Sotsiaalministeerium · 10. märts 2022
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
10.03.2022 nr 45
Sotsiaalministeeriumi ja selle haldusala 2022.
aasta tööplaani koostamise, läbivaatamise ja
kinnitamise ning tööplaanide täitmise aruandluse
kord
Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lg 6 ja § 49 lg 1 punkti 1 alusel:
1. Sotsiaalministeeriumi ja valitsemisala asutuste 2022. aasta tööplaan koosneb 17
prioriteetsest projektist (Lisa 1) ja nendega seotud asutuste tegevustest (Lisa 2), mille
planeerimisel on lähtutud riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“, valdkondlikes
arengukavades „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja „Rahvastiku tervise arengukava
2020–2030“ ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkidest.
2. Tööplaani täitmise jälgimine toimub tööplaani infosüsteemis PlanPro (edaspidi TPIS)
igakuiselt TPIS-is viidatud projektiplaani alusel. Vajadusel kutsutakse kokku
nõupidamine tööplaani täitmise ülevaatamiseks.
3. Asekantslerite ja valitsemisala asutuste juhtide poolt määratud projektijuhid täidavad
iga kuu viimaseks kuupäevaks TPIS-is projekti edenemise seisu ja selgitavad
vajadusel juurde edenemisega seotud seisu.
4. Sotsiaalministeeriumi juhtkond vaatab iga kuu alguses üle projektide edenemise seisu
ja teeb vajadusel ettepanekuid plaanide täpsustamiseks või muutmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
sotsiaalkaitseministri ning
"Sotsiaalministeerium
läbivaatamise ja k
Tegevus Eesmärk
1. Kutserehabilitatsiooni teenuse Astangu Keskusesse tulnud kliendid on toetatud ning rakendunud
järjepidev osutamine COVID-19 viiruse võimetekohasel teenusel. Erinevad huvigrupid on toetatud ja saanud
leviku perioodil ning sotsiaal- ja vajaduspõhist nõustamist tööks erivajadustega inimestega.
haridusasutuste nõustamine ja
koolitamine.
2. Jobpics 2.0 Jobpics, pildipõhine karjäärinõustamise vahend klientide
tööhõivealaseks toetamiseks, on uuendatud kaasaegsete
ametikaartidega ja leitud sobiv e-lahendus kasutamiseks.
3. Kutserehabilitatsiooni teenuse Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamise raames kujundatakse
arendamine teenuse disaini metoodikat kasutades Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskuses osutatav kutserehabilitatsiooni teenus.
4. Astangu Keskusel on võimekus tegeleda Vaimse tervise osas teadlikkuse suurendamine, sh enesehoidmise
vaimse tervise teemadega oskuste, stressiga toimetulekuks. Keskuse õppijate vaimse tervise
teemadega tegelemine läbi õppetöö osana (vaimse tervise mooduli
õppeaine) on andnud väga häid tulemusi ning keskuse
tugispetsialistid näevad vajadust kõikidele õpperühmadele pakkuda.
5. Keelekümbluse kohanemiskursus vene Koostöös asutusesiseste ja -väliste koostööpartneritega luuakse
emakeelega erivajadustega õppijatele keelekümblus (lõimitud aine- ja keeleõpe) pilootprojekti raames
kohanemiskursus, mis toetab lisaks muude oskuste omandamise
juures ka eesti keele õpet.
6. Vähenenud töövõimega inimesele on Vähenenud töövõimega inimesed vajavad tööeluks ettevalmistuseks
loodud võimalus rakenduda enam aega ja juhendamist ning keskkonda, mis toetab tööoskuste
võimetekohaselt tööelus arengut tööeluks ettevalmistuseks.
7. Vanemahüvitise- ja puhkuste reformi Eesmärk on viia lõpule perehüvitiste tervikteenuse arendus, sh
rakendamine ning lõpetada arendused vastavalt arendusplaanile 1.04 ning sealt edasi
pankrotimenetlusaegse 2022 jooksul esialgsest skoobist välja jäänud
elatisabi rakendamine arendused/funktsionaalsused.
Samuti on eesmärgiks on teavitada inimesi 01.04.2022 jõustuvatest
muudatustest ning pakkuda inimestele mugavalt ja proaktiivselt
perehüvitiste teenuseid vastavalt jõustuvatele muudatustele ehk
tagada, et inimesed on teadlikud, mis õigused neil on ning maksta
hüvitis õigel ajal, õiges summas ja õigele inimesele.
8. Abivajaduse baashindamise e-teenuse Inimese abivajaduse hindamise metoodika ja seda toetava
rakendamine haldusmenetlusprotsessi juurutamine e-teenusena. Eesmärk on
tagada, et SKA ja KOVide spetsialistid teostavad inimese abivajaduse
baashindamist sama metoodika alusel, mis on aluseks nii riiklike kui
ka KOVide sotsiaalvaldkonna teenuste määramiseks.
9. Pensioniteenuse kaasajastamine ja uuele Pensioni kompetentsikeskuse loomine esimene etapp: Iseteeninduse
platvormile viimine loomine pensioniõigusliku
staaži andmete kogumiseks. Eesmärgiks on tekitada lahendus, kust
inimene saab pensioniõigusliku staaži andmeid iseteeninduskanali
kaudu esitada, jälgida
menetluse seisu ning andmete kontrollijärgselt saab ülevaate
kogunenud pensionivarast
10. Pikaajalise hoolduse partnerlusmudel Eesmärk on korrastada pikaajalise hoolduse süsteem, et ennetada ja
vähendada pikaajalise hoolduse vajadust ning leevendada lähedaste
hoolduskoormust.
11. Puude (raskusastme) tuvastamise Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus on vastu võetud 2000
aluspõhimõtete ja puudega isikute aastal ja ei vasta täna
sotisaaltoetuse enam reaalsele vajadusele. Projekti eesmärk on:
maksmise aluste uuendamine • Puude tuvastamine on eraldiseisev sotsiaalteenus
• Puude tuvastamise aluspõhimõtted on selged, õiguslikult üheselt
arusaadavad; metoodiliselt sarnased üle sihtrühmade
• Sotsiaaltoetuse maksmine on eraldiseisev sotsiaalteenus
• Toetuste maksmise alused on täpsustatud (sihipärane,
eesmärgipärane, vajadustele vastav)
• Erinevad teenused on lahti seotud puude raskusastme
tuvastamisest
• On esitatud seaduse muutmise ettepanekud SOMile koos esmaste
võimalike mõjuanalüüsidega
12. Rahvusvahelise kaitse taotlejate Eestisse saabunud rahvusvahelise kaitse taotlejatele on tagatud
majutusteenuse sh erakorralise inimväärikas ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas oleb teenus
massirände valmisoleku tagamine
13. COVID kriisiga toimetulek ja sellest Projekti eesmärk on töö, sotsiaal ja tervise valdkonna kaudu toetada
väljumine Eesti edukat ja jätkusuutlikku toimetulekut COVID-19 kriisiga ning
sellest kriisist väljumist.
14. COVID kriisiga toimetulek ja sellest Projekti eesmärk on töö, sotsiaal ja tervise valdkonna kaudu toetada
väljumine Eesti edukat ja jätkusuutlikku toimetulekut COVID-19 kriisiga ning
sellest kriisist väljumist.
15. Terviseameti lao teenuse Eesmärk on, et vaktsiinid on ladustatud korrektselt, turvaliselt,
ümberkorraldamine kindlustuskaitsega ning vaktsiinide väljastamise teenus on
korraldatud nii, et teenuse osutaja tellib COVID ja kalendervaktsiinid
läbi elektroonse tellimiskeskkonna ja tellimus tuuakse
teenuseosutajale kohale
16. Terviseameti lao teenuse üleandmine Eesmärk on personali, õigusruumi ja töösolevate protsesside
EHK-le ettevalmistamine üleandmiseks
17. Perearsti konkursside teenuse Eesmärk on personali, õigusruumi ja töösolevate protsesside
üleandmine EHKle ettevalmistamine üleandmiseks
18. Laborite üleandmine VTL-ile Eesmärk on personali, õigusruumi ja töösolevate protsesside
ettevalmistamine üleandmiseks
19. Töövaidluste lahendamine Töövaidluskomisjoni roll on suunata pooli probleemi lahendamisele,
töövaidluskomisjonis eesmärgiga ühisosa leidmisele ja õigusrahu saavutamisele sel viisil, et pooled ei
saavutada õigusrahu ja peaks enam vaidlust jätkama kohtus või pärast kokkuleppe
leppimine ehk vaidlusse sattunud saavutmist protsessis osaleva inimese jaoks negatiivse teemaga edasi
inimeste vaimne tasakaal ja heaolu tegelema
20. Tööinspektsioon annab erinevaid Tööinspektsioon annab nii ennetavalt kui täpsustavalt selgitades
infokanaleid kasutades, koostöös võimalikult palju ja arusaadavat informatsiooni töölepingu seaduse
Sotsiaalministeeriumi ja teiste seotud muudatuste kohta, mis aitaks õigeaegselt
asutustega selgitused töösuhetes töösuhte osapooltel saada enda jaoks vajalikku infot, et tagada
kehtivate uute reeglite kohta sotsiaalset turvatunnet ja tööelus hakkamasaamine. Samuti
selgitatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid, toetamaks
töövõimekao ennetamist
21. Riikliku järelevalve läbiviimine Tööinspektsioon viib läbi oma pädevuse piires riiklikku- ja
tööõigusalaste õigusaktide nõuete haldusjärelevalvet
täitmise üle (töösuhete,
töökeskkonna ja töötervishoiu ning
tööohutuse vaates)
22. COVID kriisiga toimetulek ja sellest Projekti eesmärk on töö, sotsiaal ja tervise valdkonna kaudu toetada
väljumine Eesti edukat ja jätkusuutlikku toimetulekut COVID-19 kriisiga ning
sellest kriisist väljumist.
23. Teaduslike hinnangute andmine Euroopa
Komisjoni müügiloaga ravimitele
24. Teaduslikud hinnangud ravimitele
25. Uued kohustused, protseduurid,
järelevalvepraktika muutus
26. Järelevalve korraldamine
27. COVID kriisiga toimetulek ja sellest Projekti eesmärk on töö, sotsiaal ja tervise valdkonna kaudu toetada
väljumine Eesti edukat ja jätkusuutlikku toimetulekut COVID-19 kriisiga ning
sellest kriisist väljumist.
28. Personaalmeditsiini rakendamine Eestis Personaalmeditsiini IT-lahenduse arendus (nõusolekute infosüsteem,
geneetiliste andmete infosüsteem, geneetiliste riskimudelite halduse
ja seire keskkond, personaalmeditsiini
arvutuskeskkond, personaalsete ravisoovituste keskkond) on
valminud ja on loodud võimekus, et digiteeritud geeniandmeid
kasutades saaks inimestele pakkuda personaliseeritud
tervishoiuteenuseid. Välja on töötatud esmaste taristus
rakendatavate teenuste teenusprotsessid ja teenuste pakkumiseks
vajalik õigusloome. Tervishoiutöötajad on koolitatud ja elanike
teavitamiseks uutest tervishoiuteenustest on koostatud
kommunikatsioonistrateegia. Osalemine presonaalmeditsiini
strateegia loomises.
29. TAI teadustöö Eesti rahva tervise seisund kaardistatud, terviseriskid hinnatud.
Teadustöö annab alusandmed probleemide lahendamiseks, aga ka
olukorra kaardistamiseks.
30. COVID kriisiga toimetulek ja sellest Projekti eesmärk on töö, sotsiaal ja tervise valdkonna kaudu toetada
väljumine Eesti edukat ja jätkusuutlikku toimetulekut COVID-19 kriisiga ning
sellest kriisist väljumist.
31. Andmeaida uue platvormiteenuse Viia andmeladu üle uuele ja kaasaegsele lahendusele.
edasiarendused
32. COVID kriisiga toimetulek ja sellest Projekti eesmärk on töö, sotsiaal ja tervise valdkonna kaudu toetada
väljumine Eesti edukat ja jätkusuutlikku toimetulekut COVID-19 kriisiga ning
sellest kriisist väljumist.
33. Riigireform Sotsiaalministeeriumi Projekti eesmärgiks on toetada töö-, sotsiaal-, laste ja perede ning
valitsemisalas tervise valdkonnas inimkesksemate, kvaliteetsemate ja
jätkusuutlikumate avalike teenuste kättesaadavaust. Selleks tehakse
1. jaanuariks 2023 ettevalmistused töövaldkonna, sotsiaalvaldkonna
ja tervisevaldkonna asutuste korrastamiseks.
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri .…03.2022. a käskkirjaga nr ……
"Sotsiaalministeeriumi ja selle haldusala 2022. aasta tööplaani koostamise,
läbivaatamise ja kinnitamise ning tööplaanide täitmise aruandluse kord"
Lisa 2
Oodatav tulemus Vastutaja
•Tööalasel rehabilitatsiooni teenusel on osalenud 2022. Astangu KRK
aastal vähemalt 20 klienti. direktor
•Sotsiaalselt rehabilitatsiooni teenusel on osalenud 2022.
aastal vähemalt 50 klienti.
•2022. aastal on toiminud vajaduspõhised koolitused ja
nõustamised kutsekoolidele vastuvõtuprotsessi
õppijakeskseks muutmiseks.
Käima on lükatud ametikaartide uuendamise ja nende e- Astangu KRK
lahenduste leidmise projekt: direktor
•läbi viidud hanked;
•disainitud uued ametikaardid;
•kaardistatud e-lahendused.
Haridusliku erivajadusega õppijate kutseõppeasutustes Astangu KRK
õppimise toetamiseks on valmis kutserehabilitatsiooni direktor
teenuse kirjeldus kutseõppeasutuste jaoks, et rohkem HEV
õppijaid saaks kutseõppeasutustes vajalikku tuge ja
teenuseid.
Valminud on analüüs haridusliku erivajadusega õppijate
toetamise problemaatika tuvastamiseks ja kaardistamiseks.
•Keskuse õppijate vaimne tervis on toetatud. Astangu KRK
•Toimunud on 4 vaimse tervise teemalist koolitust direktor
kutsekoolidele.
Välja on töötatud keelekümbluse kohanemiskursus Astangu KRK
muukeelsetele erivajadustega õppijatele, mis toetab noorte direktor
eesti keele oskuse omandamist ning seeläbi suurendab
noorte edasiõppimise väljavaateid.
•Maiks 2022 on töökeskuse mudel (koos rahastusmudeliga) Astangu KRK
loodud ning osapooltele tutvustatud. direktor
•Kaitstud töö teenuse klientide elukvaliteet on tõusnud
vähemalt 2 eluvaldkonnas ning teistel ei toimu elukvaliteedis
langust .
•Kaitstud töö töötubade toodete müügitulu tõuseb aastas
10%.
•Kaitstud töö teenuse jätkumine Astangu Keskuses 2023.
aastal.
•Perehüvitiste e-teenused arendustööd on valmis Sotsiaalkindlustus
•Inimesi on teavitatud PHS muudatustest ja neid on ameti
nõustatud peadirektor
•tehtud on kasutajatoe analüüsid Sotsiaalkindlustus
•valitud on E-teenuse arenduspartner ja analüüsis osalevad ameti
KOVid peadirektor
•e-teenuste arendus on töös.
Viiakse läbi teenuse detailanalüüs ja käivitatakse e-teenuse Sotsiaalkindlustus
arendamine. Loodud on pensioninõustamise teenuse ameti
visioon. peadirektor
Ennetava ja reageeriva järelevalve teostamise põhimõtted, Sotsiaalkindlustus
sh järelevalvete läbiviimise (kaalutlusotsuse) põhimõtted ameti
ning asjakohased ohuprognoosid on juurutatud peadirektor
Seaduse muutmise ettepanekud koos mõju- ja Sotsiaalkindlustus
riskianalüüsiga on esitatud Sotsiaalministeeriumile. ameti
peadirektor
Majutuskeskuse teenuse osutamiseks on sõlmitud leping Sotsiaalkindlustus
vähemalt 100-le kohale, erakorralise sisserände korral on ameti
loodud valmiseolek majutusteenuse osutamiseks sh peadirektor
koostöökokkulepped esmavajalike partneritega (majutus,
medteenus, psühhoemotsionaalne tugi) sõlmitud.
Hoolekandeasutustes ei ole nakkuskoldeid ja nii töötajad kui Sotsiaalkindlustus
kliendid on 90% vaktsineeritud. ameti
peadirektor
Hädaolukorras vajalike tegevuste elluviimine: testimine, Terviseameti
vaktsineerimine, reoveeseire tagamine, peadirektor
tervishoiutoimepidevuse
monitoorimine, regionaalne epiiduuring ja asutuste
nõustamine, riigi nõustamine, COVID strateegiate
monitoorimine ja muutmine
Teenus on ümber korraldatud Terviseameti
peadirektor
Üleandmine on teostatud Terviseameti
peadirektor
Üleandmine on teostatud Terviseameti
peadirektor
Üleandmine on teostatud Terviseameti
peadirektor
Kompromisside ja lepituste osakaal kõikidest vaidlustest on Tööinspektsiooni
vähemalt 25%. Keskmine töövaidlusasja menetlusaeg on 45 peadirektor
päeva.
Iga inimene, sh nii töötaja kui tööandja on teadlik oma Tööinspektsiooni
õigustest, kohustustest, vastutusest ja võimalustest ning peadirektor
teab, kuidas seaduspäraselt ja õigeaegselt käituda.
infotelefonil on vastatud 90% järjekorda jõudnud kõnedest.
75% e-kirjadele on vastatud ühe tööpäeva jooksul.
Järelevalvetoimingutes peetakse kinni Tööinspektsiooni
menetlustähtaegadest, tööandja halduskoormus on peadirektor
mõistlik ning ressursisäästlik, kuid samal ajal on tagatud
rikkumise kõrvaldamine läbi järelkontrolli ning vajadusel
sunniraha rakendamise kaudu.
Tähtaegselt on täidetud vähemalt 75% esitatud nõuetest.
80% tööandjatest, kel on see kohustus, on koostanud Tööinspektsiooni
asjakohased riskianalüüsid peadirektor
Hinnatud on 5 uue ravimi müügiloa taotlust ja jätkatud 2021. Ravimiameti
aastal alustatud 6 ravimi taotluse hindamist peadirektor
Ohutusandmete EL-ülene hindamine – 13 hinnangut Ravimiameti
Ohusignaalide EL-ülene jälgimine – 28 toimeainet peadirektor
Uudsete ravimite klassifitseerimine – 1 (võimalusel)
Uudsete ravimite (st raku-koe ja geeniteraapia ravimid)
teaduslikud hinnangud – 2
Uute ja innovatiivsete ravimite kättesaadavuse tagamine läbi
ravimiuuringute hindamise (eeldame u 60 ravimiuuringu
taotlust) ning Compassionate use programmide (eeldame u
10 taotlust)
Toetatud on EK määruste rakendamist kliiniliste Ravimiameti
ravimiuuringute ja veterinaarravimite valdkonnas. peadirektor
Vaktsiinikahjude hüvitamine - antud on hinnang kõrvaltoime
võimaliku seose kohta
Järelevalve on teostatud järgmistes lõigetes: Ravimiameti
Tarneraskuste seire, asenduste leidmine, uue peadirektor
jälgimissüsteemi kasutuselevõtt. Koostöö SoM-ga
ravimivarude teemal
Labor – prioriteetsena müügiloata ravimite ja apteegis
valmistatavate lasteravimite analüüsid
Ravimite käitlemine hooldekodudes
Ravimiuuringute järelevalve, sh rahvusvaheline, et inimeste
heaolu, õigused ja tervis oleks kaitstud, et uuringute
tulemused korrektsed ja müügiloa saamiseks kõlbulikud
Apteegid – fookuses on nõustamine ja odavamate ravimite
kättesaadavus
Tootjad ja hulgimüüjad – uute käitlejate nõustamine,
plaaniline ja riskipõhine järelevalve
Müügiloata ravimite kasutuslubade meditsiinilise
põhjendatuse hindamine (u 4000 taotlust)
COVID-19 vaktsiinide ja ravimite kõrvaltoimete jälgimine ja Ravimiameti
kokkuvõtete avaldamine (COVID-19 vaktsiinide iganädalase peadirektor
kokkuvõtte avaldamine (50 + kt nädalas)
Taristu on valmis esimeste teenuste pakkumiseks Tervise Arengu
tervishoiusüsteemis. Loodud on personaalmeditsiini Instituudi
pikaajaline visioon. direktor
• Avaldatakse HPV kodutesti pilootuuringu esmased Tervise Arengu
tulemused. Instituudi
• Avaldatakse eelmiste Rahvusvaheline laste ülekaalu direktor
hindamise uuringute (WHO Childhood
Obesity Surveillance Initiative – COSI) analüütiline aruanne.
• Valmib Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu raport.
• Rahvastiku soola tarbimise uuringu raport
• Lõppeb Eesti õpilaste kasvu uuringu (COSI) 2022
andmekogumine.
• Meestega seksivate meeste HIV uuringu raport
• Puukide ja nendega levitatavate haigustekitajate levik
Eestis, 2020 raport.
• Eesti taimetoitluse uuringu raport
• Uuringu „HIV levimuse ja riskikäitumise uuring Tallinna
narkootikumi süstivate inimeste seas“ raport.
• HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine
Eesti noorte hulgas, 2021 a
raport
Vaktsineerimise edendamiseks on loodud teadmistepõhised Tervise Arengu
sekkumisettepanekud ja turunduskampaaniad sh Instituudi
sihtrühmade põhised direktor
Andmeladu on viidud üle uuele kaasaegsele platvormile, mis TEHIK direktor
loob paremad võimalused andmete töötlemiseks ja
väljastamiseks.
Tagatud on asjakohane juhtimisinfo ja statistika nii nakkuse TEHIK direktor
leviku, haiglakoormuse kui vaktsineerituse kohta.
Õigeaegselt ja kvaliteetselt on tehtud COVID-19 IT arendused
Valitsemisala asutuste (Terviseamet, Ravimiamet, TAI, Tervise Arengu
Tööinspektsioon, SKA, Haigekassa, Astangu KRK, EPIF) Instituudi
ülesannete jaotus on muutunud. Terviseameti lao teenuse direktor,
üleandmine EHK-le, perearsti konkursside teenuse Terviseameti
üleandmine EHKle ja laborite üleandmine VTL-ile; peadirektor, Asta
Terviseameti ja Ravimiameti võimalik liitumine; Astangu KRK ngu direktor,
liikumine Haridusministeeriumi valitsemisalasse; Riikliku Tööinspektsiooni
Lepitaja liitumine Õiguskantsleri bürooga ja peadirektor,
töövaidluskomisjonide töö ümberkorraldamine. Ravimiameti
peadirektor