Vastus pöördumisele

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 14.03.2022 11:33 Adressaat: Eesti Taksokoondis <[email protected]>; Info <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Emta emta <[email protected]>; Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet <[email protected]> Teema: Vastus Manused: 1.15-520221025-2 14.03.2022 Väljaminev kiri.asice Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Vastus pöördumisele Registreerimise kuupäev: 14.03.2022 Registreerimise number: 1.15-5/2022/1025-2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee MTÜ Eesti Taksokoondis Teie 09.02.2022 Meie 14.03.2022 nr 1.15-5/2022/1025-2 Vastus pöördumisele Olete pöördunud mitme asutuse ja õiguskantsleri poole, juhtides tähelepanu taksondust puudutavatele küsimustele. Allajärgnevalt vastame Teie pöördumise ühistranspordiseadusega seotud tähelepanekutele. Teie pöördumises esitatud tähelepanekutele, mis puudutavad töö- ja puhkeaja regulatsiooni, vastamisel on tuginetud Sotsiaalministeeriumi sisendile. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 3 lg 2 loeb taksoveoks teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmist, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamist. Taksoteenuse osutamine on võimalik infoühiskonna teenuse vahendusel või vahenduseta. Infoühiskonna teenuse vahendusel teostatav taksoveoga on tegemist juhul, kui taksoveo tellimine ja selle hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses infoühiskonna teenuse vahendusel (ÜTS § 45 lg 3). Seega on ka sellise teenuse puhul tegu taksoteenusega ja selleks kasutatavad sõidukid on taksod, mistõttu ei saa nõustuda teie pöördumises esitatud väitega, et taksoveoks kasutataval sõidukil kaubamärgi esitamine on keelatud reklaam. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti info kohaselt ei ole neile esitatud ühtegi tarbija pöördumist, mis puudutaks taksovaldkonnas reklaami üldnõuete rikkumist, samuti pole alustatud ühtegi järelevalvemenetlust. Lisaks selgitame, et ÜTS ei nõua, et infoühiskonna teenuse vahendusel pakutava taksoteenuse osutamiseks kasutataval sõidukil peavad olema plafoon ja taksomeeter. Taksomeeter peab kindlasti olema paigutatud infoühiskonna teenuse vahenduseta osutataval taksoveol kasutatavale sõidukile (ÜTS § 64 lg 3). Infoühiskonna teenuse vahendusel osutataval taksoveol kasutatavale sõidukile peab taksomeeter olema paigutatud juhul, kui sõidukiga soovitakse teenindada sõitjat taksopeatusest (ÜTS § 64 lg 3). Sõidukile peab olema paigaldatud plafoon ja sõiduki parempoolsel välisküljel olema nähtav vedaja nimi või kaubamärgiseaduse § 5 tähenduses õiguskaitset omav vedajale kuuluv või talle lepingu alusel kasutada antud kaubamärk, kui soovitakse taksoveol teenindada sõitjat taksopeatusest ja kasutada sõitja vedamisel ühissõidukirada (ÜTS § 64 lg 2). See nõue kehtib nii infoühiskonna teenuse vahendusel või vahenduseta osutatava taksteenuse korral. Kui taksovedu ei teostata, peab sõidukilt olema eemaldatud plafoon (ÜTS § 64 lg 7). Taksoveol kehtestab teenuste hinnad vedaja (ÜTS § 66 lg 1). Infoühiskonna teenuse vahenduseta osutatava taksteenuse puhul võib valla- või linnavolikogu sekkuda vedaja hinna kujundamise vabadusse ning määrusega kehtestada muu hulgas sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu ja ajatasu 1 kõrgeima lubatava määra (ÜTS § 66 lg 3). Infoühiskonna teenuse vahendusel osutatava taksoteenuse puhul sellist sekkumisvõimalust ette ei ole nähtud. Infoühiskonna teenuse vahenduseta osutataval taksoveol tasub sõitja hinnakirja alusel kujuneva taksomeetri näidu järgi (ÜTS § 65 lg 4). Selleks, et sõitjal oleks võimalik enne sõidu alustamist või sõidu ajal hinnata, kui suureks võib kujuneda sõidu maksumus, peab hinnakiri olema paigaldatud sõiduki armatuurlaua paremale poole ja parempoolse tagaukse aknale nii, et see oleks nähtav nii sõiduki seest kui väljast (majandus- ja taristuministri 25.09.2015 määruse nr 118 „Nõuded taksoveol kasutatava sõiduki plafoonile, taksomeetrile ja hinnakirjale ning nende paigutusele“ § 3). Pärast sõitu tuleb sõitjale anda kviitung, millel kajastatakse andmed teenuse osutaja ja osutamise kohta (ÜTS § 65 lg 1 p 3). Infoühiskonna teenuse vahendusel osutataval taksoveol tasub sõitja infoühiskonna teenuse vahendusel arvestatava hinna järgi (ÜTS § 65 lg 4). Taksoveol, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahendusel, esitatakse sõitjale enne sõidu alustamist sõidu maksimumhind koos maksudega või teave hinna komponentidest, kui sõidu sihtpunkti ei ole eelnevalt määratud selliselt, et sõitjal on võimalik sõidu lõpphind piisava täpsusega arvutada (ÜTS § 65 lg 11 p 1). Nimetatud juhul saab isik enne tellimist elektroonilise vahendi kaudu teada maksimumhinna või arvutada esitatud teabe põhjal võimaliku hinna ning otsustada, kas ta soovib sellist teenust tarbida. Pärast sõitu tuleb sõitjale elektroonilise vahendi kaudu esitada sõidu kokkuvõte, milles kajastatakse andmed teenuse osutaja ja osutamise kohta (ÜTS § 65 lg 11 p 2). Sõiduki välisküljel esitatud kaubamärgi põhjal ei saa tarbija teha järeldusi teenuse maksumuse kohta. Hinna kohta saab tarbija siiski infot sõidukil olevast hinnakirjast või elektroonilise vahendi kaudu, olenevalt sellest, kas teenust kasutatakse infoühiskonna teenuse vahenduseta või vahendusel. Leiame, et ÜTS-s on piisavalt ja selgelt reguleeritud, kuidas kujuneb nii infoühiskonna teenuse vahendusel kui ka selle vahenduseta osutataval taksoveol teenuse hind. Samuti on piisav ja selge taksotunnuseid ja nende kasutamist puudutav regulatsioon. Küll aga nõustume, et ühistranspordiseadust on vaja täiendada meetmega, mis võimaldaks tõhusamalt teostada riikliku järelevalvet infoühiskonnateenuse vahendusel osutatava taksoveoteenuse üle. Selleks on ministeeriumis ette valmistamisel ühistranspordiseaduse muudatus, millega taasluuakse kohalikele omavalitsustele võimalus teha järelevalvet ka kontrolltehingut kasutades. Kontrolltehingu tegemine võimaldaks kontrollida juhi ja sõiduki nõuetele vastavust, muu hulgas näiteks ka seda, kas sõidukit juhib ka tegelikult kliendirakenduses näidatud inimene ja kas juhil on kohane teenindajakaart ja sõidukil sõidukikaart. Siiski on kohalikul omavalitsusel ka praegu võimalik järelevalvet teostada taksot tellides, erinevus kontrolltehingu regulatsiooniga on lihtsalt see, et kontrolltehingu tegemisel ei pea järelevalve teostaja tasuma tehingu eest tasu. Töö- ja puhkeaja norme käsitlevas pöördumise osas olete viidanud ÜTS § 83 lg-le 3. Nimetatud sätte eesmärk ei ole reguleerida vedaja ja juhi vahelisi suhteid laiemalt, vaid on seotud ÜTS § 41 lg-ga 4, mis näeb ette, et teatud dokumendid võib vedaja üle anda vaid töölepingu või muul lepingulisel alusel töötavale isikule. ÜTS § 83 lg 3 annab kontrolli teostajale võimaluse kontrollida, kas vedaja ei ole rikkunud ÜTS § 41 lg-s 4 sätestatud nõuet. Viitate oma kirjas, et praegu puudub kindel ja selge töö- ja puhkeaja regulatsioon ning pideva ja põhjaliku kontrolli puudumise tõttu tekib platvormitöö puhul võimalus töölepingu seadust rikkuda. Täname võimalikule probleemkohale tähelepanu juhtimast. Täiendavalt selgitame, et töölepingu seaduse § 1 lg 2 sätestab eelduse, mille alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. See täidab töötaja (sh platvormi kaudu tööd tegevate isikute) kaitse eesmärki, et motiveerida tööandjaid mitte sõlmima piiripealseid 2 (3) või näilisi lepinguid. Töötajale kaasnevad võrreldes muude iseseisvate teenuse osutajatega õigused nagu näiteks õigus miinimumtöötasule, õigus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisele, aga ka õigus töö- ja puhkeajanõuete järgimisele, et vältida ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi ning minimeerida nende esinemise riski. Järelevalvet töösuhteid ja töökeskkonda reguleerivate õigusaktide üle teostab oma põhiülesandena ja regulaarselt Tööinspektsioon, kellel on järelevalve läbiviimisel õigus vajadusel hinnata pooltevahelist töösuhet ja tuvastada töölepinguline suhe ning kes jälgib töö- ja puhkeaja nõuete täitmist. Lisaks pöörame tähelepanu, et kui platvormitöö tegija leiab, et tema õigusi rikutakse (näiteks olles seisukohal, et tema lepinguline suhe on kvalifitseeritud ebaõigesti töölepingu asemel käsundus- või töövõtulepinguna, mis ei võimalda tal kasutada töötajale seaduses ette nähtud õigusi), on tal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või töövaidluskomisjoni. Täiendavalt märgime, et platvormitöö tingimuste reguleerimiseks Euroopa Liidu tasandil on ette valmistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu. Eelnõu avaldati 9. detsembril 2021. a. Direktiivi eelnõu reguleerib kolme küsimust: 1) platvormitöö tegijate staatus; 2) platvormitöö tegijate algoritmidel põhinev juhtimine, sh neid puudutavate otsuste tegemine; 3) platvormitöö läbipaistvus ning platvormitöö tegijate õiguskaitsevahendid ja õiguste jõustamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet Katrin Andre 625 6322 [email protected] 3 (3)