dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Sotsiaalministeerium · 23. märts 2022
Viit
1.2-3/1114-1
Registreeritud
23. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2022
Vastutaja
Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
31. märts 2022

Failid

  • 📎1-1-14-562-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_562_SE_kohta (5).asice308 KB
  • 📎22-00646-2.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0324 - Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 23.3.2022 resolutsioonile. Osapooled: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 07.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1abb61fc-313c-4cf8-89f8-a7e0510ad6d8 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1abb61fc-313c-4cf8-89f8-a7e0510ad6d8?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 22.03.2022 / 1-1/14-562; Riigikantselei / 22.03.2022 / 2-5/22-00646 Resolutsiooni teema: Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun Sotsiaalministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 07.04.2022 Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 31.03.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 14.4.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0324. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 23.03.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Vabariigi Valitsus .03.2022 nr 1-1/14-562/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi k.a 22. märtsil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Seletuskiri Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev ettepanek tulumaksuseaduse muutmiseks on kantud vajadusest Eesti maksusüsteemi kaasajastada ning tulumaksu määrade osas arvestada eriti viimastel kuudel kiirenevas tempos toimunud muutustega ellukalliduse osas. Esiteks, eelnõu suurendab tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni. Senine tulumaksuvaba miinimum 500 eurot on liiga madal ning tulumaksu maksmise kohustus tekib ka näiteks alampalga saajatel. Riigikogu on pidanud eraldi käsitlema keskmise pensioni saajate tulumaksukohustusest vabastamise küsimust. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on ebaõiglaselt madala maksuvaba tulu tõstmist selles Riigikogu koosseisus taotlenud kahel korral. Peame seda jätkuvalt ülioluliseks otsuseks nii madalama sissetulekuga leibkondade toimetuleku kui ka Eesti tööinimeste väärikuse seisukohast. Riik ei peaks tulumaksu koguma inimestelt, kelle sissetulek on võrdne alampalgaga. On selge, et Eesti inimeste sissetulekute suurenedes ning kasvavate hindade tingimustes peab ajakohastama ka tulumaksu arvestamise aluseid. Vastasel juhul jõuame lähiaastatel olukorda, kus tulumaksuvaba miinimumi tuleb tõsta märksa suurema astmega. Sellele tuleb maksusüsteemi ennustatavuse põhimõtet ning ka ühiskonna ootusi silmas pidades eelistada pigem järkjärgulisi ning ajakohaseid maksukorralduse muudatusi. Teiseks, antud eelnõu tõstab sissetuleku piiri, millest alates hakkab maksuvaba tulu vastavalt arvutusvalemile vähenema. Hetkel kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt hakkab tulumaksu vaba osa vähenema 14 400 eurosest ehk 1200 eurosest kuusissetulekust alates. Eelnõu kohaselt hakkab tulumaksu vaba osa vähenema 2000 eurosest kuusissetulekust ehk siis 24 000 eurosest aastasissetulekust ning samuti on välja pakutud senisest laugem vähenemise tempo. Kui hetkel kehtivas seaduses on 25 200 eurose aastasissetuleku juures maksuvaba tulu null, siis eelnõu kohaselt on maksuvaba tulu null 3180 eurose kuusissetuleku ehk 38 160 eurose aastasissetuleku juures. Maksuvaba tulu arvestuse muutus on tingitud samuti muutustest nii hindades kui palgatasemes. Näiteks on käesolevaks aastaks juba ka õpetajate ning haiglaõdede palgatase selline, et nende ühiskonnale ülimalt vajalike elukutsete esindajad peavad maksma kõrgemat maksumäära. Maksusüsteemi muutmine annaks keskmist sissetulekut teenivale õpetajale aastas ligi 1000 eurot, mis jääks õpetajatele kätte. Ka Covid-kriisis suure koormuse ja nakkusohu tingimustes töötanud õdede ja ämmaemandate keskmine palgatase tähendab, et nende aastane sissetulek suureneks muudatuse tulemusel üle 1000 euro. Eelnõuga ette nähtavad muudatused aitaksid eelkõige keskklassi leibkondadel toime tulla väga kiires tempos kasvavate hindadega ning aitaksid peredel vältida vajadust toimetuleku tagamiseks toetust küsida. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tõsta maksuvaba tulu alampalgani ning kergitada maksuvaba tulu vähenemise vahemikku, et viia see kooskõlla tööturul toimunud palgakasvuga. Maksuvaba tulu kasv parandab madalapalgaliste toimetulekut, suurendab motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendab koormust sotsiaalsüsteemile. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse tulumaksuseaduse paragrahvis 23 sätestatud maksuvaba tulu suurust tõstes selle 6000 eurolt 7848 euroni. Piiri, kust hakkab maksuvaba tulu vähenema, kergitatakse 24000 euroni aastas. Maksuvaba tulu ei saa maha arvata inimesed, kelle aasta sissetulek ületab 38160 eurot. Kehtiva seaduse järgi väheneb maksuvaba tulu inimestel, kelle aasta sissetulek on suurem 14400 eurot. Inimesed, kelle sissetulek ületab 25200 eurot aastas, maksuvaba tulu maha arvata ei saa. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse paragrahvis 42 sätestatud igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvatava summa arvutamise valemit, viies selle kooskõlla maksuvaba tulu suuruse tõusuga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Maksuvaba tulu suurenemine 6000 eurolt aastas 7848 euroni ning maksuvaba tulu vähenemise vahemiku tõstmine vähendab füüsilise isiku tulumaksu laekumist ning suurendab tarbimismaksude laekumist, kuna osa täiendavast sissetulekust kulutatakse. Esialgse hinnangu põhjal muudatuse mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 2023. aastal ligikaudu 247 mln eurot. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud on IT-süsteemides tehtavad muudatused, näiteks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemis või raamatupidamisettevõtetel. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta Rahandusministri määrust 29.11.2010 nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2023. ___________________________________________________________________________ Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 22. märtsil 2022. Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid SDE fraktsiooni esimees Riigikogu liige EELNÕU Tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 7848 eurot, arvestades lõiget 2. (2) Kui tulu on suurem kui 24 000 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 7848 – 7848 / 14 160 × (tulu summa – 24 000). Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null ja suurem kui 7848.“; 2) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt: 654 – 654 / 1180 × (väljamakse – 2000). Nimetatud summa ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 654. Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1. jaanuaril 2023. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 22. märtsil 2022. Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid SDE fraktsiooni esimees Riigikogu liige Seletuskiri Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev ettepanek tulumaksuseaduse muutmiseks on kantud vajadusest Eesti maksusüsteemi kaasajastada ning tulumaksu määrade osas arvestada eriti viimastel kuudel kiirenevas tempos toimunud muutustega ellukalliduse osas. Esiteks, eelnõu suurendab tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni. Senine tulumaksuvaba miinimum 500 eurot on liiga madal ning tulumaksu maksmise kohustus tekib ka näiteks alampalga saajatel. Riigikogu on pidanud eraldi käsitlema keskmise pensioni saajate tulumaksukohustusest vabastamise küsimust. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on ebaõiglaselt madala maksuvaba tulu tõstmist selles Riigikogu koosseisus taotlenud kahel korral. Peame seda jätkuvalt ülioluliseks otsuseks nii madalama sissetulekuga leibkondade toimetuleku kui ka Eesti tööinimeste väärikuse seisukohast. Riik ei peaks tulumaksu koguma inimestelt, kelle sissetulek on võrdne alampalgaga. On selge, et Eesti inimeste sissetulekute suurenedes ning kasvavate hindade tingimustes peab ajakohastama ka tulumaksu arvestamise aluseid. Vastasel juhul jõuame lähiaastatel olukorda, kus tulumaksuvaba miinimumi tuleb tõsta märksa suurema astmega. Sellele tuleb maksusüsteemi ennustatavuse põhimõtet ning ka ühiskonna ootusi silmas pidades eelistada pigem järkjärgulisi ning ajakohaseid maksukorralduse muudatusi. Teiseks, antud eelnõu tõstab sissetuleku piiri, millest alates hakkab maksuvaba tulu vastavalt arvutusvalemile vähenema. Hetkel kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt hakkab tulumaksu vaba osa vähenema 14 400 eurosest ehk 1200 eurosest kuusissetulekust alates. Eelnõu kohaselt hakkab tulumaksu vaba osa vähenema 2000 eurosest kuusissetulekust ehk siis 24 000 eurosest aastasissetulekust ning samuti on välja pakutud senisest laugem vähenemise tempo. Kui hetkel kehtivas seaduses on 25 200 eurose aastasissetuleku juures maksuvaba tulu null, siis eelnõu kohaselt on maksuvaba tulu null 3180 eurose kuusissetuleku ehk 38 160 eurose aastasissetuleku juures. Maksuvaba tulu arvestuse muutus on tingitud samuti muutustest nii hindades kui palgatasemes. Näiteks on käesolevaks aastaks juba ka õpetajate ning haiglaõdede palgatase selline, et nende ühiskonnale ülimalt vajalike elukutsete esindajad peavad maksma kõrgemat maksumäära. Maksusüsteemi muutmine annaks keskmist sissetulekut teenivale õpetajale aastas ligi 1000 eurot , mis jääks õpetajatele kätte. Ka Covid-kriisis suure koormuse ja nakkusohu tingimustes töötanud õ dede ja ämmaemandate keskmine palgatase tähendab, et nende aastane sissetulek suureneks muudatuse tulemusel üle 1000 euro . Eelnõuga ette nähtavad muudatused aitaksid eelkõige keskklassi leibkondadel toime tulla väga kiires tempos kasvavate hindadega ning aitaksid peredel vältida vajadust toimetuleku tagamiseks toetust küsida. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tõsta maksuvaba tulu alampalgani ning kergitada maksuvaba tulu vähenemise vahemikku, et viia see kooskõlla tööturul toimunud palgakasvuga. Maksuvaba tulu kasv parandab madalapalgaliste toimetulekut, suurendab motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendab koormust sotsiaalsüsteemile. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkti ga 1 muudetakse tulumaksuseaduse paragrahvis 23 sätestatud maksuvaba tulu suurust tõstes selle 6000 eurolt 7848 euroni. Piiri, kust hakkab maksuvaba tulu vähenema, kergitatakse 2 4 000 euroni aastas . Maksuvaba tulu ei saa maha arvata inimesed, kelle aasta sissetulek ületab 38 16 0 eurot. Kehtiva seaduse järgi väheneb maksuvaba tulu inimestel, kelle aasta sissetulek on suurem 1 4400 eurot. Inimesed, kelle sissetulek ületab 25200 eurot aastas, maksuvaba tulu maha arvata ei saa. Eelnõu § 1 punkti ga 2 muudetakse paragrahvis 42 sätestatud igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvatava summa arvutamise valemit, viies selle kooskõlla maksuvaba tulu suuruse tõ usuga . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Maksuvaba tulu suurenemine 6000 eurolt aastas 7848 euroni ning maksuvaba tulu vähenemise vahemiku tõstmine vähendab füüsilise isiku tulumaksu laekumist ning suurendab tarbimismaksude laekumist, kuna osa täiendavast sissetulekust kulutatakse. E sialgse hinnangu põhjal muudatuse mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 202 3 . aastal ligikaudu 2 47 mln eurot . 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Seaduse rakendamisega seotud kulud on IT-süsteemides tehtavad muudatused, näiteks Maksu- ja Tolliameti infosüsteemis või raamatupidamisettevõtetel. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta Rahandusministri määrust 29.11.2010 nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. j aanuaril 202 3 . ___________________________________________________________________________ Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 22 . märtsil 202 2 . Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid SDE fraktsiooni esimees Riigikogu liige EELNÕU Tulumaksuseadus e muutmise seadus § 1. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 7848 eurot, arvestades lõiget 2. (2) Kui tulu on suurem kui 24 0 00 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt: 7848 – 7848 / 1 4 16 0 × (tulu summa – 24 000 ). Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null ja suurem kui 7848 .“; 2) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt: 654 – 654 / 1180 × (väljamakse – 2 0 00). Nimetatud summa ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 654 . Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1. j aanuaril 202 3 . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 202 2 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 22 . märtsil 202 2 . Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid SDE fraktsiooni esimees Riigikogu liige
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel