Siseministeerium
Sotsiaalministeerium Meie: 09.03.2022
Rahandusministeerium nr 7-5.13/22-00541-2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liikme, MTÜ Mondo juhatuse
liikme ja Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja ühispöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Välisministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Eero Janson <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 9, 2022 8:59 AM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]; Tanel Kiik <
[email protected]>; Keit Pentus-Rosimannus
<
[email protected]>;
[email protected]; Liina Kersna <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]; Maris Lauri <
[email protected]>;
Taavi Aas <
[email protected]>; Andres Sutt <
[email protected]>; Jaak Aab <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]
Cc: Gerrit Mäesalu <
[email protected]>; Kätlin Atonen
<
[email protected]>; Maris Lindmäe <
[email protected]>; Laura Kurs
<
[email protected]>; Laura Danilas <
[email protected]>; Maarjo Mändmaa
<
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
Riigikantselei <
[email protected]>; Terje Rohi <
[email protected]>;
[email protected]
Subject: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Eesti Inimõiguste Keskuse pöördumine Eesti Vabariigi
valitsuse poole
Tere!
Edastan MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja Eesti Inimõiguste Keskuse ühispöördumise Eesti
Vabariigi valitsuse poole Ukraina põgenike teemal.
Seoses käimasoleva Ukraina sõjaga, mille tõttu on Ukrainast lahkunud juba üle 2 miljoni
inimese, ning vajadusega toetada Eestisse saabuvaid sõjapõgenikke, palume riigipoolseid
vastuseid allolevatele küsimustele ja ettepanekutele.
1. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kommunikeeris sel nädalal valitsuse seisukohta, et
Eesti riik on valmis vastu võtma 10 000 Ukraina sõjapõgenikku. 27. veebruarist kuni 7.
märtsini on PPA andmetel Eestisse jõudnud juba ligi 8600 põgenikku, kellest ligi 1900 on
transiidil teistesse riikidesse. Ukrainast on alates 24. veebruarist naaberriikidesse
põgenenud juba enam kui kaks miljonit inimest. Tulenevalt rahvusvahelisest õigusest
(igaühe õigus paluda ohu korral Eesti riigilt rahvusvahelist kaitset) ja Euroopa Liidu
ajutise kaitse direktiivi aktiveerimisest, ei saa Eesti riik seada saabujate arvule
ülempiiri. Praeguseks hetkeks on selge, et Eestisse saabub rohkem Ukraina sõja eest
põgenevaid inimesi, kui on riigi võimekusena välja kommunikeeritud 10 000 inimest.
Sellest tulenevalt soovime teada, milline on riigi tegevusplaan rohkem kui 10 000
sõjapõgeniku vastuvõtmiseks?
Sotsiaalkindlustusamet on viinud läbi hanke põgenikele majutuskohtade
kaardistamiseks, kuid meieni jõudnud info kohaselt jäid mitmed ettevõtted lühikese
hanketähtaja tõttu sellest hankest välja ning ettevõtete tegelik majutusvõimekus on
seega suurem, kui esimese hanke raames kogutud info näitab. Sellest tulenevalt teeme
ettepaneku korraldada täiendav hange võimalike majutuskohtade pakkujate seas,
et kaardistada Eesti riigi tegelik majutusvõimekus.
Lisaks soovime teada, kas riigiasutused on kaardistanud majutuse osas täiendavaid
võimalusi näiteks koolide, spordisaalide ja muude suurte komplekside näol, mida oleks
võimalik kasutada ajutiste majutusüksustena? Kas riik plaanib pöörduda UNHCRi,
Euroopa Komisjoni ja/või vastavate ELi agentuuride poole olukorraga toimetulekuks?
2. Eesti Pagulasabi on alates kriisi algusest korraldanud Eestiga seotud Ukraina põgenike
evakuatsiooni Poola piirilt Eestisse. Keskselt korraldatud evakuatsioon on nii
põgenike kui ka riigi vaatest kõige turvalisem ja koordineeritum viis liikuda.
Keskselt korraldatud evakuatsioon aitab Eesti riigiametitel ja kohalikel omavalitsustel
tõhusalt planeerida saabuvate inimeste vastuvõttu ning maandab ka võimaliku
inimkaubandusega seotud riske, mis tekiksid eraalgatuslike evakuatsioonisõitudega, eriti
arvestades, et põgenikeks on enamasti naised ja lapsed. Rõhutame, et kui Pagulasabi
keskselt koordineeritud evakuatsiooni lõpetaks, jätkaksid Eestis elavad inimesed oma
lähedaste äratoomist Ukraina piiri äärest, kuid teeksid seda juhuslikult ja
koordineerimata, tekitades sellega probleeme piiritsoonis ning piiraks riigi võimekust
inimesi koordineeritult vastu võtta. Pagulasabi on senist evakuatsiooni korraldanud
üksnes organisatsioonile laekunud eraannetuste toel, mida sooviksime tegelikult
maksimaalselt suunata Ukrainas sees humanitaarabi andmiseks, kuna seal on
humanitaarvajadused kõige suuremad.
Eelnevast tulenevalt soovime teada, mil viisil ja millal on riigil plaanis Ukrainast
põgenevate inimeste evakuatsiooni rahaliselt ja korralduslikult toetada?
3. Praeguseks hetkeks ei ole loodud ühtset süsteemi Ukrainast põgenenud inimeste Eestis
vastuvõtmiseks ja nende nõustamiseks. Praktika näitab, et Eestisse saabuv põgenik ei
ole tihti teadlik oma õigustest ja kohustustest, eriti kui ta jõuab riiki iseseisvalt. Leht
kriis.ee on hea algatus, kuid seal puudub detailne info, kuidas ja mida täpselt peab iga
saabuv sõjapõgenik siia jõudes tegema. Tänaseks on põgenike seas palju segadust ja
ringlemas valeinfot näiteks ajutise kaitse staatuse ja 90-päevalise viibimisõiguse osas.
On väga oluline, et üheselt mõistetav kontrollitud informatsioon oleks koondatud
ühele kesksele informatsioonilehele, mida jagada kõikides võimalikes kanalites.
Tulenevalt ajutise kaitse direktiivi aktiveerimisest saavad need, kes tulid Ukraina
territooriumilt pärast 24. veebruari, taotleda riigilt ajutist kaitset. Teeme ettepaneku, et
riik laiendaks ajutist kaitset ametlikult ka nendele Ukraina kodanikele, kes viibisid
Eestis enne 24. veebruari ja ei saa koduriiki sõja tõttu tagasi pöörduda. 4. märtsi
Euroopa Nõukogu rakendusotsusega on selline võimalus riikidele tekitatud. Praegu on
stressis ja väsinud sõjapõgenik sunnitud tegema keerulisi juriidilisi valikuid: kas ta taotleb
rahvusvahelist kaitset, taotleb ajutist kaitset, vormistab lühiajalise töötamise või taotleb
lihtsalt isikukoodi ja jääb ootele. Samamoodi keerulises olukorras on pered, kus üks
pereliige on juba Eestis olemas ja teised tulevad järgi, kuna sellega kaasnevad
pereliikmetel erinevad viibimisalused ja halduslik segadus. Riigi kohustus on praeguses
olukorras teha efektiivset kommunikatsiooni Ukraina sõjapõgenike suunas, et ajutise
kaitse taotlemine on võimalik ja sõjapõgenikele soovitatav lahendus.
Sellest tulenevalt soovime teada, milline on riigi plaan selgete sõnumite
edastamiseks ajutise kaitse taotlemise kohta Ukraina sõjapõgenikele? Kuidas
plaanib riik nende sõnumitega jõuda nendeni, kes on Eestisse saabunud omal käel
või eraalgatuslike sõitude abil ning kelle kohta seetõttu riigil andmed puuduvad?
Oleme kodanikuühendustena järjepidevalt töötanud 24. veebruaril alanud sõja tõttu tekkinud
humanitaarkriisi leevendamisel nii Ukrainas kohapeal, piiritsoonis kui ka Eestis kohapeal.
Kinnitame, et oleme valmis ka edaspidi igakülgselt panustama ja kaasa mõtlema, kuidas
sõjapõgenikega seonduvat paremini korraldada. Samas ootame riigilt keskset koordineerimist ja
paremat infovahetust valdkonnaga tegelevate asutuste ja vabaühendustega.
Arvestades, et tegemist on akuutse kriisiolukorraga, palume teil kujundada seisukohad ning
saata meie küsimustele ja ettepanekutele vastused võimalikult kiiresti, vähemalt 2 tööpäeva
jooksul.
Lugupidamisega
Eero Janson, Eesti Pagulasabi juhatuse liige
Triinu Ossinovski, Mondo juhatuse liige
Egert Rünne, Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja