eurot piima pakkumiseks. Liikmesriigid võivad eelarvelisi vahendeid üle kanda ühelt tootegrupi pakkumiselt teisele kuni 20% ulatuses. EL toetuse saamise tingimuseks on liikmesriigi poolt koostatud ja Euroopa Komisjonile esitatud asjakohane riiklik strateegia, milles on esitatud liikmesriigi prioriteedid. Strateegia tuleb koostada kuueks aastaks ja seda võib korrapäraselt ajakohastada võttes arvesse prioriteetide ja eesmärkide ümberhindamisi ning toetuse edukust. Seadusega antakse volitus valdkonna eest vastutavale ministrile riikliku strateegia kehtestamiseks. Volitus strateegia kehtestamiseks annab ministrile vajaliku paindlikkuse. Strateegia üheks osaks on näiteks eelarveliste vahendite ja nende kasutamise kirjeldamine. Kuna eraldatud eelarveliste vahendite suurus võib igal aastal muutuda, siis võib ilmneda vajadus strateegia kiireks muutmiseks. Strateegia kohustuslikud elemendid sätestatakse komisjoni delegeeritud ja rakendusmäärusega. Strateegia elemendid on lisaks eelarvele veel näiteks strateegia rakendamise tasand (kogu riik või teatud haldustasand), hetkeolukord ja oodatavad tulemused, sihtrühm, toetatavad tooted, kavandavate kaasnevate hariduslike meetmete eesmärgid ja sisu, protseduurid, kuidas valitakse toodete ja teenuste tarnijad. Võrreldes hetkel kehtiva korraga selles olulisi muudatusi ei ole. Paragrahvis 81 sätestatakse, et koolikava toetust antakse toetatavate toodete pakkumiseks ja jagamiseks, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja teatavate kulude katteks, mis seonduvad seadmete, teavitamise, järelevalve ja hindamisega, kui nimetatud teatavate kulude toetamine on ette nähtud strateegias. Koolikava toetuse raames toetatavad tegevused, tooted ning kaasnevate haridusmeetmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades strateegias sätestatut. Samuti kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded. Valdkonna eest vastutavale ministrile antakse volitus kehtestada koolikava toetuse tõhusust suurendavate kaasnevate haridusmeetmete eelarve osa kogueelarvest ja lapse kohta makstav toetuse määr. Kaasnevate haridusmeetmete osakaal kogueelarvest saab olla maksimaalselt 15% vastavalt nõ ukogu määruse (EL) nr 1370/2013 , millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (ELT L 346, 20.12.2013, lk 12–19) artikli 5 lõikele 1. Lapse kohta toetuse määra kehtestamisel arvestatakse eelkõige eelarve suurust, asjaolu, et toetusega oleks võimalus ellu viia hariduslikke tegevusi, ja seda, et nendes tegevustes saaks osaleda võimalikult suur arv lapsi. Sarnane kord on sätestatud hetkel kehtivas koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse puhul ja edaspidi laiendatakse piima tooterühma toodetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 1308/2013 artikli 23a lõike 6 ja artikli 217 alusel on liikmesriikidel võimalus anda riikliku abi lastele haridusasutustes abikõlblike tooterühmade pakkumiseks, toodetega kaasnevate haridusmeetmete ja seonduvate kulude katmiseks. Eelarvevahendite olemasolu korral ja tagamaks vajalik paindlikkus, on mõistlik anda volitus valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada riiklik lisatoetus käskkirjaga. Võrreldes hetkel kehtiva korraga muudatusi ei ole. Paragrahvis 82 sätestatakse koolikava toetuse korraldamise, et toetuse taotlemiseks tuleb heaks kiidetud taotlejal esitada taotlus PRIA-le . Toetuse taotluse võivad esitada haridusasutus, linna- ja vallavalitsus oma haldusterritooriumil paikneva haridusasutuse kohta ning puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete pakkuja. Toetuse taotlejate valik on tingitud asjaolust, et toetusega pakutavatest toodetest ja kaasnevatest tegevustest saaks osa võimalikult suur arv lapsi. Taotlejatele esitatavate nõuete osas võrreldes kehtiva korraga muudatusi ei ole. Kui toetuse taotlejaks on linna- ja vallavalitsus ning puu- ja köögivilja ning piimatoodete pakkuja, võivad nimetatud isikud koolikava toetuse taotleda, kui nad on selles haridusasutusega kirjalikult kokku leppinud. Antud säte võimaldab PRIA-l kontrollida, et lastele ei tarniks toetusega tooteid mitu toodete pakkujat. Ka selles sättes ei ole muudatusi võrreldes hetkel kehtiva korraga. Toetuse jaoks eraldatud eelarve paindlikumaks kasutamiseks on antud PRIA-le volitus arvutada toetuse ühikumäär lapse kohta õppepäevas arvestades koolikava toetuses osalevate laste ja õppepäevade arvu. Võimalikust toetuse määra muutmisest antakse teada PRIA veebilehe kaudu ja informeeritakse ka taotlejaid e-posti teel või muul sarnasel viisil. Tegemist on sättega, mis on kehtestatud hetkel kehtivas koopuuvilja ja –köögivilja toetuses, muudatusega lisandub ühikumäära arvutus ka piima tooterühma eelarve osas. Toetuse alusel rahastatavate toodete vastavust kvaliteedi-, koostis- ja turustusnõuetele kontrolli b oma pädevuse piires P TA . Tegemist on nimetatud asutuse tavapärase kontrolliga, täiendavaid kontrolle ei lisandu. Samuti sätestatakse seaduses, et kohapealset kontrolli haridusasutustes, sealhulgas haridusasutuses, kes ise koolikava toetust ei taotle, teeb PRIA. Säte on vajalik selleks, et anda õigus PRIA-le kontrollida toetuse kasutamist kõigis toetusmeetmetes osalevates haridusasutustes. EL-i õigusaktide kohaselt tuleb toetuse saajal teavitada avalikkust EL-i osalusest. Sellest tulenevalt peab koolikava toetuse saaja teavitama haridusasutuses avalikkust toetuse saamisest ja kasutamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 24 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras. Antud sättega pannakse toetuse saajale kohustus kasutada avalikkuse teavitamiseks plakatit, millega antakse teada, et nende haridusasutus osaleb toetusmeetmes ja seda rahastatakse EL eelarvest. Sarnaselt seni kehtiva korraga tuleb plakat asetada hästi nähtavale kohale haridusasutuses. Paragrahvis 83 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus vajaduse korral määrusega kehtestada toetuse rakendamise seire ja hindamise kord. Hindamine on vajalik selgitamaks toetuse tulemuslikkust. Hindamine ja seire on kavas osalevatele liikmesriikidele kohustuslik ning iga viie aasta järel tuleb esitada hindamise aruanne. 4. jaotis Kaubavahetus kolmanda riigiga 4. jaotises (§-d 84 ja 85 ) täpsustatakse EL-i ühise turukorraldusega hõlmatud põllumajandustoodete kaubavoogude järelevalve ja haldamisega seotud reegleid. Paragrahvis 84 sätestatakse kontrolliasutused kaubandustehingute korral . Põllumajandustoote ja töödeldud põllumajandustoote Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral kontrollib erinevate dokumentide olemasolu ja nõuetekohasust Maksu- ja Tolliamet. Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib E L-i asjakohastes määrustes ettenähtud juhtudel põllumajandustoote nõuetekohasust eksportimisel ja väljastab asjakohase tõendi ning imporditud humala ja humalatoodete kvaliteedistandarditele vastavust. Humalat ja humalatooteid võib turustada vaid siis, kui need on hõlmatud sertifikaadiga, mis näitab, et tooted vastavad minimaalsetele kvaliteediomadustele. Humalasektori tooteid võib kolmandatest riikidest importida üksnes juhul, kui nad vastavad turustamise miinimumnõutele. Humalat ja humalatooteid võib importida vaid komisjoni määruse nr 1295/2008 lisas I märgitud päritoluriikidest ning nende riikide pädevate asutuste poolt välja antud tunnistusi (vastavustunnistused) loetakse samaväärseks ELi sertifikaadiga. Liikmesriigid peavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1295/2008 artikkel 9 lõike 1 kohaselt tegema humala ja humalatoodete impordil korrapäraseid pistelisi kontrolle, et veenduda humala vastavuses turustamise miinimumnõuetele ning kontrollima, kas sama määruse artiklis 5 nimetatud andmed on pakenditel esitatud. Paragrahvis 85 on kindlaks määratud tingimused turukorralduse kaubandusalastes abinõudes osalemiseks. Lõikes 1 sätestatakse kaks nõuet. Esiteks, muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete impordilitsentsi saamise eeltingimuseks on, et sellise isiku on heaks kiitnud PRIA, ning teiseks, nimetatud kanepiseemnete impordilitsentsi saanud isik esitab dokumendid kanepiseemnete kasutamise kohta PRIA-le 12 kuu jooksul alates impordilitsentsi väljastamise kuupäevast . Lõike 2 kohaselt kontrollib PRIA nende dokumentide vastavust EL-i asjakohastele õigusaktidele ja teeb kohapealset kontrolli. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 189 lõike 1 kohaselt võib kanepitooteid EL-i importida ainult teatud tingimustel. Kanepiseemnete kasutamise kohta dokumentide esitamise kohustus kehtib üksnes muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete importija kohta. Nimelt väljastatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1237 artikli 9 lõike 4 kohaselt muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete vabasse ringlusse lubamisel impordilitsents üksnes juhul, kui heakskiidetud importija kohustub liikmesriikide määratud ajavahemiku jooksul ja tingimustel esitama liikmesriigis asjaomaste toimingute kontrollimise eest vastutavale pädevale asutusele dokumendid. Seaduse kohaselt on pädev asutus PRIA ning sellest tulenevalt sätestatakse ELÜPS- is muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete i mportijale kohustus esitada dokumendid kanepiseemnete kasutamise kohta PRIA-le . Nimetatud komisjoni delegeeritud määruse artikli 9 lõike 4 kohaselt tõendatakse nende dokumentidega, et 12 kuu jooksul alates litsentsi väljastamise kuupäevast on litsentsiga hõlmatud kanepiseemned läbinud vähemalt ühe järgmistest toimingutest: sellisesse seisukorda viimine, mis välistab nende kasutamise külvamiseks; segamine muude seemnetega kui kanepiseemnetega loomatoidu saamiseks, kusjuures kanepiseemnete kogus moodustab teraviljasegust kuni 15% või heakskiidetud importija põhjendatud taotluse korral erandjuhul kuni 25%; eksport kolmandasse riiki. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1237 artikli 9 lõike 4 kohaselt peavad kanepiseemnete kasutamise kohta esitatavad dokumendid sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: ettevõtja nimi, täielik aadress, liikmesriik ja ettevõtja allkiri, tehtud toimingu kirjeldus ja toimingu tegemise kuupäev, toimingu läbinud kanepiseemnete kogus kilogrammides. Kuna heakskiidetud importijale kaasneb kohustus esitada kanepiseemnete kasutamise kohta dokumendid , siis nende esitamata jätmise korral on PRIA-l õigus importijale väljastatud litsents ja importija heakskiit kehtetuks tunnistada ning korrakaitseseaduse alusel teha ettekirjutus ning vajadusel kohaldada ka sunniraha. Selleks, et litsentsi omanikele oleks kehtivad nõuded üheselt ja selgelt arusaadavad, sätestatakse kanepiseemnete kasutamise kohta dokumentide esitamise kohustus seaduses. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/1237 artikli 9 lõike 3 kohaselt kehtestab asjaomane liikmesriik muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemneteimportijate heakskiidu korra, mis hõlmab muu hulgas ka kontrolle. S ellest tulenevalt on seaduses reguleeritud ka PRIA kontrolli tegemise pädevus. Lõike ga 3 antakse volitusnorm kehtestada määrus vastutava ministri (maaeluministri) määrusena. EL-i ühist põllumajanduspoliitikat rakendab Eestis Maaeluministeerium ja seetõttu kuulu b seaduse rakendamiseks antavate õigusaktide kehtestamise pädevus maaeluministrile kui valdkonna eest vastutavale ministrile. Lõikes 4 tuuakse välja , mida p õllumajandustoote impordi- ja ekspordilitsentsi andm ise tingimustes võib sätestada , loetelu : nõuded impordi- ja ekspordilitsentsi saamiseks; taotluse esitami se ja taotluse menetlemise kord ; taotlusele esitatavad nõuded; nõuded kanepiseemete kasutamist tõendavatele dokumentidele. Lõikes 5 sätestatakse, et imporditud humal ja humalatooted peavad vastama E L-i s koristatud humala või sellest valmistatud toodete kvaliteedistandarditele . Humala ja humalatoodete kvaliteedistandardite ja vastavuskontrolli alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 190 ning komisjoni määrus (EÜ) nr 1295/2008. 5. jaotis Koostis- ja kvaliteedinõuded ning turustusstandardid 5. jaotises (§-d 86 – 88 ) sätestatakse koostis- ja kvaliteedinõuded, sealhulgas veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassid, turustusstandardid ja vastavuskontroll . Need tooted, mis on hõlmatud ÜPP turukorraldusmeetmetega, peavad vastama EL-i määrustes kehtestatud koostis- või kvaliteedinõuetele (ehk miinimumnõuetele). Teatud juhtudel on aga liikmesriigil õigus neid nõudeid täpsustada, kehtestades lisatingimusi või klasse. Paragrahvi 86 lõikes 1 sätestatakse, et koostis- ja kvaliteedinõuetele ( sealhulgas kokkuostetava ja eraladustatava põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele) ning turustusstandardite nõuetele vastavuse määramise analüüsid tehakse PTA valitud laboratooriumis . Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada turukorraldusmeetmetega hõlmatud põllumajandustoodete pakendamisele ja märgistamisele täpsemad nõuded. Näiteks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 29/2012 oliiviõli turustusnormide kohta (ELT L 12, 14.01.2012, lk 14–21) artikli 2 lõike 1 kohaselt tohib oliiviõlisid lõpptarbijale pakkuda kuni 5 liitristes pakendites, samas võivad liikmeriigid restoranides, haiglates, sööklates ja muudes ühendettevõtetes tarbimiseks ettenähtud oliiviõlidele kehtestada suurema mahu kui 5 liitrit. Teise näitena võib liikmesriik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa VI osa III punkti kohaselt vabastada kanamune tootvad ettevõtjad B klassi ehk madalama kvaliteediklass kanamunade märgistamise nõudest kui mune turustatakse üksnes liikmesriigi territooriumil. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et turukorralduslikul eesmärgil põllumajandustoodetele kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõudeid kontrollib PTA . Lõige 3 ei rakendu aga kokkuostetava ja eraladustatava põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuete kontrollile, kuna viimane on reguleeritud § 78 lõikes 1 ning vastutavateks kontrolliasutusteks on PTA ja PRIA. Lõi kes 4 sätesta takse t urustusstandardite ja vastavuskontrolli koordineeriva asutuse Eestis, milleks on alates 1.01.2021 PTA. Liikmesriigi kohustus nimetada turustusstandardite ja vastavuskontrolli koordineeriva ning pädeva asutuse on näiteks sätestatud komisjoni rakendusmäärus 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.06.2011, lk 1–163) artikli s 9 . Paragrahvis 87 sätestatakse veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassid. Lõikes 1 sätestatakse, et lihakäitlemisettevõttes tuleb täita veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassid esse määramise nõudeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt ning selle määruse alusel kehtestatud õigusaktides toodud nõudeid . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel on veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramis t reguleeritud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/1182, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 liidu veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning teatavatesse kategooriatesse kuuluvate rümpade ja elusloomade turuhindadest teatamise osas ( ELT L 171, 4.7.2017, lk 74—99 ) . K lassifitseerimisskaalad on veise- ja vasikaliha, sealiha ning lambaliha sektorite kehtesta tud eelkõige turu läbipaistvuse parandamise eesmärgil ning turukorralduse abinõude kohaldamise ks. Veise- ja vasikaliha sektoris on klassifitseerimisskaalad kehtestatud kaheksa kuu vanuste ja vanemate veiste rümpade puhul, sealihasektoris muude kui aretuseks kasutatud sigade rümpade puhul ning lambalihasektoris alla ja üle 12 kuu vanuste rümpade puhul. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse volitusnorm veise-, sea-, ja lambarümpade kvaliteediklasside täpsemate nõuete, ulatuse, meetodite ja korra kehtestamiseks. Näiteks võib valdkonna eest vastutav minister halduskoormuse vähendamiseks lubada väiksematel ettevõtetel erandeid rümpade kvaliteediklassi määramise üldistest kohustustest. P aragrahvi 92 lõikes 3 kehtestatakse kvaliteediklasse määrava isiku koolituse ning tunnustamise saamise tingimused. Sellekohast tegevust korraldab P TA. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra. Paragrahvi 92 lõike 5 kohaselt kontrollib P TA rümpade kvaliteediklassidesse määramise nõuetekohasust ja kuni 12 kuu vanuste veiste liha kategooriatesse liigitamist lihakäitlemisettevõtetes . Alla 12 kuu vanuste veiste liha puhul rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 78 kohaselt kehtestatud müüginimetus i ja komisjoni määrus t (EÜ) nr 566/2008 , millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamiseks seoses kuni 12 kuu vanuste veiste liha turustamisega ( ELT L 160, 19.6.2008, lk 22—25 ). Alla 12 kuu vanuste veiste liha müüginimetused on olulised konkurentsitingimuste kindlaksmääramise seisukohast. Nimetatud müüginimetused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 VII Lisas kõikides EL liikmesriikide keeltes. Eesti keeles võib alla 8 kuu vanuse veiseliha turustada vasikalihana ja 8-12 kuu vanuse veiseliha noorloomalihana. Paragrahvis 88 sätestatakse kodulinnumunade, kodulinnuliha, oliiviõli ning puu- ja köögivilja turustusstandardid. Lõikes 1 sätestatakse, et k odulinnumunad ja kodulinnuliha peavad vastama turustusstandarditele, mille alusteks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli d 73 –75 ja 78 . Samuti reguleerivad kodulinnumunade ja kodulinnuliha turustamist komisjoni määrus (EÜ) nr 589/2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad munade turustusnormide kohta ( ELT L 163, 24.6.2008, lk 6—23 ) ja komisjoni määrus (EÜ) nr 543/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ( ELT L 157, 17.6.2008, lk 46—87 ). Nimetatud turustamisstandardid on kehtestatud ettevõtjate, kauplejate ja tarbijate huvides, aidates kaasa kodulinnumunade ja kodulinnuliha tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste ning toodete kvaliteedi parandamisele. Kodulinnumunade turustamisstandardites on sätestatud mh nõuded kanamuna kvaliteedile (näiteks peab kanamuna koor ja kutiikul olema puhas ja kahjustusteta) , kaaluklassile (näiteks S klassi kanamuna kaal peab olema väiksem kui 53g ning M klassi muna 53 — 63g) , märgistamisele. Kodulinnu liha turustamisstandardites on sätestatud mh nõuded kvaliteedile, linnurümba tükkide nimetusele (näiteks broileriks loetakse painduva (mitteluustunud) rinnakukiiluga lindu), pakendatud linnuliha märgistamisele (näiteks kolmandatest riikidest imporditud kodulinnuliha puhul tuleb märkida päritolumaa) . O liiviõlide turustusstandardid ning vastavuskontroll. Oliiviõlide turustusstandardite ja vastavuskontrolli alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 73 – 75 ja 78 ning komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 29/2012 ja komisjoni määrus (EMÜ) nr 2568/1991. Nimetatud komisjoni määrused tunnistatakse 2022. aastal kehtetuks ning nende asemel antakse välja delegeeritud ja rakendusmäärus, mis kõigi eelduste kohaselt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas suve alguses . Oliiviõli turustusstandardites määratletakse oliiviõli ja oliivijääkõli erinevad kategooriad ning asjakohased analüüsimeetodid, mida liikmesriikide kontrolliasutused peavad kasutama, ning märgistamise ja pakendamise normid. ELi riigid peavad igal aastal viima läbi asjaomases riigis turustatava oliiviõli mahuga proportsionaalsed miinimumkontrollid, et tagada oliiviõlide ja oliivijääkõlide turustamisstandardite järgimine. Nende kontrollide eesmärk on veenduda, et märgistus ja pakend vastavad õiguslikele nõuetele ning õli kategooria on õigesti deklareeritud. Eesti on pidanud seni läbi viima vähemalt 1 miinimumkontrolli aastas. L õikes 2 sätestatakse puu- ja köögivilja turustusstandardid ning vastavuskontroll. Värsket puu- ja köögivilja turustamisstandardite ja vastavuskontrolli õiguslik alu s on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklid 73 – 76 ja komisjoni rakendusmäärus 543/2011 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.06.2011, lk 1–163) ning neid kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 lisa 1 IX nimetatud puu- ja köögiviljad e suhtes. Värsket puu- ja köögivilja võib tarbijale turustada üksnes kui need on veatud ja turustatava kvaliteediga ning kui on näidatud nende päritoluriik. Värske puu- ja köögivilja turustamisstandardeid kohaldatakse kõikides turustusetappides k.a importimisel ja eksportimisel ning need hõlmavad mh kvaliteeti, klassifitseerimist, pakendamist, märgistamist jne. Lõike 3 kohaselt ja selleks, et tagada turustamisstandardite kohaldamine ja et kõik tarneahelas osalejad oleksid hõlmatud peab PTA puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu vajaliku teabe hoidmiseks ning riskianalüüsist lähtuvate ja asjakohase sagedusega kontrollide tegemiseks. Eelpool nimetatud andmekogu asutas PTA eelkäija Põllumajandusamet kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1148/2001 vastavuskontrollide kohta, mida kohaldatakse värske puu- ja köögivilja turustusnormide suhtes (EÜT L 156, 13.06.2001, lk 9–22) artikli 3 lõike 1 ja kehtiva ELÜPS-i alusel. Puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu on vajalik, et kõik tarneahelas osalejad oleksid hõlmatud ning õiguskindlus tagatud. Sisuliselt kehtiv olukord ei muutu . Lõike s 4 sätestatakse erimärgistus l uba ja lõigetes 5 ja 6 selle andmise korra . Lõikes 4 sätestatud e rimärgistatud loa andmise üheks eesmärgiks on riskianalüüsi alusel vähendada järelevalve kontrollide arvu ja liigitada ettevõtja madalaimasse riskikategooriasse ning väljastada talle erimärgistuse l uba. Puu- ja köögivilja turustav ettevõtja, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 91 punkti b alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korra kohaselt liigitatud madalaimasse riskikategooriasse, kes vastab samas õigusaktis sätestatud nõuetele ja kellel on erimärgistuse luba, võib pakendi märgistamisel kasutada nimetatud määruse kohast erimärgistust. Lõike 5 kohaselt tuleb ettevõtjal e rimärgistuse loa saamiseks esitada taotlus PTA- le , kes otsustab erimärgistuse loa andmise või sellest keeldumise taotluse saamisest arvates ühe kuu jooksul. Erimärgistuse loa saamiseks peab taotlejal olema vajalikud seadmed toodete ettevalmistamiseks ja pakendamiseks , kehtiv ja dokumenteeritud enesekontrollisüsteem, sh kirjalik juhend aiandustoodete kontrollimiseks ja tunnistus PTA poolt korraldatava puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse läbimise kohta . Kui ettevõtja vastab taotluses esitatud andmete kohaselt ja kohapealse kontrolli tulemusena nõuetele, annab PTA ettevõtjale erimärgistuse loa ja avaldab tema nime oma veebilehel (lõige 6 ) . Sama paragrahvi lõike ga 7 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse nõuded ning täpsemad tingimused ettevõtja andmete lõikes 3 sätestatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse kandmiseks. Liikmesriigi õigus määrata kindlaks tingimused, mille alusel ettevõtjaid andmebaasi lisada või mitte on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 10 punktis 3. Ka kehtivas seaduses on samasisuline volitusnorm, mille alusel on kehtestatud maaeluministri 4.septembri 2015. aasta määrus nr 1“ Täpsemad tingimused ettevõtja andmete kandmiseks puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogusse ning puu- ja köögivilja turustamisstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse nõuded“. Sama paragrahvi lõikes 8 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada erandi lõikes 2 nimetatud puu- ja köögivilja turustusstandarditest. Samasisuline volitusnorm on ka kehtivas seaduses. Sisuliselt jäävad puu- ja köögivilja valdkonnas kehtima senised nõuded. 6 . jaotis Erakorralised meetmed 6 . jaotise paragrahvi 89 lõikes 1 sätestatakse volitus valdkonna eest vastutavale ministrile vastu võtta erakorraliste meetmete rakendamise kord. Erakorralised meetmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 210 – 221 sätestatud meetmed, milleks on turuhäirete vastu võetavad meetmed; loomahaiguste ja taimekahjuritega ning inimeste, loomade või taimede tervisele avalduvast ohust tingitud tarbijate usalduse kao tusega seotud turutoetusmeetmed ning k onkreetsete probleemide lahendamise meetmed. Lõikes 2 sätestatakse loomahaiguste ja taimekahjurtite ning tarbijausalduse kaotusega seotud meetme rakendamise korral taotlev asutus, milleks on Maaelu ministeerium . Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 220 võib Euroopa Komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega võetakse erakorralised toetusmeetmed mõjutatud turu toetamiseks, et võtta arvesse: a) liidusisese kaubanduse või kolmandate riikidega toimuva kaubanduse piiranguid, mis võivad tuleneda loomahaiguste või taimekahjurite leviku tõkestamise meetmete kohaldamisest, ning b) tõsiseid turuhäireid, mis on otseselt tingitud tarbija usalduse kaotusest seoses riskidega inimeste, loomade või taimede tervisele ja seoses haiguse riskiga. Toetusmeetmeid kohaldatakse järgmiste sektori te suhtes: puu- ja köögivili, veise- ja vasikaliha, piim ja piimatooted, sealiha, lamba- ja kitseliha, munad, linnuliha. Eelnimetatud p unktis b sätestatud meetmeid, mis on seotud inimeste või taimede terviseriskidest tingitud tarbijate usalduse kaotusega, kohaldatakse ka kõikide muude põllumajandustoodete suhtes, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud tooted. Punktides a ja b nimetatud meetmeid võetakse liikmesriigi taotluse korral. Käesolevas paragrahvis sätestatakse, et taotluse esitab Euroopa Komisjonile Maaeluministeerium. 7. peatükk Euroopa Liidu ja riiklikud kvaliteedikavad Paragrahvi 90 lõikes 1 sätestatakse, et põllumajandustoodete ja toiduainete kv aliteedikavad jagunevad EL-i tasandi kvaliteedikavadeks ja liikmesriikide tasandi kvaliteedikavadeks. Käesoleva s eaduse § -des 9 2 – 94 sätestatut kohaldatakse liikmesriikide tasandi kvaliteedikavade kohta . Käesolevaks ajaks on PTA tunnustanud ühe liikmesriikide tasandi kvaliteedikava: toidukvaliteedikava „ Rohumaaveise liha tootmine ” . Lõikes 2 sätestatakse , et Põllumajandus- ja Toiduamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 4 alusel määratud pädev asutus, kelle poolt tehtav nimetatud määruse kohane ametlik kontroll hõlmab kinnitust, et toode vastab asjaomasele tootespetsifikaadile ja järelevalvet turuleviidud toote kirjeldamiseks registreeritud nimetuste kasutamise üle. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 36 lõikes 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 43 lõikes 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 116a lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriigid peavad määrama pädeva asutuse, kelle poolt eespool kirjeldatud ametlikku kontrolli tehakse. Lõik e s 3 sätestatakse , et Põllumajandus- ja Toiduamet täidab riikliku kvaliteedikavaga seotud ülesandeid, mille täitmine on talle pandud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga. Nende ülesannete hulka kuulub riikliku kvaliteedikava tunnustamise menetlus ja sellele järgnev tunnustamine või tunnustamata jätmine. Lisaks riikliku kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Paragrahvi 91 lõikesse 1 on koondatud EL-i põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide ja veini kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote nimetusi kandvate toodete määratlus. Loetletud on asjakohased EL-i määrused, mis reguleerivad põllumajandustoodete ja toidu ning piiritusjookide ja veini kvaliteedikava sid . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012 reguleerib põllumajandustoodete ja toidu kohta käivate geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste tootenimetuste registreerimist ning kaitset. Nimetatud kaitse eesmärgiks on põllumajandusettevõtjatele ja tootjatele kõrge toote kvaliteedi, eriliste omaduste või selle tootmise viisi eest õiglase hinna tagamine ning toote geograafilisest päritolust tulenevate omaduste kohta tarbijatele selge teabe esitamine, võimaldades neil seeläbi teha teadlikumaid ostuotsuseid. Alates 2021. aasta 7. detsembrist on geograafilise tähisega aromatiseeritud veinide kaitse regulatsioon , mis varem oli kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) nr 251/2014 , kehtestatud Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) nr 1151/2012 – registreeritakse kui kaitstud geograafilised tähised ning käsitletakse osana põllumajandustoodete ja toidu sektorist . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013 reguleerib põllumajandustoodete ühist turukorraldust, mille alla kuulub ka veini kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse. Selle kvaliteetveinide kontseptsiooni aluseks on tootjate huvi tutvustada oma toodete ja tootmise eriomadusi ning tarbijate huvi saada piisavat ja läbipaistvat teavet toote kohta, mis tuleneb veini puhul eelkõige selle geograafilise päritoluga seotud eriomadustest. Piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitse on korraldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 alusel. Piiritusjookide sektori suhtes kohaldatavad meetmed peaksid aitama saavutada tarbijakaitse kõrge taseme, turu läbipaistvuse ja ausa konkurentsi ning vältima ebaausat tegevust. Sealjuures kaitsevad vastavad meetmed liidus toodetavate piiritusjookide head mainet nii liidus kui ka maailmaturul, võttes jätkuvalt arvesse piiritusjookide valmistamise ajaloolisi traditsioone. EL-is kehtiva põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi ja veini kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote kvaliteedikavade süsteemi eesmärk on kaitsta konkreetse päritoluga ja traditsioonilisi tootenimetusi. Tegemist on toidukaupade nimetuste registreerimissüsteemiga, mis põhineb nende geograafilisel päritolul või traditsioonilisel iseloomul. Nende nimetuste kaitse EL-i tasandil tagavad riigisisesed sõltumatud järelevalveasutused. EL-i tasandil on kogu registreerimisprotseduur ning märkide kasutamine tasuta. Põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi ja veini kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote nimetuste info, mis varem oli kahes erinevas registris, on hetkel koondatud ühte registrisse – eAmbrosia . Register põhineb toodete spetsifikatsioonidel ja registreeritud nimetust võivad kasutada kõik tootjad, kes asuvad konkreetses geograafilises piirkonnas ning toodavad registreeritud spetsifikatsioonile vastavat toodet. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1– 3 nimetatud määruste alusel toodete nimetuste registreerimiseks esitab taotleja taotluse M aaeluministeeriumile, kes otsustab selle nõuetekohasuse ja Euroopa Komisjonile edastamise või edastamata jätmise. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud volitusnorm, mis võimaldab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada lõike 1 punktis 1 , 2 või 3 nimetatud määrus e alusel toote nimetus e registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded , lähtudes asjakohastes EL-i õigusaktides sätestatud nõuetest . Lähtudes geograafilise tähise kaitse seaduse § 1 lõikest 2 teostab Maaeluministeerium ettenähtud siseriiklikke toiminguid EL-i tasandil kaitstavate alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste osas. Sama paragrahvi lõikes 4 on sätestatud PTA teavitamise kohustus kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote kvaliteedimärki kandva põllumajandustoote ja toidu tootjatele ja töötlejatele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 37 lõike 1 kohaselt kontrollib nimetatud määruse artiklis 36 osutatud pädev asutus kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote kvaliteedimärgiga toote vastavust spetsifikaadile, enne selle turule viimist. Paragrahvi des 9 2 – 9 4 sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse alusel ja korras PTA poolt tunnustatud riikliku kvaliteedikava kohta. Kehtiva seadusega võrreldes ei ole riiklike kvaliteedikavade regulatsiooni s olulisi muudatusi tehtud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 alusel antud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/126 , millega täiendatakse Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023 – 2027 ette nähtud ÜPP strateegia kavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94) on üks kvaliteedikavasid käsitlev artikkel, mis puudutab liikmesriikid e tasandi kvaliteedikavasid ja vabatahtlikke sertifitseerimisskeeme. Kõnealuses delegeeritud määruses sätestatakse samad nõuded kui hetkel kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukog u määruse (EL) 1305/2013 artik l i 16 lõike 1 punktides b ja c – kehtima jääb praegune olukord. Paragrahvi s 92 on sätestatud nõuded kvaliteedikava kohta, mille kohta tunnustamist taotletakse või mis on tunnustatud. Lõike 1 kohaselt töötab kvaliteedikava välja ja rakendab seda ning taotleb kvaliteedikava tunnustamist käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing (edaspidi kvaliteedikava rakendav tootjarühm ). Lõikes 2 sätestatakse, et k valiteedikava rakendav tootjarühm võtab kvaliteedikava vastu mittetulundusühingute seaduse § 7 või tulundusühistuseaduse § 6 kohases põhikirjas või võlaõigusseaduse § 580 lõike 1 kohases seltsingulepingus sätestatud korra kohaselt üldkoosoleku, volinike koosoleku või seltsinglaste otsusega. Lõikes 3 on sätestatud täpsemad nõuded kvaliteedikava kohta . T uuakse välja, et kvaliteedikava raames toodetud lõpptoode võib olla nii põllumajandustoode kui toiduaine. Toiduaine peab olema jaekaubanduses realiseeritav, põllumajandustoode võib oll a jaekaubanduses realiseeritav. K valiteedikava ga hõlmatud lõpptoode peab olema eriline võrreldes tavalise põllumajandustoote või toiduainega . Lõpptoode võib olla nii EL-i toimimise lepingu I lisas nimetatud põllumajandustoode kui ka selle töötlemisel saadud toode, mis ei ole EL-i toimimise lepingu I lisas nimetatud. Lõpptoote eriliste omaduste olemasolu tagab vähemalt ühe komisjoni delegeeritud määruse (E L ) 2022/126 artikli 47 punkti a alapunktis i nimetatud tingimuse täitmine. Selleks, et oleks tagatud vastavus EL-i toimimise lepingu artikliga 34, peab kvaliteedikava olema avatud igale tootjale, kelle tootel on kvaliteedikava s sätestatud tunnused. K valiteedikavas võib osaleda ka muu huvitatud isik, näiteks põllumajandussaadusi töötlev ettevõtja või ka kaubandu settevõtja , kelle osalemine kvaliteedikavas tagab selle raames toodetava toote stabiilse ja kontrollitud kvaliteedi kogu tootmis-, töötlemis- ja turustamisahela jooksul. Lõike 4 kohaselt peab kvaliteedikava rak endava tootjarühma juhatus kvali teedikavas osalejate nimekirja. Kvaliteedikava rakendav tootjarühm peab kvaliteedikavas osalejate nimekirja ga ja kava rakendamisega seotud olulistest muudatustest PTA-d teavitama. Nimetatud teavi tamine on vajalik seetõttu, et P TA-l oleks ülevaade, millised osalejad kvaliteedikavas osalevad ehk millised osalejad peavad vastama kvaliteedikava kohta esitatud nõuetele ning võivad oma tooteid turust ada kui tunnustatud toidukvaliteedikava tooteid. L õike 5 kohasel t teeb seiret ja kontrolli kvaliteedikava eeskirjas tootmisprotsessi ja lõpptoote eriliste omaduste ja kvaliteedi kohta t oodud nõuete järgimise üle kvaliteedikava tunnustamist taotleva või tunnustatud kvaliteedikava rakendava tootjarühma valitud, kuid kvaliteedikavas osalevatest tootjatest sõltumatu asjaomaste teadmiste, oskuste ja volitustega isik või asutus . Vajalike teadmiste, oskuste ja sõltumatuse kinnitamiseks peab nimetatud isik või asutus esitama asjaomase tõendi, mis kinnitab tema kvalifikatsiooni ning vastavas tegevusvaldk onnas töötamise kogemust. K valiteedikava eeskirja kontrolliks tehtavad vajalikud analüüsid tuleb teha nende analüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumis . Kontrolli tegevatele isikutele või asutustele tasub tehtud analüüside, uuringute ja vaatluste eest tootjarühm. L õige 6 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada täpsemad nõuded kvaliteedikava , sealhulgas seda rakendav a tootjarühma, kvaliteedikavas osaleja ning kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse kohta. Paragrahvis 93 sätestatakse kvaliteedikava tunnustamise menet lemise põhimõtted. Avaldus riikliku kvaliteedikava tun nustamise saamiseks esitatakse P TA- le , kes teeb ka kõik tunnustamisega seotud otsused. Lõike 1 kohaselt hinnatakse kvaliteedikava tunnustamisel selle vastavust EL-i asjakohaste õigusaktide ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele . Kvaliteedikava peab vastama komisjoni delegeeritud määruse (E L ) 2022/126 artikli 47 punktis a sätestatud nõuetele, EL-i toimimise lepingu artiklile 34 ja Euroopa Par lamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63) artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatule, mille kohaselt ei tohi toidualane teave olla eksitav, eelkõige anda mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud. Lõike 2 kohaselt ei tunnustata kvaliteedikava enne tehnilisest normist teavitamise menetlemise läbimist. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15) artikli 5 lõikele 1 on liikmesriikidel kohustus edastada Euroopa Komisjonile kõik tehniliste eeskirjade eelnõud. Kuna kvaliteedikava näol on tegemist tehnilise eeskirjaga, on kohustus enne uue riikliku kvaliteedikava tunnustamist, teavitada sellest ka Euroopa Komisjoni. Euroopa Komisjon võib esitada kvaliteedikavale märkused või üksikasjaliku arvamuse. Euroopa Komisjoni üksikasjaliku arvamuse esitamise korral on liikmesriigil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 6 lõike 2 kohaselt kohustus kvaliteedikava vastuvõtmine alates teavitamise kuupäevast kuus kuud edasi lükata. Teavitamiskohustus on siseriiklikult sätestatud t oote nõuetele vastavuse seadus e § 43 lõige tes 1 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määrus es nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine “, mis sätestab teavitamise korra teatud õigusaktide eelnõude puhul ja teavitamist koordineeriva asutuse , milleks on nimetatud määruse kohaselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. L õige 5 annab valdkonna eest vastutavale mini strile volituse kehtestada kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotlus e menetlemise täpsem a kord , nõuded taotlusele ning kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja toidukvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise kord. K äesoleva seaduse alusel kehtestatud määrusega sätestatakse täpsemad nõude id kvaliteedikava kohta , et see oleks vastavuses komisjoni delegeeritud määruse (E L ) 2022/126 artikli 47 punktis a sätestatud nõuetega, EL-i toimimise lepingu artikliga 34 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatuga, mille kohaselt ei tohi toidualane teave olla eksitav, eelkõige anda mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud . Lisaks täpsustatakse ministri määrusega kvaliteedikava tunnustamise protseduur i , mis sisaldab muuhulgas tehnilisest normist teavitamist. Lõikes 6 sätestatakse asjaolud, mille korral PTA kvaliteedikava tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistab. Juhul, kui kvaliteedikava s sätestatud nõuete vastavuse kontrollimisel ilmneb, et kvaliteedikava ei järgita, siis tunnistatakse kvaliteedikava tunnustamise otsus kehtetuks. Paragrahvis 94 sätestatakse tunnustatud kvaliteedikavade kohta andmete avaldamise kord. P TA veebi lehel avaldatakse tun nustatud kvaliteedikava, kvaliteedikavale tunnustamist tao tlenud tootjarühma nimi ja tunnustatud kvaliteedikavas os alejate nimed. Tunnustatud kvaliteedikava puhul on tegemist riigi garantiiga, et kvaliteedikava raames toodetud tootel on kvaliteedikava eeskirjas lubatud omadused. Seega peab tarbi jal olema võimalus tutvuda kvaliteedikava ga ja saada teavet selle kohta, kes on need isikud, kellel on õigus seda toodet toota ja turule viia. 8 . peatükk Teavitus - ja müügiedendusmeetmed EL-i põllumajandu s toodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed on Euroopa Komisjoni poolt kaasrahastatavad meetmed, mille eesmärk on edendada põllumajandussektori konkurentsivõimet. Kuni kolmeaastastele teavit us - ja müüg iedendustegevustest koosnevatele programmidele saavad toetust taotleda nii ühest liikmesriigist pärit põllumajandus- ja toidusektori esindus organisatsioonid kui koostöös mitme liikmesriigi põllumajandus- ja toidusektori esindusorganisatsioonid, kes peavad vastama komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/1829 sätestatud nõuetele. Programme, mille taotleja või taotlejad on pärit ühest liikmesriigist, nimetatakse lihtprogrammideks ning nende haldamine toimub Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi koostöös. Põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmeid rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70), alusel. Lisaks sätestatakse meetmete täpsemad nõuded komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1831, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 266, 13.10.2015, lk 14–26) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/1829, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3–8). Paragrahvi 95 lõikes 1 sätestatakse, et teavitus- ja müügiedendusmeetme id reguleeriv ates määrustes liikmesriigile pandud lihtprogrammide elluviimise, seire ja kontrolli ning hindamisega seotud ülesandeid täidab PRIA. Liikmesriigile lihtprogrammide haldamisel pandud ülesandeid on täpsustatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1831 III peatükis. Need hõlma vad programmide elluviimist reguleerivate lepingute sõlmimist, programmide rakendamisel osaleva partneri valimis e menetluste kontrollimist, liikmesriigi poolt tehtavaid makseid, kohapealseid ning halduskontrolle ning lihtprogrammidest teavitamist. Selleks, et kaitsta liidu finantshuve, on Euroopa Komisjon näinud ette meetmed finantspettuse ja tõsise hooletusega võitlemiseks ning sätestanud oma delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 5 tõhususe ja proportsionaalsuse põhim õttest lähtuvad halduskaris tused, mis on sätestatud §-s 111 . L õikes 3 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamise ning rakend amisel osaleva partneri valmise täpsemad nõuded ja kord. Selleks, et tagada E L-i vahendite tõhus ja läbipaistev kasutamine, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 13 alusel programmi esitanud organisatsioonil kohustus programmi tegevuste elluviimiseks valid a konkursi korras tegevuste rakendamiseks partner ehk alltöövõtja , kelle ülesandeks on programmi või selle osa rakendamine. Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artiklile 10 peavad liikmesriigid enne toetuse saajatega lepingute sõlmimist veenduma, kas programmide rakendamisel osalevad partnerid on valitud vastavalt sätestatud nõuetele. 9 . peatükk Üleminekutoetused Paragrahvis 96 sätestatakse üleminekutoetus. Vastavalt EL-i ÜPP reformi väljatöötamisel kokkulepitule oli 2004. aastal liitunud riikidel, sealhulgas Eestil, võimalus riigieelarve vahenditest maksta üleminekutoetusi (kuni 2013. aastani vastavalt liitumislepingule täiendavad otsetoetused) vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 37 sätestatuga. Riikliku üleminekutoetuse andmise tingimused jäi d seejuures samaks n õukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 132 lõikes 7 toodule. Nimetatud toetuste eesmärgiks o li tasandada põllumajandustootjate sissetuleku te erinevusi võrreldes EL 15 riikide põllumajandustootjatega, pidades silmas riikidevahelise toetustasemete ühtlustamise protsessi jätkumist ka pärast 2020. aastat. Pärast 2015. aastat makstavate üleminekutoetuste aluseks o li Euroopa Komisjoni otsusega heaks kiidetud t oetatavate sektorite loetelu, toetusõiguslikkuse nõuded ja summad 2013. aasta kohta (Euroopa Komisjoni 25. aprilli 2014. aasta rakendusotsus, millega kiidet i heaks 2013. aastal Eestis riikliku üleminekutoetuse maksmine, C(2013) 2278 final ). Eesti teavitas Euroopa Komisjoni üleminekutoetuste andmise tingimuste, eelarvete ja ühikumäärade kohta 2012. aastal. Esitatud dokumendis teavitati, et Eestil on plaanis rakendada tootmisega seotud ammlehma kasvatamise üleminekutoetust ja ute kasvatamise üleminekutoetust ning tootmisest lahti seotud ute üleminekutoetust, veise üleminekutoetust ja piima üleminekutoetust. Üleminekutoetuste rakendamise algusest , alates 2014. aastast , on ette nähtud üleminekutoetuse summade järk-järguline vähenemine kuni 50%- ni 2013. aasta toetussummast aastaks 2020. Aastatel 2021-2023 oli üleminekutoetusi võimalik veel maksta 50% ulatuses 2013. aasta toetussummadega võrreldes, kuid alates 2024. aastast jätkub üleminekutoetuste maksimaalse eelarve vähenemine , kuigi üleminekutoetuse andmise tingimused jäävad seejuures identseks määruses (EL) nr 1307/2013 artiklis 37 lõikes 3 osutatule . Üleminekutoetuste kogueelarve peab vastama 2013. aasta toetussumma ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 147 lõikes 3 toodud protsendi alusel arvestatud summale. Nimelt on võimalik maksta üleminekutoetusi 2013. aasta eelarvega võrreldes 2023. aastal – 50%, 2024. aastal – 45%, 2025. aastal – 40%, 2026. aastal – 35% ning 2027. aastal – 30%. Võimalus üleminekutoetusi maksta tekib juhul, kui selleks riigieelarvest vahendeid eraldatakse. 2020. aastal maksti üleminekutoetusi kokku 9,1 miljonit eurot. Üleminekutoetuste maksmisel on liikmesriikidele antud võimalus ajakohastada üleminekutoetuste toetusõiguste määramise aluseid, mis ei tohi olla hilisemad kui 2018. aasta põhjal määratud toetusõigused. Lõikes 3 täpsustatakse , et kui eelarveaastal ei ole ette nähtud ü l e mineku toetuse maksmiseks rahalisi vahendeid, siis ka selle toetuse taotlemise õigust ei teki. Paragrahvis 97 sätestatakse üleminekutoetuse saamise nõuded kasvatatava põllumajanduslooma või üleminekutoetuse toetusõiguse alusel. Lisaks toetusõigustele, mis annavad aluse üleminekutoetuse saamiseks, kehtivad nende toetuse taotlejatele ka käesoleva seaduse § 14 sätestatud asjakohased nõuded. Üleminekutoetuse saamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega iga toetus e liigi kohta. Nagu ees pool selgitatud , ei muutu üleminekutoetus e tingimused ja nõuded uuel toetusperioodil . Kuna piima, veise ja ute üleminekutoetuste nõuded on kehtestatud sellise toetusõiguse omamise kaudu , mis põhinevad ajaloolistel referentsidel, siis on ka alates 2023. aastast kehtivate nõuete puhul oluline, et nende toetuste nõuded ei muutuks ning jätkuksid nii , nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 132. Kuigi ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetused ei põhine toetusõiguste omamisel, siis mõisted nagu põllumajanduslik tegevus ja põllumajanduslik majapidamine kehtivad ka nende toetuste puhul edasi . 2013. aastal lähtuti põllumajandusliku tegevuse mõiste sisustamisel kehtivast õigusest, see tähendab, et põllumajanduslik tegevus oli varem kehtinud üleminekutoetuste puhul defineeritud läbi nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks . Samuti oli põllumajandusliku majapidamise mõiste defineeritud nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 , kuid nimetatud mõistet oli lisaks täpsustatud riigisisestes õigusaktides. Kuna üleminekutoetusi tuleb uuel toetusperioodil anda samadel tingimustel nagu 2018. aastal, siis 2023. aastast antavate üleminekutoetuste puhul tuleb kasutada sama lähenemist ehk nõuded peavad põhinema nõukogu määrusel (EÜ) nr 73/2009 . Paragrahvis 98 sätestatakse üleminekutoetuse toetusõigused. 2007. aastani maksti toetust konkreetsel aastal kasvatatud loomade arvu või põllumajanduskultuuri kasvupinna hektarite alusel, kuid alates toetuste lahti sidumisest taotlemise aasta tootmiskohustusest o li sellega kaasnenud stabiilsus ja kindlus taotlejale makstava toetuse osas. 2007. aastast kuni aastani 2013 rakendati sarnaselt EL 15 riikides otsetoetusi täiendava otsetoetustena, mis ei olnud seotud tootmiskohustusega. Seega on toetusõigus seotud ajalooliste tootmismahtude ehk varasematel taotlusperioodidel põllumajandusministri asjaomase aasta määrustes sätestatud korras kindlaksmääratud toetusõiguslike ühikutega. Lähtudes kindlaksmääratud ühikute arvust, määras PRIA täiendava otsetoetuse toetusõigused isikule, võttes aluseks 1. juuli 2009. aasta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmed, ning avaldas need oma veebilehel. Üleminekutoetuse toetusõigustena käsitleti kuni 2023 . aastani 1. jaanuaril 2010 jõustunud ELÜPS-i § 16 alusel määratud või sama seaduse § 17 alusel üleandmise teel omandatud täiendava otsetoetuse toetusõigusi. Alates 2023. aastast on võimalik üleminekutoetuse toetusõiguste süsteemi ajakohastada ja muuta selliselt, et toetusõiguseid võib määrata hiljemalt 2018. aasta või varasema aasta põhjal. Põllumajandustootjatele määratud ja nende omandatud toetusõigused avaldatakse PRIA veebilehel ning need kehtivad aastani 2027, st kuni kehtib võimalus üleminekutoetusi maksta. Eelnevast tulenevalt saavad üleminekutoetust taotleda põllumajandustootjad, kelle nimel on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris järgmised üleminekutoetuse toetusõigused: 1) 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud nende hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 141 ja IX lisas nimetatud põllukultuure; 2) 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud ja 2018. aastal Põllumajandus- ja Toiduameti poolt põldtunnustatud nende heinaseemnepõldude hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 XI lisa punktides 3 ja 4 nimetatud liigi seemet, välja arvatud hariliku herne ( Pisum sativum L. ( partim )) ja põldoa ( Vicia faba L. ( partim )) seeme; 3) 31. märtsi 2015. aasta seisuga määratud piima tootmiskvoot kilogrammides; 4) isiku poolt põllumajandusloomade registri andmetel 2018. aasta 31. detsembri seisuga peetavate selliste veiste ja piimalehmade arvule vastav loomühikute arv, kes olid 2018. aasta 31. detsembri seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtpäevale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50-protsendilise lihatõu veresusega vasikas; 5) 31. detsembri 2018. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel peetavate uttede arv, mis ei ole väiksem kui kümme. Uteks peetakse käesoleva seaduse tähenduses esmakordselt poeginud lammas t . 1984. aastal kehtestati EL-i s piima üle tootmise vähendamiseks piima tootmiskvoodid, mis olid kehtestatud riikidele kui maksimaalse lubatud tootmismahuna, mille ületamisel riike sanktsioneeriti. Eestis muutusid piima tootmiskvoodid kehtetuks alates 1. aprillist 2015 , seega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piimakvootide määramisel saab kõige hilisemate toetusõiguse määramise andmetena aluseks võtta piima tootmiskvoodid 31. märtsi 2015 . aasta seisuga. Teiste üleminekutoetuste toetusõiguste puhul on arvestatud kõige hilisemat lubatu d seisu ehk 2018. aasta 31. detsemb rit . Üleminekutoetuste taotlemise õigus tekib, kui r iigieelarvest on selleks vahend id eraldatud. Paragrahvis 99 sätestatakse üleminekutoetuse toetusõiguse üleandmine. Üleandmise tingimused ei ole võrreldes kehtiva korraga muutunud. Üleminekutoetuse toetusõigust, välja arvatud heinaseemne üleminekutoetuse toetusõigus, võib võõrandada. Üleminekutoetuse toetusõiguse ülemineku korral edastatakse sellekohane teave PRIA-le , et oleks võimalik teha kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse sealsete andmete ajakohastamiseks. Võõrandamiskokkuleppe andmete esitamise kohustus on üleminekutoetuse toetusõiguse omandanud isikul samal ajal asjakohase üleminekutoetuse taotluse esitamisega. Üleminekutoetuse toetusõiguse üleminek ühelt isikult teisele võib toimuda ka pärimise teel, seega reguleeritakse teatud tunnustega isikule määratud subjektiivse avaliku õiguse üleminekut õigusjärgluse korras. Ü leminekutoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise kord kehtestatakse v aldkonna eest vastutava minist ri määrusega . Selleks, et ei tekiks üleminekutoetuste toetusõiguste liigset jagunemist, nähakse ette, et alla ühe ühiku võõrandada ei ole võimalik. Erandiks on juhud, kui PRIA määrab taotlejale üleminekutoetuse toetusõiguse ühiku murdosana, sellisel juhul on taotlejal õigus seda ka võõrandada. Nähakse ette, et üleminekutoetuse toetusõigust ei ole võimalik teist korda enam võõrandada. Eelkõige on säte ette nähtud põlvkondade vaheldumise ja järjepidevuse soodustamiseks. Kui üleminekutoetuse toetusõiguse määramise aluseks olev põllumajandusmaa või -loom oli isikul, kellele üleminekutoetuse toetusõigus määrati, renditud (või muul õiguslikul alusel tema kasutuses), siis kasutusõiguse lõppedes ei lähe toetusõigus üle põllumajandusmaa või -looma omanikule. Seega kasutusõiguse lõppedes ei ole üleminekutoetuse toetusõiguse saajana õigustatud subjektiks mitte looma või maa omanik, vaid selle kasutaja ehk määratud taotlemise aastal põllumajandustootmisega tegelenud isik, ja üleminekutoetuse toetusõigus ei lähe kasutuse lõppedes üle omanikule ehk kasutusse andjale. Nimetatud põhimõte tuleneb ÜPP üldisest põhimõttest, et otsetoetus on põllumajandustootjate sissetulekutoetus, see tähendab suunatud isikutele, kes teevad kulutusi põllukultuuri või loomade kasvatamiseks või põllumajandusmaa heas korras hoidmiseks. Paragrahvis 10 0 sätestatakse üleminekutoetuse taotlemine ning taotluse menetlemine. Üleminekutoetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse PRIA-le . Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega taotluse menetlemise korra. Paragrahvis 101 sätestatakse üleminekutoetuse vähendamine tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 37 lõikest 3, mis sätestab, et üleminekutoetuse andmise tingimused peavad olema samad, mis 2013. aastal. Sel ajal kehtinud nõukogu määruse (EL) nr 73/2009 kohaselt oli liikmesriigil õigus kehtestada üleminekutoetuse vähendamise ja taotluse rahuldamata jätmise kord, mille põhimõtted on sarnased asjakohaste EL-i toetuste puhul rakendatavate põhimõtetega. Kuna üleminekutoetusi rahastatakse Eesti riigieelarve vahenditest, kehtestatakse eelnevast tulenevalt asjakohased alused valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Toetus määratakse taotlejale, kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega ja vastab asjakohase toetuse saamise tingimustele. Paragrahvis 102 sätestatakse üleminekutoetuste taotluste rahuldamata jätmine. Toetust ei ole võimalik maksta taotlejale, kes ei tegele põllumajandusliku tegevusega, kes ei oma üleminekutoetuse toetusõiguseid, kui see on vajalik toetuse saamiseks, või kes on teadlikult esitanud valeandmeid. Samuti ei saa toetust maksta juhul, kui taotleja ei võimalda teha oma põllumajanduslikus majapidamises kohepealset kontrolli, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks taotleja vastavus toetuse saamise nõuetele, või kui taotleja ei vasta muudele toetuse saamise nõuetele, mis on õigusaktides sätestatud. Paragrahvis 103 sätestatakse üleminekutoetuse ühikumäär. Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga üleminekutoetuste rahaliste vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa ja PRIA otsustab toetuse ühikumäära, lähtudes valdkonna eest vastutava ministri käskkirjast ning toetuse menetlemise tulemustest. 10 . peatükk T agatised Paragrahv 104 käsitleb tagatisi. Võrreldes kehtiva ELÜPS-iga tagatiste osas muudatusi tehtud ei ole. Tagatise võib anda sularahasissemaksena või garantiina. Tagatise andja ehk garant peab olema ühenduse resident või tal peab olema registreeritud asukoht EL-i territooriumil ning garandil peab olema liikmesriigi pädeva asutuse poolt saadud tegevusluba. Garant on seotud kirjaliku tagatisega. 11 . peatükk Põllumajandusarvestuse korraldamine Paragrahv 105 käsitleb p õllumajandusliku raamatupidamise andme võrku . Põllumajandusliku raamatupidamise andme võrk ( Farm Accountancy Data Network - FADN) loodi Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide poolt 1965. aastal eesmärgiga koguda informatsiooni põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimiseks ja ühise põllumajanduspoliitika meetmete mõju hindamiseks. Hetkel reguleerib FADN andmete kogumist nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, millega on loodud Euroopa Liidu põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete võrk, ja selle alusel vastu võetud rakendusaktid. Selle määruse alusel saadud andmete põhjal koostatakse põllumajandustulusid käsitlevaid aruandeid, EL tasemel on võimalik tulemustega tutvuda veebiaadressil Farm accountancy data network | European Commission (europa.eu) , Eesti andmetega on võimalik tutvuda Standardtulemused (agri.ee) Andmete kogumise korraldamise ks tuleb määruse (EÜ) 1217/2009 art ikli 7 alusel liikmesriigis määrata kontaktasutus, kes vastutab andmete õigsuse ja Euroopa Komisjon ile tähtaegse edastamise eest. Paragrahvi 114 lõikega 1 määratakse Maaeluministeerium nimetatud kontaktasutuse ülesannete täitmise korraldajaks . Paragrahvi 114 lõike 2 alusel võib Maaeluministeerium määrata kontaktasutuseks valitsemisala asutus e või valida juriidiline isik u , kellega sõlmitakse halduskoostöö leping FADN andmete kogumiseks ja andmevõrguga seotud muudeks tegevusteks. Samuti võib kontaktasutuseks olla Maaeluministeerium ise. Eestis on määratud maaeluministri 13. detsembri 2017 käskkirjaga nr 160 alates 11. jaanuarist 2018 kontaktasutuseks Põllumajandusuuringute Keskus. Põllumajandusuuringute Keskus , kui kontaktasutus, sõlmib andmete kogumiseks lepingud vabatahtlike andmeesitajatega ja andmekogujatega. Selline kohustus tuleb § 114 lõikest 3, kus lepingud tuleb andmete esitamiseks sõlmida aruandvate majapidamistega vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 art 5a koost a t ud valimiplaanile. A ruandvate majapidamiste valimiplaanid koostatakse kõige uuemate statistiliste andmete põhjal . Valimiplaanid esitatakse kooskõlas EL-i põllumajanduslike majapidamiste liigitusega ning nendes määratakse kindlaks aruandvate majapidamiste jaotus majapidamiste kategooriate kaupa ja kõnealuste majapidamiste valiku eeldused . Valimiplaanide kinnitamiseks moodustatakse komisjon määruse (EÜ) nr 1217/20009 artikli 6 ja üldiste komisjoni moodustamise aluste alusel. Praegu on põllumajandusministri 14. märtsi 2012 käskkirjaga nr 56 moodustatud põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasiga seotud tegevuste juhtimise komisjon, mille koo s seisu kuuluvad esindajad Maaeluministeeriumist, Statistikaametist, Eesti Maaülikoolist ja põllumajandustootjate organisatsioonidest (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit). Komisjoni ülesanne on kinnitada aruandvate majapidamiste valimiplaan, kus määratakse kindlaks aruandvate majapidamiste jaotus ettevõtete kategooriate kaupa ja kõnealuste majapidamiste valiku üksikasjalikud eeskirjad. Samuti on komisjonil ülesanne kinnitada valimiplaani järgi kogutud ja kontrollitud andmete alusel tehtud põllumajandussaaduste tootmise majandusanalüüs . Paragrahvi 114 l õikega 4 keelatakse aruandvatel majapidamistel andmete esitamise lepingu kehtivuse ajal esitatud andmete edasist töötlemist andmete esitamise lepingu lõppemisel , et tagada juba kogutud andmete täielikkus. Liikmesriigil on kohustus moodustada nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 6 alusel põllumajandusliku raamatupidamise andevõrgu tegevuste juhtimiseks komisjoni . Eestis on põllumajandusministri 14. märtsi 2012 käskkirjaga nr 56 moodustatud põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasiga seotud tegevuste juhtimise komisjon, mille kooseisu 2020. aastal kuuluvad esindajad Maaeluministeeriumist, Statistikaametist, Eesti Maaülikoolist ja põllumajandustootjate organisatsioonidest (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Aiandusliit). Komisjoni ülesanne on kinnitada aruandvate majapidamiste valimiplaan, kus määratakse kindlaks aruandvate majapidamiste jaotus ettevõtete kategooriate kaupa ja kõnealuste majapidamiste valiku üksikasjalikud eeskirjad . Samuti on komisjonil ülesanne kinnitada valimiplaani järgi kogutud ja kontrollitud andmete alusel tehtud põllumajandussaaduste tootmise majandusanalüüs. Kõnealuse komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 ja Maaeluministeeriumi põhimääruse § 16 lõike 1 alusel. Paragrahv 106 käsitleb p õl lumajandusarvestuse korraldamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses näeb ette vastava metoodika ja andmete edastamise tähtajad. Vastavalt määruse artiklile 3 edastavad liikmesriigid komisjonile (Euroopa Ühenduste Statistikaametile) määruse II lisas sätestatud andmed igale tabelile kehtestatud tähtaja jooksul. Vastavalt määruse II lisale esitatakse andmeid vaatlusaasta kohta kolm korda – kahel korral hinnangulised (prognoosid) ja ühel korral lõplikud . Eestis on hinnanguliste andmete ( prognooside ) koostajaks Maaeluministeerium ning lõpptulemuste koostajaks Statistikaamet. Euroopa Ühenduse Statistikaametile esitab nii hinnangulised andmed ( prognoosid ) kui lõpptulemused Statistikaamet, sh hinnangulised andmed ( prognoosid ) vastavalt Maaeluministeeriumilt saadud andmetele. Paragrahvis 115 sätestatakse põllumajandusarvestuse hinnangute (prognooside) ja lõpptulemuste koostamise jaotus Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti vahel viitega vastavatele tähtaegadele määruse (EÜ) 138/2004 II lisa s, mis on muutmisel v astavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule 12. veebruar 2021 COM(2021) 54 final Põllumajanduse arvepidamine – ELi õigusaktide ajakohastamine (europa.eu) . 1 2 .peatükk Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud halduskaristused Paragrahviga 107 sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika ab inõudega seotud halduskaristuste kohaldamise üldnormid . Lõike 1 kohaselt kohaldatakse k äesolevat peatükki 4 . , 6 . , 7 . ja 8 . peatükis sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõude suhtes. See tähendab, et p rogrammiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste kohta käesolevas peatükis sätestatud halduskaristusi ei kohaldata. Nimetatud halduskaristuste kohaldamise aluseks on Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõike 1 kohaselt võtavad liikmesriigid kohaldatavaid juhtimissüsteeme j ärgides ÜPP raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada EL-i finantshuvide tõhus kaitse, sealhulgas sama määruse artiklis 37 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide tõhus kohaldamine. Nende õigusaktide ja meetmet e eesmärk on eelkõige järgmine: a) kontrollida EAGFi ja EAFRD rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP - kavades ettenähtule; b) tagada eelkõige suurema riskiga valdkondades selline tõhus kaitse kelmuse ja pettuse vastu, mis on heidutav ning mille puhul võetakse arvesse meetmete kulusid, hüvesid ja proportsionaalsust; c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettusi; d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse k orral vastavaid kohtumenetlusi; e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Sama artikli lõike 5 kohaselt võtavad l iikmesriigid sobivad ettevaatusabinõud, et tagada lõike 1 punktis d osutatud karistuste proportsionaalsus ja astmelisus olenevalt tuvastatud mittevastavuse raskusest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest . Eeltoodust tulenevalt peab liikmesriik uuel programmiperioodil ise kehtestama halduskaristused, kuna need ei ole sätestatud enam EL-i määrustes. Erisus on siin tingimuslikkuse puhul, kus EL-i määrustes on halduskaristuste kohaldamise raamid liikmesriigile ette nähtud . Lõike 2 kohaselt kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul EL-i finantshuvide kaitseks halduskaristusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2116 ja nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) sätestatut arvestades . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 preambuli punkti 49 kohaselt tuleb v astavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel e (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrustele (Euratom, EÜ) nr 2988/95, (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ja (EL) 2017/1939 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumisega, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmise, avastamise, korrigeerimise ja uurimise, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmise ja asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega seotud meetmeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 2 punkti a kohaselt mõeldakse õigusnormide rikkumise puhul eeskirjade eiramist määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses . Nõukogu määrus e (Euratom, EÜ) nr 2988/95 artikli 1 punkti 2 kohaselt tähendab e eskirjade eiramine ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. Sama määruse artikli 2 kohaselt rakendatakse h alduskontrolli, -meetmeid ja -karistusi niisugusel määral, mis tagab ühenduse õiguse nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada ühenduste finantshuvide piisav kaitse (lg 1) . Kui kohaldatavast ühenduse õigusest ei tulene teisiti, reguleeritakse ühenduse kontrolli, meetmete ja karistuste kohaldamist liikmesriikide õigusaktidega (lg 4) . See, mida tähendab haldusmeede ja halduskaristus, on täpsemalt toodud viidatud määruse artiklites 4 ja 5 (meede – põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine , karistus – nt soodustuse andmisest keeldumine või soodustuse äravõtmine teatavaks eiramisele järgnevaks ajavahemikuks ). Lõike 3 kohaselt võetakse h alduskaristuste kohaldamisel olenevalt tuvastatud rikkumisest või nõudele mittevastavusest arvesse tuvastatud rikkumise või nõudele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõige 5. See, mida konkreetse rikkumise või nõudele mittevastavuse puhul halduskaristuse kohaldamisel arvestatakse, sõltub juba konkreetsest nõudest ja selle rikkumisest või nõudele mittevastavusest. Mõne rikkumise puhul saab seega hinnata ulatust, teise puhul aga korduvust jne. Lõike 4 kohaselt ei kohaldata h alduskaristust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõikes 5 sätestatud juhtudel. Nendeks juhtudeks on: a) mittevastavuse põhjuseks on vastavalt sama määruse artiklile 3 vääramatu jõud või erandlikud asj aolud; b) mittevastavuse põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui võib põhjendatult eeldada, et asjaomane isik, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga avastada; c) asjaomane isik suudab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendada, et ta ei ole süüdi sama artikli lõikes 1 osutatud kohustustega seotud mittevastavuses või kui pädev asutus on jõudnud muul viisil veendumuseni, et asjaomane isik ei ole süüdi. Lõike 5 kohaselt otsustab ü hise põllumajanduspoliitika abinõude puhul halduskaristuse kohaldamise PRIA. Kui toetuse andmise otsustab muu asutus või riigi sihtasutus, teavitab ta viivitamata PRIA - t taotluse menetlemisel ilmnenud asjaolust, mis viitab vajadusele otsustada halduskaristuse kohaldamise üle (lõige 6) . Eeltoodu kohaselt ei ole kellelgi teisel peale PRIA õigust halduskaristuse kohaldamist otsustada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõike 1 kohaselt on makseasutused liikmesriikide ja asjakohasel juhul nende piirkondade asutused või talitused, kes vastutavad sama määruse artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest. Kuna h alduskaristuse kohaldamine võib lisaks soodustuse ära võtmisele taotlejale kaasa tuua ka lisasumma maksmise või ka keelu järgnevatel aastatel toetust taotlema tulla, tuleks halduskaristuse kohaldamise otsustamine jätta PRIA-le , kes lõppkokkuvõttes vastutab kulude haldamise ja kontrolli eest . Kui toetuse andmise otsustab aga muu asutus või riigi sihtasutus, teavitab ta esimesel võimalusel PRIA - t taotluse menetlemisel ilmnenud asjaolust, mis viitab vajadusele otsustada halduskaristuse kohaldamise üle . Sellest teavitusest ajendatuna ja asjakohast teavet analüüsides, otsustab PRIA, kas ja millist halduskaristust kohaldada. Lõike 7 kohaselt, k ui toetuse taotleja, kelle suhtes on kohaldatud käesolevas peatükis sätestatud halduskaristust, annab oma põllumajandusliku majapidamise täielikult või osaliselt üle isikule, keda loetakse seotud isikuks tulumaksuseaduse § 8 tähenduses, lähevad halduskaristuse otsusest tulenevad tagajärjed proportsionaalses osas üle põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Kui toetuse taotleja, kelle suhtes on tuvastatud käesoleva peatükis sätestatud halduskaristuse kohaldamise alused, annab oma põllumajandusliku majapidamise täielikult või osaliselt üle isikule, keda loetakse seotud isikuks tulumaksuseaduse § 8 tähenduses, rakendatakse halduskaristust proportsionaalses osas põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Sätte mõte on välistada olukorda, kus põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral oleks võimalik halduskaristuse kohaldamisest kõrvale hoiduda. See, mis osas halduskaristuse tagajärgi või alles kohaldatavat halduskaristust põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale kohaldatakse, oleneb sellest, mis osas ta põllumajandusliku majapidamise üle võtab. Põllumajandusliku majapidamise ülevõtjana käsitletakse siinkohal isikut , kes põllumajandusliku majapidamise üle võtab ja keda loetakse seotud isikuks tulumaksuseaduse § 8 tähenduses . Selliseks isikuks on näiteks abikaasa, aga ka isik , kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest . Paragrahviga 108 reguleeritakse halduskaristuse kohaldamine pettuse eest. Kui toetuse taotleja esitab teadlikult valeandmed, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus, eesmärgiga saada alusetult ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, keelatakse taotlejal ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames toetuse taotlemine kuni kaheks kalendriaastaks, mis järgnevad valeandmete esitamise tuvastamise kalendriaastale. Kui toetuse taotleja taotleb ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, mille taotlemine on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusega keelatud, tagastatakse taotlus seda läbi vaatamata. Halduskaristuse kohaldajale on siinkohal jäetud õigus otsustada, kas keelata taotlejal ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames toetuse taotlemine ning kui pikaks ajaks nimetatud keeldu kohaldada (ette on antud üksnes keelu kohaldamise ajaline ülempiir) . Paragrahvi ga 1 09 sätestatakse ü htse haldus- ja kontrollisüsteemiga ehk ühtse süsteemiga seotud halduskaristused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 72 kohaselt loovad liikmesriigid kontrolli- ja karistuste süsteemi, nagu on osutatud sama määruse artikli 66 lõike 1 punktis e. Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse halduskaristused kindlaksmääratud toetusõiguslik ust pindala st suurema pindala kohta t oetuse taotlemise korral. Nimelt , k ui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslik pindala, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud pindala ületavale pindalale vastava toetuse suuruse võrra . See tähendab, et ka nimetatud halduskaristuse kohaldamisel arvestatakse käesoleva eelnõu § 1 07 lõikes 3 sätestatut . See, kui suures osas konkreetse taotleja toetust vähendatakse, oleneb muuhulgas sellest, kui suures ulatuses kindlaksmääratud toetusõiguslikust pindalast suurema pindala kohta toetust taotletakse. Juhul, Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslik pindala, jäetakse tema taotlus täielikult rahuldamata. Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse halduskaristused kindlaksmääratud toetusõiguslike loomade arv ust suurema arvu loomade kohta toetuse taotlemise korral . Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslike loomade arv, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud loomade arvu ületavale loomade arvule vastava toetuse suuruse võrra. Ka siin arv estatakse käesoleva eelnõu § 107 lõikes 3 sätestatut. Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud toetusõiguslike loomade arv, jäetakse tema taotlus täielikult rahuldamata. Lõikega 5 sätestatakse , et k äesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud halduskaristusi ei kohaldata, kui taotlusel märgitud pindala suuruse ja kindlaksmääratud toetusõigusliku pindala suuruse erinevus on kuni kolm protsenti või kuni kaks hektarit. Halduskaristuse kohaldamata jätmise aluseks on kas eelnimetatud protsendimäär või hektarite arv olenevalt sellest, kumma puhul on pinnaerinevus väiksem. Halduskaristuste kohaldamisel võetakse a rvutamise al useks kind laks m ääratud pindala . Kindlaksmääratud pindalaks loetakse põllu või põldude pindala, mis on kindlaksmääratud haldus- või kohapealse kontrolli käigus. L õikega 6 sätestatakse , et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud halduskaristusi ei kohaldata, kui taotlusel märgitud loomade arvu ja kindlaksmääratud toetusõiguslike loomade arvu erinevus on kuni kolm looma. Halduskaristuste kohaldamisel võetakse arvutamise aluseks kindlaksmääratud loom . Kindlaksmääratud loomaks loetakse looma, kelle puhul on täidetud kõik toetuse saamiseks sätestatud tingimused . Paragrahviga 11 0 sätestatakse tingimuslikkuse süsteemiga seotud halduskaristused. Lõikes 1 sätestatakse, et kui taotleja rikub maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kohustuslikke majandamisnõudeid, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 84 ja 85 sätestatud alusel ja ulatuses ning artikli 85 lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alusel ja ulatuses halduskaristust. Halduskaristus t kohaldatakse nimetatud määruse artikli 84 lõike 1 kohaselt siis, kui mittevastavus on toetusesaajale vahetult omistatava tegevuse või tegematajätmise tagajärg, ja kui täidetud on üks või mõlemad järgmistest tingimustest: rikkumine on seotud toetusesaaja põllumajandusliku tegevusega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 2 määratletud põllumajandusliku majapidamisega või muude toetusesaaja juhitavate sama liikmesriigi territooriumil asuvate maadega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 1 kohaselt kohaldatakse sama määruse a rtiklis 84 osutatud halduskaristusi, vähendades artikli 83 lõikes 1 loetletud ning asjaomasele toetusesaajale seoses toetusetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud või esitab mittevastavuse tuvastamise kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma. Vähendamised või ilmajätmised arvutatakse maksete alusel, mis tehti või tehakse selle kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis. Kui aga ei ole võimalik kindlaks määrata kalendriaastat, millal mittevastavus aset leidis, arvutatakse vähendamised või ilmajätmised mittevastavuse tuvastamise aastal tehtu d või tehtavate maksete alusel. Kõnealuste vähendamiste ja ilmajätmiste arvutamisel võetakse arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Määratavad halduskaristused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seega sõltub konkreetse nõude rikkumise eest karistuse määramine muuhulgas ka sellest, mitu korda sama nõuet on rikutud ning kas selline teguviis oli tahtlik. Üldisemad põhimõtted halduskaristuste kohaldamise kohta, sealhulgas, mida käsitletakse näiteks tahtliku ja korduva rikkumisena ning rikkumise ulatuse ja püsivusena, tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse st (EL) nr 2021/2116 ja selle alusel antavast määrusest. Lõikes 2 sätestatakse, et halduskaristust toetusesaaja ja kalendriaasta kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 84 lõike 2 punkti b alusel ei kohaldata, kui karistuse summa on kuni 100 eurot. Nimetatud piirmäära kohaldamine vähendab muuhulgas PRIA töökoormust . Lõikes 3 sätestatakse, et halduskaristust ei kohaldata , kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud või erandlikud asjaolud (raske loodusõnnetus või rasked ilmastikutingimused, põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel, loomataud või taimehaiguse puhang, teatud juhul põllumajandusliku majapidamise sundvõõrandamine, toetus e saaja surm või toetus e saaja pikaajaline töövõimetus). Lisaks ei kohaldata halduskaristust ka siis, kui mittevastavuse põhjuseks on avaliku sektori asutuse korraldus. Lõikes 4 sätestatakse, et k äesoleva s paragrahvi s sätestatud halduskaristuse puhul koha ldatakse käesoleva seaduse § 107 lõikes 7 sätestatut põllumajandusliku majapidamise ülevõtja suhtes ka siis, kui ülevõtja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. K ui toetuse taotleja, kelle suhtes on kohaldatud käesolevas peatükis sätestatud halduskaristust, annab oma põllumajandusliku majapidamise täielikult või osaliselt üle , lähevad halduskaristuse otsusest tulenevad tagajärjed proportsionaalses osas üle põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Kui toetuse taotleja, kelle suhtes on tuvastatud käesoleva peatükis sätestatud halduskaristuse kohaldamise alused, annab oma põllumajandusliku majapidamise täielikult või osaliselt üle , rakendatakse halduskaristust proportsionaalses osas põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale. Sätte mõte on välistada olukorda, kus põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral oleks võimalik halduskaristuse kohaldamisest kõrvale hoiduda. See, mis osas halduskaristuse tagajärgi või alles kohaldatavat halduskaristust põllumajandusliku majapidamise ülevõtjale kohaldatakse, oleneb sellest, mis osas ta põllumajandusliku majapidamise üle võtab. Paragrahviga 11 1 sätestatakse, et k omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1829, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3–8), artiklis 5 sätestatud juhtudel kohaldab PRIA teavitus- ja müügiedendusmeetmeid rakendavale organisatsioonile samas artiklis sätestatud alustel ja ulatuses halduskaristust. 1 3 . peatükk Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register E elnõu 1 3 . peatükis (põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register) käsitletakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit (edaspidi register ), mis on asutatud ÜPP abinõude , põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude ning kalandusturu korraldamise abinõude andmete kogumiseks , et võimaldada nimetatud abinõusid r akenda da ja teostada nende õiguspärasuse üle järelevalvet (eelnõu § 11 2 ) . Kõnealuses peatükis registri pidamist reguleerivate sätete kaudu täidetakse olulises mahus liikmesriigile EL-i ÜPP rakendamiseks seatud tingimus ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi loomiseks vastavalt Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklile 66 ja teistes asjakohastes EL-i õigusaktides sätestatud ülesanded. Re gistri põhimääruse kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister, kuna tegemist on eelkõige Maaeluministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmiseks vajaliku andmekoguga. P õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri vastutav töötleja on PRIA ning volitatud tööt leja määratakse registri põhimääruses . Kehtiva registri põhimääruse kohaselt on volitatud töötlejaks Eesti Taimekasvatuse Instituut (edaspidi ETKI) . ETKI on Maaelu ministeeriumi valitsemisalas asuv ministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus. ETKI ülesanne põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri volitatud töötajana on pidada registri osaks olevat põllumajandustehnika võrdlushindade kat aloogi. Paragrahv 11 3 sätestab, et registrisse kantakse ÜPP abinõudes osalevate isikute ja nende taotluste ning ÜPP abinõude rakendamise käigus saadud andmed. Registrisse kantakse andmed, mis on vajalikud ÜPP-s osalemiseks ega sea kohustust andmete esitamiseks isikutele, kes abinõudes osaleda ei soovi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 kohaselt registreeritakse ühtsesse haldus- ja kontrollisüsteemi kuuluvasse elektroonilisse andmebaasi toetuse saaja toetuse- ja maksetaotluses esitatud andmed ning nõukogu määr use (EL) nr 1308/2013 artiklis 223 sätestatud andmed. Isikute ja nende taotluste kohta registrisse ehk ühtsesse haldus- ja kontrollisüsteemi kantavate andmete koosseisu määratlemine on horisontaalse määruse kohaselt antud delegeeritud ja rakendamisvolituste kaudu komisjonile (registreerimisele kuuluvad andmed sätestatud komisjoni delegeeritud määruse ja komisjoni rakendusmääruse). Ka fondispetsiifiliste määruste kohaselt delegeeritakse töödeldavate andmete kategooriate kehtestamine komisjonile. Kõik komisjoni delegeeritud ja rakendusmäärused ei ole veel käesolevaks hetkeks veel vastu võetud. Riigisiseselt on eelnõus ÜPP abinõudes osalevate isikute registrisse kantavate otseste isikuandmete koosseis on toodud seaduse tasandile. Kuivõrd EL-i õigusaktides on andmete koosseis juba sätestatud kehtestatakse vajadusel registrisse kantavate muude andmete (taotluste ja taotluse menetlemise käigus saadud andmed, sh andmed põldude, toetusõiguste kohta) täpsustatud koosseis vastavalt avaliku teabe seadusele registri põhimääruses. Samuti kantakse registrisse kõik seire andmed, mis saadakse vastava toetuse andmise tingimustes ehk maaeluministri määruses sätestatud toetuse taotlustelt või taotluse menetlemise käigus ning samuti sellised muud seire andmed, mida taotlusel ei märgita, vaid mis saadakse alles toetuse saamise ja kasutamise käigus, ÜPP strateegiakavade määruse artikli 130 alusel . Nimetatud artikli kohaselt loovad l iikmesriigid turvalise elektroonilise teabesüsteemi või kasutavad olemasolevat teabesüsteemi, milles nad registreerivad ja säilitavad sellise põhilise teabe ÜPP- kava rakendamise kohta, mida on vaja seireks ja hindamiseks, eelkõige seatud eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamiseks tehtud edusammude seireks, sealhulgas teave iga toetusesaaja ning tegevuse või toimingu kohta. Registrisse kantakse andmed ÜPP rakendamise käigus tehtud otsuste, sõlmitud lepingute ja sooritatud toimingute kohta. ÜPP abinõudes osaleva isiku otseste isikuandmetena kantakse registrisse andmed ÜPP-s osaleva isiku nime, registri- või isikukoodi või isiku koodi puudumise korral sünniaja ja arvelduskonto kohta ning selle isiku kontaktandmed. Registrisse kantakse ka isiku tegevuskoha aadress. Seni oli kanti registrisse ka andmed isiku elu- ja asukoha ning füüsilise isku surma ja juriidilise isiku likvideerimise kohta. Nimetatud andmed on jätkuvalt ÜPP abinõude rakendamiseks vajalikud, kui kuna need andmed on kättesaadavad riigi põhiregistritest, siis puudub vajadus arvata need andmed põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Lõike 2 kohaselt on r egistri osaks põllumassiivi kaart ja võrdlushindade kataloog . Lõige 3 sätestab, et p õllumassiivi kaart koostatakse maakatastriseaduse §-s 13¹ nimetatud kõlvikukaardi ja sama seaduse §-s 14 1 nimetatud aluskaartide alusel. P õllumassiiv on maastikul eristuvate püsivate objektidega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust. Põllumassiivi piiriks võib olla ka katastriüksuse piir või muu kasutusotstarbe piir. Täpsemalt avatakse põllumajandusmassiivi mõiste lõike 4 alusel kehtestavas õigusaktis. E elnõu lõikes 4 nähakse ette volituste andmine valdkonna eest vastutavale ministrile määruse kehtestamiseks, et täpsustada põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise korra. Samasisuline volitusnorm on ka kehtivas seaduses. Lõike 5 kohaselt on võrdlushindade kataloog põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri osa. Võrdlushindade kataloog sisaldab sinna kantud asjade või teenuste kohta andmeid, mis võimaldavad neid tuvastada ja määravad nende komplekteerituse või ulatuse (näiteks põllumajandustehnika puhul baasmudeli ja hinna sisse arvestatud lisavarustuse hulga jms) ning ka asja või teenuse seaduse alusel sätestatud korras kinnitatud piirhinda ja selle kehtivuse tähtaega. Võrdlushindade kataloogi piirhindu kasutatakse ÜPP-kava toetuste taotlemisel kulude mõistlikkuse tõendamise meetodi rakendamisel. Alternatiivsed kulude mõistlikkuse hindamise meetodi on hinnapakkumiste võrdlemise me etod ja hindamiskomitee meetod või ka ostumenetluse läbiviimine riigihangete registri kaudu. Võrdlushindade meetodit (ja ka teisi alternatiivseid meetodeid) rakendatakse ainult siis, kui toetuse andmise tingimustes on nii sätestatud. Lõige 6 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada võrdlushindade kataloogi kantavate asjade ja teenuste loetelu, piirhinna mõistlikkuse kontrollimise ja kinnitamise ning andmete kataloogi kandmise korra. Lõike 7 kohaselt vastutav r egistrisse kantu d andmete õigsuse eest nende esitaja. Eelnõus on loobutud senisest lahendusest, mille kohaselt oli ÜPP abinõudes osalemise eelduseks esitada avaldus enda andmete registrisse kandmiseks. Kuigi PRIA e-teenuse kasutusele võtu järgselt toimub toetuse saamiseks taotluse esitamine ja registrisse andmete kandmiseks avalduse esitamine mugavalt üheskoos, ei ole isiku tahteavaldus andmete registrisse kandmiseks eraldiseisva menetlusena vajalik ega põhjendatud ja on sellise konstruktsioonina iganenud. Registrisse kantakse andmed ÜPP abinõudes osalevate isikute poolt PRIA-le või muule haldusorganile esitatud taotluse ja muude menetlusdokumentide alusel ning lisaks need andmed, mill e haldusorgan on saanud abinõus osalemiseks esitatud taotluse menetlemise käigus. Paragrahvis 11 4 sätestatakse registriandmete avaldamine. Registris olevad andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku, tema taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui EL-i õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Registriandmetega on võimalik tutvuda avaliku teabeseaduse § 38 lõikes 3 kohaselt oma ametiülesannete täitmiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul. Lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikele on vajalik sätestada registriandmete juurdepääsu õigus ka välistele isikutele. Näiteks on oluline tagada andmete juurdepääs metsanduse valdkonna toetuseid menetlevale riigi sihtasutusele, kellega on käesoleva seaduse alusel sõlmitud haldusleping. ÜPP strateegiakavade määruse artiklite 128, 129, 134 ja 140 kohaselt on liikmesriigil kohustus viia läbi maaelu arengukava seiret ja hindamist. Seiret ja hindamist viivad lisaks riig iasutuste läbi ka teised isikud. Lisaks tuleb tagada andmetele juurdepääsu õigus ka menetlusse kaasatud eksperdile. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 67 kohaselt, mis käsitleb andmete säilitamise ja jagamisega seotud tingimusi, tuleb tagada andmetele juurdepääs ning jagada neid tasuta komisjoni ( Eurostat ), riiklike statistikaametite ja vajaduse korral muude riiklike ametiasutustega, kes vastutavad Euroopa statistika koostamise eest, mis on olulised ka Euroopa statistika koostamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 223/2009. Niisamuti peab riik tagama, et ühtse süsteemi kaudu kogutud andmeid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ või liidu poliitika järelevalve seisukohalt olulised, jagatakse tasuta avaliku sektori asutuste vahel ja tehakse riiklikul tasandil üldsusele kättesaadavaks. Paragrahvis 11 5 käsitletakse registriandmete avalikustamist. Lõike 1 punkti 1 kohaselt avaldatakse andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklile 98. Nimetatud artikli alusel tuleb avaldada tagantjärele füüsilistest isikutest toetuse saajate ees- ja perekonnanimi, juriidiliste isikute puhul täielik ametlik registreeritud nimi, omavalitsusüksus, kus toetusesaaja elab või on registreeritud ning võimaluse korral sihtnumber või selle osa, et omavalitsust kindlaks teha, toetussumma, mida toetuse saaja on saanud ning toetuse liik. Vastavalt nimetatud artiklile peavad andmed olema kättesaadavad avalikkusele kaks aastat alates nende esialgsest avaldamisest. Nimetatud määruse artikkel 98 sätestab aga erandid, mille puhul ei avaldata toetuse saaja nime. Toetuse saaja osas avaldatakse teised andmed ning ta on kindlakstehtav koodi järgi. Toetuse saaja nime ei avalikustata, kui toetuse taotleja saab põllumajanduslike otsetoetuste raames väikepõllumajandustootja toetust. Juhul, kui Eesti ei peaks rakendama väikepõllumajandustootjate toetust siis ei avaldata nende isikute toetussummasid, kes saavad kuni 1250 eurot otsetoetuseid. Samuti on avalikud § 115 lõike 1 punktides 3 – 10 sätestatud andmed. 1 4 . peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve Paragrahvid 11 6 –12 1 reguleerivad seaduses ÜPP abinõude rakendamise nõuetekohasuse üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamise ulatust ja määratakse ära järelevalve teostajad. Võrreldes kehtiva seadusega ei ole järelevalve peatükis olulisi muudatusi sisse toodud. Paragrahvis 11 6 sätestatakse riikliku järelevalve ulatus ja teostajad. Sarnaselt kehtiva seadusega kontrollitakse r iikliku järelevalve käigus ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja täpsustatakse millisest etapist alates teostatakse järel e valve t käesoleva seaduse alusel makstavate toetuste puhul. Kooskõlas korrakaitse seaduse § 1 lõike 8 punktiga 2 teostatakse kontrolli riikliku järelevalve korras alates toetuse maksmis est. Üldine järelevalve pädevus a sjakohastes EL-i õigusaktides , käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle lasub PRIA -l . Järgnevates lõigetes sätestataks milliste nõuete puhul teostavad järelevalvet teised asutused ja riigi sihtasutus . Koolikava toetuse andmise üle teostab riiklikku järelevalvet PRIA, teostades järelevalvet koolikava toetuse taotlejate ja koolikavas osalevate haridusasutuste üle. Haridusasutusi võib esindada kirjaliku kokkuleppe alusel linna- ja vallavalitsus oma haldusterritooriumil paikneva haridusasutuse kohta ning haridusasutusi esindav juriidiline isik (koolitoitlustaja, piimatööstus vm). PRIA teostab järelevalvet ka sellises haridusasutuses, kes ise koolikava toetust ei taotle, kuid osaleb koolikava toetuse rakendamisel. Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ning riigi sihtasutus teostavad riiklikku järelevalvet nende ÜPP-kava sekkumiste kohta esitatud nõuete täitmise üle, millele vastavust nad kontrollivad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud juhul ka taotluste lahendamisel. Lõikes 5 sätestatakse, et k okkuostetud põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavuse üle ning ladustamiskoha ja käitleja käitlemisruumi, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumi, nõuetekohasuse üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet ja PRIA. Järelevalve käigus kontrollitakse ladustamiskohti ja -tingimusi, dokumentatsiooni, toodete koguseid, kvaliteeti jm , et oleks tagatud kokkuostetud toodete kogused ja kvaliteet. Lõikes 6 sätestatakse , milliste põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisel teostab riiklikku järelevalvet PTA. Kokkuostetud põllumajandustooteid müüakse pakkumismenetluse teel. Pakkumusmenetlus avatakse müügi avamise rakendusmäärusega ning on avatud selliste toodete müügiks, mida ladustatakse liidu või liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas. Kui pakkumismenetlus piirdub kindlaksmääratud kasutusotstarbega, siis sekkumisvarust pärit toote vastavuse üle toote ühendusesisese müümise korral teostab lõike 6 punkti 2 kohaselt järelevalvet PTA. Kui pakkumismenetlus piirdub kindlaksmääratud sihtkohaga, siis sekkumisvarust pärit toote vahelattu paigutamise ja laost väljaviimise üle kolmandasse riiki eksportimise korral, kui toodet ladustatakse enne eksportimist mujal kui sekkumislaos teostab lõike 8 kohaselt järelevalvet MTA. Sama paragrahvi lõike 6 punktides 3 – 5 sätestatakse, et imporditud humala ja humalatoodete, põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuete ja turustusstandardite vastavuse ning veise-, sea- ja lambarümba kvaliteediklassi määramise nõuetekohasuse üle teostab järelevalvet PTA. Lõike 7 kohaselt teostab EL-i ja riikliku järelevalvet kvaliteedikava nõuetele vastavuse kontrollimisel Põllumajandus- ja Toiduamet ning kes seeläbi täidab ühtlasi ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 4 kohast pädev a asutus e rolli , kelle poolt tehtav ametlik kontroll hõlmab kinnitust, et põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi või veini kaitstud päritolunimetusega, geograafilise tähisega või garanteeritud traditsiooniline toode vastab asjaomasele tootespetsifikaadile ja järelevalvet turuleviidud toote kirjeldamiseks registreeritud nimetuste kasutamise üle. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 36 lõikes 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 43 lõikes 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 116a lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriigid peavad määrama pädeva asutuse, kelle poolt eespool kirjeldatud ametlikku kontrolli tehakse. Põllumajandus- ja Toiduamet teostab kontrolli tunnustatud riikliku kvaliteedikava täitmise või rakendamise üle. Põllumajandus- ja Toiduamet teostab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 9 lõike 1 punktile b asjakohase sagedusega kontrolle, tagamaks, et riikliku kvaliteedikava raames toodetud tootel on kvaliteedikava eeskirjas lubatud omadused Lõi getes 9 ja 10 on samad volitusnormid ministrile järelevalve täpsema korra kehtestamiseks nagu kehtivas seaduses. Paragrahv is 11 7 sätestatakse tehingute kontrolli puudutavad sätted. Kehtivas seaduses on nimetatud neid järelkontrolliks . PRIA selleks määratud struktuuriüksus te eb riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise III peatükis sätestatud tehingute teostamise ja nõuetekohasuse üle nimetatud määruses toodud alustel ja korras. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021 /2 116 artikli 7 6 lõike 1 kohaselt kontrollitakse EAGF-i rahastamissüsteemiga otseselt või kaudselt seotud makseid sooritavate või saavate üksuste või nende esindajate („ettevõtjad”) äridokumente selleks, et teha kindlaks, kas EAGF-i rahastamissüsteemi kuuluvad tehingud on tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt. Tehingute kontrolli tegevad asutused peavad olema organisatoorselt sõltumatud asutustest või asutuste allüksustest, kes vastutavad maksete tegemise ja kontrolli tegemise eest enne makse sooritamist. Paragrahv is 11 8 sätestatakse haldusjärele valve korraldus. Haldusjärelevalvet teostatakse isikute üle, kelle on käesoleva seaduse alusel halduslepinguga antud täitmiseks mõni haldusüles an ne. Need volitused on soetud makseasutuse, sertifitseerimisasutuse ülesannete täitmise ja hindamise, rahastamisvahendi, turuinfo ja põllumajandusarvestuse korraldamisega. Nende lepingute täitmise üle valvad Maaeluministeerium. PRIA valvab metsanduse valdkonna toetuste andmiseks riigi sihtasutusega sõlmitud lepingu täitmise. Haldusjärelevalvet tehakse ka toetuse saaja tegevuse nõuetekohasuse üle pärast toetuse maksmist, kui toetuse saajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus. Paragrahv 1 19 sätestab haldusjärelevalve erisused kohaliku tegevusrühma tegevuse nõuetekohasuse kontrollimisel. Sätted on jäänud suuresti samaks. PRIA kontrollib kohaliku tegevusrühma ja tema tegevuse vastavust EL-i asjakohastes õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning nõuab kohalikult tegevusrühmalt viivitamata nende nõuete täitmist, kui ilmneb, et kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta nõuetele või kohalik tegevusrühm takistab oma tegevuse üle järelevalve teostamist. Lisaks eeltoodule peavad kohalikud tegevusrühmad järgima ka teisi seadusi, sest nad teevad erinevaid menetlustoiminguid, mis on avaliku ülesande iseloomuga, sest kohaliku arengu strateegiat rakendades hindab kohalik tegevusrühm LEADER-projektitoetuse taotlusi ning teeb muid käesoleva seaduse § 3 2 lõikes 2 nimetatud menetlustoiminguid. Seega peavad kohalikud tegevusrühmad oma menetlustoiminguid tehes järgima ka haldusmenetluse seadust, riigihangete seadust, korruptsioonivastast seadust, mittetulundusühingute seadust jt asjakohaseid seadusi . Seega peavad nimetatud seaduste nõuetele vastama ka kohalike tegevusrühmade enda kehtestatud sisemised töökorrad (näiteks peavad nad huvide konflikti vältimiseks järgima haldusmenetluse seadus e § 10 sätestatud taandamiskohustus t ) . Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 on sätestatud, et EL-i õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades EL-i õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Samuti sätestab käesoleva seaduse § 12 lõige 4, et kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta järgima tegevusega seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Nimetatud sätted kohalduvad ka kohalikele tegevusrühmadele. Lisaks kehtestatakse nõuded koos viidetega asjakohastele seadustele käesoleva seaduse alusel kehtestatava kogukonna juhitud kohaliku arengu – LEADER maaeluministri määruses. Seega ei ole käesoleva paragrahvi eelnõu sättes mõistlik ükshaaval loetle da kõiki võimalikke kohalduvaid seadusi. PRIA võib käesolevas seaduses sätestatud haldusjärelevalve teostamiseks kohaldada Vabariigi Valitsuse seaduse § 75² lõikes 1 ja käesolevas seaduses sätestatud haldusjärelevalve meetmeid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 75² lõike 1 kohaselt on PRIA-l õigus : 1) nõuda kohalikult tegevusrühmalt seletusi ja dokumentide esitamist; 2) peatada kohaliku tegevusrühma asjakohane ametnik või töötaja ning teda küsitleda; 3) kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil kohaliku tegevusrühma valduses olevat vallasasja , sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi; 4) võtta kohaliku tegevusrühma valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiulevõetud vallasasi müüa või hävitada; 5) siseneda kohaliku tegevusrühma territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse ja ruumi, sealhulgas avada uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi; 6) jäädvustada olukord, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi ning teha ekspertiisi; 7) rakendada seaduses sätestatud muid haldusjärelevalve meetmeid. Kui kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta EL-i asjakohastes õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul tegevusrühmal jätkata kohaliku arengu strateegia või ühisstrateegia rakendamist, võib PRIA peatada kohaliku tegevusrühma õiguse võtta vastu LEADER-projektitoetuse taotluseid ja neid menetleda. Menetlemise all mõeldakse kõiki menetlustoiminguid, mida kohalik tegevusrühm teeb seoses LEADER-projektitoetuse taotlustega ( käesoleva seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud taotluste hindamine, hindamiskriteeriumite koostamine, tegevuse strateegiale nõutele vastavuse kontrollimine, edastamine PRIA-le jms). Seega ei saa kohalik tegevusrühm peale PRIA poolt kohaliku tegevusrühma õiguste peatamist enam täita ühissätete määruse artikli 33 lõikest 3 tulenevaid ülesandeid , st tal ei ole õigust võtta vastu LEADER-projektitoetuse taotluseid ja neid menetleda . Oluline on, et ühisstrateegia puhul on PRIA-l õigus peatada üksnes LEADER-proj ektitoetuse taotluste menetlus. Kohalik tegevusrühm, kelle puhul PRIA on peatanud LEADER-projektitoetuse taotluste menetlemise, võib taotluste menetlemist jätkata PRIA sellekohase kirjaliku nõusoleku kättetoimetamisest alates. PRIA annab nõusoleku, kui kohalik tegevusrühm ja tema tegevus vastavad kõikidele asjakohastele nõuetele. Kohalik tegevusrühm, kelle puhul PRIA on peatanud LEADER-projektitoetuse taotluste menetlemise, võib taotluste menetlemist jätkata PRIA sellekohase kirjaliku nõusoleku kättetoimetamisest alates. PRIA annab nõusoleku, kui kohalik tegevusrühm ja tema tegevus vastavad kõikidele asjakohastele nõuetele. Kui kohalik tegevusrühm ei ole määratud tähtpäevaks täitnud kohustusi, mille täitmist on PRIA nõudnud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, võib PRIA peatada ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud toetuse (kohaliku tegevusrühma toetus) maksmise kohalikule tegevusrühmale või Maaeluministeerium tunnistada kehtetuks kohaliku arengu strateegia või ühisstrateegia heakskiitmise otsuse. Paragrahv ides 12 0 ja 121 sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldatavate erimeetmete (korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid) ja erisuste puhul on regulatsioon võrreldes kehtiva seaduse ga sama. Paragrahv i s 122 sätestatakse vaidemenetluse erisused võrreldes haldusmenetluse seadusega. Muudatusi võrreldes kehtiva seadusega ei ole. Jätkuvalt nähakse ette vaidemenetluse läbimise kohustus enne kohtumenetlust. Kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimine ei ole üldise kohtusse pöördumise õiguse rikkumine. Täidesaatva riigivõimu teostamine on mahukas ülesanne ja selle täitmiseks on enesekontrolli mehhanism hädavajalik. Kui kohustuslik vaidemenetlus ei kesta ülemäära kaua ning vaideotsuse vaidlustamine kohtus on tagatud, ei riku see kohtusse pöördumise garantiid. Kohustusliku kohtueelse menetluse kohaldamine sellisel juhul on mõistlik ja annab võimaluse kohtuväliselt kokkuleppele jõuda ning vajaduse korral parandada tehtud vigu. See hoiab kokku nii toetuse taotlejate ja saajate kui ka riigi aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid vahendeid. Üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul. Samas on haldusorganile eelnõus ette nähtud võimalus vajaduse korral vaide lahendamise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. See aeg on küll pikem kui HMS- is sätestatud 40-päevane tähtaeg (koos pikendamisega), kuid 20 päeva võrra pikemat tähtaega ei saa pidada äärmiselt pikaks ajaks. Vaide lahendamise tähtaja pikendamine 30 kalendripäeva võrra on lubatud ainult põhjendatud juhtudel (kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu). Vaiete paljususe näiteks praktikas on eelkõige pindalapõhised toetused (ühtne pindalatoetus, ebasoodsate pindade toetus, mahetoetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, poolloodusliku koosluse toetus), mida käsitletakse ühtse paketina, ja otsused nende taotluste osas tehakse lühikese ajavahemiku jooksul ning seega saabuvad ka kõigi nende toetusliikide vaided lühikese ajavahemiku jooksul. Tihti taotletakse erinevaid toetusliike korraga ning seega hõlmavad ka vaided korraga kahte või kolme liiki toetust. Seejuures tuleb järgida HMS-i nõudeid ( ärakuulamised , täiendavate tõendite küsimine, paikvaatlused, vajaduse korral kohapeal pindade ülemõõtmised , tunnistajate ärakuulamine jms). Tihtipeale on vaidlustatud otsuste puhul tegemist ka keerukate ja aeganõudvate juhtumitega (vaidlused maakasutusõiguse üle jm). Sarnane olukord on kordunud aastast-aastasse. Seega, üldregulatsioonist mõneti pikema vaide lahendamise tähtaja sätestamine on põhjendatud peamiselt just vaiete kuhjumise tõttu. Paragrahv ides 12 3 – 126 käsitletakse t oetuse tagasinõudmi st. Para grah vis 123 sätestatakse toetuse tagasinõudmise alused. Toetuse saajale makstud nõuetakse tagasi k ui pärast selle maksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuetele mittevastavuse, nõuete rikkumise või halduskaristuse kohaldamise tõtt u alusetult, võib toetuse saajalt nõuda toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2021/2116 ja (EL) 2021/2115 ning teistes EL-i asjakohastes õigusaktides sätestatud alustel ja tähtajal. Alused ja tähtajad toetuse tagasinõudmiseks tulenevad EL -i õigusaktidest. Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse andmise ja kasutamise tingimused on osaks EAGFi ja EARDF vahendite kasutamise tingimustest ja tuleb lugeda tinglikult EL-i õiguse osaks. Ühes fondi vahendite kasutamise õigusega, lasub liikmesriikidel kohustus tagada EL-i finantshuvide tõhus kaitse, milleks näeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116 artikkel ette rea kohustusi: kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, ennetada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi, tagada tõhus kaitse pettuste vastu jne. Eeskirjade eiramise tõttu alusetult teh tud maksed tuleb tagasi nõuda. Euroopa Ko hus asunud seisukohale, et liidu vahendite abil rahastatavate projektide head juhtimist reguleerivate liidu õigusaktide kohaldamisele kaasa aitavate siseriiklike õigusnormide rikkumisi tuleb käsitada samuti EL -i õiguse osana . Seda eriti ÜPP kava puhul, milles on Euroopa Komisjoni heakskiitmise läbi kinnitust leidnud kavandatud meetmete sobivus EL -i eesmärkide ja prioriteetidega, millega liiguvad ka ÜPP-kava ja seda rakendavad riigisisesed õigusaktid ühenduse finantshuvide kaitse sfääri. Toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise õigus on toetuse väljamaksmise eest vastutava makseasutusena PRIA-l . Kui toetust antakse riigi sihtasutuse kaudu, teeb toetuse tagasinõudmise otsuse ikkagi PRIA . Nagu märgitud, võib toetusraha tagasinõudmine olla ka osaline. Maaelu arengu toetuste puhul, millega hüvitatakse investeeringu tegemise kulud, kaasneb toetuse saajale reeglina kohustus viie aasta jooksul arvates viimase toetuseosa välja maksmisest jätkata tegevust ja kasutada investeeringuobjekti eesmärg ipäraselt. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral nõutakse saadud toetusraha tagasi proportsionaalselt selle aja eest, mil nõudeid ei olnud täidetud. Toetuse tagasinõudmisel võib lisaks esineda olukordi, kui toetuse andmise tulemusena on toetuse eesmärk valdavas osas täidetud ja seega ei pruugi toetusraha täies ulatuses tagasinõudmine olla proportsionaalne. Näiteks juhul, kui maaelu arengu toetuse taotleja on taotlenud lisaks investeeringuobjektile toetust ka objekti märgistamiseks, ent selgub, et objekti märgistamine ei vasta esitatud nõuetele. Sellisel juhul on põhjendatud ainult märgistamisega seotud toetuseosa tagasinõudmine. Osaline tagasinõudmine on põhjendatud, kui toetuse saaja ei ole kõiki toetuse saamisega võetud kohustusi teatud põhjustel saanud täita, kuid on täitnud enamiku toetuse saamisega seotud eesmärkidest. Lõike 2 kohaselt on ü leminekutoetuste tag asinõudmise alused ja tähtaeg toodud seaduses, kuna EL-i asjakohased määrused ei reguleeri nende toetuste tagasinõudmist. Riigi eelarvelistest vahenditest makstavad vahendid, mida antakse tegevuse rahast amiseks enne taotleja enda poolt kulutuste tegemist , nõutakse ta gasi käesoleva seaduse § des 124–126 sätestatud korras, kui toetuse saaja kohta tehakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmisest keeldumise otsus või kui toetuse saaja on saadud raha kasutanud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Selle raha tagasinõudmine ei toimu EL õigusaktides sätestatud korras. Kui tagasi nõutakse toetus, mis on ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi n õukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EL-i toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), tähenduses, nõutakse see tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alustel ja korras , kuivõrd kogu ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise regulatsioon on nüüdseks koondunud konkurentsiseadusesse. See säte kohaldub juhul kui käesoleva seaduse alusel antavale toetusele üldse kohaldatakse riigiabi andmise reegleid ja kui riigiabi andja ise või Euroopa Komisjon on tuvastanud, et abi andmisel on eritud just riigi abi reegleid. EL -i fondi reeglite eiramise tõttu alusetult saadud riigi abina antud toetus nõutakse tagasi käesoleva seaduse alusel. Paragrahv 124 sätestab toetuse tagasimaksmise tin gimused, mis on jäänud samaks võrreldes kehtiva seadusega. Senisest erinev on nõuete täitmis järjekord. Toetuse t agasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastatav toetus, siis intress ja viimasena viivis. Seni oli nõuete täitmise järjekord toetuse tagasimaksmisel nagu on rahaliste nõuete täitmisel võlaõigusest tulenevalt tavapärane. Fondidest alusetult saadud vahendid, mida liikmesriigil ei õnnestu tagasi saada tuleb kas täies ulatuses või osaliselt tagastada, liikmesriigil ei ole õnnestunud toetusraha tagasi saada. See on meid viinud arusaamini, et toetuse tagasinõudmine järjekorras viivis-intress-põhivõlg ei ole riigi eelarve huvides sobilik järjestus ning teistalt on see koormav ka toetuse saajale . Näiteks on esinenud olukordi, kus toetuse tagasimakse kohustuse adressaadiks olevad isikud (eelkõige füüsilised isikud) ei ole võimelised oma võlga tagasi maksma 60 päeva jooksul ega ka ajatamisperioodi jooksul. Isikute puhul, kes soovivad oma võlga PRIA ees kustutada ja teostavad tagasimakseid oma võimaluste piires, eristub silmatorkavalt olukord, kus tagasimakstud summad katavad üksnes osa kogunenud viivistest ning tagasinõutav toetussumma mitme aasta jooksul üldse ei vähene ja riigile võib tekkida sellest ebasoodne finantsmõju. Toetuse tagasimaksmisest kõrvale hoidjate puhul ei ole praktilist tähendust sellel, millises järjekorras tuleb põhi- ja kõrvalnõudeid maksetest katta, samas kui tagasimakseid oma võimaluste piires tegevatele isikutele oma selline järjekord märkimisväärset mõju. Ka EL -i õigusaktidest ei tulene, et tagasimaksekohustuste täitmisega viivitusse sattumisel peab arvestuskord olema just selline nagu hetkel kehtivates siseriiklikes seadustes – pigem on võimalik liikmesriigi kohustuste täitmisel viivitusse sattumise kohta kehtivatest reeglitest tuletada, et viivist arvestatakse ja nõutakse sisse alles peale kogu põhivõla tegeliku tasumise päeva. Samasugune nõuete täitmise järjekord on sätestatud ka 2021 – 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse s. Samuti on kalandusturu korraldamise seaduse eelnõus kavandatud selline järjestus. Paragrahvis 12 5 sätestatakse tingimuse d t oetuse tagasimaksmise ajatami sel . PRIA võib ajatada toetuse tagasimaksmise toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta toetuse tagasimaksmise ajakava kohaselt 12 kuu jooksul toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on õigus nõuda tagatist. Uudsena võib PRIA pikendada veel 12 kuu võrra juba määratud ajatamise tähtaega toetuse tagasimaksmine esialgse tähtaja jooksul võib osutuda olulis elt raskendatuks või võimatuks. Nii toetuse ajatamise esialgse tähtaja määramisel kui selle pikendamisel tuleb arvesse võtta võtab PRIA arvesse toetuse saaja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat ühise põllumajanduspoliitika abinõudes rakendamisega seotud kohustuste täitmist, pikema tähtajaga ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust. PRIA-l on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Kui toetuse saaja ei tasu toetuse tagasimaksmise ajatamise korral osamakseid toetuse tagasima ksmise ajakava kohasel tasaarvestab PRIA võimaluse korral tagasinõutava toetuse või siis annab toetuse tagasinõudmise otsus e sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Paragrahvis 12 6 sätestatakse intress ja viivis. Lõikes 1 on võrreldes kehtiva seadusega alandatud viivise määra, mis on edaspidi analoogselt teiste toetuse andmist reguleerivate seadusega 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Ajatamise korral ei ole makstakse toetus tagasi kokkulepitud ajakava kohaselt ja seega ei loeta ajatamisel olevat võlgnevust tähtpäevaks tagasi maksmata võlgnevuseks ja viivist ei arvestata. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja i ntressi. Intressi määr ei ole ole muutnud. Siiski uudsena ei kohaldata n egatiivse euribori korral summeeritud protsendimäärasid alla ühe. Lõike 3 kohaselt ei nõuta v iivist ja intressi riigiasutuselt, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise või intressi tasumist riigilt. Lõike 4 kohaselt ei kohaldata ÜPP abinõude rakendamisele riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut. Riigivastutuse seaduse § 23 punkt 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest. Nimetatud erisuse sätestamise tingis Riigikohtu 20. veebruari 2014. a otsus nr 3-3-1-81-13, kus leiti, et riigivastutuse seaduse § 23 punkt 1 võimaldab isikul lisaks riigivastutuse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatule nõuda avaliku võimu kandjalt intressi alusetult saadud raha eest ning § 23 punktile 1 tuginemist ei välista intressi tasumise kohustust sätestava erisätte puudumine valdkondlikes õigusaktides – kui valdkondlikes õigusaktides erisäte puudub, tuleb lähtuda intressinõude esitamist võimaldavast üldregulatsioonist . Riigivastutuse seadus laieneb kõikidele avalik-õiguslikele suhetele, mille puhul valdkonna seadus ei sätesta eriregulatsiooni. Seega riik ei pea intresse maksma, kuna tegemist on toetusega ja isik ei saa toetusega saadud raha enda omaks pidada. Samuti ei ole riigieelarves selleks rahalisi vahendeid ette nähtud. 1 5 . peatükk Vastutus Paragrahv idega 127 ja 128 sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks turuinfo esitamata jätmise eest rahatrahvi suurus ja väärteo kohtuväline menetleja . Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks turuinfo esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on oma pädevuse piires PRIA või Põllumajandus- ja Toiduamet. 1 6 . peatükk R akendussätted Paragrahv iga 129 sätestatakse, et e nne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud korras akrediteeritud makseagentuur täidab makseasutuse ülesandeid akrediteerimise otsuses sätestatud kohustuste osas edasi. Paragrahv iga 130 sätestatakse, et e nne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 6 lõike 2, § 65 lõike 7 ja § 68 lõike 2 alusel sõlmitud ning käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv haldusleping, kehtib kuni lepingus sätestatud tähtpäevani. Paragrahv i ga 131 sätestatakse s eaduse kohaldamine enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud muu lepingu suhtes . L õikes 1 sätestatakse rakendussätted sekkumiskokkuostu korral kokkuostetud toodete ladustamislepingutele ja eraladustamise korral eraladustamislepingutele . Sekkumiskokkuostu korral kokkuostetud toodete ladustamiseks on PRIA sõlminud ladustamislepingud. Teravilja ladustamislepingud on vanad ning PRIA on neid ajakohastamas, mis tähendab uute ladude hankimist ning nendega uute lepingute sõlmimist, mis võib jääda 2022. aastasse. Eraladustamise meede käivitatakse vastavalt turuolukorrast tingitud vajadusele komisjoni algatusel. Arvestades hetkel kehtivat keerulist olukorda põllumajandustoodete turgudel (nt kõrged energia ja sisendite hinnad, sealiha madal hind) ei saa me välistada, et Euroopa Komisjon võib avab rakendusaktiga mingis konkreetses sektoris eraladustamise meetme. Eraladustamise korral sõlmib ettevõtja edukaks osutunud pakkumuse või taotluse korral eraladustamislepingu PRIA-ga . Rakendussäte tehakse õigusselguse eesmärgil selleks, et käesoleva seaduse jõustumise korral kehtiv leping kehtib kuni nimetatud lepingus sätestatud tähtpäevani. L õikes 2 sätestatakse, et enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel ja läbiviidud riigi hangete tulemusel sõlmitud lepingud nõuandeteenuste osutamiseks ning teadmussiirde pikaajaliste programmide läbiviimiseks kehtivad kuni vastavates lepingutes kokkulepitud kehtivusaja lõpuni. Samas on oluline tagada tegevuste järjepidevus nii teadmussiirde kui ka nõuandeteenuste pakkumisel. Maaeluministeeriumi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud käsunduslepingu nr 180 lõppemise järgselt 31. detsembril 2023. aastal on oluline tagada jätkusuutlik nõuandeteenuse pakkumine ning olemasolevate nõustajate integreerumine AKIS süsteemi. Teadmussiirde tegevuste puhul tuleb arvestada raamlepinguga nr 210263, mis on sõlmitud PRIA ja täitja vahel teadmussiirde pikaajalise programmi elluviimiseks toidusektori müügivõime edend amise valdkonnas täitmistähtajaga 16. märts 2024 ja raamlepinguga nr 222076, mis sõlmitud PRIA ja täitja vahel teadmussiirde pikaajalise programmi elluviimiseks põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas täitmistähtajaga 30. juuni 2023. Samuti tuleb arvestada, et teadmussiirde tegevuste järjepidevaks elluviimiseks põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas korraldatakse veel II etapi hange, mille tulemusel sõlmitakse raamleping eeldatava täitmis tähtajaga 30. juuni 2025.a. Siiski ei takista mainitud lepingud AKIS keskusel teha ettevalmistavaid töid ÜPP- kava sekkumiste rakendamiseks juba nende kehtivuse ajal. Samuti võib peale AKIS keskuse tegevuse algust alustada esimesel võimalusel selliste teenuste pakkumisega , mida ei pakuta eespool mainitud lepingute alusel. AKIS keskus võib erinevaid tegevusi hakata ellu viima ka järk-järgult, vältides seejuures olukorda, kus täpselt sama tegevust rahastatakse nii „ Eesti m aaelu a rengukava 2014 – 2020 “ raames väljatöötatud meetmete kui ka ÜPP- kava sekkumiste kaudu. Paragrahv i 132 lõike 1 kohaselt kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I, 04.12.2014, 3) alusel antud õigusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni. Lõike 2 kohaselt võib a astatel 2023–2025 valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusakte siiski muuta. Kuna nimetatud seaduse alusel antud õigusaktid jäävad mõneks ajaks veel kehtima võib tekkida vajadus ka nende õigusaktide muutmiseks. Eelkõige võib muutmise vajadus ette tulla ajendatuna EL-i õigusaktides tulenevatest muudatusest. Paragrahv is 133 sätestatakse rakendussätted ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osalemise kohta. Lõike 1 kohaselt jäävad e nne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud ELÜPS-i alusel ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise käigus tekkinud õigused ja kohustused kehtima ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Lõike 2 kohaselt täidavad e nne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud ELÜPS-i alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 28–30 ja 33 nimetatud toetust saanud isikud alates 2023. aasta 1. jaanuarist seni kehtinud ELÜPS-i § 32 lõikes 1 nimetatud nõuete asemel käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõudeid. Tegemist on isikutega, kelle programmiperioodi 2014 – 2020 raames võetud pikaajalised maaelu arengu toetuste kohustused jätkuvad veel perioodil 2023–2027 . K ehti va ELÜPS-i kohaselt täitsid samad isikud kehtiva ELÜPS-i § 32 lõikes 1 nimetatud nõude id (seda nimetatud paragrahvis toodud nõuetele vastavuse raames), kuid käesoleva seaduse jõustumisel peavad eespool nimetat ud isikud täitma käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõudeid (seda käesoleva seaduse §- s 42 tingimuslikkuse raames) . Nõuete all on siinkohal täpsemalt mõeldud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude id ning kohustuslikke majandamisnõude i d – kehtiva ELÜPS-i puhul olid need nõuded nõuetele vastavuse osa, käesoleva eelnõu puhul aga juba tingimuslikkuse osa. Tingimuslikkuse aluseks on põhimõte, mille kohaselt tuleks muu hulgas teatud maaelu arengu toetuste täielik maksmine toetuse saajatele siduda maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud eeskirjade järgimisega. Alates 2023. aastast rakenduv tingimuslikkuse süsteem on perioodil 2023–2027 ÜPP lahutamatu osa ning alates selle perioodi rakendumisest peavad ka programmiperioodi 2014–2020 raames eespool nimetatud toetuste taotlejad hakkama täitma tingimuslikkuse süsteemi raames kehtestatavaid maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kohustuslikke majandamisnõudeid ja kontrolliasutused peavad hakkama kontrollima nimetatud nõuete täitmist. Sellele viitavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 85 lõike 7 alusel kehtestatavas määruse eelnõus toodud üleminekusätted. Lõikega 3 sätestatakse e nne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud ELÜPS-i alusel ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise puhul enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus e läbimise kohustus haldusmenetluse seaduses ning käesolevas eelnõus sätestatud tingimustel ja korras. Paragrahvis 13 4 sätestatakse rakendussäte kohalikule tegevusrühmale seoses tema nime muutusega . Eelnõu 5. peatükis , mis reguleerib eelmist programmiperioodi 2014–2020 , nimetatud kohalik tegevusgrupp loetakse edaspidi kohalikuks tegevusrühmaks lähtudes ühissätete ar tikli 33 sõnastusest , sest selles kasutatakse kohaliku tegevusrühma nime . Rakendussäte tehakse õigusselguse eesmärgil selleks, et kohalikud tegevusrühmad ei peaks hakkama üksnes nime muutuse pärast ümber sõnastama juba koostatud põhikirju ja muid dokumente, kus kasutatakse endiselt kohaliku tegevusgrupi nime. Küll aga tuleb edaspidi uute dokumentide koostamisel kasutada nime kohalik tegevusrühm. Samuti on rakendussäte vajalik selleks, et eelmise programmiperioodi 2014–2020 kohalikele tegevusgruppidele (eelnõu 5. peatükk) kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 1 19 sätestatud haldusjärelevalvet, milles kasutatakse nime kohalik tegevusrühm. Kohalike tegevusrühmade nime muutmise vajadust on põhjalikumalt selgitatud käesoleva seaduse § 31 selgitava osa juures. Paragrahvis 1 35 sätestatakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu ning ettevõtjate erimärgistuse loa kehtivus. Andmekogus se kantakse ettevõtjad, kes tegelevad sellise värske puu- ja köögivilja turustamisega, mille jaoks on asjakohastes EL-i määrustes sätestatud turustusnormid. Andmekogu asutati PTA ja tema eelkäija PMA poolt kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1148/2001 artikli 3 lõike 1 ja kehtiva ELÜPS-i alusel. Eelnimetatud määruse artiklis 3 toodud nõuded sisalduvad praegu kehtiva komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklis 10. Lisaks sellele sätestatakse artiklis 10, et liikmesriigid võivad andmebaasina kasutada mis tahes muud andmebaasi, mis on juba asutatud mõnel muul otstarbel. Andmekogus loetletakse ettevõtjad, kes tegelevad sellise värske puu- ja köögivilja turustamisega, mille jaoks on asjakohastes EL-i määrustes sätestatud turustusnormid. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ettevõtjate erimärgistuse lubade kehtivus. Paragrahvi 136 kohaselt loetakse e nne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud toidukvaliteedikava käesoleva seaduse alusel tunnustatud kvaliteedikavaks. Käesolevaks ajaks on PTA tunnustan ud ühe liikmesriikide tasandi kvaliteedikava: toidukvaliteedikava „ Rohumaaveise liha tootmine ” . Paragrahv is 137 sätestatakse tunnustatud tootjarühma tunnustuse kehtivus. Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud ELÜPS - i § 88 alusel tunnustatud tootjarühma de tunnustus kehtib kuni ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osalemise lõpuni. Edaspidi saavad tunnustatud tootjarühmad taotleda tunnustamist tootjaorganisatsioonina . Tootjaorganisatsioonina tunnustamine eeldab põllumajandustootjate suuremat koostööd, et ühiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/20131 loetletud tegevusi ellu viia ja selle kaudu seatud eesmärke täita ning senisest enam aitab kaasa põllumajandus tootjate positsiooni parendamisele tarneahelas. See tähendab, et tunnustatud tootjarühmadel on võimalus liikuda järgmisesse arenguetappi ehk taotleda tunnustust tootjaorganisatsioonina. Paragrahv iga 138 reguleeritakse enne käesoleva seaduse jõustumist antud toetuse tagasinõudmine. Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetus nõutakse tagasi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasi nõutud toetuse puhul arvestatakse viivist ja intressi käesolevas seaduses sätestatud määras sellelt toetuse osalt, mis on tagasi maksmata 2023. aasta 1. jaanuari seisuga. Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasi nõutud toetuse puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 1 24 lõikes 6 sätestatut alates 2023. aasta 1. jaanuarist laekunud maksetele. See tähendab, et t oetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastatav toetus, siis intress ja viimasena viivis. Paragrahv iga 139 sätestatakse, et k äesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit. Paragrahv iga 140 sätestatakse rakendussätted toetuse andmise tingimuste kehtestamise kohta enne ÜPP-kava heakskiitmist. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada toetuse andmise tingimused enne, kui Euroopa Komisjon on ÜPP-kava heaks kiitnud . Eeltoodu võimaldab taotlusvooru avada ka enne ÜPP-kava heaks kiitmist. ÜPP- kava toetuse andmist ei otsustata aga enne, kui Euroopa Komisjon on ÜPP-kava heaks kiitnud. Ühtlasi võib, k ui ÜPP-kava kavand erineb heakskiidetud ÜPP-kavast , enne ÜPP-kava heakskiitmist kehtestatud toetuse andmise tingimusi muuta osas, milles toetuse andmise tingimused on vastuolus heakskiidetud ÜPP-kava ga . Kui toetuse andmise tingimusi muudetakse, määratakse taotlejale tähtaeg, et viia taotlus toetuse andmise tingimustega kooskõlla. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Paragrahv iga 14 1 muudetakse maksukorralduse seadust. Maksukorralduse seaduse § 29 punktis 30 kohaselt annab maksuhaldurile õiguse PRIA-le avalda da Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, kalandusturu korraldamise seaduses, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses ning vedelkütuse erimärgistamise seaduses s ätestatud ülesannete täitmiseks. Kõnealusesse sättesse on jäänud tarbetu osa selle säte esialgselt sõnatusest, mis on eksitav ega ole ka tegelikkuses vajalik. Maksukorralduse seaduse § 29 punktist 30 jäetakse välja sõnad „toetuse saamise nõuetekohasuse ja toetusraha sihipärase kasutamise kontrollimiseks sotsiaalmaksu tasumise kohta töötajate arvu ja tasutud summade kaupa kuude lõikes ning“. Paragrahv iga 14 2 muud etakse karistusregistri seadust § 20 lõike 1 punkt i 11 , millega korrigeeritakse viide Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seadusele. Paragrahviga 143 tunnistatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (RT I, 04.12.2014, 3) kehtetuks. Paragrahv i 144 kohaselt jõustub käesolev seadus 2023. aasta 1. jaanuaril, kui algab uus ÜPP programmiperiood 2023– 20 27 . 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta ega täiendata üldjuhul kasutatavaid termineid ja eelnõ u on kooskõlas EL i õiguses kasutatava terminoloogiaga. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktidega: – Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); – Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261 ) ; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 , millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 435, 06.12.2021, lk 262–314 ); – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021 2021, lk 159–706) ; – Euroop a Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1–29) sätestatud alusel ja korras rakendatavad abinõud; – Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70), alusel rakendatavad t eavitus- ja müügiedendusmeetmed . 6. Seaduse mõjud Eelnõu on vajalik EL-i ÜPP elluviimisel, ÜPP abinõude rakendamisel kohalduvate EL-i määruste rakendamiseks, reguleerides vahendite kasutamise korralduslikku poolt. ÜPP abinõude rakendamine käesoleva eelnõu alusel aitab kaudselt kaasa Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu, sotsiaalse olukorra, regionaalarengu ning riigi ja kohalike omavalitsuste korralduse edendamisele. Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhtlemist . Eelnõule ei ole mõjude hindamise analüüsi lisatud, sest eelnõu puhul on tegemist EL-i õigusaktide rakendamise seadusega ning rakendatavate õigusaktide mõjude hindamise on teinud Euroopa Komisjon. EL-i ÜPP reformiga seotud muudatuste osas on Euroopa Komisjon koostanud mõjude analüüsi, mis on kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2018%3A301%3AFIN . Kehtiva seaduse ning käesoleva eelnõu suuremad muutused on toimunud põllumajandustoetuseid reguleerivates osades seoses EL-i ÜPP reformiga. 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad makseasutuse tegevused täpsustuvad sekkumiste (abimeetmete) määruste koostamistel. ÜPP - kava administreerimise (tehnilise abi) kulude katteks on EL-i vahenditest lubatud kasutada kuus protsenti liikmesriigile eraldatud maaelu arengu vahendite kogumahust. 8 . Rakendusaktid [hetkel ei ole valminud, lisatakse hiljem] 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. a asta 1. jaanuaril. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning pärast eelnimetatud ministeeriumitega kooskõlastamist Justiitsministeeriumile. Eraldi edastatakse seaduse eelnõu sotsiaalpartneritele . Samuti edastatakse seaduse eelnõu seisukoha andmiseks PRIA-le ja Põllumajandus- ja Toiduametile. __________________________________________________________________________ Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 01.03.2022 nr 1.4-1/189 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu, ELUPS_EN.docx; 2. Seaduse eelnõu seletuskiri, ELUPS_SK.docx. Ove Põder 625 6290, [email protected] Eveli Naaris 625 6521, [email protected] Jaana Lepik 625 6202, [email protected] Ketlyn Roze 625 6127, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0231 - Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c58e284-68c2-4744-94f4-7b692dfc79d7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c58e284-68c2-4744-94f4-7b692dfc79d7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main