Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 07.03.2022 nr 24 Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja § 39 alusel. § 1. Sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määruse nr 43 „Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määruses nr 43 „Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) isiku elu- ja viibimiskohta ei ole võimalik rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks määrata.“; 2) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ muutmine Sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määruses nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) muu asjakohane dokumendid.“; 2) paragrahvi 11 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lapse vähemalt kaheksa aastat kasvatamise aja arvamiseks pensioniõigusliku staaži hulka esitatakse vanemate või vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere vanema kirjalik nõusolek, välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel. Kui isikud omavahelist kokkulepet ei saavuta, kuid kõikidel õigustatud isikutel on õigus arvata nimetatud aeg pensioniõigusliku staaži hulka, jaotatakse see nende vahel võrdselt.  2 (3) Lõikes 2 sätestatud isiku kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui: 1) isik on surnud; 2) isik on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse; 3) vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud; 4) isiku elu- ja viibimiskohta ei ole võimalik rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks määrata; 5) isik ei vasta Sotsiaalkindlustusameti päringule nõusoleku saamise kohta; 6) isikul ei ole õigust pensionile veel tekkinud; 7) isikule on pension juba määratud ja ta ei ole taotlenud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõikes 11 sätestatud pensionilisa ega § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud pensioniõiguslikku staaži.“; 4) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruse nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määruses nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Pensioniavalduse esitamine loetakse seaduse § 31 lõike 2 tähenduses kinnitatuks, kui pensioniavaldus on esitatud Sotsiaalkindlustusameti esinduse kaudu.“; 2) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse sõna „kokkulepet“ sõnaga „nõusolekut“; 3) paragrahvi 2 lõike 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist vanema hooldusõigus või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud;“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Toitjakaotuspensioni esmakordsel määramisel 18–24-aastasele õppurile, kes jätkab sama kalendriaasta jooksul õppimist seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 nimetatud õppeasutuses, makstakse toitjakaotuspensioni ka selle aja eest, kui ta õppimist ei jätkanud.“; 5) paragrahvi 7 lõiked 1–4 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Pärast seaduse § 24 lõikes 7 sätestatud kirjaliku nõusoleku andmist makstakse pensionilisa seaduse § 24 lõikes 11 nimetatud punktis 11 nimetatud isikule, kellele nõusolek anti. Kui seaduse § 24 lõikes 11 nimetatud isikud pensionilisa saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi, jaotatakse pensionilisa õigustatud isikute vahel võrdselt. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse pensionilisa ülejäänud õigustatud isikute vahel võrdselt.“; 7) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 11 pealkirjas asendatakse sõna „tõendi“ sõnaga „tõendamise“; 9) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:  3 „(2) Välisriigis elav pensionär tõendab oma elusolekut Sotsiaalkindlustusameti loodud elektroonilise kanali kaudu või esitades käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud andmed Sotsiaalkindlustusametis kohapeal, välja arvatud seaduse § 424 lõikes 2 nimetatud juhul.“. § 4. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. juunil 2022. a. (2) Määruse § 3 punkt 9 jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri määruste muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja § 39 alusel. Määruse kehtestamise vajadus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest. Eelnõu eesmärk on aidata kaasa õiguse rakendamise lihtsusele ning täpsustada rakendusliku iseloomuga sätteid, muutes need senisest selgemaks. Õigusselgusele suunatud täpsustused puudutavad näiteks pensionilisade ja toitjakaotuspensionide määramist ja maksmist ning muid pensioni rakendamist käsitlevaid küsimusi, samuti täpsustatakse elusoleku tõendamise korda. 1.2. Määruse ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Liidia Soontak ([email protected], 626 9236) koostöös Sotsiaalkindlustusameti ametnike Katrin Vällingu ja Silvia Azojaniga (teenistusest lahkunud). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected], 626 9738). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja vastavat mõju on hinnatud seletuskirja neljandas osas. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kehtestatakse RPKS § 24 lõike 10, § 27 lõike 3 ja § 39 alusel. Eelnõu koosneb neljast sättest. Paragrahviga 1 muudetakse sotsiaalministri 12. novembri 2012. a määrust nr 43 „Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu“. Punkti 1 muudatus puudutab pensionilisa taotlemist ja pensionilisale õigustatud isikute nõusoleku esitamist Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA). Teatud juhtudel ei ole võimalik teise õigustatud isiku nõusolekut nõuda, näiteks kui isik on surnud või kui teiselt vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist vanema õigused või lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud. Samuti ei ole võimalik saada õigustatud isikult nõusolekut juhul, kui tema elu- või viibimiskohta ei saa kindlaks teha. Esimesel kahel nimetatud juhul sättes muudatusi ei tehta. Olukorras, kus isiku elu- või viibimiskohta ei saa kindlaks teha, küsis SKA vastavaid andmeid Politsei- ja Piirivalveametilt (edaspidi PPA). PPA lähtus SKA-le vastuse andmisel rahvastikuregistri andmetest, millele aga on SKA-l andmeandjana endalgi ligipääs olemas. Kuivõrd PPA-lt täiendavaid andmeid praktikas ei saada, täpsustatakse ka sätet vastavalt. Punkti 2 muudatus on seotud punktiga 1 tehtava muudatusega. Kehtiva määruse § 2 lõike 4 punkti 3 kohaselt esitatakse SKA-le PPA tõend isiku viibimiskoha kindlakstegemise võimatuse kohta. Lähtudes eelnevast punktist ei ole vaja pöörduda PPA-sse tõendi saamiseks, vaid SKA saab vastava info rahvastikuregistri andmete alusel. Seetõttu tunnistatakse säte kehtetuks. Paragrahviga 2 muudetakse sotsiaalministri 27. detsembri 2012. a määrust nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“. Punktiga 1 täiendatakse määruse § 11 lõiget 1 punktiga 7, kinnitades üle haldusmenetluse põhimõtte, et isik võib esitada muid asjakohaseid dokumente väikelapse eest hoolitsemise aja tõendamiseks. Sellisteks dokumentideks on näiteks lapse sünnitunnistus, kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris, eestkoste määramise otsus jmt. Praktikas on olukordi, kus väikelapse hooldajal on vaja esitada ka muid asjakohaseid dokumente, millelt nähtub tema hooldustegevus, ning seetõttu tehakse määruses vastav täiendus. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11 lõiked 2–4. RPKS ei sätesta väikelapse hooldamise aja arvestamisel pensionistaaži jagamist mitme erineva õigustatud isiku vahel. Nimetatud võimalus on RPKS-is sätestatud üksnes lapse kasvatamise ees täiendava kaheaastase staaži saamisel. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla RPKS-i sätetega, tunnistades vastavad sätted kehtetuks. Punktiga 3 täpsustatakse RPKS-is tehtud muudatustest lähtuvalt laste kasvatamise aja isiku pensioniõigusliku staaži hulka arvamise ja selleks nõusoleku esitamise korda. Täiendavale pensionistaažile on õigus vanematel, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere liikmel, kes on last kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Selleks esitatakse kõikide õigustatud isikute kirjalik nõusolek. SKA praktikast nähtub, et pensioni taotlemisel on järjest rohkem selliseid peresid, kus üht ja sama last on vähemalt kaheksa aastat kasvatanud nii lapse ema ja lapse isa kui ka näiteks vanema abikaasa. Kui õigustatud isikud lepivad omavahel kokku, kes staaži kasutab, määratakse see sellele isikule. Kui õigustatud isikud omavahel kokkulepet ei sõlmi või kokkuleppele ei jõua, jaotatakse pensionistaaž kõigi õigustatud isikute vahel võrdselt. Toome näiteks olukorra, kus ema ja isa on last üheskoos kasvatanud kaheksa aastat. Ema abiellub lapse 9-aastaseks saamisel uuesti ja hakkab koos oma abikaasaga sama last kasvatama. Isa pensioniea saabumisel selgub, et ka nii ema kui tema abikaasa soovivad saada kaheaastast pensionistaaži, kuid vastastikku nõusolekut ei anta, mistõttu jaotatakse saadav staaž võrdselt kolme osapoole vahel. Määruse § 15 lõike 3 muudatustega on täpsustatud punkti 3, viies selle kooskõlla muutunud perekonnaõiguse sätetega – kui vanemalt on enne lapse 8-aastaseks saamist lapse isikuhooldusõigus täielikult ära võetud, ei ole sellel vanemal õigust pensionistaažile lapse kasvatamise eest. Uute punktidena lisatakse punktid 5–7, mis tulenevad SKA halduspraktikast ning lihtsustavad pensionitaotleja jaoks pensionisoodustuste küsimuste lahendamist. Punkt 5 käsitleb juhtumit, kui isik ei vasta SKA poolt edastatud nõusoleku saamise päringule ja isikut ei ole võimalik kätte saada. Sellisel juhul lahendatakse taotlus selle isiku nõusolekuta. Kui eelnimetatud isik võtab hiljem SKA-ga ühendust, vaadatakse asi uuesti läbi ning lahendatakse vajaduse korral edasiulatuvalt uuesti, lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Punkt 6 käsitleb juhtumit, kui teise isiku nõusolekut ei nõuta, sest isik ei ole veel pensionieas, mistõttu ei ole tal veel õigust pensionile tekkinud. Seetõttu lahendatakse pensionistaaži küsimus ilma selle isiku nõusolekuta ajani, kui tal tekib õigus pensionile. Kui isikul tekib õigus pensionile, lahendatakse pensionistaaži küsimus koos isiku pensioni määramisega. Punkt 7 käsitleb juhtumit, kui isikule on pension juba määratud ja isik ei ole taotlenud RPKS § 24 lõikes 11 sätestatud pensionilisa ega § 28 lõike 2 punktis 12 sätestatud pensioniõiguslikku staaži. Eeltoodu lihtsustab SKA poolt laste kasvatamise aja pensioniõigusliku staaži hulka arvestamise korda. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 15 lõike 4 punkt 3, mis seondub eespool nimetatud PPA tõendiga isiku asukoha kindlakstegemise võimatuse kohta. Rahvastikuregistri andmetele tuginemisel ei ole nimetatud kohustus enam tarvilik. Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. a määrust nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“. Punktiga 1 täpsustatakse, et kui isik pöördub SKA klienditeenindusse, ei pea ta klienditeeninduses dokumente allkirjastama. Pensionitaotlejad pöörduvad oma pensioniavalduse esitamiseks SKA-sse, esitades klienditeenindajale andmed ja nõutavad dokumendid. Klienditeenindaja sisestab vastavad andmed SKA infosüsteemi SKAIS. Dokumentide vastuvõtmisel SKA klienditeeninduses loetakse need kinnitatuks. Punktiga 2 tehakse määruse § 2 lõikes 5 tehniline muudatus, asendades sõna „kokkulepet“ sõnaga „nõusolekut“, mis on kasutuses RPKS-is. Punktiga 3 täpsustatakse määruse § 2 lõike 5 punkti 3 tehniliselt, viies sätte kooskõlla muutunud perekonnaõiguse sõnastustega (sarnane muudatus tehakse eelnõu §-ga 3 muudetava määruse § 2 lõike 5 punktis 3). Punktis 4 täiendatakse määrust, lahendades kooskõlas RPKS muutmisega aastaid kestnud probleemi – õppeaasta alguses 18–24-aastastele õppuritele septembrikuu eest toitjakaotuspensioni ja toitja kaotuse korral rahvapensioni maksmine 5. septembriks, kui SKA maksab toitjakaotuspensioni, ei ole kõik Eestis tegutsevad õppeasutused jõudnud õppurite andmeid Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) kanda, mistõttu puuduvad SKA-l pensionide maksmiseks täielikud andmed. Sellest tulenevalt ei saa kõik isikud septembrikuus ettenähtud hüvitisi õigel ajal. Muudatuse kohaselt jätkatakse pensionide maksmist septembrikuu lõpuni õppimise andmeid kontrollimata, tagades seeläbi õigustatud isikutele pensionide sujuva väljamaksmise ja SKA-le aluse väljamaksete tegemiseks. Õpingute jätkamise tingimuse kontrolli rakendatakse alates oktoobrist. Kui õppur ei jätka õppimist, lõpetatakse alates oktoobrikuust vastavalt ka pensionide maksmine. Muudatuse tegemisel on lähtutud analoogsest regulatsioonist perehüvitiste seadusega peretoetuste maksmisel. Samuti tuleb õppuritel arvestada, et õppides väljaspool Eestit, saab isik õppimist tõendada vastava dokumendiga, kuivõrd neid andmeid EHISes ei ole. Punktiga 5 korrastatakse määruse sätteid, tunnistades § 7 lõiked 1–4 kehtetuks. Nimetatud punktid dubleerivad RPKS § 618 sätteid ja on ebavajalikud. Punktiga 6 muudetakse määruse § 7 lõiget 5, täpsustades sätet sarnaselt eelnõu § 2 punktiga 3. Pensionilisale on õigus vanematel, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere liikmel, kes on last kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Selleks esitatakse kõikide õigustatud isikute kirjalik nõusolek. SKA praktikast nähtub, et pensioni taotlemisel on järjest rohkem selliseid peresid, kus üht ja sama last on vähemalt kaheksa aastat kasvatanud nii lapse ema ja lapse isa kui ka näiteks vanema abikaasa. Kui õigustatud isikud lepivad omavahel kokku, kes pensionilisa kasutab, määratakse pensionilisa sellele isikule. Kui õigustatud isikud omavahel kokkulepet ei sõlmi, jaotatakse pensionilisa kõigi õigustatud isikute vahel võrdselt. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 9 lõiked 1 ja 11, mis dubleerivad ebavajalikult RPKS § 28 lõikes 2 sätestatut. Punktiga 8 tehakse tehniline parandus määruse § 11 pealkirjas, asendades sõna „tõendi“ sõnaga „tõendamise“. Kuivõrd elusoleku tõendamine ei vaja alati konkreetset tõendit, vaid oluline on esitada vajalikud andmed, täpsustatakse vastavalt ka pealkirja sõnastust. Punktiga 9 täiendatakse määruse § 11 lõikega 2, sätestades et välisriigis elav pensionär võib oma elusolekut tõendada SKA selleks loodud elektroonilise kanali kaudu või SKA-sse kohapeale minnes. Seoses COVID-19-ga tekkis vajadus luua välisriigis elavale pensionärile võimalus elusolekut tõendada ka muul viisil, näiteks elektroonilisi vahendeid kasutades. SKA on selleks loonud turvalise kanali. Soovi korral saab inimene oma elusolekut tõendada ka SKA-s kohapeal, esitades seal nõutud andmed. Kui kooskõlas RPKS §-ga 424 on elukohariigi pädeva asutusega sõlmitud leping pensionäride kohta käivate andmete vahetamiseks, ei ole välisriigis elaval kodanikul vaja elusolekut tõendada, vaid andmed saadakse andmevahetuse käigus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on EL-il liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas. ELTL artikli 48 kohaselt on EL-il õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud EL-i koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Eelnõu ei muuda koordinatsioonimääruses ega selle rakendusmääruses sätestatud põhimõtteid ning on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu eesmärk on aidata kaasa määruse rakendamise lihtsusele ning muuta rakendusliku iseloomuga sätted senisest selgemaks ja täpsustada halduspraktikat küsimustes, mis puudutavad pensionilisa ja pensioniõigusliku staaži ning toitjakaotuspensioni määramist ja maksmist. Eelnõus on käsitletud seda, kuidas jagada nõusoleku puudumise korral pensionilisasid ja pensioniõiguslikku staaži. Lahendused tuginevad SKA halduspraktikale, mis tagab pensionitaotlejatele suurema rakendusselguse. Seaduse muudatus koos määruse täpsustamisega mõjutab ka alla 24-aastaseid toitjakaotuspensioni saajaid. Muudatusega makstakse septembrikuus 18–24-aastastele õppuritele toitjakaotuspensioni olenemata sellest, kas vastavad õppimise andmed on EHISesse juba kantud või mitte. Kehtiva seaduse järgi ei ole tihti võimalik toitjakaotuspensioni septembris maksta ning see makstakse oktoobris tagantjärele eelneva kuu eest. Muudatuse tulemusena ei teki ühekuulist perioodi, mille jooksul sissetulekut ei saada. Toitjakaotuspensioni makstakse 18–24-aastasele isikule, kui ta õpib täiskoormusega gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. SKA andmetel oli 2019. aastal 18–24-aastaseid toitjakaotuspensioni saajaid kokku 1806. Pensioniealistel inimestel, kes ei viibi või ela Eestis, on võimalik oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu. Muudatusvajaduse tingivad koroonaviirusest põhjustatud pandeemia, mistõttu on alates 2020. aasta märtsikuust olnud inimeste riikidevaheline liikumine oluliselt takistatud. SKA on loonud klientide teenindamiseks, sealhulgas elusoleku tõendamiseks, elektroonilise ametliku kanali, mille kaudu SKA kontrollib isiku esitatava info ja andmete vastavust SKA-s olevate andmetega. Andmekoosseis elektroonilise kanali kaudu elusoleku tõendamisel ei erine muudel viisidel elusoleku tõendamise andmekoosseisust. Kuivõrd andmetöötluse eesmärgid jäävad samaks, isiku tuvastamiseks kasutatakse turvalist kanalit ja andmekoosseis ega andmete töötleja ei muutu, võib isikuandmete kaitse alast mõju pidada väheseks. Vastavat mõju on hinnatud seaduseelnõu raames ning määrusega eraldiseisvaid muudatusi ei tehta. Muudatustega ei kaasne pensionitaotlejatele ega SKA-le kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõus esitatud muudatused mõjutavad riigiasutustest peamiselt SKA-d. SKA puutub erinevate toetuste ja hüvitiste määramisega kokku iga päev, kuid eelnõuga tehtavate muudatuste mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust võib hinnata väikeseks, sest nendega kaasnevad ühekordselt tehtavad muudatused SKA protseduurides ja infosüsteemis. Määrusega seotud kulusid on käsitletud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. RPKS-i muudatusettepanekute ja selle alusel kehtestatud määruste IT-rakenduskulud on 20 000 eurot. Need kulud kaetakse SKA eelarvest. Tulusid muudatustega ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. juunil, samal ajal määruse volitusnormiks oleva riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse sätete jõustumisega. Määruse § 3 punkt 9 jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Rahandusministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet on kooskõlastanud eelnõu märkusteta.