Leping

TELLIJA: SOTSIAALMINISTEERIUM Projekti pealkiri: COVID-19 NAKATUMISE ANALÜÜS EESTI ANDMETE PÕHJAL: NAKKUSE LEVIK, NAKATUMISTE AJALINE DÜNAAMIKA, HAIGUSE KULG JA VAKTSIINIDE TÕHUSUS PAKKUMUS Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Taivo Raud, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik: Krista Fischer, matemaatilise statistika professor, e-post: [email protected] märts 2022 1. Uurimisküsimuste loetelu 1. Milline on nakkusjuhtude arvu dünaamika ajas, kuidas mõjutab seda Eesti regionaalne ja vanuseline struktuur (sh ka küsimus, kuidas muutub nakatunute vanuseline struktuur nakatumise laine erinevates faasides)? 2. Kuidas erineb nakatumiste dünaamika erineva immuunkaitsega rahvastikurühmades: immuunkaitseta, poolelioleva vaktsiinikuuriga, lõpetatud vaktsiinikuuriga, tõhustusdoosi saanud, eelnevalt Covid-19 läbipõdenud isikud? 3. Millest sõltub läbimurdeinfektsiooni (vaktsineeritu nakatumise) tõenäosus (vaktsiini tüüp, dooside arv, aeg viimasest doosist, sugu, vanus jm tegurid)? 4. Millest sõltub raske Covid-19 (haiglaravi ja intensiivravi vajaduse, surma) tõenäosus ja haiglas viibimise aeg? Täpsemalt, milline on haiglaravi vajadus sõltuvalt inimese soost, vanusest, regioonist ja immuunkaitse staatusest (vastavalt punktis 2 nimetatud kategooriatele)? 5. Millest sõltub liigsuremus Eestis? Millisel määral prognoosib nakatumine ka suremust muudel põhjustel kui Covid-19? 6. Nakatumise prognoosimudelid, arvestades ka vaktsineerimist ja meetmeid. 7. Erinevate tüvede mõju nakatumisele ning haiglaravile, samuti vaktsiini efektiivsusele. 8. Kuidas tõhustada koostööd ECDC-ga, vahetades andmeid, metoodikat ja analüüsitulemusi? Kuidas saaks kriisijuhtimisel paremini ära kasutada rahvusvaheliste andmete analüüsi? 2. Metodoloogia põhimõtted Uuringu jaoks vajalike andmete osas tehakse koostööd TEHIKuga, suremuse andmete saamiseks tehakse vastav taotlus Surma põhjuste registrile. Uuringu käivitumisel edastatakse taotlus Inimuuringute eetika komiteele, et võimaldada uurimisrühmale ligipääs andmetele ja sõlmida kokkulepped andmeedastuse sageduse osas. Uuringu metoodikana tuleb kasutatakse statistilisi mudeleid, mis vastavad andmete eripärale ja Tõenäosusjaotusele (logistiline regressioon, Coxi võrdeliste riskide mudel jms). Samuti kasutatakse erinevaid vahendeid kirjeldavaks statistikaks ja andmete kokkuvõtvaks visualiseerimiseks. Andmeanalüüsil kasutatakse statistikatarkvara R (4.1.2 või uuem versioon), raporteerimisel ja analüüsi organiseerimisel kasutatakse ka tarkvara RStudio vahendeid, samuti MS Office tarkvara (Excel, Word, Powerpoint). Uuringu raames võetakse ühendust ka rahvusvaheliste töörühmadega, sh ECDC juures töötavate teadlastega ja vahetatakse metoodilist infot ja analüüsitulemusi. Lähtudes pandeemia-olukorra muutusest muudetakse vajadusel andmeallikate ja/või metoodika valikut. Tellijale esitatakse kaks põhjalikumat vahearuannet ja lõpparuanne. Kõik need sisaldavad vähemalt järgmist: (i) uurimisküsimused, millele konkreetne raport vastab; (ii) allikate ja metodoloogialiste valikute kirjeldus (mis tagab uuringu korratavuse); (iii) peamised tulemused uurimisküsimuste kaupa. Lõppraporti osaks on ka kokkuvõte uuringust koos poliitikasoovitustega tellijale, mida võiks silmas pidada tulevaste võrreldavate kriiside puhul. 2 3. Uurimisrühma kirjeldus Uurimisrühma juht: Krista Fischer (matemaatilise statistika professor, TÜ matemaatika ja statistika instituut ja biostatistika kaasprofessor, TÜ Genoomika instituut) Krista Fischer on kogenud biostatistik, omades pikaajalist (enam kui 20 aastat) koostöökogemust meedikute ja tervishoiuteadlastega ja arvukalt teaduspublikatsioone epidemioloogia valdkonnas. https://www.etis.ee/CV/Krista_Fischer/est Krista Fischer kuulus 27.03.2020-31.12.2021 Vabariigi Valitsuse juurde moodustatud Covid-19 Teadusnõukoja koosseisu. Krista Fischer vastutab projekti töö üldise koordineerimise eest ja samuti tegeleb andmeanalüüsiga projekti raames. Märt Möls (matemaatilise statistika kaasprofessor, TÜ matemaatika ja statistika instituut) on samuti kogenud biostatistik ja statistikakonsultant. https://www.etis.ee/CV/Märt_Möls/est Märt Mölsi teadustöö temaatika on seotud keerukate statistiliste mudelitega bioloogilistele andmetele ja ka käesoleva projekti raames tegeleb ta just sellist pädevust nõudvate ülesannetega. Meelis Käärik (tõenäosusteooria kaasprofessor, TÜ matemaatika ja statistika instituut) on tõenäosuslike ja statistiliste mudelitega tegelnud erinevates teadusprojektides ja uuringutes, seejuures TÜ korraldatud koroonaviiruse levimuse uuringus "Covid-19 aktiivne seire". https://www.etis.ee/CV/Meelis_Käärik/est Oleksandr Chepizko (teadur, TÜ matemaatilise statistika instituut, asub tööle alates aprillist 2022). O. Chepizko on varem teinud teadust statistilise füüsika alal, kuid tuleb Tartusse järeldoktorantuuri, kus tema peamiseks teemaks on just Covid-19 andmete modelleerimine. (Tema ideeks on kasutada osakestefüüsikas kasutatavaid meetodeid, veidi analoogselt sellele, mida on Eestis edukalt teinud Mario Kadastik) Lisaks nimetatutele kaasatakse lühiajaliste ülesannete jaoks ka erinevate õppeastmete tudengeid. 4. Projekti aja- ja tegevuskava Ajakava koostamisel on arvestatud, et leping saab allkirjastatud hiljemalt 15.03.2022. Kui lepingu allkirjastamine viibib, siis lükkuvad vastavalt sellele edasi ka töö etappide tähtajad. I etapp 15.03.2022-30.06.2022 1. Iganädalane andmeanalüüs vastavalt uurimisküsimustele 1 ja 2, raporteerimise sagedus kord nädalas (slaididena igal esmaspäeval, tutvustatakse ka Teadusnõukojale) ja põhjalikuma raportina etapi lõpus (tähtaeg 30.06.2022) (vastutaja: Krista Fischer) 2. Detailsem analüüs küsimuste 3, 4, 5 ja 7 raames, raporteerimise sagedus kord kuus (slaididena, esitatakse iga kuu viimasel neljapäeval) ja põhjalikumalt (kirjaliku raportina) etapi lõpus (vastutaja: Märt Möls, punkti 5 osas Krista Fischer) 3. Ettevalmistused uurimisküsimusega 6 tegelemiseks (eetikaloa taotlus, andmeväljastuse küsimine) (vastutaja: Meelis Käärik) 4. Kontakteerumine ja infovahetus ECDC-ga (küsimus 8) (vastutaja: Krista Fischer) 3 II etapp 01.07.2022-31.10.2022 1. Iganädalane andmeanalüüs vastavalt uurimisküsimustele 1 ja 2, raporteerimise sagedus kord nädalas (slaididena igal esmaspäeval, tutvustatakse ka Teadusnõukojale) ja põhjalikuma raportina etapi lõpus (tähtaeg 31.10.2022) (vastutaja: Krista Fischer) 2. Detailsem analüüs küsimuste 3, 4, 6 ja 7 raames, raporteerimise sagedus kord kuus (slaididena, esitatakse iga kuu viimasel neljapäeval) ja põhjalikumalt (kirjaliku raportina) etapi lõpus (vastutaja: Märt Möls) 3. Liigsuremuse analüüs (aasta 2021 ja 2022 algus), vastavalt uurimisküsimusele 5. Raport esitatakse etapi lõpus (vastutaja: Meelis Käärik) 4. Infovahetus ECDC-ga (küsimus 8), võimalik visiit ECDC peakorterisse (vastutaja: Krista Fischer) III etapp 01.11.2022-14.03.2023 1. Iganädalane andmeanalüüs vastavalt uurimisküsimustele 1 ja 2, raporteerimise sagedus kord nädalas (slaididena igal esmaspäeval) ja põhjalikuma raportina etapi lõpus (14.03.2023) (vastutaja: Krista Fischer) 2. Detailsem analüüs küsimuste 3, 4, 6 ja 7 raames, raporteerimise sagedus kord kuus (slaididena, esitatakse iga kuu viimasel neljapäeval) ja põhjalikumalt (kirjaliku raportina) etapi lõpus (vastutaja: Märt Möls) 3. Koostöö ECDC-ga (küsimus 8, vastutaja: Krista Fischer) 4. Lõppraporti koostamine (vastutaja: Krista Fischer). Lõppraport esitamise tähtaeg on 14.märts 2023.a. 5. Eelarve Tegevus/kulu KOKKU (eurot) I etapp 1. töötasu 26000 2. muud kulud (lähetused, arendus) 2000 3. üldkulud 7000 I ETAPI MAKSUMUS 35000 II etapp 1. töötasu 25000 2. muud kulud (lähetused, arendus) 3000 3. üldkulud 7000 II ETAPI MAKSUMUS 35000 4  III etapp 1. töötasu 23000 2. muud kulud (lähetused, arendus) 1000 3. üldkulud 6000 III ETAPI MAKSUMUS 30000 Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) 100000 Käibemaks 20%: 20000 Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 120000 Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Taivo Raud, grandikeskuse juhataja /allkirjastatud digitaalselt/ 5  TEADUS- JA ARENDUSTEENUSE ERANDIT KOHALDAVA PROJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS TA-projekti tellija andmed Organisatsiooni nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Maarjo Mändmaa, kantsler, [email protected], 6269 103 Projektitaotluse kontaktisikud (nimed, ametikohad, e-posti aadressid, telefonid) Katrin Idla, nõunik, [email protected], 7153 465; Marion Pajumets, teadusnõunik, [email protected], 6269 164 Projekti andmed Projekti pealkiri Covid-19 nakatumise analüüs Eesti andmete põhjal: Nakkuse levik, nakatumiste ajaline dünaamika, haiguse kulg ja vaktsiinide tõhusus Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Krista Fischeri tegevus Covid-19 teadusnõukoja liikmena aastatel 2020-2021 ja sellega seotud andmeanalüüs. Veebilehe1 koostamine ja haldamine. Grandiprojekt PRG11972 Krista Fischeri juhtimisel (ETAgi poolt antud teadusgrant), kus ühe tööpaketina on plaanis nakkushaiguste leviku mudelite uurimine ja metoodika arendus. Grandiprojekti fookus on eelkõige metoodika arendamine ja metoodilise teadustöö tegemine. Selle tööpaketiga hakkab sellest aastast tegelema järeldoktorant. Töö fookus ei võimaldaks seda kasutada kiireloomuliseks ja operatiivseks riiklikke otsuseid toetavaks andmeanalüüsiks, vaid aitab kaasa pikas perspektiivis vastava kompetentsi arendamisele Eestis. TÜ teadlaste projekt „Covid-19 aktiivne seire“ (SMVPT20599, rahastajaks Haridus- ja Teadusministeerium)3 uurib juhuvalimi abil nakatumise levikut ja riskikäitumist rahvastikus. Selle projekti raames ei analüüsita kogu Eesti epidemioloogilisi andmeid, kuid see annab vajalikku taustainfot (Krista Fischer osaleb konsultandina). Osaliselt sarnase fookusega andmeanalüüsi teostatakse Euroopa Haiguste Tõrje Keskuse ECDC juures, kuid seal ei keskenduta ühegi riigi eripärale ja uuringu läbiviijate käsutuses pole piisavalt detailseid andmeid nii põhjalikuks analüüsiks nagu tellitava uuringuga soovitakse läbi viia. Samuti pole sealne analüüs piisavalt operatiivne, et seda saaks kasutada kohalike meetmete planeerimisel. Planeeritava uuringu unikaalsus seisnebki eelkõige töö operatiivsuses ja ka paindlikkuses. Pandeemia kulgeb pidevas muutumises – tekkinud on varasemast erinevate omadustega viirusetüved, muutub rahva immuunkaitse tase (ühelt poolt muudab seda vaktsineerimine ja nakatumine, aga teiselt poolt ka vaktsiinikaitse ja läbipõdemisest saadud kaitse nõrgenemine ajas). Seetõttu ei saa kriisi juhtimisel lähtuda ühekordselt tuvastatud seostest (haiglaravi 1 http://www-1.ms.ut.ee/krista/covid/covid_pildid.html 2 https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/2a32bc2e-1932-4cf4-9ae7-31cfc2937fbf 3 https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/464b5ad3-a9a0-45f0-994f-6c6af640c313 vajamise tõenäosus, vaktsiini efekt, jms), vaid neid seoseid tuleb pidevalt uute andmetega täpsustada. Samuti võivad tekkida uued asjaolud (lähitulevikus võimalik testimise strateegia muutus, aga ka tõhusate ravimite turule tulek), mille arvesse võtmise vajadust pole varem osatud ette planeerida. Kokkuvõttes, teadaolevalt ei tegele ükski käimasolev uuring Eestis süva-analüüsiga, mis vastaks küsimustele, millele käesolev uuring vastuseid annab. Projekti seotus A. ministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga) ning B. läbivalt oluliste teemadega (2022. a on nendeks COVID-19, rohepööre). Uuringu eesmärk on saada jooksvat tuge Covid-19 pandeemiaga seotud operatiivsele kriisijuhtimisele. Uuring aitab optimaalselt planeerida immuniseerimist (sh täiendavate dooside vajadust) ja muid meetmeid, samuti otsustada kehtivate meetmete sobivuse üle. Uuring keskendub eelkõige erinevate näitajate seoste süstemaatilisele hindamisele (vaktsineerimine ja nakatumine, vaktsineerimine ja haiglaravi vajadus, samuti demograafiliste näitajate roll nende seoste juures), erinedes selles osas Terviseameti, SITKE jt ametkondade poolt loodavatest operatiivsetest andmepõhistest ülevaadetest. Uuringu käigus töötatakse välja ka jätkusuutlikud analüüsistrateegiad, mida saab kasutada nakkushaiguste seirel ka pärast pandeemia lõppemist. Probleemi või olukorra kirjeldus Uuring on otseselt vajalik Covid-19 kriisi juhtimisel; metoodikat saab kasutada juhtimisotsuste vastuvõtmisel nii praeguses Covid-19 kriisis kui ka tulevikus sarnastes olukordades. Tänaseks väljakutseks on eelkõige Covid-19 andmete äärmine keerukuses, mis muudab lihtsad ülevaated tihti väheinformatiivseks ja vahel ka eksitavaks. Andmeanalüüsi vajadus seisneb kolme suure (ja pidevalt suureneva) andmestiku mitmemõõtmelises analüüsis: Covid-19 testide andmebaas, Covid-19 vaktsineerimise andmebaas ja Covid-19 haiglaravi andmebaas. Oluline on neid andmebaase analüüsida üksteisega seotult ja eristada juhuslikku n-ö andmemüra süstemaatilistest seostest. Aja aspekte tuleb käsitleda erinevalt, arvestades näiteks sellega, et vaktsineeritud isiku nakatumise tõenäosust võib isiku jaoks mõjutada lisaks saadud vaktsiinidooside arvule ka vaktsineerimisest möödunud aeg. Samas on erinevatel perioodidel vaktsineeritud veidi erinevaid elanikkonna rühmi, kelle risk võibki olla erinev. Seega tuleb andmeanalüüsil olla hoolikas ja mõelda erinevatele võimalikele põhjus-tagajärg seosestruktuuridele. Andmeanalüüsil on lisaks ajadimensioonile vajalik arvestada nii indiviidide soolis-vanuselise struktuuriga kui ka regionaalse aspektiga. Uurimis- ja arendusülesanded või uurimisküsimused Kasutades Eesti andmeid (andmebaaside vahendajaks Terviseamet ja TEHIK) peab uuring minimaalselt vastama järgmistele küsimustele: 1. Milline on nakkusjuhtude arvu dünaamika ajas, kuidas mõjutab seda Eesti regionaalne ja vanuseline struktuur (sh ka küsimus, kuidas muutub nakatunute vanuseline struktuur nakatumise laine erinevates faasides)? 2. Kuidas erineb nakatumiste dünaamika erineva immuunkaitsega rahvastikurühmades: immuunkaitseta, poolelioleva vaktsiinikuuriga, lõpetatud vaktsiinikuuriga, tõhustusdoosi saanud, eelnevalt Covid-19 läbipõdenud isikud? 3. Millest sõltub läbimurdeinfektsiooni (vaktsineeritu nakatumise) tõenäosus (vaktsiini tüüp, dooside arv, aeg viimasest doosist, sugu, vanus jm tegurid)? 4. Millest sõltub raske Covid-19 (haiglaravi ja intensiivravi vajaduse, surma) tõenäosus ja haiglas viibimise aeg? Täpsemalt, milline on haiglaravi vajadus sõltuvalt inimese soost, vanusest, regioonist ja immuunkaitse staatusest (vastavalt punktis 2 nimetatud kategooriatele)? 5. Millest sõltub liigsuremus Eestis? Millisel määral prognoosib nakatumine ka suremust muudel põhjustel kui Covid-19? 6. Nakatumise prognoosimudelid vaktsineerimise ja meetmete osas. 7. Erinevate tüvede mõju vaktsineerimisele ja nakatumisele ning haiglaravile. 8. Kuidas tõhustada koostööd ECDC-ga, vahetades andmeid, metoodikat ja analüüsitulemusi? Kuidas saaks meie kriisijuhtimisel paremini ära kasutada rahvusvaheliste andmete analüüsi? (Eesmärgiks on töötada koostöös välja senistest tõhusamad prognoosimudelid Eesti andmetele). Taotleja peab olema valmis jooksvalt uurimisküsimusi täpsustama täiendama lähtudes COVID- kriisi arenemisest ning tellija vajadustest. Projekti eeldatav mõju / tulemuste rakendamine Uuringu tulemusi raporteeritakse jooksvalt Sotsiaalministeeriumile, Terviseametile ja ka Covid-19 tõrje teadusnõukojale. Raporteerimise sagedus lepitakse kokku vastavate instantsidega (nt. kord nädalas, kord kuus või kaks korda kuus). Samuti lepitakse kokku, millal esitatakse pikem ja põhjalikum aruanne kirjalikult (kord kuus või harvem). Uuringutulemusi tuleb avaliku huvi korral tutvustada Eesti meedias. Uuringutulemuste kajastamise plaan rahvusvahelises teadusajakirjanduses teadusartikli vormis on soovitatav. Uurimisprojekti andmed ja metodoloogia Uuringu jaoks vajalikke andmeid saab TEHIKust, suremuse andmeid Surma põhjuste registrist. Uuringu käivitumisel tuleb esitada taotlus Inimuuringute eetika komiteele, et võimaldada uurimisrühmale ligipääs andmetele ja sõlmida kokkulepped andmeedastuse sageduse osas. Uuringu metoodikana tuleb kasutada statistilisi mudeleid, mis vastavad andmete eripärale ja tõenäosusjaotusele. Andmeanalüüsil tuleb kasutada levinud statistikatarkvara (eelkõige R 4.1.2 või uuem versioon, RStudio). Uuringu raames tuleb teha koostööd ka rahvusvaheliste töörühmadega, sh ECDC-ga. Taotlejal tuleb arvestada asjaoluga, et allikate ja meetodite valik võib muutuda lähtudes pandeemia-olukorra muutusest. Taotleja peab esitama tellijale kaks vahearuannet ja lõpparuande. Kõik need sisaldavad vähemalt järgmist: (i) uurimisküsimused, millele konkreetne raport vastab; (ii) allikate ja metodoloogialiste valikute kirjeldus (mis tagab uuringu korratavuse); (iii) peamised tulemused uurimisküsimuste kaupa. Lõppraporti osaks on ka kokkuvõte uuringust koos poliitikasoovitustega tellijale, mida võiks silmas pidada tulevaste võrreldavate kriiside puhul. Kuidas vastab projekt T&A tegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav) − Uudne. Tellitav uuring on ainus omataoline süvateadmise pakkuja poliitikakujundajatele kiireloomuliste otsuste langetamise toeks Covid-19 kriisi olukorras. Teised samaaegselt läbiviidavad uuringud on (i)kas liiga pinnapealsed, et hinnata erinevate näitajate seoseid süstemaatiliselt, (ii)fokuseerivad pigem metodoloogia arendamisele kui operatiivseks nõu andmiseks vajalikele uurimisküsimustele või (iii)rahvusvahelised ja paratamatult liigselt üldistava iseloomuga. Uudne on ka rahvusvaheliste töörühmadega, sh ECDC-ga, et töötada koostöös välja senistest tõhusamad prognoosimudelid Eesti andmetele. − Loominguline. Tellija jätab täpsemad uurimisküsimused ja -meetodid pakkuja pakkuda lähtuvalt pakkuja visioonist. Samuti peab pakkuja arvestama asjaoluga, et need võivad muutuda vastavalt pandeemiaolukorra muutumisele ja sellega seotud arengutele nt ravimite valdkonnas. − Ettemääramatu tulemusega. Pole ette teada, millised on analüüsi tulemused ja töö läbiviija soovitused ministeeriumile ja rakendusasutustele. − Süstemaatiline. Uurimisrühma kuuluvad biostatistika pädevusega ja Covid-19 pandeemia levikut ja selle tõkestamise võimalusi uurinud eksperdid. Uurimisküsimused, allikad, andmekogumise ja -analüüsimeetodid kirjutatakse raportitesse. Samuti reflekteeritakse raportites uuringu piiranguid. Projektis kasutatavad metodoloogilised valikud peavad olema on nii põhjendatud ja järeldused sedavõrd loogilised, et võimaldavad töö läbiviijal esitada analüüsitulemused teadusajakirjadesse ja -kogumikesse avaldamiseks. Hea teadustava järgimist kontrollib tõenäoliselt ka AKI ja teadustöö eetika järelvalvega tegelev komisjon. − Ülekantav ja/või korratav. Kuna metodoloogilised valikud avalikustatakse on töö korratav. Loomulikult ei pruugi kordusuuring viia identsetele tulemustele, sest vahepeal on paratamatult muutunud ühiskondliku olud k.a elanikkonna kaitsevõime Covid-19 nakkuse vastu. Tellija taotleb seda, et uurimisrüma soovitused oleks informatiivsed võimalike uute pandeemiate pidurdamisel. Taotlejal tuleb taotluses esitada 1. Uurimisküsimuste loetelu, millele uurimus vastab (täpsustada tuleb, millistele uurimisküsimustele vastatakse I ja II vaheraportis ning lõppraportis) . 2. Metodoloogia põhimõtete tutvustus (k.a AKI ja eetikakomiteega koostöö). 3. Uurimisrühma sisese tööjaotuse kirjeldus koos CVdega. 4. Projekti aja- ja tegevuskava koos tegevuse eest vastutajate nimedega. 5. Eelarve tabel km-ta. 6. Kui tegu on konsortsiumiga, siis koostööpartnerite vabas vormis kinnituskirjad projektis osalemise kohta. Projekti orienteeriv aja- ja tegevuskava (koos tegevuste eest vastutajate nimedega) Projekt algab veebruaris 2022 ning kestab aasta. Tulemusi raporteeritakse jooksvalt Sotsiaalministeeriumile, Terviseametile ja ka Covid-19 teadusnõukojale. Raporteerimise sagedus täpsustatakse avakoosolekul (nt. kord nädalas, kord kuus või 2 korda kuus). Projekt on jaotatud kolme etappi. Iga etapi lõppedes esitatakse aruanne vahepeal tehtud töödest ja peamistest tulemustest. Aruanne sisaldab ka metodoloogilist infot. Aja- ja tegevuskava (nädala täpsusega, peab sisaldama kahe vaheraporti ja lõppraporti tellijale esitamise aega) võib esitada tabeli kujul. Meeles tuleb hoida vastutajate nimede lisamist kavva tegevuste järele. Esimese ja teise etapi väljamakse (akti ja arve aluse) on 35% eelarvest, kolmanda etapi väljamakse 30% projekti eelarvest. Esimesel ja teisel etapil adresseeritakse vastavalt I ja II vaheraportisse minevaid uurimisküsimusi; kolmandas etapis adresseeritakse lõppraportisse minevaid uurimisküsimusi. Taotlejal tuleb taotluses täpsustada, millises etapis millistele uurimisküsimustele vastuseid otsitakse. Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Projekti tulemuste lühikokkuvõte avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Ministeerium saab tulemuste valguses kujundada oma poliitikat praeguse, aga ka võimalike järgnevate pandeemiate puhul. Covid-19 tõrje teadusnõukoda ja Terviseamet saavad projektist operatiivset tuge nakatumise vastaseks tegevuseks. Peamine kasusaaja on Eesti elanikkond, kelle tervise hoidmiseks tehakse taremaid otsuseid ja sekkumisi. Nõuded uurimisrühmale 1. Projekti juhib projektijuht. Kellel viimase viie aasta jooksul eelnev kogemus sarnases teemavaldkonnas projekti juhtimisega. Projektijuhil peab olema hariduslik ettevalmistus biostatistika valdkonnas. 2. Uurimisrühma kuulub ka vähemalt üks doktorikraadiga biostatistika pädevusega teadur, kes on viimase viie aasta jooksul avaldanud teadustööd selles valdkonnas. Uurimisrühma võib kaasata ka lisapädevustega liikmeid, kelle pädevusi tuleb hinnapakkumises põhjendada. Lisapädevuseks võib olla käitumisteaduslik pädevus, et toetada projekti analüüsides Covid-19 viiruse leviku põhjuseid ja leviku piiramise võimalusi käitumisteaduslike sekkumistega. Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus Projekti eelduslik maksumus (olenevalt uurimisküsimustest, millele vastatakse) on 100 000€ (lisandub km).  TÖÖVÕTULEPING NR 1.8-2/1754-1 Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa, ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, Tartu 50090 (edaspidi töövõtja), mida esindab rektori käskkirja no. 19 (29.12.2017) alusel grandikeskuse juhataja Taivo Raud (edaspidi töövõtja), edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on projekti tehniline kirjeldus, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – projekti tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – töövõtja pakkumus. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib läbi uuringu „Covid-19 nakatumise analüüs Eesti andmete põhjal: Nakkuse levik, nakatumiste ajaline dünaamika, haiguse kulg ja vaktsiinide tõhusus“ (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud projekti tehnilises kirjelduses ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö tellimine ja rahastamine toimub Sotsiaalministeeriumile 2022. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest sotsiaalministeeriumi poolt. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 100 000 eurot millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind), mis tasutakse etappide kaupa järgnevalt: 3.1.1. 35 000 eurot + KM (35% lepingu hinnast) pärast I vahearuande vastuvõtmist, 3.1.2. 35 000 eurot + KM (35% lepingu hinnast) pärast II vahearuande vastuvõtmist, 3.1.3. 30 000 eurot + KM (30% lepingu hinnast) pärast lõpparuande vastuvõtmist, 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest ja uuringutulemuste tutvustamise eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.6. E-arve saatmise võimalused on: 3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani; 3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks;  3.6.3. kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Uuringu teostamise tähtaeg on 12 kuud arvates lepingu sõlmimisest, mis on jaotatud kolme etappi. Töö teostamine toimub vastavalt töövõtja pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskavale. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava kohandada, eelkõige kui Covid-19 kriisi arengute tõttu on vajalik uurimisküsimusi, -metoodikat, andmeallikaid vms muuta. 4.2. Töövõtja kohustub koostöös tellijaga koostama uuringu detailplaani ja töötama välja uuringu täpse metoodika püsitatud uurimisküsimuste lahendamiseks. Töövõtja peab olema valmis jooksvalt uurimisküsimusi täpsustama või täiendama lähtudes COVID- kriisi arenemisest ning tellija vajadustest, samuti võib lähtudes pandeemia-olukorra muutusest olla vajalik muuta allikate ja meetodite valikut. Kui muudatuste tõttu on muutub töö maht ja/või maksumus, esitab töövõtja selle kohta hinnapakkumuse. Poolte kokkulepe töö mahu ja/ või maksumuse muudatuse kohta vormistatakse lepingu lisana. 4.3. Töövõtja teeb uuringu raames koostööd rahvusvaheliste töörühmadega, sh ECDC-ga. 4.4. Töövõtja kohustub esitama iga etapi lõppedes aruande vahepeal tehtud töödest ja peamistest tulemustest. Aruanne sisaldab ka metodoloogilist infot. 4.5. Töövõtja kohustub esitama tellijale kaks vahearuannet ja lõpparuande. Kõik need sisaldavad vähemalt järgmist: (i) uurimisküsimused, millele konkreetne raport vastab; (ii) kasutatud allikate ja metodoloogialiste valikute kirjeldus; (iii) peamised tulemused uurimisküsimuste kaupa. Lõppraporti osa on ka kokkuvõte uuringust koos poliitikasoovitustega tellijale, mida võiks tellija silmas pidada tulevaste võrreldavate kriiside puhul. 4.6. Töövõtja peab olema valmis tutvustama avaliku huvi korral uuringutulemusi avalikkusele, sh meedias. Uuringutulemuste tutvustamine toimub kas tellija algatusel või töövõtja algatusel ja tellija eelneval kooskõlastusel. 4.7. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas projekti tehnilise kirjelduse ja esitatud pakkumusega. Eelpool nimetatud dokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole projekti tehnilises kirjelduses sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka. 4.8. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud uurimisrühma liikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.8.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks või lisamiseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise ja lisamise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt projekti tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.9. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.10. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-posti teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.11. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.12. Töövõtja kohustub projekti lõppedes esitama tellijale lõpptulemuste lühikirjelduse, mille tellija saab kanda Eesti Teadusinfosüsteemi portaali (ETIS). Võimalusel kajastab töövõtja uuringutulemusi rahvusvahelises teadusajakirjanduses teadusartikli vormis. 4.13. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. Kui selleks on vajalik lubade taotlemine, esitab töövõtja vastavad taotlused. Töövõtja sõlmib andmeandjatega kokkulepped andmeedastuse kohta. 4.13.1. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui loa saamine või andmeedastuse kokkulepete sõlmimine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva). 4.14. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 5. Üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub etappide kaupa. Töövõtja raporteerib tellijale uuringu tulemustest jooksvalt. Tellija võib määrata, et uuringu tulemusi edastatakse ka Terviseametile, Covid-19 teadusnõukojale või muule kolmandale osapoolele. Raporteerimise sageduse täpsustavad pooled avakoosolekul. 5.2. Töövõtja esitab etapi lõpus aruande vastavalt lepingu punktidele 4.4. ja 4.5. Tellija kiidab aruande heaks ja võtab töö vastu, mille kohta vormistavad pooled üleandmise- vastuvõtmise akti. Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta projekti tehnilises kirjelduses ja pakkumuses sätestatule. Tellija võib jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud 10 (kümne) tööpäeva jooksul vahearuannete üleandmisest arvates ning 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul lõpparuande üleandmisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest poole või punktis 9.5. nimetatud isikute poolt, on kahjustatud poolel õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt üles öelda. 6.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. 6.6. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.7. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest, või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 6.8.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga Covid-19 viiruse levikuga seotud õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Lepingu sõlmimise hetkel kehtivad piirangud on lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi „õigused“), sh autori kõik varalised õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale. Materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada, v.a mitteärilistel eesmärkidel teadus-, arendus- ja õppetöös. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.6. Tellija ja töövõtja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama sotsiaalministeeriumile kui tellijale ning töövõtjale kui uuringu läbiviijale. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja on Katrin Idla, telefon 715 3465, e-post [email protected], või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja Krista Fischer, e-post [email protected] ja telefon 515 3679. 9. Konfidentsiaalsus ja andmete töötlemine 9.1. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta 9.2. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Pooled võivad lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline ja/või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. Tellija Töövõtja Maarjo Mändmaa Taivo Raud Kantsler grandikeskuse juhataja Sotsiaalministeerium Tartu Ülikool (digiallkirjastatud) (digiallkirjastatud)