Ministri määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ lisa 1 (siseministri ……………………………. 2022. a määruse nr …. sõnastuses). (Palun täitke trükitähtedega) 1. ESITAJA 2. UUE ELUKOHA AADRESS vald/linn, alevik, küla sihtnumber tänav/talu, maja nr, korteri nr Kui esitate üksnes enda uue elukoha andmed, jätkake punktis 5. Kui esitate ka teiste isikute elukoha andmed, jätkake punktis 3 3. TEISED ISIKUD, KELLE ELUKOHA AADRESSI MUUDETAKSE (elukohateate esitaja andmeid ei ole vaja uuesti kirjutada) Kui esitate andmed alaealise lapse kohta, jätkake punktis 4, muul juhul punktis 5 4. ALAEALISE LAPSE (LASTE) TEISE HOOLDUSÕIGUSLIKU VANEMA NÕUSOLEK 5. RUUMI KASUTAMISE ÕIGUS* 6. RUUMI OMANIKU NÕUSOLEK (täidab ruumi omanik või tema esindaja) Kinnitan, et olen nõus ülalnimetatud isikute elukoha andmete kandmisega rahvastikuregistrisse. ruumi omaniku eesnimi 7. ELUKOHA ANDMETE KEHTIVUS (täitmine vabatahtlik) Elukohaandmete kehtivuse alguskuupäev on elukohateate valla- või linnavalitsusse saabumise kuupäev. Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (v.a Eesti kodanik) ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikuna märkige Eestisse elama asumisel teadaolev Eestist lahkumise kuupäev ja välisriigi elukoha aadress Eestist lahkumise aeg välisriigi elukoha aadress (vähemalt riik) elukohateate esitaja isik 1 isik 2 isik 3  8. LISAANDMED E-post Telefon Lisa-aadress Täitke juhul, kui elate ka mujal kui punktis 2 nimetatud elukohas Täitke juhul, kui olete Eestisse saabunud välismaalt Eelmine elukoht välismaal (vähemalt riik) ja Eestist sinna lahkumise aeg Täitke juhul, kui teil on välisriigi isikukood Isikukoodi väljastanud riik ja isikukood Rahvus Rahvus, millega end etniliselt ja kultuuriliselt kõige tihedamini seostatakse Emakeel Keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida kõige paremini osatakse Omandatud kõrgeim haridustase Kirjutage üks number järgmiste hulgast: A0 Hariduseta, alusharidus A1 Algharidus, praegune põhikooli kuus klassi, põhihariduse nõudeta kutseharidus A24 Põhiharidus A25 Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega ja kutseharidus põhihariduse baasil A34 Üldkeskharidus A35 Kutsekeskharidus A4 Kutseharidus keskhariduse baasil A5 Keskeriharidus keskhariduse baasil A6 Bakalaureus või sellega võrdsustatud rakenduskõrgharidus A7 Magister või sellega võrdsustatud haridus A8 Doktor või sellega võrdsustatud haridus 9. ALLKIRJAD Kinnitan esitatud andmete õigsust ja olen teadlik, et need andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Olen teadlik, et ametiasutusele valeandmete esitamine on karistatav. kuupäev elukohateate esitaja isik 1 isik 2 isik 3 * Punkti 5 selgitus 1. Kui teil on olemas ruumi kasutusõigust tõendav dokument (nt üürileping), ei pea elukohateatele lisama ruumi omaniku nõusolekut. 2. Kui te pole kaasomanik, on kaasomandis oleva ruumi andmete esitamisel vajalik kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek. Kui kaasomanikud on sõlminud ruumi kasutamise kokkuleppe, võib nõusolekute asemel lisada seda kokkulepet tõendava dokumendi. 3. Ruumi omaniku nõusolekut või ruumi kasutusõigust tõendavat dokumenti ei ole vaja, kui esitate perekonnaliikmele (nt abikaasa, alaealine laps) kuuluva ruumi või välisriigi elukoha aadressi. 4. Ruumi kasutamise muu alus võib olla näiteks isiklik kasutusõigus või ruumi kasutamine perekonnaliikmena.  Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ lisa 2 (siseministri ……………………………. 2022. a määruse nr …. sõnastuses). NOTICE OF PLACE OF RESIDENCE Completed by the official: (Please complete in block letters) Notice of residence No. Date of arrival 1. SUBMITTER first name surname personal identification code 2. ADDRESS OF THE NEW PLACE OF RESIDENCE state county parish/city, town, village postcode street/farm, house number, flat number I submit the new place of residence regarding myself I submit the new place of residence regarding another person (other persons) If you submit details regarding only your new place of residence, continue from section 5. If you submit details also regarding the place of residence of other persons, continue from section 3. 3. OTHER PERSONS WHOSE ADDRESS OF PLACE OF RESIDENCE IS CHANGED (details of the person submitting the notice of place of residence do not have to be entered again) first name surname personal identification code If you submit details regarding a minor, continue from section 4, otherwise continue from section 5 4. CONSENT OF THE OTHER PARENT WITH THE RIGHT TO CUSTODY OF MINOR(S) first name surname personal identification code signature 5. RIGHT OF USE OF THE RESIDENCE* I am the (joint) owner of the residence continue from section 7 I am attaching the lease contract continue from section 7 The owner of the residence is providing his or her consent to the notice of place of residence, or continue from section 6 I am submitting the consent of the owner on a separate paper continue from section 7 Other basis for use of the residence continue from section 7 6. CONSENT OF THE OWNER OF THE RESIDENCE (completed by the owner of the residence or his or her representative) I confirm that I agree with the entry of the details regarding the place of residence of the above persons in the Population Register. residence owner’s first name surname personal identification code signature 7. VALIDITY OF THE DETAILS OF THE PLACE OF RESIDENCE (completion is voluntary) The start date of the validity of the details of the place of residence is the date of receipt of the notice of place of residence by the rural municipality or city government. As a citizen of the European Union, the European Economic Area (except for Estonia) or the Swiss Confederation, upon settlement in Estonia state the known date of departure from Estonia and the address of the place of residence in a foreign state time of departure from Estonia address of the place of residence in a foreign state (at least the state) signature submitter of the notice person 1 person 2 person 3 of place of residence Continue on next page  8. ADDITIONAL DETAILS Take the number of the person from section 3 on the previous page Person submitting the notice of place PERSON 1 PERSON 2 PERSON 3 of residence E-mail Telephone Additional address Complete if you also live in other place of residence than the one stated in section 2 Complete if you arrived in Estonia from abroad The previous place of residence abroad (at least the state) and the time of departure to that state from Estonia Complete if you have a personal identification code of a foreign state The state that issued the personal identification code and the personal identification code Nationality The nationality with which you associate yourself ethnically and culturally the most Native language The language that you learnt in early childhood as the first language, and the one that you know best Highest level of acquired education Write at least one number from the following: A0 Less than primary education A1 Primary education A24 Lower secondary general education A25 Lower secondary vocational education A34 Upper secondary general education A35 Upper secondary vocational education A4 Post-secondary non-tertiary vocational education A5 Short-cycle tertiary education A6 Bachelor's or equivalent level A7 Master's or equivalent level A8 Doctoral or equivalent level 9. SIGNATURES I hereby confirm that the details submitted by me are correct, and I am aware that these details will be entered into the Population Register. I am aware that submission of false details is punishable. date signature submitter of the notice person 1 person 2 person 3 of place of residence * Explanation of section 5 1. If you have a document certifying the right to use the residence (e.g. a contract for lease), consent of the owner of the residence does not need to be attached to the notice of place of residence. 2. If you are not a joint owner, submission of details of a jointly owned residence requires consent of all joint owners or their representatives. If the joint owners concluded an agreement regarding the use of the residence, a document certifying such agreement can be attached instead of their consent. 3. Consent of the owner of the residence or a document certifying the right to use the residence is not required if you submit the address of a residence belonging to a family member (e.g. your spouse or minor) or the address of a place of residence located abroad. 4. Other bases for the use of the residence can include, for example, the personal right to use the residence as a family member.  Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 16.03.2022 nr 1-6/2484-1 Rahandusministeerium Välisministeerium Siseministri määruse "Ministri määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega" eelnõu kooskõlastamisele saatmine Siseministeerium edastab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Ministri määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisad: 1. eelnõu 1 lehel 2. eelnõu seletuskiri 6 lehel 3. lisa 1 elukohateate vorm eesti keeles 2 lehel 4. lisa 2 elukohateate vorm inglise keeles 2 lehel. Arvamuse avaldamiseks: Notarite Koda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 10.03.2022 SISEMINISTER MÄÄRUS 2022 nr Ministri määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 70 lõike 5 ja perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 lõike 2 alusel. § 1. Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ § 27 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isaduse omaksvõtuks pärast lapse sünni registreerimist esitatakse perekonnaseisuametnikule isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis isaduse omaksvõtu avaldus ja lapse ema nõusolek isaduse omaksvõtuks.“. § 2. Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruses nr 2 „Elukohaand mete rahvastikuregistr isse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna „välisleping“ sõnaga „õigusakt“; 2) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (käesoleva määruse lisad 1 ja 2). Kristian Jaani siseminister Tarmo Miilits kantsler Lisa 1. Elukohateade Lisa 2. Notice of place of residence  Siseministri määruse „Ministri määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Siseministri määrusega „Ministri määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega“ (edaspidi eelnõu) muudetakse regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määrust nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ (edaspidi regionaalministri määrus nr 9) ja siseminis tr i 3. jaanuari 2019. aasta määrust nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ (edaspidi siseministri määrus nr 2). Siseministri määrust nr 2 ja regionaalministri määrust nr 9 muudetakse seoses rahvastikuregis tr i seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Nimetatud seadusega muudetakse rahvastikuregistri seadust (edaspidi RRS), perekonnaseisutoimingute seadust (edaspidi PKTS), konsulaarseadust ja riigilõivuseadust. Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatuste tõttu on plaanis muuta määrusi kolmes etapis. Esiteks tehakse eelnõuga muudatused, mis jõustuvad kohe seaduse jõustumisel. Teiseks tehakse määruste muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2023, ja kolmandaks muudatused, mida tuleb rakendada hiljemalt 1. jaanuaril 2024. Eelnõuga muudetakse ka elukohateate vorme, mis on eelnõu lisades 1 ja 2. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]), sama osakonna juhataja asetäitja Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]), sama osakonna nõunikud Kristiina Randmäe (tel 612 5015, [email protected]), Carolyna Maidla (tel 612 5055, [email protected]) ja Karin Saan (tel 5308 8393, [email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]). Eelnõu lisad on koostatud samas osakonnas. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoime taja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kavandatakse järgmised muudatused. Paragrahviga 1 muudetakse regionaalministri määrust nr 9. Regionaalministri määruse nr 9 § 27 lõiget 1 muudetakse, sest pärast rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumist saab pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avalduse ja omaksvõtu nõusoleku ka notariaalse lt tõestatud vormis. Kehtiva PKTS-i kohaselt saab seda teha vaid isiklikult perekonnaseisuasutuses kohapeal. Isikliku kohaletuleku nõue sätestati, sest pärast lapse sünni registreerimist võidakse isaduse omaksvõtu menetluses muuta olulisi andmeid: lapse perekonnanime, aga ka vanemate hooldusõigusi. Samas on praktikas kerkinud isikliku kohaletuleku nõude tõttu probleeme, näiteks 1 võib see halvendada kinnipidamisasutuses viibivate inimeste võimalusi isaduse omaksvõtu avalduse esitamiseks. Seetõttu antaksegi edaspidi võimalus esitada pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu avaldus või nõusolek ka notariaalselt tõestatud vormis. Toiminguga seotud selgitamiskohustus tuleneb notarile tema eriseadusest. Paragrahviga 2 muudetakse siseministri määrust nr 2. Siseministri määruse nr 2 § 3 lõikes 2 asendatakse sõna „välisleping“ sõnaga „õigusakt“, sest rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega muudetakse PKTS-i § 6 lõiget 3. Kehtiva PKTS-i kohaselt peab perekonnaseisukande aluseks olev välisriigi dokument olema legaliseeritud või kinnitatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni artikli 3 esimeses lõikes nimetatud tunnistuse ga ehk apostilliga, välja arvatud juhul, kui välislepingus on nähtud ette teisiti või kui dokument edastatakse diplomaatiliste või ametlike kanalite kaudu. Sõna „välisleping“ asendatakse sõnaga „õigusakt“, et välistus hõlmaks ka teisi õigusakte, näiteks Euroopa Liidu õigusakte või mõnd muud õigusakti, kui selles on öeldud, et dokument ei pea olema legaliseeritud või apostilliga kinnitatud. Siseministri määruse nr 2 § 8 tunnistatakse kehtetuks, sest rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tunnistatakse kehtetuks RRS-i § 69 lõiked 2 ja 5. Muudatuse kohaselt ei või enam esitada elukohateadet ette- või tagasiulatuva kuupäevaga. RRS-i jõustumisega anti inimestele võimalus esitada elukohateateid ette- või tagasiulatuva kuupäevaga. RRS-i jõustumise järel tehtud analüüsi kohaselt ei ole see võimalus saanud inimeste seas populaarseks. Samas on elukoha kehtivuse alguse erinevad võimalused tekitanud segadust asjaajamises. Seega on mõistlik sellisest lahendusest edaspidi loobuda. Segadus ja ebaõiglus võivad tekkida, kui elukoht registreeritakse tagasiulatuva kuupäevaga, näiteks kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) laekuva tulumaksu tõttu. Näiteks, kui inime ne on terve aasta elanud ühes KOV-is ja järgmise aasta alguses registreerib ta oma elukoha tagasiulatuva kuupäevaga uude KOV-i, ei saa KOV, kus inimene tegelikult terve aasta elas, selle inimese pealt tulu, kuigi KOV osutas talle sel ajal avalikke teenuseid. KOV-ile tulumaks u eraldamise reeglites ei arvestata võimalusega registreerida elukoht 14 päeva tagasiulatuva kuupäevaga, kui seda tehakse nii, et elukohaandmed muutuvad üle aastaarvu. Kui inime ne registreerib elukoha aasta alguses, näiteks 5. jaanuaril, ja tagasiulatuv kuupäev on näiteks eelmise aasta 28. detsember, jääb KOV-ile eraldatav tulumaks sellesse KOV-i, kus inimese elukoha aadress oli 1. jaanuaril, mitte ei arvutata seda tagantjärele uude KOV-i ümber. Lisaks asendatakse siseministri määruse nr 2 lisad 1 ja 2. Lisades esitatakse elukohateate vormid, mida on muudetud, kuna elukohateadet ei saa enam esitada ette- või tagasiulatuva kuupäevaga. Teisi sisulisi muudatusi vormides ei ole. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 2 Eelnõuga rakendatakse rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatusi. 4.1. Pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse esitamise võimaluste laiendamine Mõju valdkond: mõju riigi- ja KOV-i asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: perekonnaseisuasutused Mõju kirjeldus ja olulisus: kehtiva PKTS-i kohaselt võib pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse esitada vaid perekonnaseisuasutuses isiklikult kohapeal. Kogu koormus langeb kehtiva PKTS-i kohaselt seega perekonnaseisuasutustele. Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega laiendatakse võimalusi, kuidas on võimalik pärast lapse sünni registreerimist võtta isadus omaks ja esitada isaduse omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldus. Seega on perekonnaseisuasutuste koormus tulevikus jagatud notaritega, kellele antakse samad õigused. Mõju ulatus on väike, sest perekonnaseisuasutuste töökorralduses erilisi muutusi ei toimu ega ole tarvidust kohanemistegevuste järele. Üldjuhul käivad inimesed ikka perekonnaseisuasutuses ise kohal. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest perekonnaseisuametnikud ei menetle pärast sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldus i regulaarselt, vaid pigem harva. 2018. aastal oli pärast sünni registreerimist 275 ja 2019. aastal 220 isaduse omaksvõttu. Jagades need arvud kõikide maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi MK KOV) peale, jääb aastas iga MK KOV-i menetleda väga väike hulk isaduse omaksvõtu avaldusi. Seega on mõju avaldumise sagedus MK KOV-ide seas pigem harv. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest kõik perekonnaseisuasutuste töötajad ei lahenda isaduse omaksvõtu küsimusi. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest muudatus on perekonnaseisuasutustele pigem positiivne, kuna nende koormus on edaspidi jagatud notaritega. Mõju sihtrühm: notarid Kehtiva PKTS-i kohaselt ei ole notaritel pädevust võtta vastu pärast sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldusi. Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses on sätestatud, et kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, esitatakse isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldus perekonnaseisuasutusele isiklikult kohapeal või notariaalselt tõestatud vormis. Seega antakse see pädevus ka notaritele. Mõju ulatus on keskmine, sest võib muutuda sihtrühma käitumine, kuid eeldatavasti ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Notarid peavad vaid ühel korral uue korra ära õppima ja siis sellest lähtuma. 3 Mõju avaldumise sagedus on pigem väike, sest notarid menetlevad pärast sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avaldusi harva. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike. Kui tuua esile võimalik negatiivne mõju, võib see olla näiteks notarite töökoormuse mõningane kasv. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: igaüks, kes soovib pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu või omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse Mõju kirjeldus ja olulisus: kui vaadelda eri sihtrühmi, mõjutab kehtiva PKTS-i võimaluste piiratus kõige rohkem neid, kes soovivad esitada avalduse. Kehtiva PKTS-i kohaselt võib pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse esitada vaid perekonnaseisuasutuses isiklikult, kuid pärast rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumist võib avalduse vastu võtta ka notar. Seega, kui siiani sai eelnimetatud avaldusi esitada vaid isiklikult perekonnaseisuasutuses kohapeal, siis rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt on isikul võimalik kutsuda notar enda juurde. See on eriti vajalik olukordades, kus isaduse omaksvõtu või omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse soovib esitada inimene, kes ei saa minna perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale või on see tema jaoks väga raske, näiteks kinnipeeta vad, kes saaksid minna perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale vaid konvoi saatel. Mõju ulatus on suur, sest sihtrühma senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärse lt muutuda, näiteks saavad isikud, kellel oli perekonnaseisuasutusse isiklikult kohale minna liiga raske või võimatu, kutsuda nüüd notari avalduse esitamiseks enda asukohta. See võib kaasa tuua olukorra, kus esitatakse rohkem avaldusi seetõttu, et avalduse esitamine on inimese jaoks lihtsam. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimesed esitavad eelnimetatud avaldusi pigem harva. Mõjutatud isikute sihtrühm on potentsiaalselt suur, sest hõlmab kõiki mehi, kes võiksid lapsi saada või pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu või omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse. Reaalselt on neid inimesi muidugi palju vähem, sest 2018. aastal oli pärast sünni registreerimist 275 ja 2019. aastal 220 isaduse omaksvõttu. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on sihtrühma jaoks positiivne ja annab võimaluse valida, kus eelnimetatud avaldus esitada. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 4.2. Ette- ja tagasiulatuva kuupäevaga elukohateate esitamise välistamine ning elukohateate vormide muutmine Mõju valdkond: mõju riigi- ja KOV-i asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: KOV-id 4 Muudatusel on mõju KOV-i asutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Ametnikud peavad hakkama kontrollima, et ei oleks esitatud ette- ja tagasiulatuva kuupäevaga elukohateateid. Kui on esitatud ette- või tagasiulatuva kuupäevaga elukohateade, peavad ametnikud inimesele selgitama, et enam ei ole võimalik ette- või tagasiulatuva kuupäevaga elukohateadet esitada. Ametnikule võib see tähendada lisaselgituste andmist, et inimesed mõistaksid, mis on võrreldes varasemaga muutunud. Mõju ulatust võib siiski pidada väikeseks, sest praktika on näidanud, et inimesed ei kasuta aktiivselt võimalust ette- või tagasiulatuva kuupäevaga elukohateadet esitada. Seega ei too muudatus ametnikele kaasa töökohustuste märkimisvää rset suurenemist. Asjaomased ametnikud menetlevad elukohateateid regulaarselt, näiteks iga tööpäev. Tuginedes aga varasemale praktikale, ei esitata ette- või tagasiulatuva kuupäevaga elukohateateid tihti ja seega on muudatuse mõju avaldumise sagedus ametnike seas väike. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest muudatus puudutab vaid ametnikke, kes registreer ivad elukohti. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike. Ametnikule võib muudatusega kaasneda selgitamiskohustuse sagenemine, eriti alguses, mil muudatus jõustub, avalduse uued vormid võetakse kasutusele ja inimesed võivad muudatuse kohta sagedamini küsida. Töökoormuse suurenemine on aga pigem väike. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: igaüks, kes soovib elukohateadet esitada Muudatus mõjutab elukohateate esitajaid. Muudatuse kohaselt ei ole võimalik edaspidi enam ette- ja tagasiulatuva kuupäevaga elukohateadet esitada. Mõju ulatus on väike, sest statistika näitab, et inimesed ei kasuta aktiivselt võimalust elukohateadet ette- või tagasiulatuva kuupäevaga esitada. Seega ei muutu plaani järgi eriliselt inimeste käitumine ega ole tarvidust kohanemistegevuste järele. Kõik muu jääb elukohateate esitamisel samaks, edaspidi ei ole elukohateatel enam lihtsalt võimalik märkida ette- või tagasiulatuvat kuupäeva. Mõju avaldumise sagedus on harv, sest inimesed esitavad elukohateateid harva. Mõjutatud sihtrühm võib olla suur, sest sellesse kuuluvad kõik inimesed, kes elukohateate id esitavad. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski võib hinnata pigem väikeseks, kuna inimesed ei ole üldjuhul kasutanud võimalust esitada elukohateade ette- või tagasiulatuva kuupäevaga. Võib juhtuda, et leidub inimesi, kes sooviks seda edaspidi teha. Nendele võib see muudatus olla negatiivne, sest uue regulatsiooni kohaselt nad seda teha ei saa. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud 5 Määruse rakendamiseks kujundati uued eelnõuga kehtestatavad elukohateate vormid. Vajalikud kulud kaeti Siseministeeriumi eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Notarite Kojale ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/22-0301 - Ministri määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eadc9f64-bc04-43c4-aef5-3978122edd82 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eadc9f64-bc04-43c4-aef5-3978122edd82?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main