dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE)

Sotsiaalministeerium · 23. märts 2022
Viit
1.2-3/1111-1
Registreeritud
23. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2022
Vastutaja
Merlin Murumets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. aprill 2022

Failid

  • 📎1-1-14-560-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_560_SE_kohta.asice330 KB
  • 📎22-00644-2.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus .03.2022 nr 1-1/14-560/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi k.a 22. märtsil algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnõus tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse ka esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus. Hüppeline energia ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Eriti valusalt on see tabanud väiksema sissetulekuga peresid. Paraku kiire hinnatõus jätkub. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut. Peretoetuste eesmärgiks on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Juba koroonakriisis kannatas paljude lastega perede toimetulek, mida riik ei aidanud otseselt leevendada. Erinevalt Eestist maksis näiteks Läti riik eelmisel aastal kriisitoetuseks peredele iga lapse kohta 500 eurot.1 Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on lastega perede toimetuleku suurendamine nende tõhusama toetamise kaudu. Lapsetoetuse suuruse tõstmine pere esimese ja teise lapse kohta 100 euroni aitab vähendada vaesuses elavate laste arvu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei sätesta standardeid peretoetuste suurusele, see on riigisiseses pädevuses. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 1 https://majandus.postimees.ee/7189768/lati-maksab-kriisitoetuseks-peredele-iga-lapse-kohta-500-eurot 1 Eelnõu seadusena vastuvõtmine toetab lastega perede heaolu riiklike peretoetuste kaudu. Muudatus puudutab üle 230 000 lapse. Lapsetoetuste tõstmine aitab vähendada ka laste absoluutse vaesuse määra ning suurendada sündimust. Allpool toodud tabelist võib välja lugeda, et laste absoluutse vaesuse määr on viimastel aastatel kasvanud. 2018 2019 2020 Kokku 2,2 2,3 2,2 Absoluutse vaesuse määr, % 0-17 1,6 2,5 2,7 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kaasneb kulu riigieelarvele Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt 113 mln eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustub üldises korras. ________________________________________________________________________ Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 22.03.2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu liige 2 EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise seadus Perehüvitiste seaduse § 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lapsetoetuse suurus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta on 100 eurot.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 22.03.2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu liige 1 Perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetus e pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 euro le kuus. Kehtiva seaduse alusel l apsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot . Eelnõu s tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse ka esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus . Hüppeline energia ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Eriti valusalt on see tabanud väiksema sissetulekuga pere sid. Paraku kiire hinnatõus jätkub. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut. Peretoetuste eesmärgiks on t oetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Juba koroonakriisis kannatas paljude lastega pered e toimetulek, mida riik ei aidanud otseselt leevendada. Erinevalt Eestist maksis näiteks Läti riik eelmisel aastal kriisitoetuseks peredele iga lapse kohta 500 eurot. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on lastega perede toimetuleku suurendamine nende tõhusama toetamise kaudu. Lapse toetuse su uruse tõstmine pere esimese ja teise lapse kohta 100 euro ni aitab vähendada vaesuses elavate laste arvu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu s tehtud muudatus e kohaselt tõstetakse esimese ja teise lapse toetus 100 eurole kuus . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei sätesta standardeid peretoetuste suurusele, see on riigisiseses pädevuses. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmine toetab lastega perede heaolu riiklike peretoetuste kaudu . Muudatus puudutab üle 230 000 lapse. Lapsetoetuste tõstmine aitab vähendada ka laste absoluutse vaesuse määra ning suurendada sündimust . Allpool toodud tabelist võib välja lugeda, et laste absoluutse vaesuse määr on viimastel aastatel kasvanud. 2018 2019 2020 Absoluutse vaesuse määr, % Kokku 2,2 2,3 2,2 0-17 1,6 2,5 2,7 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kaasneb kulu riigieelarvele Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt 113 mln eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustu b üldises korras . ________________________________________________________________________ Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 2 2 .0 3 .202 2. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu liige EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise seadus Perehüvitiste seaduse § 17 l õige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lapsetoetuse suurus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta on 100 eurot .“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 2 2 Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 22 . 0 3 .20 2 2 . a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu lii ge Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 22.03.2022 / 1-1/14-560; Riigikantselei / 22.03.2022 / 2-5/22-00644 Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 07.04.2022 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 31.03.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 14.4.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0322. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 23.03.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0322 - Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (560 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 23.3.2022 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 07.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e07bcadc-7e27-4ce9-8b14-a8853d7a5f8e Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e07bcadc-7e27-4ce9-8b14-a8853d7a5f8e?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel