Eelnõu

Riigikantselei 09.03.2022 nr 1-6/2473-1 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmise eelnõu saatmine Riigikantseleisse Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantava te andmete loetelu“ muutmise eelnõu Vabariigi Valitsuse 10.03.2022 istungile arutamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: 1. eelnõu 1 lehel 2. eelnõu seletuskiri 4 lehel Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 09.03.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2022 nr Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 29 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ § 47 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Sotsiaalkindlustusamet annab menetlusandmed isikukoodi andmise menetluse kohta.“. Kaja Kallas peaminister Kristian Jaani siseminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleanta vate andmete loetelu“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus nr 129). Eelnõuga tehakse muudatus Vabariigi Valitsuse määruses nr 129, sest Sotsiaalkindlustusa met hakkab andma menetlusandmeid isikukoodi andmise menetluse kohta. Muudatus on vajalik, sest Sotsiaalkindlustusamet hakkab moodustama isikukoode. Eesmärk on, et Sotsiaalkindlustusa met annaks Eestisse saabuvale sõjapõgenikule kohe esimese kontakti käigus isikukoodi. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]), sama osakonna juhataja asetäitja Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]), sama osakonna nõunik Carolyna Maidla (tel 612 5055, [email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoime taja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Rahvastikuregistri seaduse § 40 lõike 3 punkti 6 kohaselt annab moodustatud isikukoodi isiku andmete esmakordsel rahvastikuregistrisse kandmisel muu avalikku ülesannet täitev asutus või isik oma ülesande täitmisel isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks seaduse või andmekogu põhimääruse alusel. Seega saab rahvastikuregistri seaduse § 40 lõike 3 punkti 6 alusel anda Sotsiaalkindlustusametile õiguse isikukoodi moodustada, kuid selleks tuleb see sätestada siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruses nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“. Samuti tuleb Vabariigi Valitsuse määruses nr 129 sätestada, et Sotsiaalkindlustusamet annab menetlusandmed isikukoodi andmise menetluse kohta. Vabariigi Valitsuse määruse nr 129 paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt annab Sotsiaalkindlustusamet menetlusandmed isikukoodi andmise menetluse kohta. Ühel ajal Vabariigi Valitsuse määrusega nr 129 täiendatakse ka siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määrust nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“, mille kohaselt annab isikule, kelle isikukood tuleb kanda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR), isikukoodi seaduses sätestatud menetluses Sotsiaalkindlustusamet. Seega saab Sotsiaalkindlustusamet anda edaspidi vajaduse korral oma menetluses, sh Eestisse saabuvale sõjapõgenikule esimese kontakti käigus, isikukoodi. Kuna Sotsiaalkindlustusametil võib olla tulevikus vaja anda isikukoodi ka muu seaduses sätestatud menetluse käigus, on sätte sõnastus laiem kui vaid Ukraina sõjapõgenike le isikukoodi andmise võimaldamine. Sotsiaalkindlustusamet on valmis isikukoodide moodustamiseks isikuid ööpäev ringi teenindama. Eelkõige luuakse selleks valmiso lek vastuvõtukeskustes, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres. Praegu moodustaksid isikukoode neile isikutele maakonnakeskuse omavalitsused (edaspidi MK KOV) isikukoodi 1 moodustamise taotluse alusel. Kui anda isikukoodi moodustamise õigus Sotsiaalkindlustusametile, võimaldab see viia menetlust läbi ökonoomsemalt ja kiiremini: isikukood moodustatakse Sotsiaalkindlustusametile juba muus menetluses esitatud andmete ja dokumentide alusel ning isikukoodi vajaja ei pea pöörduma eraldi veel MK KOV-i ametniku poole. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus kehtestatakse, sest Sotsiaalkindlustusamet hakkab rahvastikuregistrile andma menetlusandmeid isikukoodi andmise menetluse kohta ja moodustama isikukoode. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: MK KOV-id Mõju kirjeldus ja olulisus: kehtiva õiguse kohaselt ei saa Sotsiaalkindlustusamet isikukoodi moodustada. Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ muutmisega antakse talle see õigus ning Sotsiaalkindlustusamet hakkab rahvastikuregistrile andma menetlusandmeid isikukoodi andmise menetluse kohta. Seega on MK KOV-ide koormus isikukoodide moodustamisel tulevikus jagatud ka Sotsiaalkindlustusametiga, kellele antakse seaduses sätestatud juhtudel õigus isikukoodi moodustada. Mõju ulatus on keskmine, sest MK KOV-i ametnike töökorralduses võib tulla muudatusi, kuna osa inimesi, kes oleksid tulnud varem isikukoodi taotlema MK KOV-i, saavad edaspidi isikukoodi kohe Sotsiaalkindlustusametist. Samas ei ole muudatused sellised, et oleks tarvidus eriliste kohanemistegevuste järele. Samuti ei ole välistatud, et isikud pöörduvad isikukoodi saamiseks ka edaspidi MK KOV-i. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest isikukoode moodustavad MK KOV-i ametnikud viivad isikukoodi andmise menetlust läbi igal tööpäeval. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest kõik MK KOV-i ametnikud ei vii läbi isikukoodi andmise menetlust. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest muudatus on MK KOV-i ametnikele pigem positiivne, kuna nende koormus on edaspidi isikukoodi andmise menetluses mõnel juhul jagatud Sotsiaalkindlustusametiga. Mõju sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet Kehtiva õiguse kohaselt ei ole Sotsiaalkindlustusametil õigust isikukoodi moodustada. Kuna Ukrainast Eestisse saabuvate sõjapõgenike tõttu on tekkinud vajadus moodustada neile kohe Eestisse saabumisel esimese kontakti käigus isikukood, antakse isikukoodi andmise võimalus ka Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet annab isikule, kelle isikukood tuleb kanda 2 STAR-i, isikukoodi seaduses sätestatud menetluses. Samas ei ole välistatud, et isikud pöörduvad isikukoodi saamiseks ka MK KOV-i. Mõju ulatus on keskmine, sest võib muutuda sihtrühma käitumine, kuid eeldatavasti ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Sotsiaalkindlustusamet peab tagama, et rahvastikuregistrile antakse menetlusandmed isikukoodi andmise menetluse kohta. Mõju avaldumise sagedus on praegu pigem keskmine, sest Ukrainast on Eestisse saabumas suur hulk sõjapõgenikke, kellele tuleb Sotsiaalkindlustusametil isikukood moodustada. Seejärel tuleb anda ka rahvastikuregistrile menetlusandmed isikukoodi andmise menetluse kohta. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest Sotsiaalkindlustusametis ei moodusta isikukoode kõik ametnikud. Seda menetlust viib läbi vaid osa Sotsiaalkindlustusameti ametnikest. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike. Kui tuua esile võimalik negatiivne mõju, võib see olla näiteks Sotsiaalkindlustusameti töökoormuse mõningane kasv ja töökorralduse muudatus. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: igaüks, kellele Sotsiaalkindlustusamet isikukoodi oma menetluses moodustab (sh Ukraina sõjapõgenikud, kelle esimene kontakt Eestisse saabudes on vastuvõtupunk tis Sotsiaalkindlustusamet) Mõju kirjeldus ja olulisus: isikutele, kes Eestisse saabuvad, on muudatus positiivne, sest saabuvatele sõjapõgenikele antakse muudatuse kohaselt kohe Eesti isikukood, mis muudab inimese igapäevaelu Eestis mugavamaks, sest siis on võimalik lihtsalt ja kiiremini kasutada Eestis pakutavaid toetuseid ja teenuseid. Mõju ulatus on suur, sest sihtrühma senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärse lt muutuda, kuna isikud ei pea tulema hiljem isikukoodi taotlemiseks eraldi MK KOV-i. Sotsiaalkindlustusamet peab tagama, et pärast isikukoodi moodustamist antakse rahvastikuregistrile menetlusandmed isikukoodi andmise menetluse kohta. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimesed puutuvad eespool nimetatud muudatusega kokku vaid ühel korral Eestisse sisenedes. Mõjutatud isikute sihtrühm on väike, sest hõlmab isikuid, kes vajavad Eesti isikukoodi, kuid ei saa seda muudes menetlustes, aga puutuvad kokku Sotsiaalkindlustusameti läbiviidava menetluse ga, mis eeldab isikukoodi kandmist registrisse. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on sihtrühma jaoks positiivne. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kulusid ei kaasne. 3 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kuna muudatus on vaja teha kiiresti, ei ole võimalik anda määrusega tutvumiseks enne määruse jõustumist pikemat aega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ei saadetud ministeeriumitele ametlikuks kooskõlastamiseks, sest tegemist on väga kiire eelnõuga. Siseministeerium edastas eelnõu mitteametlikult teadmiseks Sotsiaalministeeriumile, kes andis sätte sõnastusele e-posti teel heakskiidu. 4