Pöördumine

Ly Pärenson Saatja: SM Info Saatmisaeg: kolmapäev, 9. märts 2022 14:30 Adressaat: SM Info Teema: FW: Puuetega elanike õiguste põhiseaduse rikkumise kõrvaldamine ja teenuseosutajate võrdse kohtlemise tagamine vs potentsiaalne ERF toetuse tagastamise oht Eesti riigi poolsete tegematajätmiste tõttu - SHS § 89 muutmise vajadus Manused: Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kulud.pdf; Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kulud_0 (1).pdf; 05.01.2021_nr_STA_4_1.3337_atak.asice; 2022 03 06 SHS § 89 muutmise põhjendused.asice; 17.01.2017 istungi protokoll (2).pdf From: Janno Kell <[email protected]> Sent: Wednesday, March 9, 2022 8:04 AM To: [email protected] Subject: Puuetega elanike õiguste põhiseaduse rikkumise kõrvaldamine ja teenuseosutajate võrdse kohtlemise tagamine vs potentsiaalne ERF toetuse tagastamise oht Eesti riigi poolsete tegematajätmiste tõttu - SHS § 89 muutmise vajadus Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Palun Teie toetust SHS § 89 normi täpsustamise kiirel edasisel menetlemisel. SHS § 89 ebaõnnestunud sõnastuse probleem on lahendamata üle viie aasta ning selle lahendamata jätmisel on väga kurvad tagajärjed puuetega inimeste peredele ning rahalised kohustused Eesti riigile ning mainele. Kui peate oluliseks Eesti vabariigi põhiseaduse põhimõtte järgimist, õigusselguse saavutamist ja puuetega inimeste võrdset kohtlemist on Teil võimalik veel kaasa aidata et need tagajärjed 14.03.2022 toimuval Riigikogu sotsiaalkomisjoni hääletamisel ära hoida. 07.03.2022 toimus Riigikogu sotsiaalkomisjoni istung mille päevakorra p 4. oli Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 SE ettevalmistamine teiseks lugemiseks. Lisateemaks oli kaasamine, mille sisuks juba 2016 aastal õiguskantsleri poolt tõstatatud SHS § 89 ebaõnnestunud sõnastuse muutmise vajadus. 19.01.2022 saatis õiguskantsler Riigikogu sotsiaalkomisjonile kirja (manus igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kulud 0 (1).pdf 322Kb). Väljavõte õiguskantsleri kirjast: 2016. aastal palusin Riigikogu sotsiaalkomisjonil kaaluda sotsiaalhoolekande seaduse § 89 täpsustamise vajadust. Juhtisin tähelepanu, et normi ebaselguse tõttu võib tekkida vaidlus, kas igapäevaelu toetamise teenuse kulud peab katma kohalik omavalitsus või teenuseosutaja. Vaidluse tekkimisel võib abivajaja jääda vajaliku teenuseta (manus igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kulud.pdf 252 KB). 2017. jaanuaris toimunud sotsiaalkomisjoni istungil lubas Sotsiaalministeerium (vt komisjoni istungi protokoll 17.01.2017) probleemi lahendada erihoolekandesüsteemi muudatuste käigus aastal 2018. Paraku nii see ei läinud. Nüüd palub õiguskantslerilt abi inimene, kes tunneb muret, et kui linn ei kata igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks vajaliku ruumi kulusid, võib teenuseosutaja tegevuse lõpetada ja inimesed jääda vajaliku abita. Küsimus on selles, kui palju neist kuludest peab katma kohalik omavalitsus ja milline saab olla teenusesaaja omaosalus. Oli heameel tõdeda et Riigikogu sotsiaalkomisjonis sõna võtnud osapooled (õiguskantsleri nõukoda, Sotsiaalimisteerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Harku vallavalitsus, Saue vallavalitsus ja SA Liikva 1 Päikesekodu) olid kõik üksmeelel et õigusselguse, elanike võrdse kohtlemise ja teenuse osutamise jätkusuutlikkuse huvides tuleb seda õigusnormi täpsustada. Selles osas valitseb üksmeel. Sotsiaalministeerium on lülitanud selle teema oma 2022 VTK-sse mis sisaldab mahukat sotsiaalhoolekande „reformi“ sh SHS § 89 normi sõnastuse muudatust. 2017 aastal korraldas Sotsiaalministeerium meetme „Erioolekande teenuskohtade reorganiseerimine“ mis oli ERF poolt ellukutsutud kaasrahastuse põhimõttel. Uued erihoolekande teenuskohtade rajajad ja teenuseosutajad arvestasid Riigikogu Sotsiaalkomisjoni ja Sotsiaalministeeriumi lubadusega korrastada eeltoodud SHS § 89 normi sõnastus 2018 aastal. Alates 08.03.2021 alustas SA Liikva Päikesekodu meetme „Erihoolekande teenuskohtade rajamine“ raames 30 vaimsete arenguhäiretega ja suure toetusvajadusega inimestele rajatud teenuskohtadel erihoolekandeteenuste osutamist sh autismispektrihäiretega inimestele kellele mujal Eestis erihoolekandeteenuseid puudespetsiifikat arvestades ei soovita osutata. Suureks üllatuseks osutus et Tallina linna Sotsiaal ja Tervishoiuamet otsustas alustada võitlust Eesti riigi sotsiaalsüsteemiga koondades SA Liikva Päikesekodusse teenusele suunatud elanike KOV-id ning asudes neid esindama kasutades tegelike ruumidega seotud kulude mittekatmiseks SHS § 89 normi sõnastust mis annab võimaluse jätta osa ruumidega seotud kuludest katmata, viidates seaduse ebaõnnestuud osale - kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. SA Liikva Päikesekodu on jõudnud seisuohale et arvestades kehtivat SHS § 89 on KOV-idel selleks juriidilises plaanis õigus ning KOV-idel ei ole mingit juriidilist kohustust teha enamat. SHS kehtivas versoonis on see problemaatiline paragrahv sõnastatud järgnevalt : § 89. Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. Eelnevast tulenevalt tegi Tallinna Sotsiaal ja Tervishoiuamet SA Liikva Päikesekodule ettepaneku katta vaid ruumidega seotud kommunaalkulud jättes ruumide kasutamisekulud katmata. Olenemata et Tallinna linn ise oli 05.01.2021 e värskelt otsustanud katta oma allasutuse tugikeskus Käo kulud vajaduspõhiselt, küsides ka teistelt omavalitsustelt SHS § 89 alusel u 5 korda suuremat tasu 1104 eurot kuus. Konkeetse inimese suunamisel SKA poolt teise teenuseosutaja juurde e. teenuseosutaja vahetumisel Käo tugikeskusest Liikva Päikesekodsse oldi valmis katma vaid 236 eurot mis ei kata iseggi mitte kommunaalkulusid ja on vastuolus elanike võrdse kohtlemise põhimõttega (manusena lisatud Tallinna linna Sotsiaal ja Tevishoiuameti määrus 05.01.2021 br STA 4 1.3337 atak.asice 348 KB mis sisaldab otsust, hinnatabelit ja seletuskirja). Eelnev tõendab veelkord et tegemist ei ole KOV-ide jaoks mingi uue või eelarvestamata kuluga vaid sooviga kohelda oma elanikke võrdselt. Vastav kohustus on olnud KOV-idel alates 01.01.2016. Mais 2021 toimus Riigikogu sotsiaalkomisjoni istung kus jäi üheks tegevuseks leida tekkinud kiire lahendus. Kahjuks seda 2021 aasta joosul ei toimunud ning 2021 aastal jäid SA Liikva Päikesekodu ruumide kasutamisega seotud kulud katmata üle 100 000 euro. Arvestades tänaste Eesti erihoolekandeteenuste ”pakettidega” on nende rahastus suurema toetusvajadusega, raskestimõistetava käitumisega ja autismispektriäietega inimeste jaoks erioolekande teenuste väga madal ja on selge et täiendavat tulude puudujääki ruumide tegelike kulude mittekatmisest ei suuda mitte ükski eraõiguslik teenuseosutaja välja kanda. Viimane tingis vajaduse tulla tagasi SHS § 89 normi täpsustamise teema juurde mille tõstatas õiguskantsler 2016 aastal ning mille lubas Sotsiaalministeerium Riigikogu sotsiaalkomisjonile 2018 aastaks lahendada. Õiguskantsler esitas Riigikogu sotsiaalkomisjonile 19.01.2022 kirja palvega leida pikaleveninud SHS § 89 normi täpsustamise võimalus… Väljavõte õiguskantsleri kirjast:…Vabariigi Valitsuse poolt 23. detsembril 2021 Riigikogule sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 510) menetlemise raames. Sotsiaalhoolekande seaduse § 89 muutmist see eelnõu ette ei näe, ent menetluse käigus saaks vajaliku täpsustuse eelnõusse lisada ning sellega lahendada viis aastat tagasi ilmnenud probleemi. See probleem on võimalik lahendada eeltoodud seaduse eelnõu II lugemise käigus kui Riigikogu sotsiaalkomisjon nii otsustab. 07.03.2022 toimunud Riigikogu sotsiaalkomisjonis esitas komisjoni esimees Siret Kotka arvamuse et seda ei tehta ning komisjoni aseesimees Helmen Kütt tõi välja olukorra kiitilisuse 2  nii teenusele suunatud 30 puudega inimese kui teenuseosutaja tegevuse jätkumiseks ning palus selle küsimuse panna hääletamisele mis toimub 14.03.2022. Oleme seisukohal et Riiikogu sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotkas lähtub oma seisukoha kujundamisel eelkõige sotsiaalkaitseministri soovist ja toetusest teha Riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt olukorda stabiliseeriv otsus. Riigikogu sotsiaalkomisjonis tõi nii õiguskantsleri büroo puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Juta Saarevet kui haldusõiguse eksperdist vandeadvokaat Silja Holsmer välja Sotsiaalhoolekande pikaleveninud SHS § 89 muutmise vajaduse ja põhjendused: • Igapäevaelu toetamise teenus on erihoolekandeteenus, mis rahastatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse vahenditest SHS § 89 regulatsioon ei taga ruumidega seotud kulude kandmise kohalike omavalitsuste poolt, mis on vastuolus aluspõhimõttega – isikul on õigus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahenditest erihoolekandeteenusele SHS § 89 regulatsioon, mis annab kohalikule omavalitsusele otsustada igapäeva elu toetamise teenuse kulude koosseisu kuuluva ruumidega seotud kulude tasumise ulatuse, ei vasta põhiseadusest tuleneva seaduslikkuse ning õigusselguse põhimõtetele SHS § 89 regulatsioon, mis annab kohalikule omavalitsusele otsustada igapäeva elu toetamise teenuse kulude koosseisu kuuluva ruumidega seotud kulude tasumise ulatuse, on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega SHS § 89 regulatsioon piirab puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid õigusi SHS § 89 regulatsioon vajab kiireloomulist muudatust Valdkonna õigusasjatundjate ettepanek on: Lähtudes eeltoodust palume seadusandjal vastav isikute õigusi rikkuv olukord lahendada kõrvaldades õigusaktis regulatsiooni, mis võimaldab isikute põhiõiguste rikkumist. Seega on vajalik SHS § 89 muuta vastavalt ning kehtestada SHS § 89 järgnevas redaktsioonis: „Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise.“ (Riigikogu sotsiaalkomisjonile esitatud põhjendus koos näidete ja seletustega on lisatud manusena 2022 03.06 SHS § 89 muutmise põhjendused.asice 32 KB) Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus oleva ning puuetega inimeste ebavõrdset kohtlemist võimaldava seaduse normi muutmine peaks olema nii Sotsiaalministeeriumi, sotsiaalkaitseministri kui Riigikogu sotsiaalkomisjoni prestiizi küsimus. Samuti on oluline lõpetada kestev olukord kus alates 08.03.2021 on jätnud osa KOV-e ruumidega seotud kulud katmata mis on tänaseks toonud kaasa nendele puuetega inimestele erihoolekande teenuse katkemise (võttes lisaks arvesse et alternatiivset teenuseosutajat kuhu eeltoodud puuetega inimesed teenuse katkemisel üle viia Eestis täna ei ole). Mitte ühelgi eraõiguslikul ettevõtmisel ei ole võimalik anda KOV-ide elanikele ruume tasuta kasutada tasudes selle eest igal aastal teenusele peale u 500*30*12 = 180 000 eurot. Sarnane rahaline suurusjärk on tänaseks alates 2021 KOV-ide poolt tasumata ning nii rajatud vaade omanik kui teenuseosutaja on sunnitud ilma jätkusuutliku lahenduse tekkimiseta (SHS § 89 normi täpsustamine) oma tegevuse lõpetama. Teenusele suunatud elanike erihoolekandeteenuste osutamise katkemisele ja kiire uute teenuskohtade ja teenuseosutaja leidmise vajadusele realiseerub SA Liikva Päikesekodu tegevuse lõpetamisel: - Eesti riik peab tagastama 1 020 000 eurot ERF toetust - Eesti riik ei ole täitnud ERF toetusega võetud kohustusi (tagada rajatud teenuskohtade erihoolekandeteenuste rahastamine 20 aasta jooksul kuna SHS § 89 võimaldab KOV- idel tasuda vaid osa ruumidega kuludest) - Maaelu Edendamise Sihtasutuse hinnanguline laenukahju u 1 500 000 eurot (spetsiifiliste, sotsiaaliseloomuliste uute varade müügist saab heal juhul kätte 35-40%) - Teenuskohtade rajamiseks oma (800 000 eurot) vara pantinud puuetega inimeste varad (kodud) realiseeritakse 3 - Teenuskohtade rajamisse panustanud puuetega inimeste perede investeeritud raha ( u 600 000 eurot) kaob varade müügi käigus Kogu ühekordne rahaline kahju on Eesti riigile on hinnanguliselt vähemalt 2 520 000 eurot mis võrdub kõneall oleva seaduse normi täpsustamise korral 30 teenuskoha 15 aasta KOV-ide ruumidega seotud kuludega. Kogu selle loo kõige halvemaks tagajärjeks on Eesti riigi ja Sotsiaalministeeriumi poolne pikaajalise mõjuga sõnum puuetega inimeste peredele – Eesti riik ei oota et puuetega inimeste pered tuleksid sotsiaalsüsteemi arendamisel appi et rajada riigipoolselt koordineetritult oma lastele vajalikud erihoolekande teenuskohad. Loodame siiski et Sotiaalministeerium, sotsiaalkaitseminster ja Riigikogu sotsiaaalkomisjon suudan hinnata kavandatava otsuse kogumõju ja teha parima valiku. Juhul kui siisi realiseerub olukord kus Riigikogu sotsiaalkomisjon ei otsusta algatada SHS § 89 sõnastuse muutmist (sotsiaalkaitseminster ei toeta) ning ei teki õigusselguslikku ja järjepidevaks majanduslikuks tegutsemiseks vajalikku olukorda (stabiliseeriv seis) on SA Liikva Päikesekodu eelitatud alternatiivina valmis alustama Sotsiaalministeeriumiga ja/või Riigi Tugiteenuste Keskusega koheseid konsultatsioone SA Liikva Päikesekodu üleandmiseks osapoolele kellel on tõendatult majanduslik võimekus võtta SA Liikva Päiesekodu tegevus üle ja anda rajatud ruumid KOV-ide elanike kasutusse tasuta. Huvi ja/või vastava osapoole puudumisel lõpetab SA Liikva Päikesekodu oma tegevuse. Janno Kell SA Liikva Päikesekodu E-post: [email protected] Telefon: +372 5043172 www.liikvapaikesekodu.ee 4 Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokoll nr 112 Tallinn, Toompea Teisipäev, 17. jaanuar 2017 Algus 13.00, lõpp 14.00 Juhataja: Helmen Kütt Protokollija: Terle Kask Võtsid osa: Monika Haukanõmm, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Maris Lauri, Liina Kersna, Tiina Kangro, Jüri Jaanson, Dmitri Dmitrijev, Heidi Barot (nõunik), Helgi Kundla (nõunik), Aimi Kaldre (nõunik-sekretariaadijuhataja) Kutsutud: Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna riigimeetmete juht Maarja Krais-Leosk ja õiguskantsleri nõunik Kärt Muller (1. päevakorrapunkti juures) Päevakord: 1. Õiguskantsleri kiri igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kulude kohta. 2. Riigikogu otsuse „Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu algatamine. 3. Kollektiivsete pöördumiste „Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud“ ja „Ravikanep tuleb patsientidele reaalselt kättesaadavaks teha“ arutelude ettevalmistamine. 1. Õiguskantsleri kiri igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kulude kohta. Kärt Muller selgitas, et õiguskantsleri poole pöördus Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda seoses valla elanikele osutatud igapäevaelu toetamise teenuse kulude katmisega. Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda osutab teenust Jõhvi vallas, kuid mitte ainult Jõhvi valla elanikele, vaid ka ümberkaudsete valdade elanikele, nt Mäetaguse vallale. Tekkinud on olukord, kus Mäetaguse vald ei ole nõus tasuma Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koja kasutuses olevate ruumidega seotud kulude eest ulatuses, milles teenuseosutaja seda vajalikuks peab ning teeb seda oluliselt väiksemas mahus, kui nt Jõhvi vald. Kui Jõhvi valla ja Mäetaguse valla makstav liita, ei tule teenuseosutaja omadega välja. Kärt Muller lisas, et Mäetaguse vald tugineb oma seisukohas sotsiaalhoolekande seaduse §-le 89, milles on kirjas, et kulude katmine toimub kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on igapäevaelu toetamise teenuse rahastamine riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud ülesanne. Riik suunab inimese teenusele ja tasub teenuse osutamise kulud ning kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise, kuid seda üksnes kohaliku omavalitsuse  2 kehtestatud ulatuses. Samas ei täpsusta seadus, kas ruumidega seotud kulude katmise peab kehtestatud ulatuses enda peale võtma teenuseosutaja tegevuskohajärgne kohalik omavalitsus või iga kliendi elukohajärgne kohalik omavalitsus. Maarja Krais-Leosk märkis, et ministeeriumil on plaanis üle vaadata kogu erihoolekande süsteem. Hetkel on käimas disainiprotsess ning 2018. aastal on kavas välja töötada eelnõu tervele erihoolekande süsteemile, mille hulgas saab lahendada ka antud probleemi. Komisjoni liikmed nõustusid ministeeriumi seisukohaga vaadata antud probleem tervikuna käimasoleva erihoolekande reorganiseerimise protsessis üle. 2. Riigikogu otsuse „Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu algatamine. Viktor Vassiljev tegi ettepaneku lükata edasi Riigikogu otsuse „Eesti Haigekassa nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu algatamine. Helmen Kütt selgitas, et läbirääkimised Reformierakonna ja Keskerakonna vahel fraktsioonide esimeeste tasemel ei ole jõudnud tulemuseni ning pani hääletusele ettepaneku lükata seaduse eelnõu algatamine järgmiseks nädalaks edasi. Otsustati: 2.1 Lükata seaduse eelnõu algatamine järgmiseks nädalaks edasi (P 5; V 4). Poolt: Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Tiina Kangro, Dmitri Dmitrijev, Helmen Kütt. Vastu: Monika Haukanõmm, Maris Lauri, Liina Kersna, Jüri Jaanson. 3. Kollektiivsete pöördumiste „Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud“ ja „Ravikanep tuleb patsientidele reaalselt kättesaadavaks teha“ arutelude ettevalmistamine. Helmen Kütt selgitas komisjonile kollektiivse pöördumise menetlemise korda. Seejärel märkis ta, et Riigikogu juhatuse otsusega võeti 10. novembril menetlusse Elver Loho algatatud kollektiivne pöördumine „Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud Riigikogule“ ning 8. detsembril Erakonna Eestimaa Rohelised poolt algatatud kollektiivne pöördumine „Ravikanep tuleb patsientidele reaalselt kättesaadavaks teha“. Mõlemad kollektiivsed pöördumised otsustas Riigikogu juhatus edastada menetlemiseks sotsiaalkomisjonile. 2016. aastal on sama sisuga pöördumisi mitmel korral arutatud ka õiguskomisjonis. Otsustati: 3.1 Pöördumised „Kanepituru parema reguleerimise ettepanekud“ ja „Ravikanep tuleb patsientidele reaalselt kättesaadavaks teha“, millised Riigikogu juhatus edastas menetlemiseks sotsiaalkomisjonile, kuulata ühiselt ära 7. veebruari komisjoni istungil (konsensus – Helmen Kütt, Monika Haukanõmm, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Maris Lauri, Liina Kersna, Tiina Kangro, Jüri Jaanson, Dmitri Dmitrijev). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Helmen Kütt Terle Kask Juhataja Protokollija KÄSKKIRI 05.01.2021 nr STA-4/1 Käo Tugikeskus hindade kehtestamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 4 ja Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 määrusega nr 33 „Teenuse ja kauba hinna kehtestamine linna asutustes“ § 3 lg 1 p 2 alusel otsustan: 1. Kehtestada alates 01.01.2021 Käo Tugikeskuses hinnad alljärgnevalt: Number Nimetus M/Ü Hind Kä KM määr Lõpphind ibemaks % uta 1.1 Päevahoiuteenus lapsele kuu 883,00 Ei ole ma 883,00 ksustata v käive 1.2 Päevahoiuteenuse tegevus- ja kuu 18,00 Ei ole ma 18,00 hooldusvahendite tasu lapsele ksustata v käive 1.3 Igapäevaelu toetamise teenus päevase päev 59,00 Ei ole ma 59,00 teenusena (kuni 10 h päevas, tööpäevadel) ksustata v käive 1.4 Igapäevaelu toetamise teenus päevase päev 51,00 Ei ole ma 51,00 teenusena (kuni 10 h päevas, tööpäevadel) ksustata Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega v käive 1.5 Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja ööpäev 100,00 Ei ole ma 100,00 nädalahoiuteenusena (üle 10 h teenus) ksustata v käive 1.6 Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja päev 18,00 Ei ole ma 18,00 nädalahoiuteenusena (alla 10 h teenus) ksustata Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega v käive 1.7 Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja ööpäev 48,00 Ei ole ma 48,00 nädalahoiuteenusena (üle 10 h teenus) ksustata Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega v käive 1.8 Igapäevaelu toetamise päeva- ja ööpäev 6,00 Ei ole ma 6,00 nädalahoiuteenusena teenusekasutaja ksustata omaosalus (üle 10 h teenus) v käive 1.9 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga päev 93,00 Ei ole ma 93,00 isikutele ksustata v käive 1.10 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga päev 36,00 Ei ole ma 36,00 isikutele Sotsiaalkindlustusameti ksustata suunamisotsusega v käive  2. Tunnistada alates 01.01.2021 kehtetuks 18.08.2015 käskkirja nr STA-4/39 punkt 1.5 ja 01.03.2018 käskkiri nr STA-4/12. 3. Tunnistada alates 01.02.2021 kehtetuks 03.09.2010 käskkirja nr 1.-1/40 lisas 1 kehtestatud Käo Tugikeskuse hinnad järgmiste teenuste osas: "Väljaspoolt Tallinna täiskasvanute päevahoiuteenus" ja "Väljaspoolt Tallinna lapse päevahoiuteenus". 4. Hinnad avalikustatakse Tallinna linna veebilehel teenuste andmekogus. 5. Käskkirja on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Raimo Saadi Juhataja Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)  Lisa 1 Hinnatabel Number Nimetus M/Ü Hind Käi KM määr Lõpphind bemaksuta % 1. Päevahoiuteenus lapsele kuu 883,00 Ei ole mak 883,00 sustatav käive 2. Päevahoiuteenuse tegevus- ja hooldusvahendite tasu kuu 18,00 Ei ole mak 18,00 lapsele sustatav käive 3. Igapäevaelu toetamise teenus päevase teenusena (kuni 10 päev 59,00 Ei ole mak 59,00 h päevas, tööpäevadel) sustatav käive 4. Igapäevaelu toetamise teenus päevase teenusena (kuni 10 päev 51,00 Ei ole mak 51,00 h päevas, tööpäevadel) Sotsiaalkindlustusameti sustatav suunamisotsusega käive 5. Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja ööpäev 100,00 Ei ole mak 100,00 nädalahoiuteenusena (üle 10 h teenus) sustatav käive 6. Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja päev 18,00 Ei ole mak 18,00 nädalahoiuteenusena (alla 10 h teenus) sustatav Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega käive 7. Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja ööpäev 48,00 Ei ole mak 48,00 nädalahoiuteenusena (üle 10 h teenus) sustatav Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega käive 8. Igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenusena ööpäev 6,00 Ei ole mak 6,00 teenusekasutaja omaosalus (üle 10 h teenus) sustatav käive 9. Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga isikutele päev 93,00 Ei ole mak 93,00 sustatav käive 10. Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga isikutele päev 36,00 Ei ole mak 36,00 Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega sustatav käive Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)  Seletuskiri Lähtudes Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 määruse nr 33 "Teenuse ja kauba hinna kehtestamine linna asutustes" § 3 lg 1 p 2 ja Käo Tugikeskuse direktori 10.12.2020 esitatud taotlusest nr 1-5/81, kehtestatakse Käo Tugikeskuse uued teenuste hinnad. Käesoleval hetkel ei osuta Käo TK enam täisealistele teenusekasutajatele päevahoiuteenust ja intervallhoiuteenust. Käo TK osutab täisealistele raske- ja sügava liitpuudega ja intellektipuudega isikutele erihoolekandeteenuseid ja rehabilitatsiooniteenuseid ning lastele päevahoiuteenust ja rehabilitatsiooniteenuseid. Samuti on muutunud osaliselt Käo Tugikeskuse (edaspidi Käo TK) teenuste nimetused, mida täna osutatakse. Uute teenuste hindade kehtestamine on eelkõige vajalik seetõttu, et need vastaks tegelikele kuludele teenuste osutamisel ning kulusid katavad väljaspool Tallinna elavate teenusekasutajate elukohajärgsed omavalitsused võrdselt Tallinna linna teenuse kasutajatega. Kohalik omavalitsus on vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 89 sättele kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. Käo TK osutab igapäevaelu toetamise teenust suurema personalibaasiga kui sotsiaalhoolekande seaduses on sätestatud. Sihtgrupi abivajadust arvestades ei ole seaduses sätestatud töötajate ja teenusekasutajate suhtarvuga võimalik tagada vajalikku kõrvalabi, hooldust ja järelevalvet ning kvaliteetset teenuse osutamist. Käo TK palub kinnitada alates 01.01.2021 uued teenuste hinnad tulenevalt Käo TK välja töötatud kulumudelile järgmiselt: * Päevahoiuteenuse hind ühe lapse kohta 883 € üks kuu; Hetkel kehtiv päevahoiuteenuse hind lastele on 600 € kuus, mis on kehtestatud 2006. aastal, eurodesse ümber arvestatud 2010. aastal ja ei vasta enam tegelikele kuludele. Uue hinna kehtestamise aluseks on 2020. aastal koostatud Käo TK teenuste kulumudel. Teenus toetab lapse hariduse omandamist põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes Käo Tugikeskusega samal aadressil asuvas MTÜ Inimeselt Inimesele Käo Põhikoolis. Lapsele on tagatud kõrvalabi, hooldus ja järelevalve kogu päeva jooksul, ajavahemikul 7.45 - 17.00, kuueliikmelises rühmas, kus on kolm tegevusjuhendajat. Lapsevanemale on loodud tingmused tööle asumiseks ja hoolduskoormuse vähendamiseks. Lapse päev on sisustatud vaheldusrikka struktureeritud võimetekohase tegevusega. * Päevahoiuteenuse tegevus- ja hooldusvahendite tasu lapsele 18 € üks kuu; Hetkel kehtiva teenuse nimetus "Tegevus- ja õppevahendid lapsele" muudetakse vastavalt "Päevahoiuteenuse tegevus- ja hooldusvahendite tasu lapsele", kuna vastab tegelikule teenuse sisule. Hetkel kehtiv hind 10 € kuus muudetakse 18 € kuus. Tegevus- ja hooldusvahendite hinna tõus on vajalik parema teenuse osutamise keskkonna ja vahendite tagamiseks. Käo TK kasutab erinevaid arendavaid vahendeid (suhtlustahvlid, kommunikaatorid), igapäevaselt hooldusvahendeid (pesukindad, desovahendid, pesuvaht ja -kreem) ja tegevusvahendeid. Teenusekasutajate omaosalus on vajalik, kuna laste teenuse kasutamist ei kompenseeri Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) erinevalt täiskasvanute teenusest. Kuna Käo TK ei osuta enam täisealistele teenusekasutajatele päevahoiuteenust ja intervallhoiuteenust on vajalik kehtestada uued igapäevaelu toetamise teenuse hinnad. Hindade kehtestamise aluseks on Käo Tugikeskuses 2020. aastal koostatud kulumudel, lisaks on arvestatud SKA poolsete erinevate suunamisotsustega. Igapäevaelu toetamise teenuse päevastel teenustel on riiklik osalus oluliselt väiksem kui päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul. Arvestades eeltoodut kehtestatakse Käo TK poolt järgmised uued teenused: * Igapäevaelu toetamise teenus päevase teenusena (kuni 10 tundi päevas, tööpäevadel) 59 € üks päev; Sellise hinnaga teenust on võimalik kasutada isikul, kellel ei ole SKA suunamisotsust. Teenuse eesmärk on tagada teenuse kasutaja parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng läbi psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste toetamise. Tegevus toimub koostöös teenusekautaja ja tema lähikondsetega, hõlmab ka lähivõrgustiku nõustamist. Teenusekasutajale on tagatud kõrvalabi, hooldus ja järelevalve kogu päeva jooksul, ajavahemikul kell 7.30 - 17.00, kuni kuueliikmelises rühmas kolme tegevusjuhendajaga. Vastavalt Käo TK kulumudelile on teenuse hind ühes kuus 1 185 €. * Igapäevaelu toetamise teenus päevase teenusena (kuni 10 tundi päevas, tööpäevadel) SKA suunamisotsusega 51 € üks päev; Teenus on suunatud kliendile, kellele on väljastatud SKA poolt igapäevaelu toetamise teenuse päevase teenusena suunamisotsus. Suunamisotsus tuleneb osutatava teenuse liigist, mis on riiklikult kehtestatud ning millele on juhised, nimetused ja rahastuse määranud Sotisaalkindlustusamet (hinnatabeli punktid 1.5 - 1.8). Teenuse eesmärk on tagada teenusekasutaja parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng läbi psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste toetamise. Tegevus toimub koostöös teenusekasutaja ja tema lähikondsetega, hõlmab ka lähivõrgustiku nõustamist. Käo TK osutab päevast teenust igapäevaelu toetamise teenuse suunamisotsusega vastavalt teenusekasutaja vajadusele. Teenuse osutamiseks vajalik minimaalne tundide maht kuus on 4 tundi. Kui tunde on vähem, siis SKA finantseerib vaid osaliselt teenust. Teenusekasutajale on tagatud kõrvalabi, hooldus ja järelevalve kogu päeva jooksul ajavahemikul kell 7.30 - 17.00 kuni kuueliikmelises rühmas kolme tegevusjuhendajaga. Aktiivne tegevus toimub sellel ajavahemikul, kuid teenusele saabutakse ja lahkutakse erinevatel aegadel, mistõttu teenusekasutajate vastuvõtt ja ära saatmine, arvestatakse samuti teenuse osutamise aja sisse. Kuna teenusekasutajad viibivad teenusel ajaliselt erinevalt, ei saa aega nii täpselt määratleda ja kasutatakse mõistet "kuni". Vastavalt Käo TK kulumudelile on teenuse hind 1 185 € kuus. SKA tasub suunamisotsusega kliendi eest asutusele ühes kuus 155 € teenuse hinnast. Kuna SKA poolt tasutav summa katab 3 teenuspäeva kuus, hakatakse kohal käidud päevade eest tasu küsima alates 4. päevast. * igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (üle 10 tunni teenus) 100 € ööpäev; Teenust hinnaga 100 € ööpäev saab kasutada teenusekasutaja, kellel puudub riiklik suunamisotsus või on lisaks SKA poolt finantseeritavale 23 ööpäevale kuus vajadus teenust kasutada rohkem päevi. Sel juhul peab 100 % ehk 100 € ööpäeva eest maksma teenusekasutaja või väljaspool Tallinna kliendi puhul tema elukohajärgne kohalik omavalitsus. Teenusekasutajale on tagatud kõrvalabi, hooldus ja järelevalve kuni 24 tundi ööpäevas. Teenust osutatakse kliendile, kellel ei ole SKA suunamisotsust igapäevaelu toetamise teenuse päeva- ja nädalahoiuteenusele Käo TK. Vastavalt Käo TK kulumudelile on teenuse 23 ööpäeva hinnaks 2 434 €, sellest 6 € öö eest (s.o. kuni 23 ööd summas kuni 138 € kuus) on teenusekasutaja omaosalus. SKA finantseeritava 23 ööpäeva hinnale lisaks peab ka teenusekasutaja maksma omaosalust, mille suurus on 6 € üks öö. Kui teenusekasutaja ööbima ei jää, siis omaosalustasu ei rakendu. * Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (alla 10 tunni teenus) SKA suunamisotsusega 18 € üks päev; Teenus on suunatud kliendile, kellele on väljastatud SKA poolt päeva- ja nädalahoiuteenuse suunamisotsus, kui klient ei soovi kasutada teenust öisel ajal. Erinevus hinnatabeli punktis 1.4 ja 1.6 vahel on see, et hinnatabeli punktis 1.4 nimetatud teenus on SKA poolt suunamisega päevasele teenusele ja hüvitatakse kuni 155 € kuus ning hinnatabeli punktis 1.6 nimetatud teenus on SKA suunamisega päeva- ja nädalahoiuteenusele ja kui kasutatakse teenust alla 10 h päevas, hüvitab SKA teenuseosutajale 41 € päevas. Vastavalt Käo TK kulumudelile on päevase teenuse hind ilma suunamisotsuseta 59 € päev. SKA maksab päeva- ja nädalahoiuteenuse suunamisotsuse alusel kliendi eest 41 € kuni 10 tunnise teenuse kasutamise eest (59 - 41=18 €). Seega tuleb täiendavalt tasuda 18 € päeva eest teenusekasutajal või KOVil. * Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (üle 10 tunni teenus) SKA suunamisotsusega 48 € ööpäev; Käo TK kulumudelile tuginedes on teenuse täishinnaks 2 434 € ühes kuus. Teenusekasutajad, kellel on SKA päeva- ja nädalahoiuteenuse suunamisotsus ja nad kasutavad üle 10 h teenust ühes päevas, siis nende eest tasub SKA asutusele kuni 1 196 € kuus (s.o. 23*52 €/päev) ning teenusekasutaja tasub omaosalusena 6 € öö eest. Ühe ööpäeva maksumuseks kujuneb 48 €. Teenusekasutajale on tagatud kõrvalabi, hooldus ja järelevalve 24 tundi ööpäevas, kuni 23 ööpäeva kuus. * Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena teenusekasutaja omaosalus (üle 10 tunni teenus) 6 € öö; Hetkel kehtiv teenuse nimetus "Igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenuse majutusteenus" muudetakse "Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena teenusekasutaja omaosalus (üle 10 tunni teenus)". Teenuse hinda rakendatakse igapäevaelu toetamise teenuse päeva-ja nädalahoiuteenuse (üle 10 h teenuse) puhul, kui teenusekasutaja jääb ööbima (ka SKA suunamisega sama teenuse puhul). Teenust on võimalik kasutada Käo TK majutusüksuses, kus on tagatud kõrvalabi, järelevalve ja juhendamine erihoolekandeteenuse osutamiseks kvalifitseeritud töötaja poolt. Omaosalus on teenusekasutaja poolt teenuseosutajale makstav tasu majutusega seotud kulude eest. * Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga isikutele 93 € üks päev; Teenus on suunatud SKA suunamisotsuseta kliendile. Sihtgrupile vastavuse peab olema SKA tuvastanud ja isik võib olla SKA-s teenuse järjekorras, kuid pole veel riiklikku suunamist saanud. Teenusekasutajale on tagatud kõrvalabi, hooldus ja järelevalve viiel tööpäeval nädalas, keskmiselt 20 tööpäeval kuus, ajavahemikul kell 7.30 - 17.00, kuni kuueliikmelises rühmas kolme tegevusjuhendajaga. Autistidele on tagatud lisaks neljas tegevusjuhendaja, kes võimaldab neile individuaalseid tegevusi rühmast väljas. Vastavalt Käo TK kulumudelile on teenuse täishinnaks 1 859 € kuus. * Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga isikutele SKA suunamisotsusega 36 € üks päev;  SKA tasub isiku eest kuni 1 132 € kuus, mis tähendab, et kohaliku omavalitsuse osaluseks jääb jagatuna keskmiselt 20 tööpäevaga kuus 36 € kohal käidud päeva eest. Selle teenuse puhul selgub esmasel kokkuleppel kliendiga ja vajadusel täiendavalt hindamise käigus, kas see osa, mida SKA ei finantseeri, tasub teenusekasutaja või KOV või on jagatud mingil määral see osa. See fikseeritakse lepingutes. Hindade kujundamisel on kasutatud Tallinna Linna Finantsteenistuse analüütik Tarmo Kadaku abi teenuste kulumudeli koostamisel. Kulumudeliga on võimalik eraldi täiendavalt tutvuda. Teenuste hinnad koosnevad järgnevatest komponentidest: rühma personali tööjõukulu ja keskkond; rühmaruumi kulud (kulum, kommunikatsioonid, hooldus, heakord, valve, sisustus, tegevusvahendid); tugikulud (administratsiooni ja tugispetsialistide tööjõukulu, nende töövahendid, nende ruumide ülalpidamiskulud, sisustus); majutusruumi kulud (sh sisustus). Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) Riigikogu sotsiaalkomisjon 6 . märts 2022 Sotsiaalhoolekande seaduse § 89 muutmise vajaduse põhjendused Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõtlikud seisukohad sotsiaalhoolekande seaduse § 89 muutmise kiireloomulisest vajadusest. Igapäevaelu toetamise teenus on erihoolekandeteenus, mis rahastatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse vahenditest Igapäevaelu toetamise teenus on erihoolekandeteenus, mis vastab sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 87 sätestatule. SHS § 72 lg 1 kohaselt erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule osutatavat erihoolekandeteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti eelarve kaudu, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt ning HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021014" \l "para89" \t "_blank" SHS §-s 89 sätestatud juhul s.o. ruumidega seotud kulu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt. Seega tuleneb kehtivast õigusest üheselt ja arusaadavalt, et igapäevaelu toetamise teenust rahastatakse riigi ning kohaliku omavalitsuse vahenditest. SHS § 89 regulatsioon ei taga ruumidega seotud kulude kandmise kohalike omavalitsuste poolt, mis on vastuolus aluspõhimõttega – isikul on õigus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahenditest erihoolekandeteenusele SHS § 89 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. Vastav sõnastus on viinud olukorrani, kus kohalikud omavalitsused kehtestavad regulatsiooni suvaõiguse alusel, mille tulemusel ruumidega seotud kulud kaetud ei ole. Eeltoodu on omakorda viinud sellele, et puudega isikule ei ole tagatud igapäevaelu toetamise teenuse osutamine riigi ning kohaliku omavalitsuse vahenditest, mis on selges vastuolus SHS’s toodud põhimõttega – puudega isikul on õigus teenust saada riigi ja kohaliku omavalitsuse vahenditest. SHS § 89 regulatsioon , mis annab kohalikule omavalitsusele otsustada igapäeva elu toetamise teenuse kulude koosseisu kuuluva ruumidega seotud kulude tasumise ulatuse , ei vasta põhiseadusest tuleneva seaduslikkuse ning õigusselguse põhimõte te le Riigikohus on selgitanud, et sõ ltumata sellest, kes sotsiaalhoolekande ülesannet täidab, on põhiõiguste realiseerumise ja põhiseaduse põhiprintsiipide elluviimise kohustatud lõppkokkuvõttes tagama seadusandlik võim . See tähendab, et sotsiaalhoolekandelise abi osutamiseks peab olema seadustes asjakohane regulatsioon, ülesande täitmiseks tuleb tagada piisavad rahalised vahendid, samuti peab selle täitmise üle olema korraldatud järelevalve ning õigustatud isikule tagatud tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks. Omavalitsusüksus ei tohi kehtestada teenuse saamise õigusele piiranguid, mis välistavad abi andmise neile inimestele, kellele seadus kohustab abi osutama, või anda abi seaduses sätestatust vähem. Praegusel juhul on aga SHS §-s 89 antud kohalikele omavalitsustele pädevus kehtestada regulatsioon, mis võimaldab teatud ulatuses välistada ruumidega seotud kulude katmise. SHS § 89 regulatsioon, mis annab kohalikule omavalitsusele otsustada igapäeva elu toetamise teenuse kulude koosseisu kuuluva ruumidega seotud kulude tasumise ulatuse, on vastuolus võrdse ko htlemise põhimõttega Kuivõrd seadus näeb üheselt ette, et igapäeva elu toetamise teenus on teenuse saajale tagatud riigi ning kohalike omavalitsuste vahenditest, siis regulatsioon, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel vastavat kohustust täita osaliselt ning valikuliselt, on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Tallinna linn on kehtestanud regulatsiooni kulude hüvitamise ulatusest, mis ei kohaldu Tallinna linna enda asutuste poolt osutatavatele teenustele. Eeltoodu on viinud olukorrani, kus Tallinna linn ja teised teenust saavate elanike KOV-id katavad Tallinna linna asutuse s.o. Käo Tugikeskuse l e teenusega seotud kulude eest 1104 eurot ning Tallinna linna all asutus eks mitteoleva erihoolekande teenuse osutaja ( näiteks SA Liikva Päikesekodu) kulude eest 236 eurot (79% vähem!), mis ei kata isegi k ommunaalkulusid . Esiteks koheldakse ebavõrdselt puuetega inim esi sõltuvalt sellest, millise teenuse osutaja juurde igapäevaelu toetamise teenust osutatakse ja seda olukorras, kus seadus näeb ette teenuse osutamise ilma SHS fikseeritud isiku omaosalust ületava kulu tasumiseta . Teiseks koheldakse ebavõrdselt teenuse osutajaid hüvitades sama teenusega soetud kulud sõltuvalt teenuse osutaja isikust, mitte aga konkreetsest inimesest ja tema teenindamiseks vajalikest kriitilistest kuludest lähtuvalt. SHS § 89 regulatsioon piirab puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid õigusi Konventsiooni artikkel 4 näeb ette, et o salisriigid kohustuvad tagama ja edendama kõigi puuetega inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mis tahes diskrimineerimiseta puude alusel . Selle eesmärgi saavutamiseks kohustuvad osalisriigid muuhulgas vastu võtma kõiki asjakohaseid seadusandlikke, halduslikke ja muid meetmeid, et tagada konventsioonis tunnustatud õiguste teostamine ning võtma vastu kõiki asjakohaseid meetmeid, kaasa arvatud seadusandluses, et muuta või tühistada olemasolevad seadused, määrused, tavad ja praktikad . Konventsiooni artikkel 19 kohaselt osalisriigid tunnistavad kõigi puuetega inimeste võrdset õigust elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid ning võtavad tõhusaid ja asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puuetega inimestel seda õigust täielikult teostada ning soodustada nende täielikku kogukonda kaasamist ja selles osalemist. Vaieldamatult teenib vastavat eesmärki igapäeva elu toetamise teenus ning olukorras, kus vastuolulise regulatsiooni tõttu võetakse isikult võimalus igapäevelu toetamise teenusele, on tegemist konventsiooni põhimõtete rikkumisega . SHS § 89 regulatsioon vajab kiireloomulist muudatust Õiguskantsler on juba 2016.a esile toonud, et SHS § 89 ei vasta selles osas normi selguse ja piiritletuse nõudele ning teinud ettepaneku normi muuta. Seega on käesolevaks hetkeks möödunud rohkem kui viis aastat vastavast ettepanekuks ning mistahes mõistlikud tähtajad õigusselguse tagamiseks ning isikute põhiõiguste kaitseks on möödunud ja vajalik on viivitamatu regulatsiooni muudatus. Samuti on õiguskantsler palunud veelkord oma 19.01.2022 Riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas SHS § 89 sätet täpsustada viitega, et sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu on praegu Riigikogu menetluses (SE 510) ning Riigikogul on võimalik menetluse käigus muuta ka seaduse § 89 . Praeguse regulatsiooni tulemusel on kannatanuteks ühiskonna ü he haavatuma grupi s.o. puuetega inimeste ja nende perede õigus ed ja seda olukorras, kui puuetega inimesed on põhiseaduse § 28 kohaselt riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Lähtudes eeltoodust palume seadusandjal vastav isikute õigusi rikkuv olukord lahendada kõrvaldades õigusaktis regulatsiooni, mis võimaldab isikute põhiõiguste rikkumist. Seega on vajalik SHS § 89 muuta vastavalt ning kehtestada SHS § 89 järgnevas redaktsioonis: „ Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise .“. Juhul kui eeltoodule vaatamata jäetakse SHS §-s 89 ilmne õigusvastane regulatsioon kõrvaldamata, seab Riigikogu sotsiaalkomisjon puuetega isiku d olukorda, kus ainukeseks võimaluseks on pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole , mi s nõuab isikutel t märkimisväärset ajalist ning rahalist ressursi ega pruugi olla isikutele kättesaadav . Lugupidamisega Janno Kell SA Liikva Päikesekodu SA Päikesekodu Teenused OÜ Liikva Tähekodu SA Autismifond ” Toetan Erilist Elu ” Siret Kotka Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 19.01.2022 nr 7-6/220082/2200385 Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kulud Lugupeetud Siret Kotka 2016. aastal palusin Riigikogu sotsiaalkomisjonil kaaluda sotsiaalhoolekande seaduse § 89 täpsustamise vajadust. Juhtisin tähelepanu, et normi ebaselguse tõttu võib tekkida vaidlus, kas igapäevaelu toetamise teenuse kulud peab katma kohalik omavalitsus või teenuseosutaja. Vaidluse tekkimisel võib abivajaja jääda vajaliku teenuseta. 2017. jaanuaris toimunud sotsiaalkomisjoni istungil lubas Sotsiaalministeerium (vt komisjoni istungi protokoll) probleemi lahendada erihoolekandesüsteemi muudatuste käigus aastal 2018. Paraku nii see ei läinud. Nüüd palub õiguskantslerilt abi inimene, kes tunneb muret, et kui linn ei kata igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks vajaliku ruumi kulusid, võib teenuseosutaja tegevuse lõpetada ja inimesed jääda vajaliku abita. Küsimus on selles, kui palju neist kuludest peab katma kohalik omavalitsus ja milline saab olla teenusesaaja omaosalus. Vabariigi Valitsus esitas 23. detsembril 2021 Riigikogule sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 510). Sotsiaalhoolekande seaduse § 89 muutmist see eelnõu ette ei näe, ent menetluse käigus saaks vajaliku täpsustuse eelnõusse lisada ning sellega lahendada viis aastat tagasi ilmnenud probleemi. Õiguskantsleri ametkond on valmis vajaduse korral asja sotsiaalkomisjoni istungil selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Juta Saarevet 693 8446 [email protected] Helmen Kütt Teie nr Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Riigikogu Kantselei Meie 14.12.2016 nr 7-5/161308/1605151 [email protected] Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kulud Lugupeetud Helmen Kütt Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) näeb ühe erihoolekandeteenusena ette inimese igapäevaelu toetamise teenuse.1 Õiguskantslerini jõudnud juhtumil ilmnes, et teenuse kättesaadavust võib takistada teenuse rahastamist reguleeriva SHS § 89 kohaldamine viisil, mis vajalikke kulusid ei kata. Selleks, et ükski teenust vajav inimene ei jääks abita ning teenuse osutaja tasuta, tuleb SHS §-i 89 täpsustada. SHS järgi on igapäevaelu toetamise teenuse rahastamine riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud ülesanne. Riik (Sotsiaalkindlustusamet) suunab inimese teenusele ja tasub teenuse osutamise kulud. Kohaliku omavalitsuse üksus peab SHS § 89 järgi tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise, kuid seda üksnes kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. Seadus ei täpsusta, kas ruumidega seotud kulude katmise peab kehtestatud ulatuses enda peale võtma teenuseosutaja tegevuskohajärgne kohalik omavalitsus või iga kliendi elukohajärgne kohalik omavalitsus. Samas sõltub just sellest, kas teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud saavad tegelikult kaetud või mitte, ning kes peab need tasuma. Seda enam, et seadus ei näe võimalust nõuda teenust saavalt inimeselt kulude katmisel osalemist ka siis, kui ta on võimeline ise täielikult või osaliselt teenuse eest tasuma.2 Kui asuda SHS § 89 normi volitust sõnastuslikult tõlgendades seisukohale, et kulud tasub ja nende ulatuse määrab kindlaks iga kliendi elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus, ei pruugi selline tulemus katta teenuseosutaja ruumikulusid. See mõjutab lõppastmes teenuse abivajajani jõudmist. Näiteks kui ühe teenuseosutaja juures saavad teenust erinevatest kohaliku omavalitsuse üksustest pärit kliendid, on normi sellisel tõlgendusel igal kohalikul omavalitsusel SHS § 89 järgi õigus määrata kindlaks kulude katmise ulatus. See toob kaasa olukorra, kus üks kohaliku 1 § 87. Igapäevaelu toetamise teenus (1) Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. 2 Vrdl § 73. Isiku omaosalus (1) Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest.  2 omavalitsuse üksus peab põhjendatuks katta kulusid summas x, teine summas y ja kolmas summas z. Teenuseosutaja vaatenurgast valitseb pidev ebakindlus, kas x, y ja z liitmisel saavad kulud kaetud. Täpselt selline olukord on tekkinud Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Kojal suhetes Mäetaguse vallaga, kes soovib kulusid katta oluliselt väiksemas mahus, kui nt Jõhvi vald. Kui Jõhvi valla ja Mäetaguse valla makstav liita, ei tule teenuseosutaja omadega välja. Tõlgendades SHS §-i 89 nõnda, et norm kohustab ruumidega seonduvaid kulusid kandma ja reguleerima teenuseosutaja tegevuskohajärgset kohalikku omavalitsust, tekib aga probleem kulude sissenõudmisega teistelt kohaliku omavalitsuse üksustelt, kelle elanikud igapäevaelu toetamise teenust kasutavad. SHS § 5 ei anna kohaliku omavalitsuse üksusele alust nõuda nende kulude katmist, kuna tegu pole vältimatu abi või väljaspool oma rahvastikuregistrisse kantud elukohta viibivale isikule osutatud abiga. Seetõttu jääksid ruumidega seotud kulud teenuseosutaja tegevuskohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kanda täies ulatuses ka siis, kui teenust ei kasuta ükski selle valla või linna elanik või neid on vähe. Sellisel kujul oleks norm vastuolus kohaliku omavalitsuse garantiiga ning põhimõttega, et iga linn ja vald hoolitseb oma abivajajate eest ise. Kuna SHS § 89 sõnastuse avar volitus ei anna kohaliku omavalitsuse üksusele juhiseid ega tingimusi kaetavate kulude ulatuse kindlaksmääramisel, ongi kahjuks võimalik eelkirjeldatud tulemus, kus kehtestatud ulatuses tegelikke kulusid katta pole võimalik. SHS § 89 ei anna ka täit selgust, kas väljundiks oleks volikogu või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 alusel antav üldakt (määrus) või linna- või vallavalitsuse igakordne üksikotsustus. SHS § 89 ei vasta selles osas normi selguse ja piiritletuse nõudele. Palun sotsiaalkomisjoni hinnangut, kas SHS § 89 näol on tegelikult tegemist riigi enesele võetud ülesandega või on tegu ikkagi kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud kohaliku ülesandega, mille eest tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tasuda ning seda teha ulatuses, mis katab teenuseosutaja tegelikud kulud. Kui tegu on kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandud kohaliku ülesandega, peab selle täitmiseks olema piisavalt raha. Sellise rahastamissüsteemi kindlustamine on riigi kohustus. Kui leiate, et norm vajab täpsustamist, palun teavitage sellest ka õiguskantslerit. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: õiguskantsleri vastus Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Kojale Kärt Muller 693 8418 [email protected] Helen Kranich 693 8446 [email protected]