Pöördumine

ÜLEVAADE „EESTI SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE AASTANI 2030“ ELLUVIIMISEST 2021. AASTAL Kultuuriministeerium Tallinn 2022 2 SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................................................4 1. Hetkeolukorra ülevaade ................................................................................................................6 1.1. Spordi areng numbrites ............................................................................................................7 1.2. Spordivaldkonna rahastamine .............................................................................................. 12 2. Tegevused liikumisharrastuse edendamiseks ......................................................................... 18 2.1. Liikumisharrastuse kontseptsioon ....................................................................................... 19 2.2. Liikumisuuring ....................................................................................................................... 22 2.3. Liikuma kutsuva kooli edu .................................................................................................... 25 2.4. Head algatused liikumisharrastuse edendamisel ............................................................... 26 3. Treenerikoolitused, treenerikutse andmine ja treeneritoetused .............................................. 28 3.1. Lühidalt treenerikutsest........................................................................................................ 29 3.2. Treenerikutsetest loobumine ................................................................................................ 29 3.3. Treenerikutse kui pädevustunnistuse väärtustamine ......................................................... 31 3.4. Treeneritele väärilise sissetuleku tagamine ....................................................................... 33 4. Tegevused tippspordi edendamiseks ...................................................................................... 36 4.1. Team Estonia sportlase arenguteel...................................................................................... 37 4.2. Team Estonia toetamine ....................................................................................................... 38 4.3. Audentese spordigümnaasiumi uus hankeleping ............................................................... 42 4.4. Eestis korraldatud rahvusvaheliste kõrgetasemeliste võistluste toetamine .................... 44 4.5. Võitlus sporti ohustavate teguritega .................................................................................... 46 5. Kriisiaegne tugi spordile ............................................................................................................ 48 6. Vaade tulevikku .......................................................................................................................... 54 Lisa 1. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärkide saavutamiseks ellu viidud ministeeriumide ja spordiorganisatsioonide esitatud tegevused perioodil 01.01.2021–31.12.2021 ................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võe- gevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid tud spordivaldkonna pikaajaline strateegia- viisid ellu perioodil 01.01.2021–31.12.2021 dokument „Eesti spordipoliitika põhialused või milles toimus varasemaga võrreldes olu- aastani 2030“1 (edaspidi „Sport 2030“) mää- line areng. Kuna „Sport 2030“ on valdkon- rab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, dadeülene dokument, on ka see aruanne üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed aren- valminud koostöös teiste ministeeriumide ja gusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport paljude spordivaldkonna organisatsioonide- ja liikumine kõikide demograafiliste ja sot- ga. siaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse 2021. aasta oli Eesti spordile ajalooline. Tiit- toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri livõistlustelt võideti täiskasvanute, juunio- ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, ride ja noorte klassides kokku 191 medalit, tööhõivesse ja majandustegevusse. mille krooniks oli meie epeenaiskonna kulla- võit Tokyo olümpiamängudel. Esimest korda Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaim- toimus Eestis täispikkuses autoralli maail- ne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal mameistrivõistluste etapp ning täiskasvanu- 2030 Põhjamaade tasemele ning Eestis on te sportmängude Euroopa meistrivõistluste kasutada kehalist aktiivsust soodustav elu- finaalturniiri mängud. Ei juhtu sageli, et ühel keskkond koos kaasnevate teenustega, mis aastal toimuvad Eestis sama olümpiaala ka- toetavad inimeste tervena elatud eluiga, hed tiitlivõistlused, aga just nii juhtus 2021. eneseteostust ja majanduskasvu. Üleriigili- aastal kergejõustikus, kui saime kaasa elada se eesmärgina on dokumendis „Sport 2030“ U20 ja U23 Euroopa meistrivõistlustele. sõnastatud, et liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu eden- 2021. aasta jooksul valmisid jalgpallihallid damisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Haapsalus ja Viljandis ning Hiiumaa Spor- Eesti riigi hea maine kujundamisel. dikeskus. Valmis sai Kääriku Spordikeskuse järjekordne etapp ning kasvas kunstlume Üldeesmärgi saavutamist kavandatakse nel- tootmise võimekusega tervisespordikeskus- ja prioriteetse arengusuuna abil: te arv Eestis. Samas jättis aastale tugeva 1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; jälje koroonaviirus, mille tõkestamiseks sea- 2) liikumine ja sport on tugeva organisat- tud piirangutega kohanemine oli kahtlemata siooniga oluline majandusharu ning töö- märksõnaks kõigi spordiorganisatsioonide, andja; sportlaste ja treenerite jaoks. Samas oli 3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe sport rohkem avatud kui 2020. aastal. Pii- ja positiivsete väärtushinnangute kandja; rangute mõju leevendamiseks eraldas riik 4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tule- spordivaldkonnale kokku 5,5 miljonit eurot. muslikult ja väärikalt esindatud. 2021. aastal räägiti spordis valitsevatest Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku ohtudest rohkem kui tavaliselt. Oli dopin- lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja gujuhtumeid, nii füüsilist kui vaimset väär- planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole või- kohtlemist, oli spordivõistluste tulemustega malik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Siinne manipuleerimist. Spordipahede vastu võitle- ülevaade toob esile eelkõige need uued te- miseks asutas Eesti Olümpiakomitee 2019. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 4 aastal Eesti Antidopingu ja Spordieetika ette nähtud vahendite mahtu. Avaliku ruu- Sihtasutuse, kelle eestvedamisel toimusid mi planeerimisel tuleb tõsta oluliseks iga- 2021. aastal mitmed koolitused, infopäevad päevast liikumist soodustavaid lahendusi. ja nõustamised. Aasta jooksul kasvas ini- Spordi rahastamise reformi jätkuna tuleks meste teadlikkus eelnimetatud teemadest, Eesti Kultuurkapital ümber kujundada pea- aga järjepidevat ja senisest enam süsteem- miselt liikumisharrastuse toetajaks. Selleks semat tööd nendes valdkondades tuleb jät- on vaja suurendada spordivaldkonna eelar- kata. vet. Saavutusspordi edendamiseks on vaja suurendada Team Estonia toetust järgmistel 2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks lii- aastatel. kumisharrastuse kontseptsiooni ning 2022. aasta riigieelarve läbirääkimistel lepiti kok- „Sport 2030“ kohaselt esitab Vabariigi Va- ku, et liikumisharrastuse reformi esimeste litsus alates 2016. aastast igal aastal Rii- sammude elluviimiseks eraldatakse 2022. gikogule ülevaate strateegia elluviimisest. aastal 600 000 eurot. Liikumisaktiivsuse Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on tõstmisel tuleb endiselt tähelepanu pöörata sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, valdkondadevahelise koostöö tõhusamaks mistõttu koostab ülevaate Kultuuriministee- muutmisele ning teaduspõhiste lahenduste rium. otsimisele. Aruanne koosneb kolmest osast: esimeses Kui 2020. aasta „Sport 2030“ aruanne kes- osas on kirjeldatud spordivaldkonna het- kendus inimeste vähesest liikumisest tule- keolukord ja olulised statistilised näitajad, neva kehva tervisega seotud probleemide teises osas tuuakse välja olulisemad muu- kirjeldusele, siis 2021. aasta aruanne kes- datused ja suunad ning kolmandas osas kendub rohkem lahendustele. keskendutakse järgmiste aastate olulistele tegevustele. Ülevaatega koos on esitatud Lähiaastatel on koos spordiorganisatsioo- ka lisa, mis sisaldab järjepidevaid tegevusi, nidega vaja treenerite töö väärtustamiseks mida on ellu viidud „Sport 2030“ eesmärkide viia treenerite palgad lähemale Eesti kesk- täitmiseks. misele tasemele, millest viimastel aastatel on kaugenetud. Eesmärgi saavutamiseks Aruande elektroonilise versiooni koos lisa- peab järgnevatel aastatel suurendama tree- ga leiab: nerite tööjõukulu toetuseks riigieelarvesse https://www.spordiregister.ee/aruanne/ 5 1 HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE Sport on Eestis detsentraliseeritud ja põ- hineb omaalgatuslike vabatahtlike spordi- ühenduste tegevusel. Riigi ja kohalike oma- valitsuste ülesanne on luua tingimused ja eeldused spordi harrastamiseks. Spordiorga- 2826 +123 spordi- nisatsioonide roll on ühendada inimesi ning organisatsiooni korraldada treeninguid, võistlusi, koolitusi ja muud sisulise sporditegevusega seondu- vat, lähtudes ühishuvist ja eesmärkidest. +115 191 470 +15 medalit rahvusvahelistelt spordikooli tiitlivõistlustelt Eesti spordi põhinäitajad 2021 ja muutus eelmise aastaga +657 184 337 6523 organiseeritud treeneri +260 109 239 harrastajat –7777 töökohta +227 noort harrastajat 3781 spordiobjekti 3990 treenerikutset +297 6  1.1. SPORDI ARENG NUMBRITES Spordiorganisatsioonid: personali vabatahtliku personali juurdekasv kõikides arv kasvab, maakonniti suured segmentides 4%, seega suurenes veidi tasu- erinevused tasustamises lise personali osakaal, mis on aasta lõpuks juhtide seas 18%, treenerite hulgas 50% ja muude töötajate arvestuses 55%. Eesti spordiregistris on 2826 spordiorgani- satsiooni, kellest tegutsevaid on 2463 (87%) ja aktiivselt spordi harrastamisega tegele- Küll aga on maakonniti väga erinev spordi- vaid 1887 (67%). Aasta jooksul lisandus 210 klubide suutlikkus personali tasustamiseks. ja registrist arvati välja tegevuse lõpetas 87 Nii on ainult Harjumaal tasustatud vähemalt spordiorganisatsiooni. 20% juhtidest ning Tartu-, Harju- ja Saare- maal vähemalt 50% muudest töötajatest. Samal ajal on Viljandimaal mõlemas kate- Esimest korda kerkis spordiorganisatsioo- goorias tasustatuid vähem kui kümnendik. nide personali (juhid, treenerid ja muud töö- Tasustatud treenerite osakaalud erinevad tajad) üldarv viiekohaliseks – 10 452. Nii veelgi rohkem – alates 65% Harjumaal ja lõ- juhtide, treenerite kui muude töötajate seg- petades 7% Hiiumaal. mendis oli tõus sarnaselt 5%. Samal ajal oli Vabatahtlike töötajate osakaalud maakondade kaupa 79% 44% 89% 88% 35% 88% 59% 70% 65% 90% 90% 87% - 98% 80% 83% 62% 89% 84% 92% 61% 53% 93% 80% 70% 81% 89% 81% 71% 49% 93% 44% 51% 67% 91% 42% 75% 93% 75% 86% 94% 89% 94% Osakaal JUHTIDES 59% 57% Osakaal MUUDES TÖÖTAJATES 72% Osakaal TREENERITES 7 Harrastajad: jalgpall kerkis populaarseimaks Top 10 spordialad harrastajate arv kokku; muutus aasta 2020 jooksul Spordiorganisatsioonidega seotud harrasta- jate arv on 184 337. Võrreldes eelmise aas- taga on arv vähenenud 7777 võrra ehk 4%, Jalgpall 22350 +1133 olles seega langenud 2019. aasta tasemele. Mehed moodustavad harrastajaskonnast 58% (107 128) ja naised 42% (77 209). Noor- Võimlemine 20943 –8767 te (5–19-aastased) harrastajate osakaal on tõusnud 2% võrra kogu harrastajaskonnast, Kulturism 20195 –1547 olles nüüd 59% (109 239), sest erinevalt ja fitness täiskasvanud harrastajaskonnast suurenes noorte arv 657 võrra. Ujumine 16332 +389 Harrastajaskonna kahanemine on tulnud nende arvelt, kes harrastavad sporti lepin- Korvpall 8975 +46 gu alusel, mis võimaldab sportida iseseis- valt – osaleda rühmatreeningus, kasutada Kergejõustik 8053 –764 personaaltreeneri teenust või spordiklubi ruume või seadmeid. Nende harrastajate arv kahanes aastaga 9450 võrra. Samal ajal eel- Tennis 6933 +400 komplekteeritud treeningrühmades või indi- viduaalplaani alusel harrastajate arv suure- nes 1643 võrra. Võrkpall 6463 +61 Aasta jooksul said enim harrastajaid juurde Tantsusport 5551 –1638 jalgpall (1133), mis tõusis ka uuesti kõige po- pulaarsemaks spordialaks, ja golf (862), mis tõusis esimest korda kümne levinuma ala Golf 4392 +862 hulka. Vähemalt neljakohalise harrastajate arvuga spordialadest tegi suurima protsen- tuaalse kasvu lennuketta sport2 (41%). Enim kaotasid harrastajaid võimlemine (30%) ja tantsusport (23%). 2 sisaldab kettagolfi, ultimate ja teisi lennuketta alasid 8 Treenerid: vanuseline struktuur erineb õpetajatest oluliselt 2021. aasta lõpu seisuga oli kehtivate tree- Need väärtustavad omakorda treenerikutset nerikutsete arv 3990. Kui aastaid kõikus ühiskonnas. näitaja 3300 ja 3450 vahel, siis 2020. aasta lõpuks oli kutseomanikke 3693 ning kasv ei 2021. aastal oli kutse esmataotlejate kesk- pidurdunud ka pärast seda. Aasta jooksul mine vanus 30,7 aastat ning kutseoma- omistati 1172 kutset, millest 482 taotlejate- nike keskmine vanus aasta lõpu seisuga le, kellel varem treenerikutse puudus. 40,2 aastat. Võrreldes õpetajate vanuselise struktuuriga on treenerkonna olukord märk- Regulaarsed treenerikoolitused, kavakindel sa parem. Kuni 50-aastaseid treenerikutse kutseandmine ja avaliku sektori toetusmeet- omanikke on 73%, kuid kuni 50-aastaseid med on viimastel aastatel treenerite tasus- õpetajaid vaid 51%. tamist ja tööhõivet märgatavalt parandanud. Treenerite ja õpetajate vanuselise struktuuri võrdlus 30,9% 28,2% 27,8% 23,2% 21,2% 18,7% 14,2% 14,2% 12,6% 9,1% TREENERID ÕPETAJAD kuni 29 30-39 40-49 50-59 60 ja rohkem aastat aastat aastat aastat aastat 9  TOP 20 spordiala sportimispaikade arv; sh sisetingimustes; sh välistingimustes Korvpall 568 SISETINGIMUSTES VÄLISTINGIMUSTES 705 1273 Võrkpall 557 327 884 Jalgpall 12 715 727 Harrastus- võimlemine 365 352 717 Kergejõustik 91 443 534 Orienteerumine 0 488 488 Kulturism ja fitness 373 102 475 Aeroobika 437 0 437 Jõutõstmine 432 3 435 Rannavõrkpall 3 369 372 Spordiobjektid: enim Tennis 143 225 368 sportimisvõimalusi pallimängudel Tõstesport 353 1 354 Spordiregistrisse on kantud 3781 spordiob- jekti ja nende 6354 füüsilise sportimispai- Tervisejooks 295 295 ga andmed. Viimasel aastal kanti registris- ja -kõnd se 334 uut spordiobjekti ja arhiveeriti 108 Sulgpall 186 197 spordiobjekti. Uute spordiobjektide 713 sportimispaigast olid liikide kaupa populaar- Lauatennis 186 187 semad orienteerumisterritooriumid (88), jõu- linnakud (65), kettagolfi pargid (53) ja korv- Kettagolf 171 172 palliplatsid (34). Murdmaa- Eesti sportimispaikades saab harrastada suusatamine 155 157 140 spordiala ja distsipliini. Enim levinumad Ujumine 139 149 on pallimängud – nii sise- kui välistingimus- tes. Vähemalt 100 sportimispaigas saab Saalijalgpall 146 146 harrastada 24 spordiala. Saalihoki 136 141 10 Saavutussport: tiitlivõistlustelt võideti rekordarv medaleid 2021. aastal võideti rahvusvahelistel tiitli- kümnendi alguses oli vaid 10% täiskasvanu- võistlustel kõikidel spordialadel kokku 191 te medalistidest jõudnud sama saavutuseni medalit – 55 kulda, 57 hõbedat ja 79 pronksi. ka nooremates vanuseklassides, siis 2021. 23 medalit (12%) võideti olümpiakavas ole- aastaks oli see osakaal kerkinud juba 31%-ni. vatelt võistlusaladelt. COVID-19 pandeemia Seejuures kõik üheksa sportlast, kes võitsid 2021. aasta võistluskalendrit märkimisväär- 2021. aastal olümpiaaladelt täiskasvanute selt ei mõjutanud. 2021. aastal peeti ka mõ- medali, olid medali saavutanud varasematel ned 2020. aastal ära jäänud tiitlivõistlused. aastatel ka noorte või juunioride hulgas. Kokku küündis rahvusvaheliste tiitlivõistlus- Kui vaadata ainult olümpiaalade medalivõit- te medalini 218 inimest, kellest 108 jõudis jaid viimase 11 aasta jooksul, siis on olnud poodiumile täiskasvanute hulgas. Üha enam ainult 1 aasta, kui olümpiaalal täiskasvanute hakkab täiskasvanute klassis edu saavutami- medali võitnud sportlastest vähem kui poo- seks rolli mängima edukas esinemine noor- täiskasvanute Aastate kaupa led on võitnud medalimedaleid saanute ka arv;eelnevalt sh noorte te ja juunioride tiitlivõistlustel. Kui eelmise või juunioride klassides. noorte/juunioride medali võitjad; osakaal Medalid võistlustelt 140 Aastate kaupa täiskasvanute medali saanute arv; sh 117 113 106 108 varasematel aastatel ka noorte/juunioride hulgas AL 92 KA medali saanute arv; 83 84 A 78 OS osakaal 69 KOKKU 31% 29% 50 22% 23% 23% 19% 18% 14% 14% 14% JUUNIORID 32 33 NOORED / 10% 26 20 21 19 16 16 8 12 7 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 14 L AA 13 AK OS 11 100% 10 9 Medalid 9 olümpiaaladelt 7 8 70% 8 7 6 6 Aastate kaupa 64% 57% 62% KOKKU täiskasvanute 57% 7 57% 5 67% 50% olümpiaalal medali 7 40% saanute arv; sh 4 4 4 JUUNIORID NOORED / varasematel aastatel 3 ka noorte/juunioride 2 hulgas medali 0 saanute arv; osakaal 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 11 1.2. SPORDIVALDKONNA RAHASTAMINE Spordiklubide tulud: eraisikute panus Kohalike omavalitsuste toetus jätkab vähenes kasvutendentsi Spordiklubide tulud olid 2020. aastal 136,4 Kohalikud omavalitsused eraldasid 2020. miljonit eurot ja kulud 128,4 miljonit eurot. aastal spordile rekordilised 86 miljonit eurot. Võrreldes 2019. aastaga vähenesid tulud Kasv 3,8 miljonit eurot oli proportsionaalselt 3,2 ja kulud 6,9 miljonit eurot. Seega kärpis suurem kui üldise eelarvemahu tõus ja nii COVID-19 pandeemia küll tulusid, aga veel- kerkis spordi osakaal 3,43% eelarvest. 2021. gi rohkem võimaldas kokku hoida kulusid. aasta andmed selguvad 2022. aasta suvel. 2021. aasta andmed selguvad 2022. aasta suvel. Investeeringud hõlmasid 25,4 miljonit eurot (29% kogumahust), taristu ülalpidamisele Tuntavalt vähenes pandeemia ajal aga erai- kulus 34,2 miljonit eurot (40%) ja toetusteks sikute panus – kui 2019. aastal oli see 66,9 26,4 miljonit eurot (31%). Ülalpidamiskulude miljonit, siis 2020. aastal langes üksikisikute kogusumma vähenes aastaga miljoni võrra. panus 57,8 miljonini. Spordiorganisatsiooni- Viimati oli ülalpidamiskulude osakaal 40% de jätkusuutlikkust aitas säilitada riigipool- või madalam aastal 2014. ne kriisiabi. 2021. aasta andmed selguvad 2022. aasta suvel. Elaniku kohta panustati sporti 64,81 eurot, mis on läbi aegade parim tulemus ja näiteks kaks korda suurem kui 2011. aastal. KOV spordi rahastamine 85 959 417 Aastate kaupa KOV spordi 82 204 506 rahastamise kogusumma (eur) ja elaniku kohta IKU ELAN 63 619 276 63 182 214 A K T 62 351 492 O H 59 762 691 58 830 834 58 194 661 64,81 53 523 143 61,96 49 842 675 48 934 683 46 214 620 45 482 321 43 697 423 43 600 881 40 745 938 36 855 995 48,07 48,07 46,53 45,47 44,23 44,8 39,82 37,2 34,96 34,6 34,32 33,89 32,62 30,4 27,29 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 12  Maksulaekumine: kerkis rekordtasemele Sporditegevusega seotud organisatsioonid Tööjõumaksude kasvutempo 20% ületas maksid 2021. aastal riiklikke makse 32,0 oluliselt nii kõikide asutuste ja ettevõtete miljonit ja tööjõumakse 21,8 miljonit eurot, tõusu 14% kui kogu kultuurivaldkonna kas- olles sellega suurima osakaaluga kultuu- vu 9%. Ka võrreldes pandeemiaeelse aasta rivaldkond. Hoolimata COVID-19 pandee- 2019 näitajatega on tööjõumaksude maht miaperioodist kasvas riiklike maksude lae- kasvanud 14%. Tööjõumaksude rekordtase kumine aasta jooksul 4,4 miljonit (16%) ja saavutati 2021. aasta IV kvartalis, kui spor- tööjõumaksude tasumine 4,6 miljonit (20%). ditegevusega seotud organisatsioonid tasu- sid tööjõumakse 7,65 miljonit eurot. MUUTUS Tööjõumaksud +4,2% KOKKU (miljonit eurot) ,8% -0,9% +11% -18 2 +3 % ,2% ,7 -7,7% +19 +6,2% -3,4% % 24,9 -3 ,2 4, 8 +2 23,9 2% 23,7 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg kokku 22,2 22 20,9 20,5 19,8 20 19,3 18 4,5 4,6 4,4 4,7 15,6 4,3 4,3 4,3 4,3 3,9 4,2 3,9 6,6 Raamutukogude, arhiivide, muuseumide jm 6 kultuuriasutuste tegevus (EMTAK 910) 6,7 3,8 6,4 5,9 5,6 5,3 5,6 5,3 5,2 4,5 Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus 4,6 (EMTAK 900) 7,5 7,7 6,5 6,7 5,9 6,1 6 6,1 6,3 5,5 5,5 MUUTUS 4,3 +2,7% Sporditegevus (EMTAK 931) +3,1% 6,4% -1,6% +1,7% +3,3% -31 -17, +3 +3,4% 2% 9% ,7% ,9% +18, +27 2019 2019 2019 2019 2020 2020 2020 2020 2021 2021 2021 2021 I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv 13 Stipendiumide maht: on vähenenud3 Võrreldes 2020. aastaga on 2021. aastal töötasude kasv positiivne. Täpsem ülevaade kasvanud spordiorganisatsioonides töö- perioodil 2013–2021 toimunud muutustest tajate arv 218 isiku võrra ehk 6,9%. Sellest on esitatud allolevas graafikus. suurem oli töötajate arv üksnes 2019. aas- tal. Spordiorganisatsioonide makstavad töö- Tõenäoliselt on ühed töötasu kasvu põhju- tasud on suurenenud 7,8 miljoni euro võrra sed alates 1. märtsist 2020 kehtivad uued ehk 28,3% ja tööjõumaksud 4,1 miljoni euro sportlaste töötasustamise põhimõtted ning võrra ehk 28,9%. Arvestades, et 2021. aastal sportlasetoetuse maksmise võimalus miini- kehtisid COVID-19 viiruse tõttu sporditege- mumpalgaga töölepingu puhul. Teine oluline vusele piirangud, mis ei võimaldanud spordi- tegur on kindlasti kriisiabi toetus. klubidel aasta läbi täismahus tegutseda, on 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Töötajate arv 1971 2352 2847 2898 3058 3307 3462 3158 3376 Stipendium (mln eur) 7,03 5,79 5,4 5 5,4 4,8 5,4 1,71 Töötasu (mln eur) 11,23 14,05 18,58 20,89 23,9 27,2 30,4 27,6 35,4 Tööjõumaksud (mln eur) 6,02 7,61 9,86 11,09 12,7 13,8 15,5 14,2 18,3 Sportlasetoetuse loomine on ennast õigustanud Spordiseaduse muutmine on alates 2020. Võrreldes varem kehtinud korraga on ala- aastast toonud kaasa selguse sportlaste ta- tes 2020. aastast stipendiumide maksmine sustamisel ning maksuvabad stipendiumid sportlastele vähenenud suurusjärgus üle 2 on vähenenud. Samas on oluliselt suurene- miljoni euro. Samas 2021. aastal on stipen- nud sportlastega sõlmitud töölepingute hulk diumide maksmine võrreldes 2020. aastaga ja neile makstud töötasud. kasvanud 665 000 eurot ja seda peamiselt saajate arvu kasvuga seotult (+ 160 isikut, 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Sportlasestipendiumide 3 806 176 4 149 544 4 286 195 4 511 322 1 740 374 2 405 555 kogumaht (eur) 3 Analüüs on tehtud spordiga tegelevate (EMTAK-id – 93131, 93122, 93190, 93191, 93120, 93121, 85511, 93100, 93000) juriidiliste isikute lõikes, kes on MTÜ-d (äriregistrikood algab 8-ga) 14 s.o 24,5%). See viitab asjaolule, et teadmi- tervikust moodustab sportlaste tasustami- ne on levinud ning sportlaste tasustamise sest siiski töötasu ning ka selle osa on 2021. võimalust kasutatakse üha rohkem. Samas aastal võrreldes 2020. aastaga suurenenud. võis stipendiumide maksmise vähenemise- le mõju avaldada ka COVID-19 ja selle leviku 2021. aastal on võimalikke stipendiumite ja takistamiseks kehtestatud piirangud. sportlasetoetuste väärkasutusi oluliselt vä- hem kui 2020. aastal. Maksu- ja Tolliamet Lisaks stipendiumidele on 2021. aastal on tuvastanud sportlasetoetuste maksmise makstud valdkonnas toetust 286 sportlase- ilma spordiseaduses sätestatud tingimusi le u 2 miljonit eurot. Toetuste maksmine on täitmata vaid kuue spordiorganisatsiooni võrreldes 2020. aastaga kasvanud 761 000 puhul. Ka see näitaja iseloomustab, et 2020. eurot ning toetuse saajate arv on kasvanud aastast rakendatav sportlaste tasustamise 77 võrra. Seega ka selle meetme kasutamine süsteem toimib hästi. laieneb jõudsalt, mis toob kaasa maksutulu kasvu. Järgnev tabel näitab, et suurima osa TÖÖTASU SPORTLASETOETUS SPORTLASESTIPENDIUM Saajate Makstud Saajate Summa Saajate Summa arv töötasu (mln eur) arv (mln eur) arv (mln eur) 2020 346 1,79 209 1,22 654 1,74 2021 524 3,3 286 1,98 814 2,4 Keskmised töötasud 2019 2020 2021 spordiorganisatsioonides SPORT KOKKU 847 830 787 Paremal asuv tabel annab ülevaate spordi- valdkonna organisatsioonide keskmistest Spordialaliidud 993 1012 1073 töötasu väljamaksetest. Kuna andmeid töökoormusest Töötajate registrisse ei si- Kõik spordiklubid4 790 767 727 sestata, siis ei ole võimalik väljamakstud summasid teisendada täistööajale. Võrrel- Ainult MTÜ vormis 855 831 783 des 2020. aastaga on keskmine töötasu spordiklubid spordivaldkonnas tervikuna vähenenud. Keskmine töötasu on kasvanud spordiala- Spordikoolid 893 878 965 liitudes ja spordikoolides. Teistes gruppi- des on tasu langenud. Aeroobika ja jõusaalide 719 698 567 teenust pakkuvad spordiklubid5 4 EMTAK kood 9312 või 93121 (sealhulgas AS, OÜ ja MTÜ) 5 EMTAK kood 93131 (sealhulgas AS, OÜ ja MTÜ) 15 Kultuuriministeeriumi toetused: on kasvanud Kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest meistrivõistluste etapi Rally Estonia kor- eraldati spordivaldkonnale kokku 55,5 miljo- raldamise toetus 2,0 miljonilt 2,5 miljoni nit eurot, millest 33 miljonit spordiorganisat- euroni); sioonidele tegevus- ja projektitoetusteks, 17 • treenerite tööjõukulu toetus kasvas 7,25 miljonit spordiobjektide investeeringuteks miljonilt 7,75 miljoni euroni. ja 5,5 miljonit eurot kriisiabi toetusteks. Ku- nagi varem ei ole Kultuuriministeeriumi eel- Suuremad tegevus- ja projektitoetused Kul- arvest sporti nii palju ühel aastal toetatud. tuuriministeeriumi eelarvest 2021. aastal olid: • toetused Eesti Olümpiakomiteele ja um- Toetus (mln eur) bes 50-le spordialaliidule saavutusspor- di arendamiseks – 13,1 miljonit eurot; • treenerite tööjõukulu toetus spordiorga- 2012 11.6 nisatsioonidele – 7,75 miljonit eurot; • toetused rahvusvaheliste võistluste kor- 2013 10.4 raldamiseks Eestis (v.a Rally Estonia) – 3,5 miljonit eurot; 2014 11.8 • toetus autoralli maailmameistrivõistlus- te sarja etapi Rally Estonia korraldami- 2015 15.3 seks – 2,5 miljonit eurot; • toetused liikumisharrastuse katusorga- 2016 21.7 nisatsioonidele – 1,1 miljonit eurot. 2017 16.7 Suuremad investeeringud Kultuuriministee- 2018 24.7 riumi eelarvest 2021. aastal olid: • multifunktsionaalsete jalgpalli sisehalli- 2019 37.3 de ehitamine – 6,0 miljonit eurot; • Kääriku Spordikeskuse arendamine – 3,4 2020 45.5 miljonit eurot; • Kohtla-Järve spordikeskuse renoveerimi- 2021 55.5 ne – 2,8 miljonit eurot; • Hiiumaa Spordikeskuse ehitamine – 1,8 miljonit eurot; • regionaalsete tervisespordikeskuste Võrreldes 2020. aastaga suurenesid enim arendamine - 0,6 miljonit eurot. järgmised toetused: • ühekordsed investeeringud kohalike Eraldatud tegevus- ja projektitoetused erine- omavalitsuste spordiobjektidesse 5,0 vate rühmade lõikes aastatel 2017–2021 on miljon eurot; kajastatud järgmises tabelis: • kriisiabi toetused valdkonnale 3,1 miljo- nilt 5,5 miljoni euroni; • rahvusvaheliste võistluste Eestis korral- damise toetus kasvas 3,9 miljonilt 6,0 miljoni euroni (sh võrkpalli meeste 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste alagru- piturniiri korraldamise toetus 0,5 miljonilt 1,0 miljoni euroni ning autoralli maailma- 16  2017 2018 2019 2020 2021 Spordialaliidud ja Eesti Olümpiakomitee 6,0 6,3 10,86 12,66 13,16 Treenerite tööjõukulu toetus 4,5 6,0 7,1 7,3 7,8 Rahvusvaheliste võistluste korraldamine 0,3 1,6 2,7 3,9 6,0 Jõulumäe ja Tehvandi tegevustoetused 1,3 1,4 1,6 1,6 1,7 Riigikogu otsetoetused 0,2 0,2 0,9 0,7 1,1 Muud tegevustoetused 2,1 2,2 3,07 3,2 3,3 Kriisiabi toetused 3,1 5,5 KOKKU 14,4 17,7 26,1 32,4 38,5 Eeltoodud tabeli kohaselt on aastatel teeriumi valitsemisalast Kultuuriministeeriu- 2017–2021 kõige enam tegevus- ja projek- mi valitsemisalasse. titoetustest kasvanud rahvusvaheliste võist- luste korraldamise toetused (0,3 miljonilt Investeeringutoetused on kasvanud viie aas- 6,0 miljoni euroni ehk 19 korda). Toetused taga 14,7 miljoni euro võrra, millest suurema spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomitee- osa moodustavad multifunktsionaalsed le on kasvanud 3,9 miljonit8 eurot ehk 65% jalgpallihallid ja Kääriku Spordikeskuse aren- (ei sisalda 3,2 miljoni euro ümbertõstmist damine. Kohalike omavalitsuste spordiob- Hasartmängumaksu Nõukogult Kultuurimi- jektidesse on riik investeerinud aastate lõi- nisteeriumile). Treenerite tööjõukulu toetus kes ebaühtlaselt ning investeerimine sõltub on tõusnud 3,3 miljonit eurot ehk 73%. Muud riigieelarve võimalustest. Muude investee- tegevustoetused on kasvanud viie aastaga ringute all on kajastatud ka investeeringud küll 1,2 miljonit eurot, aga suure osa sellest Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA-sse ja tõusust (1,0 miljonit eurot) moodustab puue- Tehvandi Spordikeskuse SA-sse (v.a Kääriku tega inimeste spordikatusorganisatsioonide Spordikeskusesse). toomine alates 2019. aastast Sotsiaalminis- 2017 2018 2019 2020 2021 Multifunktsionaalsed jalgpallihallid 6,0 6,0 Kääriku Spordikeskus 3,8 3,0 4,6 3,4 KOV objektide investeeringud 0,1 0,1 3,0 0,0 5,5 Muud Investeeringud 2,2 3,1 5,2 2,5 2,1 KOKKU 2,3 7,0 11,2 13,1 17,0 6 3,2 mln on hasartmängumaksu raha, mida varem eraldas spordialaliitudele ja Eesti Olümpiakomiteele Hasartmängu- maksu Nõukogu. 7 Alates 2019. aastast toetatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest Eesti Paralümpiakomiteed ja Eesti Eriolümpia Ühen- dust (2019. aastal 0,8 mln euroga ja alates 2020. aastast 1,0 mln euroga) 8 Tõusust 3,0 miljonit eurot on riigi toetus Team Estonia projektile. 17 2 TEGEVUSED LIIKUMISHARRASTUSE EDENDAMISEKS 18 2.1. LIIKUMISHARRASTUSE KONTSEPTSIOON Vabariigi Valitsus on seadnud inimeste ter- leidmisele. Vabariigi Valitsus on kontsept- vise järgmiste aastate üheks prioriteediks. siooni küll heaks kiitnud, kuid sellest ole- Nii koalitsioonileppes9 kui Vabariigi Valitsu- nemata ei ole dokument lõplik – ellu saab se tegevusprogrammis10 on kirjeldatud, et viia ka muid olulisi tegevusi, mida kontsept- eesmärk on inimeste tervena elatud aastate sioonis nimetatud ei ole, kuid mis aitavad lii- arvu tõstmine ja tervislike eluviiside eden- kumisharrastuse edendamisse panustada. damine valdkonda täiendavate ressursside Kontseptsioonis kirjeldatud lisategevuste suunamise kaudu. rakendamine, milleks on vaja lisaressurssi, sõltub riigieelarveliste vahendite olemas- Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koos- olust. tati 2021. aasta kevadel koostöös spordi- valdkonna ekspertide ja teiste ministeeriu- Liikumisharrastuse edendamise mitega liikumisharrastuse kontseptsioon, peamised kitsaskohad ja võimalikud mille valmimine oli ühtlasi ka Vabariigi Va- lahendused litsuse tegevusprogrammi üks lubadustest. Kontseptsioon kirjeldab liikumisharrastuse valdkonna hetkeseisu, suurimaid kitsaskohti • Kui tippspordi edendamisel on riigile ning vajalikke arengusuundi. Liikumisharras- peamine partner Eesti Olümpiakomitee, tus on üks osa elanikkonna üldisest liiku- siis liikumisharrastuse kontekstis on rii- misaktiivsusest (st need on omavahel väga gil palju erinevaid partnereid – kokku üle lähedalt seotud), mistõttu käsitleb kontsept- 20, kellega vähemal või rohkemal määral sioon lisaks liikumisharrastusele üldist ke- tehakse liikumisharrastuse arendamise halist aktiivsust soodustavaid või takistavad eesmärgil koostööd. Olukorras, kus os- tegureid ja toob välja peamised kokkupuute- kusteave on hajutatud ja keskne vaade punktid teiste valdkondadega. tegevuste planeerimiseks, rakendami- seks ja hindamiseks puudub, on keeru- line süsteemselt ja tulemuslikult vald- Kuigi liikumisharrastus ja liikumisaktiivsus konda edendada. 2021. aasta sügisel on väga laiad mõisted, ei kajasta nimeta- toimunud riigieelarve läbirääkimiste tule- tud kontseptsioon kõiki sellega seonduvaid musena tõusis liikumisharrastuse eden- aspekte. See toob välja olulisemad suunad, damiseks mõeldud baasrahastus 600 mida Kultuuriministeeriumil on võimalik mõ- 000 euro võrra, mille abil on võimalik ellu jutada või mis on valdkonna edendamise viia liikumisharrastuse reformi olulisimat seisukohast olulised, kuid sõltuvad teistest osa – tõhustada liikumisharrastuse stra- osapooltest. Paljud sektorid panustavad lii- teegilist juhtimist ehk aidata valdkonnas kumisharrastuse edendamisse, kuid kont- luua pikem plaan ja panustada selle ellu- septsioon keskendub eelkõige Kultuurimi- viimisse. nisteeriumi pädevuses olevate lahenduste 9 Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valitsuse moodustamise kokkulepe ja valitsusliidu koostööleping aasta- teks 2021–2023. https://valitsus.ee/media/3742/download 10 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemi- se-alused/tegevusprogramm 19 • Praegustesse liikumisharrastuse tege- • Tulevikku arvestades on kõige olulisem vustesse suudetakse kaasata natuke tõsta laste liikumisaktiivsust ja tekitada rohkem kui 1/3 elanikkonnast. Selleks, et liikumisrõõmu. Praegu liiguvad lapsed sihtgrupp oleks laiem, on vaja tegevuste liiga vähe. See mõjub halvasti nende ter- hulka mitmekesistada ja suurendada. visele ja vähendab oluliselt võimalust, et nad harrastaksid aktiivset eluviisi ka täis- kasvanuna. Süstemaatilise tegevusega viimase 12 kuu peab alustama juba lasteaiast. Laste jooksul on liikumisaktiivsuse tõstmiseks on lõpu- tervisespordiüritustel 14 osalejana kaasa sirgel näiteks kehalise kasvatuse tunni löönud kõikidest muutmine liikumisõpetuseks. Lisaks on elanikest % ekspertide hinnangul vajalik rakendada kõikides kooliastmetes Liikuma Kutsuva 12 mõnel korral Kooli põhimõtteid ning algatada projek- osalenute % te, mis pakuvad enamatele kooliõpilas- 2 tele võimalust endale sobivaid spordiala- sagedamini kui mõnel korral % sid harrastada. • Projektipõhiste liikumisharrastuse üri- tuste korraldamiseks on praegu kolm korda vähem raha kui nõudlust selleks. Kujundades Kultuurkapitali spordi ja ke- hakultuuri sihtkapitali ümber peamiselt liikumisharrastuse projekte toetavaks sihtkapitaliks, võimaldab see oluliselt rohkem toetada praegu juba hästi toi- mivaid tegevusi. Selleks oleks tarvis suurendada Team Estonia rahastust u 1 mln euro võrra, et spordi ja kehakultuuri sihtkapitalist ei peaks enam tippsporti rahastama ning sellest vabaneva raha saaks suunata liikumisharrastuse eden- damiseks. • Erivajadustega inimesi ei kaasata lii- kumisharrastusse praegu piisavalt. On palju takistusi, miks nad endale sobiliku liikumisharrastusega tegeleda ei saa. Enamikke probleeme saab lahendada parema ruumiplaneerimise, teenuste di- sainimise ja ühiskondlike hoiakute muu- tumisega. Valdkondadeüleselt on vaja tegutseda selle nimel, et erivajadustega inimesed saaksid võimalikult palju osa kõikidest ühiskonna tegevustest. 20 • Aina enam inimesi vajab nõustamist lii- kumise olulisuse ja selle turvalise har- rastamise võimaluste kohta. Liikumis- nõustamine peaks olema tervishoiu osa ja kaetud ka koolis toimuva liikumisõpe- tuse raames, et ennetada terviseprob- leemide tekkimist või nende süvenemist võimalikult vara. • Enamik inimese liikumisaktiivsusest tu- leb igapäevaliikumisest – liikumine tööle, kooli, poodi jne. Kui seda kõike tehakse autoga, uksest ukseni, väheneb keha- line aktiivsus sedavõrd, et see muutub tervisele ohtlikuks. Heas korras ja kõigi inimgruppide vajadustega arvestav ta- ristu on üks põhieeldusi, et inimesed va- liksid passiivsete liikumisviiside asemel • Inimene veedab suure osa oma elust aktiivsed tervist toetavad liikumisviisid. tööl. Kuna töökohad nõuavad aina vä- Liikuma kutsuv ja liikumist võimaldav hem liikumist, väheneb igapäevane ke- keskkond peaks olema iga uue rajatava haline aktiivsus veelgi. Seepärast on seal ja renoveeritava hoone kohustuslik osa. vaja soodustada süstemaatilist liikumist, et töölkäimisest ei kujuneks inimese üks suurimaid terviseriske. Arvestades, et koroonaviiruse leviku tingimustes on muutunud tavapäraseks kodus tööta- mine, suurendab see tööpäeva jooksul saadava kehaline koormus vähenemise riski veelgi, sest puudub vajadus liikuda kodust välja, et tööle minna. • Mida vanemaks inimesed saavad, seda passiivsemaks nad kehaliselt muutuvad. Vanemaealiste tervise üks alustalasid on säilitada kehaline aktiivsus. Neile on eriti oluline, et taristu oleks sobilik ning taga- tud oleksid süsteemsed, kättesaadavad ja järjepidevad liikumist soodustavad teenused. • Liikuvale eluviisile on palju alternatiive. Madal kehaline aktiivsus ei mõjuta negatiiv- Kui seda ei ole tehtud lihtsaks ja atrak- selt ainult tervishoiu- või sotsiaalvaldkon- tiivseks, valitakse teised vaba aja veet- da. Selle tõttu kannatavad nii siseturvalisus mise võimalused. Seetõttu peab endi- ja kaitsevõime kui pidurdub ka majanduse selt tegelema sporditaristu loomise ja areng. Vajalik on valdkondadeülene süs- uuendamisega. Heas korras tervisera- teemne lähenemine, et arvestada poliitika- jad, spordikompleksid ja välispordivälja- kujundamisel liikumisaktiivsuse olulisuse- kud on näidanud, et meelitavad inimesi ga. Senisest enam tuleb töötada selle nimel, senisest rohkem liikuma ning seepärast et ühiskond mõistaks probleemi tõsidust tuleb taristusse investeerimist jätkata. ning tegutseks otsustavalt, et leida problee- mile parimad võimalikud lahendused. 21 2.2. LIIKUMISUURING Selleks, et saada eestlaste liikumisharju- Liikumisuuringu korraldamine on väga oluli- muste ja neid puudutavate aspektide kohta ne, sest seni valminud uuringutest, mis kä- täiendavat teavet, korraldati ajavahemikul sitlevad sportlikku liikumist, selle takistusi 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta ja võimaldajaid, ei piisa, et mõista Eesti täis- jaanuarini liikumisuuring. Seda tegi Kultuu- kasvanute ja laste liikumiskoormust tervi- riministeeriumi tellimusel ja koostöös Tal- kuna ning arendada nende andmete põhjal linna ja Tartu Ülikooliga ning Ühendusega tõenduspõhist poliitikat. Meil ei ole piisavaid Sport Kõigile Turu-uuringute AS. andmeid paljudest aspektidest, mida nime- tatud uuring vaatleb. Näiteks puuduvad and- Uuringu küsitluses uuriti täiskasvanuid med (18–75-aastaseid) ning lapsi ja noori • töisest, transpordialasest ja olmeliikumi- (7–17-aastaseid). Uuringu valimisse sattu- sest; sid isikud rahvastikuregistrist tehtud juhu- • liikumisalasest motivatsioonist ja moti- valikuga ning osalemiskutse saadeti 7500 veerimatusest, hoiakutest ja väärtustest, täiskasvanule ja 2500 lapsevanemale. Plaa- sh eelarvamustest; nitav vastajate arv oli 1500 täiskasvanut ja • liikumiste võimaldajatest ja takistajatest; 500 last/noort. Laste ja noorte kohta saa- • istumise osakaalust kodus ja tööl; di vajalikud andmed kätte veebi teel 2021. • nutiseadmete mõjust liikumisele ja istu- aasta detsembri keskpaigas. Täiskasvanute misele; andmeid koguti nii veebi- ja telefoniküsitluse • inimeste tajutud rahulolust tervise ja õn- kui ka vahetu vestluse teel. netundega; • dopinguainete tarvitamise levikust har- rastajate seas; Laste ja noorte andmete kogumisel kasuta- • kehalise kasvatuse tundide rollist elu- takse lisaks küsitlusele ka liikumisandureid, kestva liikumisharrastuse kujundamisel. mis annavad nende liikumisharjumuste koh- ta objektiivse hinnangu. Lisaks näitab see, Laste ja noorte andmete põhjal oli 2022. kui hästi oskavad lapsed ja noored enda aasta veebruaris võimalik teha juba ka jä- harjumusi hinnata ning mil määral läheb hin- reldusi. Maailma Terviseorganisatsioon on nang kokku tegelikkusega. Liikumisandurite põhjalike teadusuuringutega määratlenud abil kogutakse andmeid 2022. aasta keva- lastele tervislikuks arenguks vajaliku päe- del. vase liikumisaktiivsuse – keskmiselt 60 mi- nutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumist päevas. Nimetatud liikumissoovi- tustele vastavate laste hulk on Eestis väike. Uuringust selgub, et vaid veerand 7–17-aas- tastest lastest liigub piisavalt. Ligi 40% las- test täidavad 60 minuti normi neljal-viiel päeval nädalas ja 35% lastest on kehaliselt aktiivsed vaid kolmel või vähemal päeval nä- dalas. Seejuures kinnitab uuring, et liikumine on lastele loomulik tegevus – 66% on nõus väitega „Mulle meeldib vabal ajal liikuda ja trenni teha“. Kool ja vanemad saavad sellele kaasa aidata või takistada. 22 Tulemused Vahetundi seostavad õpilased peami- Ehkki kehalise kasvatuse selt suhtlemise-kõndimisega. Aktiivselt tunnis käimine sobib ena- liigub väiksem osa. mikule, siis tervelt 80% ei pea hindamist motivee- rivaks. Ligi kolmandik ei naudi kehalist kasvatust ja vaid pooltel õpilastest on 88.1% Suhtlen sõpradega võimalus käia väljaspool koolikeskkonda kehalise kasvatuse tundides. 57% Kõnnin ringi, jalutan Kehalise kasvatuse tundides saame kasutada piisavalt erinevaid 46.7% Istun 72.1% liikumis- ja spordivahendeid (näiteks kõikidele jagub palle, reketeid) 32.6% Suhtlen telefoniga Ma naudin kehalise 66% sotsiaalmeedias kasvatuse/liikumisõpetuse tunde 31.9% Õpin järgmisteks 62.4% Saan kehalises kasvatuses hindeid tundideks Osalen liikumis- mängudes (näiteks Üldiselt ma pingutan kehalise 28.6% kullimäng, keks, 57.9% kasvatuse/liikumisõpetuse ronimine, kiikumine, tundides vaatamata sellele, kas ja tantsuvahetund) kuidas meid hinnatakse Minu jaoks on kehaline 28% Seisan 52.3% kasvatus/liikumisõpetus tähtis õppeaine (ma ei taha sealt puududa ega seda, et tunnid ära jääksid) Osalen sportlikes Käime kehalise kasvatuse tunde 14.5% mängudes (näiteks 49.8% tegemas aeg-ajalt ka väljaspool jalgpall, lauatennis) kooli keskkonda Hinne motiveerib mind kehalises 0.5% Ei tee midagi eelnevast 21% kasvatuse/liikumisõpetuse tundides pingutama Mul on tervislikel põhjustel sageli 4.4% vabastus kehalise kasvatuse tundidest Mul on muudel põhjustel sageli 1.3% vabastus kehalise kasvatuse tundidest 23 Kõige enam kasutatav transpordi- vahend on perekonna auto. Vaid Liigub enamasti kolmandik käib jalgsi või liigub 23.1% ühistranspordiga jalgrattaga. Liigub enamasti autoga 48.2% 28.7% Liigub enamasti lihasjõul Kuigi ligi pooled õpilastest käivad nädalas kolm või enam korda tren- nis, ei ole see nädalase liikumisak- tiivsuse kohta piisav. Iga kolmas laps ei käi üldse trennis. 30.3% 18.8% 18.7% 12.7% 8.4% 4.8% 5.5% 0.8% 7 või enam 6 korda 5 korda 4 korda 3 korda 2 korda 1 kord Ma ei käi korda trennis Uuringu tulemuste lõppraport valmib hil- jemalt 2022. aasta juunis ning tulemused avaldatakse Kultuuriministeeriumi kodule- hel spordivaldkonna uuringute ja statistika rubriigis11. Uuringu tulemused on oluline sisend järgmise aasta „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ aruandesse. 11 https://kul.ee/sport-ja-liikumine/spordikorraldus/ uuringud-statistika 24 2.3. LIIKUMA KUTSUVA KOOLI EDU Liikuma Kutsuv Kool on Eestis väljatööta- tegevuste valik suurem juba 67% uuringus tud haridusuuenduse programm, mille siht osalenud koolides ning peaaegu kolmandi- on, et liikumine kujuneks koolipäeva ja koo- kus koolides on õpilased kaasatud vahetun- likultuuri loomulikuks osaks. See tugineb ni tegevuste korraldamisse. rahvusvahelisele teadusele, Tartu Ülikooli lii- kumislabori uuringutele ja arendustele ning Uuringud näitavad, et lisaks liikumisaktiiv- programmis osalevate koolide kogemustele. susele on liikumisvõimalused koolis seotud paremate õpilastevaheliste suhetega (nt Liikuma Kutsuv Kool kutsuti ellu 2016. aas- klassikaaslastega saadakse hästi läbi) ja tal ning igal aastal on projektiga liitunud üha koolirõõmuga (nt enamasti minnakse koo- rohkem koole. Kui näiteks 2019. aastal oli li hea meelega, seal tuntakse ennast häs- Eestis 78 liikuma kutsuvat kooli, siis 2021. ti) kõigis kooliastmetes (4., 8., 11. klass) aastal oli neid juba 148. Kaasatud on linna- ning rohkem liikumisvõimalusi vahetunnis ja maa-, tava- ja erivajadustega ning eesti- ja seostub väiksema kooliväsimusega. Üha vene õppekeelega koolid. 2021. aastal käis enam kohalikke omavalitsusi toetab liiku- liikuma kutsuvas koolis 63 000 õpilast kõi- misvõimaluste loomist koolis – arendades gist maakondadest, mis moodustas kõiki- koolihoovide võimalusi nii uute koolide ehi- dest õpilastest 40%. tamisel kui ka renoveerimisel, aga ka ratta- parklate loomisel. Liikuma Kutsuva Kooli projekt on toonud häid tulemusi. Kui viis aastat tagasi ei ol- Liikuma Kutsuva Kooli projekt on lisaks õpi- nud õuevahetunnid koolides eriti levinud laste rahulolule pälvinud laia õpetajate ja ja õpilased väljendasid selle kohta ka ra- juhtkondade heakskiidu. Lisaks on liikumist hulolematust, siis 2020. aastal vastas 74% soodustava õppekeskkonna ja -korralduse küsitluses osalenud programmiga liitunud loomine koolis praeguseks jõudnud Eesti koolidest, et õuevahetunnid toimuvad regu- haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 laarselt. Vahetunnid on muutumas ka aktiiv- üheks ülesandeks ja tegevussuunaks. See semaks – 2018. aastal olid head tingimused aitab koostöös spordi- ja liikumisvaldkonna- vahetundide aktiivseks veetmiseks vaid 1/3 ga kaasa liikumist toetava koolikultuuri kuju- koolides. Nüüd on vahetunniaega rohkem ja nemisele Eestis. 2021 2020 2019 2018 2016 25 2.4. HEAD ALGATUSED LIIKUMISHARRASTUSE EDENDAMISEL Lisaks Liikuma Kutsuva Kooli eduloole on 2021. aastal ellu kutsutud teisigi uusi alga- tusi liikumisharrastuse edendamiseks. Näi- teks: • 2020/2021. õppeaastaks lõi Eesti Koo- lispordi Liit koostöös tarkvaraettevõt- tega Loquiz uue nutimängu, mis paneb proovile õpilaste tähelepanu ja nupu- tamisoskused. Tegemist on maastiku- mänguga, kus isikliku nutiseadme GPS mõõdab läbitud distantsi ja annab mär- ku, kui aeg on ülesanne lahendada või küsimustele vastata. See on mõeldud osalejate teadmistebaasi rikastamiseks, liikumisaktiivsuse suurendamiseks ning ke spordi ja liikumisega seotud valikõp- erinevate klasside õppekavade ja faktide peainete käivitamine, mille raames kor- kordamiseks. Korraldatud on kolm erine- raldatakse ühe piirkonna koolide lastele vat mängu - “Nuputades läbi terve maa”, vanusegruppide kaupa samal ajal ühised “Koolipingist Olümpiani” ja “Talvevõlud”. sporditunnid. Projekt annab võimaluse • 2021. aastal alustas EOK katseprojekti- praktikas proovida, kuidas saavutada ga „Sport Koolis“. Selle eesmärk on teki- suurem kohustuslik sportimise maht ja tada ja hoida lastes huvi liikumise ja eri- säilitada kooli autonoomia, et koostada nevate spordialade harrastamise vastu õppijate vajadusi arvestav ja valikuid ri- ning seeläbi suurendada nende kehalist kastav päevakava. Katseprojektis osaleb aktiivsust. Projekti fookuses on võimali- 26 kooli. 26 • 2021. kutsus Kaitseministeerium ellu • 2021. aastal võeti vastu transpordi ja projekti „Liikuma kutsuv väeosa“, mis liikuvuse arengukava aastateks 2021– oma olemuselt sarnaneb Liikuma Kutsu- 2035, mille eesmärk on muu hulgas va Kooli põhimõtetega. Eesmärk on tõs- arendada sellist liikuvuskeskkonda ja ta- ta inimeste igapäevast liikumisaktiivsust ristut, mis toetaks tervislikke ja kestlikke erinevate tegevuste, toetava taristu ja eluviise. Selle eeldus on läbimõeldud ja sporditeadlikkuse suurendamise kaudu. omavahel ühendatud kasutajasõbralik ning ohutu kergliiklusteede võrgustik, mis annab inimestele võimaluse üha enam kasutada aktiivseid liikumisviise ja vähendab nende sõltuvust passiivsetest liikumisviisidest. • Mitmed spordialaliidud pakuvad nii täis- kasvanutele kui lastele tasuta treenin- guid. Sel moel kaasatakse spordist ja lii- kumisest kaugenenud inimesi kas tagasi või esimest korda aktiivse eluviisi juurde ning pakutakse lastele võimalust proovi- da erinevaid alasid, et leida enda jaoks sobivaim. Teiste algatustega on võimalik tutvuda aru- ande lisas. 27 3 TREENERIKOOLITUSED, TREENERIKUTSE ANDMINE JA TREENERITOETUSED 28 3.1. TREENERIKUTSE 3.2. TREENERIKUTSETEST TUTVUSTAMINE LOOBUMINE Pädevate treenerite olemasolu ja nende süs- Igal aastal lisanduvad kutsesüsteemi sajad teemne juurdekasv ulatuslikus spordialade uued treenerid. See on kiiduväärne ja tree- ja liikumisharrastuse vormide valikus ning nerkonda noorendav, samas teeb muret tegutsevate treenerite teadmiste ja oskuste märkimisväärselt suur väljalangevus kutse- elukestev täiendamine on peamised eeldu- süsteemist, loobumine treenerikutse edasi- sed elanike, eelkõige laste ja noorte spor- sest taotlemisest. Alljärgnev graafik iseloo- di- ja liikumisharrastuse kasvatamiseks. Pü- mustab kutseandmised uutele treenerikutse hendunud, koolitatud ning kutse taotlemisel taotlejatele ja kutsesüsteemis jätkajatele oma teadmisi ja oskusi tõestanud treenerid aastatel 2015–2021. suudavad tagada, et harrastajad treenivad korrektselt, vanuse- ja võimetekohaselt ning ohutult. Treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteem loodi 2003. aastal. Alates 2013. aastast Kutseandmine vastavad treenerikutsed Eesti Kutsekvali- jätkajad ja uued treenerid fikatsiooni Raamistikule (EKR) ja Euroopa Kutseraamistikule (EQF). Spordi valdkonnas antakse treenerikutseid kuuel tasemel: 382 • EKR 3 – abitreener; 482 • EKR 4 – nooremtreener; 462 • EKR 5 – treener; • EKR 6 – vanemtreener; • EKR 7 – meistertreener; 874 313 298 • EKR 8 – eliittreener. 318 272 690 UUED 642 2021. aasta lõpuks oli Eestis 3990 kutsega 582 treenerit. Aastatel 2004–2021 on treeneri- 521 509 476 kutseid antud ja uuendatud kokku 16 144 korda. Murekoht on, et iga aasta lahkub kut- JÄTKAJAD sesüsteemist 7–12% treeneritest. 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 29 Kutsesüsteemi kantud treenerikutsete juur- seotud ka võimalus teha juhendajatööd tree- dekasvu või kahanemist saab igal aastal nerikutset omamata. Kõige vähem mõjutab tuvastada, kui jälgida kutsega treenerite ko- kutsest loobumist treeneritöö leidmatus ja guarvu muutuse ja lisandunud uute kutsega selle sobimatus inimesele. treenerite arvu vahet. Viimasel seitsmel aas- tal on kutsesüsteemist igal aastal lahkunud Kättesaadavad koolitused, järjepidev kutse- 240–410 treenerit, mis on moodustanud andmise protsess, huvirühmade aktiivsus enamasti 7–12% kõikidest treenerikutse- ning treeneritööd toetavad üleriigilised ja ko- test. halike omavalitsuste meetmed on taganud, et kutsega treenerite arv on viimastel aasta- Selleks, et leida peamisi põhjuseid, miks tel kasvanud. Samuti tagab kutse jätkusuut- treenerikutse süsteemist pärast esimest likkuse teadmine, et viimase seitsme aasta 4-aastast perioodi lahkuti, ja saada teada, jooksul on 73–74% treeneritest olnud alla millised on olulisemad motiivid kutsesüstee- 50-aastased ning 87–88% alla 60-aastased. mi taaslülitumiseks, korraldas Spordikoolitu- Seetõttu peame järgnevatel aastatel pööra- se ja -Teabe Sihtasutus väljalangenute seas ma veelgi rohkem tähelepanu kahele peami- 2021. aastal küsitluse. Olulisemad põhjused sele probleemile, millele kutsest loobunute treenerikutsesüsteemist väljalangemisel ja seas tehtud küsitlus viitas – treenerikutse mõjurid kutse taastamiseks on esitatud all- väärtustamisele ja treenerite palgale. Tree- oleval joonisel. nerite ja juhendajate huvi tõstmiseks treene- rikutse vastu on olulised tegurid avalikkuse Kõige enam on treenerikutse loobumise põh- ja spordiringkonna hoiakud ning riigis kehti- juseks elumuutus, ootuspäratu palk ja arva- vad toetusmeetmed, mis aitavad väärtusta- mus, et treeneriamet ei ole piisavalt väärtus- da nii treenerikutset kui tagada ka treenerile tatud. Kutse väärtustamisega on kaudselt väärika sissetuleku. Põhjused treenerikutsest loobumiseks ja kutse taastamiseks 5 – väga palju 4 – palju 3 – keskmiselt 2 – vähe 1 – väga vähe ei mõjuta üldse Treeneritöö ei sobi mulle, see oli 3%4% 10% 7% 18% 58% vale valik Ette tuli elumuudatus 25% 10% 13% 13% 5% 35% Ma ei leidnud (ei leia) treenerina 6% 5% 9% 13% 68% tööd Palk ei vasta(nud) ootustele 20% 10% 13% 15% 8% 35% Puudusid sobivad koolitused ja/või 9% 6% 6% 14% 14% 52% asjatundlik abi Kutse taotlemise protsess on 19% 11% 12% 14% 10% 35% keeruline ja liiga aeganõudev Kutseeksami sooritamine ja vajalike 17% 11% 10% 14% 11% 37% koolituste läbimine on kulukas Treeneriamet ei ole piisavalt 16% 14% 17% 6% 14% 33% väärtustatud Saan treeneritööd teha ka ilma 12% 10% 16% 14% 12% 37% kutseta (keegi ei nõua) 30 3.3. TREENERIKUTSE KUI PÄDEVUSTUNNISTUSE VÄÄRTUSTAMINE Lapsevanemate, spordiorganisatsioonide ja ainult või valdavalt kõrgkooli lõpetajate baa- ühiskonna laiem huvi on, et inimesi, eelkõige sil. Seda enam, et spordiharrastajate kiire lapsi ja noori, juhendaksid oskustega ja ee- kasv ja huvirühmade aktiivsus avaldub suu- tilised treenerid, kes teevad seda vanuse- ja rel hulgal spordialadel ja liikumisharrastuse võimetekohaselt ning ohutult. Treenerid aita- vormides. vad lisaks füüsilistele oskustele arendada ka eluks vajalikke sotsiaalseid oskuseid. Kvali- See oli määrav põhjus, miks lisaks kõrgkoo- teetne spordi- ja liikumisharrastuse tegevus, lides toimivale formaalõppele töötas EOK mida ennekõike saavad pakkuda vastavate välja ja rakendas 2005. aastast mittefor- oskustega treenerid, aitab ennetada nii ris- maalse koolitussüsteemi kolmele esime- kikäitumist kui ka füüsilise ja vaimse tervise sele treenerikutse astmele. Märksõnad on probleeme, eriti laste ja noorte hulgas. kättesaadavus, spordi üldainete ja spordia- lapõhiste teadmiste ning praktiliste oskus- 2019. aasta sügisel mõisteti ettevaatama- te õpetamine, õppekavade ja -materjalide tuse tõttu raske kehavigastuse tekitamises harmoniseeritus ning keskse andmebaasi süüdi ilma treeneri kutsetunnistuseta tööta- olemasolu. Spordi üldainete kursuste korral- nud 23-aastane juhendaja. Ta tegi kannata- damist tellitakse TLÜ-lt ja TÜ-lt, erialast koo- nu peal harjutust, mida oli ka ise sportlasena litust korraldavad spordialaliidud. Praktika teinud, kuid vastava erialasekoolituseta ei on sellise paindliku koolitusmudeli otstarbe- teadnud, et algajale ja harrastajale võib see kust, sobivust ja suutlikkust kinnitanud – nii ohtlik olla. Ka juhtumiga tegelenud prokurör saavad treenerikutseks tarvilikke teadmisi ja kinnitas, et kutsetunnistuse puudumine oli oskusi omandada paljud huvilised. See kor- põhjus, miks juhendaja kohtu alla anti, sest ralduslik mudel sobitub ka treenerite tööhõi- kutsetunnistuse olemasolul oleks juhtumit ve uuringutega, mille kohaselt 75–77%-le käsitletud õnnetusena. tegutsevatest treeneritest ei ole treeneritöö ainus, kas palgaline või vabatahtlik töökoht. Paraku tegutseb Eestis üle 1500 kutsetun- nistuseta juhendaja, kelle treenitavad või Viimasel kahel aastal on märgatavalt kasva- nende vanemad ei ole mõistnud, et kutse- nud nõudlus treenerikoolituse järele ja para- tunnistus tõestab inimese sobilikkust antud nenud võimekus soovikohast koolitust pak- töö tegemiseks. Kutsestandardid sätesta- kuda. Koolituste pakkumise kättesaadavus vad kutsetasemel tegutsemiseks nõuded on üks kahest peamisest tegurist, mis on kompetentsusele ehk oskuste, teadmiste ja kutseandmist positiivselt mõjutanud. hoiakute kogumile töö edukaks tegemiseks. Kutse andmise kord seab haridus-taseme, Ka TLÜ-s ja TÜ-s treenerikutset võimaldava- koolituste läbimise ja töökogemuse eeltin- tel erialadel on tudengite hulk kasvanud. Sa- gimused valitud spordialal kutse taotlemi- mas näitavad viimaste aastate tööhõiveuu- seks. ringud, et lõpetajatest taotleb treenerikutset ja asub treeneritööle hinnanguliselt viiendik. Ideaalis põhineks treenerikoolitus formaa- Ilmselt tuleneb see rakendumisest suuremal lõppel kõrgkoolides – Tallinna Ülikoolis koormusel õpetajatööle, samuti valikutest (edaspidi TLÜ) ja Tartu Ülikoolis (edaspidi tööjõuturul enam väärtustatud ametite ka- TÜ). Arvestades nappi riiklikku tellimust ja suks. heaoluriigile omaselt aastatega kasvanud sotsiaalset nõudlust treenerite töö järele, ei Lisaks treeneri teadmistele ja oskustele tu- ole veel niipea võimalik nõudlust rahuldada leb tähelepanu pöörata treeneri väärtustele 31 ja hoiakutele, mis tulenevad treenerite eeti- Küll on aga probleemiks, et arvestataval kakoodeksist, mis on samuti kutsestandardi määral juhendajatel, sh laste ja noorte spor- osa. Praktikas on näited treenerikutse tühis- timise juhendajatel, puudub treenerikutse tamisest, kui treenerikutsega isikut on karis- ning mitmed spordivaldkonnas tegutsevad tatud ja lastekaitseseaduse alusel välistab organisatsioonid, k.a mitmed suuremad töö- see karistatus töö lastega või on teda karis- andjad, ei väärtusta treenerikutseid. Näiteks tatud antidopingu- või spordieetikareeglite ei arenda ega anna treenerikutseid kahek- jämeda rikkumise eest. sa EOK liikmeskonda kuuluvat spordialalii- tu. Samuti on puudlik treenerite teenuseid Lisaks, kutseandja õigust omav EOK ja kut- tarbivate isikute teadmine kutsetunnistuse seandmise protsessi koordineeriv Spordi- tähtsusest ja vajalikkusest. Lisaks vajavad koolituse ja -Teabe Sihtasutus pidasid kuni lähiajal lahendamist kaks õiguslikku küsi- 25.05.2021 toimunud Riigikohtu Põhisea- must – treenerikutse omamise nõude kahe- duslikkuse järelevalve kolleegiumi istungini tise tõlgendamise võimalus spordiseaduses iseenesestmõistetavaks, et treeneri kutse- ning treeneri kutsetunnistuse mittekäsitle- tunnistust käsitletakse lisaks pädevustun- mine treeneri tegevusloana. nistusele ka tegevusloana. Treenerikutse väärtustamiseks tasuks edas- Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve pidi kaaluda järgmist: kolleegiumi seisukoht oli, et kutsetunnistus 1) täpsustada treenerile esitatavate nõuete ei ole käsitletav tegevusloana. Samuti se- sõnastust eriseaduses; dastas kolleegium, et kutsetunnistus saab 2) luua treenerite tegevusloa mõiste, sidu- olla töötamise eeltingimu¬s üksnes siis, kui da see võimaluse korral treenerikutsega selline nõue on õigusaktiga sätestatud – või kandega spordiregistri treenerite ala- näiteks on eriseadusega kehtestatud tege- mandmekogusse; vusloa kohustus. Lastega töötamise keeldu 3) jätkata (täiendavalt) spordivaldkonna omavale isikule ei saa jätta treenerikutset huvirühmade, k.a spordiorganisatsiooni- andmata ega seda ka kehtetuks tunnistada. de ja treenerite teenuste tarbijate treene- Samamoodi ei anna treenerikutse andjale rikutse olulisusest teavitamist; seda õigust spordiseadus. 4) kaasata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järe- levalve Ametit treeneriteenuse tarbimise küsimuste lahendamisse senisest roh- Kokkuvõttes saame öelda, et treenerikutsete kem. süsteem on hästi õnnestunud ja toimiv. EOK kui spordiliikumise katusorganisatsioonil on õigus olla kutseandja ning tõhusalt on ära kasutatud spordialaliitude oskusteave, mis on koondatud 71 tegutsevasse hindamisko- misjoni, kus kutsetaotlejate teadmisi ja os- kusi hinnatakse. Treenerikutsete olemasolu, nende kuulumine kutsekvalifikatsiooniraa- mistikku ja järjepidev tegevus kutseandmi- sel on kujunenud normaalsuseks. Meil on toimiv koolitussüsteem, mis tagab järjepide- va kutseandmise, mida toetab kvaliteetsete andmetega spordiregister ning selle treene- rite alamaandmekogu. Spordiregistri abil on kutseandmise toimingud koondatud kesk- sesse veebilahendusse. 32 3.4. TREENERITELE VÄÄRILISE SISSETULEKU TAGAMINE Küsitlusest selgunud teine peamine prob- Treenerite tööhõives ja tasustamises on leem on treeneritele väärilise sissetuleku alates 2015. aastast olnud määrava tähtsu- tagamine. Enamik treenerite tööandjaid on sega Kultuuriministeeriumi laste ja noorte eraõiguslikud organisatsioonid (ettevõtted treeningrühmi juhendavate kõrgema tase- või mittetulundusühingud), mistõttu riigi ja me treenerite toetusmeede. Riiklik treenerite kohaliku omavalitsuse sekkumine treenerite tööjõukulu toetusmeede ja seda toetavad palgaküsimustesse on piiratud. Peaasjali- KOV-ide toetusmeetmed on viimastel aasta- kult saavad KOV-id ja riik seda mõjutada eri- tel treenerite tasustamist ja tööhõivet mär- nevate toetusmeetmete kaudu. gatavalt parandanud. Maksu- ja Tolliameti ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse Näiteks 79 kohalikust omavalitsusest toe- tehtud analüüsidest ilmneb selge areng tree- tavad spordiorganisatsioonide tegevust 40 nerite ja juhendajate rakendamise ning ta- KOV-i, sõltuvalt seal rakendatud kutsega sustamise asjus, samuti spordiorganisat- treeneritest. 35 KOV-i spordiorganisatsioo- sioonide võimekus olla korrektne tööandja nide toetamise kord eeldab toetuse saami- ja maksude tasuja. Maksu- ja Tolliameti seks kutsega treeneri olemasolu. Paraku ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse paljude KOV-ide spordirahastamise mudelid analüüs treenerite tööhõivest on esitatud treenerikutsete omamist ei innusta. järgmisel graafikul. 1621 Treenereid ja 1571 1583 juhendajaid 1655 1664 1620 tasustavad 1552 1509 spordiorganisatsioonid 4966 4687 4769 4466 4469 4580 Treenerid ja 4094 4217 juhendajad Eesti spordiregistris 2578 2685 2350 2476 2317 2057 Tasustatud treenerite 1651 ja juhendajate osakaal 54,1% 54,1% 52,8% 52,6% 1314 50,6% 46,1% Töötasu saanud 39,1% treenerid ja 32,1% juhendajad 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 3,47 Tööjõumaksud 4,69 (mln eur) 8,79 7,09 7,92 9,17 10,2 11,61 11,6 12,3 17,75 Treenerite ja 19,86 23 juhendajate 26,8 tööjõukulud 30,2 31,89 (mln eur) 33 Toetusmeetme rakendamine on mõjunud Treeneritoetused 7 752 036 7 752 036 korrastavalt spordiorganisatsioonide töö- (eur) 7 252 036 7 075 036 kultuurile. Kuna toetusmeetme nõueteks on 6 015 036 töölepinguga töötavad treenerid, korrektne töötasu, maksude tasumine, riigi maksu- 4 448 600 3 967 029 võlgade puudumine ning nõutud aruannete 3 510 645 õigeaegne esitamine äriregistrile ja spordire- gistrile, on nende nõuete rikkumine kujune- nud olematuks. Paranevat maksukäitumist kinnitavad ka maksulaekumise andmed. 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Treenerite tööjõukulu toetus arvudes 1 335 070 1 238 320 Tasustatud treeningtunde 1 151 552 1 078 094 1 101 656 44 299 1 059 072 43 413 1 032 005 41 340 Treenitavaid 39 501 noori 901 917 39 242 38 304 1432 1404 36 407 Tasustatud 1305 treenereid 1262 31 739 1225 1232 1177 399 407 403 407 384 389 Toetatud 1028 367 organisatsioone 322 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Treenerite töötasu 1338 1364,76 1364,76 1364,76 Täiskoormusega treeneri vähim 642 630 640 600 tööjõukulu 1 kuu eest 1137,30 541 Riigi tööjõukulu toetus ühele 1020 1020 1020 1000 852 täiskoormusega 778,74 780 treenerile 1 kuu eest 426 850 389.37 390 Täiskoormusega 636.77 treenerile vähim 582.96 582.02 brutotasu 1 kuu eest Riigitoetuse 50,0% 50,0% 50,0% 48,0% 47,6% 46,9% 46,2% kuluproportsioon 44,0% Treeneritoetused 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 34 Palgavõrdlus 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Treeneripalk 0 582 583 637 850 1000 1020 1020 1020 Kultuuritöötaja palk 700 731 830 942 1150 1300 1300 1300 1400 Eesti keskmine palk 1005 1065 1146 1221 1310 1407 1448 1540 1628 *alates 2021. a arvestatakse kultuuritöötajate hulka ka laulu- ja tantsupeo rühmade juhendajad Kuigi toetusmeede on korrastanud spordior- majuhtidele tagatava vähima brutopalga ja ganisatsioonide haldus- ja maksukäitumist, Eesti keskmise palgaga aina kasvab. parandanud oluliselt tööhõivet ning loonud kindlustunnet organisatsioonides ja treeneri- Arvestades eeltoodut tuleks treeneritele vääri- tes, oleme järjekindlalt maha jäämas algsest lise sissetuleku tagamiseks kaaluda järgmist: eesmärgist – tasustada kõrgema taseme 1) leida täiendavad vahendid treenerite töö- treenereid samaväärselt kultuuritöötajatega. jõukulu toetusmeetme rahastamiseks, Kultuuriministeerium on võtnud veelgi ambit- mille abil oleks võimalik tõsta laste ja sioonikama eesmärgi – viia laste ja noortega noortega töötavate kõrgema kutsetase- töötavate kõrgema kutsetasemega treeneri- mega treenerite miinimumtasu; te miinimumpalk võrdeliseks Eesti keskmise 2) luua laste ja noortega töötavatele 3. ja palgaga. Allolev graafik iseloomustab kõrge- 4. kutsetasemega treeneritele täiendav ma kutsetasemega treenerite palgavõrdlust toetusmeede, mis aitaks neil jõuda 5. kultuuritöötajate ning Eesti keskmise palgaga. kutsetasemeni; 3) teha kohalike omavalitsuste seas täien- Treenerite toetussüsteem on hästi õnnestu- davat teavitustööd, et nad mõistaksid nud. Tööjõuturul on rohkem motiveeritud ja kutsetunnistuse vajalikkust. tasustatud treenereid, kelle treeningrühma- des harjutab enam lapsi ja noori ning kellele on tagatud nõutavad sotsiaalsed garantiid. Treenerite tööjõukulude toetusmeede on VAHEKOKKUVÕTTEKS sisuliselt lõpetanud treenerina töötamise maksuvabade stipendiumite eest ning toe- Treenerite kutsesüsteem on elujõuline ja va- tusmeetme ja selle nõuete toel on oluliselt jalik, mida näitab ka viimastel aastatel hoo- paranenud spordiorganisatsioonide töökul- gustunud kutsetunnistuse taotlemine ja koo- tuur ja maksukäitumine. litussüsteemis osalemine. Selleks, et vältida kutsega treenerite kutsesüsteemist või spor- Lisaks on treenerite tööjõukulude toetussüs- divaldkonna tööjõuturult kadumist, oleks se- teem aidanud korrastada spordiregistri and- nisest enam vaja treenerikutset väärtustada mestikku, millele toetuste rakendamine põ- ning leida täiendavaid vahendeid treeneritele hineb. Toetussüsteem motiveerib treenereid väärika sissetuleku tagamiseks erinevate toe- läbima koolitusi ja taotlema kutseid. tusmeetmete kaudu. Mõlema probleemi la- hendamiseks on väga vajalik poliitiline toetus Küll aga ei jõua riikliku treenerite tööjõuku- nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Pädeva lude toetussüsteemi raames eraldatavad treeneri käe all treenimine ei aita saavutada toetussummad järgi toetustingimustele mitte ainult sportlikke eesmärke, vaid lapsed vastavate treenerite arvule ja töökoormuse ja noored omandavad sealjuures ka eluks va- kasvule. Seetõttu vahe kultuurisektori kul- jalikke oskusi, teadmisi ja väärtuseid, millel tuuritöötajatele ning laulu- ja tantsupeo rüh- on laiem ühiskondlik ja majanduslik mõõde. 35 TEGEVUSED TIPPSPORDI EDENDAMISEKS 36 4.1. TEAM ESTONIA SPORTLASE ARENGUTEEL Kui Team Estonia 2019. aastal loodi, nähti seda väga olulise osana sportlase arengu- teel. Sportlase arengutee noorest täiskas- vanud sportlaseks on kujundatud järgmisel joonisel koos riiklike toetusmeetmetega. * A-kat toetus 2500 € + 2200 €/kuus + treener 1800 €/kuus * B-kat toetus 1600 € + 1400 €/kuus + treener 1400 €/kuus TEAM ESTONIA * C-kat toetus 1000 €/kuus SPORTLANE + treener 800 €/kuus VÕI KOONDIS * noorsportlaste toetus 3000 €/aastas + treener 1500 €/aastas * tugiteenused * täiendav Team Estonia koondiste toetus * spordialaliit PÄÄS TEAM ESTONIASSE * Audentese AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM VÕI KESKKOOL spordigümnaasiumis kõik vajalik tagatud * klubi toetus SPORTLANE ALUSTAB KODUKLUBIS VÕI SPORDIKOOLIS * KOV-i toetus * vanemate toetus 37 4.2. TEAM ESTONIA TOETAMINE Team Estonia on 2019. aastal loodud Eesti Team Estonia riiklik toetus oli sarnaselt tippspordi toetamise süsteem, mis pakub 2020. aastaga 3 miljonit eurot. Kuna Tokyo sportlasele kvaliteetseid tugiteenuseid ning olümpiamängud lükati aasta võrra edasi konkurentsivõimelise ettevalmistuse tiitli- 2021. aastasse, oli möödunud aasta ka eel- võistlusteks. arve jaotumises üsna sarnane 2020. aasta- ga. Team Estonia eesmärk on olümpiamängu- del ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigi- le tuntust ning avaldab positiivset mõju meie elanikkonna sportimisele. Team Estoniale riigieelarvest eraldatud 3 miljoni euro jagunemine 2021. aastal Mitteolümpiaalade Team Estonia koondiste toetus Tugiteenused 185 00 € 660 0€ 396 Tokyo ja Pekingi OM-i sportlaste € lisatoetused 000 Võistkonnaalade 250 Team Estonia 932 54 koondiste toetus 0€ Treenerite 320 800 € toetuste tõus, EADSE SA toetus, turunduskulud 45 0 € 00 000 0 € 465 C-kategooria toetused OM-koondiste toetused 38 Jätkati nii olümpia-, mitteolümpia- kui ka pallimängualade koondiste ja sportlaste et- tevalmistuse toetamist. Kokku toetati olüm- piaaladel 14 koondist ja 58 sportlast kokku 465 000 euroga. Samas katavad määratud toetused kogu taotletud ehk vajaminevast summast ära ainult ligikaudu 25%. Eesti Aerutamisföderatsioon 5 000 39 000 Eesti Jahtklubide Liit 30 000 86 460 Eesti Jalgratturite Liit 35 000 60 000 Taotletud summa Eesti Judoliit 20 000 87 000 Määratud toetus Eesti Karate Föderatsioon 5 000 30 000 Eesti Kergejõustikuliit 80 000 130 000 Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon 35 000 150 000 Eesti Laskurliit 10 000 85 000 Eesti Maadlusliit 40 000 143 000 Eesti Poksiliit 5 000 22 000 Eesti Ratsaspordi Liit 5 000 30 000 Eesti Sõudeliit 30 000 70 000 Eesti Sulgpalliliit 22 000 32 000 Eesti Suusaliit 43 000 270 000 Eesti Tõstespordiliit 5 000 77 500 Eesti Triatloni Liit 10 000 25 000 Eesti Uisuliit 25 000 62 000 Eesti Ujumisliit 10 000 67 000 Eesti Vehklemisliit 5 000 180 000 Eesti Vibuliit 5 000 28 000 MTÜ Eesti Curlingu Liit 30 000 105 000 MTÜ Eesti Võimlemisliit 10 000 15 000 39 Mitteolümpiaaladel toetati Team Estonia programmis oleva viie spordiala (autosport, motosport, male, orienteerumine ja võistlus- tants) seitset koondist ja kaht sportlast kok- ku 185 000 euroga. Kogu taotletud summast teeb see ligikaudu 60%. Eesti Autospordi Liit 40 000 40 000 Taotletud summa Määratud toetus Eesti Maleliit 35 000 50 000 Eesti Orienteerumisliit 60 000 105 000 Eesti Tantsuspordi Liit 10 000 60 000 MTÜ Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon 40 000 60 000 Pallimängualadel toetati 46 koondist 1 382 540 euroga, millest 932 540 eurot eralda- ti Team Estonia projektist ja 450 000 eurot täiendavalt teistelt Eesti Olümpiakomitee eelarveridadelt. Taotletud summast teeb see natuke alla 50%. Eesti Jalgpalli Liit 200 000 480 000 Taotletud summa Määratud toetus Eesti Käsipalliliit 210 000 493 000 Eesti Korvpalliliit 360 000 1 062 500 Eesti Saalihoki Liit 40 000 60 000 Eesti Võrkpalli Liit 512 540 850 000 Eesti Jäähokiliit 60 000 75 000 40 Teist aastat toimis Team Estonia tugitee- 2021. aasta oli Eesti tippspordile väga edu- nuste süsteem, mis on endiselt arengujär- kas. Rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt või- gus, aga teenindab üha rohkem sportlasi deti rekordilised 191 medalit ning Tokyo nii Eestis kui ka välismaal. Team Estonia olümpiamängudelt kaks medalit, millest sportlastel on võimalik kasutada spordiarsti üks kuld – Eesti sai sellega juurde neli uut ja füsioteraapia teenust, testida verenäita- olümpiavõitjat. Edukusele on kindlasti kaasa jaid, uurida südame- ja liigutustega seotud aidanud Eesti tippspordi toetamise süsteem näitajaid ning vajaduse korral saada kohest Team Estonia, millega 2021. aastal ka amet- abi traumade korral. 2022. aastal on plaanis likult avalikkuse ette tuldi. lisada loetelusse ka vajaduspõhine toitumis- nõustamise ja spordipsühholoogia teenus. Möödunud aastal toetati teist aastat Tokyo Tugiteenuste kasutamise kasvust olümpia-, olümpiamängude medalipretendentide et- mitteolümpia- ja pallimängualade lõikes an- tevalmistust. Näiteks epeenaiskond sai nab ülevaate järgmine graafik. tänu sellele pidada enne olümpiat lisaks nii ühe välis- kui ka koduse laagri. Täiendavalt toetati 2021. aasta teises pooles ka 2022. aasta Pekingi olümpiamängude sportlaste ja koondiste ettevalmistust. Kokku eralda- Tugiteenuste kasutamine ti 2020. ja 2021. aastal Tokyo ning Pekingi olümpiamängude ettevalmistuseks lisaks ligi pool miljonit eurot. Olümpiaalad Mitte- Pallimängud 2019. aastal loodud Eesti tippspordi toeta- olümpiaalad mise süsteem Team Estonia on esimesed tulemused juba toonud. 220 200 163 162 Sportlaste arv 43 41 OM medalid 2020 2021 2020 2021 2020 2021 2004 3 2006 3 Teenuste arv 350 400 2008 2 2010 1 2012 2 2014 0 2200 2201 2016 1 2018 0 3000 2021 2 3500 41 Koolitused Team Estonia liikmetele 4.3. AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUMI UUS 2021. aastal alustas Eesti Olümpiakomitee Team Estonia liikmetele erinevate spordiga HANKELEPING seotud tähtsate teemade tutvustamist, mis puudutavad näiteks kommunikatsiooni ja Sportlase arenguteel on väga olulisel kohal toitumist. 2021. aasta teemad valiti sport- Audentese spordigümnaasium, mis võimal- laste tagasiside põhjal. Toimunud koolitu- dab tõhusalt ühildada nii sportimise kui ka sed olid järgmised: õppetöö. Audenteses õppimine võib olla olu- line lähtepunkt tippsportlaseks saamisel ja • Sportlase karjäärikõver – koolitaja Raul tulevikus Team Estoniasse pääsemisel, sest Rebane just gümnaasiumi astmes peaks sportlane • Eelarve koostamine ning investeerimise- tegema rahvusvahelisel tasemel esimesed ga alustamine – koolitaja Jaak Roosaare tulemused, mille alusel Team Estoniasse • Tippsportlase toitumise alustalad, me- pääseda. nüü koostamine, kehakaalu mõjutami- ne ning toidulisandid – koolitaja Kerstin Audentese spordigümnaasium tegutseb Tal- Joandi linnas ja Otepääl. Tallinnas saab treenida • Kuidas leida enesekindlus ning tagasi- järgmistel põhialadel: kergejõustik, korvpall, löökidega toime tulla? – koolitaja Raimo võrkpall, käsipall, tennis, laskmine, maadlus, Ülavere judo, ujumine. Lisaks kokkuleppel EOK ja • Tippsportlase kogemus: kuidas mina alaliitudega ka muudel majavälistel aladel tagasilöökidega toime tulin? – koolitaja nagu vehklemine, triatlon, iluvõimlemine, Marko Albert saalihoki, võistlustants, golf jt. Otepääl tree- nivad noored murdmaasuusatajad, kahe- võistlejad, suusahüppajad, laskesuusatajad, mäesuusatajad, jalgratturid ja orienteerujad. 2021. aasta seisuga oli Audentese spordi- gümnaasiumis Tallinnas 167 õppursportlast, kellest 24 põhikooli 9. klassis ning Otepääl 45. Kui viimastel aastatel on ühele õppeko- hale laekunud avalduste arv olnud keskmi- selt kaks, siis 2021/2022. õppeaastaks lae- kus ühele kohale rekordilised neli avaldust, mis näitab nii Audentese populaarsust kui ka vajalikkust Eesti spordisüsteemis. 2020/2021. õppeaastast rakendus Auden- tese spordigümnaasiumi uus hankeleping, mis sõlmiti aastani 2035. Kui eelmise han- kelepingu perioodi teises pooles oli prob- leemiks õppursportlaste toitlustamine ning nende meditsiiniline teenindamine, siis uue lepinguga paranesid oluliselt järgmised tee- nused: 42 1) Toitlustus – tagatud on kolm põhisöögi- Kaitseväe võimalused korda ja üks oode. Lisaks võimaldatakse toitlustust ka nädalavahetusel. 2021. aastal täienesid ajateenistuse spor- 2) Sporditeenus – paranenud on spordiin- dirühma kriteeriumid ning edaspidi võetak- ventari kvaliteet ning olemas on eelarve- se spordirühma ka Team Estonia liikmeid. lised vahendid treeninggruppidele spet- Team Estonia üks eesmärke on pakkuda siifilise inventari soetamiseks. sportlasele kõikvõimalikke arengut soo- 3) Spordimeditsiiniline teenindamine – dustavad teenuseid ning ajateenistus spor- suurima arenguhüppe on teinud tugitee- dirühmas seda kindlasti ka on. 2-kuulise nused. Igale õppursportlasele on tagatud baaskursuse läbimise aeg, mille järel on või- tervisekontroll/koormustest kahel korral malik naasta treening- ja võistlustegevusse, aastas. Olemas on kohapealne tugi liht- on võimalik planeerida perioodi, millal see samate raviprotseduuride tegemiseks. ei mõjuta pikemaajaliste eesmärkide saa- Tagatud on füsioterapeudi teenus. vutamist. Lisaks andis kaitsevägi juurde 10 4) Kooli arendustegevused kahese karjääri lisakohta pallimängualade sportlastele, kes suunal – õppursportlasi arendatakse nii täiskasvanute koondisesse ei ole veel jõud- hariduses, spordis kui ka muudes elulis- nud, aga kes on mänginud U18 ja vanemates tes valdkondades. noortekoondises ning mängivad vähemalt Eesti meistriliigas või välismaal sarnase ta- semega liigas. 43 4.4. EESTIS KORRALDATUD RAHVUSVAHELISTE KÕRGETASEMELISTE VÕISTLUSTE TOETAMINE Igal aastal toimub Eesti keskmiselt 45-55 Viimastel aastatel on kõrge sportliku tase- kõrge sportliku tasemega rahvusvahelist mega rahvusvaheliste spordivõistluste kor- võistlust. Kui 2020. aastal jäid mitmed rah- raldamise toetused kasvanud, sest alates vusvahelised kõrgetasemelised võistlused 2018. aastast lisandus Kultuuriministeeriu- ära või neid lükati edasi, siis 2021. aastal toi- misse suursündmuste taotlusvoor ning aas- musid peaaegu kõik planeeritud suuremad tatel 2019–2021 on Vabariigi Valitsus teinud võistlused. eriotsuse kolme spordisündmuse toetami- seks Vabariigi Valitsuse reservist. Kuna viimasel kümnendil on Eesti spordior- ganisatsioonid tõestanud ennast väga hea- Nendeks spordisündmusteks on olnud: Ral- de korraldajatena ning Eesti riik on rajanud ly Estonia ja võrkpalli meeste ning naiste rahvusvaheliste kõrge sportliku tasemega Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ala- võistluse korraldamiseks taristu (näiteks grupiturniiri korraldamine vastavalt 2021. ja Tehvandi Spordikeskus), siis pakutakse vii- 2023. aastal. mastel aastatel Eestile ka üha rohkem kõrge sportliku tasemega ja populaarsete spordi- Sellised rahvusvahelised üritused omavad alade rahvusvaheliste võistluste korraldami- suurt potentsiaali Eesti kui turismi sihtriigi se võimalusi, sest rahvusvahelisel tasandil tutvustamisel erinevates kommunikatsiooni ollakse veendunud, et Eesti korraldab võist- kanalites (televisioon, veebiülekanded, sot- lused kvaliteetselt. siaalmeedia), pikaajalisemat mõju riigi ma- jandusele, aga toovad siia ka koheselt täien- Kultuuriministeerium eraldas 2021. aastal davat raha välismaalt. rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks Eestis rekordilised 5,9 miljonit eurot. Veel Lisaks majanduslikule mõjule, Eesti tutvus- 2017. aastal oli see summa 340 000 eurot. tamisele ja tavapärasest suuremale mee- diakajastusele on kõrge sportliku tasemega Rahvusvaheliste võistluste korraldamise rahvusvahelistel võistlustel veel ka muuhul- toetamise kasvu Kultuuriministeeriumi eel- gas järgmised mõjud: Eesti inimestel on või- arvest aastatel 2017–2021 iseloomustab malik lähemalt näha maailma tippsportlasi, allolev graafik. tõuseb noorte motivatsioon treenimiseks Rahvusvaheliste võistluste 1 785 368 korraldamise toetamine 2 395 561 spordiürituste KuM väike 2 002 030 1 093 500 taotlusvoor 1 000 000 970 000 KuM suursündmuste 814 672 800 000 taotlusvoor 699 463 610 000 550 000 500 000 Rally Estonia 340 000 980 000 Võrkpalli EM finaalturniir 2017 2018 2019 2020 2021 44 ja tippsportlaseks saamiseks, suureneb ini- miljonit eurot, millelt maksti riigile käibemak- meste soov olla kehaliselt aktiivne, tõuseb su 1,6–2 miljonit eurot. Keskmiselt laekus spordiorganisatsioonide võimekus. käibemaksu riigile 1,33 korda rohkem, kui oli riiklik toetus. Seega on meede riigieelarvele 2021. aastal eraldati suuremad toetused positiivse mõjuga. Täpsem ülevaade on esi- järgmistele võistlustele: tatud allolevas tabelis. 1) Rally Estonia 2 395 561 eurot; 2) Meeste võrkpalli Euroopa meistrivõist- Kuna suursündmuste taotlusvoorust taotle- luste finaalturniiri alagrupiturniir 1 000 mine toimub jooksvalt, siis on sellest voo- 000 eurot; rust võimalik toetada ka neid võistlusi, mille 3) Ironman Tallinn 495 945 eurot; korraldusõigus saadakse lühikese ettetea- 4) Kergejõustiku U20 Euroopa meistrivõist- tamise ajaga, kuid millel on oluline majan- lused 290 000 eurot; duslik mõju. Selliseks võistluseks oli näiteks 5) Kergejõustiku U23 Euroopa meistrivõist- kergejõustiku U23 Euroopa meistrivõistlu- lused 250 000 eurot. sed, mille korraldusõigus anti Eestile 2021. aasta mais, aga võistlus toimus juba 2022. Taotlusvoorust, millest toetuse eraldami- aasta juulis. Taotlusvoorust toetati nimeta- ne on otseselt seotud üritusega kaasneva tud võistlust 250 000 euroga. Eesti Konjunk- majandusliku mõjuga, toetati 2021. aastal tuuriinstituudi poolt läbiviidud majandusliku kokku kuut võistlust summas 1,35 miljonit mõju analüüsi kohaselt tõi võistlus Eesti rii- eurot. Nende sündmustega laekus riigile gile täiendavalt 2,75 miljonit eurot välisraha, täiendavalt välismaalt saabunud osalejate ja millelt käibemaksu laekus riigile 371 000 eu- pealtvaatajate kulutustena ning rahvusvahe- rot ehk 1,5 korda rohkem kui riigi eraldatud liste organisatsioonide toetusena 11,5–14,5 toetus. Riiki laekunud Käibemaks riigile Lõplik toetuse Maksutulu/ raha (mln eur) laekunud rahalt (eur) summa eraldatud toetus IRONMAN Tallinn 2021 3,7 kuni 4,8 553 000 kuni 668 000 495 945 1,2 ORC MM 2021 0,8 kuni 1,1 117 000 kuni 159 000 65 000 2,11 avamerepurjetamises Purjelaua olümpia ette- 0,6 kuni 0,8 83 000 kuni 113 000 80 365 1,2 valmistusklassi Techno293 Euroopa meistrivõistlused Tallinnas 2021 Taekwondo WT Euroopa 1,2 kuni 1,6 174 000 kuni 231 000 169 058 1,2 Meistrivõistlused Euroopa U23 meistrivõistlused 2,5 kuni 3,0 346 000 kuni 396 000 250 000 1,48 kergejõustikus Tallinn 2021 Euroopa U20 meistrivõistlused 2,7 kuni 3,2 362 000 kuni 426 000 290 000 1,36 kergejõustikus Tallinn 2021 KOKKU 11,5 kuni 14,5 1,6 kuni 2,0 mln 1 350 368 1,33 45 Kultuuriministeeriumi teistes rahvusvahelis- 4.5. VÕITLUS SPORTI te võistluste korraldamise toetamise taot- lusvoorust toetati veel lisaks 29 võistlust OHUSTAVATE TEGURITEGA kokku 810 500 euroga. Eesti sporti ohustavate tegurite vastast võit- Spordivaldkond, spordivõistluste korralda- lust veab Eesti Antidopingu ja Spordieetika jad ja Eesti spordiorganisatsioonid on pide- SA (edaspidi EADSE), kelle põhikirjaline ees- vas arengus. Muutuvad nii võistluste kor- märk on edendada Eestis diskrimineerimis- raldamise põhimõtted, tingimused kui ka vaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa võistlussüsteemid ja kasvab Eesti spordior- dopingu kasutamise, spordivõistlustega ma- ganisatsioonide suutlikkus. Jätkuv areng nipuleerimise, diskrimineerimise, väärkoht- võib kaasa tuua võimalusi korraldada lähi- lemise, ahistamise jms ennetamisele spor- tulevikus spordimaailma suurvõistlusi, mil- dis, spordivõistlustel osalejate turvalisuse le korraldamine Eestis ei ole tänasel päeval tagamisele ning muude spordis esinevate võimalik. spordi ausust ohustavate probleemide la- hendamisele. Kodustelt tiitlivõistlustelt võidetud Antidopingu valdkonnas jätkas EADSE 2021. medalid aastal oma tavapäraste tegevustega – tehti 544 dopingutesti, mille hulgas ka Eestis toi- 2021. aastal Eestis toimunud tiitlivõistlus- munud rahvusvaheliste tiitlivõistluste testid, telt võitsid meie sportlased kokku 44 meda- ning jätkati koolitustegevusega. Kolmele lit ehk 23% kõigist Eesti sportlaste võidetud Eesti sportlasele määrati dopingukaristus, 191 medalist. Vanusegruppide lõikes võide- kellest ühe proovivõtumenetlusega tegeles tud medaleid iseloomustab järgmine graafik: Soome Antidoping. Lisaks abistas EADSE Eesti politsei- ja piirivalveametit uuendatud karistusseadustiku § 195 (dopingukuritegu) alusel esimest korda süüdimõistetud isiku juhtumis, tehes dopingainete tuvastamise ja määratlemise ekspertiisi. EADSE tegi Kultuu- Eestis toimunud riministeeriumi toel koolitustegevuse raken- tiitlivõistluste 61 59 medalid dusuuringu „Dopingutarvitamise ennetuste- Mujal toimunud gevust mõjutavad tegurid“. Uuringust selgus, tiitlivõistluste et sportlased ja sportlase tugipersonal hin- medalid dab kõrgelt kontaktõppe meetodit teadmiste omandamisel. Erinevate koolitusmeetodite mõju käsitlevatest uuringutest järeldus samu- 27 ti, et kõige tõhusamaks peetakse traditsiooni- list kontaktõppe meetodit (klassiruumis õpe- 15 16 tamine ja juhendamine). See loob võimaluse, 13 et kuulajad saavad protsessi käigus esitada küsimusi ja tekib elav arutelu. EADSE osaleb perioodil 2021–2023 ka ühes Euroopa Lii- Noored Juuniorid Täiskasvanud du ERASMUS+ projektis koos Suurbritannia, Kreeka, Portugali, Hollandi, Serbia ja Soome ülikoolidest ja terviseasutustest partnerite- ga. 2021. aastal koostas EADSE uued Eesti dopinguvastased reeglid, mille kinnitasid nii WADA kui ka EOK täitevkomitee. Lisaks tõlgi- 46 ti ja toimetati WADA 2021 koodeksi ja kahek- väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite sast uuenenud rahvusvahelisest standardist lahendamiseks“ ning selle venekeelse tõlke. neli olulisemat. Dokument valmis Justiitsministeeriumi, Kul- tuuriministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, 2019. aastal EADSE tegevusvaldkondades- Politsei- ja Piirivalveameti, Lastekaitse Liidu, se lisandunud kokkuleppemängude ning Eesti Olümpiakomitee, SA Noored Olümpiale, väärkohtlemise vastase võitluse teemadel Spordikoolituse ja -Teabe SA, Eesti Antidopin- jätkati asutuse võimestamist ning tegevuste gu ja Sporditeabe SA jt ekspertide koostöös. mitmekesistamist. Lisaks osales EADSE kutsutud eksperdina mitme spordialaliidu siseses võimaliku väär- kohtlemise juhtumis. Aasta jooksul osaleti 2021. aastast alates täidab EADSE Kultuu- nõustamisel ja ekspertiisis 9 spordiala 11 riministeeriumiga sõlmitud halduslepingu juhtumil. Koostöös Tartu ülikooliga on saavu- ülesandeid, mille kohaselt kohustub EADSE tatud kokkulepe käivitada 2022. aastal vald- täitma spordiseaduse § 111 alusel spordi- konna uuring, kus selgitatakse välja erinevat võistlustega manipuleerimise vastase riikli- tüüpi väärkohtlemise kogemise sagedus ja ku kontaktpunkti ülesandeid. EADSE sõlmis sügavus spordis ning liikumisõpetuses. 2021. aasta mais lepingu maailma ühe juhtiva spordiaususe lahendusi pakkuva ettevõttega Sportradar Integrity Services, et hakata jälgi- ma kihlveoturul toimuvat ja tuvastada võima- VAHEKOKKUVÕTTEKS likke pettusi kodumaistel jalgpalli-, korvpalli-, käsipalli- ja võrkpallivõistlustel. Alates 2022. 2021. aasta oli Eesti tippspordile tulemus- aasta juulist lisanduvad nimetatud spordiala- likult hea aasta. Sellele on kaasa aidanud dele veel ranna- ja saalijalgpalli ning jääho- üha jätkusuutlikum tippspordi rahastamine ki-, sulgpalli- ja kriketivõistlused. Septembri ning kindlasti ka erinevate toetusmeetme- lõpus toimus Tallinnas ERASMUS+ projekti te kasutuselevõtt Covid-19 olukorras. Eesti IntegriSport Next raames 2-päevane koolitus- tippspordi toetamise süsteem Team Estonia seminar „Kas spordipettused on spordi si- on samuti oma esimesed viljad noppinud seasi?“. Seminari korraldajad olid Eestist Po- ning tõestanud süsteemi vajalikkust Eesti litsei- ja Piirivalveamet ning rahvusvaheliselt tippspordis. Eesmärk on Team Estonia kau- CSCF Foundation for Sport Integrity. Kuulda du tagada sportlastele üha terviklikum toe- sai nii rahvusvaheliste ekspertide (nt GLMS-i, tussüsteem, mille üks põhilisemaid suundi FIFPRO, Euroopa Nõukogu ja INTERPOLi) kui on tugiteenuste tagamine. Vähemolulised ei ka Eesti esindajate (Politsei- ja Piirivalveame- ole ka teised teenused sportlase arenguteel, ti, Eesti Jalgpalli Liidu, Kultuuriministeeriumi, nagu Audentese Spordikoolis õppimise või- Siseministeeriumi ja EADSE) ettekandeid ja malus ja kaitseväe ajateenistus spordirüh- soovitusi. Lisaks korraldati koolitustegevusi. mas. Spordialaliitude toetuste taotluste põhjal on näha, et kuigi oleme tippspordi Väärkohtlemise temaatika tabas sporti 2021. rahastamisega heal tasemel, on siiski veel aastal eriti raskelt ning selle pöörasid tähe- palju teha, sest tagatud ei ole kaugeltki mit- lepanu Valge Kaardi päeva raames ka meie te kõik vajadused. Rahvusvaheliste võistlus- tippsportlased ja teised sporditegelased. te korraldamise toetamiseks on riigil olemas Seetõttu tuleb järgnevatel aastatel antud tee- süsteemsed taotlusvoorud, kuid jätkuvalt maga veelgi enam tegeleda, et tagada, et kõi- on vajalik ka Vabariigi Valitsuse reservist gil oleks võimalik sporti teha ohutult ja vääri- Eestile oluliste kõrgetasemeliste võistluste kalt ning saada spordist positiivne kogemus. korraldamise toetamine, mis rahaliste vaja- Väärkohtlemise vastaseks võitluseks andis duste või taotlusvooru tingimuste tõttu tava- EADSE 2021. aasta juunis välja juhendi „Spor- pärastesse taotlusvoorudesse ei sobi. dipersonali käitumisjuhend laste ja noorte 47 KRIISIAEGNE TUGI SPORDILE 48 SPORT ON KRIISI AJAL SAANUD HEAD TUGE Sarnaselt teiste valdkondadega on ka sport Lisaks nimetatud summadele on toetust pidanud viimasel kahel aastal pidevalt koha- andnud ka Haridus- ja teadusministeerium, nema COVID 19 viiruse levikuga maailmas Töötukassa ning Ettevõtluse ja Innovatsioo- (sh Eestis) ning viiruse leviku tõkestamiseks ni Sihtasutus. 2021. aastal eraldati spor- kehtestatud piirangutega. divaldkonnale kokku seega üle 20 miljoni kriisiabi, mis jaguneb 790 erineva spordior- Selleks, et tagada spordiorganisatsioonide ganisatsiooni ja erasisespordiobjekti hal- jätkusuutlikkus, on Kultuuriministeerium daja vahel. Arvestades, et Kultuuriministee- toetanud 2021. aastal spordivaldkonda kok- riumi 2021. aasta spordivaldkonna eelarve ku ligikaudu 5,5 miljoni euroga. Sellest 4,5 oli ligi 50 miljonit eurot, on tegemist olulise miljonit eraldati 2021. aasta lisaeelarvest täiendava toetusega valdkonnale. ning 1 miljon eurot 2022. aasta alguses Va- bariigi Valitsuse reservist peamiselt aasta Kultuuriministeeriumi kriisiabi toetused alguses Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtesta- spordivaldkonnale 2021. aastal jagunesid tud piirangute tõttu. järgmiselt: Erasisespordiobjektide Muud 3 153 haldajad organisatsioonid 50 € 373 Rahvusvahelisi 809 9 071 võistlusi 6 68 € korraldavad 55 Treenerite spordiklubid 58 € 388 toetus 390 € spordiklubidele 762 TOETUSED KOKKU 5 481 954 € 713 4 € 218 87 € Sportmängude 0 36 1 33 meistriliigade Spordialaliidud 24 klubid 806 8 93 € Liikumisharrastuse Toetuse saajate arv 13 ürituste korraldajad 49 Nende toetuste eesmärk oli tagada spor- Kui võrrelda Eesti spordiregistri andmeid diorganisatsioonide jätkusuutlikkus ning aastatel 2019–2021, on näha, et spordior- leevendada koroonaviiruse levikuga seotud ganisatsioonide arvulistes näitajates ei ole kriisi mõju, mis ohustas spordiorganisat- 2020. ega 2021. aastal olulisi negatiivseid sioonide toimimist. Kompenseeriti spordior- muutusi toimunud. Neid on ära hoidnud riik- ganisatsioonide põhitegevusega seotud ku- likud kriisiabi toetused, kohalike omavalit- lusid, mille katmiseks planeeritud tulud olid suste toetuste säilimine ning spordiorgani- Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute satsioonide enda tugevus ja leidlikkus tulla tõttu oluliselt vähenenud. Enamikest taot- toime pidevalt muutuvas keskkonnas. lusvoorudest eraldati toetust tagantjärele organisatsioonide tegelike vajaduste põhjal, arvestades riigieelarvelisi vahendeid. Suurimad toetuste saajad 2021. aastal olid: Haridus- ja Kultuuri- Teadus- KOKKU ministeerium ministeerium Töötukassa EAS ja MKM My Fitness AS 542 936 59 657 34 050 328 238 120 992 OÜ Kalevi Veekeskus 535 317 1 085 0 351 666 182 566 MTÜ Sportlik Eesti 484 055 484 055 0 0 0 SA Tehvandi Spordikeskus 355 186 187 793 0 167 393 0 Audentese Spordiklubi 344 745 18 890 109 100 216 755 0 Mustamäe Spa OÜ 336 645 0 0 167 917 168 728 MTÜ Spordiklubi Nord 313 043 12 795 177 840 122 407 0 MTÜ Tartu Ülikooli 281 074 116 607 89 120 75 346 0 Akadeemiline Spordiklubi MTÜ Urban Style 275 838 0 275 838 0 0 Spordiklubi Garant 273 611 7 949 200 140 65 523 0 50  3990 3688 3405 2019 108 438 184 481 2445 2490 2612 2020 108 582 192 114 2021 109 239 184 337 2019 2020 2021 2019 2020 2021 Spordiklubide arv Kutsega treenerite arv Harrastajate arv kokku sh noorte harrastajate arv Aastate 2019 ja 2021 võrdluses on näha, et Kui võrrelda spordiorganisatsioonide majan- spordiklubide arv on kasvanud 6% võrra. Sa- duslikke näitajaid, siis riiklike maksude lae- mas ei ole oluliselt muutunud harrastajate kumine on 2021. aasta IV kvartalis võrreldes ega noorte harrastajate arv spordiklubides. 2020. ja 2021. aasta IV kvartaliga kasvanud. Arvandmete võrdlus näitab, et märkimis- See näitab, et spordile suunatud hästi sihi- väärselt on kasvanud kutsega treenerite arv. tatud kriisiabi toetused on aidanud spor- See on kahe aastaga kasvanud 17%, mis diorganisatsioonidel täita oma kohustusi nii võib olla osaliselt tingitud ka asjaolust, et töötajate, koostööpartnerite kui ka riigi ees. kuna Kultuuriministeeriumi kriisiabi meet- Eraisikute maksed spordiklubidele vähene- med olid suunatud üksnes kutsega treeneri- sid 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 9 tele, tõi see kaasa inimeste soovi omandada miljoni euro võrra ehk ligi 13%. Arvestades, kutse. et 2020. aastal olid spordiklubid ja spor- 51 diobjektid eriolukorra ajal kahe kuu jooksul te ärajäämine teatud perioodil viimase kahe täielikult suletud, on see mõistetav, aga kui aasta vältel inimeste liikumisharjumusi loo- langustrend peaks jätkuma ka 2021. aastal, detavasti ei mõjutanud. Täpsema vastuse mõjutab see oluliselt spordiorganisatsioo- annavad sellele 2022. aasta talvel tehtav nide võimekust pakkuda täiskasvanutele ja Kultuuriministeeriumi tellitud liikumisaktiiv- lastele kvaliteetset teenust. suse uuring ning teised 2022. aastal avalda- tavad uuringud. Turu-uuringute AS tegi 2020. aasta sügisel Ühendus Sport Kõigile MTÜ ja EOK tellimu- Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus tegi sel Eesti elanike seas küsitlusuuringu ke- 2021. aasta novembris veebiküsitluse, et halise aktiivsuse teemal. See näitas, et igal saada teada, milline on COVID-19 pandee- nädalal liikumisharrastusega tegelevatest mia tunnetuslik mõju spordiorganisatsioo- inimestest 50% tegeleb liikumisharrastuse- nide tegevusele. Vastuseid laekus 439. ga peamiselt omaette, 15% omal käel koos Kõikide vastanute lõikes loeti kõige enam pereliikmetega, 17% omal käel koos sõpra- mõjutatuks võistluste korraldamist ja võist- de või tuttavatega ning 18% treeningrühmas, lustel osalemist, mõnevõrra vähem treenin- liikumisrühmas või treeneri juhendamisel. gute korraldamist. Oluliselt vähem tunnetati Uuring tõi veel välja, et küsitlusele eelnenud mõju organisatsiooni rahastamisele ning 12 kuu jooksul oli tervisespordiüritustel osa- sisemisele töökorraldusele ja tegevussuut- lejana kaasa löönud 14% elanikest, sealjuu- likkusele. Küsitlusest selgus, et väiksemate res 12% mõnel korral ning 2% sagedamini. (alla 20 harrastajaga) klubide tegevust on Need protsendid ei ole viimastel aastatel pandeemia vähem mõjutanud kui suurema- oluliselt muutunud, mistõttu spordiklubide te (üle 100 harrastajaga). ja -objektide sulgemine ning spordivõistlus- 52 Küsitlusele vastanud tõid esile, et kõige Küsimus: Kuidas on COVID-19 enam tundsid nad puudust vahetutest pandeemia ja sellest tulenevad kontaktidest või jäid need puudulikuks. Kõikidest vastanutest tundis vahetust piirangud mõjutanud Teie tegevusi? läbikäimisest väga suurt või suurt puu- dust ligi 55%. Rahalisest toest on väga 5 = väga palju .... 1= väga vähe suurt või suurt puudust tundnud 46,5%. 16,1% vastanutest märkis, et rahalisest toest on nad puudust tundnud väga Treeningute 182 111 76 31 39 vähe. Lisaks tasub eraldi välja tuua, et korraldamine alla 20 harrastajaga organisatsioonide hinne rahalise toetuse puudumisele oli märkimisväärselt madalam kui üle 100 Võistlustel harrastajaga organisatsioonide puhul. osalemine 194 102 79 34 30 Kokkuvõttes võib märkida, et riiklike toe- tuste kaasabil tuli spordivaldkond 2021. aastal koroonaviiruse leviku piirangute Võistluste 232 73 60 21 53 tingimustes toime ilma suurte negatiiv- korraldamine sete mõjudeta. Samas ei saa lõplikke jä- reldusi teha ühe ega kahe aasta põhjal, sest COVID-19 mõjud võivad olla pika- Sisemine töökorraldus ja 114 108 118 48 51 ajalised ning mitmeid majanduslikke ja tegevussuutlikkus spordispetsiifilisi mõjusid saab hinnata alles mitme aasta pärast. Spordivald- konnas on üle 3000 organisatsiooni ja Organisatsiooni 144 78 110 39 68 üle 3500 spordiobjekti – kõigil neil jäi rahastamine ja jääb ka edaspidi koroonaviiruse tõttu saamata tulu nii toetajatelt kui ka erai- sikutelt. Rahastamisega seotud eba- kindlus püsib ka järgnevatel aastatel. Küsimus: Millest olete pandeemia Tõenäoliselt ei tule niipea tagasi aastate tingimustes kõige rohkem puudust 2018 ja 2019 seis, kui liikumisharrastu- tundnud? se üritustel osalejate ja spordivõistluste pealtvaatajate arv oli suurem kui kunagi Piirangute 86 90 113 83 59 varem. Järgmiste aastate märksõnad selgitustest on organisatsioonide jaoks kohanemine uue olukorraga ja uute lahenduste leid- mine ning eraisikute jaoks nii enda kui Vahetutest 122 110 97 51 49 ka oma laste sportimisharjumuste taas- kontaktidest tamine ja järjepidevuse hoidmine. Rahalisest toetusest 116 86 106 56 70 Millestki 36 16 29 11 75 muust 53 VAADE TULEVIKKU 54 „Sport 2030“ sätestab visiooni, et aastal 2023. aasta on liikumisaasta, millel on suur 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja keha- potentsiaal inimeste kehalise aktiivsuse line tasakaal ning heaolu Põhjamaade tase- edendamisel. Järgnevatel aastatel inimes- mele. Samuti, et Eestis on kehalist aktiivsust te kehalise aktiivsuse tõstmiseks suunatud soodustav elukeskkond koos kaasnevate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel tuleb teenustega, mis toetavad inimeste tervena arvestada ka puuetega inimeste võimaluste elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ja vajadustega. ning majanduskasvu. Aastatel 2020 ja 2021 on spordivaldkonna fookus sarnaselt teiste Liikumisharrastuse edendamiseks ja kõigile valdkondadega olnud peamiselt COVID-19 liikumisvõimaluste tasuta kättesaadavuse viiruse leviku piiramisel ja kohanemisel. parandamiseks töötab Kultuuriministeerium Samal ajal viidi avaliku sektori ja spordior- 2022. aastal koos partneritega välja regio- ganisatsioonide koostöös ellu ka mitmeid naalsete tervisespordikeskuste programmi tegevusi „Sport 2030“ laiemate eesmärkide rakendamise põhimõtted aastateks 2023– saavutamise poole püüdlemisel. Selleks, et 2026, et jätkata maakonna tervisespordikes- aastaks 2030 saavutada dokumendis sõ- kuste arendamist. Aastatel 2019–2022 on nastatud visioon ja eesmärgid, tuleb ka järg- loodud maakonda vähemalt üks keskus, kus mistel aastatel ellu viia olulisi tegevusi spor- on kunstlume tootmise võimekus ja valgus- divaldkonnas. tatud liikumisrajad. Järgmisel neljal aastal tehakse koostöös kohalike omavalitsustega Järgmistelgi aastatel on oluline inimeste järgmised sammud, et keskuste pakutavaid kehalise aktiivsuse suurendamine igapäe- teenuseid ja inimeste liikumisvõimalusi mit- vaelus elukaare vältel. Rohkem treenereid mekesistada. ja treenitavaid ei tähenda tingimata rohkem terveid inimesi, kui muul ajal elustiil liiga Tippspordi tulemuslikkust mõjutab kasuta- passiivseks jääb. Liikumisharrastuse eden- da oleva raha hulk. Viimase kümne aastaga damine ja spordisektori abil loodavad la- on Kultuuriministeeriumi spordi eelarve kas- hendused terviseriskide ennetamisel on ja vanud ligi viis korda – 11,6 miljonilt 55 mil- jäävad veel aastateks Kultuuriministeeriumi joni euroni. Arvestama peab, et see ei ole ol- üheks peamiseks tegevussuunaks. Loomu- nud täiendav ressurss, vaid viimase seitsme likult vajame toetavaid tegevusi ka teistelt aasta jooksul on rahastamise reformi käigus valdkondadelt ja asutustelt. oluliselt korrastatud spordi toetamise põhi- mõtteid ning varem muudest dubleerivatest 2021. aastal Kultuuriministeeriumi eestve- kanalitest eraldatud vahendid on nüüdseks damisel koostati liikumisharrastuse eden- jõudnud Kultuuriministeeriumi eelarvesse. damise kontseptsiooni, käivitati põhjalik liikumisuuring ning Vabariigi Valitsus tegi li- Üks oluline spordi rahastamise reformi osa, sarahastuse otsus, et tõhustada liikumishar- mis vähendab nii avaliku sektori bürokraa- rastuse juhtimist, valmistada ette liikumis- tiat kui ka spordiorganisatsioonide töö- reformi ja leida teaduspõhiseid lahendusi. koormust, ootab veel elluviimist. Selleks on 55 Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi ning ea- ja võimetekohased. Paraku tegut- sihtkapitali ümberkujundamine peamiselt seb spordivaldkonnas endiselt üle 1500 kut- liikumisharrastust toetavaks avaliku sek- setunnistuseta juhendaja. tori kanaliks. Selle idee rakendamiseks on vaja riigieelarvest täiendavaid vahendeid Alates 2015. aastast on Kultuuriministee- tippspordi toetamiseks Eesti Olümpiakomi- riumi eesmärk olnud treeneritele väärilise tee poolt välja töötatud rahastamissüstee- tasu tagamine, mis ühtlasi motiveeriks ka mi. Selle reformi tulemusena suureneksid kutsetaset omandama ja tõstma. Selleks oluliselt Eesti Kultuurkapitali võimalused sisseviidud riikliku palgatoetuse süsteemi toetada liikumisharrastust ja regionaalseid rakendamine on olnud edukas ja töösuh- projekte, sest praegu läheb spordile ettenäh- teid tuntavalt korrastav, kuid toetatavate tud sihtkapitali vahenditest enam kui pool treenerite järjepideva kasvu tingimustes on saavutusspordi edendamiseks. meetme täiendav rahastus olnud ebapiisav. Kultuuriministeeriumi prioriteet riigieelar- Tippspordi oluline osa on 2019. aastal käivi- ve strateegia läbirääkimistel on endiselt, et tunud Team Estonia programm, mille esime- treenerite tasu jõuaks sarnaselt õpetajatega si tulemusi oleme näinud Tokyo ja Pekingi Eesti keskmise palga tasemeni. olümpiamängudel. Team Estonia programm on koostöös Eesti Olümpiakomiteega aren- 2022. aastal alustab hakkab Kultuuriminis- damisel ning selle lähiaastate eesmärgiks teerium üle vaatama praegu kehtivat spor- on Team Estonia eelarve kahekordistamine. diseadust. Valdkonnaga hakatakse muu hulgas arutama, kuidas kutsetunnistuseta Treenerite roll ühiskonnas, kus järjest enam juhendajaid ja treenereid selgemalt eristada kõneldakse füüsilisest ja vaimsest tervisest, ning ebaeetilise käitumisega isikutelt tree- on väga oluline. Lisaks sellele, et nende tööst nerikutset ära võtta. Samuti analüüsitakse sõltub Eesti tulemuslikkus saavutusspordis, vajadusi või võimalusi spordivõistluste kor- on treeneritel laiem mõju just laste ja noorte raldamise nõuete muutmiseks, sest prae- tervisekäitumisele ning hoiakute, väärtuste gune spordivõistluste korraldamise regu- ja erinevate oskuste kujundamisele. Mõju latsioon on vastu võetud 2006. aastal ning ulatust peegeldab asjaolu, et regulaarselt viimase 15 aastaga on oluliselt muutunud treenivad üle poole kõikidest lastest ja noor- spordivõistluste korraldamine nii Eestis kui test. Eelnevat arvestades on väga tähtis, et ka maailmas. Lisaks eeltoodule on teisigi neid juhendaksid haritud ja eetilised treene- teemasid, mida spordiseaduse muudatuste rid ning valitud metoodikad oleksid ohutud vajaduste väljaselgitamisel ühiselt arutada. 56 Eestis toimub igal aastal mitusada rah- vusvahelist spordivõistlust. Kuna viimasel kümnendil on Eesti spordiorganisatsioonid tõestanud ennast väga heade korraldajate- na ning Eesti riik on rajanud rahvusvaheliste kõrge sportliku tasemega võistluse korral- damiseks taristu, pakutakse Eestile üha roh- kem kõrge sportliku tasemega ja populaar- sete spordialade rahvusvaheliste võistluste korraldamise võimalusi. Rahvusvahelisel ta- sandil ollakse veendunud, et Eesti korraldab võistlused kvaliteetselt. Spordivõistlustega kaasneb nii otsene majanduslik mõju riigile kui ka Eesti kui turismi sihtriigi tutvustami- ne rahvusvahelises meedias. Sel põhjusel on oluline jätkata rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamist ning vajaduse korral leida täiendavaid vahendeid. Sport on üks konkurentsitihedamaid vald- kondi maailmas. Selleks, et säiliks spordi usaldusväärsus ja ettearvamatus, on ka järgmistel aastatel vaja tõhusalt tegeleda probleemidega, mis puudutavad dopingu kasutamist, spordivõistlustega manipuleeri- mist või väärkohtlemist spordis. Selleks on Eesti Olümpiakomitee moodustanud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse. Rii- gi ja spordivaldkonna koostöös on vaja suu- rendada sihtasutuse võimekust spordi usal- dusväärsuse ja ettearvamatuse tagamiseks. 2023. aasta märtsis toimuvad XV Riigikogu valimised. Erakondade valimisprogrammi- des on viimastel kordadel olnud ka spor- divaldkonna jaoks olulised teemad, nagu Team Estonia, treenerite tööjõukulu toetus või inimeste kehalise aktiivsuse tähtsus- tamine. Arvestades spordi sotsiaalset rolli ja populaarsust ühiskonnas, siis tõusevad spordi ja liikumisega seotud teemad vali- misdebattides ja leiavad tee erakondade valimisprogrammidesse. Oluline on seda teha koostöös spordivaldkonnaga, et leida parimad lahendused valdkonna kitsaskohta- dele ja tagada spordivaldkonna jätkusuutlik areng ka järgmistel aastatel. 57 KUMi TEGEVUSED LISADA+VT JÄRJEKORD ÜLE + LISA ÜLDISTUSI+ LISA VEEL EADSE-lt ! I Valdav osa elanikest liigub ja spordib Ministeeriumide ja nende allasutuste tegevused: Kultuuriministeerium (KuM) eraldas 2021. aastal maakonna spordiliitudele kokku 587 600 eurot ja toetas Eestimaa Spordiliidu Jõud, Ühenduse Sport Kõigile ning Eesti Seeniorspordi ja Spordiveteranide Liidu tegevust kokku 336 032 euroga, eesmärgiga edendada liikumisharrastust. KuM eraldas kohalikele omavalitsustele kolmandat aastat järjest 600 000 eurot regionaalsete tervisespordikeskuste väljaarendamise toetuseks. 2021. aastal eraldas KuM kokku 6 mln eurot Jõhvile, Rakverele, Kuressaarele ja Pärnule, eesmärgiga rajada multifunktsionaalsed sisejalgpallihallid. Vabariigi Valitsus kinnitas Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatud noortevaldkonna arengukava 2021-2035, mille üheks alaeesmärgiks on tagada kvaliteetse noorsootöö regionaalselt ühtlane kättesaadavus (sh toetatakse noori tervisliku eluviisi kujundamisel, sh avardades võimalusi liikumisharrastuse ja spordiga tegelemiseks, tõstes teadlikkust mitmekesise ning tasakaalustatud toitumise olulisusest ja vaimse tervise toetamise võimalustest). 2021. aastal toetas Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) spordi huviala valdkonna starteegilist partnerit Eesti Koolispordi Liitu 500 00 euroga. HTM viis 2021. aastal ellu projekti "Noorte tervistav ja arendav puhkus", mille raames sai laagritegevustes osaleda 30 546 noort. 2021. aastal seoses Covid-19 kriisi ja selle mõjudega toimetulekuks allkirjastas Haridus- ja Teadusminister määruse "Õpihuvilaagrite korraldamiseks mõeldud toetusmeetme tingimused COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks haridus- ja noortevaldkonnas". Määruse alusel korraldati õpihuvilaagrite korraldajatele toetusvoorud, aitamaks kriisi mõjusid leevendada. 2021. aastal allkirjastas Haridus- ja Teadusminister määruse "COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmed haridus- ja noortevaldkonnas", millega leevendati kriisi mõjusid haridus- ja noortevaldkonnas. Noortevaldkonna korraldajatest said toetust 667, kellest 356 olid spordi huvialavaldkonna esindajad. Spordi huvialavaldkond sai toetust summas 2 566 224 eurot, mis võimaldas 70 072 lapsel ja noorel spordiga tegeleda. Kehalise kasvatuse ainekava rakendamise ettevalmistamiseks valmis videomaterjal, mis tutvustab liikumisõpetuse tähtsust ja uuendatava aineõpetuse mõju inimeste tervisele. Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutseb vabatahtlikus, teenistuslikus või õppustega seotud vormis kuni 40 000 inimest. Nendest tegevväelased ja ajateenijad on kohustatud läbima igal aastal kehaliste võimete testi. Kuna vabatahtlikus vormis, õppustega seotult või muudel alustel töötavad isikud on tugevalt seotud kaitseväelise spordi- ja liikumiskultuuriga, siis saab eeldada, et ka nende isikute sportimis- ja liikumisharjumused on Eesti keskmisest tublisti intensiivsemad. Kindlasti tuleb arvestada ka seda spordisõbralikku mõju, mida need suurusjärgus 40 000 inimest avaldavad oma perele ja lähedastele. Kaitseväe väli- ja sisesporditaristu välja arendamiseks investeeriti ca 10 miljonit eurot. Kaitseministeeriumi valitsemisala kasutab ulatuslikult ka tsiviilsektori sporditaristut ning toetab kaudselt ka selle arendamist. Samas toimub igal aastal veteranikuu raames sinilillekampaania, milles saadud tuludest rajatakse igal aastal üks välijõusaal. Olulise panuse annavad ka Tapa baasis resideeruvad liitlased, nad osalevad igal aastal paljudel spordiüritustel ning on rajanud heategevuslikus korras mitmeid välijõusaale (nt Sillamäe välijõusaal). 2021. aastal kinnitati Kaitseväe uus spordikontseptsioon, spordi eeskiri ning kehalise võimekuse kontrolltesti normatiivid. Loodusmuuseumi loodushariduse õppeprogramm sisaldab retki ja loodusringe looduses (peamiselt lastele ent ka täiskasvanutele), mis on suunatud osaliselt ka liikumisharjumuse kasvatamiseks. R iigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) põhimääruse kohaselt on mh ülesandeks seatud "RMK puhkealadel mitmekülgsete rekreatsioonivõimaluste loomine ja metsa kasutamise suunamine" ning "kaitstavate loodusobjektide külastamise korraldamine". RMK loodud looduses liikumise võimalusi on viimastel aastatel kasutatud keskmiselt üle 2,6 miljoni korra aastas, mis näitab selle teenuse märkimisväärset populaarsust. 2021. aastal rajati RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru pikendus Hiiumaale. Läbi LEADER meetme on toetatud nii investeeringuid (näiteks välijõulinnakud, suusaraja masinad, SUP lauad jpm) kui pehmeid tegevusi (ürituste, koolituste, võistluste korraldamist) spordi- ja vaba aja tegevustes. LEADER meetme raames on spordi ja muude vaba aja tegevuste valdkonnas heaks kiidetud 310 projekti, millele on toetust määratud 6 321 968,35 eurot. 2021. aastal heakskiidetud projektidest (sh ka varasemalt alustatud projektidest) lõplikult ellu viidud 304 projekti, millele on toetust välja makstud 6 020 560,88 eurot. Pooleli olevate projektide ellu viimine jätkub jooksvalt. 2021. a toetati R ahandusministeeriumi regionaalarengu programmide raames mitmete inimeste liikumis ja sportimisvõimalusi parandavate kergliiklusteede arendamist. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetmest, mille eesmärgiks on eelkõige töökohtade loomine ning turismi jm ettevõtluse arendamine, on rahastatud ka mitmeid teenuste ja ettevõtlusaladel paiknevatele töökohtadele ligipääsu parandavate kergliiklusteede rajamist. 2021.a valmis PKT toetusega kogusummas 3,22 ml n eurot 4 uut kergliiklustee projekti. Linnapiirkondade säästva liikuvuse meetmete toel valmis 2021.a 6 uut kergliiklusteede rajamise projekti toetuse kogusummaga 2,92 ml n eurot ning lisaks said rahastamisotsuse veel 3 uut kergliiklusteede rajamise projekti toetusega 3,15 ml n eurot. Lisaks toetati mitmeid kergliiklusteede rajamise projekte maakondliku arendustegevuse toetuse (MATA) vahenditest. Rahandusministeeriumis töötati välja uus toetusmeede „KOVide investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“. Toetusmeede on suunatud eelkõige teenuste ja töökohtade ligipääsetavuse parandamisele väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi, kuid parandab ühtlasi ka tervisliku ja sportliku liikumise võimalusi samades piirkondades. T ervise Arengu I nstituudi (TAI) eestvedamisel on jätkanud Tervist edendavate lasteaedade (TEL) ja Tervise edendavate koolide (TEK) võrgustik. Võrgustikku kuuluvad vabatahtlikkuse alusel liitunud lasteaiad ja koolid, kes lähtuvad oma tegevuses tervist edendavatest põhimõtetest, sh arendavad lasteaia või kooli füüsilist keskkonda selliseks, et pakkuda piisavalt võimalusi ja motiveerida lapsi ja töötajaid rohkem liikuma. TAI tegeles koolieelsetele lasteasutustele suunatud sekkumise "Seikluste laegas" ettevalmistamisega.. TAI poolt avaldati raamat "Söömise ja liikumise soovitused eakamatele". TAI avaldas "Eesti õpilaste kasvu seire: 2018/19. õppeaasta uuringu (COSI)" ja "Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020" raportid. Spordiorganisatsioonide tegevused: Hiiumaal avati uus mitmefunktsionaalne spordikeskus, kus on vaba ligipääs paljudele spordialadele. Koostati Hiiumaa Spordi arengukava, mis kinnitatakse 2022 aastal. Ida-Virumaa S pordiliidu eestvedamisel jätkusid liikumisharrastajatele mõeldud argipäeva õhtuti toimuvad liikumisürituste sarjad talviste suusaõhtute, kevadel algavate orienteerumisneljapäevakute, maastikuratta õhtusõitude, discgolfi nädalamängude, suvel toimuva 3 vs 3 võrkpalliüritustena. Toimusid jooksusarjad nii Narvas, Alutagusel kui Toilas. Järvamaal tegeletakse igapäevaselt liikumisürituste korraldamisega. Maakondlikult toimib Liikumissari „ Järvamaa liigub “ , mis koosneb 12 -st Järvamaa järvede jooksust, lisaks maakondlikud seeriavõistlused. Kolm kohalikku omavalitsust korraldavad oma elanikonnale aastaringselt erinevaid liikumisüritusi. Järvamaa sporditöötajad vallas kasutasid Covid i piirangute perioodil ära mobiilseid ja virtuaalseid liikumisvariante ja kutsusid inimesi liikuma ja ennast läbi interneti registreerima. Seda Tehti juba 2020 Türi vallas, Paides ja Järva vallas. 2021.a toimus Türil MOBO ehk mobiilne orienteerumine, Paide linnas orienteerumismäng "Sport südames", Järva vallas oli erinevaid liikuma kutsuvaid spordisarju kevadest sügiseni. 2021 . aastal viis Järvamaa S pordiliit läbi „Järvamaa elanike liikumisharjumused ja -hoiakud“ analüüsi, mis telliti Tartu Ülikooli Pärnu Kolled ž ist. Uuring on üleval nende kodulehel https://jarvasport.ee/et/jarvamaa-liikumise-uuringud Spordiliit Läänela korraldab iga-aastaselt spordinädalat eakatele. Spordinädalal on eakad õppinud uut kepikõnnitehnikat, mobiiliorienteerumist, võimlemist. Eakatele oli eraldi motivatsioonipakett sarja s „ Läänemaa Seiklusorienteerumine “ . See on nüüdseks toimunud 3 korda - 2019., 2020. ja 2021. Spordiliit korraldas 20.märts-20.aprill 2021 koostöös Europe Direct Läänemaa projektiga Sündmuse "Kõnni oma tervise heaks", kus inimesed pidid otsima üles võimalikult palju Euroopa toetust saanud objekte. 2021. aastal sai Lääne-Virumaa S pordiliidu eestvedamisel alguse projekt ''Mehed liikuma'', mille eesmärk on parandada meeste tervist. Samuti tegi spordiliit koostöölepingu Lääne-Viru Tervisenõukoguga, et edendada inimeste liikumisharrastust. Esmakordselt toimus „ Põlvamaa Liikumismaraton“ , mis kestis 1.märtsist 31.oktoobrini, ehk 8 kuud. Oma liikumised registreeris 229 erinevat inimest. „ Põlvamaa Liigub“ järgselt tehti miniuuringu tagasiside saamiseks. Tulemused: nii nagu liikumisaktiivsuses annavad tooni naised, nii annavad nad tooni ka tagasiside andmises. Tähelepanek veel - kampaanias osalesid enamasti liikumisharrastajad . K una osalemine oli nimeline, siis treeninggruppides osalejate ja tulemusspordiga tegelejate nimesid tuli ette üksikuid. Sel aastal valmis Räpinas spordikompleks - 300m jooksuringiga staadion, jalgpalliväljak, kaugushüppe- ja kuulitõuke paigad, kõrval korvpalliväljak, välijõusaal, kunstmurukattega multispordiväljak (tennis, käsipall, jm) . See asub kooli juures ja on kõigile igal ajal kättesaadav. Pärnumaa S pordiliit korraldas Spordinädala kampaania koostöös EOK ja Ühendusega Sport Kõigile. Pärnumaa S pordiliit viis koostöös Pärnumaa Arenduskeskusega läbi 4 suhkrukoolitust, Koostöös Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega kaks koolitust dopingu ja väärkohtlemise teemal ning iga-aastase liikumisuuringu. Tartumaa spordiliit korraldas kaks koolitust spordijuhtidele ja spordiklubidele ning 3 koolitust kooli kehalise kasvatuse õpetajatele. Viljandimaa Spordiliit korraldab ja koordineerib Viljandimaa elanike spordi-ja liikumisharrastust läbi oma maakonna spordiklubide kasutades omavalitsuste spordiobjekte. Kokku on maakonnas 101 spordiorganisatsiooni, 7 spordikooli ja 206 spordiobjekti. Spordiliit koostöös klubidega aitab korralda liikumispäevakuid lasteaedades, spordialade tutvustused lasteaedades ja algkoolides. Viljandimaa S pordiliit korraldas e-seminari koostöös Tervisenõukoguga. Valiti välja meeste tervist toetav ettevõte e-ankeetide abil. Lisaks toimus noorte vaimse ja füüsilise tervise koostöö mõju seminar lasteaiaõpetajatele ja algklasside õpilastele. Koostöös Viljandi Haigla, koolide ja lasteaedade terviseedendajate, punase risti , politsei ja sporditöötajatega koostas Viljandimaa spordiliit "Viljandimaa Terviseedendamise tegevuskava aastatel 2019-2022". Spordiliit soovib teadlikkust tõsta ennetustööga, korraldades tervisepäevi ja koolides infotunde liikumise kasulikkusest. 2021. aastal avati Viljandis Eesti Riigi kaasabil Jalgpalli sisehall. See on treeningpaigaks nii jalgpalluritele, kergejõustiklastele kui ka teistele spordiharrastajatele. Jätkub Eesti Koolispordi Liidu poolt läbi viidav "Noor Lõvisüda" spordimärgi projekt, mis haarab II - IV klassi õpilasi. Lisaks spordimärgiprojektile „Noor Lõvisüda“ ja võistlustele 16 erineval spordialal, toimuvad koolispordi suvemängud „Meri ja Päike“ (6.-9.klassi õpilastele), üleriigiline Euroopa koolispordipäev, tervisepäevad „Talvevõlud“ ja „Looduse kilomeetrid“ ning pallimänguturniirid ja talipäevad õpetajatele. Eesti Koolispordi Liidul (EKSL) valmis 2021. aastal koostöös S-filmiga lühifilm, mis tutvustab organisatsiooni ajalugu, missiooni, visiooni ja väärtusi. EKSL töötab igapäevaselt selle nimel, et tekitada noortes elukestev armastus spordi ja liikumise vastu. On oluline kujundada spordi,- ja liikumisharjumus juba varajases nooruses, ning seda selgitavad filmis teiste hulgas EKSL-i ja Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendid ning mitmed teenekad sportlased ja tegevõpetajad. Interaktiivse õppeprogrammi abil soovib EKSL veel rohkem lapsi liikumisharrastusega siduda. 2021. a alguses valmisid koostöös CFC Suusakooli ja Tallinna Ülikooliga suusaõppevideod. 2021. aasta septembris alustati EKSL-i ning Eesti Discgolfi Liidu eestvedamisel kampaaniat “Kettagolf koolidesse”. Kampaania raames jagati õppevideosid, korraldati koolitusi ja korraldatakse 2022.a suur koolidevaheline võistlus. Samuti alustas MyFitness spordiklubi ja EKSL-i koostöös 2021. a kevadel NETFIT online live treeningute platvorm Koolinoortele suunatud tasuta treeningutega, mis on Covid-19 viirusest tulenevate piirangute tingimustes osutunud koolide hulgas väga populaarseks alternatiiviks kehalise kasvatuse tunnile. Ühtlasi on koostööd tehtud kodumaise tarkvaraettevõttega Loquiz ja korraldatud koolinoortele maastikumänge, kus isikliku nutiseadme GPS mõõdab läbitud distantsi ja annab märku, kui aeg on ülesanne lahendada või küsimustele vastata. Pööramaks senisest veelgi enam tähelepanu noorte tervisele ja liikumisharrastusele on EKSL-il kavas korraldada 2022. aastal üleriigiline interaktiivne Koolispordifoorum. Foorumi osalejate sihtgrupiks on koolijuhid, kehalise kasvatuse õpetajad, treenerid ja sporditöötajad. Teemad ja nende ettekandjad annavad ülevaate ning juhivad tähelepanu tänapäeva noorte paremale kaasamisele liikumisse ja sporditegevusse ning kirjeldavad ja annavad nõu probleemide ületamisel ja lahenduste leidmisel. Firmaspordi Liit lõi 2021. aastal uue tegevusena Kuldreketi, et enda tegevusi veelgi laiendada. Samuti korraldati Virtuaalspartakiaad, et kutsuda ka pandeemia ajal inimesi liikuma värskes õhus ja seda kasvõi üksinda kuid võisteldes ja end proovile pannes teiste inimeste vastu. Eestimaa Spordiliidu Jõud esindusüritusteks on iga nelja aasta järel korraldatavad Eestimaa suvemängud ja Eestimaa talimängud. Järgmised Eestimaa talimängud toimuvad 2022. aastal Ida-Virumaal ja Eestimaa suvemängud 2023. aastal Rakveres. Igal aastal toimuvad Eesti omavalitsuste suvemängud, Eesti omavalitsuste talimängud ning Eesti omavalitsusjuhtide suvine ja talvine mitmevõistlus. Arvestades traditsioone ja kogemusi, on suudetud luua võistlussüsteem, kus sportlased kaitsevad eelkõige oma koduvalla või -linna ja maakonna au. Erinevate sportimisvõimaluste pakkumine populariseerib liikumisharrastust ja on hea viis elukvaliteedi tõstmiseks. 46. Eesti omavalitsuste suvemängud toimusid 10.-11. juulil 2021. a Käärikul. Käärikul, Otepääl ja Kuutsemäel toimunud 46. Eesti omavalitsuste suvemängudel oli suurtest valdades edukam Rae vald, väikestest (kuni 8000 elanikuga) valdadest Kiili ning linnade arvestuses viis esikoha koju Paide. Tähtis osa spordielu edendamisel on Jõudi koolitusprogrammil. Igal aastal toimuvad kevad-, suve- ja sügisseminarid ning vastavalt vajadusele erinevad nõupidamised. Seminaridest on välja kujunenud hea koostöövorm, kus koos maakondade spordiliitude ja kohalike omavalitsuste spordiaktiiviga tehakse kokkuvõtteid eelnevast ja pannakse paika jätgnevaid ühistegevusi. Iga l aasta l võimaldab Spordimeditsiini SA oma töötajatel osaleda erinevatel tervist, liikumist ja sportimist käsitletavatel täiendkoolitustel ja konverentsidel üle maailma, et nad oleksid pidevalt kursis valdkonna uute suundadega. 2021 aastal võeti lisaks Eestis toimunud täiendkoolitustele osa ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt korraldatud konverentsidest Türgis ja Monacos: 10 th IOC Course on Cardiovascular Evaluation of Olympic Athletes ja IOC World Conference on Prevention of Injury &amp; Illness in Sport. Sealt omandatud uued teadmised tuuakse läbi igapäevatöö ka erinevas vanuses patsientideni ning vajadusel tehakse täiendusi asutuse poolt pakutavatesse teenustesse. 2021 teisel poolaastal panustab Spordimeditsiini SA ka spordiarstide järelkasvu, olles residentuuri baasasutuseks. Ühendus Sport Kõigile (ÜSK) korraldab LIISU koolitusi liikumisõpetajatele 2 korda aastas - kokku 150 inimesele. Aastast 2013 on iga-aastaselt läbi viidud kehalise aktiivsuse uuringuid. Jalgpalli L iit alustas koolitajate koolitamise programmiga. UEFA Coaching Convention näeb ette vastava programmi sisseviimist kõigi Euroopa liikmesriikide alaliitudes eesmärgiga koolitada alaliidu sees alaliidule ja klubidele tulevasi koolitajaid. 2021 kaasati programmi 1. astmesse 12 treenerit. 2022 on eesmärk lisaks kaasta klubide noortetöö juhtide projektis osalejad ja läbi selle koolitada 1. astmes 40 inimest. Aastaks 2023 valitakse koolitatute seast programmi 2. astmesse maksimaalselt 10 -12 osalejat. Jalgratt urite Liit alustas erinevate virtuaalsete võistluste läbiviimist, eelkõige just rahvaspordi ja liikumisharrastusega tegelevate sihtgruppide hulgas. Taaselustati Balti ühiste meistrivõistluste korraldamise traditsioon. Valgas peetud võistlusele tulid kokku Eesti, Läti ja Leedu ratturid vanuses 15-80. Liidu liikmeskond aitas kaasa 2021 Otepääl valminud maastikurattakrossi raja ehitamisele. Kepikõnni L iit on ellu kutsunud Kepikõnni Ekspressi, mille raames pakutakse üle Eesti tasuta kepikõnni koolitusi teooriast praktikani. Kepikõnni L iidul on alguse saanud koostöö Tartu Ülikooli Liikumislaboriga, et kepikõnni algtõed oleksid kajastatud liikumisõpetuse ainekavas. 2022 aastasse on kavandatud vastavad koolitused õpetajatele. Laskesuusatamise Föderatsioon alustas 2020-21 hooajal noortesarja võistluste korraldamisega õhkrelvast laskmisega mis annab võimaluse kaasata ka nooremaid vanuserühmi, NM8, NM9, NM10, NM11, NM12. Tänu sellele sarjale tõusis laskesuusatamises osalejate arv 50%. Orienteerumi sliit lisas Eesti meistrivõistlustele 80-aastaste ja vanemate meeste võistlusklassi orienteerumisjooksu sprindidistantsil, samuti lisati naiste N80 võistlusklassid kõigil Eesti MV distantsidel, kus toimus juba arvestus M80 meesteklassis. Taekwondo L iit pakkus 2021. aastal võimalust jätkata tegevust läbi Zoom platvormi. Antud treeningute formaat ei sobinud kahjuks kõigile ja seetõttu pühendati palju tähelepanu alternatiivse tegevuste programmi väljatöötamisele laste jaoks. Arendatud on vibuspordi harrastamise võimalusi Saaremaal, Orissaares - aktiivsem treenimine algab 2021 lõpus/2022 alguses. 2022. a on planeeritud algatada noorte seas vibuspordi populariseerimise projekt. Võimlemisliidu eestvedamisel toimus võimlemispidu Kingitus 2021 . II Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja Ministeeriumide ja nende allasutuste tegevused: Kaitseväes on tööl 16 spordiinstruktorit, viiakse läbi spordi rahulolu küsitlust ajateenijate ja teenistujate seas. Ajateenijate ja tegevväelaste üldfüüsilise testi tulemused on andmebaasis, neid töödeldakse ja analüüsitakse. KuM eraldas Spordikoolituse- ja Teabe SA-le 2021. aastal kokku 588 101 eurot tegevustoetuseks ning riikliku spordi andmekogu pidamiseks. RMK valduses on umbes 25% Eestist, mis loob eeldused laiapõhjaliseks spordi- ja liikumisharrastuseks ja koostööks spordiorganisatsioonidega, kes maad eesmärgipäraselt kasutavad. 2021. aastal tehti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ( PRIA ) poolt maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetme raames toetuse määramise otsus neljale projektile, mis on seotud tegevustega spordi või rekreatsiooni valdkonnas. Kokku summas 248 000 eurot . Spordiorganisatsioonide tegevused: Harjumaa Spordiliit on loonud unikaalse koolidevaheliste võistluste kompleksarvestuse süsteemi (kus osaleb 80% Harjumaa koolidest ja võisteldakse 8 enamharrastataval ning kooliprogrammi kuuluval spordialal). Süsteem põhineb võistkondlikul iseloomul arvestust peetakse neljale vanusegrupile. Alates 1998 aastast korraldab spordiliit Harjumaa puuetega inimestele talviseid ja suviseid spordipäevi. Omavahel ei võistelda, vaid tähtis on osalus, mille kaudu tutvutakse ka erinevate spordialadega. Seoses Hiiumaal uue spordikeskuse avamisega avanevad paljud uued võimalused spordiga tegelemiseks. Klubid saavad oma üritusi paremini, lihtsamalt ja kvaliteetsemalt läbi viia. Hiiumaa S pordiliit toetab tegevustoetusega spordiklubisid iga-aastaselt kokku 10000 euroga ja klubide korraldatud harrastusvõistlusi kokku 8000 euroga aastas. Aasta lõpus valitakse parim spordiklubi, spordiüritus, treenerid ja sportlased. 2021.a. avati Kohtla-Järvel Wiru spordikeskus, mille s sisaldub ka kaasaegne ujula. Spordiliit Läänela toob inimesteni erinevaid maakonnas harrastatavaid spordialasid. Spordiklubid teevad tutvustamise treeningpäevi. Kõik see tekitab inimestes motivatsiooni endale sarja jooksul sobivaim sportlik liikumisviis leida. Oluliselt on püütud arendada just elanikkonna teadvustamist läbi erinevate liikumisprojektide. Praegusel koroonaajal tuleb valida, mida saab korraldada võimalikult suurele osalejaskonnale, samas arvestades, et nad väga kokku ei puutu. Pärnumaa S pordiliit toob Pärnumaale EADSE koolitused. Raplamaal on avardumas võimalused jalgpalluritele. Kohilas valmis kunstmurukattega vähendatud mõõtmetega jalgpalliplats ja täismõõtmetega välikorvpalli plats. Valmimisjärgus on Rapla jalgpallihall. Tallinna S pordiliit tõi 2021. aastal " N oore treeneri" stipendiumi konkursi, et motiveerida noori hakkama treeneriks. Tartumaa S pordiliit koostöös Tervisenõukoguga viis läbi koolituse liikumise ja tervisliku toitumise teemal. Nõo vallas valmis 10 km pikkune kergliiklustee. Koostöös vabatahtlikega korraldati loodusmatk ja kutsuti ellu Tartu valla jooksusari. Viljandimaa Spordiliidu sõnul on vabatahtlike kaasamine muutmas keerulisemaks, sest miinimumpalgal täistööajaga töötajatel ei ole jaksu õhinapõhiselt vabatahtlikuks tulla. Vabatahtlikena saab rakendada eelkõige koolinoori, kes vajavad kooli edukaks lõpetamiseks kehalise kasvatuse alal ainepunkte. Spordiklubide korraldatud võistlustel on väga suureks abiks lapsevanemad, kuid kui lapsed enam trennis, siis kaovad ka lapsevanemad klubide juurest. EKSL on algatanud koos Scult Eesti spordivabatahtlike liikumisega 2 Erasmus+ projekti: Scult MyPromise ja "SCULT Point: Easy Access to Sports Through Technology". Samuti annab EKSL igal aastal välja "Aasta spordisõbralikuma õpetaja" auhinna koos stipendiumiga, tunnustamaks õpetajaid kompetentsi eest tunnivälises tegevuses. 2021 aastal viisid Spordimeditsiini SA töötajad läbi erinevaid loenguid alaliidu sportlastele ning jagasid oma teadmiseid ka läbi "Treeni teadlikult" loengusarja harrastajatele. Osaleti mitmete harivate telesaadete valmimisel, kus käsitletavad teemad puudutasid nii täiskasvanuid kui ka noori. Castingu Liit tegi 2021. aastal ettevalmistusi loomaks kõikidele vanuserühmadele suunatud koolitustesarja "Täiuslik heide". Nimetatud sari käivitatakse koostöös Rootsi ja Norra castingu liitudega. Eesti Discgolfi Liit töötab välja treenerite kutsestandardit. Samuti on juurde lisatud vanuseklasse just naistele. Alustati koostööd Eesti Koolispordi Liiduga, et jõuda koolilasteni. Viidi läbi esimesi koolitusi õpetajatele ning planeeritakse koolidevahelisi üleriigilisi võistluseid juba 2022. aastal. Discgolfiparkide rajamisel arvestatakse raja disainimisel loodusega ja lisatakse puude kaitsmeid. Veekogudega radadel korraldatakse talguid, et kettad vee seest välja saada. Jalgratt urite Liidu eestvedamisel on valminud uued rajad maastikusõidus erinevates maakondades. Rajad on valminud üleriigiliste maastikumaratonide etappide korraldajate abiga. Kasutusele on võetud Tallinnas, Tartus ja Jõgeva maakonnas uus BMX krossi treening ja võistlusrada. Plaanitakse neid rajada veel Tallinnas Pirital, Viljandis, Kuressaares. Suuremate linnade terviseradade juurde on rajatud maastikuratta olümpiakrossi statsionaarsed rajad. Jalgratturite Liit on läbi viinud ka erinevaid harrastussportlastele suunatud koolitusi. Liikmesklubid korraldavad harrastajatele ühistreeninguid. Eesmärgiks on tutvustada rattasõitu kui huvitavat ja emotsionaalset liikumisharrastust, selgitada ja tutvustada ohutut rattasõitu ning treeningmetoodikaid. Selle meetme kaudu, suureneb alast huvitatute inimeste hulk, mis omakorda toob juurde vabatahtlike, kes on huvitatud tulema appi tegevusega seotud erinevate valdkondade projektide elluviimisele. Ratsaspordi Liit on edasi arendanud veebipõhise spordikorralduse infosüsteemi ratsanet.ee, mis sisaldab e-teenuseid nii klubidele kui ka sportlastele, sh võistlustele registreerimine, edetabelid, infovahetusteenus võistluste korraldajatele ja klubidele. Jätkub teenuste konsolideerimine ratsanet.ee keskkonda, sh koolituskalender, ostukorv, järkude ja e-märkide automatiseerimise moodul. Suurvõistlustel nagu EMV ja Tallinn Horseshow toimub alati ka vabatahtlike juhi kaasamine, vabatahtlike motiveerimine ja tunnustamine. Tallinn Horseshow kaasab ca 15 vabatahtlikku kolmel päeval. Toimiv treenerite atesteerimise süsteem. Piloteeriti tegevusi treeneritöö suuremaks tunnustamiseks, nt aastatreeneri auhind, treeneri mainimine võistlustulemuste protokollides jne. Regulaarselt toimuvad koolitused ametnikele. Taekwondo Liit pidas koroonaviirusest põhjustatud piirangute perioodil tähtsaks mitte ainult säilitada treeningprotsess, vaid ka motiveerida treenereid. 2021. aastal pöörati suurt tähelepanu treenerite koosseisu toetamisele, motivatsiooni tõstmisele, uuendusliku mõtlemise välja töötamisele ja stressi alandamisele läbi erinevate seminaride. Tennise Liit kaasab hulgaliselt vabatahtlikke oma rahvusvaheliste turniiride korraldusse. Neile pakutakse võimalust töötada rahvusvahelises keskkonnas, neid tunnustatakse peale üritusi ja ka aastalõpu peol. Veemoto liit püüab leida sportlastele uusi võimalusi treenimiseks erinevates piirkondades. Jetispordile on treeningradade loomine lihtsam aga ringrajapaatidele uue treeningkoha loomne on päris keeruline. Koostöös Rahvusvahelise Veemotospordi Föderatsiooniga on loodud UIM koolitusprogrammi Propstars, millega saab välja koolitada algajaid sportlasi ja ka uusi treenereid. Koostöös Soome ja Leeduga luuakse alus uuele noorteklassile, kus saavad treenida noored vanuses 8-12 aastat. Lisaks viiakse regulaarselt läbi alaliidu poolseid koolitusi treeneritele, sportlastele ja ka lapsevanematele. Veemootorispordis toetub enamus tegevust vabatahtlikusele. Vabatahtlike koolitatakse, tunnustatakse ja ka võistlusi korraldavad liikmesklubid tänavad oma hooaja lõpuüritustel vabatahtlikke abistava tegevuse eest. Toetatakse treenerite kutsekvalifikatsiooni tõstmist ja uute noortetreenerite koolitamist. Vibuliit on juba varasemalt teinud märgatavaid muudatusi süsteemis ja rakendanud mitmeid abinõusid, et üldine süsteem oleks läbipaistev ning võimalikult võrdne ja õiglane. Näiteks aasta sportlane mitte ei valita, vaid see selgub punktiarvestuse alusel, koondise rahastamine toimub ühtlastel alustel ja koondis moodustatakse normide täitmise paremuse alusel. Sportlaste toetuste otsused kinnitatakse EVL juhatuse poolt ja need sisaldavad toetuse maksmise põhimõtte kujunemise argumentatsiooni. Võimlemisliit on taaselustamas sportvõimlemist. Toimunud on esimesed koolitused ja võistlused. III Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja Ministeeriumide ja nende allasutuste tegevused: 2021. aastal eraldas KuM Eesti Paralümpiakomiteele X eurot ja Eriolümpia Eesti Ühendusele tegevustoetuseks kokku 788 000 eurot. KuM toetas 2021. aastal EADSE tegevust kokku 255 808 euroga. Justiitsministeeriumi (JuM) poolt koordineeritav korruptsioonivastane tegevuskava hõlmab mh spordipettuste käsitlust. Justiitsministeeriumi esindajad on osalenud erinevate spordiala treeneritele, spordiorganisatsioonidele ning spordiorganisatsiooni personalile suunatud koolitustel (koolitajana), mh 24.11.2021 toimunud koolitusseminaril Audentese spordigümnaasiumis. JuM on koos EADSE ning teiste organisatsioonide ja ekspertidega koostanud 2021. aastal valminud "Spordipersonali käitumisjuhendit laste ja noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks". Koos sotsiaalkindlustusameti lastekaitse ning ohvriabiosakonnaga koostas JuM lastele, lapsevanematele ning treeneritele läbi EADSE ning otsepöördumisena edastatud infomaterjalid (https://eadse.ee/wp-content/uploads/2021/03/Lasteabi-treenerile-ja-spordiorganisatsiooni-juhile.pdf) laste turvalisuse ning heaolu tagamiseks spordis. Justiitsministeeriumi uuel kodulehel on kuriteoennetuse teema all ülevaade ka väärkohtlemise ennetamisest spordis (https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/seksuaalne-vaarkohtlemine). Kaitsevägi korraldab spordivõistlusi ajateenijatele, teenistujatele ja reservväelastele. Kaitseväe meistrivõistlusi korraldatakse 11 erineval alal, keskmine osalejate arv ühel võistlusel 145. Läbi Team Kaitsevägi programmi ja Kaitseväe meistrivõistluste edendatakse olümpismi ja läbi algatuse „Ajateenija pearaha“ ning loengupäevade pakutakse ajateenijatele rekreatsiooni ja spordiürituste võimalust. Samuti võimaldatakse ajateenijatel olenevalt koroonaolukorrast käia pealtvaatajatena spordivõistlustel kaasa elamas. Kaitsevägi teeb tööd vigastatud veteranidega läbi spordi. Toimuvad vigastatud veteranide spordilaagrid ja võistlustel osalemine, osaletakse Invictus mängudel. Kaitseväe vigastatud veteranid teevad aktiivset koostööd ka Invaspordiliiduga. Eesti Keskkonnajuhtimise Koda andis 2021. aastal avaliku sektori eeskuju eriauhinna Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele koos Kaitseministeeriumiga kogu infrastruktuuri (sh sporditaristu) keskkonnahoidliku kujundamise eest. Siseministeeriumi valitsemisalas viidi jätkuvalt läbi MTÜ SPIN poolt spordil põhinevat kogukondlikku ennetusprogrammi SPIN. SPIN-programmiga toetatakse noorte eluks vajalike oskuste arendamist struktureeritud, kuid noorte huvidest ja vajadustest lähtuvate tegevuste abil. Seeläbi on võimalik kaasata programmi sihtrühma ühiskondlikku ellu, ennetada ja vähendada noorte riskikäitumist ning toetada ettevalmistust elus toimetulekuks. 2021. aastal tegutseti 27 treeninggrupiga, nendest 14 on rahastatud ESF vahenditest ja 13 treeninggruppi on rahastatud Briti Nõukogu ja KOV-ide poolt või omavahenditest. ESF tulemusreservi eraldatud vahenditest jätkatakse tegevustega ja üle-Eestilise laienemisega kaheksasse uude piirkonda perioodil 2021– 2023. 2021. aasta II poolaastal on ESF rahastuse toel avatud täiendavalt uued rühmad Viljandis, Paides, Raplas ja Haapsalus ning ette valmistatud Valga rühma avamine. Tegevused jätkuvad 2022. ja 2023. aastal. Projekt „Noortele arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil“ aitab ennetada ja vähendada riskis olevate 10–18aastaste noorte sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Tegevuse elluviimisega pakutakse noortele vabaajategevustes osalemise kaudu lisavõimalusi arenguks ja eneseteostuseks. Tegevused jätkuvad 2022. ja 2023. aastal. Spordiorganisatsioonide tegevused: Kõikides Harjumaa S pordiliidu tegevustes on alati võimaldatud osaleda kõikidel soovijatel. Erineva sportliku ettevalmistusega inimeste ja vanuselise struktuuriga inimgruppide koos võistlemise puhul valitakse alati tegevused, mis on kõikidele jõukohased. Sellega välditakse osalejate seas ebamugavustunde tekkimine. Venekeelse sihtgrupiga tegelemisel pööratakse suuremat tähelepanu infovahetuse protsessile (teavitused ja muu tegevus). Erivajadustega inimestele korraldab Harjumaa spordiliit iga-aastaseid suve- ja talispordipäevi ning osutab Harjumaal tegutsevatele puuetega inimeste organisatsioonidele igakülgset abi nende soovidel sportlike ettevõtmiste korraldamisel. Sporditulemustega manipuleerimise vastu võitlemiseks on Harjumaa S pordiliidu ürituste juhendites kirjeldatud tegevused, mis sellele järgnevad. Korralduslike meetmetena kasutame alati kvalifitseeritud kohtunike, kes suudavad agressiivsed ilmingud ohutult lahendada. Ida-Virumaa Maakonnas toimuvatel spordiüritustel antakse võimalus osaleda kõigil- eelkooliealistel, koolilastel, kes moodustavad üritustel osalejate põhimassi, täisealiste kui ka veteranide klassi kuuluvatel harrastajatel. Erivajadustega harrastajad osalevad Ida-Virumaal koroona võistlustel ja invasportlaste treeningtegevusega tegeleb 1 spordiklubi Narvas. Erinevad sportlikud ettevõtmised Põlvamaal on olnud ja on ka tulevikus avatud kõigile soovijatele. Mitmedki alad (orienteerumine, laskmine, jalgpall, maadlus, korvpall, jt) korraldavad maakonna lahtisi meistrivõistlusi. Spordiliidu üritustel võivad osaleda kõik soovijad olenemata nende vanusest, soost, rahvusest. Järjest enam toimub ettevõtmisi, kus samaaegselt tegevusse haaratud erinevate vanusegruppide esindajad, nt perepäevad, matkad, kõnnid, rattasõidud, maakonna tali- ja suvemängud. Kaasates erinevas vanuses inimesi, arenetakse koos. Viljandimaa S pordiliit on Viljandi Linnajooksu korraldamisse kaasanud ratastoolisõidu - pakutakse kergemat ja lihtsamat rada ratastoolis osavõtjatele. Kuigi osalejaid ei tulnud nii palju kui loodeti, siis jätkatakse korraldustöös endiselt erivajadustega inimestele liikumisvõimaluste pakkumisega. Järjest rohkem kaasavad kehalise kasvatuse õpetajad spordivõistlustele erivajadusega ja liikumispuudega lapsi. Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) testis 2021. aastal kokku 463 sportlast (270 Eesti + 193 rahvusvahelist sportlast). Testiti 35 spordialal, mis võrreldes 2020. aastaga on 5 ala võrra suurem näitaja. 2019. aastal testiti 24 ala sportlasi. EADSE on lisaks antidopingule laiendanud koolitusteemasid, sh spordivõistlustega manipuleerimine ja väärkohtlemise ennetamine. 2021. aastal toimus kokku 48 välistele sihtrühmadele suunatud koolitust. Spordialaliidud 18 spordialalt tellisid koolitusi kokku 30 korral. EADSE viis 2021. aastal läbi koolitustegevuse rakendusuuringu „Dopingutarvitamise ennetustegevust mõjutavad tegurid“, mida toetas Kultuuriministeerium. Uuringus osales kokku 69 sportlast ja 73 sportlase tugipersonali. Leiti, et kõigi vastanute hulgast on antidopingu koolitusel osalenud 41%, neist 68% viimase kahe aasta jooksul. Antidopingu koolitustel osalejate poolt loetletud enim meelde jäänud teemadest nimetati sagedamini keelatud ainete ja meetodite nimekirja ja dopingukontrolli protseduuri. Uuringust selgus, et sportlased ja tugipersonal hindavad kõrgelt kontaktõppe meetodit teadmiste omandamisel. Hinnati sealjuures seda, et kuulajad saavad protsessi käigus esitada küsimusi ja tekib elav arutelu. 2021.aastast alates täidab EADSE Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu ülesandeid, mille kohaselt kohustub EADSE täitma spordiseaduse § 111 alusel spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti ülesandeid. Jaanuaris 2021 alustas EADSE’s tööd riikliku kontaktpunkti koordinaator Kalle Roos. EADSE sõlmis 2021.a. aasta mais lepingu ühe maailma juhtiva spordiaususe lahendusi pakkuva ettevõttega Sportradar Integrity Services, et hakata jälgima kihlveoturul toimuvat ja tuvastada võimalikke pettusi kodumaistel jalgpalli, korvpalli, käsipalli ja võrkpalli võistlustel. Koostöös Tartu ülikooliga on EADSE saavutanud kokkulep p e käivitada aastal 2022 valdkonna uuring, kus selgitatakse välja erinevat tüüpi väärkohtlemise kogemise sagedus ja sügavus spordis ja liikumisõpetuses. Samuti on kavas välja selgitada spordis/liikumisõpetuses väärkohtlemise ohvriks sattumise riski suurendavad psühholoogilised tegurid. Uuringu tulemused on aluseks strateegiliste eesmärkide seadmisele väärkohtlemise ennetamisel, vähendamisel ja avastamise tõhustamisel. Firmaspordi Liit rakendab reeglite rikkumisel karme meetmeid - avastades ühe keelatud aine või sportimise viisi või juhendi punkti eksimuse nende ürituse ajal, eel või pärast, diskvalifitseeritakse kogu ettevõte kollektiivi ürituselt ja keelatakse neil edaspidi üritusel edasi osaleda. Inimesi teavitatakse pidevalt ka erinevatest infokirjadest ja koolitustest, et tõsta ettevõtete spordijuhtide kompetentsi. Aerutamisliit kaasas Võhandu maratonile invasportlased. Sündmusele anti meediakajastus, pööramaks tähelepanu puudega inimeste kaasamisvõimalustele ühiskonnas. Pühajärve regatil on alati tähelepanu suunatud ka eakatele seeniorsportlastele. Eri rahvusgruppide integratsioon läbi spordi on EAF-i igapäevatöö osa. 2021. aastal toimusid ettevalmistused uusimmigrantide lõimimiseks castingu abil ja nendele treeningvõimaluste loomine. Castingu L iit on loonud võistlusformaadi ratastoolikasutajatele ja liikumispuudega inimestele. Et casting on väga tehniline ja head koordinatsiooni ja reaktsiooni eeldav ja arendav ala, ei ole teiste erivajaduste puhul castingu harrastamise võimalust ilma mahuka metoodika arendamiseta näinud. Casting on kõige keskkonnasõbralikum kalaspordiala, mille käigus häiritakse elusloodust minimaalselt. Kulumaterjalid, eelkõige nailonmonofiil, utiliseeritakse, lõigates liini enne jäätmekäitlusse suunamist paarisentimeetristeks juppideks. See välistab nende juhuslikul loodusesse sattumisel näiteks jäätmekäitlusjaamast, võimaliku kahju selgroogsetele, eriti lindudele. SK Pärnu Kahe Silla Klubi on võtnud teadliku suuna oma tegevuste keskkonnamõju vähendamiseks. 2022. aastal algava liikumishooaja alguses valmib keskkonnastrateegia, mis määratleb valdkondade kaupa, milliseid tegevusi halva mõju vähendamiseks teha. Siiani on SK Pärnu Kahe Silla Klubi teinud jäätmete liigiti kogumiseks nende tekkekohas koostööd Pärnu linnale kuuluva jäätmekäitlusettevõttega Paikre: firma on kõikide meie ürituste võistluskeskustesse paigaldanud kogumiskastid ja peale üritust need utiliseerinud. Eelmise aasta viimasel üritusel - Pärnu Rannajooksul - viibis kohal ettevõtte inspektor, kes hindas osalejate harjumusi sorteerimisega seoses. Sel aastal alustatakse koostöös ettevõttega avalikele üritustele mõeldud jäätmeteenuse piloteerimist, ja püüame selle viia uuele tasemele. Klubi on Pärnu linna turismiasjaliste ümarlauas tõstatanud teema, et KOV võiks koostöös munitsipaalettevõttega koostada avalike ürituste tegevusplaani, kuna mõne üksiku organisatsiooni panusel ei pruugi olla märkimisväärset mõju. Teemat on vaja keskselt vedada. SK Pärnu Kahe Silla Klubi on järk-järgult vähendanud printmaterjalide tootmist. Diplomid on muutunud elektrooniliseks. Osasid PVC materjalist plakateid taaskasutatakse aastaid, üle kleebitakse üksnes kuupäevad. Tallinnast Pärnu suunal ja tagasi saadetavate väiksemate vahendite ja tarvikute kogumine ajastatakse muude liikumistega. Eraldi väärib märkimist virtuaalürituste korraldamine, mis vähendab märkimisväärselt ökoloogilist jalajälge, kuna osaleja liigub endale sobivas kohas. Teatud ürituste puhul korraldatakse osalustasu sees ühistransporti, et vähendada parkimis- ja liikluskoormust. MTÜ Pärnu Jalgratturite klubi on viimastel aastatel läinud osalejatele hooaja numbrite tootmise peale. Varasemalt toodeti igale etapile oma number ja ületootmist tekkis väga palju. Täna võetakse kasutusele ka numbrite jäägid kasutusele. Numbrite rattale kinnitamiseks toodeti takja kinnitused ja välditi seeläbi juhtmeklambreid, mida kulus varasemalt väga palju ja mida parajaks lõikudes kiputi maha viskama. Virtuaalse rattamaratoni rada tähistati eelmisel aastal esmakordselt looduses lahustuva värviga. Jootmisalades on plastikust joogitopsid täna veel reaalsus, sest paberist/papist on oluliselt kallimad ja korraldajad on väga hinnatundlikud. AeroBike läks juba hulk aastaid tagasi Filter spordisarjadega üle hooajanumbrite kasutamisele. Tänaseks on sellega kaasa tulnud ka maastikurattasarjad. Sarja etappidel autasustati iga distantsi absoluutarvestuse 12 parimat, mitte kõikide vanuseklasside parimaid. Välja antavate medalite hulk jäi samaks, ent pakuti suuremale hulgale erinevatele inimestele poodiumi emotsiooni. Vanuseklasse autasustati ainult sarja kokkuvõttes. Kaudselt aitab see kaasa keskkonna hoiule, sest kui inimene saab juba absoluutklassi medali, siis vanuseklasside medaleid neile pole otstarbekas välja anda. Peetri jooksul kasutati 2021. aastal ühekordsete topside asemel panditopse ja osalejad said meenekoti asemel hoopis ise valiku teha. Neid asju, mida osalejad, ei pidanudki seeläbi võtma. Seega tarbetu asjade kulu jäi ära. Jalgratt urite Liit tutvustab ja propageerib rattasõitu kui loodust säästvat ja tervislikku liikumisviisi. Karates toimuvad para-karate Maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused ja ka Eesti meistrivõistlused vaimupuuetega ja nägemispuuetega sportlastele. Ratastooli sportlasi neil seni ei ole. Kepikõnni Liidu Kepikõnni Ekspressi koolitused sobivad igale inimesele, hoolimata sotsiaalsest taustast, soost. Vanusest, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. Orienteerumisliidul käib Pidev koostöö Keskkonnaametiga, sh maastike kasutamise kooskõlastamine. Koostöö EMÜ tudengite ja õppejõududega käib orienteerumisvõistluste looduskoormuse osas (tekkivad jäljed maastikul), 2019.a kevadel tehti sel teemal 3 lõputööd (sh MSc). Orienteerumisvõistluste keskused on reeglina pärast võistlust prügist puhtamad kui enne orienteerujate saabumist. Orienteerumisliit lõime alaliidu 11. toimkonna: Keskkonna ja säästva arengu toimkond, kuhu kuulub 4 liiget. Ratsaspordi Liit on ellu viinud erinevaid turvakampaaniaid, turvalisusele pööratakse pidevat tähelepanu treenerikoolituste läbiviimisel. Rohelise Kaardi koolitussüsteemi üheks eesmärgiks on tagada, et kõik spordis osalejad on teadlikud ohutusnõuetest ja jälgivad neid. Rohelise Kaardi metoodika on sobilik lastele ja noortele. Lisaks kaasatakse aktiivselt ka vanemaid. Tennise Liit korraldas "Pall pole prügi" kampaania, mille eesmärgiks oli kasutatud pallide kokku kogumine ja nende ümbertöötlemine. Võimlemisliit on võistlustel hakanud levitama lisainformatsiooni võistlevate sportlaste kohta (lemmiktegevused, huvitavad faktid jne). Samuti tutvustatakse erinevate alade reegleid, et oleks aru saada alade spetsiifikast ning sellest, milles seisneb kohtunike töö ja kuidas toimib punktiarvestus. IV Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud Ministeeriumide ja nende allasutuste tegevused: KuM eraldas riigi spordistipendiumidele kokku 125 160 eurot ja eraldas spordi aasta- ja elutöölaureaatidele kokku 185 600 eurot. HTM toetas 2021. aastal riikliku täiendava huvihariduse ja -tegevuse toetusega omavalitsusi kokku summas 14 250 000€. Spordi huviala toetus moodustas sellest 14,1% summas 2 009 782 eurot. Eesti Kaitseväe esindajad osalevad CISMi võistlustel ja NATO egiidi all olevatel spordivõistlustel. Samuti oli kaitsevägi Invictus Gamesi algatamise juures ning on osalenud nendel võistlustel aktiivselt. Saavutussportlastest ajateenijatele võimaldatakse ajateenistuse kõrvalt sportimise jätkamist. Saavutussportlastest tegevväelasi või teenistujaid toetatakse nii moraalselt kui aineliselt. Kaitseministeeriumi valitsemisalas korraldatakse igal aastal rohkelt rahvaspordiüritusi (nt sinilillejooksud, kindral Laidoneri jooks jne), sõjaväespordi üritusi (nt Balti sõjaväespordi suvemängud), invaspordiüritusi (nt istevõrkpall) ning ka tippspordiüritusi (nt laskesport). Tallinnas viidi 2021. aasta augustis läbi Balti sõjaväespordi suvemängud. Rahandusministeerium toetas toetusskeemi „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused“ raames 4 toimunud või 2022. aastal kavas olevat spordiüritust kokku summas ca 89 000 eurot (Narva Ööjooks ja e-spordi festival CyberFest, Alutaguse ratta- ja suusamaraton ja SeiklusTest 2022). Rahandusministeeriumi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute meetmest toetati 2021. a sügisel projekti "Liivaväljakuga spordimaja rajamine Jõulumäele" 1,5 mln euroga. Jõulumäe Tervisespordikeskusesse ehitatakse kogu piirkonnas ainulaadne FIFA nõuetele vastav, rannajalgpalli mõõtmetega, aastaringselt kasutatav liivahall, mis võimaldab harrastada erinevaid rannaspordialasid. Siseministeeriumi haldusala esindajad käisid Horvaatias kutsespordi välisvõistlusel. Välisministeeriumi teenistujad osalevad Põhjamaade, Balti riikide ja Poola välisministeeriumi teenistujatega kord aastas toimuvatel võistlustel jalgpallis ja korvpallis. Välisministeeriumil oli plaanis 2021. aastal korraldada Tallinnas Balti ja Soome VM vahelise korvpalliturniiri ja Põhjamaade, Balti ja Poola VM vahelise jalgpalliturniiri. Üritused pidid toimuma maikuus 2021, kuid Covid-19 leviku tõttu lükkusid turniirid edasi. Kahjuks sel aastal üritust korraldada ei õnnestu. Spordiorganisatsioonide tegevused: Rahvusvaheliste võistluste korraldamine Põlvamaal elavdab kogu piirkonna majandust. Ürituste ettevalmistamine-korraldamine toimub koostöös spordiklubide, omavalitsuste, turismi ja eraettevõtetega, kes kõik omal moel panustavad ürituse edukasse korraldamisse. Omavalitsused panustavad taristu korrastamisse-kaasajastamisse ning turismi-, toitlustus- ja majutusasutused saavad oma teenuste pakkumisega arvestatava sissetuleku. 2019. aastal alustati Raplamaa valdade ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu arendusprojektina Raplamaa noortespordi koostöövõrgustiku loomist eesmärgiga luua kohapealsed võimalused tippspordiga/saavutusspordiga tegelemiseks noortele koos hariduse omandamise võimalusega. Projekti planeerimisfaas kuulutati lõppenuks 2021 kevadel ja suvel mindi üle rakendusfaasi. Tartumaa S pordiliit on alates 1989. aastast teinud koostööd Soome TUL-i organisatsiooni ja soome klubidega. Viljandimaa sõpruslinnad ja maakonnad spordis on Ahrensburg ja Turu maakond ja Valmiera linn. Koostöös nendega on Viljandimaa spordiliit aastaid rahvusvahelist tegevust arendanud, kutsudes neid Hansapäevade sporditurniiridele, linna sünnipäevale ning muudele spordikohtumistele. Eestimaa Spordiliit Jõud esindajad osalesid 17.-20. novembril 2021. aastal MOVE 2021 kongressil ning ISCA peaassambleel Brüsselis. Eestimaa Spordiliit Jõud ja maakondade spordiliidud osalesid 2021. aastal üle-Euroopalises projektis "European Mile". Projektiga juhiti tähelepanu liikumisharrastusele ja aktiivsetele eluviisidele ning kutsuti liikuma, et vaikselt taastuda COVID-19 piirangutest. Eestimaal toimus ISCA ja Jõud toetusega 9 erinevat spordisündmust 5 maakonnas. Osaleda sai ujumises, orienteerumises, jooksmises, rattasõidus, matkamises, tõukerattasõidus. Osalemas oli ligi 1000 spordi- ja liikumishuvilist. 2021. aastal lisas Spordimeditsiini SA oma teenuste valikusse hüperbaarilise hapnikuteraapia, mis aitab kaasa sportlaste kiiremale taastumisele ning uuendas oma spetsiifilist aparatuuri, et pakkuda veelgi konkurentsivõimelisemaid meditsiinilisi tugiteenuseid nii noor- kui ka tippsportlastele. Spordimeditsiini SA panustab nii oma igapäevatöös kui ka läbi Team Estonia projekti tippspordi konkurentsivõime tagamisse: tippspetsialistide võrgustik, töötajate pidev koolitamine, tipptasemel aparatuur, pidevalt täienevad ravi- ja taastumisvõimalused ning noorsportlaste harimine ja pikaajaliseks sportlaskarjääriks ette valmistamine. ÜSK peasekretär Peeter Lusmägi on rahvusvahelise tervisespordi katusorganisatsiooni TAFISA üks kahest auditikomisjoni liikmest. Osaletakse aktiivselt TAFISA töös. ÜSK teeb Spordinädala raames koostööd ka Euroopa Komisjoni ning EL liikmesriikidega. Aerutamisliidu eestvedamisel koostöös Tori vallaga viidi 2021. aastal Eestis edukalt läbi esimene rahvusvaheline kärestikuaerutamise võistlus, Sindi Nordic Cup. Sarnane võistlus ootab ees ka Aidus, koostöös Lüganuse vallaga. Castingu Liit saavutas 2022. aasta maailmameistrivõistluste korraldamise Eestis. 2019. aastal korraldas Eesti Discgolfi Liit Maailmameistrivõistlusi väga edukalt ja seal loodi mitmeid kontakte. 2021. aastal saadi tänu selle mitu kutset mõnesse rahvusvahelisse komisjoni liikme rolli täitma. Eestis toimuvad iga-aastaselt Jahtklubide Liidu eestvedamisel rahvusvahelised purjetamise tiitlivõistlused. Eesti ühines Sailing Champions League-ga ja Eesti esindajad on World Sailingu komisjonides. Jalgpalli Liit taotles 2021. aastal 2U17 tüdrukute EM finaalturniiri korraldusõigust aastaks 2023. 20. aprill 2021 kinnitas UEFA täitevkomitee vastava korraldusõiguse. EM finaalturniiriga luuakse UEFA ja EJL esindajatest korraldusmeeskond selle edukaks korraldamiseks Eestis, läbi mille EJL töötajad omandavad väärtuslikke kogemusi rahvusvahelise suurvõistluse korraldamises. Esmasteks eesmärkideks on Eesti tutvustamine suurvõistluse korraldaja riigina ja Eestis naistejalgpalli populariseerimine ning harrastajate arvu kasvatamine. Jalgratturite Liidul on hea koostöö balti riikidega ning Põhjamaade Jalgratturite Liitude ühendusega. Antud koostöö võimaldab liidul saata oma sportlasi, treenereid ja kohtunikke koolitustele ning võistlustele väljaspool Eestit. Registreeriti UCI-s Eesti arendusmeeskond Team Ampler, tänu millele saavad Eesti sportlased sõite rohkematel ja kõrgema tasemega rahvusvahelistel võistlustel. Iga-aastaselt on Eesti parimad ratturid sõlminud lepingud maailma tasemel klubidega. Kepikõnni Liit on Eestis läbi viinud 1. maailmakarika etapi ning 2022. aastal on plaanis juba 2. Maailmakarika etapp, mis toob Eestisse ka välismaiseid osalejaid. Kepikõnni Liidul on koostöö rahvusvahelise assotsiatsiooniga. Laskesuusatamise Föderatsioon kandideeris edukalt IBU Noorte ja juunioride 2024. aasta MM-i ja IBU 2026. aasta MK etapi korraldusõiguse saamiseks. Eesti on Balti riikide ratsaspordi tõmbekeskus. Ratsaspordi Liit töötab selle nimel, et Eestis toimuksid tipptasemel rahvusvahelised võistlused ja kliinikud. Lisaks on eesmärk viia saavutus- ja tippspordi arendamise missioon klubide tegevuste keskmesse. Taekwondo Liidul on tugevad mõjupositsioonid Euroopa ja Maailma Taekwondo Föderatsiooni tasemel. Meie aktivistid on kõrgetel kohtade kohtunike komiteedes ja orgkomitees Euroopa ja Maailmameistrivõistluste läbiviimisel erinevates riikides. Taekwondo Liit viib läbi klubide ja linnade vahelisi sõpruskohtumisi. See annab võimaluse mitte ainult võistlustel osaleda, vaid ka suhelda noortega teistest regioonidest, tutvuda meie riigi erinevate kohtadega. Turniiribridžiliit on teinud teavitustööd klubidele ja on ellu kutsutud heategevus- fond, mis katab kõigi U26 juunioridele stardimaksud turniiridel. Samuti toimuvad koolitused mitme gümnaasiumi juures. Veemootorispordis on Eesti esindatus rahvusvahelisel tasandil väga hea. UIM-i erinevatesse komisjonidesse ja töörühmadesse kuuluvad alaliidu president ja peasekretär. Lisaks on hakanud lisanduma rahvusvahelise taseme kohtunikke, kes käivad võistlusi hindamas UIM-i komissaridena. Võimlemisliidu juhatuse liige Lea Kriibi kandideeris Rahvusvahelise Rühmvõimlemise Liidu (IFAGG) juhatusse ja osutus valituks. Saatja: Norman Põder <[email protected]> Saadetud: 09.03.2022 11:28 Adressaat: HM <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]>; info kaitseministeerium ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Sport 2030 aruanne Tähtsus: Kõrgeim Tere! Saadan Teile tagasiside andmiseks ülevaate arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 elluviimisest 2021. aastal. Manusena panen juurde lisa. Tegemist on versiooniga, kus tuleb veel pisikesi eelkõige kujunduslikke täiendusi, kuid suures plaanis on aruanne valmis. Aruande lisa proovisime teha võimalikult kompaktse ja seega on seal mõned üldistused. Samas kuna olulisi tegevusi on palju ja välja tahame tuua kõikide osapoolte tänuväärse töö, siis on dokument ikkagi küllaltki pikk. Selleks, et asjaajamine toimuks võimalikult kiirelt, palun Teil esitada tagasiside otse minu meiliaadressile (). Tähtajaks on 17. märts. Lugupidamisega Norman Põder Nõunik Spordiosakond Kultuuriministeerium &#43;372 628 2354 | &#43;372 53339934 Suur-Karja 23 | 15076 Tallinn | Eesti ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.