Vastus pöördumisele

Riigikantselei Teie 26.02.2022 nr RIIGIKOGU/22- 0215/-2T, 2-5/22- 00449/ Meie 16.03.2022 nr 1.2-3/758-3 Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõust (537 SE) Lugupeetud riigisekretär Olete Sotsiaalministeeriumile edastanud seisukoha kujundamiseks töölepingu seaduse (TLS) muutmise seaduse eelnõu (537 SE), mille algatas Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 23. veebruaril 2022. Eelnõu kohaselt lisatakse töötaja iga-aastasele põhipuhkusele rahvuspüha ja riigipühade päevad, mis langevad iganädalastele puhkepäevadele. Lisa puhkusepäeva ei saa töötaja ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha eest. Juhime tähelepanu, et Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses on pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (514 SE)1, millega soovitakse samuti võimaldada töötajatele lisapuhkepäevi iganädalastele puhkepäevadele langevate riigi- või rahvuspühade arvelt. Vabariigi Valitsus loobus nimetatud eelnõu osas arvamuse andmisest. Sotsiaalministeerium toetab jätkuvalt eelnõu eesmärki võimaldada töötajatele täiendavaid puhkepäevi, kuid oleme seisukohal, et mitmed küsimused vajavad põhjalikumat läbi töötamist. Järgnevalt selgitame oma seisukohta ning toome välja ka Haridus- ja Teadusministeeriumi arvamuse. Esiteks soovime taaskord rõhutada, et pühade ajal vaba aja andmise eesmärgiks on eelkõige võimaldada inimestel pühi tähistada. Seega kui püha langeb töötaja tööpäevale, saab ta vaba päeva pühade nautimiseks. Kui püha langeb töötaja tööst vabale päevale, ei ole täiendava vaba aja andmine eelnevalt nimetatud eesmärgiga kooskõlas. Lisa puhkusepäevade andmine puhkepäevale langevate pühade arvelt ei anna töötajale rohkem võimalusi pühade tähistamiseks. Selgitame, et kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 54 lõike 3 kohaselt antakse põhipuhkust kalendripäevades, seejuures puhkusepäevade hulgast jäetakse välja rahvuspüha ja riigipühad ehk päevad, mis seaduse kohaselt on puhkepäevad ja millal töötaja ei pea tööülesandeid täitma. Juhul kui puhkuse sisse jäävad rahvuspüha või riigipühad, pikeneb puhkus poolte kokkuleppel viidatud päevade võrra või saab töötaja neid puhkusepäevi kasutada muul ajal. Samuti on tööandjal ja töötajal võimalus kokku leppida pikemas põhipuhkuses kui seadus ette näeb. Teatud juhtudel on seaduses sätestatud pikem põhipuhkus kui 28 kalendripäeva. Näiteks on pikem põhipuhkus TLS §-de 56–58 alusel alaealisel (35 kalendripäeva), töövõimetuspensioni saaval töötajal (35 kalendripäeva) ning haridus- ja teadustöötajal (56 kalendripäeva). Samuti võib pikem puhkus tuleneda eriseadustest (nt on laevapere liikmete puhkus reguleeritud meretöö seaduses). Nõustume Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et eelnõu seletuskirjas puudub võrdlev analüüs, miks senine regulatsioon vajab muutmist. 1 Eelnõu esimene lugemine toimub 15. märtsil 2022. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Küsitav on pikendada põhipuhkust olukordades, kus töötajad juba täna saavad üle 28 kalendripäeva puhkust. Lisaks TLS-is sätestatule on õigus pikemale põhipuhkusele ka ametnikel. Avaliku teenistuse seaduse § 43 lõike 1 kohaselt kohaldatakse ametnikele TLS §- des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. Seega eelnõu jõustumisel tuleb ka ametnikele tagada lisa puhkusepäevi nende pühade arvelt, mis langevad nädalavahetustele. Samuti leiame, et eelnõu sõnastus on ebaselge. Eelnõus kasutatakse väljendit „iganädalane puhkepäev“, mis tekitab küsimuse, kas tegemist on konkreetse töötaja iganädalase puhkepäevaga (mis ei pruugi olla laupäev või pühapäev) või on mõeldud nädalavahetust. Selgitame, et summeeritud tööajaga töötaja, kes töötab graafiku alusel, iganädalased puhkepäevad ei lange alati nädalavahetusele. Näiteks võib summeeritud tööajaga töötajal vaba päev olla kolmapäeval ja kui samale päevale langeb ka mõni püha, siis jääb arusaamatuks, kas talle tuleb lisa puhkusepäev anda või mitte. Eelnõu peab olema selles osas üheti mõistetav. Täiendavalt märgime, et eelnõu seletuskirjas puudub analüüs eelnõu mõjude kohta. Täiesti analüüsimata on tööandjatele kaasnev kulu. Mõjude osas on ainult välja toodud, et seaduse rakendamisega pikeneb mõnevõrra töötajate põhipuhkus. Samas on eelnõul majanduslik mõju (nt tööandjatele kaasnevad kulud seoses puhkuse täiendava hüvitamise, puhkusesüsteemide muutmise ja töötajate asendamisega), kuid seda ei ole seletuskirjas analüüsitud. Samuti ei ole muudatusi läbi räägitud tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonidega, kes esindavad muudatusest enim mõjutatud sihtgruppe. Töölepingu seaduse muutmisel on oluline, et sotsiaalpartnerid oleksid muudatustega tutvunud ja saanud esitada omapoolse tagasiside. Lisaks on Haridus- ja Teadusministeerium välja toonud, et koolikorralduslikult on oluline, et lisapuhkepäevad ei tooks kaasa koolides meeskonnatöö võimaluse kahanemist ja õppekoormuse kasvu. Õppeaasta planeerimise ja õppetöö jaotuse osas tähendab puhkusepäevade arvu suurenemine piiratuma ajaga sama õppekava läbimist, mis tähendab õppekoormuse suurenemist õpilaste jaoks. Selline muudatus vajab sisulisemat ja pikemat analüüsi sellest, kas vastav muudatus eeldaks ka näiteks õppeaasta pikendamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisaadressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Liis Tõnismaa 6269 805 [email protected]