dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
VäikehangeAvalik

Väikeost "Kaugtöö välisriikide praktika analüüs"

Sotsiaalministeerium · 9. märts 2022
Viit
1.9-7.1/893-1
Registreeritud
9. märts 2022
Dokumendi liik
Väikehange
Funktsioon
1.9 Riigivara valitsemine
Sari
1.9-7.1 Riigihangete dokumendid (väikeostude pakkumused, protokollid, memod, kirjavahetus)
Toimik
1.9-7.1/2022
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎väikeost_kaugtöö analüüs.pdf569 KB

Sisu (failidest)

Väikeost „Kaugtöö välisriikide praktika analüüs“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Eva Põldis, telefon 626 9196, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: 29 999 eurot Hankelepingu kestus: kuni 32 nädalat 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Hanke objektiks on uuringu „Kaugtöö välisriikide praktika analüüs“ läbiviimine. 2.3. Uuringu eesmärk on analüüsida välisriikide praktikat kaugtöö kasutamise ja kaugtööd soodustavate meetmete osas. Uuringu tehniline kirjeldus, sh uurimisküsimused ja uuringu metoodika on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 1). 2.4. Uuringu läbiviimise ajakava: 2.4.1. uuringu lõpparuande esitamine hankijale hiljemalt 26. nädala viimasel tööpäeval lepingu sõlmimisest arvates. Hankija tutvub uuringu lõpparuandega ja vajadusel esitab ettepanekud parandamiseks ja täiendamiseks kümne tööpäeva jooksul; 2.4.2.uuringu üleandmine-vastuvõtmine hiljemalt 32. nädala viimasel tööpäeval lepingu sõlmimisest arvates. 2.5. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 4). 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkujal (uuringu koostajal) peab olema: 3.1.1. kõrgharidus; 3.1.2. teadmised töövaldkonnast; 3.1.3. hankelepingu esemega sarnas(t)e töö(de) teostamise kogemus. Hankelepingu esemega sarnaseks tööks peetakse töö- ja sotsiaalvaldkonna uuringuid/analüüse, milles on kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid; 3.1.4. kui uurimisrühmas on rohkem kui üks liige, siis iga ekspert ei pea vastama kõigile kehtestatud nõuetele ning iga nõude jaoks ei pea olema eraldi uurimisrühma liiget – uurimisrühm peab vastavustingimused täitma tervikuna. 3.2. Pakkuja peab pakkumuses esitama uurimisrühma liikmete CVd ja temaatiliselt seotud publikatsioonide loetelu ning vabalt sõnastatud selgitused selle kohta, millised punktid neis dokumentides tõestavad ülalnimetatud pädevuste ja kogemuste olemasolu. 3.3. Pakkumus peab vastama tehnilisele kirjeldusele (lisa 1) kõigi seal esitatud punktide osas. Pakkuja esitab pakkumuse kirjelduse viisil, mis võimaldab hankijal kontrollida selle vastavust tehnilisele kirjeldusele. 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse maksumuse vormi (lisa 2); 1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed. 1 4.2.2. juriidilisest isikust pakkuja esitab koos pakkumusega (eraldi digikonteineris) volikirja oma esindamiseks juhul, kui pakkumusele pakkuja esindajana alla kirjutanud isik(ud) ei ole äriregistri B-kaardile kantud juhatuse liikmed, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust; 4.2.3.ühispakkumuse korral ühispakkujate esindaja volikirja; 4.2.4. nägemuse uuringu eesmärgist ja sisust, lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest; 4.2.5. täpsemad uurimisküsimused ning uuringu andmekogumise ja -analüüsi meetodite kirjelduse koos ülevaatega allikatest, mida minimaalselt analüüsi hõlmatakse lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest; 4.2.6. uuringu läbiviimise detailse aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega koos vastutajate nimedega, kui pakkumuses osaleb mitu isikut. Kui tegevused kestavad mitu nädalat, siis peab see aja- ja tegevuskavast nähtuma. Kava tuleb esitata lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest; 4.2.7. uuringu riskide ja nende maandamise meetmete kirjelduse. Selle koostamisel tuleb lähtuda tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest; 4.2.8. uurimisrühma liikmete CV-d. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 1.04.2022 kell 12:00. 4.6. Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. 4.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 5.4. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.5. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.6. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 5.7. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.8. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. 5.9. Edukaks tunnistatakse hindamiskriteeriumite (lisa 3) alusel suurima punktisumma saanud pakkumus. 5.10. Pakkumuse hindamiskriteeriumid on: 5.10.1. pakkumuse sisu – 90% (sh 35% pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust, 35% analüüsi metodoloogia, 10% analüüsi läbiviimise detailine aja- ja tegevuskava, 10% analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus); 5.10.2. pakkumuse maksumus – 10%. 5.11. Kui vastavaks on tunnistatud ainult üks pakkumus, siis omistatakse pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ning pakkumuse sisulist hindamist hindajate poolt ei toimu. 6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 2 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Väikeostu dokumendi lisad: Lisa 1. Hankeeseme tehniline kirjeldus Lisa 2. Pakkumuse maksumuse vorm Lisa 3. Hindamiskriteeriumid Lisa 4. Lepinguprojekt (töövõtulepingu eritingimused) 3 Lisa 1 Hankeeseme tehniline kirjeldus 1. Analüüsi/uuringu probleemistik ja analüüsi ülesanded Viimastel aastatel on kaugtöö tegemine Eestis oluliselt kasvanud, seda eriti COVID-19 kriisi mõjul. Kui 2019. aastal tegi kaugtööd 17,7% hõivatutest, siis 2020. aastal vastavalt 23,8% ja 2021. aasta esimesel poolaastal juba ligi 30% hõivatutest2. Sama ajal on mitmeid riike, kus kaugtöö tegemine on märksa enam levinud kui Eestis (nt Soome, Rootsi, Taani, jt)3. Euroopa Komisjon ja Eurofound4 on hinnanud, kui palju riigi töökohtadest võimaldavad teha kaugtööd. Eesti kohta on hinnatud, et ligikaudu 35% Eesti töökohtadest on oma iseloomult sellised, mis võimaldaksid kaugtööd teha, samas kui tegelik kaugtöö tegijate osakaal on märksa väiksem. Kaugtööl on mitmeid võimalikke positiivseid külgi, nagu parem töö- ja pereelu ühitamine, nii töötaja kui tööandja kulude kokkuhoid (nt väiksemad kulud transpordile, kontori ülalpidamisele jms), töökohtade loomine maapiirkondades ja vähenenud töövõimega inimeste aktiivsem kaasamine tööellu. Samuti võib kaugtöö vähendada pendelrännet töö- ja kodukoha vahel, hoides nii ressursse kokku. Teiselt poolt on kaugtöö laiem levik üha enam päevakorrale tõstnud ka kaugtööga kaasnevad riskid ning väljakutsed tööandjatele ja töötajatele ohutuse ja töötajate tervise kaitse tagamisel. Kaugtööga kaasnevad võimalikud riskid on näiteks suurenenud töö intensiivsus, tööstress, pikad tööpäevad ja sund olla tööandjale 24/7 kättesaadav, töö- ja eraelu piiride hägustumine ning sotsiaalne ja professionaalne eraldatus. Samuti võib väljakutseks olla ohutu ja tervist hoidva töökoha kujundamine. Kaugtöö laiema levikuga seoses võib suureneda töötamine välisriigist ja sellega kaasneb vastupidi kulude suurenemine. Seega on üha suurem vajadus pöörata tähelepanu kaugtööga seotud riskidele ja probleemide lahendamisele. Strateegias „Eesti 2035“5 on seatud eesmärgiks toetada kaugtöö tegemise võimalusi. Samuti tuuakse uues Heaolu arengukavas aastataks 2023-20306 välja vajadus toetada paindlikke töö tegemise viise, sealhulgas luues sobivad võimalused kaugtöötamiseks. Kaugtöö leviku toetamist tuuakse välja ka mitmetes teistes strateegilistes dokumentides (nt Eesti digiühiskond 20307, Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsvõime tõstmise teekaart 2021-20238). Seetõttu on oluline analüüsida, kas ja milliseid kaugtööd tegemist toetavaid meetmeid oleks võimalik rakendada. Uurimisküsimused Uuringu eesmärk on anda ülevaade erinevates riikides kaugtöö kasutamise levikust enne ja pärast kaugtööd puudutavaid reforme. Samuti antakse ülevaade rakendatud meetmetest seoses kaugtööga ning antakse ülevaade nende sekkumiste võimalikest positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest nende riikide kogemust analüüsinud ekspertide hinnanguil. Võimalusel antakse ülevaade ka võtetest, mida on kasutatud või planeeritakse kasutada kaugtöö soodustamise positiivsete mõjude võimendamiseks ja võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks. Uuring koosneb seitsmest uurimisülesandest. Toetudes dokumendianalüüsile ja ekspertide hinnangutele tuleb anda ülevaade välisriikide: I kaugtöö tegemise statistika kohta. Sh tuleb selgitada, kui palju tehti kaugtööd erinevates sektorites ja ametikohtadel (ja muudes asjakohastes tööealise elanikkonna lõigetes) enne ja kui palju pärast riigi sekkumisi kaugtöö edendamiseks; 2 Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring. 3 Eurostat, Euroopa tööjõu-uuring. 4 European Commission (2020). Teleworkability and the COVID-19 crisis: a new digital divide? Kasutatud 15.02.2022, https://ec.europa.eu/jrc/sites/default/files/jrc121193.pdf 5 Strateegia „Eesti 2035“. Kasutatud 15.02.2022, https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid 6 Sotsiaalministeeriumi töödokument. Arengukava on koostamise järgus. 7 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (2021). Eesti digiühiskond 2030. Kasutatud 15.02.2022, digiuhiskond_2030_arengukava.pdf (mkm.ee) 8 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (2021). Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsvõime tõstmise teekaart 2021-2023. Kasutatud 15.02.2022, https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Lisa-1-Eesti-ettevo%CC%83tluskeskkonna- konkurentsvo%CC%83ime-to%CC%83stmise-teekaart-2021-2023-1.pdf 4 II kaugtöö edendamise ajendite (k.a loodusressursside kasutamise piiramise, keskkonnakaitse) kohta, mis motiveerisid sekkumist; III sekkumisest, mida kasutati kaugtöö edendamiseks (sh meetmete detailne kirjeldus, meetmete rakendamise protsess, millisele sihtrühmale on meetmed suunatud jms. Meetmete hulka tuleks arvestada töötingimuste, töökeskkonna, maksupoliitilised jms meetmed ning kaardistada nii regulatiivseid (õiguslikud muudatused) kui mitteregulatiivseid meetmeid (nt juhendid, kampaaniad, erinevad töötajaid ja/või tööandjaid toetavad meetmed)); IV sekkumise positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest mh nii töötajatele kui ka tööandjatele ning loodusressursside kasutamisele9; V sekkumiste rakendamisele järgnenud väljakutsetest ning sellest, milliseid järgnevaid, täiendavaid ja korrigeerivaid sekkumisi riigid on rakendanud või planeerivad rakendada kaugtöö korraldamisel. VII tuleb teha hankijale ettepanekuid kaugtöö edendamiseks Eestis, sh nii regulatiivsete kui ka mitte- regulatiivsete vahenditega, arvestades valitud riikide õppetunde. Pakkuja ülesanne on pakkumuses täpsustada uurimisküsimused lähtuvalt uuringu eesmärgist ja oma visioonist. Lõplikud uurimisküsimused kooskõlastab uuringu tegija hankijaga enne vastava uurimisülesandega töö alustamist. Samuti peab pakkuja arvestama, et uuringu käigus võivad – vastavalt teadmiste lisandumisele – täieneda ja täpsustuda uurimisülesanded. Sellisel juhul lepivad hankija ja töö teostaja neis muudatustes jooksvalt kokku. 2. Analüüsi/uuringu metoodika Uuringu metodoloogiline lähenemine kombineerib dokumendianalüüsi ja ekspertintervjuusid. 1. Dokumendianalüüs (rahvusvahelised uuringud, teadusartiklid, muud riiklikke meetmeid kirjeldavad dokumendid jm) Pakkuja ülesanne on kaardistada välisriikide olukord, riikliku sekkumise ajendid, rakendatud meetmete iseloom ja selle mõjud, tuginedes rahvusvahelisele statistikale, teadusartiklitele, uuringuraportitele, strateegilistele dokumentidele ja muudele dokumentidele, mis riikide olukorda ja rakendatud meetmeid kirjeldavad. 2. Poolstruktureeritud intervjuud valitud riikide ekspertidega Pakkuja viib läbi valimisse valitud riikide ekspertidega intervjuud lauaanalüüsiga saadud tulemuste täpsustamiseks ning täiendava informatsiooni kogumiseks. Välisriigid, millele fokusseeritakse (neid peaks olema vähemalt 4-5) peavad olema sellised, kus on viimase kümnendi jooksul rakendatud enim huvipakkuvaid kaugtöö soodustamise meetmeid. Samuti on oluline, et need riigid poleks Eestist sedavõrd erinevad, et nende kogemuse ja heade tavade Eesti oludesse kohaldamine oleks ebatõenäoline. Pakkumuses tuleb pakkujal esitada oma esialgne visioon sellest, millistele kriteeriumitele tuginedes riikide valik tehakse. Lõplik riikide valik kooskõlastatakse hankijaga pärast lepingu sõlmimist arutelu käigus. Pakkumuses tuleb kirjeldada ja põhjendada allikate kogumise strateegiat, millele lauaanalüüsil plaanitakse toetuda. Samuti tuleb selgitada, kui palju ja millise valdkonna eksperte plaanitakse intervjueerida. Peamine on saavutada valitud allikate ja meetoditega andmete küllastumine. Ka andmeanalüüsi põhiprintsiipe tuleb pakkujal pakkumuses selgitada. Lõplik uuringu metoodika lepitakse kokku hanke võitnud pakkuja ja hankija vahel. 3. Analüüsi/uuringu tulem ja väljund Uuringu tulemusena valmib raport koos metoodika kirjeldusega. 9 Näiteks: kas kaugtöö tegemine on vähendanud pendelrännet? Kuivõrd on riikides täheldatud probleemi, et kaugtöö soodustamisel on tekkinud töötajatel ühe töökoha asemel kaks töökohta, mõlemad töökohad on vaja sisustada (arvutid, ergonoomiline töökoht jm) ja seetõttu kulu keskkonnale ei vähene vaid hoopis suureneb? 5 Lisaks tuleb hankijale üle andja uuringu käigus kogutud andmed umbisikustatud kujul (intervjuude transkriptsioonid jms). Uuringu tegija tutvustab uuringu tulemusi seminari vormis hankijale ja vastavalt vajadusele kuni kolmel korral huvigruppidele. 4. Analüüsi/uuringu ajakava Hankelepingu kestus on kuni 32 nädalat. Dokumendianalüüsi osa esitamine: 19. nädala viimasel tööpäeval hankelepingu sõlmimisest Lõpparuande (hõlmab nii dokumendianalüüsi kui intervjuude analüüsi) esitamine: 26. nädala viimasel tööpäeval hankelepingu sõlmimisest. Lõpparuande esitamise järgselt vaatab hankija töö üle ja esitab vajadusel ettepanekud ning uuringu tegija teeb vajalikud parandused. Lisaks tutvustab uuringu tegija uuringu tulemusi seminari vormis hankijale ja vastavalt vajadusele kuni kolmel korral huvigruppidele. Uuringu üleandmine-vastuvõtmine: 32. nädala viimasel tööpäeval hankelepingu sõlmimisest. Pakkumuses tuleb esitada detailne ajakava tegevuste lõikes nädalase täpsusega, arvestades lõpparuande esitamise ja tööde lõplikku üleandmise-vastuvõtmise tähtaega. Ajakavas tuleb ära märkida koosolekud, kus oodatakse hankija panust. Kui pakkumuses osaleb mitu isikut, tuleb aja- ja tegevuskavas täpsustada, kes millise tegevuse eest vastutab. Lisaks tuleb pakkumuses esitada uuringu läbiviimisega kaasnevate riskide hindamise ja nende maandamise meetmete kirjeldus. Riskid hindamisel tuleb hinnata riskide esinemise tõenäosust ning välja tuua riskide maandamise meetmed koos vastutajatega. 5. Projekti vastavus T&A tegevuse tunnustele (uudsus, loomingulisus, ettemääramatu tulemus, süstemaatilisus, ülekantavus ja/või korratavus) − Uudne. Varem pole viidud läbi uuringut, mis analüüsiks välisriikide kaugtöö edendamiseks rakendatud reforme eesmärgiga koguda õppetunde kaugtöö edendamiseks Eestis. Seega on uuringu eesmärk uudne. Hankija hinnangul on uudne ka fookuse seadmine nõnda, et tuuakse välja seoseid kaugtöö edendamise ja loodushoiu vahel. − Loominguline. Hankija määrab uurimisülesanded, kuid ei sõnasta uurimisküsimusi. Pakkuja visioonist sõltub nii välisriikide valik, mille kogemusi analüüsitakse, intervjueeritavate ekspertide arv ja nende professionaalne taust kui ka intervjuuküsimused. Hankija ei välista, et töö käigus ja teadmiste täienedes täpsustuvad uurimisküsimused, millele vastuseid otsitakse. − Ettemääramatu tulemusega. Ülal loetletud pakkuja loominguvabadusest tulenevalt on hankijal võimatu ette näha uuringu metodoloogilisi valikuid, rääkimata uuringu tulemustest. − Süstemaatiline. Kõik esialgsed metodoloogilised valikud peavad olema pakkumuses selgitatud ja põhjendatud. Need peavad olema loogilised ja moodustama terviku, mille eesmärk on materjali küllastumine. Kõik lõplikud valikud dokumenteeritakse raportis. − Ülekantav ja/või korratav. Kuna metodoloogilised valikud dokumenteeritakse ja muudetakse kõigile kättesaadavaks on uuring põhimõtteliselt korratav. Selle soovitused ei ole otseselt ülekantavad teistele riikidele, kus samuti planeeritakse kaugtöö süsteemset edendamist, kuid need võivad siiski informeerida nende riikide poliitikakujundajate valikuid; seda enam, et kokkuvõte koostatakse ka inglise keeles. 6. Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Projekti tulemused (sh eesti- ja ingliskeelsed kokkuvõtted) avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 6 Uuringu tulemused on sisendiks Sotsiaalministeeriumile kaugtöö alase poliitika kujundamisel ja tegevuste planeerimisel. Lisaks Sotsiaalministeeriumile saavad projekti tulemustest kasu Tööinspektsioon, tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid ning laiemalt kõik töötajad ja tööandjad, keda kaugtöö teemad puudutavad ja kes saavad kasu projekti tulemuste alusel väljatöötatud poliitikameetmetest. 7 Lisa 2 Pakkumuse maksumuse vorm 1.9-7.1/893-1 Pakkuja üldandmed Pakkuja nimi/ärinimi Pakkuja isikukood/registrikood Pakkuja elukoht/juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Juriidilise isiku puhul pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Juriidilise isiku puhul pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) Füüsilise isiku puhul pakkumuse maksumus brutosummana Füüsilise isiku puhul pakkumuse kogumaksumus kogukuluna, mis sisaldab tasult arvestatavaid makse ja makseid (brutotasu+sotsiaalmaks+töötuskindlustusmakse + II samba kogumispensioni makse, kui isik on sellega liitunud): 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. 8 Lisa 3 Hindamiskriteeriumid 1. Pakkumuse maksumus – 10 punkti Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: 1. madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (10); 2. järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima pakkumuse väärtus : (jagatud) hinnatava pakkumuse väärtus x (korda) kriteeriumi osakaal (10). Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 2. Tehniline lahendus – 90 punkti Pakkumuse tehnilist lahendust hinnatakse nelja alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas tehnilise lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2.1–2.4 kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel. 2.1. Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust – 35 punkti Analüüsi eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud selgelt ja põhjendatult ning 35 punkti vastab hankija ootustele (s.t pakkuja ja hankija mõistavad eesmärki ja sisu ühtemoodi). Pakkuja pakub välja olulisi täiendusi/muudatusi, mida hankija ei osanud algsesse ülesandepüstitusse lisada ning esitatu ületab hankija ootusi. Analüüsi eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud selgelt ning põhjendatult, 25 punkti ning vastab hankija ootustele (s.t pakkuja ja hankija mõistavad eesmärki ja sisu ühtemoodi). Pakkuja ei paku välja omapoolseid täiendusi. Analüüsi eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja see vastab üldjoontes 15 punkti hankija ootustele. Hankijal tekivad pakkumuses esitatu põhjal pakkuja arusaama kohta uuringu eesmärgist ja sisust üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised. Analüüsi eesmärk ja sisu on kirjeldatud üldsõnaliselt ning hankijal tekivad mitmed 5 punkti põhimõttelised küsimused selles osas, kas pakkuja ja hankija saavad uuringu eesmärgist ja sisust ühtemoodi aru. Projekti ülesehitus ja sisu on ebaselge. Analüüsi eesmärgi ja sisu kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke ja/või 1 punkti ebatäpsusi. Projekti ülesehituse ja sisu kirjeldus on ebaselge, millest selgub, et pakkujal on puudulik arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust. Nende kirjeldus ei vasta hankija vajadustele. 2.2 Analüüsi metodoloogia – 35 punkti Analüüsi läbiviimise metodoloogia kirjeldusest nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi 35 punkti mõelnud ja lahti kirjutanud. Välja on toodud iga uurimisülesande all konkreetsed uurimisküsimused. Andmeallikad ja andmekogumise ja -analüüsi meetodid, mida plaanitakse kasutada, on põhjendatud, toetavad üksteist ning on rakendatavad. Pakutu sisaldab lähenemisi, mida hankija ei nõudnud. Pakutu ületab hankija ootuseid. Analüüsi läbiviimise metodoloogia kirjeldusest nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi 25 punkti mõelnud ja lahti kirjutanud. Välja on toodud iga uurimisülesande all konkreetsed uurimisküsimused. Andmeallikad ja andmekogumise ja -analüüsi meetodid, mida plaanitakse kasutada, on põhjendatud, toetavad üksteist ning on rakendatavad. Pakutu vastab hankija ootustele, kuid ei ületa ootusi. 9 Analüüsi läbiviimise metodoloogia on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ja 15 punkti vastab üldjoontes hankija ootustele. Välja on toodud iga uurimisülesande all konkreetsed uurimisküsimused. Andmeallikad ja andmekogumise ja -analüüsi meetodid, mida plaanitakse kasutada on põhjendatud, toetavad üksteist ning on rakendatavad. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatud metodoloogia kirjelduse osas üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised. Analüüsi läbiviimise metodoloogia ei ole piisavalt läbi mõeldud ning arusaadavalt 1 punkti kirjeldatud. Välja ei ole toodud kõikide uurimisülesannete juures konkreetseid uurimisküsimusi. Kasutatavate andmeallikate, andmekogumise ja -analüüsi meetodite kirjeldus on pinnapealne. Hankijal tekkis pakkumuses esitatud metodoloogia kirjelduse, k.a andmeallikate osas hulgaliselt küsimusi ning pakkumusest ei nähtu, kuidas pakutud metodoloogiaga täidetakse projekti eesmärki. 2.3. Analüüsi läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava – 10 punkti Aja- ja tegevuskava on esitatud nõuetekohaselt. Läbiviidavad tegevused on nädalase 10 punkti täpsusega selgelt ja põhjalikult lahti kirjutatud. Iga tegevuse juures on märgitud vastutaja(d). Hankija hinnangul on pakutud aja- ja tegevuskavaga võimalik tagada hankelepingu kvaliteetne täitmine. Aja- ja tegevuskava on esitatud nõuetekohaselt. Läbiviidavad tegevused pole nädalase 5 punkti täpsusega lahti kirjutatud ja/või iga tegevuse juurde ei ole märgitud vastutaja(id). Hankijal tekib küsimus, kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada hankelepingu kvaliteetne täitmine. Aja- ja tegevuskava on esitatud, kuid selles esineb olulisi puudujääke, mis puudutab 1 punkti tegevuste kestust ja/või vastutajaid. Puudujääkide tõttu tekib hankijal suur kahtlus hankelepingu täidetavuse osas. 2.4. Analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus – 10 punkti Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis 10 punkti võivad analüüsi läbiviimise käigus ette tulla. Välja pakutud maandamismeetmed on realistlikud ning selgelt ja arusaadavalt põhjendatud. Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad analüüsi 5 punkti läbiviimise käigus ette tulla. Esitatud riskid pole ammendavad või on välja pakutud maandamismeetmeid kirjeldatud üldsõnaliselt. Hankijal pole võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud. Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud üldsõnaliselt üksikuid analüüsi läbiviimisega seotud 1 punkti probleeme ja riske. Puudulik on ka kirjeldus riskide maandamismeetmete kohta. Puudujääkide tõttu tekib hankijal suur kahtlus hankelepingu täidetavuse osas. 3. Pakkumuste hindamine 3.1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel. 3.2. Pakkumusi hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult. 3.3. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse. 3.4. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud alakriteeriumi „Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust“ eest suurem arv väärtuspunkte. Juhul, kui 10 alakriteeriumi „Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, eelistakse pakkujat, kes sai rohkem punkte alakriteeriumi eest „Analüüsi metodoloogia“. Kui ka selles alakriteeriumi said pakkujad võrde arvu punkte, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 11 Lisa 4 TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-7.1/893-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [ees- ja perekonnanimi]/[Jur.isiku või FIE ärinimi], isikukood [number]/registrikood [number], elukoht [aadress]/asukoht [aadress], (kogumispensioni II sambaga [valida sobiv variant: liitunud/mitteliitunud], ravikindlustuse saamise tingimused käesoleva lepingu alusel [valida sobiv variant: täidetud/täitmata])/keda esindab ………… alusel [ametinimetus] [ees- ja perekonnanimi],10 (edaspidi nimetatud „Töövõtja”), 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt uuringu „Kaugtöö välisriikide praktika analüüs“ läbiviimine. Tööde täpsem kirjeldus on toodud töövõtja [kuupäev] esitatud pakkumuses (lisa 1). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd järgmiselt: 2.1. Uuringu lõppraporti esitamine hiljemalt 26. nädalal pärast lepingu sõlmimist; 2.2. Lõplik uuringu üleandmine-vastuvõtmine hiljemalt 32. nädalal pärast lepingu sõlmimist (millele eelneb parandusettepanekute sisseviimine ja uuringutulemuste tutvustamine). 2.3. Tööde teostamise orienteeruv ajakava on toodud lepingu lisas 1. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on …. eurot (bruto)/ tellija tasub kõik seaduses ettenähtud maksud ja maksed / koos käibemaksuga/lepingu hinnale ei lisandu käibemaksu (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist (s.o kui on tehtud uuringutulemuste tutvustamine ja viidud sisse kõik vajalikud parandused). 3.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töö teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.2. Töövõtja kinnitab, et soovib sõlmida töövõtulepingut. Töövõtja saab aru, et Lepingu järgi tellib Tellija Töövõtjalt Lepingu eritingimustes nimetatud Töid. Töövõtja saab aru, et Leping ei ole tööleping ja Poolte vahelisi suhteid ei reguleeri tööõigusaktid. Kuna käesoleva Lepingu puhul ei ole tegemist töösuhtega ja Leping on sõlmitud kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks, puudub Töövõtjal õigus puhkusele ja teistele töölepingu sõlmimise korral töötajale ettenähtud tagatistele. Töövõtja tegevusele Tööde teostamisel ei laiene Tellija sisekorraeeskirjad jm Tellija töötajatele kohustuslikud õigusaktid, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. / Käesoleva lepingu alusel teostatavaid Töid kohustub teostama …… isiklikult. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Eva Põldis, tel 626 9196, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 10 Siin ja edaspidi valitakse kaldkirjas olevad alternatiivid vastavalt sellele, kas leping sõlmitakse füüsilise või juriidilise isikuga. 12 Lisa 1 – Töövõtja …….. 2022. a pakkumus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] 13
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel