Dokumentide edastamine

Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 TALLINN 23.03.2022 nr 1-11/22/2649 [email protected] Aruande edastamine Edastame Teile Vabariigi Valitsuse Tööhõiveprogrammi rakendamise aruanded: 1. 2019. aasta IV kvartal 2. 2020. aasta I-IV kvartal 3. 2021. aasta I-IV kvartal Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Liimal juhatuse liige Triin Kraavi 614 8633 [email protected] Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501 [email protected] • www.tootukassa.ee  Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne 2019 IV kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine 2019. aasta IV kvartalis on toimunud 230 e-kirja teel nõustamist (2019. aastal kokku oli 891 e- kirja teel nõustamist) . Lisaks viidi läbi 137 Skype’i ja 110 telefoni teel nõustamist (2019. aastal kokku oli 483 Skype ja 453 telefoni teel nõustamist). Samal perioodil on läbi e-töötukassa broneeritud endale karjäärinõustamiseks aega 877 korral. Individuaalsel nõustamisel osales 8 lapsevanemat, kes soovis saada teadmisi ja oskusi oma lapse toetamiseks tema õppimist ja töötamist puudutavate valikute tegemisel (2019. aastal kokku osales individuaalsel nõustamisel 91 lapsevanemat). IV kvartalis toimus 2 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust - Valgamaal Otepääl kooli ruumides Valgamaa lihtsustatud õppekava õpilastele ning Raplamaal Raikküla kooli õpilastele ja lapsevanematele. Kokku toimus 2019. aastal 7 erivajadustega noorte toetuseks mõeldud MOBI. IV kvartalis viisime läbi 951 noortele suunatud töötuba, neist 898 üldhariduskoolides. Töötubades osales IV kvartalis kokku 15 756 noort. (2019. aastal toimus kokku 2 274 noortele suunatud töötuba, sh 1 904 õpilastele, kokku oli osalejad 31 763). Lisaks üldhariduskoolidele toimusid töötoad malevates (77), noortekeskustes, messidel, kutsekoolides, laste turvakeskuses ning ka töötukassa büroode karjäärikeskustes. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET noored), oli IV kvartalis suunatud 1 töötuba, mis viidi läbi Ida- Virumaal. 2019. aastal kokku viidi selliseid töötube läbi 18. 2019. aasta IV kvartalis osalesid noorte karjääriinfo spetsialistid järgmistel üritustel, kus viidi läbi noortele suunatud erinevaid karjääriinfo vahendamise tegevusi grupis: Rõuge noorte volikogus Võrumaal, VII Noorte konverentsil Tallinnas, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu üldkoosolekul Pärnumaal, Ettevõtlus laagris Rae vallas, Ettevõtlusnädalal, Noorsootöö nädalal, Pärnumaa Noorte Inspiratsioonipäeval ja Räpina valla noorte osaluskohvikul. Samuti viidi läbi töötube lastevanematele lastevanemate koosolekutel. I kvartalis alustati karjääriteenuste kvaliteedisüsteemi ülevaatamise ja uuendamisega. Selle käigus käivitati 2019. aasta märtsis regulaarne karjääriteenuste klientide küsitlemine rahuloluhinnangute kogumiseks soovitusindeksi meetodil (Recommy). IV kvartali lõpu seisuga oli välja saadetud 25 856 e-kirja individuaalset karjääriteenust saanud klientidele. Vastas 28% adressaatidest, mis on e- küsitlusele vastamisel rahvusvahelisele kogemusele tuginedes väga hea tulemus. Vastajatest 61% olid soovitajad (10-palli skaalal hinne 9 või 10), 17% mittesoovitajad (hinne 0-6). Ülejäänud vastajad loetakse neutraalseteks (hinne 7 ja 8). II kvartalis oli soovitusindeks 39%, III kvartalis 51% ja IV kvartalis 44%. Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale (3 kvartalit) kokku 44%. Töötust ennetavad meetmed IV kvartalis Kutsekoja poolt valminud OSKA uuringute (valdkondades vee- ja jäätmemajanduse ning keskkond; kultuur ja loometegevus) alusel on täiendatud töötukassa toetatavate põhikutsealade loetelu, mille tulemusena laienesid töötajate võimalusel ümber- või täiendusõppeks koolituskaardi alusel, tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisel ning koolitustoetus tööandjale värbamisolukorras. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 1 Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale 2019. aasta IV kvartalis toimus 10 vähenenud töövõimega inimeste töötamise toetamise teemalist piirkondlikku seminari (Haapsalus, Valgas, Tallinnas, Tartus, Rakveres, Kärdlas, Pärnus, Jõhvis, Kohilas ja Jõgeval), kus kokku osales 244 inimest. Grupinõustamisi toimus 6, kus osales 29 inimest. Lisaks toimus 2 individuaalnõustamist tööandja juure. 2019. aasta jooksul viidi grupinõustamist läbi 30 korral, individuaalnõustamisi viidi aasta jooksul läbi 12 ettevõttes. 2019. a lõpul lõpetati tööintervjuul abistamise teenuse osutamine. Edaspidi, kui tööintervjuul abistamisega peaks kaasnema lisakulu (nt spetsialisti tasu, vabatahtliku abistaja sõidukulu hüvitis), on võimalik seda hüvitada individuaalsete lahenduste teenuse raames. Tugiisikuga töötamise teenuse ning tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse disaini ja tingimusi on oluliselt muudetud, et need teenused vastaksid paremini sihtrühma vajadustele ja teenuste kättesaadavus paraneks. Teenuste tingimusi on muudetud soodsamaks ning korraldust kõikide osapoolte (tööandja, töötaja, töötukassa) jaoks selgemaks, paindlikumaks, lihtsamaks ja sujuvamaks. Muudatused jõustusid 01.01.2020. a. Alates 2020. a võib tugiisikuga töötamise teenust osutada vähenenud töövõimega inimesele kõikide töösuhte liikide korral, sõltumata töösuhte tähtajast. Lihtsustus teenuse ülesehitus: teenuse mahul on senise juhtumipõhise jaotuse asemel kolm tasandit – 50, 75 ja 100%, tunnipõhine mahu arvestus muutus päevapõhiseks ning töötukassa tasub teenuse osutajale kliendi töötatud päevade alusel. Teenuse jätkamise mõiste kaotati ning teenust on võimalik samale inimesele korduvalt osutada. Töökoha kohandamise teenuse osutamiseks nõutavat töösuhte pikkust lühendati kolmelt aastalt kahele ning võrdsustati teenuse osutamise tingimusi ja hüvitamise määra töösuhte liikide lõikes. Samuti ei sõltu kohandamise kulude hüvitamise määr enam sellest, kas inimene alles asub tööle või tema töösuhe on juba alanud. Kohanduse maksumust on nüüdsest võimalik hüvitada osade kaupa. Tõhustatud on ka töötukassa sisest menetlusprotsessi ning menetlus on varasemast suuremas mahus koondatud töötukassa maakondlikest osakondadest keskkontorisse. Valminud on infosüsteemide arendused teenuste uue disaini rakendamiseks. Uuendatud on normdokumente ning juhend- ja infomaterjale. Töövõime hindamine 2019. aastaks on prognoositud töövõime hindamise taotluste arv kokku 41 447, millest oli 2019. aasta lõpuks oli esitatud töötukassale töövõime hindamise 43 934 taotlust. Töövõime hindamise keskmine menetlusaeg nõuetekohase taotluse esitamise hetkest on 15 tööpäeva. Ca 4 % taotluste menetlustähtaeg on olnud ka üle 30 tööpäeva, mille on tinginud eelkõige asjaolu, et ca 50% juhtumitest on vajalik teha terviseandmete päringuid taotleja poolt nimetatud arstidele, kes ei ole andmeid tervise infosüsteemi kandnud ning menetlustähtaeg on pea enamikel juhtumitel üle 30 tööpäeva EL direktiivide alusel töövõime hindamiste puhul. IV kvartalis jätkusid arendustegevused töövõime hindamise taotlusvormi muutmisega ja metoodika analüüsiga enesehoolduse valdkonnas, mille tulemusel lepiti kokku arstiliku juhendi täiendamine. Jätkati ekspertiiside kvaliteedi hindamise kriteeriumite ja lepingute järelevalve süsteemi põhimõtete väljatöötamist. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 2 Novembris viidi läbi seminar tervishoiuteenuse osutajate (TTO) esindajatele ja võimalikele tulevastele ekspertarst-juhendajatele eesmärgida arutada läbi ühised seisukohad kvaliteedisüsteemi täiustamiseks ning leppida kokku peamised edasised tegevussuunad. IV kvartalis viidi läbi kokkulepitud põhimõtete alusel töötukassa arstide kontrollitegevused tervishoiuteenuse osutajate arstide üle. Osaleti koostöökohtumise Soomes Kelas, kus arutleti EL ühtsele infosüsteemile üleminekut ning uue terviseandmete vormi kasutuselevõtu küsimusi. Käivitati töörühm spetsialistidest, kelle ülesanne on koostada juhendmaterjal arstidele ja spetsialistidele visiidipõhise hindamise raames kasutatavate testide kasutamisvõimalustest ning nende tulemuste tõlgendamisest metoodika põhimõtetele vastavalt eksperdihinnangute koostamiseks. Koostatud materjali põhjal on plaan koolitada TTO ekspertarste ja spetsialiste 2020 aasta I poolaastal. EURES EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 15 töötuba, kus tutvustati töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 288 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 102 korral. EURES töötajad vastasid 107 päringule, neist 49 % olid päringud Eesti tööotsijatelt, 40 % kolmandate riikidest ja 11 % tööotsijatelt teistest Euroopa riikidest. EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas kolmel töötukassa töömessil. Kokku erinevate teabeürituste ja töömesside raames on töötukassa EURES töötajad jaganud teavet 1 541 tööotsijale, neist 277 olid pärit Eestist ja 1 314 muudest Euroopa riikidest. Töötukassa töötajad erinevate teenuste raames jagasid esmast teavet EURES teenustest kokku 1 849 registreeritud töötule/tööotsijale, neist TVK ja JK jagasid EURES teavet ITK raames 1 607 töötule, karjäärinõustajad on jaganud teavet töötamisvõimalustest Euroopas 2 064 töötule/tööotsijale. Tööandjate konsultandid on teavitanud EURES teenustest kokku 201 Eesti tööandjat. EURES töötajad jagasid teavet ja nõustasid 167 tööandjat välistööjõu värbamise küsimustes. Neist 51 tööandjat said individuaalset nõustamist (silmast-silma või e-posti, telefoni, EURES Skype/Chat kaudu) ja 116 tööandjat-tööandjate teabeürituste raames. Töötukassa kaudu avaldati mujalt Euroopast 26 tööpakkumist, kokku 116 töökohta. Kahekümnele tööandjale (1 Euroopast ja 19 Eestist) osutati töövahendusteenuseid sobivate kandidaatide leidmiseks nagu tööpakkumiste avaldamine ja CVde eelvalik. Erinevate töövahendusprojektide raames tööandjatele oli edastatud 20 sobiva Eesti kandidaadi CV ja 227 tööotsija CV mujalt Euroopast. Hooajatöödeks Iirimaale oli vahendatud 15 eestimaalast. Tööandjate konsultandid on teavitanud EURES teenustest kokku 225 Eesti tööandjat. Eestis tegutsevate EURES, Euroguidance, Europass keskuse ja YFU koostöös on loodud e-kursus Multikultuursus, õpi- ja tööränne. Töörände moodul oli avatud 26.11.2019 – 23.12.2019. E- koolitus on mõeldud spetsialistidele, kelle kliendid vajavad tuge rahvusvahelise õpi- ja töörände teemal. EURES võrgustik on laienemas - töötukassa juhatus kinnitas 05.12.2019 otsuse võtta Expat Relocation OÜ (12475270) vastu Euroopa tööturuasutuste võrgustiku parteriks Euroopa väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 3 Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/589 alusel. Expat Relocation Estonia OÜ pakub EURES partnerina järgmiseid tugiteenuseid: nõustamine immigratsiooniformaalsuste valdkonnas; abi eluaseme leidmisel (teenus tööandjatele, kes värbavad rahvusvaheliselt); kohanemiskoolituste pakkumine Kohanemisprogrammi raames; eesti keele algtasemel õppe pakkumine. 2019. aastal kokku korraldas EURES erinevates Eesti maakondades 80 töötuba, kus tutvustati töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 1558 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 585 korral. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 14370 töötule/tööotsijale. Töömessid IV kvartalis korraldas töötukassa kolm töö- ja karjäärimessi (Sillamäel, Kiviõlist ja Tallinnas Lasnamäe linnaosas) – külastajaid oli messidel üle 2 000. Tööpakkujaid oli messidel 71, tööpakkumisi oli pea 1 000. Oktoobris toimus taaskord Enter Estonia online mess (https://www.europeanjobdays.eu/en/events/enter-estonia), kus osalejaid üle Euroopa 1 355 ja tööpakkujaid 20. 2019. aastal kokku oli messidel kokku külastajaid kohapeal 23 500 ja online messidel 25 000, eksponente ligi 500. Koondamisjuhtumid IV kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 37 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 26 ning kokku puudutas koondamine ca 1030 töötajat. 13 korral oli põhjuseks tööandja tegevuse lõppemine ning selle tõttu võib töö kaotada 521 töötajat. 7 juhul oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu koondatakse 227 töötajat. Töö ümberkorraldamine oli põhjuseks 1 korral, pankrot oli lõpetamise põhjuseks 4 korral. Töötukassa korraldas koondatavatele 21 teavitusüritust, kus jagati infot töötukassa toetustest, hüvitistest ning teenustest, tutvustati tööturuolukorda ning tööotsimise võimalusi. Enamike juhtumite puhul nõustati tööandjaid kollektiivse koondamise läbiviimise osas ning vajadusel nõustati töötajaid ka individuaalselt (telefoni teel). Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 450 töötajat. IV kvartali koondamised puudutasid enim Harjumaad (499 töötajat), Ida-Virumaad (247) ja Pärnumaad (108). Koondamiste kohta ei tulnud IV kvartalis kollektiivse koondamise teateid 7 maakonnast: Hiiu, Järva, Jõgeva, Lääne, Põlva, Saare ja Võrumaalt. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega IV kvartalis laekus koolituskaardi konkursi raames täiendavate koolitajate leidmiseks 62 avaldust. Partneriks kinnitati 46 uut koolitajat ning lõpetati koolituskaardi koostöö 26 koolitajaga, kes olid Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul täiskasvanute koolituse seaduse alusel loobunud täienduskoolituste läbiviimisest. Kokku laekus 2019. aastal aprillis välja kuulutatud koolituskaardi konkursile 142 avaldust, partneriks kinnitati 130 uut koolitajat. IV kvartali lõpu seisuga on töötukassal 495 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. Aruandlusperioodil peatati koostöö 72 koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuivõrd ilmnesid asjaolud, mis annavad töötukassale alust arvata, et koolitaja tegevus on vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 4 IV kvartalis jätkus koostöö Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi EKKA), kes hindab alates oktoobrist töötukassa koolituskaardi partnerite täienduskoolituse läbiviimise, õppekavade ja teabe avalikustamisega seatud nõuete vastavust täiskasvanute koolituse seaduse ja täienduskoolituse standardi nõuetele. Hindamise käigus kontrollis EKKA koolitajate veebilehtede vastavust täiskasvanute koolituse seadusele. Aruandlusperioodil peatati koostöö EKKA negatiivse otsuse alusel kuni puuduste kõrvaldamiseni kokku 65 koolituskaardi partnerist koolitajaga. Töötukassa peatab koostöö koolitajatega, kellel on EKKA kümnest hindamiskriteeriumist täitmata vähemalt neli kriteeriumit. IV kvartalis jätkus koostöö Keeleinspektsiooniga eesti keele koolituste kvaliteedi tagamiseks. Detsembris toimus kohtumine Keeleinspektsiooniga, kus arutati koostööga seotud küsimusi ning lepiti kokku keelekoolituste paikvaatluste plaan 2020 aastaks. Keeleinspektsioon teostas 2019. a töötukassa poolt antud sisendi alusel järelevalvet 15 eesti keele koolituskaardi koolitaja osas (Ida- Virumaal ja Tallinnas). Järelevalve tulemusena peatati koostööd 4 koolitajaga kuni puuduste kõrvaldamiseni. Novembris toimus kohtumine Tarbijakaitseametiga, kus tutvustati koolituskaardi meetme põhimõtteid ning lepiti kokku edasised koostöökohad klientide kaebuste lahendamisel. Oktoobris toimus kohtumine Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu esindajatega, kus arutati koolituse tagasiside kogumise süsteemi loomise vajadust. Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid IV kvartalis kokku 71 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 1149 inimest. Lisaks viidi läbi 11 koostöökohtumist, kus tutvustati töötukassa võimalusi, kohtumisel osales 111 kohalike omavalitsuste esindajat ja teiste koostööpartnerite esindajat Korraldati 77 värbamispäeva ja tööandjate infotundi kokku 818 osalejale (Ida-Virumaa 13; Põlvamaa 2; Pärnumaa 1; Lääne-Virumaa 4; Saaremaa 2; Tallinn/ Harjumaa 45; Tartumaa 5; Valgamaa 2; Viljandimaa 1; Võrumaa 1, Jõgevamaa 3, mille raames kohtuti kokku 42 erineva tööandjaga. 2019. a IV kvartali lõpu seisuga on Eesti Töötukassal kokku 57 koostöölepingu partnerit, novembris sõlmiti 2 uut koostöölepet- Raplamaal O-I Estonia AS’ga ning Ida-Virumaal NPM Silmet OÜ’ga. Meie kaudu on IV kvartalis avaldatud 394 tööpakkumist (vabu töökohti 756). Personaliotsingut on koostööleppe partneritele läbi viidud 9 korda ning kokku on personaliotsingut neljandas kvartalis läbi viidud 20 korda (lisaks koostööleppe partneritele võimaldame personaliotsingut vajadusel ka teistele tööandjatele, sealhulgas ka töötukassale). Teistest teenustest on koostöölepingu partneritele osutatud tööpraktika teenust; proovitööd ja palgatoetust. IV kvartalis toimus Tartumaa osakonnal IT teemadel/ valdkonnas kohtumine Replace OÜ ettevõtte esindajaga eesmärgiga nende tööpakkumisi avaldada ning jätkuna toimus infopäev tööotsijatele. Tallinn/Harjumaa osakond kohtus Plakti OÜ’ga, mille käigus nõustati tööandjat töötukassa teenuste osas ning saadi ülevaade, et ettevõte on valmis pakkuma tööpraktika võimalust IT valdkonnas testimise spetsialistile. Paikvaatlused Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi IV kvartalis läbi 363 korral. Neist esmakordselt toimusid paikvaatlused 327 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 10 korral, väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 5 eelpaikvaatlusi viidi läbi 26 korral. Puudustega vaatlusi oli IV kvartalis kokku 43. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (124 korda), tööturukoolitusi (116 korda) ja tööharjutust (41 korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi IV kvartalis läbi 5 paikvaatlust, neist puudustega oli 1 paikvaatlus. Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi 2019. aasta jooksul läbi 1317 (2018: 870) korral. Neist esmakordselt toimusid paikvaatlused 1176 (2018: 831) korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 55 (2018: 12) korral. Puudustega vaatlusi oli 2019. aastal kokku 176 (2018: 53) (millest 85 (2018: 20) puhul on puudused kõrvaldatud). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi 2019. aastal läbi 47 (2018: 24) paikvaatlust. Puudustega oli 2 (2018: 2) paikvaatlust. Vaided Kokku esitati 2019. a I-IV kvartalis 2 190 (2018: 2 193) vaiet, millest rahuldati 638 (2018: 765), jäeti rahuldamata 1 327 (2018: 1 284), tagastati 97 (2018: 59) ning 128 (2018: 85) on menetluses. Seoses töövõime hindamisega esitati 2019. a I-IV kvartalis kokku 1 966 vaiet, sh 210 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 608, jäeti rahuldamata 1 209, tagastati 28 ja 121 on menetluses. Töövõimetoetust vaidlustati 2019. a I-IV kvartalis 57 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 11 rahuldati, 25 jäeti rahuldamata, 19 tagastati ja 2 on menetluses. 2019. a I-IV kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 46 vaiet, millest 6 rahuldati, 29 jäeti rahuldamata, 10 tagastati ja 1 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 3 vaiet, millest 1 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 6 vaiet, millest 1 rahuldati, 3 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati . Seoses tööturuteenustega esitati 2019. a I-IV kvartalis kokku 53 vaiet: 20 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 17 jäeti rahuldamata, 2 tagastati ja 1 on menetluses; 5 vaiet esitati seoses töötamiseks vajaliku abivahendiga, mis jäeti rahuldamata; 5 vaiet esitati seoses tasemeõppes osalemise toetusega, millest 3 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati; 4 vaiet esitati seoses kvalifikatsiooni saamise toetamisega, millest 2 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati; 3 vaiet esitati seoses palgatoetusega, mis jäeti rahuldamata; 3 vaiet esitati seoses koolitusega, millest 1 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 1 on menetluses; 3 vaiet esitati seoses erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega, mis jäeti rahuldamata; 3 vaiet esitati seoses alaealise töötamise toetusega, millest 2 rahuldati ja 1 tagastati; 3 vaiet esitati seoses töölesõidu toetusega, mis tagastati; 2 vaiet esitati seoses koolitustoetusega, mis jäeti rahuldamata; 1 vaie esitati seoses tööalase rehabilitatsiooniga, mis jäeti rahuldamata; 1 vaie esitati seoses tööpraktikaga, mis tagastati. Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2019. a I-IV kvartalis kokku 44 vaiet, millest 9 rahuldati, 15 jäeti rahuldamata, 19 tagastati ja 1 on menetluses. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 6 Töötutoetusega seoses esitati 2019. a I-IV kvartalis 14 vaiet, millest 1 rahuldati, 7 jäeti rahuldamata, 5 tagastati ja 1 on menetluses. Muudel põhjustel esitati 2019. a I-IV kvartalis 1 vaie, mis jäeti rahuldamata. Joonis 7. Töötukassale esitatud vaided 2017 – 2019 väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 7 Registreeritud töötus ja teenuste osutamine Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aastal võrdluses 2018. aastaga on toodud tabelis 1. Registreeritud töötud. 2019. aastal oli töötuna registreeritud 32 136 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,9%. Võrreldes 2018. aastaga on registreeritud töötute arv 4% suurem. Vähenenud töövõimega töötuid oli 2019. aastal keskmiselt 10 425 ehk 32,4% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus 2019. aastal 70 473 ehk 3% rohkem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 15 699 ehk 11% vähem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati 2019. aastal 66 905 korral, sh 70% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aastal oli vastav osakaal 67,6%). Aasta lõpus oli töötuna arvel 34 475 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 5,3%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (9,9%) ning madalaim Hiiumaal (3,0%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 31.12.2019 seisuga Registreeritud töötute profiil 31.12.2019 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on registreeritud töötute hulgas vähem pikaajalisi töötuid või varasema töökogemuseta inimesi. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 8 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 31.12.2019 vs 31.12.2018 Töövõime hindamine. 2019. aasta jooksul määrati vähenenud töövõime 39 663-le inimesele, nendest 26 054-le määrati osaline töövõime ja 13 609-le puuduv töövõime. 5 404 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. 2019. aastal oli osalise töövõimega inimesi 53 478 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 29 165. Võrreldes 2018. aastaga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 31% ja puuduva töövõimega inimeste arv suurenenud 42%. Hüvitised ja toetused. 2019. aastal määrati töötuskindlustushüvitis 24 572 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta näitajaga 12% rohkem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 35% uutest töötutest ehk 3 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 544 eurot ehk 6% rohkem kui aasta varem. Töötutoetus määrati 2019. aastal 18 294 inimesele, toetusele kvalifitseerus 26% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati 2019. aastal 41 264 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 231 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 403 eurot. Võrreldes 2018. aastaga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus vastavalt 7% ja 8% kõrgem. 2019. aastal arvel olnud töötutest 72% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 30% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aastaga on registreeritud töötute hulgas kasvanud töövõimetoetuse saajate osakaal (27%-lt 30%-le). väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 9 Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2012 – detsember 2019 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati 2019. aastal 7 165 inimesele. Võrreldes eelmise aastaga on koondamishüvitise saajate arv 11% suurem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 043 eurot ehk 7% kõrgem kui aasta tagasi. Suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid oli 2019. aastal ettevõttes AS Enefit Kaevandused, mille 458 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 1,481 miljoni euro ulatuses. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2019. aastal 1 222 inimesele. Võrreldes eelmise aastaga on sel aastal hüvitise saajaid 1% vähem, kuid keskmine hüvitise suurus on 24% kõrgem (3 039 eurot). Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli 2019. aastal ettevõttes Marsalis Metall OÜ, mille 90 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 332 570 euro ulatuses. Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2019. aastal keskmiselt 25 984 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aastaga on see näitaja suurenenud 9%. Vakantsid. 2019. aasta jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 51 429 töökohta, mida on 8% vähem kui eelmise aastal. Keskmiselt oli 2019. aastal ühes kuus vahendada 8 633 töökohta ehk 8% vähem kui aasta varem. Teenused. 2019. aasta jooksul on hoogustunud tööturukoolitustel osalemine. Võrreldes eelmise aastaga osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad ja tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, tööturukoolitusel keskmiselt kuus vastavalt 29% ja 41% enam. Kahekordistunud on ka töötust ennetavate meetmete raames pakutaval tööturukoolitusel osalemine ning ka tööandjad kasutavad võrreldes aastataguse ajaga aktiivsemalt koolitustoetust oma töötajate oskuste arendamiseks (kõige rohkem osaletakse eesti keele koolitustel). Samuti on võrreldes aastataguse ajaga 7% võrra kasvanud „Minu esimene töökoht“ teenusel osalemine. Võrreldes eelmise aastaga on vähenenud tööpraktikal osalemine ja märgatavalt vähenenud tööharjutusel osalemine. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 10 Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustest on võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kasvanud osalemine kogemusnõustamisel. Aktiivsemalt kasutatakse ka tööalast rehabilitatsiooni, palgatoetust ning töölesõidu toetust. Alates 2019. aasta jaanuarist pakub töötukassa karjääriteenuseid ka (kooli)noortele. 2019. aastal osales karjäärinõustamisel kuus keskmiselt 1 686 noort ning grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamisel kuus keskmiselt 3 128 noort. Alates jaanuarist pakutaval piirkondliku töökoha loomise toetusel osalemine on olnud tagasihoidlik – kuus keskmiselt osales 2019. aastal sellel teenusel 40 inimest. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 11 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2019. aastal Eelmise aasta sama Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest periood sama perioodiga jaan.-dets.19 jaan.-dets.18 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 70 473 68 338 2 135 3% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 54 774 50 694 4 080 8% sh vähenenud töövõimega töötute arv 15 699 17 644 -1 945 -11% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 32 136 30 803 1 333 4% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 21 711 20 459 1 252 6% sh vähenenud töövõimega töötute arv 10 425 10 344 81 1% Töötuna arveloleku lõpetamised 66 905 68 196 -1 291 -2% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 51 003 50 807 196 0% sh vähenenud töövõimega töötud 15 902 17 389 -1 487 -9% Tööle rakendunud isikute arv 46 760 46 116 644 1% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 37 124 36 886 238 1% sh vähenenud töövõimega töötud 9 636 9 230 406 4% TÖÖVÕIME HINDAMINE Isikute arv, kellel hinnati... ...osaline töövõime 26 054 27 515 -1 461 -5% ...puuduv töövõime 13 609 15 173 -1 564 -10% ...täielik töövõime 5 404 5 150 254 5% Keskmine vähenenud töövõimega isikute arv kuu lõpu seisuga 82 643 61 458 21 185 34% sh osaline töövõime 53 478 40 938 12 540 31% sh puuduv töövõime 29 165 20 520 8 645 42% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) Isikute arv, kellele määrati TKH 24 572 22 013 2 559 12% sh isikute arv, kellele TKH määratud 180 päevaks 10 973 10 034 939 9% sh isikute arv, kellele TKH määratud 270 päevaks 6 004 5 185 819 16% sh isikute arv, kellele TKH määratud 360 päevaks 7 595 6 794 801 12% sh 180 päevaks määratud TKH-de osakaal 45% 46% -1% sh 270 päevaks määratud TKH-de osakaal 24% 24% 1% sh 360 päevaks määratud TKH-de osakaal 31% 31% 0% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 35% 32% 3% Keskmine määratud TKH esimesel sajal päeval (arvestuslik keskm. suurus kuus) 544 515 29 6% 180 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 120 118 2 2% 270 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 159 160 0 0% 360 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 213 209 4 2% TKH-d saanud isikute keskmine arv kuus 10 403 9 936 467 5% Isikute arv, kellele lõpetati TKH maksmine 22 676 21 472 1 204 6% sh TKH ennetähtaegsed lõpetamised 14 533 13 968 565 4% TÖÖTUTOETUS (TT) Isikute arv, kellele määrati TT 18 294 17 656 638 4% TT kvalifikatsioonikoefitsient 26% 26% 0% 0% TT-d saanud isikute keskmine arv kuus 6 999 6 845 154 2% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) Isikute arv, kellele määrati TVT 41 264 43 879 -2 615 -6% Isikute arv keskmiselt kuus, kellele maksti TVT-d 76 259 54 231 22 028 Keskmine väljamakstud TVT 295 271 24 9% ...osalise töövõimega isikutele 231 216 15 7% ...puuduva töövõimega isikutele 403 373 30 8% KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL (KH) KH rahuldatud taotluste arv 4 395 4 136 259 6% Isikute arv, kellele määrati KH 7 165 6 462 703 11% Määratud KH keskmine suurus 2 043 1 915 128 7% Tööandja, kelle rahuldatud taotlused puudutasid suurimat arvu inimesi Enefit Kaevandused AS (458; 1 E-Profiil AS (109; 239 427 481 345 eur) eur) TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE HÜVITIS (MJH) Ettevõtete arv, kelle töötajatele määrati MJH 161 130 31 24% Isikute arv, kellele määrati MJH 1 222 1 236 -14 -1% Määratud MJH keskmine suurus 3 039 2 457 582 24% Tööandja, kelle maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele Marsalis Metall OÜ (90; 332 E-Profiil AS (334; 423 957 570 eur) eur) SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest sotsiaalmaks hüvitati 25 984 23 770 2 214 9% Tööandjate arv keskmiselt kuus, kelle töötajate eest sotsiaalmaks hüvitati 9 633 8 719 914 10% REGISTREERITUD VAKANTSID Lisandunud vabad töökohad 51 429 55 707 -4 278 -8% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 8 633 9 400 -767 -8% väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 12  Eelmise aasta Eesmärk 2019 Täitmine aasta Aasta algusest sama periood Võrdlus eelmise (keskmine algusest (keskmine aasta sama osalemiste arv osalemiste arv jaan.-dets.19 jaan.-dets.18 perioodiga kuus) kuus) TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 4 776 3 382 1 394 41% 4241 113% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 496 602 -107 -18% 801 62% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 95 243 -148 -61% 259 36% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 638 720 -82 -11% 990 64% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 194 1 294 -101 -8% 1531 78% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 325 347 -23 -7% 497 65% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 134 260 -126 -48% VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 189 922 268 29% 956 124% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 195 251 -57 -23% 335 58% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 128 217 -90 -41% 252 51% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 199 1 117 82 7% 1232 97% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 715 710 4 1% 791 90% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 176 189 -13 -7% 260 68% Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 762 2 416 346 14% 3090 89% Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 119 64 55 86% 76 158% Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 162 231 -69 -30% 382 42% Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus 593 458 136 30% keskmiselt Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 217 347 -129 -37% KARJÄÄRITEENUSED Karjäärinõustamist saanud tööotsijate arv kuus keskmiselt 2 092 1 698 394 23% 2916 72% Karjäärinõustamist saanud töötavate või mitteaktiivsete isikute arv 1 458 1 342 116 9% 1630 89% kuus keskmiselt Karjäärinõustamist saanud (kooli)noorte arv kuus keskmiselt 1 686 - 1688 100% Tööotsingu töötoas osalenud tööotsijate arv kuus keskmiselt 1 085 1 115 -30 -3% 1260 86% Grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamise teenusel osalenud 3 128 - (kooli)noorte arv kuus keskmiselt MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALENUTE ARV KUUS 743 697 46 7% KESKMISELT PIIRKONDLIKU TÖÖKOHA LOOMISE TOETUSE TEENUSEL 40 - OSALENUTE ARV KUUS KESKMISELT TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 713 860 852 99% 1191 144% Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 29 12 17 145% 18 160% Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 996 577 419 73% 1002 99% Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus 20 8 11 141% keskmiselt Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus 185 46 139 303% keskmiselt Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel 702 199 osalenute arv kuus keskmiselt väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 13 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20201 2019 Muutus 2018.a 2019 2019.a eelarve võrreldes täitmine eelarve täitmine täitmise % 2018(% ; +,-) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 10 515 807 15 414 221 46,6% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 2 100 895 1 861 635 -11,4% 1.3. Tööharjutus 789 325 650 993 -17,5% 1.4. Palgatoetus 2 338 686 2 315 327 -1,0% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 640 470 1 525 036 -7,0% 1.6. Muud meetmed 1 012 387 883 545 -12,7% 1.7. Stipendiumid 1 395 410 1 555 900 11,5% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 1 432 670 1 567 942 9,4% 1.9. Töökoha loomise toetus 367 520 Kulud kokku 21 593 170 26 596 884 25 774 599 96,9% 19,4% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 3 558 607 8 240 909 7 792 249 94,6% 119,0% 2.1. Tööturukoolitus 2 374 375 4 716 325 98,6% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 1 013 740 1 938 820 91,3% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 170 492 1 137 104 567,0% 3. Reserv 0 Tööhõiveprogramm kokku 25 151 777 34 837 793 33 566 848 96,4% 33,5% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1. väljavõte Eesti Töötukassa 2019. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 17.03.2020 14  Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne 2020 III kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine III kvartalis taastus karjääriteenuste osutamine silmast-silma, kuid jätkus ka e-kanalites. 2020. aasta III kvartalis toimus 338 e-kirja teel nõustamist. Lisaks viidi läbi 607 veebi (Skype, MS Teams) ja 6 174 telefoni teel nõustamist. Samal perioodil on läbi e-töötukassa broneeritud endale karjäärinõustamiseks aega 1 445 korral. Individuaalsel nõustamisel osales 8 lapsevanemat, kes soovis saada teadmisi ja oskusi oma lapse toetamiseks tema õppimist ja töötamist puudutavate valikute tegemisel. III kvartalis mobiilse nõustamise (MOBI) üritusi ei toimunud. III kvartalis viisime läbi 229 noortele suunatud töötuba, neist 69 üldhariduskoolides. Töötubades osales III kvartalis kokku 3 510 noort. III kvartalis taastus silmast-silma töötubade läbi viimine, kuid jätkusid regulaarselt ka veebinarid MS Teamsi vahendusel. Töötube viidi läbi ka silmast- silma töötukassa büroode karjäärikeskustes, noortekeskustes ja õpilasmalevates. 2020. aasta III kvartalis vahendasid karjääriinfo spetsialistid karjääriinfot ka Põltsamaa sildade ja kohvikute päevan ja töötukassa Töö- ja karjäärimessil. Karjääriteenuste soovitusindeks III kvartalis oli 54%. Võrreldes 2020 II kvartaliga on soovitusindeks tõusnud 3 protsendipunkti. Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale alates märts 2019 kokku 46%. Koondamisjuhtumid III kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 44 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 37 ning kokku puudutas koondamine ca 2600 töötajat. 14 korral oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu võib töö kaotada ligikaudu 1800 töötajat. Tegevuse lõppemine oli põhjuseks 13 korral ning selle tõttu koondatakse ca 350 töötajat, pankrot oli lõpetamise põhjuseks 4 korral ning selle tõttu koondatakse ca 180 töötajat. Töötukassa korraldas koondatavatele 20 teavitusüritust (sh MS Teamsi keskkonna kaudu), kus jagati infot töötukassa toetustest, hüvitistest ning teenustest, tutvustati tööturuolukorda ning tööotsimise võimalusi. Nõustajad saatsid tööandjatele infomaterjalid vajaliku infoga koondatavatele jagamiseks, toimus ka nõustamist telefoni teel. Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 319 töötajat. III kvartali kollektiivsed koondamised puudutasid enim Harjumaad (2441 töötajat), Tartumaad (101) ja Võrumaad (31). Koondamiste kohta ei tulnud III kvartalis kollektiivse koondamise teateid Hiiu maakonnast, Jõgevamaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt, Põlvamaalt ja Raplamaalt. Töötust ennetavad meetmed III kvartalis Kutsekoja poolt valminud OSKA siseturvalisuse ja finantsvaldkonna uuringute alusel on täiendatud töötukassa toetatavate põhikutsealade loetelu, mille tulemusena laienesid töötajate võimalused ümber- või täiendusõppeks koolituskaardi alusel, tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisel ning koolitustoetus tööandjale värbamisolukorras. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 1 Alates 01.08.2020 ja 01.09.2020 jõustusid ESF programmi Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2014-2021 (edaspidi TAT) muudatused, mille raames viidi töötust ennetavate meetmete osutamine üle ESF programmi alla. Muudatustega laiendati töötajate ringi, kel on võimalik „Tööta ja õpi!“ programmi toel saada tööturukoolitust. Inimestele, kes töötavad Ida-Virumaal tegutsevas põlevkivi kaevandavas ettevõttes või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete remondi ja hoolduse ettevõttes sissetulekust sõltumata võimaldatakse OSKA valdkondade ja IT koolitusi ning eesti keele koolitust. Lisaks kaotati koolituse ja tasemeõppes osalemise toetuse taotlemiseks töötuskindlustusstaaži nõue. Alates 1. augustist suurendati tasemeõppetoetuse suurust. Need kellel on sissetulekud saavad senise 130 euro asemel 180 eurot ja sissetulekuta õppijatele makstakse augustist 270 eurot. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale III kvartalis toimus 3 piirkondlikku veebiseminari, Saaremaal (osalejaid 16), Hiiumaal (osalejaid 6) ja Järvamaal (osalejaid 14). Ettevõttepõhine teavitusüritus viidi läbi ühel korral, Pirita Lasteaias (osalejaid 22). III kvartalis lisandus 6 uut kogemusnõustamise teenuse koostööpartnerit ja 4 uut tööalase rehabilitatsiooni partnerit, koostöö lõpetati ühe tööalase rehabilitatsiooni partneriga. Käivitasime tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise pilootprojekti, mille eesmärgiks on seostada omavahel töövõime hindamine, tööalase rehabilitatsiooni vajaduse ja tulemuslikkuse hindamine ning viia tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamine rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) põhiseks. Töövõime hindamine III kvartalis tehti ettevalmistusi Tartu Ülikooli Arstide täiendkoolituskeskuse poolt korraldavatele ekspertarstide koolitusele – juhtumite analüüsimine ja kaasajastamine, terviseandmete uuendamine TEST-TISis, ettekannete läbivaatamine ning ettepanekute tegemine kaasajastamiseks, koolituse läbiviimise koosolekutel osalemine Samuti tehti ettevalmistusi töötajate väljaõppeks seoses TVH pikendatud juhtumite taotluste suurenenud mahu menetlemiseks. Pikendamise mõjul suurendab september 2020-veebruar 2020 töömahtu ca 60 %. 2020. aastaks on töövõime hindamise taotluste arv kokku ca. 2020 III kvartali lõpuks oli töötukassale esitatud 27 067 taotlust töövõime hindamise prognoositud 47 500-st taotlusest. Töövõime hindamise keskmine menetlusaeg nõuetekohase taotluse esitamise hetkest on 14 tööpäeva. Ca 4 % taotluste menetlustähtaeg on olnud ka üle 30 tööpäeva, mille on tinginud eelkõige asjaolu, et ca 50% juhtumitest on vajalik teha terviseandmete päringuid taotleja poolt nimetatud arstidele, kes ei ole andmeid tervise infosüsteemi kandnud ning menetlustähtaeg on pea enamikel juhtumitel üle 30 tööpäeva EL direktiivide alusel töövõime hindamiste puhul. EURES EURES korraldas 17 töötuba ning pakkus huvilistele veebipõhist individuaalset nõustamist, kus osales 383 tööotsijat. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 221 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 119 korral ja EURES töötoas osales 102 töötut/tööotsijat. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 2 EURES töötajad vastasid 323 päringule, neist 64 % olid päringud Eesti tööotsijatelt, 26 % kolmandatest riikidest ja 17 % tööotsijatelt teistest Euroopa riikidest. Kokku osutasid EURES töötajad teenust 546 tööotsijale. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 1419 töötule/tööotsijale. EURES töötajad jagasid välistööjõu värbamise küsimustes teavet ja nõustasid 421 tööandjat. EURES töötajad avaldasid töötukassa kaudu 14 Euroopast tulnud tööpakkumist ja 67 Eesti tööpakkumist, mis olid avaldatud muu Euroopa riigi tööturuasutuse andmebaasis. Kolmele tööandjale osutati töövahendusteenused sobivate kandidaatide leidmiseks (tööpakkumiste avaldamine ja CVde eelvalik). Erinevate töövahendusprojektide raames tööandjatele oli edastatud 90 sobiva kandidaadi CV, tööle rakendati 30 tööotsijat (25 eestimaalast asusid tööle teises Euroopa riigis ja 5 välismaalast Eestis). Tööandjate konsultandid on teavitanud EURES teenustest kokku 93 Eesti tööandjat. 16-17.09.2020 toimus Rootsi Kuningriigi poolt korraldatud virtuaalne töömess „Nordic Job Days“. EURES vahendusel avaldati seal Eesti tööandjate tööpakkumisi ja Eestit tutvustavaid materjale. Kümnele Eesti tööpakkumistele kandideeris 42 tööotsijat, sobivate kandidaatide CVd edastatud tööandjatele. EURES osales e-kursuse „Multikultuursus, õpi- ja tööränne“ avaseminaridel Tartu ja Tallinna Ülikoolis. Mõlemas ülikoolis on kursus avatud alates septembrist. Kursus koosneb 4-st moodulist ja kestab 4 kuud. Lõpetajad saavad 4 EAP-d ja ülikooli tunnistuse. EURES osaleb lektoritena töörände moodulis ja on kaasatud kogu kursuse arendamise protsessi. Töömessid 31.08.2020 korraldas EURES tiim üle-euroopalist online messi „Work in Estonia“. Messi eesmärk oli viia kokku Eesti tööandjaid ja tööotsijaid üle Euroopa ning tutvustada Eestis töötamise võimalusi. Kutsed saadeti 59 tööandjate katusorganisatsioonile, ligikaudu 300 Eesti tööandjale ning masspostituse kaudu 8075 tööandjate esindajale. Kokku oli 21 eksponenti, neist 10 välistööjõudu värbavat Eesti ettevõtet. Messil toetasid meid kümne riigi EURES meeskonnad, kes juhendasid tööotsijaid EURES portaali ning tutvustasid EURES teenuseid. Ürituse päeval külastati messilehte 11 010 korral, unikaalseid lehevaatamisi oli 7 391. Online messile oli registreerunud 911 tööotsijat, neist kolmandik oli väljastpoolt EL. 29.09-02.10 toimus üle-eestiline virtuaalne töö- ja karjäärimess. Messil oli 120 osalejat, unikaalseid külastajaid üle 17 000 (kokku üle 94 000 külastuse). Keskmiselt klikiti 4,03 stendile ning messilehel veedeti 2 minutit 54 sekundit. Messi raames toimus üle 100 karjäärinõustamise ning lisaks peaaegu 20 töötuba. 29.septembril toimunud karjääriseminari vaatas kokku 74 000 unikaalset vaatajat. Keskmiselt oli korraga seminari vaatamas ligikaudu 1500 inimest, tipphetkel 2500 inimest. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega III kvartalis jätkus koostöö Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi EKKA), kes hindab alates 2019. aasta oktoobrist töötukassa koolituskaardi partnerite täienduskoolituse läbiviimise, õppekavade ja teabe avalikustamisega seatud nõuete vastavust täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) ja täienduskoolituse standardi nõuetele. Hindamise põhjal lõpetati III kvartalis koostöö 11 koolitajaga. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 3 Septembris toimus koolituskaardi partneritele ja koostööst huvitatud koolitajale täienduskoolituse kvaliteedi teemaline infoseminar, kus tutvustati lävendipõhise hindamise metoodikat ja seniseid õppetunde. Infoseminar korraldati koostöös HTM-i ja EKKA-ga. Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja töötukassa alustasid juunis koostööd rahvusvahelise digiõppe platvormiga Coursera. Töötutel ja Covid-19 puhanguga seotud piirangute või tervisekriisi tõttu kannatada saanud sektorite töötajatel ja ettevõtjatel on võimalik osaleda tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel kuni 2020 aasta lõpuni. Eesti riigil on võimalik kursustele suunata kuni 50 000 inimest. Kursused avati Eesti inimestele juuli esimeses pooles ning septembrikuu seisuga oli kursustele registreerunuid üle 9000 inimese, kellest õppimist alustas 4900 inimest. Populaarsemad kursused olid andmeanalüüs, IT teemad ja inglise keele õpe. Toimus üks veebipõhine seminar tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutajatele, kus käsitleti rehabilitatsiooniteenuse osutamise head praktikat inimese töökohal ning kogemusnõustamise teenuse pakkumist rehabilitatsiooniteenuse raames. Koostöökohtumisel Sotsiaalkindlustusametiga arutasime tööalase rehabilitatsiooni teenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisega seotud ühisküsimusi, sh tegevuslubade välja andmine ja teenuse kvaliteet; teenuse osutamise RFK põhiseks viimine; rehabilitatsiooni spetsialistide baaskoolitus ja tööalase rehabilitatsiooniprogrammide jätkuv osutamine. Teised kohtumised toimusid seoses töövõime hindamise vaiete arendustööde ja andmevahetusega ning puude määramisel esile kerkinud kitsaskohtadega. Osalesime Sotsiaalministeeriumi poolt ellu kutsutud kaitstud töö teenuse mudeli uuendamise töögrupi aruteludes (uus mudel valmib 2020 aasta lõpuks) ning töövõime hindamise spetsialistide koolitusel visiidipõhise hindamise laiemaks tutvustamiseks ning propageerimiseks Toimus koostöökohtumine Kogemusnõustajate Kojaga, arutati kogemusnõustamise teenuse kvaliteeti, supervisiooni tagamist ja kutsestandardi välja töötamist. Lähtudes eriolukorra ajal tekkinud vajadustest ja klientide rahuolu uuringust, oleme kohandanud koolituste hanketingimusi. Näiteks digioskuste koolitusel oleme muutnud klientide koolituse vähem intensiivsemaks, et inimestel oleks võimalus rahulikuma tempoga omandada igapäevaselt vajaminevaid digioskusi. Samuti oleme digioskuste algtaseme koolitusse lisanud e-keskkondade Zoom ja/või MS Teamsi õppe, et klient oskaks vajadusel kasutada osalejana teistega suhtlemisel ja koostöö tegemisel lihtsamaid tegevusi, lisanud hanketingimustesse võimaluse viia vajadusel koolitus läbi distantsõppena. Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid kolmandas kvartalis kokku 29 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 321 inimest. Lisaks viidi läbi 6 koostöökohtumist (osalejaid 75) kohalike omavalitsuste esindajatega, et tutvustada töötukassa võimalusi. Korraldati 46 värbamispäeva ja tööandjate infotundi, millest võttis osa 351 osalejat (Ida-Virumaa 14 Põlvamaa 1; Pärnumaa 1; Raplamaa 4; Tallinn/ Harjumaa 20; Valgamaa 3; Viljandimaa 2 ; Võrumaa 1). 2020. a III kvartali lõpu seisuga on Eesti Töötukassal kokku 58 koostöölepingu partnerit, III kvartalis uusi koostööleppeid ei sõlmitud. Meie kaudu on III kvartalis avaldatud 720 väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 4 tööpakkumist. Personaliotsingut on koostööleppe partneritele läbi viidud 15 korda. Teisi teenuseid ( tööpraktika, proovitöö, palgatoetus ja tugiisiku teenust on koostöölepingu partneritele osutatud 210 korral. Lisaks on tehtud üks abivahendi leping. III kvartalis toimus erinevates maakondades mitmeid koostöökohtumisi IT ettevõtetega. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 5 Paikvaatlused Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi III kvartalis läbi 129 korral. Neist esmakordselt toimusid paikvaatlused 109 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 7 korral. Puudustega vaatlusi oli III kvartalis kokku 20 (millest 9 puhul on puudused kõrvaldatud). Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktika (55 korda) ja tööharjutuse teenust (23 korda), tööturukoolitusi (20 korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures III kvartalis paikvaatlusi läbi ei viidud. Vaided Kokku esitati 2020. a I-III kvartalis 1 531 vaiet, millest rahuldati 329, jäeti rahuldamata 1 014, tagastati 108 ning 80 on menetluses. Seoses töövõime hindamisega esitati 2020. a I-III kvartalis kokku 1 284 vaiet, sh 117 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 305 ja 898 jäeti rahuldamata, 17 tagastati ja 64 on menetluses. Töövõimetoetust vaidlustati 2020. a I-III kvartalis 48 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 8 rahuldati, 15 jäeti rahuldamata ja 25 tagastati. 2020. a I-III kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 53 vaiet, millest 3 rahuldati, 28 jäeti rahuldamata, 19 tagastati ja 3 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 2 vaie, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 on menetluses. Seoses tööandja maksejõuetuse hüvitisega esitati 2 vaiet, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Seoses tööturuteenustega esitati 2020. a I-III kvartalis kokku 69 vaiet: 26 vaiet esitati seoses töötasu hüvitisega, millest 16 jäeti rahuldamata, 9 tagastati ja 1 on menetluses; 10 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 8 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 1 on menetluses; 9 vaiet esitati seoses koolitusega, millest 2 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata ja 3 tagastati; 6 vaiet esitati seoses tasemeõppes osalemise toetusega, millest 3 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 2 on menetluses; 5 vaiet esitati seoses ettevõtluse toetamise teenusega, millest 1 rahuldati, 2 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati; 4 vaiet esitati seoses töölesõidu toetusega, millest 1 rahuldati, 1 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 1 on menetluses; 3 vaiet esitati seoses palgatoetusega, mis jäeti rahuldamata; 2 vaiet esitati seoses tööalase rehabilitatsiooniga, mis jäeti rahuldamata; 2 vaiet esitati seoses tööruumide ja -vahendite kohandamisega, mis jäeti rahuldamata; 1 vaie esitati seoses erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega, mis tagastati; 1 vaie esitati seoses abivahendiga, mis jäeti rahuldamata. Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2020. a I-III kvartalis kokku 58 vaiet, millest 7 rahuldati, 22 jäeti rahuldamata, 25 tagastati ja 4 on menetluses. Töötutoetusega seoses esitati 2020. a I-III kvartalis 15 vaiet, millest 2 rahuldati, 7 jäeti rahuldamata, 3 tagastati ja 3 on menetluses. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 6 Joonis 7. Töötukassale esitatud vaided 2017 – 2020 III kv väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 7 Registreeritud töötus Eestis Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis võrdluses 2019. aasta esimese kolme kvartaliga on toodud tabelis 1. Registreeritud töötud. 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis oli töötuna registreeritud 45 760 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 7,1%. Võrreldes 2019. aasta esimese kolme kvartaliga on registreeritud töötute arv 44% suurem. Vähenenud töövõimega töötuid oli esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 11 744 ehk 25,7% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese kolme kvartali jooksul 72 730 ehk 40% rohkem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 11 583 ehk 2% vähem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati esimeses kolmes kvartalis 58 388 korral, sh 74% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 71%). Esimese kolme kvartali lõpus oli töötuna arvel 49 093 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 7,6%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (12,2%) ning madalaim Hiiumaal (4,7%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 30.09.2020 seisuga Registreeritud töötute profiil 30.09.2020 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on registreeritud töötute hulgas enam hiljuti töötuks jäänud inimesi. Kasvanud on noorte osakaal. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 8 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 30.09.2020 vs 30.09.2019 Töövõime hindamine. Esimese kolme kvartali jooksul määrati vähenenud töövõime 21 908-le inimesele, nendest 14 652-le määrati osaline töövõime ja 7 256-le puuduv töövõime. 4 598 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. Esimeses kolmes kvartalis oli osalise töövõimega inimesi 58 398 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 33 219. Võrreldes 2019. aasta esimese kolme kvartaliga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 10% ja puuduva töövõimega inimeste arv suurenenud 17%. Hüvitised ja toetused. Esimeses kolmes kvartalis määrati töötuskindlustushüvitis 32 392 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta näitajaga peaaegu kaks korda rohkem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 45% uutest töötutest ehk 10 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 590 eurot ehk 8% enam kui aasta varem. Töötutoetus määrati esimeses kolmes kvartalis 18 291 inimesele, toetusele kvalifitseerus 25% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati esimeses kolmes kvartalis 23 356 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 247 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 433 väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 9 eurot. Võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga oli nii osalise kui ka puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus 8% kõrgem. 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis arvel olnud töötutest 70% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 29% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas vähenenud töövõimetoetuse saajate osakaal (30%-lt 25%-le). Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2012 – september 2020 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimeses kolmes kvartalis 9 754 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga on koondamishüvitise saajate arv peaaegu kaks korda suurem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 066 eurot ehk 3% kõrgem kui aasta tagasi. Suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid oli 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis ettevõttes Enefit Solutions AS, mille 157 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 348 935 euro ulatuses. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis 1 616 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga on sel aastal hüvitise kaks korda rohkem, keskmine hüvitise suurus on 8% kõrgem (3 243 eurot). Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis ettevõttes MP & Partners Engineering OÜ, mille 162 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 367 638 euro ulatuses. Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 26 476 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja suurenenud 3% võrra. Töötasu hüvitist määrati kokku 17 553 asutuse 137 515-le töötajale, sealhulgas 19% inimestest said hüvitist ühe kuu eest, 61% kahe kuu eest ning 20% kolme kuu eest. Märtsi, aprilli ja mai eest määrati hüvitist 17 495 asutuse 136 574-le töötajale (sh märtsi eest 33 599-le inimesele, aprilli eest 121 130-le inimese ning mai eest 91 046-le inimesele). Juuni eest määrati töötasu hüvitist 4 099 asutuse 31 995-le töötajale. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 10 Märtsi-mai eest makstud hüvitise keskmine suurus oli 703,2 eurot. Juunihüvitise puhul olid hüvitise asendusmäär ning maksimum madalamad, mistõttu oli ka keskmine hüvitise suurus väiksem ehk 578,7 eurot. Hüvitiste kogukulu koos töötukassa poolt brutosumma pealt tasutud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega oli 256,0 miljonit eurot, millest 231,2 miljonit eurot moodustas märts-mai eest määratud hüvitiste kogukulu ning 24,8 miljonit eurot juuni eest määratud hüvitiste kogukulu. Vakantsid. Esimese kolme kvartali jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 39 357 töökohta, mida on 11% vähem kui eelmise aasta sama perioodil. Keskmiselt oli esimeses kolmes kvartalis ühes kuus vahendada 8 010 töökohta ehk 15% vähem kui aasta varem. Teenused. Võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga osalesid tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, aktiivsemalt tööturukoolitusel ning tööklubis ja nõustamisteenustel (osalemisi kuus keskmiselt 28% ja 14% enam kui aasta varem). Muudel teenustel osalesid tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähem. Vähenenud töövõimega tööotsijad osalesid eelmise aasta esimese kolme kvartaliga võrreldes enam kogemusnõustamisel (osalemisi kuus keskmiselt 29% enam kui aasta varem). Aktiivsemalt kasutati ka tööalast rehabilitatsiooni, töölesõidu toetust ning tööklubi ja nõustamisteenuseid. Töötust ennetavate meetmete kasutamine on võrreldes aastataguse ajaga enamasti kasvanud. Tööturukoolitusel osaleti esimeses kolmes kvartalis võrreldes aastataguse ajaga 15% enam, tasemeõppetoetuse saajaid oli 23% rohkem ning tööandja koolitustoetusega eesti keele koolitustel osales 4% enam töötajaid kui aasta varem. Alates 2019. aasta jaanuarist pakub töötukassa karjääriteenuseid ka (kooli)noortele. 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis osales karjäärinõustamisel kuus keskmiselt 1 055 noort (so 27% vähem kui aasta varem) ning grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamisel kuus keskmiselt 1 780 noort (so 23% vähem kui aasta varem). Alates 2019. aasta jaanuarist pakutaval piirkondliku töökoha loomise toetusel osalemine on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud. Kuus keskmiselt osales 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis sellel teenusel 85 inimest. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 11 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2020. aasta esimeses kolmes kvartalis Eelmise aasta sama Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest periood sama perioodiga jaan.-sept.20 jaan.-sept.19 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 72 730 51 976 20 754 40% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 61 147 40 122 21 025 52% sh vähenenud töövõimega töötute arv 11 583 11 854 -271 -2% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 45 760 31 752 14 008 44% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 34 016 21 273 12 743 60% sh vähenenud töövõimega töötute arv 11 744 10 479 1 266 12% Töötuna arveloleku lõpetamised 58 388 52 678 5 710 11% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 46 088 38 424 7 664 20% sh vähenenud töövõimega töötud 12 300 14 254 -1 954 -14% Tööle rakendunud isikute arv 43 365 37 143 6 222 17% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 35 584 28 518 7 066 25% sh vähenenud töövõimega töötud 7 781 8 625 -844 -10% TÖÖVÕIME HINDAMINE Isikute arv, kellel hinnati... ...osaline töövõime 14 652 19 174 -4 522 -24% ...puuduv töövõime 7 256 10 099 -2 843 -28% ...täielik töövõime 4 598 3 961 637 16% Keskmine vähenenud töövõimega isikute arv kuu lõpu seisuga 91 618 81 112 10 506 13% sh osaline töövõime 58 398 52 961 5 437 10% sh puuduv töövõime 33 219 28 482 4 737 17% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) Isikute arv, kellele määrati TKH 32 392 18 029 14 363 80% sh isikute arv, kellele TKH määratud 180 päevaks 13 653 8 076 5 577 69% sh isikute arv, kellele TKH määratud 270 päevaks 8 793 4 403 4 390 100% sh isikute arv, kellele TKH määratud 360 päevaks 9 946 5 550 4 396 79% sh 180 päevaks määratud TKH-de osakaal 42% 45% -3% sh 270 päevaks määratud TKH-de osakaal 27% 24% 3% sh 360 päevaks määratud TKH-de osakaal 31% 31% 0% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 45% 35% 10% Keskmine määratud TKH esimesel sajal päeval (arvestuslik keskm. suurus kuus) 590 544 46 8% 180 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 128 120 8 7% 270 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 169 160 10 6% 360 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 226 213 13 6% TKH-d saanud isikute keskmine arv kuus 16 750 10 302 6 448 63% Isikute arv, kellele lõpetati TKH maksmine 25 220 17 636 7 584 43% sh TKH ennetähtaegsed lõpetamised 16 075 11 223 4 852 43% TÖÖTUTOETUS (TT) Isikute arv, kellele määrati TT 18 291 13 626 4 665 34% TT kvalifikatsioonikoefitsient 25% 26% -1% -4% TT-d saanud isikute keskmine arv kuus 9 730 7 020 2 710 39% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) Isikute arv, kellele määrati TVT 23 356 30 288 -6 932 -23% Isikute arv keskmiselt kuus, kellele maksti TVT-d 85 448 73 629 11 819 16% Keskmine väljamakstud TVT 318 292 26 9% ...osalise töövõimega isikutele 247 229 18 8% ...puuduva töövõimega isikutele 433 399 34 8% KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL (KH) KH rahuldatud taotluste arv 5 764 3 316 2 448 74% Isikute arv, kellele määrati KH 9 754 5 216 4 538 87% Määratud KH keskmine suurus 2 066 2 010 56 3% Tööandja, kelle rahuldatud taotlused puudutasid suurimat arvu inimesi Enefit Solutions AS (157; Enefit Kaevandused AS (308; 348 935 eur) 991 891 eur) TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE HÜVITIS (MJH) Ettevõtete arv, kelle töötajatele määrati MJH 166 115 51 44% Isikute arv, kellele määrati MJH 1 616 884 732 83% Määratud MJH keskmine suurus 3 243 2 995 249 8% Tööandja, kelle maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele MP & Partners Engineering OÜ Marsalis Metall OÜ (90; (162; 367 638 eur) 332 570 eur) SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest sotsiaalmaks hüvitati 26 476 25 796 680 3% Tööandjate arv keskmiselt kuus, kelle töötajate eest sotsiaalmaks hüvitati 9 959 9 557 402 4% REGISTREERITUD VAKANTSID Lisandunud vabad töökohad 39 357 44 126 -4 769 -11% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 8 010 9 438 -1 428 -15% väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 12  Eelmise aasta Eesmärk 2020 Aasta algusest sama periood (keskmine Täitmine aasta Võrdlus eelmise aasta osalemiste arv algusest (keskmine jaan.-sept.20 jaan.-sept.19 sama perioodiga kuus) osalemiste arv kuus) TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 5 824 4 566 1 257 28% 4724 123% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 412 514 -102 -20% 579 71% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 77 78 -1 -1% 149 52% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 533 662 -129 -19% 705 76% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 292 1 133 159 14% 1345 96% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 250 341 -91 -27% 371 67% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 92 131 -39 -30% VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 132 1 173 -41 -3% 1344 84% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 132 200 -68 -34% 245 54% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 95 121 -26 -22% 141 67% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 034 1 221 -187 -15% 1207 86% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 742 658 84 13% 836 89% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 122 191 -69 -36% 214 57% Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 730 2 699 30 1% 3329 82% Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 138 107 31 29% 151 92% Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 138 165 -27 -16% 227 61% Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus 632 576 57 10% keskmiselt Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 170 218 -48 -22% KARJÄÄRITEENUSED Karjäärinõustamist saanud tööotsijate arv kuus keskmiselt 2 543 2 019 524 26% 2916 87% Karjäärinõustamist saanud töötavate või mitteaktiivsete isikute arv kuus 1 201 1 446 -244 -17% 1630 74% keskmiselt Karjäärinõustamist saanud (kooli)noorte arv kuus keskmiselt 1 055 1 440 -385 -27% 1688 62% Tööotsingu töötoas osalenud tööotsijate arv kuus keskmiselt 880 1 065 -185 -17% 1260 70% Grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamise teenusel osalenud 1 780 2 312 -532 -23% (kooli)noorte arv kuus keskmiselt MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALENUTE ARV KUUS 608 763 -155 -20% 587 104% KESKMISELT PIIRKONDLIKU TÖÖKOHA LOOMISE TOETUSE TEENUSEL 85 34 51 150% OSALENUTE ARV KUUS KESKMISELT TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 731 1501 230 15% 1673 103% Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 27 24 3 12% 30 91% Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 1 173 954 219 23% 1239 Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 2 20 -18 -90% 867 88% Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus 107 159 -52 -33% keskmiselt Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel osalenute arv 655 633 23 4% kuus keskmiselt väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 13 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20201 2020 Muutus (+;-) 2019.a 9 2020.a 9 eelarve võrreldes kuu täitmine 2020.a eelarve kuu täitmine täitmise % 2019(% ) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 10 950 511 12 980 514 18,5% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 1 439 054 1 255 946 -12,7% 1.3. Tööharjutus 387 888 490 256 26,4% 1.4. Palgatoetus 1 785 229 1 421 444 -20,4% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 213 117 1 109 726 -8,5% 1.6. Muud meetmed 647 205 602 508 -6,9% 1.7. Stipendiumid 1 134 505 1 126 332 -0,7% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 1 155 692 953 323 -17,5% Kulud kokku 18 713 201 35 932 077 19 940 049 55,5% 6,6% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 5 110 895 7 305 512 5 887 217 80,6% 15,2% 2.1. Tööturukoolitus 3 107 477 3 250 494 4,6% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 1 288 170 1 796 410 39,5% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 715 248 840 313 17,5% 3. Töötasu hüvitis 331 303 531 256 454 554 77,4% 4. Reserv 2 161 879 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 23 824 096 376 702 999 282 281 820 74,9% 1084,9% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 09.12.2020 14  Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne 2020 II kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine 2020 II kvartalis osutati karjääriteenuseid seoses eriolukorraga peamiselt e-kanalites (telefon, e- kiri, Skype, MS Teams). Peale eriolukorra lõppemist oleme järk-järgult avanud ka silmast-silma teenuseid. Esmakordselt hakkasime viima grupitegevusi (töötoad, grupinõustamised, infoloengud) läbi MS Teamsi vahendusel. 2020. aasta II kvartalis toimus 733 e-kirja teel nõustamist, lisaks viidi läbi 1032 veebi (Skype, MS Teams) ja 8424 telefoni teel nõustamist. Individuaalsel nõustamisel osales 14 lapsevanemat. II kvartalis mobiilse nõustamise (MOBI) üritusi seoses eriolukorraga ei toimunud. II kvartalis viisime läbi 154 noortele suunatud töötuba, neist 59 üldhariduskoolides. Töötubades osales II kvartalis kokku 752 noort. II kvartalis toimus enamus töötube virtuaalselt MS Teamsi vahendusel. Juunis viidi töötube läbi ka silmast-silma töötukassa büroode karjäärikeskustes, noortekeskustes ja õpilasmalevates. 2020. aasta II kvartalis vahendasid karjääriinfo spetsialistid karjääriinfot ka järgmistel üritustel: Suveks tööle online-mess, Viljandi Kutseõppekeskuses toimus 90 osalejaga e-karjääripäev. Alustasime koostöös Kutsekojaga EDU haridusportaali endisest Rajaleidja veebist ametikirjelduste ajakohastamist ning ületõstmist. Koostöös Karjääristuudioga valmisid neli noortele suunatud videoklippi. Kolm klippi on suunatud põhikooli õpilastele/lõpetajatele (teemad: eriala valik, tööotsimine alaealisena ja vestluseks ettevalmistus). Neljas klipp on suunatud 16-29-aastastele noortele ning teavitab neid töötukassa võimalustest. E-karjääriteenuste arendamiseks loodi töörühm, kelle abil pandi kokku esialgsed kontseptsioonid ning näidisteenused, mille abil tutvustada karjäärispetsialistidele võimalusi e-grupitegevuste läbiviimiseks. Kokku korraldati II kvartalis e-teenuste toetuseks 4 näidistöötuba, 1 salvestatud näidisvideo teenuse osutamisest (simulatsioon), 2 töötuba MS Teamsi võimaluste tutvustamiseks. Lisaks koostati MS Teamsi kasutamise juhend ja simulatsioonide läbiviimise metoodiline juhis. Võtsime kasutusele programmi Bitable, mille abil valmis 24 temaatilist lühivideot (12 eesti, 12 vene keeles), mida saavad spetsialistid kasutada teenuse osutamisel või sotsiaalmeedias ning mis aitavad inimeste teadlikkust meie teenuste kohta tõsta. Samuti valmis video minukarjäär.ee avalehel, mis andis inimestele teada e-teenuste kättesaadavusest. Suveperioodiks käivitati üle- eestiline avaliku registreerimisega töötubade läbiviimise piloot - avalikest töötubadest teavitame Facebooki vahendusel ning igaühel on võimalik registreeruda. Et tagada meie korrektne esindatus antud töötubades, on koostatud spetsialistidele koolitus ja juhendmaterjal, kuidas koostada korrektseid ja atraktiivseid slaidiesitlusi ning valmistatud lühiklipid nii eesti kui vene keeles, mis oleks siis ürituse juures visuaalse materjalina. E-karjääriteenustest teavitamiseks tellisime bänneri eKooli (nii eesti kui vene keeles), mis juhtis minukarjäär.ee lehele. Koondamisjuhtumid väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 1 II kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 111 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 85 ning kokku puudutas koondamine ca 2 800 töötajat. 60 korral oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu võib töö kaotada ligikaudu 2 000 töötajat. 33 juhul oli põhjuseks töö ümberkorraldamine ning selle tõttu koondatakse ca 90 töötajat. Tegevuse lõppemine oli põhjuseks 11 korral, pankrot oli lõpetamise põhjuseks 7 korral. Töötukassa korraldas koondatavatele 21 teavitusüritust, kus jagati infot töötukassa toetustest, hüvitistest ning teenustest, tutvustati tööturuolukorda ning tööotsimise võimalusi. Eriolukorrast tingituna ei toimunud vaadeldaval perioodil silmast-silma kohtumisi ja ka MS Teamsi keskkonna kaudu nõustamine oli piiratud tööandjate võimaluste tõttu. Nõustajad saatsid tööandjatele infomaterjalid vajaliku infoga koondatavatele jagamiseks, palju toimus nõustamist telefoni teel. Enamike juhtumite puhul nõustati tööandjaid kollektiivse koondamise protsessi seadusliku läbiviimise tagamiseks. Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 450 töötajat. II kvartali kollektiivsed koondamised puudutasid enim Harjumaad (2 037 töötajat), Ida-Virumaad (327) ja Pärnumaad (101). Koondamiste kohta ei tulnud II kvartalis kollektiivse koondamise teateid Hiiu maakonnast, Järvamaalt, Põlvamaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt. Töötukassal on 2 koondamistele reageerijat. Eriolukorra tõttu vajavad tööandjad rohkem nõustamist, sh huvitas tööandjaid töötasu hüvitamise toetuse taotlemine, seetõttu oleme töötukassa tööandjate konsultantidele korraldanud infotunni, et nad oleksid suutelised tööandjaid nõustama ka koondamise küsimustes. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale II kvartalis toimus 2 piirkondlikku veebiseminari, üks Ida-Virumaal (osalejaid 42) ja üks Tallinnas (osalejaid 108). Grupinõustamisi teises kvartalis ei toimunud. II kvartalis käivitati pilootprojekt „Töövõime hindamise eksperdiarvamuse ja Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime Klassifikatsiooni (RFK) kasutamine tööalasel rehabilitatsioonil“. Eesmärgiks on viia läbi tööalase rehabilitatsiooni pilootprojekt, kus teenusele suunamise aluseks on töövõime hindamise ekspertiisi kokkuvõte ning kogu teenuse protsessis on läbivalt kasutusel RFK koos WHO rehabilitatsioonimetoodikaga. Projekti raames testitakse: kuivõrd aitab töövõime hindamise ekspertiisi tulemuste ja RFK koodide/määrajate kasutamine vähendada dubleerimist kliendi teenusele suunamisel ja tema tegevusvõime hindamisel erinevates ajaetappides; kuivõrd võimaldab RFK alusel toimuv (standardiseeritud ja struktureeritud) informatsiooni vahetamine suunata rehabilitatsiooniprotsessi kliendi töövõime arendamise ja tööalase aktiivsuse toetamise suunas; kuivõrd aitab TVH ja RFK kasutamine kaasa tööalase rehabilitatsiooni tulemuste ja mõju hindamisele (mõjutades töövõimet piiravaid tegureid arendame kliendi töövõimet). II kvartalis analüüsiti kaitstud töö teenuse mudeli kitsaskohti ning töötati välja ettepanekud kaitstud töö teenuse mudeli täiendamiseks. Lisaks osaleti Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud pikaajalise kaitstud töö teenuse arenduse töögrupis. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 2 Töövõime hindamine Seoses välja kuulutatud eriolukorra ja tervishoiuteenuste ümberkorraldamisega pikendati II kvartalis ca 8600 isiku töövõime hindamise otsused. Pikendamine vähendab töövõime hindamise menetlejate töökoormust perioodil mai-august. Samas jälle suurendab september 2020-veebruar 2020 töömahtu ca 60%. Töökoormuse stabiliseerimiseks võtsid töövõime hindamise menetlejad maakondadelt jooksvalt üle pabervormide ja e-töötukassa kaudu laekunud taotluste vastuvõtmise. II kvartalis toimus kohtumine Sotsiaalkindlusametiga seoses TVH taotlusvormi ja dokumendihalduse küsimustes ning ühistegevustes (tervise infosüsteemi andmed, andmevahetuse küsimused) puutepunktide leidmiseks. Jätkusid töörühma tegevused, kelle ülesanne on koostada juhendmaterjal arstidele ja spetsialistidele visiidipõhise hindamise raames kasutatavate testide kasutamisvõimalustest ning nende tulemuste tõlgendamisest metoodika põhimõtetele vastavalt eksperdihinnangute koostamiseks. Valmis juhend visiidipõhise hindamise läbiviimiseks ning täiendati juhtumikorraldaja juhendit töövõime hindamise taotluse vastuvõtmiseks. EURES EURES korraldas 8 online töötuba ning pakkus huvilistele veebipõhist individuaalset nõustamist, kus osales 383 tööotsijat. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 281 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 135 korral ja EURES töötoas osales 146 töötut/tööotsijat. Veebipõhistel EURES grupi- ja individuaalsel nõustamistel osaleti 207 korral, neist individuaalsel nõustamisel 103 töötut/tööotsijat ja online EURES töötoas 104 töötut/tööotsijat. EURES töötajad vastasid 249 päringule, neist 81% olid päringud Eesti tööotsijatelt, 17% kolmandatest riikidest ja 5% tööotsijatelt teistest Euroopa riikidest. Kokku EURES töötajad osutasid EURES teenust 546 tööotsijale. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 1 324 töötule/tööotsijale. EURES töötajad jagasid teavet/nõustasid 73 tööandjat välistööjõu värbamise küsimustes. EURES töötajad avaldasid töötukassa kaudu 26 Euroopast tulnud tööpakkumist ja 61 Eesti tööpakkumist, mis olid avaldatud muu Euroopa riigi tööturuasutuse andmebaasis. Seitsmele tööandjale osutati töövahendusteenused sobivate kandidaatide leidmiseks (tööpakkumiste avaldamine ja CVde eelvalik). Erinevate töövahendusprojektide raames tööandjatele oli edastatud 90 sobiva kandidaadi CV, tööle rakendati 30 tööotsijat (25 eestimaalast asusid tööle teises Euroopa riigis ja 5 välismaalast Eestis). Tööandjate konsultandid on teavitanud EURES teenustest kokku 43 Eesti tööandjat. Euroopa tööturuasutuste võrgustiku partneriks võeti vastu Integratsiooni Sihtasutus. Peamised koostöö teenused on klientide (sh tagasipöördujate) nõustamine Eestis elamise ja töötamise küsimustes. Osaleti üleeuroopalise EURES võrgustiku online töökohtumistel, koolitustel, Interreg projektiga seotud uuringus ja Euroopa komisjoni poolt korraldatud hindamisuuringus EURES Biannual Activity Report 2018-2020. Toimusid kohtumised e-kursuse „Multikultuursus“ õpi- ja tööränne kursuse arendusgrupiga, mille raames pakume e-kursust Tallinna ja Tartu Ülikoolides. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 3 Töömessid 19.-20. mail toimus Suveks tööle online-mess. Messil oli 40 osalejat, üle 50 tööpakkumise ja ligi 15 000 unikaalset külastajat (ligi 50 000 lehe külastust). Keskmine külastaja klikkis 4,16 stendile ning veetis messilehel 2 minutit ja 11 sekundit. Facebookis jõudis üritusi 62 000 silmapaarini. Kahes karjäärispetsialistide korraldatud töötoas osales kokku üle 75 inimese. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega II kvartalis jätkus koostöö Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi EKKA), kes hindab alates 2019. aasta oktoobrist töötukassa koolituskaardi partnerite täienduskoolituse läbiviimise, õppekavade ja teabe avalikustamisega seatud nõuete vastavust täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) ja täienduskoolituse standardi nõuetele. II kvartalis peatati koostöö EKKA negatiivse otsuse alusel kuni puuduste kõrvaldamiseni kokku 32 koolituskaardi partnerist koolitajaga. Koostöö lõpetati 27 koolitajaga. Aprillis korraldas töötukassa koostöös Terviseameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Valgamaa Kutseõppekeskusega abihooldajate väljaõppeks kiirkursuse veebi vahendusel, valmistamaks ette ajutist tööjõudu kui COVID-19 viiruse tõttu peaksid hoolekandeasutused lisatööjõudu vajama. Nädala pikkusel koolitusel osalejate rahulolu oli väga kõrge. Kokku osales 12 töötukassa klienti Harju-, Viljandi-, Jõgeva-, Saare-, Tartu- ja Valgamaalt. Lisaks suunas kaks hoolekandeasutust oma töötajad kiirkursusele, et rakendada vajadusel tugipersonal tööle abihooldajatena (SA Koeru Hooldekeskuses (8 inimest) ja Hooldekodu Saaremaa Valss SA (1 inimene)). Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja töötukassa alustasid juunis koostööd rahvusvahelise digiõppe platvormiga Coursera. Töötutel ja COVID-19 puhanguga seotud piirangute või tervisekriisi tõttu kannatada saanud sektorite töötajatel ja ettevõtjatel on võimalik osaleda tasuta rahvusvahelistel veebipõhistel kursustel kuni 2020 aasta lõpuni. Eesti riigil on võimalik kursustele suunata kuni 50 000 inimest. Mais viisime läbi koolituskaardi partnerite seas küsitluse täienduskoolituste korraldamise kohta eriolukorra ajal. Enamik vastanutest kinnitas, et eriolukord mõjutas täienduskoolituse korraldamist. Peamised väljakutsed olid seotud õppijate vähese valmisolekuga distantsilt õppida, väheste või puudulike digioskustega õppes osaleda või vajalike tehniliste õppevahendite puudumisega. Kuid ka koolitajate ebakindlusega varasema distantsilt, sh veebikeskkonnas koolituste korraldamise kogemuse puudumise tõttu. Partnerid näevad distantsõppe osakaalu suurenemist lähiajal, peamine ajend tuleneb eriolukorra ajal saadud positiivsest õppetöö korraldamise kogemusest. Koolitusasutused tõdesid, et vähesed koolitused nõuavad füüsilist kohalolekut ning said julgust minna üle osaliselt või täielikult distantsõppele. Leiti ka vajalikud tehnilised vahendid õppetöö korraldamiseks. Parimaks õppetöö vormiks peetakse auditoorse ja distantsõppe kombineerimist (nt iseseisvad tööd, välis-/külaliskoolitajate kaasamine). Vähemuses on koolitusasutused, kus puudub valmisolek korraldada koolitusi distantsilt, sh veebikeskkonnas või kes ei näe selles perspektiivi (22 vastajat). Leitakse, et kui õpetatav eriala ja õppemetoodika põhineb praktilisel õppel, ei ole selle muutmine võimalik ega otstarbekas, sh ootavad õppijad praktilist lähenemist (nt tõstukijuht, asbestitöö tegija, kraanakäitaja, keevitaja, mootorsõidukijuht, iluteenindaja). Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE ja töötukassa koostöös valmis õppematerjal (õppevideo ja tööleht), mis juhendab kuidas teha valikut pakutavate koolituste hulgast. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 4 Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid teises kvartalis kokku 17 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 510 inimest. Lisaks viidi läbi 8 koostöökohtumist (osalejaid 37) kohalike omavalitsuste esindajatega, et tutvustada töötukassa võimalusi. Korraldati 6 värbamispäeva ja tööandjate infotundi, millest võttis osa 110 osalejat (Ida-Virumaa 5; Tallinn/ Harjumaa 1). Paikvaatlused Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi II kvartalis läbi 40 korral. Puudustega vaatlusi oli II kvartalis kokku 1. Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (14 korda) ja tööturukoolitusi (13 korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures II kvartalis paikvaatlusi läbi ei viidud. Vaided Kokku esitati 2020. a I-II kvartalis 1 074 vaiet, millest rahuldati 241, jäeti rahuldamata 720, tagastati 74 ning 39 on menetluses. Seoses töövõime hindamisega esitati 2020. a I-II kvartalis kokku 916 vaiet, sh 74 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 225 ja 653 jäeti rahuldamata, 12 tagastati ja 27 on menetluses. Töövõimetoetust vaidlustati 2020. a I-II kvartalis 35 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 5 rahuldati, 8 jäeti rahuldamata, 20 tagastati ja 2 on menetluses. 2020. a I-II kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 33 vaiet, millest 3 rahuldati, 15 jäeti rahuldamata, 13 tagastati ja 2 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 1 vaie, mis jäeti rahuldamata. Seoses tööandja maksejõuetuse hüvitisega esitati 2 vaiet, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Seoses tööturuteenustega esitati 2020. a I-II kvartalis kokku 40 vaiet: 11 vaiet esitati seoses töötasu hüvitisega, millest 5 jäeti rahuldamata, 3 tagastati ja 3 on menetluses; 11 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 9 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 1 on menetluses; 3 vaiet esitati seoses tasemeõppes osalemise toetusega, millest 2 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati; 3 vaiet esitati seoses koolitusega, millest 2 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati; 2 vaiet esitati seoses ettevõtluse toetamise teenusega, millest 1 rahuldati ja 1 tagastati; 2 vaiet esitati seoses palgatoetusega, mis jäeti rahuldamata; 2 vaiet esitati seoses tööalase rehabilitatsiooniga, mis jäeti rahuldamata; 2 vaiet esitati seoses töölesõidu toetusega, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati; 2 vaiet esitati seoses tööruumide ja -vahendite kohandamisega, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 on menetluses; 1 vaie esitati seoses erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega, mis tagastati. Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2020. a I-II kvartalis kokku 38 vaiet, millest 5 rahuldati, 14 jäeti rahuldamata, 17 tagastati ja 2 on menetluses. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 5 Töötutoetusega seoses esitati 2020. a I-II kvartalis 9 vaiet, millest 2 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata, 2 tagastati ja 1 on menetluses. Joonis 7. Töötukassale esitatud vaided 2017 – 2020 II kv väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 6 Registreeritud töötus Eestis Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2020. aasta esimesel poolaastal võrdluses 2019. aasta esimese poolaastaga on toodud tabelis 1. 2020. aasta esimese poolaasta näitajad on mõjutatud koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorrast. Seoses eriolukorraga oli 16. märtsist kuni 17. maini klientide nõustamine ja teenindamine töötukassa maakondlikes osakondades/büroodes kohapeal peatatud (klientide nõustamine ja avalduste vastu võtmine jätkus telefoni teel, e-kanalites või posti teel). Klientide osalemine mitmetel teenustel oli eriolukorra ajal peatatud, eriolukorra lõppedes jätkati kõikide tööturuteenuste osutamist järgides kehtivaid ohutusnõudeid tervise kaitseks ja viiruse leviku peatamiseks. Registreeritud töötud. 2020. aasta esimesel poolaastal oli töötuna registreeritud 43 961 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 6,8%. Võrreldes 2019. aasta esimese poolaastaga on registreeritud töötute arv 37% suurem. Vähenenud töövõimega töötuid oli esimesel poolaastal keskmiselt 11 624 ehk 26,4% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese poolaasta jooksul 49 528 ehk 47% rohkem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 7 624 ehk sama palju kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati esimesel poolaastal 33 551 korral, sh 74% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 71%). Esimese poolaasta lõpus oli töötuna arvel 51 026 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 7,9%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (12,9%) ning madalaim Hiiumaal (4,4%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 30.06.2020 seisuga Registreeritud töötute profiil 30.06.2020 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on registreeritud töötute hulgas enam hiljuti töötuks jäänud inimesi. Kasvanud on noorte osakaal. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 7 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 30.06.2020 vs 30.06.2019 Töövõime hindamine. Esimese poolaasta jooksul määrati vähenenud töövõime 15 768-le inimesele, nendest 10 601-le määrati osaline töövõime ja 5 167-le puuduv töövõime. 2 790 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. Esimesel poolaastal oli osalise töövõimega inimesi 57 997 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 32 884. Võrreldes 2019. aasta esimese poolaastaga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 12% ja puuduva töövõimega inimeste arv suurenenud 19%. Hüvitised ja toetused. Esimesel poolaastal määrati töötuskindlustushüvitis 22 883 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta näitajaga peaaegu kaks korda rohkem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 46% uutest töötutest ehk 11 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 562 eurot ehk 4% enam kui aasta varem. Töötutoetus määrati esimesel poolaastal 11 338 inimesele, toetusele kvalifitseerus 23% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati esimesel poolaastal 16 808 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 312 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 423 eurot. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus vastavalt 7% ja 8% kõrgem. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 8 2020. aasta esimesel poolaastal arvel olnud töötutest 71% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 28% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas vähenenud töövõimetoetuse saajate osakaal (30%-lt 26%-le). Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2012 – juuni 2020 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimesel poolaastal 6 338 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on koondamishüvitise saajate arv 86% suurem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 081 eurot ehk 1% kõrgem kui aasta tagasi. Suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid oli 2020. aasta esimesel poolaastal ettevõttes OÜ Fleming, mille 156 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 278 169 euro ulatuses. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2020. aasta esimesel poolaastal 854 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on sel aastal hüvitise saajaid 34% rohkem, keskmine hüvitise suurus on 19% kõrgem (3 565 eurot). Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli 2020. aasta esimesel poolaastal ettevõttes Modulehouse OÜ, mille 110 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 536 717 euro ulatuses. Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2020. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 26 551 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja suurenenud 4%. Töötasu hüvitis. Märtsi, aprilli ja mai eest määrati töötasu hüvitist 17 472 asutuse 136 709-le töötajale, sealhulgas 27 258 inimest said hüvitist ühe kuu eest ning 109 451 inimest kahe kuu eest. Märtsi eest määrati töötasu hüvitis 33 675-le inimesele, aprilli eest 121 494-le inimese ning mai eest 91 130-le inimesele. Keskmine hüvitise suurus oli 703,2 eurot ning hüvitiste kogukulu koos töötukassa poolt brutosumma pealt tasutud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega oli 231,6 miljonit eurot (sh märtsi eest 27,6 miljonit, aprilli eest 113,7 miljonit ja mai eest 90,4 miljonit eurot). väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 9 Vakantsid. Esimese poolaasta jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 24 913 töökohta, mida on 17% vähem kui eelmise aasta sama perioodil. Keskmiselt oli esimesel poolaastal ühes kuus vahendada 7 547 töökohta ehk 22% vähem kui aasta varem. Teenused. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga osalesid tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, aktiivsemalt tööturukoolitusel ning tööklubis ja nõustamisteenustel (osalemisi kuus keskmiselt 12% ja 14% enam kui aasta varem). Muudel teenustel osalesid tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähem. Vähenenud töövõimega tööotsijad osalesid eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes enam kogemusnõustamisel (osalemisi kuus keskmiselt 51% enam kui aasta varem). Aktiivsemalt kasutati ka tööalast rehabilitatsiooni, töölesõidu toetust ning tööklubi ja nõustamisteenuseid. Töötust ennetavate meetmete kasutamine on võrreldes aastataguse ajaga enamasti kasvanud. Tööturukoolitusel osaleti esimesel poolaastal võrreldes aastataguse ajaga 24% enam, tasemeõppetoetuse saajaid oli 40% rohkem ning tööandja koolitustoetusega eesti keele koolitustel osales 13% enam töötajaid kui aasta varem. Alates 2019. aasta jaanuarist pakub töötukassa karjääriteenuseid ka (kooli)noortele. 2020. aasta esimesel poolaastal osales karjäärinõustamisel kuus keskmiselt 1 335 noort (so 30% vähem kui aasta varem) ning grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamisel kuus keskmiselt 2 086 noort (so 27% enam kui aasta varem). Alates 2019. aasta jaanuarist pakutaval piirkondliku töökoha loomise toetusel osalemine on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud. Kuus keskmiselt osales 2020. aasta esimesel poolaastal sellel teenusel 87 inimest. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 10 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2020. aasta esimesel poolaastal Eelmise aasta sama Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest periood sama perioodiga jaan.-juuni.20 jaan.-juuni.19 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 49 528 33 745 15 783 47% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 41 904 26 099 15 805 61% sh vähenenud töövõimega töötute arv 7 624 7 646 -22 0% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 43 961 31 980 11 982 37% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 32 337 21 390 10 947 51% sh vähenenud töövõimega töötute arv 11 624 10 589 1 035 10% Töötuna arveloleku lõpetamised 33 551 35 157 -1 606 -5% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 26 141 25 642 499 2% sh vähenenud töövõimega töötud 7 410 9 515 -2 105 -22% Tööle rakendunud isikute arv 24 836 24 981 -145 -1% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 20 269 19 178 1 091 6% sh vähenenud töövõimega töötud 4 567 5 803 -1 236 -21% TÖÖVÕIME HINDAMINE Isikute arv, kellel hinnati... ...osaline töövõime 10 601 13 451 -2 850 -21% ...puuduv töövõime 5 167 6 993 -1 826 -26% ...täielik töövõime 2 790 2 775 15 1% Keskmine vähenenud töövõimega isikute arv kuu lõpu seisuga 90 680 79 352 11 328 14% sh osaline töövõime 57 997 51 681 6 316 12% sh puuduv töövõime 32 884 27 671 5 213 19% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) Isikute arv, kellele määrati TKH 22 883 11 881 11 002 93% sh isikute arv, kellele TKH määratud 180 päevaks 9 799 5 402 4 397 81% sh isikute arv, kellele TKH määratud 270 päevaks 6 282 2 840 3 442 121% sh isikute arv, kellele TKH määratud 360 päevaks 6 802 3 639 3 163 87% sh 180 päevaks määratud TKH-de osakaal 43% 45% -3% sh 270 päevaks määratud TKH-de osakaal 27% 24% 4% sh 360 päevaks määratud TKH-de osakaal 30% 31% -1% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 46% 35% 11% Keskmine määratud TKH esimesel sajal päeval (arvestuslik keskm. suurus kuus) 562 541 21 4% 180 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 124 122 2 2% 270 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 164 158 6 4% 360 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 222 215 8 4% TKH-d saanud isikute keskmine arv kuus 14 713 10 202 4 511 44% Isikute arv, kellele lõpetati TKH maksmine 14 178 11 594 2 584 22% sh TKH ennetähtaegsed lõpetamised 8 291 7 278 1 013 14% TÖÖTUTOETUS (TT) Isikute arv, kellele määrati TT 11 338 8 860 2 478 28% TT kvalifikatsioonikoefitsient 23% 26% -3% -13% TT-d saanud isikute keskmine arv kuus 9 298 7 120 2 178 31% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) Isikute arv, kellele määrati TVT 16 808 21 139 -4 331 -20% Isikute arv keskmiselt kuus, kellele maksti TVT-d 85 127 72 849 12 278 17% Keskmine väljamakstud TVT 312 286 26 9% ...osalise töövõimega isikutele 242 225 17 7% ...puuduva töövõimega isikutele 423 391 33 8% KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL (KH) KH rahuldatud taotluste arv 3 798 2 202 1 596 72% Isikute arv, kellele määrati KH 6 338 3 409 2 929 86% Määratud KH keskmine suurus 2 081 2 058 23 1% Tööandja, kelle rahuldatud taotlused puudutasid suurimat arvu inimesi OÜ Fleming Enefit Kaevandused AS (156; 278 169 eur) (172; 531 314 eur) TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE HÜVITIS (MJH) Ettevõtete arv, kelle töötajatele määrati MJH 98 76 22 29% Isikute arv, kellele määrati MJH 854 639 215 34% Määratud MJH keskmine suurus 3 565 2 985 580 19% Tööandja, kelle maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele Modulehouse OÜ Marsalis Metall OÜ (110; 536 717 eur) (89; 329 988 eur) SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest sotsiaalmaks hüvitati 26 551 25 579 972 4% Tööandjate arv keskmiselt kuus, kelle töötajate eest sotsiaalmaks hüvitati 9 933 9 465 468 5% REGISTREERITUD VAKANTSID Lisandunud vabad töökohad 24 913 29 851 -4 938 -17% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 7 547 9 699 -2 151 -22% väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 11  Eelmise aasta Eesmärk 2020 Aasta algusest sama periood (keskmine Täitmine aasta Võrdlus eelmise aasta osalemiste arv algusest (keskmine jaan.-juuni.20 jaan.-juuni.19 sama perioodiga kuus) osalemiste arv kuus) TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 5 596 5 009 587 12% 4724 118% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 369 544 -176 -32% 579 64% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 70 86 -16 -19% 149 47% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 522 682 -161 -24% 705 74% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 299 1 143 156 14% 1345 97% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 225 366 -140 -38% 371 61% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 100 142 -42 -30% VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 111 1 297 -186 -14% 1344 83% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 129 204 -75 -37% 245 53% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 86 131 -45 -34% 141 61% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 052 1 235 -184 -15% 1207 87% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 755 654 101 15% 836 90% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 112 200 -88 -44% 214 53% Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 790 2 655 135 5% 3329 84% Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 141 94 48 51% 151 94% Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 135 172 -37 -22% 227 59% Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus 624 582 43 7% keskmiselt Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 176 223 -48 -21% KARJÄÄRITEENUSED Karjäärinõustamist saanud tööotsijate arv kuus keskmiselt 2 307 1 927 380 20% 2916 79% Karjäärinõustamist saanud töötavate või mitteaktiivsete isikute arv kuus 1 067 1 362 -295 -22% 1630 65% keskmiselt Karjäärinõustamist saanud (kooli)noorte arv kuus keskmiselt 1 335 1 899 -564 -30% 1688 79% Tööotsingu töötoas osalenud tööotsijate arv kuus keskmiselt 697 1 045 -349 -33% 1260 55% Grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamise teenusel osalenud 2 086 2 875 -790 -27% (kooli)noorte arv kuus keskmiselt MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALENUTE ARV KUUS 610 784 -174 -22% 587 104% KESKMISELT PIIRKONDLIKU TÖÖKOHA LOOMISE TOETUSE TEENUSEL 87 23 64 276% OSALENUTE ARV KUUS KESKMISELT TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 939 1569 370 24% 1673 116% Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 22 22 1 2% 30 75% Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 1 307 934 373 40% 1239 Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 3 6 -3 -57% 867 98% Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus 116 162 -46 -28% keskmiselt Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel osalenute arv 729 644 85 13% kuus keskmiselt väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 12 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20201 2020 Muutus (+;-) 2019.a I pa 2020.a I pa eelarve võrreldes täitmine 2020 eelarve täitmine täitmise % 2019(% ) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 8 216 438 7 613 579 -7,3% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 1 003 123 722 255 -28,0% 1.3. Tööharjutus 295 827 253 343 -14,4% 1.4. Palgatoetus 1 200 830 921 332 -23,3% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 742 606 725 667 -2,3% 1.6. Muud meetmed 470 003 392 006 -16,6% 1.7. Stipendiumid 832 777 683 589 -17,9% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 838 534 546 372 -34,8% Kulud kokku 13 600 138 35 932 077 11 858 143 33,0% -12,8% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 3 648 674 7 305 512 4 295 045 58,8% 17,7% 2.1. Tööturukoolitus 2 236 644 2 414 761 8,0% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 838 630 1 224 860 46,1% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 573 400 655 424 14,3% 3. Töötasu hüvitis 331 303 531 231 582 036 69,9% 4. Reserv 2 161 879 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 17 248 812 376 702 999 247 735 224 65,8% 1336,2% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 28.10.2020 13  Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne 2020 I kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine I kvartalis toimus 5 mobiilse nõustamise (MOBI) üritust, nendest 3 Tartu vanglas, 1 võõrkeelt kõnelevatele inimestele Tartu Welcome Center´is ning 1 haridusliku erivajadustega õpilastele (Valgamaal lihtsustatud õppekava õpilastele). I kvartalis viisime läbi 665 noortele suunatud töötuba, neist 605 üldhariduskoolides. Töötubades osales I kvartalis kokku 17 226 noort. (2019. aastal toimus kokku 2 274 noortele suunatud töötuba, kokku oli osalejaid 31 763). Lisaks üldhariduskoolidele toimusid töötoad noortekeskustes, messidel, kutsekoolides ning ka töötukassa büroode karjäärikeskustes. Spetsiaalselt noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET noored) oli I kvartalis suunatud 2 töötuba (Võrumaal ja Ida-Virumaal). 2020. aasta I kvartalis vahendasid karjääriinfo spetsialistid karjääriinfot ka järgmistel üritustel: töö- ja karjäärimessidel, „Intellektikal“, piirkonna ettevõtjatele suunatud infopäevadel, põhikooli lõpetajate infopäevadel, karjääripäevadel. 2019. aasta märtsis käivitati regulaarne karjääriteenuste klientide küsitlemine rahuloluhinnangute kogumiseks soovitusindeksi meetodil (Recommy). 2020. aasta I kvartali lõpu seisuga oli välja saadetud 9 247 e-kirja individuaalset karjääriteenust saanud klientidele. Vastas 22% adressaatidest, mis on e-küsitlusele vastamisel rahvusvahelisele kogemusele tuginedes väga hea tulemus. Vastajatest 60% olid soovitajad (10-palli skaalal hinne 9 või 10), 17% mittesoovitajad (hinne 0-6). Ülejäänud vastajad loetakse neutraalseteks (hinne 7 ja 8). Soovitusindeks I kvartalis oli 43%. Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale alates märts 2019 kokku 44%. Koondamisjuhtumid I kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 72 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 63 ning kokku puudutas koondamine ca 1590 töötajat. 24 korral oli põhjuseks tööandja tegevuse lõppemine ning selle tõttu võib töö kaotada 719 töötajat. 31 juhul oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu koondatakse 660 töötajat. Töö ümberkorraldamine oli põhjuseks 4 korral, pankrot oli lõpetamise põhjuseks 5 korral. Töötukassa korraldas koondatavatele 27 teavitusüritust (sh MS Teamsi keskkonna kaudu), kus jagati infot töötukassa toetustest, hüvitistest ning teenustest, tutvustati tööturuolukorda ning tööotsimise võimalusi. Enamike juhtumite puhul nõustati tööandjaid kollektiivse koondamise läbiviimise osas ning vajadusel nõustati töötajaid ka individuaalselt (telefoni teel). Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 628 töötajat. I kvartali koondamised puudutasid enim Harjumaad (894 töötajat), Lääne-Virumaad (197 töötajat) ja Pärnumaad (133 töötajat). Koondamiste kohta ei tulnud I kvartalis kollektiivse koondamise teateid Hiiu maakonnast. Töötukassal on 2 koondamistele reageerijat. Eriolukorra tõttu vajavad tööandjad rohkem nõustamist, sh huvitas tööandjaid töötasu hüvitamise toetuse taotlemine, seetõttu oleme töötukassa tööandjate konsultantidele korraldanud infotunni, et nad oleksid suutelised tööandjaid nõustama ka koondamise küsimustes. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 1 Töötust ennetavad meetmed I kvartalis Kutsekoja poolt valminud OSKA kinnisvarateenuste valdkonna uuringu alusel on täiendatud töötukassa toetatavate põhikutsealade loetelu. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale 2020. aasta I kvartalis ei viidud läbi vähenenud töövõimega inimeste töötamise toetamise teemalisi piirkondlikke seminare. Grupinõustamisi toimus 7, kus osalejaid oli 127. Grupinõustamised viidi läbi järgmiste tööandjate juures: PPA Narva osakond, Fortaco Estonia OÜ, Seve Ehituse OÜ, Lasteaeda Mari, Jeld-Wen Eesti AS, Radisson Blu Olümpia hotell. Kogemusnõustamise teenuse korraldus viidi alates 1. märtsist üle uutele põhimõtetele. Uue mudeli alusel töötukassa kinnitab teenuseosutaja vastavuse nõuetele ning klient saab valida kõigi nõuetele vastavate teenuseosutajate hulgast endale sobiva pakkuja. Muudatus on kiirelt laiendanud pakkujate ringi. Uus süsteem on loonud inimesele võimaluse liikuda teenusele kiiremalt ning suurenenud valikud sobivama pakkuja leidmiseks. Töövõime hindamine 2020. aastaks on prognoositud töövõime hindamise taotluste arv kokku ca 47 500. 2020 I kvartali lõpuks oli esitatud töötukassale töövõime hindamise 12 244 taotlust. Alates 01.03.2020 on kasutusel muudetud töövõime hindamise taotlusvorm, millega seoses muudeti infosüsteeme ning ekspertarstide juhendit ekspertiiside läbiviimiseks. Seoses Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorra ja tervishoiuteenuste ümberkorraldamisega pikendatakse taotleja töövõime vähenemise ja püsiva töövõimetuse kestust 6 kuu võrra, kui kehtiv otsus lõpeb ajavahemikul 12.03.2020 kuni 31.08.2020. Pikendamisele kuulub ca 8600 inimese töövõime hindamise otsused, mis vormistatakse otsustena perioodil aprill- 15. mai 2020. EURES EURES korraldas erinevates Eesti maakondades 11 töötuba, kus osales 383 tööotsijat. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 281 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 135 korral ja EURES töötoas osales 146 töötut/tööotsijat. EURES töötajad vastasid 186 päringule, neist 71 % olid päringud Eesti tööotsijatelt, 24% kolmandate riikidest ja 10% tööotsijatelt teistest Euroopa riikidest. Erinevate teabeürituste ja töömesside raames jagasid EURES töötajad teavet 308 tööotsijale, neist 187 olid pärit Eestist ja 121 muudest Euroopa riikidest. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 3235 töötule/tööotsijale. EURES töötajad jagasid teavet/nõustasid 113 tööandjat välistööjõu värbamise küsimustes. Neist 78 tööandjat sai individuaalset nõustamist ja 32 tööandjat – erinevate tööandjate teabeürituste raames. EURES töötajad avaldasid töötukassa kaudu 30 tööpakkumist mujalt Euroopast (kokku 168 töökohta) ja 67 tööpakkumist Eesti tööandjatelt (kokku 280 töökohta) olid avaldatud muu Euroopa riigi tööturuasutuse andmebaasis. Kolmele Euroopa tööandjale osutati töövahendusteenused sobivate kandidaatide leidmiseks (tööpakkumiste avaldamine ja CVde eelvalik). Erinevate töövahendusprojektide raames tööandjatele oli edastatud 20 sobiva Eesti kandidaadi CV, kellest kolm asus tööle välisriigis. Tööandjate konsultandid on teavitanud EURES teenustest kokku 85 Eesti tööandjat. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 2 EURES tutvustas tööotsijale töötamisvõimalusi mujal Euroopas kahel töötukassa töömessil: Keila-Paldiski messil ja Põlvamaa töö- ja karjäärimessil. Lisaks tutvustati Eestis töötamisvõimalusi Hollandis toimunud Emigration Expo messil, mis on suurim sellelaadne mess Euroopas. Töömessid I kvartalis korraldas töötukassa kaks töö- ja karjäärimessi (Keila-Paldiski ja Põlvamaa) – külastajaid oli messidel 1000. Tööpakkujaid oli messidel 52. Tööpakkumisi oli vahendada ligi 700. Märtsis korraldas töötukassa virtuaalse ajutiste töökohtade messi (https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/), mida märtsis külastas 42 300 külastajat, kes vaatasid tööpakkumisi 225 000 korral. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega I kvartalis kinnitati koolituskaardi koostööpartneriks 36 uut koolitajat. Aruandlusperioodil peatati koostöö 5 koolituskaardi partnerist koolitajaga koolituskaardi koostöö rikkumise kahtluse kontrollimiseks. Aprilli lõpu seisuga on töötukassal 488 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. I kvartalis jätkus koostöö Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi EKKA), kes hindab alates 2019. aasta oktoobrist töötukassa koolituskaardi partnerite täienduskoolituse läbiviimise, õppekavade ja teabe avalikustamisega seatud nõuete vastavust täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) ja täienduskoolituse standardi nõuetele. Esimese etapi hindamise käigus kontrollis EKKA koolitajate veebilehtede vastavust täiskasvanute koolituse seadusele. Jaanuaris alustas EKKA teise etapi õppe kvaliteedi hindamisega (järgneb veebilehe hindamisele), kus hinnatakse, kas õppekava ja õppe läbiviimine vastavad TäKS ja täienduskoolituse standardi nõuetele. Õppe kvaliteedi hindamist alustati koolitusvaldkondades: juuksuritöö ja iluteenindus, sotsiaaltöö ja nõustamine, isikuareng ja ettevõtlus, arvutioskused ning teraapia ja taastusravi. Töötukassal on õigus peatada koostöö koolitusasutustega, kelle õppekava ja õppe läbiviimine ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele. Kordushindamise negatiivse tulemuse korral on Töötukassal õigus lõpetada koolituskaardi partneriga koostöö ning Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus algatada järelevalve menetlus. I kvartalis peatati koostöö EKKA negatiivse otsuse alusel kuni puuduste kõrvaldamiseni kokku 72 koolituskaardi partnerist koolitajaga. Töötukassa peatab koostöö koolitajatega, kellel on EKKA kümnest hindamiskriteeriumist täitmata vähemalt neli kriteeriumit või on veebilehe kordushindamisel tuvastatud puudused. Koostöö lõpetati 18 koolitajaga. Veebruaris toimus kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja EKKA esindajatega, kus arutati täiendkoolituse kvaliteedi edendamise projekti vahetulemusi (sh lävendipõhise hindamise mudeli rakendamise tulemusi töötukassa koolituskaardi partnerite näitel, räägiti töö käigus tekkinud ettepanekutest täienduskoolituse kvaliteedi parandamiseks sh võimalikest TÄKSi muudatustest). Jaanuaris toimus kohtumine Sotsiaalkindlustusametiga, kus arutati vajadust kontrollida kogemusnõustaja koolituste vastavust määruses toodud nõuetele. Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna järelevalve talitus teavitas, et viib kolme kuu jooksul läbi riikliku järelevalve, mille käigus kontrollitakse, kas kogemusnõustaja koolituse õppekavad on kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduse § 68 lõike 5 alusel sätestatud sotsiaalkaitseministri määrusega. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 3 Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid tööandjatele (745 osalejat) I kvartalis kokku 41 koostöökohtumist. Lisaks viidi töötukassa võimaluste tutvustamiseks läbi 16 koostöökohtumist (osalejaid 136) kohalike omavalitsustele ja teistele partneritele. Korraldati 62 värbamispäeva ja tööandjate infotundi, millest võttis osa 545 osalejat (Ida-Virumaa 10; Lääne-Virumaa 4; Pärnumaa 7; Tallinn/ Harjumaa 35; Tartumaa 3; Viljandimaa 2; Võrumaa 1. 2020. aasta I kvartali lõpu seisuga on Eesti Töötukassal kokku 58 koostöölepingu partnerit, sh. sõlmiti märtsis üks uus koostöölepe Järvamaal Kärus asuva OÜ-ga Südamekodu. Koostööpartnerid avaldasid meie kaudu I kvartalis 550 tööpakkumist. Olulisematest teenustest viidi koostööleppe partneritele läbi 6 personaliotsingut, 156 korral käisid kliendid proovitööl, 39 inimest asus tööle palgatoetusega ning 22 korral alustati tööpraktikaga. IT ettevõtetega koostöö edendamise raames toimusid Ida-Virumaal koos Ida-Virumaa Ettevõtluskeskusega loengud teemal „Praktilised sammud ettevõtte asutamiseks“, kus osalesid IT- valdkonna inimesed, kes olid huvitatud ettevõtlusega alustamises. Tallinna ja Harjumaa osakond kohtus kahe erineva IT-valdkonna ettevõttega, OÜ Web Systems ja Top Connect, kus lepiti kokku edasises koostöös. Töötukassa esindajad osalesid veebruaris Kaitseväe toetuse väejuhatuse korraldatud temaatilisel teabepäeval, mille eesmärk oli anda Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatele ülevaade vähenenud töövõimega inimestele suunatud tööturuteenustest. Veebruaris toimus töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ning viipekeele kaugtõlke ja kirjutustõlke teenuste pakkuja esindajate koostöökohtumine, kus arutati teenuste rakendusvõimalusi töötukassa tegevuses ning täiendavaid arendus- ja koostöökohti. Töötukassa tunnistas ühe tugiisikuga töötamise teenuse lepingupartneri mitteusaldusväärseks ning ütles ennetähtaegselt üles temaga sõlmitud teenuse lepingud, kuna avastas lepingute tingimuste täitmise kontrollimisel partneripoolsed olulised ja korduvad rikkumised. Paikvaatlused Teenustega seotud paikvaatlusi (sh eelpaikvaatlusi) viidi I kvartalis läbi 213 korral. Neist esmakordselt toimusid paikvaatlused 203 korral ning korduspaikvaatlusi viidi läbi 10 korral. Puudustega vaatlusi oli I kvartalis kokku 35 (millest 13 puhul on puudused kõrvaldatud). Kõige sagedamini kontrolliti tööpraktikat (113 korda), tööturukoolitusi (34 korda), tööharjutust (20 korda). Ettevõtluse alustamise toetuse saajate juures viidi I kvartalis läbi 7 paikvaatlust, neist puudustega oli 1 paikvaatlus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse väljakuulutatud eriolukorrale ja juhatuse otsusele ei viida paikvaatlusi läbi alates 13.03.2020 kuni eriolukorra ajal kehtivate liikumispiirangute lõpetamiseni või kuni töötukassa juhatuse uue otsuseni. Vaided Kokku esitati 2020. aasta I kvartalis 706 vaiet, millest rahuldati 164, jäeti rahuldamata 477, tagastati 39 ning 26 on menetluses. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 4 Seoses töövõime hindamisega esitati kokku 626 vaiet, sh 60 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 155 ja 446 jäeti rahuldamata, 4 tagastati ja 21 on menetluses. Töövõimetoetust vaidlustati 24 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 4 rahuldati, 6 jäeti rahuldamata, 12 tagastati ja 2 on menetluses. Seoses töötuskindlustushüvitisega esitati 13 vaiet, millest 1 rahuldati, 3 jäeti rahuldamata, 8 tagastati ja 1 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 1 vaie, mis jäeti rahuldamata. Seoses tööturuteenustega esitati kokku 15 vaiet: 5 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 4 jäeti rahuldamata ja 1 on menetluses; 3 vaiet esitati seoses tasemeõppes osalemise toetusega, millest 2 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati; 2 vaiet esitati seoses koolitusega, mis jäeti rahuldamata; 2 vaiet esitati seoses ettevõtluse toetamise teenusega, millest 1 rahuldati ja 1 tagastati; 1 vaie esitati seoses tööalase rehabilitatsiooniga, mis jäeti rahuldamata; 1 vaie esitati seoses erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega, mis tagastati; 1 vaie esitati seoses töölesõidu toetusega, mis jäeti rahuldamata. Seoses töötuna arvelolekuga esitati 23 vaiet, millest 3 rahuldati, 7 jäeti rahuldamata 12 tagastati ja 1 on menetluses. Töötutoetusega seoses esitati 4 vaiet, mis jäeti rahuldamata. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 5 Joonis 7. Töötukassale esitatud vaided 2017 – 2020 I kv väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 6 Registreeritud töötus Eestis Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2020. aasta esimeses kvartalis võrdluses 2019. aasta esimese kvartaliga on toodud tabelis 1. 2020. aasta esimese kvartali näitajad on mõjutatud koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorrast. Seoses eriolukorraga peatas töötukassa alates 16. märtsist kuni eriolukorra lõpuni klientide nõustamise ja teenindamise maakondlikes osakondades/büroodes kohapeal (klientide nõustamine ja avalduste vastu võtmine jätkus telefoni teel, e-kanalites või posti teel). Klientide osalemine mitmetel teenustel peatati. Registreeritud töötud. 2020. aasta esimeses kvartalis oli töötuna registreeritud 38 064 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 5,9%. Võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga on registreeritud töötute arv 14% suurem. Vähenenud töövõimega töötuid oli esimeses kvartalis keskmiselt 10 880 ehk 28,6% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese kvartali jooksul 22 209 ehk 23% rohkem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 3 627 ehk 9% vähem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati esimeses kvartalis 15 862 korral, sh 72% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 71%). Esimese kvartali lõpus oli töötuna arvel 40 917 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 6,3%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (11,8%) ning madalaim Hiiumaal (3,6%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 31.03.2020 seisuga Registreeritud töötute profiil 31.03.2020 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on registreeritud töötute hulgas enam hiljuti töötuks jäänud inimesi. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 7 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 31.03.2020 vs 31.03.2019 Töövõime hindamine. Esimese kvartali jooksul määrati vähenenud töövõime 11 139-le inimesele, nendest 7 575-le määrati osaline töövõime ja 3 564-le puuduv töövõime. 1 761 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. Esimeses kvartalis oli osalise töövõimega inimesi 57 542 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 32 527. Võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 14% ja puuduva töövõimega inimeste arv suurenenud 22%. Hüvitised ja toetused. Esimeses kvartalis määrati töötuskindlustushüvitis 8 158 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta näitajaga 31% rohkem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 37% uutest töötutest ehk 2 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 559 eurot ehk 6% rohkem kui aasta varem. Töötutoetus määrati esimeses kvartalis 5 370 inimesele, toetusele kvalifitseerus 24% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati esimeses kvartalis 11 531 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 234 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 410 eurot. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus vastavalt 8% ja 9% kõrgem. 2020. aasta esimeses kvartalis arvel olnud töötutest 70% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 8 31% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas vähenenud töövõimetoetuse saajate osakaal (30%-lt 28%-le). Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2012 – märts 2020 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimeses kvartalis 2 221 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on koondamishüvitise saajate arv 27% suurem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 190 eurot ehk 12% kõrgem kui aasta tagasi. Suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid oli 2020. aasta esimeses kvartalis ettevõttes FieldCore Service Solutions GmbH Eesti filiaal, mille 90 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 240 091 euro ulatuses. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2020. aasta esimeses kvartalis 474 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on sel aastal hüvitise saajaid 14% rohkem, keskmine hüvitise suurus on 14% kõrgem (3 495 eurot). Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli 2020. aasta esimeses kvartalis ettevõttes Modulehouse OÜ, mille 110 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 536 717 euro ulatuses. Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2020. aasta esimeses kvartalis keskmiselt 26 600 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja suurenenud 5%. Vakantsid. Esimese kvartali jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 11 510 töökohta, mida on 19% vähem kui eelmise aasta sama perioodil. Keskmiselt oli esimeses kvartalis ühes kuus vahendada 6 922 töökohta ehk 19% vähem kui aasta varem. Teenused. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga osalesid tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, aktiivsemalt tööturukoolitusel ning tööklubis ja nõustamisteenustel (osalemisi kuus keskmiselt 13% ja 34% enam kui aasta varem). Muudel teenustel osalesid tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähem. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 9 Vähenenud töövõimega tööotsijad osalesid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes enam kogemusnõustamisel (keskmine osalemiste arv kuus on kahekordistunud). Aktiivsemalt kasutati ka tööalast rehabilitatsiooni, töölesõidu toetust ning tööklubi ja nõustamisteenuseid. Töötust ennetavate meetmete kasutamine on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud. Tööturukoolitusel osaleti esimeses kvartalis võrreldes aastataguse ajaga 36% enam, tasemeõppetoetuse saajaid oli 42% rohkem ning tööandja koolitustoetusega osales koolitusel 20% enam töötajaid kui aasta varem (kõige rohkem osaleti eesti keele koolitustel). Alates 2019. aasta jaanuarist pakub töötukassa karjääriteenuseid ka (kooli)noortele. 2020. aasta esimeses kvartalis osales karjäärinõustamisel kuus keskmiselt 2 110 noort (so 8% vähem kui aasta varem) ning grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamisel kuus keskmiselt 3 563 noort (so 13% enam kui aasta varem). Alates 2019. aasta jaanuarist pakutaval piirkondliku töökoha loomise toetusel osalemine on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud. Kuus keskmiselt osales 2020. aasta esimeses kvartalis sellel teenusel 80 inimest. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 10 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2020. aasta esimeses kvartalis Eelmise aasta sama Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest periood sama perioodiga jaan.-märts.20 jaan.-märts.19 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 22 209 18 126 4 083 23% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 18 582 14 152 4 430 31% sh vähenenud töövõimega töötute arv 3 627 3 974 -347 -9% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 38 064 33 310 4 754 14% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 27 184 22 391 4 793 21% sh vähenenud töövõimega töötute arv 10 880 10 919 -39 0% Töötuna arveloleku lõpetamised 15 862 16 744 -882 -5% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 11 989 12 267 -278 -2% sh vähenenud töövõimega töötud 3 873 4 477 -604 -13% Tööle rakendunud isikute arv 11 342 11 842 -500 -4% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 9 093 9 290 -197 -2% sh vähenenud töövõimega töötud 2 249 2 552 -303 -12% TÖÖVÕIME HINDAMINE Isikute arv, kellel hinnati... ...osaline töövõime 7 575 7 464 111 1% ...puuduv töövõime 3 564 3 696 -132 -4% ...täielik töövõime 1 761 1 556 205 13% Keskmine vähenenud töövõimega isikute arv kuu lõpu seisuga 90 069 77 430 12 639 16% sh osaline töövõime 57 542 50 663 6 879 14% sh puuduv töövõime 32 527 26 767 5 760 22% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) Isikute arv, kellele määrati TKH 8 158 6 224 1 934 31% sh isikute arv, kellele TKH määratud 180 päevaks 3 589 2 875 714 25% sh isikute arv, kellele TKH määratud 270 päevaks 2 116 1 478 638 43% sh isikute arv, kellele TKH määratud 360 päevaks 2 453 1 871 582 31% sh 180 päevaks määratud TKH-de osakaal 44% 46% -2% sh 270 päevaks määratud TKH-de osakaal 26% 24% 2% sh 360 päevaks määratud TKH-de osakaal 30% 30% 0% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 37% 34% 2% Keskmine määratud TKH esimesel sajal päeval (arvestuslik keskm. suurus kuus) 559 528 31 6% 180 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 119 119 -1 -1% 270 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 162 158 4 2% 360 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 220 212 8 4% TKH-d saanud isikute keskmine arv kuus 12 346 10 274 2 072 20% Isikute arv, kellele lõpetati TKH maksmine 6 135 5 838 297 5% sh TKH ennetähtaegsed lõpetamised 3 628 3 377 251 7% TÖÖTUTOETUS (TT) Isikute arv, kellele määrati TT 5 370 4 767 603 13% TT kvalifikatsioonikoefitsient 24% 26% -2% -8% TT-d saanud isikute keskmine arv kuus 8 194 7 274 920 13% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) Isikute arv, kellele määrati TVT 11 531 11 590 -59 -1% Isikute arv keskmiselt kuus, kellele maksti TVT-d 83 958 70 404 13 554 19% Keskmine väljamakstud TVT 302 274 27 10% ...osalise töövõimega isikutele 234 217 17 8% ...puuduva töövõimega isikutele 410 375 35 9% KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL (KH) KH rahuldatud taotluste arv 1 323 1 149 174 15% Isikute arv, kellele määrati KH 2 221 1 754 467 27% Määratud KH keskmine suurus 2 190 1 952 238 12% Tööandja, kelle rahuldatud taotlused puudutasid suurimat arvu inimesi FieldCore Service Solutions GmbH AS Hoolekandeteenused Eesti filiaal (90; 240 091 eur) (57; 83 879 eur) TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE HÜVITIS (MJH) Ettevõtete arv, kelle töötajatele määrati MJH 52 38 14 37% Isikute arv, kellele määrati MJH 474 417 57 14% Määratud MJH keskmine suurus 3 495 3 060 434 14% Tööandja, kelle maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele Modulehouse OÜ (110; Edinet Partner OÜ (85; 536 717 eur) 323 598 eur) SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest sotsiaalmaks hüvitati 26 600 25 230 1 370 5% Tööandjate arv keskmiselt kuus, kelle töötajate eest sotsiaalmaks hüvitati 9 898 9 338 560 6% REGISTREERITUD VAKANTSID Lisandunud vabad töökohad 11 510 14 277 -2 767 -19% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 6 922 8 553 -1 631 -19% väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 11  Eelmise aasta Eesmärk 2020 Aasta algusest sama periood (keskmine Täitmine aasta Võrdlus eelmise aasta osalemiste arv algusest (keskmine jaan.-märts.20 jaan.-märts.19 sama perioodiga kuus) osalemiste arv kuus) TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 5 747 5 086 661 13% 4724 122% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 450 513 -64 -12% 579 78% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 95 101 -6 -6% 149 63% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 555 685 -130 -19% 705 79% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 435 1 073 363 34% 1345 107% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 270 368 -98 -27% 371 73% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 128 136 -9 -6% VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 188 1 334 -146 -11% 1344 88% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 159 184 -25 -14% 245 65% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 118 118 0 0% 141 84% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 104 1 215 -112 -9% 1207 91% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 834 608 226 37% 836 100% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 138 186 -48 -26% 214 64% Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 900 2 594 306 12% 3329 87% Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 153 77 75 97% 151 101% Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 155 177 -22 -13% 227 68% Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus 618 569 49 9% keskmiselt Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 189 233 -44 -19% KARJÄÄRITEENUSED Karjäärinõustamist saanud tööotsijate arv kuus keskmiselt 2 134 1 907 228 12% 2916 73% Karjäärinõustamist saanud töötavate või mitteaktiivsete isikute arv kuus 1 274 1 251 23 2% 1630 78% keskmiselt Karjäärinõustamist saanud (kooli)noorte arv kuus keskmiselt 2 110 2 284 -174 -8% 1688 125% Tööotsingu töötoas osalenud tööotsijate arv kuus keskmiselt 989 1 101 -112 -10% 1260 78% Grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamise teenusel osalenud 3 563 3 163 401 13% (kooli)noorte arv kuus keskmiselt MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALENUTE ARV KUUS 654 794 -141 -18% 587 111% KESKMISELT PIIRKONDLIKU TÖÖKOHA LOOMISE TOETUSE TEENUSEL 80 10 70 OSALENUTE ARV KUUS KESKMISELT TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 2 223 1634 589 36% 1673 133% Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 31 21 10 49% 30 106% Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 1 346 948 397 42% 1239 Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 3 9 -6 -65% 867 102% Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus 139 156 -17 -11% keskmiselt Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel osalenute arv 745 573 172 30% kuus keskmiselt väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 12 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20201 2020 Muutus (+;-) 2019.a I kv 2020.a I kv eelarve võrreldes täitmine 2020 eelarve täitmine täitmise % 2019(% ) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 3 983 657 3 867 816 -2,9% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 463 882 423 806 -8,6% 1.3. Tööharjutus 151 013 173 010 14,6% 1.4. Palgatoetus 588 626 500 407 -15,0% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 329 148 395 227 20,1% 1.6. Muud meetmed 194 548 197 272 1,4% 1.7. Stipendiumid 423 256 370 652 -12,4% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 424 317 354 981 -16,3% Kulud kokku 6 558 447 28 512 728 6 283 171 22,0% -4,2% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 1 714 383 8 851 853 2 207 223 24,9% 28,7% 2.1. Tööturukoolitus 1 072 144 1 283 050 19,7% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 423 410 621 920 46,9% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 218 829 302 253 38,1% 3. Reserv 747 292 0 0,0% 4. Töötasu hüvitis 250 000 000 Tööhõiveprogramm kokku 8 272 830 288 111 873 8 490 394 2,9% 2,6% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 13.05.2020 13  Tööhõiveprogrammi 2017 - 2020 rakendamise aruanne 2020 IV kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine IV kvartalis tuli taas arvestada mitmete piirkondlike ja üle-eestiliste piirangutega, mistõttu karjääriteenuste osutamine on saanud toimuda väiksemates gruppides ning sõltuvalt osakonnast ainult e-kanalites (telefon, e-kiri, Skype ja MS Teams). 2020. aasta IV kvartalis toimus 506 e-kirja teel nõustamist. Lisaks viidi läbi 1 062 veebi (Skype, MS Teams) ja 5 754 telefoni teel nõustamist. 2020. aastal kokku oli 3 625 veebi (Skype, MS Teams) ja 21 568 telefoni teel nõustamist. Samal perioodil on läbi e-töötukassa broneeritud endale karjäärinõustamiseks aega 1 251 korral. Individuaalsel nõustamisel osales 18 lapsevanemat, kes soovis saada teadmisi ja oskusi oma lapse toetamiseks tema õppimist ja töötamist puudutavate valikute tegemisel. 2020. aastal kokku osales individuaalsel nõustamisel 91 lapsevanemat. IV kvartalis mobiilse nõustamise (MOBI) üritusi ei toimunud. IV kvartalis viisime läbi 683 noortele suunatud töötuba, neist 637 üldhariduskoolides. Töötubades osales IV kvartalis kokku 9 867 noort. 2020. aastal toimus kokku 1 735 noortele suunatud töötuba, kokku oli osalemisi 26 581. IV kvartalis sõltus silmast-silma töötubade läbi viimine COVID-19 viiruse leviku piirangutest ning koolide distantsõppel olemisest, kuid regulaarselt jätkusid ka veebinarid MS Teamsi vahendusel. Töötube viidi läbi ka silmast-silma töötukassa büroode karjäärikeskustes, noortekeskustes. Karjääriteenuste soovitusindeks oli IV kvartalis 46,4%. Võrreldes 2020 III kvartaliga on soovitusindeks langenud 7 protsendipunkti. Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale alates märts 2019 kokku 46,6%. Koondamisjuhtumid IV kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 34 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 25 ning kokku puudutas koondamine ca 532 töötajat. 16 korral oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu võib töö kaotada ligikaudu 299 töötajat. Tegevuse lõppemine oli põhjuseks 8 korral ning selle tõttu koondatakse ca 97 töötajat. Töötukassa korraldas koondatavatele 9 teavitusüritust MS Teamsi keskkonna kaudu, kus jagati infot töötukassa toetustest, hüvitistest ning teenustest, tutvustati tööturuolukorda ning tööotsimise võimalusi. Nõustajad saatsid tööandjatele infomaterjalid vajaliku infoga koondatavatele jagamiseks, arvukalt toimus nii tööandjate kui koondatavate nõustamist telefoni teel. Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 85 töötajat. IV kvartali kollektiivsed koondamised puudutasid enim Harjumaad (367 töötajat), Ida-Virumaad (80) ja Saaremaad (30). Koondamiste kohta ei tulnud IV kvartalis kollektiivse koondamise teateid Jõgevamaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt, Põlvamaalt, Pärnumaalt Valgamaalt ja Võrumaalt. 2020. aastal teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest kokku 238 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 204 ning kokku puudutas koondamine ca 7 500 töötajat. Töötukassa korraldas koondatavatele 77 teavitusüritust. Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 1 477 töötajat. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 1 2020. aasta kollektiivsed koondamised puudutasid enim Harjumaad (5 716 töötajat), Ida- Virumaad (475), Tartumaad (254), Pärnumaad (240) ja Lääne-Virumaad (197). Kõige rohkem kollektiivseid koondamisi oli majutuse ja toitlustuse valdkonnas (1 907 töötajat), järgnesid haldus- ja abitegevused (1 746) ja töötlev tööstus (1 400). Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale 2020 aasta IV kvartalis toimus 12 piirkondlikku seminari- Hiiumaa (osalejaid 24); Ida-Virumaa (osalejaid 7); Jõgevamaa (osalejaid 39); Läänemaa (osalejaid 19); Lääne-Virumaa (osalejaid 29); Pärnumaa (osalejaid 105); Raplamaa (osalejaid 9); Harjumaa (osalejaid 25); Tartumaa (osalejaid 14); Viljandimaa (osalejaid 62); Võru-, Valga- ja Põlvamaa ühine (osalejaid 26). Viidi läbi üks individuaalnõustamine Kaitseväe Tugikeskuses. Grupinõustamisi neljandas kvartalis ei toimunud. PARE liikmetele viidi läbi vaimse tervise teemaline seminar, kus osales 14 inimest. IV kvartalis lisandus 7 uut kogemusnõustamise teenuse koostööpartnerit (MTÜ Aspi Tugi ASTU, Meelika Siilsalu Sõbralikud teenused FIE, MTÜ Lapsele Oma Kodu, Rakvere Liikumispuuetega Inimeste Ühing, MTÜ Elujõulisem Rapla, MTÜ Argument, MTÜ Meelevald). Lisandus 2 uut tööalase rehabilitatsiooni partnerit (Kesk-Eesti Nõustamis- ja Rehabilitatsioonikeskus OÜ, MTÜ Põlvkondade Maja) ning koostöö lõpetati 4 partneriga (Viru Haigla AS, Pea- Ja Kaelakirurgia OÜ, Pärnu Sotsiaalkeskus, Avitus MTÜ). Kaitstud töö uue hanke raames sõlmiti 8 lepingut - MTÜ Maana ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus, SA Hea Hoog (3 lepingut), Keerub OÜ, Koduhooldus OÜ, Lapsele Oma Kodu MTÜ ning rikkumiste tõttu lõpetati üks leping (MTÜ LaNoor). Töövõime hindamine IV kvartalis suurenes TVH töömaht ca 60%, kuna eriolukorra tõttu pikendati töövõime hindamise tähtaegasid. IV kvartalis esitati töötukassale 17 429 töövõime hindamise taotlust, mis on 39% kogu aasta jooksul esitatud 44 588 taotlustest. IV kvartalis valmistati ette ja filmiti e-töötukassa jaoks TVH taotlemise abimaterjal, mis on e- töötukassas kättesaadav alates 2021. a I kvartalist. Jätkus töövõime hindamise otsuste kehtivusaja analüüs, mille lõppdokument valmib jaanuaris 2021. Tartu Ülikooli Arstide täiendkoolituskeskuse poolt korraldavatel ekspertarstide koolitustel osales 29 uut ekspertarsti. EURES EURES korraldas 19 töötuba ning pakkus huvilistele veebipõhist individuaalset nõustamist, kus osales 383 tööotsijat. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 288 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 132 korral ja EURES töötoas osales 156 töötut/tööotsijat. EURES töötajad vastasid 250 päringule, neist 85% olid päringud Eesti tööotsijatelt, 9% kolmandatest riikidest ja 6% tööotsijatelt teistest Euroopa riikidest. Kokku osutasid EURES töötajad teenust 623 tööotsijale. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 1773 töötule/tööotsijale. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 2 EURES töötajad jagasid välistööjõu värbamise küsimustes teavet ja nõustasid 123 tööandjat. EURES töötajad avaldasid töötukassa kaudu 19 Euroopast tulnud tööpakkumist ja 51 Eesti tööpakkumist, mis olid avaldatud muu Euroopa riigi tööturuasutuse andmebaasis. Kuuele tööandjale osutati töövahendusteenuseid sobivate kandidaatide leidmiseks (tööpakkumiste avaldamine ja CVde eelvalik). Erinevate töövahendusprojektide raames tööandjatele oli edastatud 85 sobiva kandidaadi CV, tööle rakendati 31tööotsijat (30 eestimaalast asusid tööle teises Euroopa riigis ja 1 välismaalast Eestis). Tööandjate konsultandid on teavitanud EURES teenustest kokku 45 Eesti tööandjat. Ettevõtlusnädala raames korraldas EURES online seminari 5.10.20 tööotsijatele ja 6.-7.10.20 viidi läbi seminar tööandjatele „Välisvärbamine – abiks tööandjale". Viidi läbi veebipõhised kohtumised Soome, Läti, Hispaania ja Saksamaa EURES kolleegidega, et arutada ühistegevusi 2021 aastaks. Jagati kogemusi üle-euroopalise EURES võrgustiku webinaril ja podcastis „EURES Estonia demonstrates value of online tools during COVID“. Osaleti EURES moving forward sotsiaalmeedia kampaanias ja jagati 18 postitust EURES Estonia FBs. 16.11.20 viidi läbi töörände mooduli e-kursus Multikultuursus, õpi- ja töörände raames. 2020. aastal kokku korraldas EURES erinevates Eesti maakondades 56 töötuba, kus tutvustati töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 1071korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 521 korral. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 7751 töötule/tööotsijale. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega 2020. aastal osales töötukassa Riigikantselei juures tegutseva Innovatsioonitiimi töörühmas: Vajaduspõhine eesti keele õpe ja nõustamine muust rahvusest täiskasvanutele. Innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid koostöös ministeeriumite ja allasutustega kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Täiskasvanute eesti keele õppe projektis võeti fookusesse erinevate õppijate vajadused ning keeleõppe teekond. Ühe lahendusena töötati välja teenused kokku toov eesti keele õppe digivärava prototüüp mille rakendamise eestvedamise on enda peale võtnud Haridus- ja Teadusministeerium. IV kvartalis pikendati koolituskaardi koostööd kõikide olemasolevate koolituskaardi koostööpartneriks kvalifitseeritud koolitajatega kuni 31.12.2023 ning toimusid ettevalmistused koolituskaardi konkursi läbiviimiseks 2021. aastal sh koolituskaardi koostööpõhimõtete uuendamine ning läbirääkimised Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga eesmärgiga kaasata neid koolituskaardi konkursil uute partnerite hindamisse. 2020. aasta lõpu seisuga on töötukassal 497 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. Aruandlusperioodil peatati koostöö kokku 7 koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuna koolitaja tegevus oli vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Koostöö lõpetati 2 koolitajaga, kuna koolitajate veebilehel avalikustatud info ei vastanud täiskasvanute koolituse seaduses toodud nõuetele. IV kvartalis jätkus koostöö Keeleametiga eesti keele koolituste kvaliteedi tagamiseks. Keelamet on muutnud nõudeid tegevusluba omavatele eesti keele koolitajatele. Novembris toimunud kohtumisel andis Keeleamet ülevaate algatatud tegevuslubadega koolitajate veebilehtede kontrollist sh probleemkohtadest ning lepiti kokku koostöötegevusi. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 3 Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid kolmandas kvartalis kokku 46 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 1150 inimest. Lisaks viidi läbi 23 koostöökohtumist (osalejaid 158) kohalike omavalitsuste esindajatega, et tutvustada töötukassa võimalusi. Korraldati 23 värbamispäeva ja tööandjate infotundi, millest võttis osa 280 osalejat Ida-Virumaa 9; Jõgevamaa 1 ; Pärnumaa 2; Raplamaa 2; Tallinn/ Harjumaa 1; Tartumaa 1; Valgamaa 3; Viljandimaa 1; Võrumaa 3). Detsembris viidi läbi kaks koostööleppepartnerite virtuaalset ümarlauda, millest võttis osa 30 koostööpartnerit. Ümarlaual anti ülevaade töötukassa tegevustest, uuematest teenustest ning arutati kuidas saab töötukassa tööandjale veelgi enam toeks olla. 2020. a IV kvartali lõpu seisuga on Eesti Töötukassal kokku 59 koostöölepingu partnerit, IV kvartalis sõlmiti koostöölepe Securitas Eesti AS-ga. Meie kaudu on IV kvartalis avaldatud 524 tööpakkumist. Personaliotsingut on koostööleppe partneritele läbi viidud 20 korda. Teisi teenuseid (tööpraktika, proovitöö, palgatoetus tugiisiku teenust on koostöölepingu partneritele osutatud 227 korral. Reumafoorumil tutvustasime töökoha kohandamist ja tööalaste abivahendite kasutamist ja Eesti Puuetega Naiste Ühenduse teabepäeval tugiisikuga töötamise teenust. Kohtusime Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liiduga. Kohtumisel Sotsiaalkindlustusametiga arutlesime puude määramisel esile kerkinud kitsaskohtade üle. Osaleti koostöökohtumisel vanglate esindajatega. Lepiti kokku jätkukoolitused Tartu ja Harju vangla meditsiinivaldkonna töötajatega 2021 I kvartalis IV kvartalis toimus erinevates maakondades mitmeid koostöökohtumisi IT ettevõtetega. IT ettevõtted jagavad meie vahendusel oma tööpakkumisi, samuti on kasutanud tööpraktika, palgatoetuse ja koolitustoetuse teenust. Paikvaatlused IV kvartalis teostati 245 paikvaatlust, millest 25 oli puudustega (3 puudustega ja puudused kõrvaldatud 22) ja ülejäänud korras paikvaatlused. 2020. aasta jooksul viidi läbi 634 paikvaatlust (2019: 1 319). Läbiviidud paikvaatlustest 87 oli puudustega. Koroonaviirusest tulenevate piirangute tõttu ei olnud 2020. aastal võimalik püstitatud paikvaatluse mahueesmärke täita. 2020. aastal keskendusime paikvaatluste andmekvaliteedi tõstmisele ja aruannete ülevaatamisele. Analüüsi käigus selgus, et andmekvaliteet on võrreldes varasemaga paranenud, probleeme tekitab veel aruannete kooskõlastamine ning tähtaegne sisestamine, samuti uuendati tööpraktika aruande vormi. IV kvartalis esitati töötukassa poolt üks kuriteo teade prokuratuurile (teenuse osutaja poolne kelmuse kahtlus). Vaided väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 4 Kokku esitati 2020. a I-IV kvartalis 2 665 vaiet, millest rahuldati 534, jäeti rahuldamata 1 718, tagastati 171 ning 242 on menetluses. Seoses töövõime hindamisega esitati 2020. a I-IV kvartalis kokku 2 304 vaiet, sh 210 vaiet, milles vaidlustati nii töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 493 ja 1557 jäeti rahuldamata, 37 tagastati ja 217 on menetluses. Töövõimetoetust vaidlustati 2020. a I-IV kvartalis 63 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 9 rahuldati, 20 jäeti rahuldamata, 31 tagastati ja 3 on menetluses. 2020. a I-IV kvartalis esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 77 vaiet, millest 6 rahuldati, 38 jäeti rahuldamata, 26 tagastati ja 7 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 6 vaiet, millest 2 jäeti rahuldamata, 3 tagastati ja 1 on menetluses. Seoses tööandja maksejõuetuse hüvitisega esitati 5 vaiet, millest 4 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati. Seoses tööturuteenustega esitati 2020. a I-IV kvartalis kokku 100 vaiet: 34 vaiet esitati seoses töötasu hüvitisega, millest 2 rahuldati, 18 jäeti rahuldamata, 11 tagastati ja 3 on menetluses; 15 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise toetusega, millest 11 jäeti rahuldamata, 3 tagastati ja 1 on menetluses; 14 vaiet esitati seoses koolitusega, millest 3 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata, 6 tagastati ja 1 on menetluses; 12 vaiet esitati seoses tasemeõppes osalemise toetusega, millest 8 jäeti rahuldamata, 3 tagastati ja 1 on menetluses; 6 vaiet esitati seoses palgatoetusega, millest 4 jäeti rahuldamata, 1 tagastati ja 1 on menetluses; 5 vaiet esitati seoses ettevõtluse toetamise teenusega, millest 1 rahuldati, 2 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati; 5 vaiet esitati seoses töölesõidu toetusega, millest 1 rahuldati, 3 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati; 2 vaiet esitati seoses tööalase rehabilitatsiooniga, mis jäeti rahuldamata; 2 vaiet esitati seoses tööruumide ja -vahendite kohandamisega, mis jäeti rahuldamata; 2 vaiet esitati seoses erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisega, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati; 2 vaiet esitati seoses abivahendiga, millest 1 jäeti rahuldamata ja 1 tagastati; 1 vaie esitati seoses loa taotlusega töökoha täitmiseks välismaalasega, mis tagastati. Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2020. a I-IV kvartalis kokku 89 vaiet, millest 16 rahuldati, 31 jäeti rahuldamata, 35 tagastati ja 7 on menetluses. Töötutoetusega seoses esitati 2020. a I-IV kvartalis 21 vaiet, millest 3 rahuldati, 10 jäeti rahuldamata ja 8 tagastati. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 5 Joonis 7. Töötukassale esitatud vaided 2017 – 2020 väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 6 Registreeritud töötus Eestis Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2020. aastal võrdluses 2019. aastaga on toodud tabelis 1. Registreeritud töötud. 2020. aastal oli töötuna registreeritud keskmiselt 47 200 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 7,3%. Võrreldes 2019. aastaga on keskmine registreeritud töötute arv 47% suurem. Vähenenud töövõimega töötuid oli 2020. aastal keskmiselt 11 845 ehk 25,2% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus 2020. aasta jooksul 96 172 ehk 36% rohkem kui aasta varem, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 15 496 ehk 3% vähem kui aasta varem. Töötuna arvelolek lõpetati 2020. aastal 76 619 korral, sh 73,8% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (2019. aastal oli vastav osakaal 70%). 2020. aasta lõpus oli töötuna arvel 53 874 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 8,3%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (13,2%) ning madalaim Jõgevamaal (5,4%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 31.12.2020 seisuga Registreeritud töötute profiil 31.12.2020 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on registreeritud töötute hulgas veidi kasvanud naiste ja noorte osakaal. Vähenenud on riskirühmadesse kuuluvate töötute osakaal. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 7 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 31.12.2020 vs 31.12.2019 Töövõime hindamine. 2020. aastal määrati vähenenud töövõime 35 906-le inimesele, nendest 23 903-le määrati osaline töövõime ja 12 003-le puuduv töövõime. 7 589 inimest hinnati täielikult töövõimeliseks. 2020. aastal oli osalise töövõimega inimesi keskmiselt 58 744 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 33 702. Võrreldes 2019. aastaga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 10% ja puuduva töövõimega inimeste arv suurenenud 15%. Hüvitised ja toetused. 2020. aastal määrati töötuskindlustushüvitis 42 606 inimesele, mida on võrreldes eelneva aasta näitajaga 75% rohkem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 44% uutest töötutest ehk 10 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustus- hüvitise suurus kuus oli 605 eurot ehk 10% enam kui aasta varem. Töötutoetus määrati 2020. aastal 25 270 inimesele, toetusele kvalifitseerus 26% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati 2020. aastal 37 777 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimestele oli 248 eurot ja puuduva töövõimega inimestele 435 eurot. Võrreldes 2019. aastaga oli osalise töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus 7% kõrgem ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus 8% kõrgem. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 8 2020. aastal arvel olnud töötutest 71% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 29% (vt joonis 3). Võrreldes 2019. aastaga on registreeritud töötute hulgas vähenenud töövõimetoetuse saajate osakaal (30%-lt 24%-le). Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2012 – detsember 2020 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati 2020. aastal 12 637 inimesele. Võrreldes eelneva aastaga on koondamishüvitise saajate arv 76% suurem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 041 eurot ehk sama suur kui aasta tagasi. Suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid oli 2020. aastal ettevõttes OÜ Hansaliin, mille 439 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 934 575 euro ulatuses. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2020. aastal 2 423 inimesele. Võrreldes 2019. aastaga on sel aastal hüvitise saajaid kaks korda rohkem, keskmine hüvitise suurus on 15% kõrgem (3 378 eurot). Suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajaid oli 2020. aastal ettevõttes TallinnHotels OÜ, mille 124 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 290 838 euro ulatuses. Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2020. aastal keskmiselt 26 460 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aastaga on see näitaja suurenenud 2% võrra. Töötasu hüvitist said kokku 17 534 asutuse 137 469 töötajat, sealhulgas 19% töötajatest said hüvitist ühe kuu eest, 61% kahe kuu eest ning 20% kolme kuu eest. Märtsi, aprilli ja mai eest said hüvitist 17 477 asutuse 136 526 töötajat (sh märtsi eest 33 518, aprilli eest 121 063 ning mai eest 91 017 töötajat). Juuni eest said töötasu hüvitist 4 064 asutuse 31 815 töötajat. Märtsi-mai eest makstud hüvitiste keskmine suurus oli 703,3 eurot. Juunihüvitise puhul olid hüvitise asendusmäär ning maksimum madalamad, mistõttu oli ka keskmine hüvitise suurus väiksem ehk 578,5 eurot. Hüvitiste kogukulu koos töötukassa poolt brutosumma pealt tasutud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega oli ca 256 miljonit eurot, millest 90% väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 9 moodustas märtsi-mai eest makstud hüvitiste kogukulu ning 10% juuni eest makstud hüvitiste kogukulu. Vakantsid. 2020. aasta jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 50 106 töökohta, mida on 7% vähem kui aasta varem. Keskmiselt oli 2020. aastal ühes kuus vahendada 7 811 töökohta ehk 12% vähem kui aasta varem. Teenused. 2020. aastal osalesid tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, eelneva aastaga võrreldes aktiivsemalt tööturukoolitusel, tööklubis ja nõustamisteenustel ning muudes meetmetes (osalemisi kuus keskmiselt 36%, 6% ja 4% enam kui aasta varem). Muudel teenustel osalesid tööotsijad, kelle töövõime ei ole vähenenud, eelneva aastaga võrreldes vähem. Vähenenud töövõimega tööotsijad osalesid eelneva aastaga võrreldes enam kogemusnõustamisel (osalemisi kuus keskmiselt 18% enam kui aasta varem). Aktiivsemalt kasutati töölesõidu toetust ning osaleti tööturukoolitusel. Muudes meetmetes osaleti eelmise aastaga võrreldes kaks korda rohkem. Töötust ennetavate meetmetest on võrreldes aastataguse ajaga kõige rohkem kasvanud tasemeõppetoetuse saajate arv – 24% võrra. Tööturukoolitusel osaleti 2020. aastal võrreldes aastataguse ajaga 1% enam ning tööandja koolitustoetusega eesti keele koolitustel osales 4% enam töötajaid kui aasta varem. Alates 2019. aasta jaanuarist pakub töötukassa karjääriteenuseid ka (kooli)noortele. 2020. aastal osales karjäärinõustamisel kuus keskmiselt 1 239 noort (so 27% vähem kui aasta varem) ning grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamisel kuus keskmiselt 2 215 noort (so 29% vähem kui aasta varem). Alates 2019. aasta jaanuarist pakutaval piirkondliku töökoha loomise toetusel osalemine on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud. Kuus keskmiselt osales 2020. aastal sellel teenusel 88 inimest. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 10 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2020. aastal Eelmise aasta sama Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest periood sama perioodiga jaan.-dets.20 jaan.-dets.19 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 96 172 70 646 25 526 36% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 80 676 54 713 25 963 47% sh vähenenud töövõimega töötute arv 15 496 15 933 -437 -3% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 47 200 32 124 15 077 47% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 35 355 21 627 13 727 63% sh vähenenud töövõimega töötute arv 11 845 10 496 1 349 13% Töötuna arveloleku lõpetamised 76 619 67 242 9 377 14% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 60 432 49 231 11 201 23% sh vähenenud töövõimega töötud 16 187 18 011 -1 824 -10% Tööle rakendunud isikute arv 56 569 47 054 9 515 20% sh töötud, kelle töövõime ei ole vähenenud 46 475 36 311 10 164 28% sh vähenenud töövõimega töötud 10 094 10 743 -649 -6% TÖÖVÕIME HINDAMINE Isikute arv, kellel hinnati... ...osaline töövõime 23 903 26 054 -2 151 -8% ...puuduv töövõime 12 003 13 609 -1 606 -12% ...täielik töövõime 7 589 5 404 2 185 40% Keskmine vähenenud töövõimega isikute arv kuu lõpu seisuga 92 446 82 893 9 553 12% sh osaline töövõime 58 744 53 613 5 131 10% sh puuduv töövõime 33 702 29 281 4 421 15% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) Isikute arv, kellele määrati TKH 42 606 24 291 18 315 75% sh isikute arv, kellele TKH määratud 180 päevaks 17 893 11 189 6 704 60% sh isikute arv, kellele TKH määratud 270 päevaks 11 528 6 100 5 428 89% sh isikute arv, kellele TKH määratud 360 päevaks 13 185 7 632 5 553 73% sh 180 päevaks määratud TKH-de osakaal 42% 46% -4% sh 270 päevaks määratud TKH-de osakaal 27% 25% 2% sh 360 päevaks määratud TKH-de osakaal 31% 31% 0% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 44% 34% 10% Keskmine määratud TKH esimesel sajal päeval (arvestuslik keskm. suurus kuus) 605 547 57 10% 180 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 125 120 5 4% 270 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 170 159 10 6% 360 päevaks määratud TKH-de keskmine kestus 228 213 15 7% TKH-d saanud isikute keskmine arv kuus 17 532 10 403 7 129 69% Isikute arv, kellele lõpetati TKH maksmine 33 978 22 802 11 176 49% sh TKH ennetähtaegsed lõpetamised 20 815 14 533 6 282 43% TÖÖTUTOETUS (TT) Isikute arv, kellele määrati TT 25 270 18 705 6 565 35% TT kvalifikatsioonikoefitsient 26% 26% 0% -1% TT-d saanud isikute keskmine arv kuus 10 002 7 063 2 939 42% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) Isikute arv, kellele määrati TVT 37 777 41 215 -3 438 -8% Isikute arv keskmiselt kuus, kellele maksti TVT-d 86 168 75 393 10 776 14% Keskmine väljamakstud TVT 320 294 25 9% ...osalise töövõimega isikutele 248 231 17 7% ...puuduva töövõimega isikutele 435 403 33 8% KINDLUSTUSHÜVITIS KOONDAMISE KORRAL (KH) KH rahuldatud taotluste arv 7 325 4 399 2 926 67% Isikute arv, kellele määrati KH 12 637 7 181 5 456 76% Määratud KH keskmine suurus 2 041 2 048 -7 0% Tööandja, kelle rahuldatud taotlused puudutasid suurimat arvu inimesi OÜ Hansaliin Enefit Kaevandused AS (439; 934 575 eur) (458; 1 481 345 eur) TÖÖANDJA MAKSEJÕUETUSE HÜVITIS (MJH) Ettevõtete arv, kelle töötajatele määrati MJH 269 189 80 42% Isikute arv, kellele määrati MJH 2 423 1 206 1 217 101% Määratud MJH keskmine suurus 3 378 2 928 450 15% Tööandja, kelle maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele TallinnHotels OÜ Marsalis Metall OÜ (124; 290 838 eur) (89; 332 570 eur) SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest sotsiaalmaks hüvitati 26 460 25 984 476 2% Tööandjate arv keskmiselt kuus, kelle töötajate eest sotsiaalmaks hüvitati 9 986 9 632 354 4% REGISTREERITUD VAKANTSID Lisandunud vabad töökohad 50 106 53 866 -3 760 -7% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 7 811 8 906 -1 096 -12% väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 11  Eelmise aasta Eesmärk 2020 Aasta algusest sama periood (keskmine Täitmine aasta Võrdlus eelmise aasta osalemiste arv algusest (keskmine jaan.-dets.20 jaan.-dets.19 sama perioodiga kuus) osalemiste arv kuus) TÖÖOTSIJATE (v.a vähenenud töövõimega inimesed) TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 6 521 4 786 1 736 36% 4724 138% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 434 496 -62 -12% 579 75% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 88 95 -6 -6% 149 59% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 578 639 -61 -10% 705 82% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 1 262 1 186 75 6% 1345 94% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 246 329 -83 -25% 371 66% Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 139 134 5 4% VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖOTSIJATE TEENUSTEL OSALEMINE Tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 222 1 191 31 3% 1344 91% Tööpraktikal osalenute arv kuus keskmiselt 131 194 -63 -32% 245 54% Tööharjutusel osalenute arv kuus keskmiselt 101 128 -27 -21% 141 72% Isikute arv keskmiselt kuus, kelle eest maksti tööandjale palgatoetust 1 044 1 201 -157 -13% 1207 86% Tööklubis ja nõustamisteenustel osalenute arv kuus keskmiselt 699 709 -9 -1% 836 84% Proovitööl ja vabatahtlikul tööl osalenute arv kuus keskmiselt 124 178 -54 -30% 214 58% Tööalasel rehabilitatsioonil osalenute arv kuus keskmiselt 2 622 2 759 -136 -5% 3329 79% Kogemusnõustamisel osalenute arv kuus keskmiselt 139 119 21 18% 151 92% Kaitstud tööl osalenute arv kuus keskmiselt 130 162 -31 -19% 227 57% Töölesõidu toetust/saatja sõidukulu hüvitist saanud isikute arv kuus 670 606 63 10% keskmiselt Muudes meetmetes osalenute arv kuus keskmiselt 509 217 292 135% KARJÄÄRITEENUSED Karjäärinõustamist saanud tööotsijate arv kuus keskmiselt 2 616 2 093 523 25% 2916 90% Karjäärinõustamist saanud töötavate või mitteaktiivsete isikute arv kuus 1 258 1 458 -200 -14% 1630 77% keskmiselt Karjäärinõustamist saanud (kooli)noorte arv kuus keskmiselt 1 239 1 686 -447 -27% 1688 73% Tööotsingu töötoas osalenud tööotsijate arv kuus keskmiselt 965 1 085 -120 -11% 1260 77% Grupis läbiviidaval karjääriinfo vahendamise teenusel osalenud 2 215 3 128 -913 -29% (kooli)noorte arv kuus keskmiselt MINU ESIMENE TÖÖKOHT TEENUSEL OSALENUTE ARV KUUS 625 743 -118 -16% 587 107% KESKMISELT PIIRKONDLIKU TÖÖKOHA LOOMISE TOETUSE TEENUSEL 88 40 48 120% OSALENUTE ARV KUUS KESKMISELT TÖÖTUST ENNETAVATEL TEENUSTEL OSALEMINE Koolituskaardiga tööturukoolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 1 728 1711 17 1% 1673 103% Hüvitatud kvalifikatsioonide arv kuus keskmiselt 30 29 1 4% 30 101% Tasemeõppes osalemise toetust saanud isikute arv kuus keskmiselt 1 330 1074 256 24% 1239 Koolitustoetusega värbamiseks koolitusel osalenute arv kuus keskmiselt 9 20 -10 -53% 867 89% Koolitustoetusega muutuste olukorras koolitusel osalenute arv kuus 107 185 -78 -42% keskmiselt Koolitustoetusega eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel osalenute arv 656 703 -47 -7% kuus keskmiselt väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 12 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 17.11.2016 määrusega nr 130 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2017–20201 2020.a 2020 eelarve Muutus (+;-) 2019.a täitmine 2020.a eelarve täitmine täitmise % võrreldes 2019(% ) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 15 414 812 20 070 388 30,2% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 1 861 635 1 797 532 -3,4% 1.3. Tööharjutus 650 993 649 090 -0,3% 1.4. Palgatoetus 2 315 327 2 149 121 -7,2% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 525 036 1 434 003 -6,0% 1.6. Muud meetmed 883 545 827 201 -6,4% 1.7. Stipendiumid 1 555 900 1 695 593 9,0% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 1 567 942 1 435 652 -8,4% Kulud kokku 25 775 190 35 182 077 30 058 580 85,4% 16,6% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 7 792 249 8 055 512 7 362 566 91,4% -5,5% 2.1. Tööturukoolitus 4 716 325 3 784 497 -19,8% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 1 938 820 2 404 030 24,0% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 1 137 104 1 174 039 3,2% 3. Töötasu hüvitis 331 303 531 255 926 062 77,2% 4. Reserv 2 161 879 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 33 567 439 376 702 999 293 347 208 77,9% 773,9% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2017-2020 § 29 lg 1. väljavõte Eesti Töötukassa 2020. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 07.04.2021 13  Tööhõiveprogrammi 2021 - 2023 rakendamise aruanne 2021 III kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine III kvartalis jätkusid karjääriteenuste metoodika arendamisega seotud tegevused. III kvartalis toimus testikasutaja koolitus uutele karjäärispetsialistidele ja lõppes karjäärispetsialistide baaskoolitus. Koostöös analüüsiosakonnaga võtsime vastu karjääriteenuste uuringu lõppraporti ning oktoobris toimuvad tulemuste tutvustused juhtidele ja karjäärispetsialistidele. Panustasime tulemuslikult töö- ja karjäärimessi toimumisse, korraldades e-teenuseid, tutvustasime esmakordselt AI lahendust eneseesitluse analüüsimiseks ja mitmeid muid karjääriteemalisi tegevusi. Karjääriteenused olid esindatud lisaks eesti ja vene keelele ka inglise keeles. Individuaalseid karjääriteenuseid osutasime 153 korral (simulatsioon ja karjäärinõustamine), töötube oli 60 ning registreerunuid 713. Eesti karjääriteenuseid tutvustasime Leedu online-konverentsil „Life-long learning and career guidance in focus“. Septembris toimus COVID-19 tõttu 2 aastat edasi lükatud Academia õppeprogramm Eestis silmast-silma. Programmi raames saabus Eestisse visiidile 7 karjäärispetsialisti Euroopast. II ja III kvartalis mobiilseid nõustamisi (MOBI) ei toimunud. Kavas on kutsuda kokku arendusrühm, et ajakohastada MOBI teenuse osutamist. Koondamisjuhtumid III kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 24 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 22 ning kokku puudutas koondamine ca 399 töötajat. Tegevuse lõppemine oli põhjuseks 10 korral, ning selle tõttu koondatakse ca 123 töötajat. 5 korral oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu võib töö kaotada ligikaudu 214 töötajat. III kvartali kollektiivsed koondamised puudutasid enim Harjumaad (289 töötajat), Ida-Virumaad (19 töötajat), Viljandimaad (19 töötajat). Töötukassa korraldas koondatavatele 11 teavitusüritust. Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 133 töötajat. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale 2021.aasta III kvartalis viidi läbi üks üle-Eestiline veebipõhine teavitusüritus tööandjatele teemal „Alkoholiprobleemiga töötaja kollektiivis“, kus osales 196 inimest. Individuaalnõustamisi tööandjatele viidi läbi üheksal korral ja grupinõustamisi töökollektiivides kahekümnel korral. 21.-22. septembril toimus taastumise konverents, mis tõi kokku nii vaimse tervise valdkonna spetsialistid erinevatest valdkondadest, kui inimesed, kel endal vaimse tervise raskustest taastumise kogemus. Konverentsi jagati nii rahvusvahelist kogemust, kui Eesti arenguid, sh töötukassa tutvustas CARe metoodika laiapõhjalist kasutusele võtmist üle organisatsiooni. Konverentsil osales üle 250 inimese, sh 30 töötukassa esindajat üle Eesti. Konverentsi korraldati erinevate osapoolte koostöös: Eesti Töötukassa, Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu, CARe Eesti kogukonna, Tartu Ülikooli, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja sotsiaalministeeriumi esindajad. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 14.12.2021 1 III kvartalis lõppes Lõuna-Eesti osakondades läbi viidud pilootprojekt „Eksperdi kaasamine töökoha hindamisel“. Kuue kuu vältel telliti ja laekus 6 eksperthinnangut. Eksperdi abi kasutas enim Põlvamaa osakonna juhtumikorraldaja, kes tellis ainuisikuliselt 4 hinnangut, Valgamaa ja Võrumaa juhtumikorraldajad tellisid kumbki ühe hinnangu. Pilootprojekti kokkuvõtte teeme IV kvartalis. Lõppes II kvartali lõpus alustatud tugiisikuteenuse kasutajakogemuse uuring, millele vastas kokku peaaegu 300 klienti, tugiisikut ja tööandjat. Uuringuga kogusime tagasisidet teenusest teadlikkuse, teenuse taotlemise kogemuse, sobiva tugiisiku väljaselgitamise ja teenuse osutamise valmisoleku, tugiisiku töö sisu ja osutatava abi sageduse ning teenuse ja töötukassa abiga rahulolu kohta. Töövõime hindamine III kvartalis viisime läbi töövõime hindamise lepingupartnerite hanke uueks lepinguperioodiks 2022- 2024. Hankelepingud sõlmisime 5 uue partneriga, eduka lahenduse sai ka üks vaidlustus. Viisime läbi Tartu maakonnas vastu võetud töövõime hindamise taotluste kvaliteedi analüüsi, korraldasime koolituse analüüsi tulemuste kitsaskohtade osas. EURES EURES teenuse raames korraldati Teamsi keskkonnas 15 e-töötuba, kus osales 334 inimest. Veebipõhistel EURES grupi- ja individuaalsel nõustamistel osaleti 236 korral, neist individuaalsel nõustamisel osales 138 töötut/tööotsijat. Kokku osutati EURES teenust 529 tööotsijale. EURES töötajad nõustasid välistööjõu värbamise küsimustes 302 tööandjat. Töötukassa kaudu avaldati 100 Euroopa tööandjate tööpakkumist ja 140 Eesti tööandjate tööpakkumist avaldati erinevate Euroopa riikide tööturuasutuste andmebaasides. Kahekümnele Euroopa tööandjale osutati töövahendusteenused sobivate kandidaatide leidmiseks ja tööandjatele edastati 82 sobiva kandidaadi CV. Augustis osalesime koos Rootsi tööturuasutusega uue rahastuse taotlemisel ESF finantsvahenditest TMS (Targeted Mobility Scheme) liikuvuskavade jaoks perioodiks 2022-2024. Samuti osalesime ESCO mappimisega tegelevas Ad hoc töögrupis ja arutasime Work in Estonia ja EURES koostööplaane 2022 aastaks. Septembris avati e-kursus „Multikultuursus, õpi- ja tööränne karjääri kujundamise kontekstis“ Tallinna Ülikoolis täiendõppes ja Tartu Ülikoolis magistriõppes. Kursusele registreerus kokku 45 inimest. E- kursus „ Multikultuursus, õpi- ja tööränne“ tunnistati kvaliteedimärgi vääriliseks. Koostöös Soome EURESEga korraldasime EURES e-töötuba „Töötamine Soomes: hooajatöö võimalused“, mille raames tutvustati Soome elu- ja töötingimusi keskendudes eelkõige hooajatöö võimalustele. Online värbamisürituses osalesid kaks Soome tööandjat põllumajanduse ja loomakasvatuse valdkonnast, kes omakorda tutvustasid konkreetseid töötamisvõimalusi antud sektoris. Töömessid III kvartalis toimus üks virtuaalne töö- ja karjäärimess. Messil osales pea 180 tööandjat, unikaalseid külastajaid oli 15 535 (messi vaadati 118 484 korda), lisaks viidi läbi 60 e-töötuba ja karjäärinõustamisel ning töövestluse simulatsioonil osales kokku 153 inimest. Koostöö koolituskaardi, kogemusnõustamise, tööalase rehabilitatsiooni ja arengutreeningu partneritega väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 14.12.2021 2 Septembrikuu seisuga on töötukassal 661 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. Aruandlusperioodil lõpetati koostöö ühe koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuna koolitajal puudus kehtiv majandustegevusteade. Lisandus üks kogemusnõustamise teenuse osutaja OÜ Paifys. Viisime läbi tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajate seminari teemadel rehabilitatsiooni tegevuskavade analüüs, arendusprojekti “RFK kasutamine töövõime hindamisel ja tööalasel rehabilitatsioonil” tulemused, RFK kasutamine tööalases rehabilitatsioonis – sisu ja korraldus, edasised tegevused (RFK koolitused jm). Juulikuus laiendasime arengutreenerite partnerite nõudeid teenust osutavatele arengutreeneritele. Teenust saavad osutada ka need arengutreenerid, kes on läbinud superviisori/coachi väljaõppe, mis on vastavuses Association of National Organisations for Supervision in Europe (ANSE) ja Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu (ESCÜ) väljaõppe standardiga, ja kes omavad kehtivat ESCÜ kvaliteeditaset 6, 7 või 8. Septembrikuu seisuga on töötukassal 18 arengutreeningu teenuse kvalifitseeritud koostööpartnerit. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid III kvartalis kokku 9 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 62 inimest. Korraldati 8 teabepäeva (sh 6 virtuaalset), kus osales üle 177 inimest, 4 ümarlauda, kus osales 18 inimest, 24 värbamispäeva, millest võttis osa 264 inimest. Lisaks viidi läbi 5 tööandja tutvustust klientidele, kus osales 32 inimest. Koostööpartnerid avaldasid III kvartalis meie kaudu 1 408 tööpakkumist, töötajaid otsiti 2 660 vabale töökohale. Personaliotsingut on koostööleppe partneritele läbi viidud 12 korral, proovitööd 323 korral, tööpraktika teenust osutatud 65 korral, palgatoetusega asus tööle 57 inimest ja seitsmel korral võimaldati koolitustoetust. Lisaks sõlmiti 1 tugiisiku leping, väljastati 1 abivahend ning 2 koolitustoetuse kinnituskirja. III kvartalis jätkus koostöö Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi EKKA), kes hindab alates 2019. aasta oktoobrist töötukassa koolituskaardi partnerite täienduskoolituse läbiviimise, õppekavade ja teabe avalikustamisega seatud nõuete vastavust täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) ja täienduskoolituse standardi nõuetele. EKKA andmetel on õppe kvaliteeti hinnatud 71 täienduskoolitusasutuses järgnevates valdkondades: juuksuritöö ja iluteenindus; arvutioskused; sotsiaaltöö ja nõustamine; ettevõtlus ja isikuareng; turundus ja reklaam; mehaanika ja metallitöö; teraapia ja taastusravi. Oktoobris toimus seminar töötukassa partneritele, kus tutvustati täienduskoolituse kvaliteedi hindamise tulemusi ja protsessi koolitajatele, kelle õppekavade kvaliteet on veel hindamata. EKKA meeskond tutvustas lävendipõhise hindamise metoodikat ja seniste hindamiste õppetunde. 2021. aasta sügisel jätkab EKKA õppe kvaliteedi hindamist nendes täienduskoolitusasutuses, mis on positiivselt läbinud veebilehtede hindamise. Töötukassa esindaja on Haridus- ja Noorteameti juurde loodud kutsehariduse ekspertide kogus. Lähtuvalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekust ning Euroopa Komisjoni soovitusest EL kutsehariduspoliitika strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning kutsehariduse algatuste ja tööriistade (EQAVET, ECVET, kutsealased põhiprofiilid, lõpetanute seire, õpipoisiõppe kvaliteet, mikrokvalifikatsioonid jne) rakendamiseks loodi kutsehariduse ekspertide kogu, mille eesmärk on väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 14.12.2021 3 oma ekspertteadmisega toetada Euroopa algatuste kasutuselevõttu ja panustada kutseõppe süsteemi siseriiklikesse arengutesse. Teenuste tagasiside ja järelevalve Karjääriteenuste soovitusindeks oli III kvartalis 58%. Võrreldes 2021 II kvartaliga on soovitusindeks tõusnud 4 protsendipunkti. Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale alates märts 2019 kokku 48%. III kvartalis viidi läbi 151 paikvaatlust. Neist oli puudustega 23 (sh olulise mõjuga puudustega 9. Kõige enam oli puudustega paikvaatlusi tööpraktika (14), tööharjutuse (4) ja tööturukoolituse (3) osas. III kvartalis alustasime 3 teenuse järelevalve juhtumi kokkuvõtet. Töös oli 6 juhtumit ning lisaks tegelesime töötukassa töötajate ahistamise juhtumiga, mille osas juhtumi kokkuvõtet ei koostatud. Vaided Kokku esitati 2021. a I-III kvartalis 2 605 vaiet, millest rahuldati 487, jäeti rahuldamata 1 834, tagastati 138 ning 146 on menetluses, sh seoses töövõime hindamisega esitati kokku 2 307 vaiet, millest rahuldati 462 ja 1 673 jäeti rahuldamata, 51 tagastati ja 121 on menetluses. Joonis 8. Töötukassale esitatud vaided aastate lõikes 2018 – 2021 I-III kv väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 14.12.2021 4 Registreeritud töötus Eestis Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis võrdluses 2020. aasta esimese kolme kvartaliga on toodud tabelis 1. Registreeritud töötud. 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis oli töötuna registreeritud 51 866 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 7,9%. Võrreldes 2020. aasta esimese kolme kvartaliga on registreeritud töötute arv 14% suurem. Vähenenud töövõimega töötuid oli esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 12 144 ehk 23,4% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese kolme kvartali jooksul 57 476 ehk 21% vähem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 10 130 ehk 14% vähem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati esimeses kolmes kvartalis 67 528 korral, sh 74,9% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 74,7%). Kolmanda kvartali lõpus oli töötuna arvel 44 305 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 6,8%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (10,7%) ning madalaim Hiiumaal (3,7%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 30.09.2021 seisuga Registreeritud töötute profiil 30.09.2021 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on märkimisväärselt kasvanud enam kui aasta töötud olnute (sh eelneva töökogemusteta) osakaal ning riskirühmadesse kuuluvate töötute osakaal. Veidi on kasvanud naiste osakaal. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 14.12.2021 5 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 30.09.2021 vs 30.09.2020 Töövõime hindamine. Esimese kolme kvartali jooksul määrati vähenenud töövõime 30 283-le inimesele, nendest 19 873-le määrati osaline töövõime ja 10 410-le puuduv töövõime. Esimeses kolmes kvartalis oli osalise töövõimega inimesi 60 412 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 36 948. Võrreldes 2020. aasta esimese kolme kvartaliga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 3% ja puuduva töövõimega inimeste arv suurenenud 11%. Hüvitised ja toetused. Esimeses kolmes kvartalis määrati töötuskindlustushüvitis 21 409 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta näitajaga 35% vähem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 37% uutest töötutest ehk 8 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 535 eurot ehk 7% rohkem kui aasta varem. Töötutoetus määrati esimeses kolmes kvartalis 19 771 inimesele, toetusele kvalifitseerus 34% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati esimeses kolmes kvartalis 31 461 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 254 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 448 eurot. Võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus 3% kõrgem. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 14.12.2021 6 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis arvel olnud töötutest 66% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 25% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas vähenenud töövõimetoetuse saajate osakaal (19%-lt 17%-le) ning kasvanud on töötushüvitiste ja toetusteta registreeritud töötute osakaal (28%-lt 34%-le). Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2012 – september 2021 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimeses kolmes kvartalis 4 638 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga on koondamishüvitise saajate arv 52% väiksem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 098 eurot ehk 2% kõrgem kui aasta tagasi. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis 936 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga on sel aastal hüvitise saajaid 39% vähem, keskmine hüvitise suurus on 18% madalam (2 804 eurot). Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 25 918 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja vähenenud 2%. Töötasu hüvitis. 2021. aastal maksti töötasu hüvitist märtsi, aprilli ja mai töötamise eest. Kokku said töötasu hüvitist 6 186 asutuse 41 060 töötajat, sealhulgas 19% töötajatest said hüvitist ühe kuu eest, 41% kahe kuu eest ning 40% kolme kuu eest. Füüsilisest isikust ettevõtjad moodustasid hüvitise saajatest veidi vähem kui 1%. Kuude lõikes oli märtsi ja aprilli eest hüvitise saajate arv pea kaks korda suurem kui mai eest hüvitise saajate arv (märtsi eest said hüvitist 35 088 töötajat, aprilli eest 36 487 töötajat ning mai eest 18 997 töötajat). 2021. aastal makstud töötasu hüvitise keskmine suurus oli 589,7 eurot kuus. Töötasu hüvitise kogukulu koos töötukassa poolt brutosumma pealt tasutud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega oli ca 71 miljonit eurot. Vakantsid. Esimese kolme kvartali jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 54 644 töökohta, mida on 39% rohkem kui eelmise aasta sama perioodil. Keskmiselt oli esimeses kolmes kvartalis ühes kuus vahendada 11 007 töökohta ehk 37% rohkem kui aasta varem. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 14.12.2021 7 Teenused. Võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga osalesid tööotsijad aktiivsemalt tööturukoolitusel, kus osalemisi kuus keskmiselt oli 41% enam kui aasta varem. Töötust ennetavate meetmete kasutamine on võrreldes aastataguse ajaga kokkuvõttes veidi suurenenud (5% võrra). Töötavatele inimestele mõeldud tööturukoolitusel osaleti esimeses kolmes kvartalis võrreldes aastataguse ajaga siiski 15% vähem, vähenenud on ka tööandja koolitustoetusega eesti keele koolitustel osalemiste arv. Samas on kasvanud kvalifikatsiooni saamise toetamise saajate arv (41% võrra) ning tasemeõppetoetuse saajate arv (18% võrra). Käesoleva aasta alguses lisandus töötust ennetavate meetmete hulka koolitustoetus tööandjale töötaja digioskuste arendamiseks, kus esimeses kolmes kvartalis on osaletud kuus keskmiselt 255 korral. Vähenenud töövõimega tööotsijad osalesid eelmise aasta esimese kolme kvartaliga võrreldes rohkem kogemusnõustamisel (keskmine osalemiste arv kuus on 10% enam kui aasta varem). Aktiivsemalt kasutati ka tehnilise abivahendi andmise teenust. Palgatoetusega tööle asunud inimeste arv on käesoleva aasta esimeses kolmes kvartalis mõnevõrra suurem kui möödunud aastal. Võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga on 29% võrra vähenenud alaealise töötamise toetuse saajate arv. Nõustamisteenustest on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud võlanõustamistel ja psühholoogilistel nõustamistel osalemine (vastavalt 52% ja 24% võrra), sõltuvusnõustamistel osalemine on vähenenud. Ettevõtluse alustamise toetuse osalejate arv on 67% kõrgem kui aasta varem. Aktiivsemalt kasutati ka karjääriteenuseid – võrreldes aastataguse ajaga on kõige rohkem kasvanud tööotsingu töötubades osalejate arv (62% võrra), karjääriinfo vahendamisel noortele osalejate arv (44% võrra) ja karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele osalejate arv (12% võrra). Muudel teenustel osalemine on võrreldes eelmise aasta esimese kolme kvartaliga vähenenud 7% võrra. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 14.12.2021 8 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2021. aasta esimeses kolmes kvartalis Eelmise aasta Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest sama periood sama perioodiga jaan.-sept.21 jaan.-sept.20 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 57 476 72 894 -15 418 -21% sh vähenenud töövõimega töötud 10 130 11 806 -1 676 -14% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 47 346 61 088 -13 742 -22% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 51 866 45 693 6 173 14% sh vähenenud töövõimega töötud 12 144 11 804 340 3% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 39 722 33 888 5 834 17% Kuu lõpu seisuga arvel olevate töötute arvelleku mediaankestus 172 120 52 43% Töötuna arveloleku lõpetamised 67 528 59 510 8 018 13% sh vähenenud töövõimega töötud 13 460 12 516 944 8% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 54 068 46 994 7 074 15% Tööle rakendunud isikute arv 50 581 44 425 6 156 14% sh vähenenud töövõimega töötud 8 429 7 980 449 6% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 42 152 36 445 5 707 16% VABAD TÖÖKOHAD Lisandunud vabad töökohad 54 644 39 361 15 283 39% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 11 007 8 010 2 997 37% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) TKHmääramiste arv 21 409 32 692 -11 283 -35% ...sh esmakordselt 180ks päevaks 7 525 12 129 -4 604 -38% ...sh esmakordselt 270ks päevaks 4 692 8 057 -3 365 -42% ...sh esmakordselt 360ks päevaks 5 548 9 139 -3 591 -39% ...sh jätkamised 3 644 3 367 277 8% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 37% 45% -8% Keskmine TKH väljamakse saajate arv kuus 18 631 16 713 1 918 11% Keskmine TKHväljamakse suurus kuus 535 502 33 7% Lõppenud TKH-de keskmine kestus 177 139 38 27% TÖÖTUTOETUS (TT) TT märamiste arv 19 771 18 977 794 4% TT kvalifikatsioonikoefitsient 34% 26% 8% 31% Keskmine TT saajate arv kuus 10 367 8 541 1 826 21% KOONDAMISHÜVITIS (KH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati KH 2 210 3 174 -964 -30% Inimeste arv, kellele määrati KH 4 638 9 750 -5 112 -52% Keskmine määratud KH suurus 2 098 2 052 46 2% MAKSEJÕUETUSHÜVITIS (MJH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati MJH 133 166 -33 -20% Inimeste arv, kellele määrati MJH 936 1 525 -589 -39% Keskmine määratud MJH suurus 2 804 3 437 -633 -18% TÖÖVÕIME HINDAMINE Inimeste arv, kellel hinnati vähenenud töövõime 30 283 21 757 8 526 39% …sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 19 873 14 504 5 369 37% …sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 10 410 7 253 3 157 44% Uute vähenenud töövõimega inimeste arv 10 159 8 902 1 257 14% ...sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 6 292 5 898 394 7% ...sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 3 867 3 004 863 29% Keskmine vähenenud töövõimega inimeste arv kuu lõpu seisuga 97 361 91 802 5 559 6% ...sh keskmine osalise töövõimega inimeste arv 60 412 58 480 1 932 3% ...sh keskmine puuduva töövõimega inimeste arv 36 948 33 322 3 626 11% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) TVT määramiste arv 31 461 23 347 8 114 35% Keskmine TVT väljamakse saajate arv kuus 91 055 85 443 5 612 7% Keskmine TVT väljamakse suurus kuus 332 318 14 4% …sh osalise töövõimega inimestele 254 247 7 3% …sh puuduva töövõimega inimestele 448 433 15 3% SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Keskmine inimeste arv kuus, kelle eest tööandjale sotsiaalmaksu hüvitati 25 918 26 455 -537 -2% Keskmine tööandjate arv kuus, kelletöötajate eest sotsiaalmaksu hüvitati 10 023 9 946 77 1% väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 14.12.2021 9  Eelmise aasta Aasta algusest sama periood Võrdlus eelmise aasta jaan.-sept.21 jaan.-sept.20 sama perioodiga KOOLITUSED (v.a. töötust ennetavda meetmed)* Koolitused kokku 9 548 6 907 2 641 38% sh: Tööturukoolitus töötutele ja tööotsijatele 9 211 6 551 2 660 41% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötutele ja tööotsijatele 325 336 -11 -3% ….Tööandja koolituskulude hüvitamine 12 20 -8 -40% TÖÖTUST ENNETAVAD MEETMED* Töötust ennetevad meetmed kokku 3 998 3 822 176 5% sh: Tööturukoolitus koolituskaardiga töötaatele 1 443 1 699 -256 -15% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele 38 27 11 41% ...Tasemeõppes osalemise toetust 1 565 1 324 241 18% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja eest eesti keele oskuste 561 658 -97 -15% arendamiseks ...Koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras 119 110 9 8% ...Koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks 16 4 12 300% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja digioskuste arendamiseks 255 0 255 ERITEENUSED VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTELE* Eriteenused vähenenud tövõimega inimestele kokku 4 099 4 144 -45 -1% sh: Tööalane rehabilitatsioon 2 636 2 646 -10 0% ...Kaitstud töö 103 137 -34 -25% ...Kogemusnõustamine 149 135 14 10% ...Tuguisikuga töötamine 134 150 -16 -11% ...Töölesõidu toetus 639 681 -42 -6% ...Tehnilise abivahendi andmine 437 393 44 11% ...Töökoha kohandamine 1 1 0 0% PALGATOETUSED* Palgatoetused kokku 3 328 3 224 104 3% sh: Palgatoetus 1 934 1 648 286 17% ...Minu esimene töökoht 689 633 56 9% ...Minu esimene töökoht Eestis 5 5 0 0% ...Piirkondlik töökoha loomise toetus 96 85 11 13% ...Alaealise töötamise toetus 603 852 -249 -29% NÕUSTAMISTEENUSED* Nõustamisteenused kokku 2 000 1 541 459 30% sh: Psühholoogiline nõustamine 1 176 946 230 24% ...Sõltuvusnõustamine 68 98 -30 -31% ...Võlanõustamine 755 497 258 52% ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMISE TOETAMINE* Ettevõtlusega alustamise toetamine kokku 92 76 16 21% sh: Ettevõtluse alustamise toetus 55 33 22 67% ...Mentorlus 3 14 -11 -79% ...Täiendkoolitus ettevõtluse alustamise toetuse saajatele 34 29 5 17% KARJÄÄRITEENUSED* Karjääriteenused kokku 10 022 8 427 1 595 19% sh: Karjäärinõustamine töötutele 2 606 2 547 59 2% ...Karjäärinõustamine noortele 1 118 1 057 61 6% ...Karjäärinõustamine töötavatele ja mitteaktiivsetele 1 345 1 204 141 12% ...Karjääriinfo vahendamine 911 921 -10 -1% ...Karjääriinfo vahendamine noortele 2 623 1 821 802 44% ...Tööotsingu töötuba 1 420 878 542 62% MUUD TEENUSED* Muud teenused kokku 1 293 1 392 -99 -7% sh: Tööpraktika 504 539 -35 -6% ...Proovitöö 242 300 -58 -19% ...Tööharjutus 145 171 -26 -15% ...Tööklubi 204 235 -31 -13% ...Vabatahtlik töö 105 74 31 42% ...Muu teenus 3 3 0 0% ...Eures nõustamine 89 71 18 25% * Keskmine teenustel osalemiste arv kuus väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 14.12.2021 10 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 19.11.2020 määrusega nr 87 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2021–20231 2020.a 9 kuu 2021.a 9 kuu 2021 eelarve Muutus (+;-) täitmine 2021.a eelarve täitmine täitmise % võrreldes 2020(%) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 12 981 900 19 239 934 48,2% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 1 255 946 1 211 668 -3,5% 1.3. Tööharjutus 490 256 311 683 -36,4% 1.4. Palgatoetus 1 459 306 2 633 073 80,4% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 109 726 2 575 672 132,1% 1.6. Muud meetmed 603 974 589 736 -2,4% 1.7. Stipendiumid 1 126 382 1 421 708 26,2% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 953 357 838 593 -12,0% Kulud kokku 19 980 847 47 201 777 28 822 067 61,1% 44,2% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 5 887 217 5 299 807 3 517 459 66,4% -40,3% 2.1. Tööturukoolitus 3 250 494 318 721 -90,2% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 1 796 410 2 043 896 13,8% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 840 313 1 154 842 37,4% 3. Töötasu toetus ja töötasu hüvitis 256 454 554 124 133 115 92 388 623 74,4% -64,0% 4. Reserv 3 479 125 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 282 322 618 180 113 824 124 728 149 69,2% -55,8% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2021-2023 § 28. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta III kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 14.12.2021 11  Tööhõiveprogrammi 2021 - 2023 rakendamise aruanne 2021 II kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine II kvartalis jätkusid karjääriteenuste metoodika arendamisega seotud tegevused ning tutvustasime maakondlikele osakondadele Karjääriteenuste metoodilist juhendit. Toimus karjääriteenuste koostöökogu 5. kohtumine teemal „Karjääriõppe korralduse ajakohastamine (jätkuarutelu) ja karjäärispetsialistide oskuste arendamine“. Karjäärispetsialistide professionaalsuse arutelu KNÜ, Harno, HTM, TÜ esindajatega. Eesti veebiteenuste tutvustamine Küprose karjäärispetsialistidele ja Eesti karjääriteenuste süsteemi tutvustamine Valgevene karjäärikonverentsil. II kvartalis mobiilseid nõustamisi ei toimunud. Koondamisjuhtumid II kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 15 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 12 ning kokku puudutas koondamine ca 280 töötajat. Tööandja tegevuse lõppemine oli põhjuseks 6 korral, ning selle tõttu koondatakse ca 125 töötajat. 5 korral oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu võib töö kaotada ligikaudu 107 töötajat. II kvartali kollektiivsed koondamised puudutasid enim Harjumaad (162 töötajat), Tartumaad (42 töötajat), Saaremaad (39 töötajat). Töötukassa korraldas koondatavatele 16 teavitusüritust, kus osales kokku ligikaudu 120 töötajat. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale 2021.aasta II kvartalis viidi läbi üks üle-Eestiline veebipõhine teavitusüritus tööandjatele teemal „Füüsilise tervise hoidmine töökohal – praktilised nõuanded ja abivahendid“, kus osales 45 inimest. Individuaalnõustamisi tööandjatele viidi läbi kolmekümne ühel korral ja korral ja grupinõustamisi töökollektiivides kahekümne kaheksal korral. Töövõime hindamine II kvartalis algatasime töövõime hindamise lepingupartnerite hange uueks lepinguperioodiks 2022-2024. Hange kuulutati välja mais, hankelepingute eeldatav sõlmimise aeg on august 2021. EURES EURES korraldas Teamsi keskkonnas 21 e-töötuba, kus osales 334 inimest. Veebipõhistel EURES grupi- ja individuaalsel nõustamistel osaleti 439 korral, neist individuaalsel nõustamisel osales 105 töötut/tööotsijat. Kokku osutati EURES teenust 1005 tööotsijale. EURES töötajad nõustasid välistööjõu värbamise küsimustes 153 tööandjat. Töötukassa kaudu avaldati 43 Euroopa tööandjate tööpakkumist ja 93 Eesti tööandjate tööpakkumist avaldati Euroopa riigi tööturuasutuse andmebaasis. Üheksateistkümnele Euroopa tööandjale osutati töövahendusteenused sobivate kandidaatide leidmiseks ja tööandjatele edastati 83 sobiva kandidaadi CV. Toimus koostöös Soome tööandjaga Terveystalo Rela-Hierojat värbamisprojekti raames, mille tulemusel pakuti tööd 10-le eesti tööotsijale. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 22.10.2021 1 Estonia boksiga osalesime kolmel rahvusvahelisel töömessil: One Click to Europe, Digit'allJobs moving Europe, kuhu kutsusime osalema Eesti IT sektori tööandjaid ja Ready to go on 2021- EURES TMS Edition, kus tutvustasime töötamisvõimalusi Eestis. Koostöös Soome kolleegidega korraldasime EURES e-töötuba „Töötamine Soomes: hooajatöö võimalused“, kus tutvustasime Soome elu- ja töötingimusi keskendudes eelkõige hooajatöö võimalustele. Online värbamisürituses osalesid kaks Soome tööandjat põllumajanduse ja loomakasvatuse valdkonnast, kes omakorda tutvustasid konkreetseid töötamisvõimalusi antud sektoris. E- kursus „ Multikultuursus, õpi- ja tööränne“ tunnistati kvaliteedimärgi vääriliseks. Uue tööturuteenuse väljatöötamine Toimusid ettevalmistused alates 1. juuli 2021 uue tööturuteenuse pakkumiseks. Arengutreeningu teenus (kootsing) on eelnevalt ettevõtte või asutuse juhina tegutsenud registreeritud töötutele. Arengutreening on mõeldud varasema juhikogemusega klientidele, kes vajavad lisaks karjäärinõustamisele ja töökesksele nõustamisele täiendavat tuge senise töökogemuse mõtestamisel, tööturul uute võimaluste leidmisel ja karjäärivalikute tegemisel. Arengutreeningu teenuse eesmärk on toetada juhte juhtimisalaste kompetentside arendamisel, oma juhtimiskogemuse analüüsimisel, arenguvajaduste kaardistamisel ning muutustega toimetulekul. II kvartalis kinnitati arengutreeningu teenuse koostöö põhimõtted ning arengutreeningu teenuse osutajate Eesti Töötukassa koostööpartneriks kvalifitseerimise tingimused. Maikuus kuulutati välja konkurss arengutreeningu teenuse koostööpartneriks saada soovivatele teenuse osutajatele (konkursi lõpptähtaeg on 31.12.2021). Juunikuu seisuga on kinnitatud koostööpartneriks 6 teenuse osutajat Töömessid 27.-30.04 toimus teine üle-Eestiline virtuaalne töö- ja karjäärimess. Külastajaid oli 24 127 ning külastusi tehti kokku 132 511 korda. Tööandjaid ning koostööpartnereid osales kokku 150. Messilehele oli lisatud üle 125 Eesti tööpakkumise ning üle 70 välismaa tööpakkumise. Individuaalset nõustamist pakuti kokku 243 inimesele. Karjääriteenustel osaleti 1178 korral. Karjääriseminari jälgis 4579 inimest. 4.-5. mail toimus virtuaalmess „Suveks tööle“, kus osales üle 11 000 noore ning kokku oli 16 000 külastust. Messil oli 20 töötuba ning 2 loengut. Kokku registreerus töötubadesse 354 noort. Välised partnerid viisid läbi 7 töötuba ning 3 loengut. Koostöö koolituskaardi, kogemusnõustamise ja tööalase rehabilitatsiooni partneritega II kvartali seisuga on koolituskaardi konkursi raames partneriks kinnitatud 104 uut koolitajat. Juunikuu seisuga on töötukassal 664 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. Aruandlusperioodil peatati koostöö kokku 2 koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuna koolitaja tegevus oli vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Lisandus 6 uut kogemusnõustamise teenuse osutajat - Heaolu ja Taastumise Kool MTÜ, Mittetulundusühing Tarkusekivi, Ortopeedilise Osteopaatia Keskus OÜ, ViVicum OÜ, Terviseedendaja OÜ, Grriin OÜ ning 1 tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutaja Fööniks konsultatsioon OÜ väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 22.10.2021 2 Ühe tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajaga (Eesti Pimekurtide Tugiliit) lõpetati koostöö. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega Töötukassa on teinud pikemat aega koostööd Eesti Hotellide ja Restoranide Liiduga ja otsinud lahendusi kuidas sektori tööjõudu toetada seoses COVID-19 mõjudest tingitud raskustega ja sektori taasavamisel 2021. suvel. Oleme korraldanud töömesse ja vahendanud töötajaid. Täiendava võimalusena toetas töötukassa seminarisarja „Suveks valmis“, mis oli spetsiaalselt loodud Eesti majutus- ja toitlustussektori ettevõtete praegustele ja tulevastele töötajatele, sh töötukassa klientidele Seminaride teemad valiti vastavalt Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) poolt eelnevalt läbiviidud koolitusvajaduste uuringule, arvestades COVID-19 pandeemia mõju sektori tööjõu oskuste vajadusele ja korraldati Zoomi keskkonnas. "Suveks valmis" seminarisarja (4 seminari) eesmärk oli anda kasulikke ja praktilisi teadmisi klientide paremaks teenindamiseks, uute tiimide loomiseks või taaskäivitamiseks, tiimitöö sujuvamaks toimimiseks, samuti töötajate kaasamiseks ettevõtete ja teeninduskohtade turundamisel sotsiaalmeedias. Keskmiselt registreerus igale seminarile 307 inimest 153 ettevõttest, registreerimisi kokku oli 1230, sh registreerusid töötukassa kliendid 327 korral. Osalejate tagasiside oli positiivne, väljendati rahulolu teemade valiku, sisu ja korralduse üle. Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid II kvartalis kokku 18 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 87 inimest. Korraldati 13 värbamispäeva, millest võttis osa 140 inimest ja 6 tööandjate virtuaalset ümarlauda, millest võttis osa 71 inimest ja 1 kontaktümarlaud, kus osales 8 inimest. Koostööpartnerid avaldasid II kvartalis meie kaudu 1020 tööpakkumist, töötajaid otsiti 1640 vabale töökohale. Personaliotsingut on koostööleppe partneritele läbi viidud 22 korral, proovitööd 203 korral, tööpraktika teenust osutatud 24 korral, palgatoetusega asus tööle 56 inimest ja seitsmel korral võimaldati koolitustoetust. II kvartalis toimus töötukassa ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajate koostööseminar, mille eesmärgiks oli arutada töövõimereformi käigus käivitatud teenuste toimimist, asjakohasust ja muutmisvajadusi. Töövõime hindamise teemal toimus kvartaalne kohtumine ja arutelu Sotsiaalkindlustusametiga mõlema osapoolele oluliste teemade arutamiseks. Samuti osalesime Haigekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja Perearstide Seltsi aruteludel arstivisiitide asjakohasuse osas seoses töövõime ja puude hindamisega. Teenuste tagasiside ja järelevalve Karjääriteenuste soovitusindeks oli II kvartalis 54%. Võrreldes 2021 I kvartaliga on soovitusindeks tõusnud 6 protsendipunkti. Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale alates märts 2019 kokku 48%. II kvartalis edastas uuringufirma Turu-Uuringute AS töötukassale 2021. aasta kevadel läbiviidud teenuste tagasiside uuringu tulemused. Uuringus küsiti tagasisidet 2021. aasta veebruarist kuni aprilli lõpuni tööturukoolituse, tööpraktika, tööotsingu töötoa ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse lõpetanud klientide käest. Küsitlusele vastas 3771 klienti, kellest 94% (2020. II pa: 94%) olid teenusega täiesti või pigem rahul. 95% (2020. II pa: 96%) vastanutest leidsid, et teenus oli neile väga või pigem oluline ja vajalik. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 22.10.2021 3 Koostati 4 juhtumikokkuvõtet pettuse kahtluste osas. Nendest kahe osas esitati kuriteokahtlus. II kvartalis viidi läbi 67 paikvaatlust, millest puudustega oli 6 (9%). II kvartalis toimusid EMPISes paikvaatluste mooduli IT arendused, koostatud ja kinnitatud uue juhise „Järelevalvemenetlus tööturuteenuste ja -toetuste nõuete tahtliku rikkumise või selle kahtluse korral“ põhjal teostati koostöös sisuüksustega 7 kontrolli. Ühe teenuseosutaja osas on koostamisel kuriteokaebus (osavõtulehtedel kliendi allkirjade võltsimine) Vaided Kokku esitati I-II kvartalis 1 873 vaiet, millest rahuldati 366, jäeti rahuldamata 1 393, tagastati 101 ning 13 on menetluses, sh seoses töövõime hindamisega esitati 1 662 vaiet, millest rahuldati 348 ja 1 267 jäeti rahuldamata, 38 tagastati ja 9 on menetluses. Joonis 8. Töötukassale esitatud vaided 2018 – 2021 I-II kv väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 22.10.2021 4 Registreeritud töötus Eestis Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2021. aasta esimesel poolaastal võrdluses 2020. aasta esimese poolaastaga on toodud tabelis 1. Registreeritud töötud. 2021. aasta esimesel poolaastal oli töötuna registreeritud 54 715 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 8,4%. Võrreldes 2020. aasta esimese poolaastaga on registreeritud töötute arv 25% suurem. Vähenenud töövõimega töötuid oli esimesel poolaastal keskmiselt 12 559 ehk 23,0% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese poolaasta jooksul 39 047 ehk 21% vähem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 6 472 ehk 17% vähem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati esimesel poolaastal 43 617 korral, sh 76% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 75%). Esimese poolaasta lõpus oli töötuna arvel 49 982 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 7,7%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (12,5%) ning madalaim Hiiumaal (4,5%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 30.06.2021 seisuga Registreeritud töötute profiil 30.06.2021 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on registreeritud töötute hulgas veidi kasvanud naiste osakaal, samuti enam kui aasta töötud olnute (sh eelneva töökogemusteta) osakaal ning riskirühmadesse kuuluvate töötute osakaal. Vähenenud on meeste osakaal ning vähem kui aasta töötu olnud inimeste osakaal. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 22.10.2021 5 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 30.06.2021 vs 30.06.2020 Töövõime hindamine. Esimese poolaasta jooksul määrati vähenenud töövõime 21 612-le inimesele, nendest 14 176-le määrati osaline töövõime ja 7 436-le puuduv töövõime. Esimesel poolaastal oli osalise töövõimega inimesi 60 302 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 36 517. Võrreldes 2020. aasta esimese poolaastaga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 4% ja puuduva töövõimega inimeste arv suurenenud 11%. Hüvitised ja toetused. Esimesel poolaastal määrati töötuskindlustushüvitis 15 634 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta näitajaga 32% vähem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 40% uutest töötutest ehk 7 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustus- hüvitise suurus kuus oli 531 eurot ehk 11% rohkem kui aasta varem. Töötutoetus määrati esimesel poolaastal 12 500 inimesele, toetusele kvalifitseerus 32% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati esimesel poolaastal 22 303 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 252 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 445 eurot. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus vastavalt 4% ja 5% kõrgem. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 22.10.2021 6 2021. aasta esimesel poolaastal arvel olnud töötutest 67% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 27% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas vähenenud töövõimetoetuse saajate osakaal (19%-lt 17%-le) ning kasvanud on töötushüvitiste ja toetusteta registreeritud töötute osakaal (28%-lt 33%-le). Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2012 – juuni 2021 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimesel poolaastal 3 276 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on koondamishüvitise saajate arv 48% väiksem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 089 eurot ehk 2% kõrgem kui aasta tagasi. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2021. aasta esimesel poolaastal 755 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on sel aastal hüvitise saajaid 11% vähem, keskmine hüvitise suurus on 20% madalam (2 878 eurot). Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2021. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 25 960 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja vähenenud 2%. Töötasu toetust said 2 030 asutust 13 403 töötaja eest. Toetuse kogusummaks oli ca 21,3 miljonit eurot, keskmine toetuse suurus asutuse kohta oli 10 481 eurot. Vakantsid. Esimese poolaasta jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 32 046 töökohta, mida on 29% rohkem kui eelmise aasta sama perioodil. Keskmiselt oli esimesel poolaastal ühes kuus vahendada 9 541 töökohta ehk 26% rohkem kui aasta varem. Teenused. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga osalesid tööotsijad aktiivsemalt tööturukoolitusel -osalemisi kuus keskmiselt oli 58% enam kui aasta varem. Töötust ennetavate meetmete kasutamine on võrreldes aastataguse ajaga veidi suurenenud (1% võrra). Tööturukoolitusel osaleti esimesel poolaastal võrreldes aastataguse ajaga 15% vähem, vähenenud on ka tööandja koolitustoetusega eesti keele koolitustel osalemiste arv. Kasvanud on väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 22.10.2021 7 kvalifikatsiooni saamise toetamise saajate arv (63% võrra) ning tasemeõppetoetuse saajate arv (21% võrra). Vähenenud töövõimega tööotsijad osalesid eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes rohkem kogemusnõustamisel (keskmine osalemiste arv kuus on 11% enam kui aasta varem). Aktiivsemalt kasutati ka tehnilise abivahendi andmise teenust. Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on 29% võrra vähenenud alaealise töötamise toetuse osalejate arv. Alates 2019. aasta jaanuarist pakutava piirkondliku töökoha loomise toetuse kasutamine on võrreldes aastataguse ajaga 17% suurem. Nõustamisteenustest on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud võlanõustamistel ja psühholoogilistel nõustamistel osalemine (vastavalt 71% ja 30% võrra), sõltuvusnõustamistel osalemine on vähenenud. Ettevõtluse alustamise toetuse osalejate arv on 67% kõrgem kui aasta varem. Aktiivsemalt kasutati ka karjääriteenuseid – võrreldes aastataguse ajaga on kõige rohkem kasvanud tööotsingu töötubades osalejate arv (118% võrra), karjääriinfo vahendamisel noortele osalejate arv (46% võrra) ja karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele osalejate arv (22% võrra). Muudel teenustel osalemine on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga kasvanud 4% võrra. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 22.10.2021 8 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2020. aastal Eelmise aasta Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest sama periood sama perioodiga jaan.-juuni.21 jaan.-juuni.20 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 39 047 49 635 -10 588 -21% sh vähenenud töövõimega töötud 6 472 7 798 -1 326 -17% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 32 575 41 837 -9 262 -22% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 54 715 43 893 10 822 25% sh vähenenud töövõimega töötud 12 559 11 696 863 7% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 42 156 32 197 9 959 31% Kuu lõpu seisuga arvel olevate töötute arvelleku mediaankestus 164 112 52 46% Töötuna arveloleku lõpetamised 43 617 34 445 9 172 27% sh vähenenud töövõimega töötud 8 406 7 590 816 11% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 35 211 26 855 8 356 31% Tööle rakendunud isikute arv 33 282 25 711 7 571 29% sh vähenenud töövõimega töötud 5 238 4 744 494 10% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 28 044 20 967 7 077 34% VABAD TÖÖKOHAD Lisandunud vabad töökohad 32 046 24 915 7 131 29% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 9 541 7 548 1 993 26% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) TKHmääramiste arv 15 634 23 114 -7 480 -32% ...sh esmakordselt 180ks päevaks 5 557 8 862 -3 305 -37% ...sh esmakordselt 270ks päevaks 3 444 5 866 -2 422 -41% ...sh esmakordselt 360ks päevaks 3 968 6 332 -2 364 -37% ...sh jätkamised 2 665 2 054 611 30% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 40% 47% -7% Keskmine TKH väljamakse saajate arv kuus 20 375 14 686 5 689 39% Keskmine TKHväljamakse suurus kuus 531 478 53 11% Lõppenud TKH-de keskmine kestus 175 138 37 27% TÖÖTUTOETUS (TT) TT märamiste arv 12 500 12 345 155 1% TT kvalifikatsioonikoefitsient 32% 25% 7% 29% Keskmine TT saajate arv kuus 11 818 9 543 2 275 24% KOONDAMISHÜVITIS (KH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati KH 1 690 2 312 -622 -27% Inimeste arv, kellele määrati KH 3 276 6 335 -3 059 -48% Keskmine määratud KH suurus 2 089 2 057 32 2% MAKSEJÕUETUSHÜVITIS (MJH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati MJH 99 99 0 0% Inimeste arv, kellele määrati MJH 755 851 -96 -11% Keskmine määratud MJH suurus 2 878 3 593 -715 -20% TÖÖVÕIME HINDAMINE Inimeste arv, kellel hinnati vähenenud töövõime 21 612 15 666 5 946 38% …sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 14 176 10 500 3 676 35% …sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 7 436 5 166 2 270 44% Uute vähenenud töövõimega inimeste arv 7 353 6 350 1 003 16% ...sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 4 524 4 228 296 7% ...sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 2 829 2 122 707 33% Keskmine vähenenud töövõimega inimeste arv kuu lõpu seisuga 96 820 91 126 5 694 6% ...sh keskmine osalise töövõimega inimeste arv 60 302 58 110 2 192 4% ...sh keskmine puuduva töövõimega inimeste arv 36 517 33 015 3 502 11% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) TVT määramiste arv 22 303 16 788 5 515 33% Keskmine TVT väljamakse saajate arv kuus 90 749 84 720 6 029 7% Keskmine TVT väljamakse suurus kuus 329 312 17 5% …sh osalise töövõimega inimestele 252 242 10 4% …sh puuduva töövõimega inimestele 445 424 21 5% SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Keskmine inimeste arv kuus, kelle eest tööandjale sotsiaalmaksu hüvitati 25 960 26 534 -574 -2% Keskmine tööandjate arv kuus, kelletöötajate eest sotsiaalmaksu hüvitati 9 998 9 922 77 1% väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 22.10.2021 9  Eelmise aasta Võrdlus eelmise Aasta algusest sama periood aasta sama jaan.-juuni.21 jaan.-juuni.20 perioodiga KOOLITUSED (v.a. töötust ennetavda meetmed)* Koolitused kokku 10 510 6 671 3 839 58% sh: Tööturukoolitus töötutele ja tööotsijatele 10 178 6 384 3 794 59% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötutele ja tööotsijatele 319 264 55 21% ….Tööandja koolituskulude hüvitamine 13 23 -10 -44% TÖÖTUST ENNETAVAD MEETMED* Töötust ennetevad meetmed kokku 4 152 4 100 53 1% sh: Tööturukoolitus koolituskaardiga töötaatele 1 619 1 908 -290 -15% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele 36 22 14 63% ...Tasemeõppes osalemise toetust 1 593 1 321 272 21% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja eest eesti keele oskuste arendamiseks 606 727 -121 -17% ...Koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras 110 118 -8 -7% ...Koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks 22 3 20 793% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja digioskuste arendamiseks 166 0 166 ERITEENUSED VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTELE* Eriteenused vähenenud tövõimega inimestele kokku 4 093 4 194 -101 -2% sh: Tööalane rehabilitatsioon 2 633 2 701 -68 -3% ...Kaitstud töö 102 135 -33 -25% ...Kogemusnõustamine 151 136 15 11% ...Tuguisikuga töötamine 135 154 -19 -12% ...Töölesõidu toetus 641 677 -36 -5% ...Tehnilise abivahendi andmine 431 391 40 10% ...Töökoha kohandamine 1 1 0 -17% PALGATOETUSED* Palgatoetused kokku 3 423 3 665 -242 -7% sh: Palgatoetus 1 756 1 662 95 6% ...Minu esimene töökoht 659 640 19 3% ...Minu esimene töökoht Eestis 4 5 0 -7% ...Piirkondlik töökoha loomise toetus 99 85 14 17% ...Alaealise töötamise toetus 905 1 274 -369 -29% NÕUSTAMISTEENUSED* Nõustamisteenused kokku 2 184 1 574 610 39% sh: Psühholoogiline nõustamine 1 251 965 286 30% ...Sõltuvusnõustamine 74 108 -34 -31% ...Võlanõustamine 859 501 358 71% ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMISE TOETAMINE* Ettevõtlusega alustamise toetamine kokku 100 82 18 21% sh: Ettevõtluse alustamise toetus 54 32 22 67% ...Mentorlus 4 19 -14 -77% ...Täiendkoolitus ettevõtluse alustamise toetuse saajatele 42 32 10 32% KARJÄÄRITEENUSED* Karjääriteenused kokku 11 054 8 493 2 561 30% sh: Karjäärinõustamine töötutele 2 672 2 312 361 16% ...Karjäärinõustamine noortele 1 439 1 338 101 8% ...Karjäärinõustamine töötavatele ja mitteaktiivsetele 1 301 1 070 231 22% ...Karjääriinfo vahendamine 1 027 952 75 8% ...Karjääriinfo vahendamine noortele 3 119 2 137 982 46% ...Tööotsingu töötuba 1 497 686 811 118% MUUD TEENUSED* Muud teenused kokku 1 284 1 231 53 4% sh: Tööpraktika 540 494 46 9% ...Proovitöö 245 264 -19 -7% ...Tööharjutus 112 156 -43 -28% ...Tööklubi 171 169 2 1% ...Vabatahtlik töö 112 74 38 51% ...Muu teenus 3 4 -1 -23% ...Eures nõustamine 102 72 30 42% * Keskmine teenustel osalemiste arv kuus väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 22.10.2021 10 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 19.11.2020 määrusega nr 87 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2021–20231 2021 2020.a I pa 2021.a I pa eelarve Muutus (+;-) täitmine 2021.a eelarve täitmine täitmise % võrreldes 2020(% ) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 7 618 419 13 652 877 79,2% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 723 855 872 958 20,6% 1.3. Tööharjutus 253 343 108 217 -57,3% 1.4. Palgatoetus 936 304 1 435 625 53,3% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 725 667 1 728 974 138,3% 1.6. Muud meetmed 393 472 408 039 3,7% 1.7. Stipendiumid 684 399 1 023 607 49,6% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 547 097 524 078 -4,2% Kulud kokku 11 882 556 47 201 777 19 754 375 41,9% 66,2% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 4 296 494 5 299 807 2 692 676 50,8% -37,3% 2.1. Tööturukoolitus 2 415 092 296 087 -87,7% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 1 224 860 1 597 136 30,4% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 656 542 799 453 21,8% 3. Töötasu toetus ja töötasu hüvitis 231 581 036 124 133 115 92 180 406 74,3% -60,2% 4. Reserv 3 479 125 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 247 760 086 180 113 824 114 627 457 63,6% -53,7% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2021-2023 § 28. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta II kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 22.10.2021 11  Tööhõiveprogrammi 2021 - 2023 rakendamise aruanne 2021 I kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine I kvartalis jätkusid karjääriteenuste metoodika arendamisega seotud tegevused ning alustati karjääriteenuste kvaliteediraamistiku loomisega. Toimus karjääriteenuste koostöökogu kohtumine teemal „Karjääriõppe korralduse ajakohastamine“. Karjääriteenuste teemalised koostöökohtumised toimusid HTMi asekantsleri, Kutsekoja, Harno noorteosakonna jt partneritega. I kvartalis mobiilseid nõustamisi seoses COVID-19 olukorraga ei toimunud. Koondamisjuhtumid I kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 25 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 12 ning kokku puudutas koondamine 285 töötajat. Tegevuse lõppemine oli põhjuseks 11 korral, ning selle tõttu koondatakse 125 töötajat. 6 korral oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu võib töö kaotada ligikaudu 106 töötajat. I kvartali kollektiivsed koondamised puudutasid enim Harjumaad (143 töötajat), Ida-Virumaad (78), Raplamaad (41 töötajat), Viljandimaad (28 töötajat). Alates märtsist viiakse läbi veebiseminare eesti ja vene keeles kõigile soovijatele, kus jagatakse infot töötukassa toetustest, hüvitistest ning teenustest, tutvustatakse tööturuolukorda ning tööotsimise võimalusi. Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale I kvartalis viidi läbi üks üle-eestiline veebipõhine teavitusüritus teemal „Terviseprobleemidega töötajate toetamise võimalused“, kus osales 186 inimest. Individuaalnõustamisi tööandjatele viidi läbi viiel korral. Märtsis algas pilootprojekt „Eksperdi kaasamine töökoha hindamisel“. Pilootprojekti käigus on juhtumikorraldajal võimalik tellida appi ekspert, kellega koos hinnatakse kliendi töökohta, et välja selgitada tööalase abivahendi või töökoha kohandamise vajadus. Pilootprojekt toimub kuue kuu jooksul Võru, Valga ja Põlva maakonnas. EURES EURES korraldas Teamsi keskkonnas 10 e-töötuba, kus osales 103 inimest. Veebipõhistel EURES grupi- ja individuaalsel nõustamistel osaleti 218 korral, neist individuaalsel nõustamisel osales 115 töötut/tööotsijat. Kokku osutati EURES teenust 594 tööotsijale. EURES töötajad nõustasid välistööjõu värbamise küsimustes 80 tööandjat. Töötukassa kaudu avaldati 28 Euroopa tööandjate tööpakkumist (kokku 118 töökohta) ja 51 Eesti tööandjate tööpakkumist avaldati Euroopa riigi tööturuasutuse andmebaasis. Üheteistkümnele Euroopa tööandjale osutati töövahendust sobivate kandidaatide leidmiseks ja tööandjatele edastati 152 sobiva kandidaadi CV. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.06.2021 1 Toimus koostöö Soome tööandjaga Terveystalo Rela-Hierojat värbamisprojekti raames. Töövestlusele ning ettevõtet tutvustavasse infotundi kutsuti 14 kandidaati, kellest 10-le tehti tööpakkumine. Koostöö koolituskaardi, kogemusnõustamise ja tööalase rehabilitatsiooni partneritega I kvartalis kinnitati uued koolituskaardi koostöö põhimõtted. Koostöö põhimõtetes on täpsustatud, et töötukassa ei rahasta koolitusi, mis ei ole tõenduspõhised ning isikuarengu õppekavarühma kuuluvaid koolitusi, mis toetavad igapäevaelus toimetulekut ja enesearengut (nt enesehinnangu arendamine). Vajalikku tuge pakub töötukassa teiste teenuste kaudu või ametikoolituse raames (nt karjäärinõustamine, psühholoogiline nõustamine, tööklubi, tööharjutus, erialakoolitus). 11.01.2021- 28.02.2021 viidi läbi koolituskaardi konkurss täiendavate koolitajate leidmiseks. Koolitajate kvalifitseerimiseks sõlmiti koostööleping Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja Haridus- ja Noorteametiga (edaspidi EKKA), mille alusel kontrollib EKKA koolitajate veebilehtede vastavust täiskasvanute koolituse seadusele (TäKS). Kokku esitas konkursile avalduse 191 koolitajat. I kvartali seisuga on partneriks kinnitatud 71 uut koolitajat. Aprillikuu seisuga on töötukassal 630 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. I kvartalis peatati koostöö kokku 5 koolituskaardi partnerist koolitajaga, kuna koolitaja tegevus oli vastuolus õigusaktide või koolituskaardi koostöö põhimõtetega. Töötukassa peatas alates 15.03.2021 iluteeninduse valdkonda töötajate juurde koolitamise ja selle valdkonna täienduskoolituste rahastamise. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA isikuteenuste valdkonna tööjõuvajaduse uuringu andmetel on juuksurite, kosmeetikute, spaateenindajate, küünetehnikute ja muude iluteenindajate erialadel tasemeõppes lõpetajaid üle tööturuvajaduse ja selle valdkonna koolituste kvaliteet on puudulik. Samuti on töötukassa klientide hulgas piisavalt iluteeninduse valdkonna hariduse ja töökogemusega kliente, et tööandjatele vajalike oskustega tööjõudu vahendada. Töötukassa teeb koostööd Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning valdkonna erialaliitudega, et Kutsekoja OSKA isikuteenuste tööjõuvajaduse uuringus toodud soovitused sh iluteenindusvaldkonna koolituste kvaliteedihindamine ja tegevusloa nõude kehtestamine rakenduksid võimalikult kiiresti. I kvartalis lisandus üks tööalase rehabilitatsiooni ja 7 kogemusnõustamise teenuse koostööpartnerit ning lõpetati koostöö ühe tööalase rehabilitatsiooni ja ühe kogemusnõustamise teenuse koostööpartneriga. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid I kvartalis kokku 24 koostöökohtumist tööandjatega, kus osales kokku 27 tööandja 176 töötajat. Korraldati 14 värbamispäeva, millest võttis osa 156 inimest ja 27 tööandjate virtuaalset ümarlauda, millest võttis osa 1458 inimest. Virtuaalsete ümarlaudade eesmärgiks oli tutvustada töötukassa võimalusi ja edendada koostööd tööandjatega ning võrgustikutöö erinevate osapooltega. Tööandjatest koostööpartnerid avaldasid I kvartalis meie kaudu 571 tööpakkumist, töötajaid otsiti 1050 vabale töökohale. Personaliotsingut on koostööleppe partneritele läbi viidud 18 korral, väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.06.2021 2 proovitööd 208 korral, tööpraktika teenust osutatud 29 korral ja palgatoetusega asus tööle 41 inimest. Sõlmiti kolm tugiisiku lepingut ja kolmel korral võimaldati koolitustoetust. Märtsist alates algasid regulaarsed kvartaalsed kohtumised Tallinna Ettevõtluskeskusega. Eesmärgiks on parem koostöö tööandjate vaates ja üksteise projektides osalemine (nt töömessid, infopäevad, koolitustoetuse taotlemise võimaluste tutvustamine). Toimus tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajate infoseminar veebis. Seminaril tagasisidestasime klientide rahulolu-uuringu tulemusi teenuseosutajatele ning andsime ülevaate tööalase rehabilitatsiooni teenuse arendusprojekti seisust ning edasistest plaanidest. Ida-Virumaal toimusid koostöökohtumised rehabilitatsiooniteenust osutavate asutustega. I kvartalis toimus kohtumine Kogemusnõustajate Kojaga, kus arutati kogemusnõustamise koolituse kvaliteedi järelevalve, koolitajate tunnustamise ja kogemusnõustajate kvaliteedi hindamise küsimusi ning toimusid regulaarsed kohtumised Sotsiaalkindlustusametiga töövõime hindamise, tööalase rehabilitatsiooni ning RFK koolitamisega seotud küsimustes. Teenuste tagasiside ja järelevalve Karjääriteenuste soovitusindeks oli I kvartalis 48%. Võrreldes 2020 IV kvartaliga on soovitusindeks tõusnud 2 protsendipunkti. Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale alates märts 2019 kokku 46%. I kvartalis edastas uuringufirma Turu-Uuringute AS töötukassale 2020. aasta lõpus läbiviidud teenuste tagasiside uuringu tulemused. Uuringus küsiti tagasisidet 2020. aasta septembrist kuni novembri lõpuni tööturukoolituse, tööpraktika, tööotsingu töötoa, tööalase rehabilitatsiooni ja tööharjutuse teenuse lõpetanud klientide käest. Küsitlusele vastas 3117 klienti, kellest 94% (2020. I pa: 95%) olid teenusega täiesti või pigem rahul. 96% (2020. I pa: 94%) vastanutest leidsid, et teenus oli neile väga või pigem oluline ja vajalik. Teenuste tiimid analüüsisid lahtiste küsimuste vastuseid ning planeerisid vastavalt parendustegevusi. I kvartalis viidi läbi 86 paikvaatlust, millest puudustega oli 17 (20%). I kvartalis koostatud ja kinnitatud uue juhise „Järelevalvemenetlus tööturuteenuste ja -toetuste nõuete tahtliku rikkumise või selle kahtluse korral“ põhjal teostati koostöös sisuüksustega 7 kontrolli. Ühe teenuseosutaja osas on koostamisel kuriteokaebus (osavõtulehtedel kliendi allkirjade võltsimine) Ida-Virumaa osakonnas viidi läbi teenuste järelevalve piloot, et hinnata koolituskoostööpartnerite kodulehe info muutusi ja järelevalve võimalusi muudetud kodulehe info valguses. Vaided Kokku esitati I kvartalis 1 052 vaiet, millest rahuldati 171, jäeti rahuldamata 561, tagastati 31 ning 289 on menetluses, sh seoses töövõime hindamisega esitati 963 vaiet, millest rahuldati 168 ja 527 jäeti rahuldamata, 12 tagastati ja 256 on menetluses. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.06.2021 3 Joonis 8. Töötukassale esitatud vaided 2018 – 2021 I kv väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.06.2021 4 Registreeritud töötus Eestis Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2021. aasta esimeses kvartalis võrdluses 2020. aasta esimese kvartaliga on toodud tabelis 1. Registreeritud töötud. 2021. aasta esimeses kvartalis oli töötuna registreeritud 56 956 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 8,7%. Võrreldes 2020. aasta esimese kvartaliga on registreeritud töötute arv 50% suurem. Vähenenud töövõimega töötuid oli esimeses kvartalis keskmiselt 12 428 ehk 21,8% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus esimese kvartali jooksul 22 739 ehk 2% rohkem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 2 959 ehk 24% vähem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati esimeses kvartalis 19 295 korral, sh 75% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (eelmise aasta samal perioodil oli vastav osakaal 72%). Esimese kvartali lõpus oli töötuna arvel 57 799 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 8,8%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (14,7%) ning madalaim Jõgevamaal (5,8%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 31.03.2021 seisuga Registreeritud töötute profiil 31.03.2021 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on registreeritud töötute hulgas veidi kasvanud naiste ja noorte osakaal, samuti enam kui aasta töötud olnute (sh eelneva töökogemusteta) osakaal. Vähenenud on riskirühmadesse kuuluvate töötute osakaal. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.06.2021 5 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 31.03.2021 vs 31.03.2020 Töövõime hindamine. Esimese kvartali jooksul määrati vähenenud töövõime 12 320-le inimesele, nendest 8 214-le määrati osaline töövõime ja 4 106-le puuduv töövõime. Esimeses kvartalis oli osalise töövõimega inimesi 60 087 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 36 272. Võrreldes 2020. aasta esimese kvartaliga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 4% ja puuduva töövõimega inimeste arv suurenenud 11%. Hüvitised ja toetused. Esimeses kvartalis määrati töötuskindlustushüvitis 9 300 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta näitajaga 13% rohkem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 41% uutest töötutest ehk 4 protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 527 eurot ehk 9% rohkem kui aasta varem. Töötutoetus määrati esimeses kvartalis 6 857 inimesele, toetusele kvalifitseerus 30% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati esimeses kvartalis 12 632 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 248 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 437 eurot. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga oli osalise ja puuduva töövõimega inimestele makstav töövõimetoetus vastavalt 6% ja 7% kõrgem. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.06.2021 6 2021. aasta esimeses kvartalis arvel olnud töötutest 68% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 18% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 28% (vt joonis 3). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on registreeritud töötute hulgas vähenenud töövõimetoetuse saajate osakaal (28%-lt 22%-le). Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2012 – märts 2021 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati esimeses kvartalis 1 941 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on koondamishüvitise saajate arv 13% väiksem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 065 eurot ehk 3% madalam kui aasta tagasi. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2021. aasta esimeses kvartalis 385 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on sel aastal hüvitise saajaid 19% vähem, keskmine hüvitise suurus on 19% madalam (2 840 eurot). Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2021. aasta esimeses kvartalis keskmiselt 26 056 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on see näitaja vähenenud 2%. Töötasu toetust said 2024 asutust 13 003 töötaja eest. Toetuse kogusummaks oli ca 20,8 miljonit eurot, keskmine toetuse suurus asutuse kohta oli 10 295 eurot. Vakantsid. Esimese kvartali jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 12 402 töökohta, mida on 8% rohkem kui eelmise aasta sama perioodil. Keskmiselt oli esimeses kvartalis ühes kuus vahendada 7 062 töökohta ehk 2% rohkem kui aasta varem. Teenused. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga osalesid tööotsijad aktiivsemalt tööturukoolitusel -osalemisi kuus keskmiselt oli 52% enam kui aasta varem. Töötust ennetavate meetmete kasutamine on võrreldes aastataguse ajaga vähenenud. Tööturukoolitusel osaleti esimeses kvartalis võrreldes aastataguse ajaga 21% vähem, vähenenud on ka tööandja koolitustoetusega eesti keele koolitustel osalemiste arv. Kasvanud on tasemeõppetoetuse saajate arv (20% võrra). väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.06.2021 7 Vähenenud töövõimega tööotsijad osalesid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes rohkem kogemusnõustamisel (keskmine osalemiste arv kuus on 1% enam kui aasta varem). Aktiivsemalt kasutati ka tehnilise abivahendi andmise teenust. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on vähenenud erinevatel palgatoetuste teenustel osalejate arv. Erandiks on alates 2019. aasta jaanuarist pakutav piirkondliku töökoha loomise toetus, mille kasutamine on võrreldes aastataguse ajaga 27% suurem. Nõustamisteenustest on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud võlanõustamistel ja psühholoogilistel nõustamistel osalemine (vastavalt 55% ja 27% võrra), sõltuvusnõustamistel osalemine on vähenenud. Ettevõtluse alustamise toetuse osalejate arv on 18% kõrgem kui aasta varem. Aktiivsemalt kasutati ka karjääriteenuseid – võrreldes aastataguse ajaga on kõige rohkem kasvanud tööotsingu töötubades osalejate arv (56% võrra) ja töötute karjäärinõustamine (29% võrra). Muudel teenustel osalemine on võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga vähenenud. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.06.2021 8 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2021. aasta I kvartalis Eelmise aasta Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest sama periood sama perioodiga jaan.-märts.21 jaan.-märts.20 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 22 739 22 384 355 2% sh vähenenud töövõimega töötud 2 959 3 870 -911 -24% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 19 780 18 514 1 266 7% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 56 956 38 041 18 915 50% sh vähenenud töövõimega töötud 12 428 11 150 1 278 11% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 44 528 26 891 17 637 66% Kuu lõpu seisuga arvel olevate töötute arvelleku mediaankestus 150 118 32 27% Töötuna arveloleku lõpetamised 19 295 16 255 3 040 19% sh vähenenud töövõimega töötud 3 495 3 951 -456 -12% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 15 800 12 304 3 496 28% Tööle rakendunud isikute arv 14 504 11 689 2 815 24% sh vähenenud töövõimega töötud 2 007 2 316 -309 -13% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 12 497 9 373 3 124 33% VABAD TÖÖKOHAD Lisandunud vabad töökohad 12 402 11 509 893 8% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 7 062 6 921 141 2% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) TKHmääramiste arv 9 300 8 218 1 082 13% ...sh esmakordselt 180ks päevaks 3 329 3 156 173 5% ...sh esmakordselt 270ks päevaks 2 104 1 920 184 10% ...sh esmakordselt 360ks päevaks 2 401 2 216 185 8% ...sh jätkamised 1 466 926 540 58% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 41% 37% 4% Keskmine TKH väljamakse saajate arv kuus 21 225 12 326 8 899 72% Keskmine TKHväljamakse suurus kuus 527 484 43 9% Lõppenud TKH-de keskmine kestus 170 148 22 15% TÖÖTUTOETUS (TT) TT märamiste arv 6 857 5 578 1 279 23% TT kvalifikatsioonikoefitsient 30% 25% 5% 20% Keskmine TT saajate arv kuus 11 914 8 396 3 518 42% KOONDAMISHÜVITIS (KH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati KH 1 024 967 57 6% Inimeste arv, kellele määrati KH 1 941 2 222 -281 -13% Keskmine määratud KH suurus 2 065 2 127 -62 -3% MAKSEJÕUETUSHÜVITIS (MJH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati MJH 54 52 2 4% Inimeste arv, kellele määrati MJH 385 474 -89 -19% Keskmine määratud MJH suurus 2 840 3 498 -658 -19% TÖÖVÕIME HINDAMINE Inimeste arv, kellel hinnati vähenenud töövõime 12 320 11 064 1 256 11% …sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 8 214 7 500 714 10% …sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 4 106 3 564 542 15% Uute vähenenud töövõimega inimeste arv 3 963 4 193 -230 -5% ...sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 2 442 2 776 -334 -12% ...sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 1 521 1 417 104 7% Keskmine vähenenud töövõimega inimeste arv kuu lõpu seisuga 96 380 90 516 5 864 6% ...sh keskmine osalise töövõimega inimeste arv 60 087 57 781 2 306 4% ...sh keskmine puuduva töövõimega inimeste arv 36 272 32 735 3 537 11% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) TVT määramiste arv 12 632 11 516 1 116 10% Keskmine TVT väljamakse saajate arv kuus 89 795 83 358 6 437 8% Keskmine TVT väljamakse suurus kuus 323 302 21 7% …sh osalise töövõimega inimestele 248 234 14 6% …sh puuduva töövõimega inimestele 437 410 27 7% SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Keskmine inimeste arv kuus, kelle eest tööandjale sotsiaalmaksu hüvitati 26 056 26 578 -522 -2% Keskmine tööandjate arv kuus, kelletöötajate eest sotsiaalmaksu hüvitati 10 002 9 884 118 1% väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.06.2021 9  Eelmise aasta Aasta algusest sama periood Võrdlus eelmise aasta jaan.-märts.21 jaan.-märts.20 sama perioodiga KOOLITUSED (v.a. töötust ennetavda meetmed)* Koolitused kokku 10 423 6 876 3 547 52% sh: Tööturukoolitus töötutele ja tööotsijatele 10 162 6 552 3 610 55% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötutele ja tööotsijatele 245 305 -60 -20% ….Tööandja koolituskulude hüvitamine 16 19 -3 -16% TÖÖTUST ENNETAVAD MEETMED* Töötust ennetevad meetmed kokku 4 127 4 471 -344 -8% sh: Tööturukoolitus koolituskaardiga töötaatele 1 718 2 181 -463 -21% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele 33 31 2 6% ...Tasemeõppes osalemise toetust 1 645 1 371 274 20% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja eest eesti keele oskuste arendamiseks 584 745 -161 -22% ...Koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras 76 138 -62 -45% ...Koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks 25 4 21 525% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja digioskuste arendamiseks 46 0 46 ERITEENUSED VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTELE* Eriteenused vähenenud tövõimega inimestele kokku 3 909 4 405 -496 -11% sh: Tööalane rehabilitatsioon 2 533 2 823 -290 -10% ...Kaitstud töö 95 155 -60 -39% ...Kogemusnõustamine 146 144 2 1% ...Tuguisikuga töötamine 135 166 -31 -19% ...Töölesõidu toetus 569 724 -155 -21% ...Tehnilise abivahendi andmine 429 391 38 10% ...Töökoha kohandamine 1 1 0 0% PALGATOETUSED* Palgatoetused kokku 4 144 4 913 -769 -16% sh: Palgatoetus 1 646 1 745 -99 -6% ...Minu esimene töökoht 629 683 -54 -8% ...Minu esimene töökoht Eestis 3 5 -2 -40% ...Piirkondlik töökoha loomise toetus 98 77 21 27% ...Alaealise töötamise toetus 1 767 2 403 -636 -26% NÕUSTAMISTEENUSED* Nõustamisteenused kokku 2 201 1 673 528 32% sh: Psühholoogiline nõustamine 1 267 996 271 27% ...Sõltuvusnõustamine 66 118 -52 -44% ...Võlanõustamine 869 559 310 55% ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMISE TOETAMINE* Ettevõtlusega alustamise toetamine kokku 85 104 -19 -18% sh: Ettevõtluse alustamise toetus 40 34 6 18% ...Mentorlus 4 31 -27 -87% ...Täiendkoolitus ettevõtluse alustamise toetuse saajatele 42 39 3 8% KARJÄÄRITEENUSED* Karjääriteenused kokku 11 780 11 190 590 5% sh: Karjäärinõustamine töötutele 2 761 2 139 622 29% ...Karjäärinõustamine noortele 1 940 2 123 -183 -9% ...Karjäärinõustamine töötavatele ja mitteaktiivsetele 1 284 1 290 -6 0% ...Karjääriinfo vahendamine 995 1 040 -45 -4% ...Karjääriinfo vahendamine noortele 3 270 3 618 -348 -10% ...Tööotsingu töötuba 1 531 980 551 56% MUUD TEENUSED* Muud teenused kokku 1 356 1 545 -189 -12% sh: Tööpraktika 544 601 -57 -9% ...Proovitöö 212 314 -102 -32% ...Tööharjutus 185 198 -13 -7% ...Tööklubi 246 251 -5 -2% ...Vabatahtlik töö 100 95 5 5% ...Muu teenus 3 6 -3 -50% ...Eures nõustamine 65 80 -15 -19% * Keskmine teenustel osalemiste arv kuus väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.06.2021 10 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tabel 4. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulud Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 19.11.2020 määrusega nr 87 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2021–20231 2020.a I kv 2021.a I kv 2021 eelarve Muutus (+;-) täitmine 2021.a eelarve täitmine täitmise % võrreldes 2020(%) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 4 155 038 6 634 480 59,7% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 434 330 438 048 0,9% 1.3. Tööharjutus 175 278 75 536 -56,9% 1.4. Palgatoetus 504 942 695 506 37,7% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 395 227 576 876 46,0% 1.6. Muud meetmed 223 237 188 611 -15,5% 1.7. Stipendiumid 387 921 506 058 30,5% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 366 210 266 414 -27,3% Kulud kokku 6 642 183 47 201 777 9 381 529 19,9% 41,2% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 2 396 505 5 299 807 1 367 996 25,8% -42,9% 2.1. Tööturukoolitus 1 449 186 202 337 -86,0% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 621 920 842 024 35,4% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 325 399 323 635 -0,5% 3. Töötasu toetus ja töötasu hüvitis 24 198 903 20 578 284 85,0% 4. Reserv 3 479 125 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 9 038 688 80 179 612 31 327 809 39,1% 246,6% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2021-2023 § 28. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta I kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.06.2021 11  Tööhõiveprogrammi 2021 - 2023 rakendamise aruanne 2021 IV kvartal Teenuste korraldus Karjääriteenused ja mobiilne nõustamine IV kvartalis kinnitas juhatus karjääriteenuste metoodilise juhendi. Detsembris toimus avalik karjääriteenuste uuringu tutvustus koostöös Harnoga. Tutvustati töötukassa tellimusel läbi viidud uuringut “Karjääriteenused Eestis: teel terviklahenduseni” ning Harno tellimusel läbi viidud uuringut “Karjäärispetsialisti koolitusmudel: võimalused, vajadused, lahendused elukestvaks karjääriteadlikkuse kujundamiseks”. Töötukassa karjääriteenuste uuringu soovitusi ja võimalikke järgmisi samme arutati ka karjääriteenuste koostöökogu kohtumisel. IV kvartalis toimus karjäärispetsialistide kutseeksam. 2021. aastal omandasid karjäärispetsialisti kutse osaoskusega karjääriinfo vahendamine 9 karjäärispetsialisti ning karjäärinõustaja osaoskusega 23 karjäärispetsialisti. Oma kutset taastõendas 13 karjäärispetsialisti. Kokku on üle Eesti Töötukassa töötajate hulgas kutsega karjäärispetsialiste 76, mis on 60% kõigist karjäärispetsialistidest. 2021. aastal seoses erinevate COVID-19 piirangute ja kõrgenenud nakkusohuga mobiilseid nõustamisi (MOBI) ei toimunud. 2022. aastal on kavas kutsuda kokku arendusrühm, et ajakohastada MOBI teenuse osutamist. Koondamisjuhtumid IV kvartalis teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest 26 korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 19 ning kokku puudutas koondamine ca 329 töötajat. Tegevuse lõppemine oli põhjuseks 12 korral, ning selle tõttu koondatakse ca 122 töötajat. 4 korral oli põhjuseks töömahu vähenemine ning selle tõttu võib töö kaotada ligikaudu 75 töötajat. IV kvartali kollektiivsed koondamised puudutasid enim Harjumaad (200 töötajat), Ida-Virumaad (67 töötajat). Töötukassa korraldas koondatavatele 28 teavitusüritust. Teavitusüritustel osales kokku ligikaudu 201 töötajat. 2021. aastal teavitasid tööandjad töötukassat koondamisjuhtumistest kokku 90 (2020: 238) korral, neist kollektiivseid koondamisi oli 65 (2020: 204) ning kokku puudutas koondamine ca 1317 (2020: 7500) töötajat. Töötukassa korraldas koondatavatele 65 (2020: 77) teavitusüritust, kus osales kokku 535 (2020: 1477) töötajat. 2021. aasta kollektiivsed koondamised puudutasid enim Harjumaad (794 töötajat), Ida-Virumaad (174), Tartumaad (76). Kõige rohkem kollektiivseid koondamisi oli töötleva tööstuse valdkonnas (396 töötajat), järgnesid majutuse ja toitlustuse valdkond (192) ja hulgi- ja jaekaubandus (136). Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale 2021.aasta IV kvartalis viidi läbi üks üle-Eestiline veebipõhine teavitusüritus tööandjatele teemal „Vahetustega töötamise ja öötöö terviseriskid ja nende ennetusmeetmed“, kus osales 297 inimest. Grupinõustamisi töökollektiivides viidi läbi kolmekümnel korral ja individuaalnõustamisi 31 korral. 2021. aasta jooksul viidi ellu 4 üle-eestilist teavitusüritust tööandjatele. Individuaalseid nõustamisi viidi läbi 76 tööandjale ja ettevõttepõhiseid grupinõustamisi viidi läbi 68 ettevõttele. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 1 IV kvartalis valmistasime ette pilootprojekti „Eksperdi kaasamine töökoha hindamisel“ II osa, mille raames saavad eksperti endale appi tellida nüüd juba 7 maakonna juhtumikorraldajad. Käivitasime kaitstud töö teenuse osutamise toetatud töötamise metoodikal põhineva pilootprojekti Rapla maakonnas. Pilootprojekt kestab 12 kuud, mille järel analüüsime projekti tulemusi ja koostame ettepanekud kaitstud töö teenuse mudeli uuendamiseks. Töövõime hindamine IV kvartalis tegime ettevalmistusi uute töövõime hindamise lepingupartnerite lepinguperioodiks ja sõlmisime hankelepingud 6 uue partneriga. IV kvartalis osalesime Sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa vahelises koostöökomisjonis seoses RFK põhisele puude tuvastamisele üleminekuga. Vaimse tervise valdkonna piirangute analüüsi tegevustest viidi IV kvartalis läbi töövõime hindamise eksperdihinnangute kvaliteedi analüüs psühhiaatria eriala ekspertarstide poolt, osaleti Sotsiaalministeeriumi juhtgrupi koosolekutel ning viidi läbi töötukassasisese töögrupi arutelud erinevate uuringuküsitluste tulemuste rakendamise võimalikkuse ja vajalikkuse osas. Toimus kohtumine Söömishäirete Liidu esindajatega töövõime hindamise kitsaskohtade aruteluks ning koostöökohtumine Eesti Puuetega Inimeste Kojas aasta tulemuste ülevaatamiseks. EURES EURES teenuse raames korraldati Teamsi keskkonnas 15 e-töötuba. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamistel osaleti 2021. aasta IV kvartalis 245 korral, neist individuaalsel nõustamisel 79 töötut/tööotsijat ja EURES e-töötoas – 166 töötut/tööotsijat. EURES töötajad vastasid 181 päringule. Kokku osutati EURES teenust 484 tööotsijale. EURES töötajad jagasid teavet/nõustasid 263 tööandjat välistööjõu värbamise küsimustes, avaldati töötukassa kaudu 63 tööpakkumist mujalt Euroopast (kokku 415 töökohta) ja 112 tööpakkumist Eesti tööandjatelt (kokku 672 töökohta) olid avaldatud muu Euroopa riigi tööturuasutuse andmebaasis. Erinevate töövahendusprojektide raames tööandjatele oli edastatud 33 sobiva kandidaadi CV. Oktoobris korraldati Euroopa tööotsijatele veebiseminar „Living and Working in Estonia“, kus tutvustasime töötamisvõimalusi Eestis. 27.10.21 korraldas EURES üle-euroopalist online messi „Estonian Day“, mille eesmärk oli viia kokku Eesti tööandjaid ja tööotsijaid üle Euroopa ning lisaks tutvustada üldisemalt töötamisvõimalusi Eestis. Ürituse päeval messilehte külastati 4259 korral. 2021. aastal kokku korraldas EURES 61 töötuba, kus tutvustati töötamise võimalusi Euroopas ning huvilistele pakuti individuaalset nõustamist. EURES grupi- ja individuaalsel nõustamisel osaleti kokku 1138 korral, millest individuaalnõustamisi viidi läbi 496 korral. Erinevate töötukassa teenuste raames jagati teavet EURES teenustest ja töötamisvõimalustest Euroopas kokku 2612 töötule/tööotsijale Koostöö koolituskaardi, kogemusnõustamise, tööalase rehabilitatsiooni ja arengutreeningu partneritega väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 2 IV kvartalis lõpetati koostöö 32 koolituskaardi partneriga, kellest 29 koolitajal puudus kehtiv majandustegevusteade. 2021. aasta lõpu seisuga on töötukassal 635 täienduskoolitusasutuse pidajast koolituskaardi partnerit. 2021. aasta lõpu seisuga on kinnitatud koostööpartneriks 24 arengutreeneri teenuse osutajat. Alustasime koostööd viie uue kogemusnõustamise teenuse pakkujaga (MTÜ Terviselaegas; Osaühing PROMELAUKS; Fööniks konsultatsioon OÜ; Loosline OÜ; Keha Ja Meele Tasakaal OÜ) ja ühe tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajaga (Herbert Masingu Kool). Koostöö lõpetati kahe teenuseosutajaga: Start Grupp OÜga seoses rehabilitatsiooni tegevusloa kehtivuse lõppemisega ja kogemusnõustamise teenuse pakkujaga FIE Peeter Teder tema enda soovil. IV kvartalis toimus kaks kogemusnõustamise teenuse osutajate partnerlusseminari, kus jagati head praktikat ja arutati teenuse osutamisega seotud väljakutseid. Viisime läbi ka kaks partnerlusseminari rehabilitatsiooniteenuse osutajatele, kus tutvustasime teenuse kvaliteedi hindamise tagasisidet ning tööalase rehabilitatsiooni teenuse RFK põhiseks viimise arendusprojekti järgnevaid samme. Teenuseosutajad arutlesid, millised on võimalused viia teenus töökesksemaks. Koostöö tööandjate, partnerite ja huvipooltega IV kvartalis jätkus koostöö Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga (edaspidi EKKA), kes hindab alates 2019. aasta oktoobrist töötukassa koolituskaardi partnerite täienduskoolituse läbiviimise, õppekavade ja teabe avalikustamisega seatud nõuete vastavust täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) ja täienduskoolituse standardi nõuetele. 2021. aastal peatasime EKKA negatiivse otsuse alusel kuni puuduste kõrvaldamiseni koostöö kokku kahe koolitajaga. Tervise ja tööministri käskkiri nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ raames toimusid ettevalmistavad tegevused digioskuste arendamise seminarisarja korraldamiseks, sh töötutele näidisõppekava tellimine, kes soovivad alustada tegevust ettevõtjana IT valdkonnas. Ettevalmistamise protsessi käigus kohtusime erinevate ministeeriumite esindajatega, et välistada tegevuste dubleerimist IKT oskuste pakkumisel. Korraldati kohtumised Masinatööstuse Liidu ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu esindajatega, et mõista sektori vajadusi seoses COVID pandeemiast tingitud mõjutustega ja milliseid oskusi tuleks seminaride kaudu elanikkonnale tutvustada. Alates novembrist osaleb töötukassa Avalike Teenuste Arendusprogrammis, kus püüame luua oskuste arendamise navigaatorit, mis toetab inimest endale vajaliku teenuse leidmisel. Teenuste disainmõtlemise arendamise programmis osalemine annab praktilised oskused ja teadmised avalike teenuste korraldamise ja arendamise osas, oskame disainida teenuseid tulemuslikumalt võttes arvesse sihtrühma vajadusi. Aruandlusperioodil jätkus koostöö Sotsiaalkindlustusametiga, kes kontrollis kogemusnõustaja koolituste vastavust sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrusega nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ kehtestatud mahtudele, sisule ning õppe lõpetamise tingimustele kogemusnõustajaid koolitavates täienduskoolitusasutustes. Järelevalve algatati 6 koolituskaardi partneri tegevuse kohta, kus koolituse läbiviimise alane teave kodulehel erines määruses sätestatust. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 3 Maakondlike osakondade tööandjate konsultandid korraldasid IV kvartalis 22 koostöökohtumist, kus osales 85 inimest. Korraldati 11 teabepäeva (sh 9 virtuaalset), kus osales üle 238 inimese ja 6 ümarlauda, kus osales üle 157 inimese. Toimus 13 tööandja tutvustust/ külastust meie enda töötajatele, kus osales kokku 250 inimest. Tutvuti järgmiste tööandjatega - Pärsti Pansionaat, Tere AS, As Oskar LT, Bed Factory Sweden, Stell Eesti AS, Maxima Eesti OÜ, Finnair Business Services, Tarmetec, SOL Baltics, Paloma Papp, AS Hansabuss, Casemet OÜ. Lisaks viidi läbi 23 tööandja tutvustust klientidele, kus osales 194 inimest (tööandjateks AS Medical Pharmacy Group, Incap Electronics Estonia OÜ, Saaremaa Lihatööstus AS, Müügimeistrite AS, Moonstar OÜ, Paloma Papp, Orkla Eesti AS (Kalev), Swappie, NailStar, Võru Tarbijate Ühistu, Maxima Eesti OÜ, Silen OÜ, Olerex, Elisa, OÜ EKOY Elektroonika, Ramirent, Humanlink Estonia, HR Agency, Itella, SOL Baltics, M ja P Nurst, Hiiumaa Köök ja Pagar) ning 34 värbamispäeva, kus osales 345 inimest. Vahendati 1 311 koostööpartnerite tööpakkumist (vabu töökohti 2 483) ning nende tööpakkumiste hulgast 14 korral viidi läbi personaliotsingut. Proovitööl osalesid inimesed 261 korral ning tööpraktikal 25 korral. Lisaks sõlmiti 49 palgatoetuse lepingut, 2 tugiisiku lepingut, 3 abivahendi lepingut ning väljastati 2 koolitustoetuse kinnituskirja. Sõlmiti 1 koostööleping AS Viru Keemia Grupiga. 2021. a lõpu seisuga on Eesti Töötukassal kokku 60 koostöölepingu partnerit. Teenuste tagasiside ja järelevalve Karjääriteenuste soovitusindeks oli IV kvartalis 52%. Võrreldes 2021 III kvartaliga on soovitusindeks langenud 4 protsendipunkti. Soovitusindeks karjääriteenuste kohta on kogu vastamisperioodi peale alates märts 2019 kokku 48%. IV kvartalis viidi läbi 173 paikvaatlust. Neist oli puudustega 22, sh olulise mõjuga puudustega 4. Kõige enam oli puudustega paikvaatlusi koolitustoetuse (12) ja tööturukoolituse (6) osas. 2021. aastal kokku viidi läbi 479 (2020: 634) paikvaatlust. IV kvartalis koostasime kolm teenuse järelevalve juhtumi kokkuvõtet ja esitasime ühe kuriteoteate. Vaided Kokku esitati 2021. aastal 3 585 (2020: 2665) vaiet, millest rahuldati 635, jäeti rahuldamata 2 729, tagastati 203 ning 18 on menetluses, sh seoses töövõime hindamisega esitati kokku 3 195 vaiet, millest rahuldati 601 ja 2 508 jäeti rahuldamata, 71 tagastati ja 15 on menetluses. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 4 Joonis 8. Töötukassale esitatud vaided aastate lõikes 2018 – 2021 väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 5 Registreeritud töötus Eestis Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2021. aastal võrdluses 2020. aastaga on toodud tabelis 1. Registreeritud töötud. 2021. aastal oli töötuna registreeritud 49 811 inimest (kuu lõpu seisude keskmine), mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 7,6%. Võrreldes 2020. aastaga on keskmine registreeritud töötute arv 6% suurem. Vähenenud töövõimega töötuid oli 2021. aastal keskmiselt 11 802 ehk 23,7% registreeritud töötutest. Uusi registreeritud töötuid lisandus 2021. aasta jooksul 75 460 ehk 22% vähem kui aasta tagasi, sh vähenenud töövõimega uusi töötuid lisandus 13 671 ehk 14% vähem kui aasta tagasi. Töötuna arvelolek lõpetati 2021. aastal 84 952 korral, sh 74,2% juhtudest lõpetati arvelolek seoses tööle asumisega (2020. aastal oli vastav osakaal 73,9%). 2021. aasta lõpus oli töötuna arvel 44 124 inimest ning registreeritud töötuse määr oli 6,7%. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal (10,8%) ning madalaim Hiiumaal (3,6%) (vt joonis 1). Joonis 1. Registreeritud töötus maakonniti 31.12.2021 seisuga Registreeritud töötute profiil 31.12.2021 seisuga on toodud joonisel 2. Aastases võrdluses on märkimisväärselt kasvanud enam kui aasta töötud olnute (sh eelneva töökogemusteta) osakaal ning riskirühmadesse kuuluvate töötute osakaal. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 6 *Ametialane jaotus on leitud eelneva töökogemusega töötute põhjal. Joonis 2. Töötute profiil: 31.12.2021 vs 31.12.2020 Töövõime hindamine. 2021. aastal määrati vähenenud töövõime 40 719-le inimesele, nendest 26 741-le määrati osaline töövõime ja 13 978-le puuduv töövõime. 2021. aastal oli osalise töövõimega inimesi 60 440 (kuu lõpu seisude keskmine) ja puuduva töövõimega 37 047. Võrreldes 2020. aastaga on osalise töövõimega inimeste arv suurenenud 3% ja puuduva töövõimega inimeste arv suurenenud 10%. Hüvitised ja toetused. 2021. aastal määrati töötuskindlustushüvitis 27 726 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta näitajaga 35% vähem. Töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerus 37% uutest töötutest ehk 7 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Keskmine töötuskindlustushüvitise suurus kuus oli 537 eurot ehk 5% rohkem kui aasta varem. Töötutoetus määrati 2021. aastal 25 558 inimesele, toetusele kvalifitseerus 34% uutest töötutest. Töövõimetoetus määrati 2021. aastal 42 365 inimesele. Keskmine toetuse suurus osalise töövõimega inimesele oli 254 eurot ja puuduva töövõimega inimesele 449 eurot. Võrreldes 2020. aastaga oli nii osalise kui ka puuduva töövõimega inimestele makstav keskmine töövõimetoetus 3% kõrgem. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 7 2021. aastal arvel olnud töötutest 65% said kas hüvitist või toetust (töötutoetust või töövõimetoetust), sh töötutoetust sai keskmiselt 19% ning töötuskindlustushüvitist keskmiselt 30% (vt joonis 3). Võrreldes 2020. aastaga on registreeritud töötute hulgas vähenenud töövõimetoetuse saajate osakaal (24%-lt 23%-le) ning kasvanud on töötushüvitiste ja toetusteta registreeritud töötute osakaal (28%-lt 35%-le). Joonis 3. Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saamise järgi jaanuar 2012 – detsember 2021 Kindlustushüvitis koondamise korral määrati 2021. aastal 5 924 inimesele. Võrreldes 2020. aastaga on koondamishüvitise saajate arv 53% väiksem. Koondamishüvitise keskmine suurus oli 2 123 eurot ehk 4% kõrgem kui aasta tagasi. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 2021. aastal 1 237 inimesele. Võrreldes 2020. aastaga on sel aastal hüvitise saajaid 49% vähem, keskmine hüvitise suurus on 14% madalam (2 912 eurot). Sotsiaalmaksu vähenenud töövõimega töötajate eest hüvitati 2021. aastal keskmiselt 25 864 inimese eest kuus. Võrreldes eelmise aastaga on see näitaja vähenenud 2%. Töötasu toetust said 2029 asutust 13 400 töötaja eest. Toetuse kogusummaks oli ca 21,3 miljonit eurot, keskmine toetuse suurus asutuse kohta oli 10 483 eurot. Töötasu hüvitis. 2021. aastal maksti töötasu hüvitist märtsi, aprilli ja mai töötamise eest. Kokku said töötasu hüvitist 6 178 asutuse 41 024 töötajat, sealhulgas 19% töötajatest said hüvitist ühe kuu eest, 41% kahe kuu eest ning 40% kolme kuu eest. Füüsilisest isikust ettevõtjad moodustasid hüvitise saajatest veidi vähem kui 1%. Kuude lõikes oli märtsi ja aprilli eest hüvitise saajate arv pea kaks korda suurem kui mai eest hüvitise saajate arv (märtsi eest said hüvitist 35 044 töötajat, aprilli eest 36 440 töötajat ning mai eest 18 994 töötajat). 2021. aastal makstud töötasu hüvitiste keskmine suurus oli 589,7 eurot. Hüvitiste kogukulu koos töötukassa poolt brutosumma pealt tasutud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega oli ca 71 miljonit eurot. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 8 Vakantsid. 2021. aastal lisandus töötukassale vahendamiseks 72 785 töökohta, mida on 45% rohkem kui aasta varem. Keskmiselt oli 2021. aastal ühes kuus vahendada 11 551 töökohta ehk 48% rohkem kui aasta varem. Teenused. 2021. aastal osalesid tööotsijad aktiivsemalt tööturukoolitusel, kus osalemisi kuus keskmiselt oli 20% enam kui aasta varem. Töötust ennetavate meetmete kasutamine on võrreldes aastataguse ajaga kokkuvõttes veidi suurenenud (8% võrra). Töötavatele inimestele mõeldud tööturukoolitusel osaleti 2021. aastal võrreldes aastataguse ajaga siiski 17% vähem, vähenenud on ka tööandja koolitustoetusega eesti keele koolitustel osalemiste arv. Samas on kasvanud kvalifikatsiooni saamise toetamise saajate arv (26% võrra) ning tasemeõppetoetuse saajate arv (11% võrra). Käesoleva aasta alguses lisandus töötust ennetavate meetmete hulka koolitustoetus tööandjale töötaja digioskuste arendamiseks, kus 2021. aastal on osaletud kuus keskmiselt 313 korral. Vähenenud töövõimega tööotsijad osalesid 2020. aastaga võrreldes rohkem kogemusnõustamisel (keskmine osalemiste arv kuus on 12% enam kui aasta varem). Aktiivsemalt kasutati ka tehnilise abivahendi andmise teenust. Palgatoetusega tööle asunud inimeste arv on 2021. aastal mõnevõrra suurem kui möödunud aastal. Võrreldes 2020. aastaga on 29% võrra vähenenud alaealise töötamise toetuse saajate arv. Nõustamisteenustest on võrreldes aastataguse ajaga kasvanud võlanõustamistel ja psühholoogilistel nõustamistel osalemine (vastavalt 26% ja 15% võrra), sõltuvusnõustamistel osalemine on vähenenud. Ettevõtluse alustamise toetuse osalejate arv on 58% kõrgem kui aasta varem. Aktiivsemalt kasutati ka karjääriteenuseid – võrreldes aastataguse ajaga on kõige rohkem kasvanud tööotsingu töötubades osalejate arv (41% võrra), karjääriinfo vahendamisel noortele osalejate arv (44% võrra) ja karjäärinõustamisel noortele osalejate arv (15% võrra). Muudel teenustel osalemine on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 14% võrra. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 9 Tabel 1. Eesti Töötukassa tegevust iseloomustavad põhinäitajad 2021. aastal Eelmise aasta Võrdlus eelmise aasta Aasta algusest sama periood sama perioodiga jaan.-dets.21 jaan.-dets.20 REGISTREERITUD TÖÖTUD Uute registreeritud töötute arv 75 460 96 330 -20 870 -22% sh vähenenud töövõimega töötud 13 671 15 835 -2 164 -14% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 61 789 80 495 -18 706 -23% Keskmine registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga 49 811 47 163 2 648 6% sh vähenenud töövõimega töötud 11 802 11 919 -117 -1% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 38 009 35 244 2 766 8% Kuu lõpu seisuga arvel olevate töötute arvelleku mediaankestus 172 124 48 39% Töötuna arveloleku lõpetamised 84 952 77 168 7 784 10% sh vähenenud töövõimega töötud 17 426 16 264 1 162 7% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 67 526 60 904 6 622 11% Tööle rakendunud isikute arv 63 032 57 057 5 975 10% sh vähenenud töövõimega töötud 10 856 10 158 698 7% sh töötute arv, kelle töövõime ei ole vähenenud 52 176 46 899 5 277 11% VABAD TÖÖKOHAD Lisandunud vabad töökohad 72 785 50 103 22 682 45% Vabade töökohtade keskmine arv kuus 11 551 7 810 3 741 48% TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITIS (TKH) TKHmääramiste arv 27 726 42 781 -15 055 -35% ...sh esmakordselt 180ks päevaks 9 823 15 558 -5 735 -37% ...sh esmakordselt 270ks päevaks 5 970 10 364 -4 394 -42% ...sh esmakordselt 360ks päevaks 7 190 11 956 -4 766 -40% ...sh jätkamised 4 743 4 903 -160 -3% TKH kvalifikatsioonikoefitsient 37% 44% -7% Keskmine TKH väljamakse saajate arv kuus 17 027 17 489 -462 -3% Keskmine TKHväljamakse suurus kuus 537 512 25 5% Lõppenud TKH-de keskmine kestus 178 145 33 23% TÖÖTUTOETUS (TT) TT märamiste arv 25 558 25 517 41 0% TT kvalifikatsioonikoefitsient 34% 26% 8% 31% Keskmine TT saajate arv kuus 10 130 8 810 1 320 15% KOONDAMISHÜVITIS (KH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati KH 2 594 3 799 -1 205 -32% Inimeste arv, kellele määrati KH 5 924 12 633 -6 709 -53% Keskmine määratud KH suurus 2 123 2 033 89 4% MAKSEJÕUETUSHÜVITIS (MJH) Asutuste arv, kelle töötajatele määrati MJH 175 229 -54 -24% Inimeste arv, kellele määrati MJH 1 237 2 423 -1 186 -49% Keskmine määratud MJH suurus 2 912 3 367 -456 -14% TÖÖVÕIME HINDAMINE Inimeste arv, kellel hinnati vähenenud töövõime 40 719 35 666 5 053 14% …sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 26 741 23 666 3 075 13% …sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 13 978 12 000 1 978 16% Uute vähenenud töövõimega inimeste arv 13 308 13 084 224 2% ...sh inimeste arv, kellel hinnati osaline töövõime 8 293 8 480 -187 -2% ...sh inimeste arv, kellel hinnati puuduv töövõime 5 015 4 604 411 9% Keskmine vähenenud töövõimega inimeste arv kuu lõpu seisuga 97 487 92 616 4 871 5% ...sh keskmine osalise töövõimega inimeste arv 60 440 58 832 1 608 3% ...sh keskmine puuduva töövõimega inimeste arv 37 047 33 784 3 264 10% TÖÖVÕIMETOETUS (TVT) TVT määramiste arv 42 365 37 758 4 607 12% Keskmine TVT väljamakse saajate arv kuus 91 333 86 165 5 169 6% Keskmine TVT väljamakse suurus kuus 332 320 12 4% …sh osalise töövõimega inimestele 254 248 6 3% …sh puuduva töövõimega inimestele 449 435 13 3% SOTSIAALMAKSU HÜVITAMINE VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA TÖÖTAJA EEST Keskmine inimeste arv kuus, kelle eest tööandjale sotsiaalmaksu hüvitati 25 864 26 437 -573 -2% Keskmine tööandjate arv kuus, kelletöötajate eest sotsiaalmaksu hüvitati 10 038 9 972 67 1% väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 10  Eelmise aasta Aasta algusest sama periood Võrdlus eelmise aasta jaan.-dets.21 jaan.-dets.20 sama perioodiga KOOLITUSED (v.a. töötust ennetavda meetmed)* Koolitused kokku 9 103 7 668 1 435 19% sh: Tööturukoolitus töötutele ja tööotsijatele 8 754 7 268 1 486 20% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötutele ja tööotsijatele 337 382 -45 -12% ….Tööandja koolituskulude hüvitamine 12 19 -6 -33% TÖÖTUST ENNETAVAD MEETMED* Töötust ennetevad meetmed kokku 4 234 3 903 332 8% sh: Tööturukoolitus koolituskaardiga töötaatele 1 425 1 716 -291 -17% ...Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele 38 30 8 26% ...Tasemeõppes osalemise toetust 1 680 1 394 286 21% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja eest eesti keele oskuste 633 647 -15 -2% arendamiseks ...Koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras 131 107 24 23% ...Koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks 15 9 6 65% ...Koolitustoetus tööandjale töötaja digioskuste arendamiseks 313 0 313 ERITEENUSED VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA INIMESTELE* Eriteenused vähenenud tövõimega inimestele kokku 4 154 4 110 45 1% sh: Tööalane rehabilitatsioon 2 636 2 601 35 1% ...Kaitstud töö 103 130 -27 -21% ...Kogemusnõustamine 150 134 16 12% ...Tuguisikuga töötamine 134 148 -13 -9% ...Töölesõidu toetus 683 696 -12 -2% ...Tehnilise abivahendi andmine 447 400 47 12% ...Töökoha kohandamine 1 1 0 0% PALGATOETUSED* Palgatoetused kokku 3 328 3 030 298 10% sh: Palgatoetus 2 076 1 657 419 25% ...Minu esimene töökoht 699 641 58 9% ...Minu esimene töökoht Eestis 6 5 1 11% ...Piirkondlik töökoha loomise toetus 95 88 8 9% ...Alaealise töötamise toetus 452 639 -187 -29% NÕUSTAMISTEENUSED* Nõustamisteenused kokku 1 773 1 525 249 16% sh: Psühholoogiline nõustamine 1 084 942 142 15% ...Sõltuvusnõustamine 69 90 -21 -23% ...Võlanõustamine 620 493 127 26% ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMISE TOETAMINE* Ettevõtlusega alustamise toetamine kokku 84 78 6 8% sh: Ettevõtluse alustamise toetus 51 32 19 58% ...Mentorlus 3 12 -9 -75% ...Täiendkoolitus ettevõtluse alustamise toetuse saajatele 31 34 -3 -10% KARJÄÄRITEENUSED* Karjääriteenused kokku 10 780 9 213 1 567 17% sh: Karjäärinõustamine töötutele 2 578 2 618 -39 -1% ...Karjäärinõustamine noortele 1 425 1 240 184 15% ...Karjäärinõustamine töötavatele ja mitteaktiivsetele 1 307 1 261 46 4% ...Karjääriinfo vahendamine 877 881 -4 0% ...Karjääriinfo vahendamine noortele 3 233 2 251 983 44% ...Tööotsingu töötuba 1 360 963 397 41% MUUD TEENUSED* Muud teenused kokku 1 262 1 475 -214 -14% sh: Mobiilsustoetus 1 0 1 …Tööpraktika 487 563 -77 -14% ...Proovitöö 238 289 -50 -17% ...Tööharjutus 141 186 -45 -24% ...Tööklubi 203 282 -79 -28% ...Vabatahtlik töö 103 78 26 33% ...Muu teenus 3 3 0 -11% ...Eures nõustamine 86 75 11 15% * Keskmine teenustel osalemiste arv kuus väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 11 Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali eelarve ja selle täitmine Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kulu Vabariigi Valituse 19.11.2020 määrusega nr 87 kinnitatud Tööhõiveprogramm 2021–20231 2021 2021.a eelarve Muutus (+;-) 2020.a kulud 2021.a eelarve kulud täitmise % võrreldes 2020(% ) 1. Tööturuteenused ja -toetused 1.1. Tööturukoolitus 20 070 388 24 081 792 20,0% 1.2. Tööpraktika juhendamistasu 1 797 532 1 588 336 -11,6% 1.3. Tööharjutus 649 090 476 112 -26,6% 1.4. Palgatoetus 2 149 121 4 074 698 89,6% 1.5. Ettevõtluse alustamise toetus (EVAT) 1 434 003 3 132 011 118,4% 1.6. Muud meetmed 827 201 811 612 -1,9% 1.7. Stipendiumid 1 695 593 1 838 867 8,4% 1.8. Sõidu- ja majutustoetus 1 435 652 1 119 957 -22,0% Kulud kokku 30 058 580 47 201 777 37 123 385 78,6% 23,5% 2. Tööturuteenused ja -toetused (töötust ennetavad meetmed) 7 362 566 5 299 807 4 618 551 87,1% -37,3% 2.1. Tööturukoolitus 3 784 497 321 794 -91,5% 2.2. Tasemeõppes osalemise toetus 2 404 030 2 418 824 0,6% 2.3. Koolitustoetus tööandjale 1 174 039 1 877 933 60,0% 3. Töötasu toetus ja töötasu hüvitis 255 926 062 124 133 115 92 351 823 74,4% -63,9% 4. Reserv 3 479 125 0 0,0% Tööhõiveprogramm kokku 293 347 208 180 113 824 134 093 759 74,4% -54,3% 1 Tabel esitatakse Sotsiaalministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 vastuvõetud Tööhõiveprogramm 2021-2023 § 28. väljavõte Eesti Töötukassa 2021. aasta IV kvartali majandustegevuse aruandest, nõukogus teadmiseks võetud 11.03.2022 12