KINNITATUD
sotsiaalministri 19.11.2019
käskkirjaga nr 74
MUUDETUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 23.03.2022
käskkirjaga nr 7-6/3320
Vanglast vabanenute jätkutugi
TAT abikõlblikkuse periood
01.01.2020–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Justiitsministeerium
SISUKORD
Terminid 3
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ...................................................................................................................... 4
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ................................................................................................................................................................................. 4
1.1.1. Prioriteetne suund.................................................................................................................................................................... 4
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk................................................................................................................................................. 4
1.1.3. Meetme nimetus ...................................................................................................................................................................... 4
1.1.4. Meetme eesmärk ..................................................................................................................................................................... 4
1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE EESMÄRK........................................................................................................................................................... 4
1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus ...................................................................................................................................... 4
1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus ................................................................................................................ 5
1.2.3. Eelarve ..................................................................................................................................................................................... 8
1.2.4. Sihtrühmad .............................................................................................................................................................................. 8
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ....................................................................................................... 10
2.1. TUGITEENUS .............................................................................................................................................................................................. 10
2.1.1. Tugiisikuteenus........................................................................................................................................................................... 10
2.1.1.1. Sihtrühm .................................................................................................................................................................................. 11
2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam .............................................................................................................................................................. 11
2.1.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus................................................................................................................. 12
2.1.2.1. Sihtrühm ................................................................................................................................................................................ 13
2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam ............................................................................................................................................................. 13
2.1.3. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele .................................................................................................. 14
2.1.3.1. Sihtrühm .................................................................................................................................................................................. 14
2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam .............................................................................................................................................................. 15
2.2. KOOLITUS ................................................................................................................................................................................................. 16
2.2.1. Sihtrühm ................................................................................................................................................................................ 16
2.2.2. Tegevuse üldajaraam ............................................................................................................................................................. 16
2.3. TUGITEENUSE TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE HINDAMINE ................................................................................................................................... 17
2.3.1. Sihtrühm ................................................................................................................................................................................ 17
2.3.2. Tegevuse üldajaraam............................................................................................................................................................. 17
2.4. TEAVITUSTEGEVUS „MINEVIKUST PAREM” ........................................................................................................................................................ 18
2.4.1. Sihtrühm ................................................................................................................................................................................ 18
2.4.2. Tegevuse üldajaraam ............................................................................................................................................................. 18
2.5. KOOLITUSPROGRAMM VANGLAST VABANENUTELE............................................................................................................................................... 19
2.5.1. Sihtrühm ................................................................................................................................................................................ 19
2.5.2. Tegevuse üldajaraam ............................................................................................................................................................. 19
3. NÄITAJAD .................................................................................................................................................................... 20
4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ....................................................................................... 22
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ............... 24
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................................... 26
7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ............................................................................................................. 28
7.1. Toetuse saaja kohustused ............................................................................................................................................................. 28
7.2. Kulude abikõlblikkus ...................................................................................................................................................................... 28
7.3. Toetuse maksmine......................................................................................................................................................................... 29
7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine ........................................................................................................................................ 30
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine ....................................................................................................... 31
7.6. Finantskorrektsioonid .................................................................................................................................................................... 32
7.7. Vaiete menetlemine ...................................................................................................................................................................... 32
7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi .................................................................................................................................................. 32
8. RISKIDE HINDAMINE ..................................................................................................................................................... 33
9. LISAD .......................................................................................................................................................................... 34
2
Terminid
Vanglast vabanenu – isik, kes on andnud kirjaliku nõusoleku olla tugiteenuse saajaks, kellel
riskihindamisest lähtuvalt nähakse vajadust saada tugiteenust ning kellele toetuse andmise tingimuste
raames teenust osutatakse. Mõiste hõlmab nii kinnipeetavat, kes hakkab teenust saama kuni kuus kuud
enne vanglast vabanemist, kui ka vanglast vabanenut, kellele osutatakse teenust kogukonnas.
Kinnisest lasteasutusest vabanenu – isik, kes on andnud kirjaliku nõusoleku olla tugiteenuse saajaks,
kellel on vajadus abi ja toe järele ning kellele toetuse andmise tingimuste raames teenust osutatakse.
Mõiste tähistab 16–26-aastaseid noori, kes vabanevad kinnise lasteasutuse teenust osutavast asutusest.
Tugiisik – vanglast vabanenule vabatahtlikult kõrvalabi pakkuv inimene, kes on läbinud vastava koolituse
ja aitab vastavalt olukorrale vanglast vabanenu toimetulekuvõimet säilitada või parandada ning toetab
oma tegevusega vabanenu tööle või õppima asumist.
Tugiisikuteenus – vanglast vabanenutele mõeldud vabatahtlike koordineeritud tegevusel põhinev
sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete,
majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste
teostamisel kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, julgustamises ja motiveerimises ning isiku
suurema iseseisvuse ja vastutusvõime soodustamises.
Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus – vanglast või kinnisest lasteasutusest
vabanenutele mõeldud teenus, mis lisaks voodikohale sisaldab rehabiliteerivaid tegevusi või nende
soovitamist, nt sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus.
Tugiteenus – tugiisikuteenuse ja vajaduse korral nõustamisteenuseid sisaldava ajutise majutusteenuse
pakkumine, sh noortele.
Sotsiaalteenus – vanglast vabanenu toimetulekut soodustav mitterahaline toetus.
Tööturuteenus – teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu
soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.
Riskihindamine – vabanemist ootava kinnipeetava kriminogeensete riskide ja ohtlikkuse struktureeritud
hindamine vanglas. Riskihindamiseks kasutatakse selleks otstarbeks välja töötatud töövahendit, mille
abil hinnatakse nii kinnipeetava riske kui ka vajadusi. Riskihindamise tulemusest lähtuvalt saab vangla
sotsiaaltöötaja või inspektor-kontaktisik soovitada vanglast vabanejale siirdumist tugiteenust saama.
RA – rakendusasutus
RÜ – rakendusüksus
TAT – toetuse andmise tingimused
3
1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus1
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine.
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise eesmärk 2: „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega,
hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud.“
1.1.3. Meetme nimetus
2.2. Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed.
1.1.4. Meetme eesmärk
Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste
osalemine tööturul on suurenenud.
1.2. Toetuse andmise tingimuste eesmärk
Vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenute osalemine tööturul, hariduses ning tööturu- ja
sotsiaalteenuste kasutamisel on suurenenud. Tugiteenust saanute retsidiivsus on vähenenud.
TAT toetab spetsiifiliste toimetulekuraskustega inimeste (vanglast vabanenud) naasmist tööturule.
1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus
Vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenutele osutatava tugiteenuse abil on paranenud nende
sotsiaalne kaasatus ja võimalused toimetulekuks ning suurenenud on teenust saanute osalus
tööturuteenuste kasutamisel ja tööhõives.
Tugiteenuse üldisemaks tulemuseks on teenust saanute vähenenud retsidiivsusnäitajad ning teenust
saanud inimesest saab enesega toime tulev ja väärtustatud ühiskonnaliige.
1
TAT on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
4
1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus
Kinnipeetavad ja vanglast vabanemine
Kinnipeetavad moodustavad ca 0,3% tööealisest rahvastikust. 2018. aasta lõpu seisuga oli Eesti
vanglates kokku 2584 kinnipeetavat, sh 14 alaealist. Kinnipeetavatest 123 olid naised, 40 eluaegse
vanglakaristuse kandjad ning 160 avavangla vangid. Kinnipeetavatest 2040 olid süüdimõistetud ja 530
vahistatud. Vaadates vanuselist jaotust, oli kõige enam kinnipeetavaid vanuses 30–39 (942). Neile
järgnesid 40–49-aastased (635) ja 25–29-aastased (327). 14–24-aastaseid oli vanglas 245, 50–59-
aastaseid 308, 60-aastaseid ja vanemaid 127. Sarnaselt varasemate aastatega jätkub kooskõlas
rahvastiku üldiste trendidega nooremate kinnipeetavate arvu vähenemine ja üle 50-aastaste
kinnipeetavate arvu aeglane kasv. Eesti emakeelega kinnipeetavate osakaal oli 40% (1031) ja vene
emakeelega kinnipeetavate osakaal 52% (1353). Eesti kodanikke oli 64% (1662), määratlemata
kodakondsusega inimesi 26% (677) ja Venemaa kodanikke 7% (177). 2018. aasta jooksul vabanes
vanglast 1907 süüdimõistetut ja vahistatut, sh 764 karistustähtaja lõppemise tõttu, 560 tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastamise tõttu, 387 osaliselt ärakandmisele mõistetud vangistuse ärakandmise
tõttu ning ülejäänud muudel alustel.2
2020. aasta lõpu seisuga oli Eesti vanglates kokku 2366 kinnipeetavat, sh viis alaealist. Kinnipeetavatest
97 (4%) olid naised ja 2263 (96%) mehed. Avavanglas oli 122 vangi. Eluaegse vangistuse kandjaid oli
39. Vaadates vanuselist jaotust, oli kõige enam kinnipeetavaid vanuses 34–43 (33%). Neile järgnesid
24–33-aastased (25%) ja 44–53-aastased (23%). 14–23-aastaseid oli vanglas 6%, 54-aastaseid ja
vanemaid 13%. Kinnipeetavate keskmine vanus 2020. aasta lõpul oli 39 aastat. 2020. aasta jooksul
vabanes vanglatest 2014 süüdimõistetut ja vahistatut. Kolm aastat järjest on kasvanud selliste vangide
osakaal, kes vabanevad peale nn šokivangistuse ärakandmist (2020. a 502). 684 vangi vabanes
karistustähtaja lõppemise tõttu, 489 tingimisi enne tähtaega ning ülejäänud muudel alustel.3
Eesti Töötukassa andmetel moodustasid 31.12.2018 seisuga vanglast vabanenud 1,8% kõigist
registreeritud töötutest (438 inimest).4 Samas ei eristu töötukassa andmetes vanglast vahistatuna ja
süüdimõistetuna vabanenud. Hinnanguliselt toob vanglas viibimist end töötuna arvele võttes välja umbes
üks neljandik vabanenutest.5 Peale vabanemist jõuab tööhõivesse hinnanguliselt 20–23% vanglast
vabanenutest6. Tööturul konkureerimine on vanglast vabanenutele raske neid saatva stigma tõttu,
mistõttu on vajalik spetsiaalselt vabanenutele suunatud teenus, mis tagab nende jõudmise sotsiaal- ja
tööturuteenuseid saama.
Vabanemisel märgitud elukoha järgi saab 2018. aasta andmetel välja tuua, et peamiselt minnakse
vabanemisel Tallinnasse ja Harjumaale (619), Ida-Virumaale (307), Tartumaale (168) ja Pärnumaale
(88). Ligi 50 vabanenu puhul ei olnud teada, millisesse piirkonda nad vabanemise järel liiguvad. Nende
puhul on alust eeldada, et liigutakse sinna, kus on võimalik leida töö- ja elukoht, st peamiselt Tallinnasse.
2
Ahven, A. jt (2019) Kuritegevus Eestis 2018. Justiitsministeerium.
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_2018_viidetega_lisadele.pdf
3
Ahven, A. jt (2021) Kuritegevus Eestis 2020. Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/
4
Eesti Töötukassa (2019) Registreeritud töötus 1993–2019. http://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad
5
Ahven, A., Salla, J., Vahtrus, S. (2010) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 11. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika
osakond.
6
Eelmaa, S. jt (2020) Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine. Kriminaalpoliitika uuringud 31. Justiitsministeerium
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglast_vabanenute_tugiteenuse_tulemuslikkuse_hindamine.pd
f
5
Retsidiivsus
2017. aastal tehtud retsidiivsusuuring näitas, et kõige retsidiivsemad (kahe aasta retsidiivsusnäitajad
jõustunud kohtuotsuste alusel) on reaalse vangistusega karistatud: nende keskmine retsidiivsusmäär on
29%. Järgnevad kriminaalhooldusele suunatud isikud (20%) ja rahalise karistuse saanud isikud (14%).
Kõige vähem retsidiivsed (11%) on need, kelle menetlus lõpetati otstarbekusest, st kahtlustatava süü ei
olnud suur ning ta hüvitas või nõustus hüvitama kuriteoga tekitatud kahju.
Vanglast vabanenute puhul on suurim tõenäosus uuesti sama liiki kuritegu toime panna varavastase
kuriteo eest karistatutel (uutest kuritegudest 68% olid varavastased kuriteod), järgnevad liikluskuriteo
eest karistatud (uutest kuritegudest 51% olid liikluskuriteod, valdavalt joobes sõidukijuhtimine) ja
narkokuriteo eest karistatud (uutest kuritegudest 35% olid narkokuriteod). Kõige väiksem on isikuvastase
kuriteo eest (v.a kehaline väärkohtlemine) karistatud isikute retsidiivsusrisk. Kehaline väärkohtlemine on
levinuim isikuvastane kuritegu, näiteks aastatel 2014–2016 moodustasid need kuriteod 80% kõigist
isikuvastastest kuritegudest.
Meeste retsidiivsus kahe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist kahtlustatavana ülekuulamise järgi
on olnud 49%, naistel 41%. Meeste ja naiste erinevus retsidiivsuses aastate võrdluses kuigivõrd ei
muutu.
Mida madalam on vanglast vabanenute haridustase, seda suurem on retsidiivsus. Kui vaadata ajalist
dünaamikat, siis kuni kolmanda kuuni pärast vanglast vabanemisest kõrgharidusega inimeste retsidiivsus
muu haridusega inimeste retsidiivsusest ei erine, aga peale seda jääb muudest rühmadest märksa
väiksemaks. Kõige suuremaks jääb aja jooksul põhiharidusega inimeste retsidiivsus. Noorte, alla 18-
aastaste vanglast vabanenute retsidiivsus on teistega võrreldes märksa suurem. Kõige vanema
vanuserühma retsidiivsus on teistest rühmadest väiksem, kuid eripäraks on asjaolu, et enamik
ülekuulamisi toimub paari nädala jooksul peale vabanemist; edasi kasvab selles vanuserühmas
retsidiivsus juba palju aeglasemalt. Ligikaudu esimese 100 päeva jooksul pärast vabanemist on kõige
vanem vanuserühm alaealiste kõrval suurima retsidiivsusega, aga siis lähevad teised vanuserühmad
mööda. Mida vanema earühmaga on tegu, seda suurem on tõenäosus toime panna varasemaga sama
liiki kuritegu.7
Kinnise lasteasutuse teenus
Eestis on neli kinnise lasteasutuse teenuse osutajat: Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Noortekodu, Maarjamaa
Hariduskolleegium, Tallinna Laste Turvakeskus ja AS Hoolekandeteenused Rakveres Lille kodus.
Kokku on ligikaudu 100 teenusekohta. Aasta läbi saab teenust 80 noort. Taotluste arv on iga aastaga
kasvanud – 2018. aastal 93 taotlust, 2019. aastal 105 taotlust ja 2020. aastal 149 taotlust. Taotluste
suurenenud arvu tõttu jõuab üha rohkem noori teenust saama (2019. a 70; 2020. a 92), mis on
suurendanud kinniste lasteasutuste töökoormust. 2020. aastal vabanes kinnisest lasteasutusest
40 noort.
Kinnises lasteasutuses olevad noored suunatakse kohtuotsusega teenust saama kuni aastaks. Teenust
saama jõuavad lapsed nii tsiviilmenetluse kui kriminaalmenetluse kaudu – viimasel juhul
mõjutusvahendina prokuratuuri, kriminaalhooldaja või politsei kaudu. Samuti saab prokurör taotleda, et
noore vahistamise asemel suunatakse ta kinnisesse lasteasutusse. 2020. aastal oli selliseid asendamisi
7
Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. (2018) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium.
http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017
6
12 (2019. a 4). Just vahistamise asendamise sihtrühm on need, kes vanglasse ei jõua, kuid kelle
toimepandud süütegude iseloom annab piisavalt alust nende vahi alla võtmiseks.8
Vabanemisjärgne toimetulek
Vangistusjärgset toimetulekut mõjutavad eelkõige seitse faktorit: eluase; haridus, koolitus ja tööhõive;
tervis; narkootikumid ja alkohol; sissetulek, sotsiaaltoetused ja võlad; lapsed ja pere; suhtumine, mõtteviis
ja käitumine.9 Probleemiks loetakse ka vanglast vabanenute kehva vaimset tervist.10 Samuti puuduvad
neil tihti toetavad sotsiaalsed suhted ja igapäevaelu korraldamise oskused.
Elukoha olemasolu on üks tähtsamaid tegureid, mis vanglajärgset toimetulekut mõjutab, sageli takistavad
aga võlad ja töökoha puudumine iseseisvalt eluruumi üürimist. Uuringud näitavad seoseid kodutuse,
kuritegevuse ja vangistuse vahel.11 Kinnipeetavad, kellel vanglast vabanedes puudub kindel elukoht,
satuvad kuni kuus korda tõenäolisemalt uuesti kinnipidamisasutusse.12 Majutuse olemasolu võib
retsidiivsust vähendada kuni viiendiku võrra13, sest pakub stabiilsust, mis võimaldab keskenduda
kuritegeliku käitumise muutmisele ja toetavate teenuste, sh tööturuteenuste kasutamisele.14 Seepärast
on oluline leida vanglast vabanenule ajutine eluase ajaks, mil ta püsiva elukoha leiab. Kuigi elukoht üksi
ei taga kuritegudest hoidumist, on tegemist vajadusega, mille rahuldamine tagab suurema edu muude
riskide maandamisel.15 2018. aasta novembris avaldatud metaanalüüs näitas, et kogukonnas pakutav
vabanemisjärgne jätkutugi, mis sisaldab endas ajutist elukohta, ööpäevaringset järelevalvet ja toetavaid
nõustamisteenuseid, vähendab retsidiivsust ja on tõhus taasühiskonnastamise viis.16
Nende kitsaskohtadega tegelemiseks pakuvad riik ja kohalikud omavalitsused erinevaid teenuseid.
Sageli ei oska vabanenud oma abivajadust adekvaatselt hinnata ega ole alati motiveeritud
teenuseosutajate pakutavaid teenuseid taotlema, sest neil puudub oskus või harjumus probleemide
lahendamiseks ametiasutuste poole pöörduda.17 Siinjuures tuleb lisaks silmas pidada, et 95% vanglast
vabanenutest on mehed ning traditsioonilise mehelikkust puudutava arusaama kohaselt ei otsi mees abi
ega toetust. Seepärast tuleb teenuse kujundamisel arvestada stereotüüpsete arusaamade võimalikku
pärssivat mõju abi ja toe vastuvõtmisel. 2008. aastal Eestis tehtud uuringust18 selgus, et vabanenute
suutmatus kohaneda eluga vabaduses, nende ebapiisav hõivatus ja positiivsete sotsiaalsete sidemete
puudumine toovad kaasa uute kuritegude toimepanemise. Teenuse osutamisel on oluline pöörata
tähelepanu haavatavatele sihtrühmadele, sh puudega inimesed ja alaealised kinnipeetavad. Samuti tuleb
silmas pidada võimalikke erinevusi naiste ja meeste vajadustes, sh peresuhete hoidmisel ja taastamisel
ning pärast vangistust alaealiste lastega uuesti kontakti loomisel.
Inglismaal tehtud uuring näitab, et kogukonnas tehtavad tegevused, mis on suunatud oskuste
parandamisele, töövõimaluste leidmisele, motiveerimisele, toetavatele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele
8
Andmed pärinevad Sotsiaalkindlustusametilt.
9
NOMS (2004) The National Reducing Re-offending Delivery Plan.
10
Williams et al (2012a) Accommodation, homelessness and reoffending of prisoners: Results from the Surveying Prisoner Crime Reduction
(SPCR) survey, Ministry of Justice Research Summary 3/12:
https://www.gov.uk/government/publications/accommodation-homelessness-and-reoffending-of-prisoners
11
Seymour, M. (2006) The Recurring Cycle: Pathways of Homelessness, Crime and Imprisonment. Prison Service Journal, Vol. 166.
12
C.A.S.S. (2014) Homelessness amongst those in the criminal justice system.
13
Home Office (2001) British Crime Survey 2000 England and Wales. London: Stationery Office.
14
C.A.S.S. (2014) Homelessness amongst those in the criminal justice system; Crisis (2011) Crisis Response to the NOMS Draft Policy on
Offender Housing. London: Crisis.
15
Maguire & Nolan (2007) Accommodation and related services for ex-prisoners, in Hucklesby & Hagley-Dickinson (Eds) Prisoner
Resettlement: Policy and Practice, Devon: Willan.
16
Bouchard, J., Gushue, K., Lee, C. & Wong, J. (2019) Halfway Out: An Examination of the Effects of Halfway Houses on Criminal
Recidivism, in International Journal of Offender Therapy and Comparative Criminology, Vol. 63(7), 1018-1037.
17
Sapouna et al. (2011) What Works to Reduce Reoffending: A summary of the Evidence, Justice Analytical Services, Scottish Government:
http://scotland.gov.uk/Resource/0038/00385880.pdf
18
Hallika, A., & Hanni, E. (2008) Vanglast vabanejate sotsiaalteenuste korraldusest. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond.
7
ning haridusele, aitavad parandada vabanemisjärgset toimetulekut ja kuritegudest hoidumist.19 Samuti
on täheldatud, et mentori või tugiisiku kaasamine aitab kaasa taasühiskonnastamisele, kui ta alustab
oma tegevust enne kinnipeetava vabanemist ja jätkab seda kinnipeetu kogukonda naastes.20
Tugiteenuse abil suureneb vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenute motivatsioon ja oskus
kasutada saadaolevaid teenuseid ning teenuseosutajate vahel juurdub praktika osutada teenuseid
kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös, integreerides sotsiaal- ja tööturuteenuseid. Selline
süsteemne lähenemine suurendab tõenäosust, et vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenud
saavad taasühiskonnastamiseks vajalikku tuge. Nõustamisteenuseid sisaldava ajutise majutusteenuse
pakkumine tagab kriitilise toe vabaduse esimestel kuudel ning aitab vanglast ja kinnisest lasteasutusest
vabanenul leida püsiva elukoha, mis omakorda on hõives püsimiseks määrava tähtsusega.
1.2.3. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 1 925 580 EUR 73,68%
2 Riiklik kaasfinantseering 687 857 EUR 26,32%
3 Omafinantseering 0 0%
4 TAT eelarve kokku 2 613 437 EUR 100%
1.2.4. Sihtrühmad
TAT sihtrühmad on:
1) vanglast vabanenud TAT mõiste kohaselt;
2) kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud TAT mõiste kohaselt;
3) tugiteenuse osutajad;
4) vanglate töötajad: inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kaplanid,
kriminaalhooldajad, üksuste juhid ja valvurid;
5) kohtute ja prokuratuuride töötajad;
6) kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad;
7) poliitikakujundajad.
TAT peamine sihtrühm on tähtaegselt vabanenud, sest nende retsidiivsuse määr on kõige kõrgem.
Samuti võivad TAT-s osaleda ennetähtaegselt vabanenud, kelle puhul on tugiisiku ja majutuskoha
olemasolu ennetähtaegse vabanemise eelduseks (lisaks määratakse ennetähtaegselt vabanenule
kriminaalhooldaja). See võimalus toetab üldist suundumust soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset
vabastamist, andes kinnipeetavale võimaluse järk-järgult vabadusega kohaneda. Ennetähtaegselt
vabanenutele on riigi poolt määratud ka kriminaalhooldaja, kelle ülesanded aga erinevad TAT tugiisiku
ülesannetest. Seega osaleb ennetähtaegselt vabanenu TAT raames samuti tugiisikuteenuse ja ajutise
eluaseme teenuse saamises.
Lisaks vanglast vabanenule kuulub TAT sihtrühma kinnisest lasteasutusest vabanenud 16–26-aastane
noor. Vanglast ja kinnisest lasteasutusest vabanenud noorele on tugiteenusena mõeldud eelkõige
19
Inglismaa Justiitsministeerium (2014) Transforming Rehabilitation: A Summary Of Evidence On Reducing Reoffending (Second Edition).
Ministry of Justice Analytical Series.
20
Clancy et al (2006) Getting Out and Staying Out: Results of the Prisoner Resettlement Pathfinders, Bristol, Policy Press.
8
nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele (tegevus 2.1.3), mis arvestab sihtrühma
ealist eripära jm käitumist mõjutavaid tegureid.
Teenust saama suunamine toimub vabatahtlikkuse alusel ja riskihindamise põhjal. Vanglate inspektorid-
kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad ja kaplanid teevad teenuse kohta
vanglasisest teavitustööd, samuti saab teenuseosutaja korraldada vanglas teenust tutvustavaid
infopäevi. Nii antakse kinnipeetavatele võimalus silmast silma teenuse kohta lisainfot küsida ja oma
osalussoovist märku anda. Kui teenusest huvitatud kinnipeetavaid on rohkem kui teenuseosutaja
võimekus neid teenindada võimaldab, lähtutakse varem registreerunu õigusest ning teenusesaaja
motivatsioonist jätkata teenuse saamist ka pärast vanglast vabanemist. Sellekohase hinnangu saavad
anda vangla töötaja ja kinnipeetavaga tegelema hakkav tugiisik. Kui kinnises lasteasutuses viibiv või
kinnisest lasteasutusest vabanenud noor vajab tugiteenust, suunab ta teenust saama kinnise
lasteasutuse teenust pakkuv asutus, kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet. Noor saab ka ise
eelnimetatud instantside poole pöörduda sooviga teenust saada. Inimese karistusest tingimisi
vabastamisel ja teenusele jõudmisel on oluline roll prokuratuuride ja kohtute töötajatel.
TAT raames on koolituste sihtrühm tugiteenuse osutajad, vanglate ja kriminaalhoolduse, kinnise
lasteasutuse, prokuratuuride ja kohtute ning kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, kes
otseselt puutuvad kokku TAT sihtrühmaga.
Teenuse hindamise tulemus annab ülevaate teenuse toimivusest ja tulemuslikkusest. Oluline on hinnata,
kas vanglast vabanenute toimetulek ja osalus tööhõives on paranenud ning milline on mõju
retsidiivsusele. Teenuse hindamise tulemus aitab teha poliitilisi valikuid teenuse pikaajaliseks
rahastamiseks ja jätkutegevusteks.
9
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
TAT raames pakutakse vanglast vabanenutele tugiteenust, mis hõlmab endas tugiisikuteenuse ja
vajaduse korral nõustamisteenuseid sisaldava ajutise majutusteenuse võimaldamist. Eraldi pakutakse
nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust 16–26-aastastele noortele, kes vabanevad
vanglast või kinnisest lasteasutusest. Samuti korraldatakse teenuse kvaliteetseks osutamiseks koolitusi
ja infopäevi. Tugiteenuse tulemuslikkuse hindamiseks tehakse uuring.
2.1. Tugiteenus
2.1.1. Tugiisikuteenus
Tugiisikuteenuse abil integreeritakse vanglast vabanenute taasühiskonnastamise soodustamiseks
sotsiaal- ja tööturuteenused, toetades vanglast vabanenu valmisolekut ametiasutustega suhelda ja
nende pakutavaid teenuseid kasutada. Kogukonda kaasamise kaudu suurendatakse vanglast
vabanenute sotsiaalset kaasatust. Kontakt tugiisikuga luuakse kuni kuus kuud enne vanglast
vabanemist, et tekiks usaldus ja regulaarse suhtlemise harjumus. Koostöö tugiisikuga jätkub vabanemise
järel ja selle kestus on kokku kuni 18 kuud. Teenust saama suunamise otsustab vangla inspektor-
kontaktisik, sotsiaaltöötaja, psühholoog, kriminaalhooldaja või kaplan, kes kinnipeetavaga töötab.
Teenust saab vanglast vabanenu hakata saama ka isiklikul initsiatiivil, andes soovist teada oma
inspektorile-kontaktisikule.
Tugiisiku tegevus vanglas ja vabanemise järel kogukonnas moodustab ühtse terviku. Vanglas
keskendutakse isiku vajaduste väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, vabanemisjärgsed
tegevused on suunatud kohanemisele uues keskkonnas. Mõlemal juhul on eesmärk toetada vabanenut
uutest kuritegudest hoidumisel, sotsiaalsete oskuste (taas)õppimisel ja tööturule naasmisel. Tugiisik teeb
tihedat koostööd oma piirkonna kodanikuühenduste ja kohaliku omavalitsusega, samuti
majutusüksustega, et leida vanglast vabanenule sobilik eluase.
Tugiisiku ülesanded on järgmised:
1) koostöösuhte loomine vanglast vabanenuga ja nn hea tahte leppe sõlmimine;
2) vabanenuga koostöös tema vajaduste, murede ja võimaluste väljaselgitamine, vanglast vabanenu
abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või
toimetulekul igapäevases elukeskkonnas;
3) koostöös vabanenuga eesmärkide püstitamine ja tegevuskava koostamine igapäevaelus esile
kerkivatele muredele lahenduste leidmisel;
4) vabanenu isiksusliku, sotsiaalse, kutselise ja haridusliku arengu toetamine, motiveerimine,
emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine;
5) vabanenu jõustamine (motiveerimine, julgustamine, vabanenu oskustele ja võimetele keskendumine);
6) koostöös vabanenuga teda toetava võrgustiku kujundamine (pereliikmed, tuttavad, spetsialistid,
teenuseosutajad);
7) konfidentsiaalsus- ja eetikapõhimõtete järgimine;
8) korrektne koostöösuhte lõpetamine eesmärkide täitumisel, kokkulepitud aja möödumisel, hea tahte
leppe tingimuste rikkumisel või vastastikusel kokkuleppel;
9) koostöösuhete loomine ja hoidmine toimetulekuks oluliste asutuste ja organisatsioonide esindajatega
(sõltuvusraviasutused, tugigrupid, nõustamiskeskused, haridusasutused, töötukassa,
sotsiaalmajutusüksused jt), kohaliku omavalitsusega ja teiste tugiisikutega.
10
2.1.1.1. Sihtrühm
Tugiisikuteenuse sihtrühma kuulub vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenu, kes on nõus
tugiisikuteenust saama ja keda iseloomustab üks järgmistest tingimustest:
1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud
vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi
saada tugiisikuteenust;
2) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla inspektor-kontaktisik ja
kriminaalhooldaja arvamuse tugiisikuteenuse saamise sobivuse kohta;
3) tema vangistus on lõppenud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta
on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust;
4) ta on kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud
kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust.
2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2020–31.12.2023
11
2.1.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus
Tugiteenusena pakutakse vanglast vabanenutele ka nõustamist sisaldavat ajutist majutusteenust.
Majutusteenuse puhul ei piisa vaid voodikoha pakkumisest21, vaid paralleelselt on vaja rehabiliteerimist
soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia,
tööharjutus jms, mida pakub või mida saama suunab majutusüksus. Siinkohal lasub vastutus ka
vabanenul endal, kes vajaduse korral tugiisiku toel lepib kokku kohtumisi töötukassas, kohalikus
omavalitsuses, tööandjate juures jne.
Majutuskohta võimaldatakse kuueks kuuks pärast vanglast vabanemist võimalusega pikendada teenuse
saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse saamise pikendamise eeldus on vaba koha olemasolu
majutusüksuses ning teenuseosutaja peab kinnitama, et vanglast vabanenu on püüdnud täita teenuse
esimese kuue kuu eesmärke.
Teenust pakutakse Eesti eri piirkondades22, kus teenusesaajatena eelistatakse vanglast vabanenuid, kes
enne vangistust elasid samas piirkonnas või kellel on seal olemas toetav sotsiaalne võrgustik või selle
loomise/taastamise eeldused. Kui vanglast vabanenu kasutab teenust mitteregistrijärgses23 kohaliku
omavalitsuse piirkonnas, on teenuse pakkumise jooksul soovituslik registrijärgse kohaliku
omavalitsusega kokku leppida, kuidas ja kuhu läheb vabanenu majutusüksusest ning mil määral aitab
registrijärgne omavalitsus katta vabanenu eluasemekulusid. Oluline on, et enne majutusüksusest
lahkumist oleks vabanenule leitud elukoht ja ta töötaks või õpiks. Kui majutusteenuse tähtaja lähenemisel
on selge, et üüriturult ei ole võimalik eluaset leida, aitab tugiisik vajaduse korral vanglast vabanenul
suhelda oma registrijärgse kohaliku omavalitsusega, et tagada majutusteenuse saamise järel koht
sotsiaalmajutusüksuses või sotsiaaleluruumis.
Vangla riskihindamise tulemusel antakse ajutise majutusteenuse pakkujale teada vanglast vabanenust,
kes vajab majutusteenust. Majutusteenuse saamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha ja enne
vabanemist määratud tugiisiku olemasolu, motivatsioon asuda tööle või muu hõivatuse kinnitus selle
olemasolu korral ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Samuti on oluline, et
majutusteenuse saamise sobivuse hindamisel võetakse lisaks vormilistele näitajatele (nt vanglast
vabanenu on ametlikult korteriomanik) arvesse muid näitajaid, nt vägivaldsed peresuhted või teiste
pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada motivatsiooni
õiguskuulekuseks, soodustada uute kuritegude toimepanemist ja takistada vanglast vabanenu
taasühiskonnastamist. Majutusüksuse ja vabanenu vahel sõlmitakse leping, kus on kirjas teenuse
saamise tingimused ja sisekorrareeglid. Majutusteenus ei ole mõeldud akuutsete sõltuvusprobleemidega
inimestele, vaid teenust pakutakse neile, kes on motiveeritud kogukonda integreeruma ja tööd otsima.
Sõltuvusprobleemide kohta annab hinnangu kinnipidamisasutuses tehtav riskihindamine. Eelistatud on
1–2-kohalised toad. Vajaduse ja võimaluse korral võimaldatakse vabanenul viibida majutusüksuses koos
alaealise lapsega.
Majutusüksuse personal valmistatakse ette tööks vanglast vabanenutega (vt tegevus 2.2). Eelistatud on
personal, kellel vastav kogemus juba olemas on. Oluline on, et personalil oleksid teadmised sotsiaal- ja
tööturuteenustest, klienditööst ja võlanõustamisest, ülevaade peamistest sihtrühma riskidest ja
võimalustest ning oskused vabanenuid nõustada, motiveerida ja jõustada. Personal peab oskama välja
21
Sapouna et al. (2011) näitasid, et hostel-tüüpi elamispinnad, mis on mõeldud ainult vanglast vabanenutele, võivad soodustada kriminaalsete
võrgustike teket. Seepärast on kasulik majutada vanglast vabanenuid koos teiste sihtrühmadega või pakkuda neile eraldi majutuskohas lisaks
peavarjule toetavaid teenuseid.
22
Piirkondades, kus TAT raames majutusteenust ei pakuta, leitakse elukoht ja toetatakse selle eest tasumist lähtuvalt sotsiaalhoolekande
seadusest üldises korras (SHS § 14. Eluasemeteenused) ning vanglast vabanenu tugiisik aitab leida elukoha üüriturult või leiab vabanenule
koostöös kohaliku omavalitsusega sotsiaaleluruumi.
23
Vastavalt rahvastikuregistri andmetele.
12
selgitada vabanenu olukorra ja leida koostööpartnerite abiga talle vajalikud teenused, neil peab olema
oskus vajaduse korral suhelda vabanenu perekonna ja lähikondsetega.
Majutusteenuse saamise eelduseks on vastav hinnang riskihindamisel, tööotsimine või hariduse
omandamine ja osavõtt sotsiaalsetest tegevustest (nõustamine, tegevusteraapia jms) ning alkoholi ja
narkootikumide tarbimisest hoidumine. Kinnisvara omamine ei tähenda automaatselt, et vabanenule
majutusteenust ei võimaldata, vaid riskihindamisel hinnatakse ega senine elukoht ja kaaslased
taasühiskonnastamist ei takista. Igal majutusteenust saama suunatud vanglast vabanenul on tugiisik,
kes alustas temaga tööd juba enne vanglast vabanemist. Tugiisik ja majutusüksuse töötaja räägivad
konkreetse vabanenu puhul läbi omavahelise tööjaotuse, et tagada vabanenu igakülgne toetamine,
vältides samal ajal tegevuste dubleerimist.
2.1.2.1. Sihtrühm
Sihtrühma kuulub vanglast vabanenu, kes on nõus majutusteenust saama, kellel puudub
resotsialiseerimist soodustav elukoht ja keda iseloomustab üks järgmistest tingimustest:
1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on majutusteenust saama suunanud
vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi
saada majutusteenust;
2) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla inspektor-kontaktisik ja
kriminaalhooldaja arvamuse majutusteenuse saamise sobivuse kohta;
3) tema vangistus on lõppenud ning teda on majutusteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta
on ise avaldanud soovi saada majutusteenust;
4) ta on kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ning teda on majutusteenust saama suunanud
kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust.
2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2020–31.12.2023
13
2.1.3. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele
Tugiteenusena pakutakse nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust 16–26-aastastele
noortele. Teenuse eesmärk ja tegevused on sarnased punktis 2.1.2 kirjeldatuga, kuid käesolevas
alapeatükis sõnastatud erisustega.
Teenust võimaldatakse kuni 12 kuuks pärast vanglast või kinnisest lasteasutusest vabanemist.
Arvestades noore pikemat iseseisvumisperioodi võrreldes täiskasvanuga ja teenuse saamise kestel
võimalikku osalemist õppetöös, on ette nähtud võimalus pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks
kuuks. Teenuse saamise pikendamise eeldus on majutusüksuses vaba koha olemasolu ning
teenuseosutaja peab kinnitama, et noor on püüdnud teenuse seniseid eesmärke täita.
Vangla, kinnise lasteasutuse, kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustustusameti tehtud riskide
hindamise tulemusena antakse teenuseosutajale teada noorest, kes vajab majutusteenust.
Majutusteenuse saamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha olemasolu, motivatsioon asuda
õppima või tööle ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Elukoha olemasolu ei
tähenda automaatselt, et noorele majutusteenust ei võimaldata, vaid riskide hindamisel tuleb pöörata
tähelepanu senise elukoha sobivusele, kaaslaste mõjule, vaimsele tervisele jt kaasuvatele teguritele.
Näiteks on oluline arvesse võtta selliseid näitajaid nagu vägivaldsed peresuhted või pereliikmete
sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada noore motivatsiooni õiguskuulekuseks
ja soodustada uute kuritegude toimepanemist. Teenuseosutaja ja noore vahel sõlmitakse leping 24, kus
on kirjas teenuse saamise tingimused ja sisekorrareeglid. Majutusteenus ei ole mõeldud akuutsete
sõltuvusprobleemidega inimestele. Teenust pakutakse neile, kes on motiveeritud kogukonda
integreeruma, võtma osa teenuse sotsiaalsetest tegevustest, õppima või töötama. Majutusteenuse
saamine ei eelda tugiisiku olemasolu, samas võib tugiisiku kaasamine enne vangistuse või kinnise
lasteasutuse teenuse lõppu anda noorele täiendavat tuge ja julgust majutusteenust kasutada.
Kui noor kasutab teenust mitteregistrijärgses25 kohaliku omavalitsuse piirkonnas, on teenuse pakkumise
jooksul soovituslik registrijärgse kohaliku omavalitsusega kokku leppida, kuidas ja kuhu läheb noor
majutusüksusest ning mil määral aitab registrijärgne omavalitsus katta tema eluasemekulusid. Oluline on
see, et enne majutusteenuse lõppemist oleks noorele leitud elukoht ja ta töötaks või õpiks.
2.1.3.1. Sihtrühm
Sihtrühma kuulub 16–26-aastane vanglast või kinnisest lasteasutusest vabanenud noor, kes on nõus
majutusteenust saama, kellel puudub resotsialiseerimist soodustav elukoht ja keda iseloomustab üks
järgmistest tingimustest:
1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on majutusteenust saama suunanud
vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi
saada majutusteenust;
2) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla inspektor-kontaktisik ja
kriminaalhooldaja arvamuse majutusteenuse saamise sobivuse kohta;
3) tema vangistus on lõppenud ning teda on majutusteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta
on ise avaldanud soovi saada majutusteenust;
4) ta on kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ning teda on majutusteenust saama suunanud
kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust;
24
Alaealise puhul sõlmitakse leping või kokkulepe alaealise esindajaga.
25
Vastavalt rahvastikuregistri andmetele.
14
5) tema kinnises lasteasutuses viibimise tähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on
majutusteenust saama suunanud kinnise lasteasutuse teenust osutav asutus, kohalik omavalitsus või
Sotsiaalkindlustusamet;
6) ta on kinnisest lasteasutusest vabanenud ning teda on majutusteenust saama suunanud kohalik
omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet.
2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2021–31.12.2023
15
2.2. Koolitus
Tugiteenuse kvaliteedi tagamiseks, kogemuste vahetamiseks, õppimiseks ja toimiva koostöö
arendamiseks korraldatakse p 2.2.1 nimetatud töötajatele koolitusi, seminare, konverentse, teabepäevi
või muid ühisüritusi ning õppereise Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kus pakutakse õigusrikkujatele
tugiteenuseid.
Eesmärk on tagada vajalikud teadmised sihtrühmast, neile pakutavatest võimalustest ja takistustest
toimetuleku saavutamisel. TAT teenuse saajate sihtrühmaga töötamiseks tuleb osata mõista nende
tausta, käitumise põhjuseid, riske, vajadusi ja võimalusi. Seepärast on käsitletavad teemad näiteks
järgmised: sihtrühma eripärad, kliendi motiveerimise ja jõustamise, kriisi- ja traumanõustamise, esmase
võlanõustamise põhimõtted, vaimse tervisega seotud küsimused, läbipõlemise esmased tundemärgid ja
ennetamine, abistamisoskuste ja nõustamistehnikate kasutamine (nt motiveeriv intervjueerimine, CARe
metoodika, kogemusnõustamine, taastav õigus, vaimse tervise esmaabi jm), aga ka ülevaade Eesti
tööturu olukorrast, sh sotsiaalteenustest, täiend- ja ümberõppevõimalustest, võimalikest sobivatest
teenustest ja koostöövõimalustest, eetika ja konfidentsiaalsuse põhimõtted.
Samuti korraldatakse punktis 2.2.1 nimetatud töötajatele teabepäevi eesmärgiga tagada sihtrühma -
jõudmine teenust saama. Teabepäevadel räägitakse, mille järgi hinnata sobivust teenust saada ja kuidas
sihtrühma motiveerida, et nad tuleksid teenuseid saama.
2.2.1. Sihtrühm
Majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad,
psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kinniste lasteasutuste töötajad,
Sotsiaalkindlustusameti, kohtute ja prokuratuuride ning kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja
lastekaitsevaldkonna töötajad.
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2020–31.12.2023
16
2.3. Tugiteenuse toetuse andmise tingimuste hindamine
Tugiteenuse hindamiseks tehakse uuring, mis annab arusaama tugiisikuteenuse ja majutusteenuse
toimivusest ja tulemuslikkusest (vähenenud retsidiivsus; paranenud toimetulek ja osalus tööturul). Oluline
on analüüsida teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osapoolte rahulolu teenuse
kvaliteedi ja ülesehitusega. Tugiteenust saama suunatud ja vabatahtlikult teenust saama tulnud inimeselt
küsitakse luba temaga teenuse saamise järel ühendust võtta, et teda uuringu tarbeks küsitleda.
Uuringusse kaasatakse tugiteenust saanud inimesed, vanglatöötajad, teenuseosutajad, kohalike
omavalitsuste jt valdkonnaga kokku puutuvate asutuste töötajad.
Hindamise osana või eraldiseisvalt viiakse läbi teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevusi, mille eesmärk
on ühelt poolt saada ülevaade Eesti elanikkonna või kitsamalt tööandjate sallivusest ja suhtumisest
õigusrikkujate tavaellu naasmisel, nende võimalikust tööle värbamisest, uue võimaluse andmisest jms ja
teiselt poolt pöörata eelnimetatule ühiskonnas või kitsamalt tööandjate hulgas suuremat tähelepanu.
Paralleelselt teenuseosutamisega hinnatakse üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust (tööturule
jõudmine ja retsidiivsus) TAT-spetsiifiliste tulemusnäitajate abil ja vajaduse korral tehakse sellest
lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas.
2.3.1. Sihtrühm
Teenust saanud vanglast vabanenud ja kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud, majutus- ja
tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid,
kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna
töötajad, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Töötukassa valdkonnaga kokku puutuvad
töötajad. Teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste puhul on laiemalt Eesti elanikud ja/või kitsamalt
tööandjad.
2.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2020–31.12.2023
17
2.4. Teavitustegevus „Minevikust parem”
Kinnipeetavatel ja vanglast vabanenutel on tihtipeale väga keeruline minevik, mis ulatub varajasse
lapsepõlve. Samas on nende hulgas neid, kes soovivad muutust ja kuritegevuse nõiaringist pääsemist,
kuid takistusena seisavad ees sellised probleemid nagu näiteks sõltuvus, vaimse tervise häired, stigma,
tugivõrgustiku puudumine jm. Madal enesehinnang, enda võimetes kahtlemine ja harjumatus abi saada
mõjutavad otsust kasutada jätkutoe või rehabilitatsiooni võimalusi. Teisalt on ühiskonnas vähene
teadlikkus vanglast vabanenu minevikust ja sellest miks neil ei õnnestu kuritegevuse nõiaringist väljuda,
mis seab ka piire nende vabanemisjärgsel aitamisel kogukonnas, näiteks väljendatakse suurt
rahulolematust majutuskeskuste avamise vastu ega soovita neid kogukonnas näha.
Teavitustegevuse „Minevikust parem“26 eesmärk on leevendada nn mitte-minu-õue-peal probleemi.
Teavitustegevusega tuleb näidata, et endiste kinnipeetavate elu võib muutuda reaalselt, mitte ei jää
üksnes sooviks või unistuseks. Selleks on vaja näidata ja levitada nende (edu)lugusid, et ühelt poolt
julgustada teisi, kes veel kahtlevad vanglast vabanenu elu muutumise võimalikkuses ning teiselt poolt
normaliseerida ühiskonnas jätkutuge kui teenust.
Teavitustegevuse käigus on plaanis luua veebileht ja/või trükis või muu sarnane sõnumi levitamise
vahend. Oluline on kirjeldada tugiteenust kasutanud vanglast vabanenute (edu)lugudes seda, mis
ajendas neid teenuseid kasutama, kuidas on nende elu muutunud ning miks peaksid ka teised vabanejad
tugiteenuse võimalusi kasutama. Veebilehel esitatakse ka üldinfo jätkutoe eesmärgi ja võimaluste kohta.
2.4.1. Sihtrühm
Majutus- ja tugiisikuteenuse sihtrühm ehk nii need, kes ei ole teenust kasutanud kui ka need, kes teenust
kasutavad või on seda varem kasutanud; majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate ja
kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad ning ühiskond tervikuna.
2.4.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2020–31.12.2023
26
Ühendkuningriigi heategevuslik organisatsioon Forward Trust käivitas kampaania “More than my past”, mille põhisõnum on “Purusta nõiaring
– ela edasi”, mis on suunatud keerulise minevikuga inimeste lugude levitamisele ja seeläbi üldsuse teadlikkuse tõstmisele. Kampaania veebileht
https://morethanmypast.org.uk
18
2.5. Koolitusprogramm vanglast vabanenutele
TAT „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ (2014-2020.2.02.003.01.15-0001) raames tehtud uuring näitas,
et ligikaudu 23% vanglast vabanenutest töötavad. Tulemustest nähtub, et tugiteenuse abiga jõuavad
vanglast vabanenud 11% suurema tõenäosusega töötukassasse ja registreerivad end töötuna. Samas
väheneb nende hulgas tööhõivesse jõudnute osakaal kahe aasta perspektiivis alla 20%27.
Võrdlusandmete puudumise tõttu ei saa näitajat hinnata kõrgeks või madalaks, kuid näitajat aitab
parandada kinnipeetavate koolitamine ja võimaluse korral ka sobiva tööandja leidmine enne nende
vanglast vabanemist. Kvalifikatsiooni puudumine ning vähesed tööoskused ja -kogemused mõjutavad
kinnipeetavate konkurentsivõimet tööturul, lisaks sellele ka kaasuvad tegurid, nagu mured eluasemega,
puudulikud sotsiaalsed oskused, võlad, vaimse tervise häired (sh sõltuvus), stigma jne. Kaasuvate
tegurite tõttu on vabanenul tööhõives keeruline püsima jääda.
Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele koolitusprogrammi, mille raames õpetatakse
uusi tööoskusi. Programm sisaldab teoreetilist ja praktilist õpet, mis viiakse läbi vanglas ja mille eduka
läbimise korral väljastatakse sertifikaat või tunnistus. Programm on mõeldud kinnipeetavale, kelle
karistuse lõpp on tegevuse algusest arvates 6–8 kuu pärast ja kellel on võimalik programm enne
vabanemist täies mahus läbida.
Programmis osalev kinnipeetav saab endale tugiisiku, kes lisaks punktis 2.1.1 nimetatule aitab võimaluse
korral leida sobiliku tööandja ja toetab nende vahel esmase kontakti loomist.
2.5.1. Sihtrühm
Sihtrühma kuulub vanglast tähtaegselt vabanenu, kes on nõus koolitusprogrammis osalema, saama
tugiisikuteenust ja vajaduse korral nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust ning kelle
vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuus kuni kaheksa kuud.
2.5.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2022–31.12.2023
27
Eelmaa, S. jt (2020) Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine. Kriminaalpoliitika uuringud 31. Justiitsministeerium
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglast_vabanenute_tugiteenuse_tulemuslikkuse_hindamine.pd
f
19
3. Näitajad
Algtase Sihttase Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus Selgitus
(2013) (2020) (2023)
Programm aitab
Rakenduskava Hoolekandeteenuste28 saajate osaliselt näitajat
0 7300 10 100
väljundinäitajad arv täita (TAT p-d 2.1,
2.2, 2.3)
TAT-
spetsiifilised Tegevus 2.1. Tugiteenus
väljundinäitajad
panustab
Vanglast vabanenule suunatud
Väljundinäitaja 0 200 1000 rakenduskava
tugiteenuste saajate arv
väljundinäitajasse
sh majutusteenust saanud
Väljundinäitaja 0 60 280
inimeste arv
Tegevus 2.2. Koolitus
Väljundinäitaja Koolitustel osalenute arv 0 40 160
Tegevus 2.3. Tugiteenuse TAT
hindamine
Väljundinäitaja Läbiviidud hindamiste arv 0 0 1
Tegevuse 2.4 teavitustegevus
Väljundinäitaja 0 1 1
„Minevikust parem“
Tegevuse 2.5
Väljundnäitaja koolitusprogrammis osalenute 0 0 75
arv
TAT-
spetsiifilised
Tegevus 2.1. Tugiteenus
tulemusnäitajad
29
Osalejad, kes 1 kuu pärast panustab
Tulemusnäitaja30 vanglast vabanenutele suunatud 47%31 75% 75% rakenduskava
tugiteenuse saamist on tööturul tulemusnäitajasse
28
Vastavalt perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandemeetmed“ näitaja sõnastusele.
29
Mõõtmine toimub üks kuu pärast teenuse saamist. Mõõtmisel kogutakse andmeid sugude kaupa.
30
Baastaseme kohta täpsed andmed puuduvad, kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, kuid seda on võimalik tuletada 2010. aastal tehtud
retsidiivsusuuringust. 2008. aastal sai palka 46% 2007. aastal vabanenud kinnipeetavatest, töötuskindlustushüvitist sai igal uuringus vaatluse olnud aastal (2004–2008) alla 1% vanglast
vabanenutest. Tinglikult võib öelda, et 2008. aastal osales tööturul kuni 47% vanglast vabanenutest, sh nii tööga hõivatud kui töötuna arvel olnud inimesed. Siinkohal tuleb silmas pidada,
et vanglast vabanenute kõrval ei olnud tollal tugiisikuid, kes neid aktiivselt tööturule oleks suunanud.
31
Kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, siis on 2013. aasta tase sama, mis on 2008. aasta andmete põhjal 2010. aastal mõõdetud baastase.
Tugiteenust saanud vanglast
vabanenute osakaal kõikide
Tulemusnäitaja32 teenusesaajate hulgas, kes on 1 N/A 30% 30%
kuu pärast teenuselt lahkumist
tööhõives
Tugiteenust saanud vanglast
vabanenute osakaal kõikide
teenusesaajate hulgas, keda on
Tulemusnäitaja 45%33 30% 30%
aasta pärast vanglast
vabanemist uues kuriteos
kahtlustatavana üle kuulatud
32
Baastaseme kohta andmed puuduvad, kuna praegu tugiteenust ei osutata ning vanglast vabanenute tööhõive kohta käivaid andmeid regulaarselt ei koguta. Programmi käivitumisel
hakatakse vastavaid andmeid koguma.
33
Osakaal kõigist 2012. aastal tähtaegselt vanglast vabanenuist, keda on aasta jooksul kahtlustatavana üle kuulatud. Baasnäitaja iseloomustab olukorda ilma tugiteenuseta.
21
4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele
Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamiseks, sotsiaalsete suhete ja sidemete
tugevdamiseks tuleb lähtuda sihtrühmade vajadustest ja ühiskondlikust staatustest ning arvestada,
kuidas kavandatavad meetmed võivad mõjutada nende sihtrühmade liikmete olukorda ühiskonnas.
Eesmärk on ühiskonna sidususe ja jätkusuutlikkuse kasv võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste
tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu.
Võrdsete võimaluste tagamine on oluline nii soolises, vanuselises kui ka rahvusliku tausta mõttes, aga
ka puudega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste tagamisel. Vanglast vabanenute puhul, kes on
käesoleva TAT sihtrühm, jälgitakse samuti, et planeeritud tegevustesse oleksid kaasatud inimesed
sõltumata nende soost, vanusest, haridusest, puudest jms. Ainsaks kriteeriumiks teenuse pakkumisel on
abivajaduse tuvastamine. Vanglast vabanenute puhul on lisaks üheks komistuskiviks neid saatev stigma
ja TAT kaudu on võimalik tagada ühiskonnas stigmatiseeritud grupi integreerimine kogukonda.
TAT mõjutab:
Regionaalareng jah ei
Selgitus: TAT eeldab ja soodustab kohalike omavalitsuste vahelist koostööd ja teenuste pakkumist
valla/linnapiiri üleselt. TAT toetab hoolekandeteenuste kättesaadavust piirkondade vajadusest lähtuvalt
(sõltuvalt vanglast vabanenute siirdest). TAT aitab vähendada tööhõive erinevusi, pakkudes
töölesaamisel tuge ka väikevaldades. TAT soodustab kodanike ja kodanikuühenduste omaalgatuse ning
kohalikus arendustegevuses ja piirkondlikku arengut puudutavas protsessis kaasalöömist vabatahtlike
tugiisikute kaasamise kaudu.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Selgitus: TAT ei mõjuta välisõhu saastet, veekogude seisundit, mulla ja pinnase kvaliteeti,
loodusressursside tarbimist, elurikkust, osoonikihi kahanemist, kasvuhoonegaaside heitkoguste
emissiooni atmosfääri ega Natura 2000 võrgustiku nimekirja kantud alasid. TAT ei mõjuta energialiikide
kasutamise osakaale, elurajoonide, tööstuse või muu tegevuse paiknemist, transpordivajaduse muutust,
elukeskkonna kvaliteeti, keskkonnariskide tõenäosust või ulatust, kogukondade erinevate tegevuste
moodustatavat tervikut, ehitisi, maastikku, linnapilti või kultuuriliselt väärtuslikke alasid või objekte ja
maakasutust, inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonnaalaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi,
jäätmete teket või taaskasutamist.
Infoühiskond jah ei
Selgitus: TAT ei mõjuta ühiskonna elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või
andmesidevõrkudest, mõne infoühiskonna teenuse kasutamist ja kättesaadavust, infoühiskonna
teenuste pakkumist, sisu või selliseid teenuseid pakkuvate ettevõtete tegevust.
Riigivalitsemine jah ei
Selgitus: TAT tulemuslikkuse korral on eesmärk viia vanglast vabanenute tugiteenus kindlale
rahastamisskeemile, mille tagajärjeks on võimalikud muudatused riigi ja kohalike omavalitsuste
omavahelises tööjaotuses ja koostöös ning finantssuhetes. TAT parandab avalike teenuste
kättesaadavust ja kvaliteeti. TAT tulemusel on vajalik suurendada teatud kohaliku omavalitsuse asutuste
personali pädevust, et töötada vanglast vabanenutega, ja see võib mõjutada kohaliku omavalitsuse
halduskoormust.
Võrdsed võimalused34
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)35 jah
ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
jah ei
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega36 TAT
ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Selgitus: Kuigi naised on kinnipeetavate ja seega vanglast vabanenute hulgas
vähemuses, võib nende olukord vanglast vabanenud meeste olukorrast mitmes aspektis
erineda. Seetõttu arvestatakse tugiteenuse kavandamisel spetsiifilisi takistusi, millega
puutuvad kokku vanglast vabanevad naised ning arvestatakse meeste ja naiste erineva
lähteolukorra, võimaluste ja vajadustega. Teenuse osutamisel lähtutakse indiviidide
vajadustest ning arvestatakse võimalike soopõhiste erinevustega tugiteenuse vajaduses.
Võrdne kohtlemine
jah ei
TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud:
a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine: vanglast vabanenute seas on igas vanuses
vabanenuid, mistõttu on oluline vajadustele vastava teenuse kujundamine, mis ei
diskrimineeriks ei noori ega eakaid. Võimalike alaealiste klientide puhul peab jääma ruumi
arenguvajadustest tingitud erisustele;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, milliseid tegevusi võetakse ette
puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks: vanglast vabanevate puudega inimeste
puhul tagatakse neile vajadusest lähtuv teenus, sh püütakse leida spetsiifilisi
lisateenuseid, mis käesoleva TAT raamidesse ei mahu;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest,
usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest: tugiisikuteenust ja
majutusteenust saama on oodatud teenusesaajad sõltumata nende soost,
rassist/rahvusest, usulisest veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 2018. aastal
moodustasid 53% vabanenutest mitte-eestlased, vene keelt emakeelena kõnelevatele
klientidele osutatakse võimaluse korral venekeelset teenust, see on oluline eelkõige Ida-
Virumaal ja Tallinnas.
34
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
35
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.
36
TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste
ja meeste sotsiaalmajanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
23
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud
taotlusvoorudega
Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ eesmärk on arendada integreeritud teenuste
osutamist toimetulekuraskustes inimestele. Selle käigus toetatakse kohalike omavalitsuste
sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et leida lahendusi selliste inimeste jaoks, kellel on takistused tööturul
osalemiseks (nt pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanenud jne). Aktiveerivate teenuste
integreeritud osutamine aitab sihtrühma tööturule suundumisel ning seeläbi väheneb püsivalt
sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv.
Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi
ühtlustamiseks Eesti eri piirkondades toetatakse kohalike omavalitsuste ülest koostööd teenuste
osutamisel ning suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsi koolituste ja
supervisioonide abil. Toetatakse kohalike omavalitsuste piiride üleste teenuste arendamist ja nende
terviklikule toimepiirkonnale suunatud koostöös toimuvat osutamist. Parandatakse inimeste juurdepääsu
olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele.
Plaanitud tegevuste kaudu aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse
väljakujundamisele kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel, mis omakorda suurendab
inimeste teadlikkust võimalikest teenustest ning harjumust nende sihipäraseks kasutamiseks. Teenuste
kvaliteedi ja kohalike omavalitsuste koostöö tagamiseks töötatakse välja miinimumnõuded ja
kehtestatakse kriteeriumid teenuse osutamise piirkondadele.
Suurema hõivatuse saavutamiseks on partnerlusleppes kokku lepitud järgmistes valdkondlikes
eesmärkides: tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; sotsiaalse kaasatuse edendamine ja
vaesuse vastu võitlemine; investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse.
Alljärgnevalt on välja toodud tegevused, mis on suunatud sihtrühmadele, kelle hulka ka vanglast
vabanenud võivad kuuluda. Kui vanglast vabanenute puhul räägitakse takistuste paljususest tööturule
suundumisel, on oluline, et vastavalt vajadustele saaksid nad osa ka alltoodud meetmetest. Varasemast
on teada, et tõrjutud lapsed ja noored võivad hakata tunnustust ja kuuluvust otsima õigusvastaste
tegevuste kaudu, pannes toime süütegusid. Seepärast on oluline välja tuua, et tõrjutusriskis olevate
noortega tegelemine võimaldab osaliselt ennetada vanglasse sattumist.
1. Seosed prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ investeerimisprioriteedi
„Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas
tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“ teiste eesmärkidega
ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud
2013. aastal vanglast vabanenute põhjal tehtud analüüs näitas, et hinnanguliselt vajaks alkoholisõltuvuse
ravi vähemalt 10% kuuekuulise kuni kaheaastase reaalse vangistusega karistatud isikutest. Kuna
kinnipeetute seas on arvestatav hulk inimesi, kellel on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, on neil
potentsiaalne vajadus alkoholi liigtarvitamise ennetamise, nõustamise ja ravi teenuste järele. Samal ajal
aitab vanglast vabanenute tugiteenus kinnipeetavatel sõltuvusravile jõuda ja seal tänu tugiisiku toele
püsida. Seetõttu on nimetatud tegevused tihedalt seotud ning aitavad vastastikku täita tegevusele seatud
eesmärke.
24
2. Seosed prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ investeerimisprioriteedi 3 (aktiivne
kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada
tööalast konkurentsivõimet) eesmärkidega
ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: uussisserändajad ning vähelõimunud püsielanikud osalevad
aktiivselt ühiskonnas ja tööturul
2018. aastal vanglast vabanenutest 53% moodustasid mitte-eestlased, mistõttu on nad potentsiaalselt
vähelõimunud püsielanikele suunatud tegevuste sihtrühmaks. Vanglast vabanenute tugiteenuse abil
saab toetada kinnipidamiselt vabanevate inimeste jõudmist vähelõimunud püsielanikele suunatud
teenuseid saama, et suurendada nende aktiivset osalust ühiskonnas ja tööturul.
ELi vahendite kasutamise eesmärk 7: kaasamine ja tööhõivelisuse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis
noorte seas
2018. aastal olid umbes 10% kinnipeetavatest kuni 24-aastased, mistõttu kattub nende puhul noortele
suunatud tegevuste ja vanglast vabanenutele mõeldud teenuste sihtrühm. Vanglast vabanenute
tugiteenuse abil saab toetada kinnipidamiselt vabanevate noorte jõudmist saama teenuseid, mille
eesmärk on suurendada tõrjutusriskis olevate noorte kaasatust ja tööhõivelisust.
25
6. Seos valdkondlike arengukavadega
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu)
Kriminaalpoliitika üks prioriteete on kuritegevusest irdumise toetamine ja kuritegevuse ennetamine.
Selleks tuleb suurendada kogukondlike karistuste osakaalu, muutes vangla ja kriminaalhoolduse
taasühiskonnastamise keskseks institutsiooniks, kus kinnipeetavaid koheldakse inimväärikalt.
Kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks ette, pakkudes neile mõtestatud tegevust, sh töötamist ning
tõenduspõhiseid sotsiaalprogramme. Suurendades koduvangistuse ja avavangla osakaalu,
valmistatakse kinnipeetavaid vabanemiseks paremini ette ning väheneb kinnises vanglas viibimise aeg.
Vanglast vabanenutele pakutakse vabanemisjärgset tugiteenust ja majutuskohta.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–202037
Vägivalla ennetamise strateegia üldine eesmärk on vähendada vägivalda. Strateegial on neli
alaeesmärki: inimestel on paranenud oskused vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sellesse sekkuda;
vägivallaohvrite vajadustest lähtuv kaitse ja tugi on paremini tagatud; vägivallajuhtumite menetlemine on
ohvrisõbralikum; vägivallatsejate kohtlemise viisid on mõjusamad ja nende retsidiivsus on vähenenud.
Korduvate vägivallategude ärahoidmiseks on vaja muuta vägivallatseja hoiakuid ja käitumismustreid.
Kasutusele tuleb võtta tõenduspõhised programmid, individuaalnõustamine ja muud sekkumised. Tähtis
on pakkuda pärast vanglast vabanemist jätkutuge.
Konkurentsivõime kava Eesti 202038
Kava keskne eesmärk on Eesti tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja
tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste
arendamisel. Ennetamaks töötust ning lühendamaks töötuse kestust, on oluline parandada aktiivsete
tööturumeetmete pakkumise efektiivsust ja võimaldada nende mõju suurendamist. Olulist rolli mängib
koostöö kohalike omavalitsustega (aktiveerimismeetmed, sotsiaalprobleemide lahendamine jne).
Eesmärgi saavutamise eelduseks on see, et võrreldes praegusega rakendatakse täiendavaid sisulisi ja
rahalisi meetmeid täiskasvanute elukestvas õppes osalemise suurendamiseks, eelkõige täiskasvanute
täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamine ja rahastamise suurendamine ning ilma erialase hariduseta
täiskasvanutele tasemeõppe pakkumine.
Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018–202139
Inimeste sattumine kriminaaljustiitssüsteemi on riigile kallis ja pärsib normaalse ühiskonna arengut.
Kriminaalpoliitika üks eesmärke on vähendada korduvkuritegevust. Oluliseks korduvkuritegevusega
seonduvaks probleemiks on kinnipidamiskohast vabanenute suutmatus kohaneda eluga vabaduses ja
seetõttu uute kuritegude toimepanemine. Vabanenu ebapiisava hõivatuse ja positiivsete sotsiaalsete
sidemete puudumisega kaasneb kõrgendatud korduvkuritegevuse risk. Sestap peab ühelt poolt
vangistuse täideviimine olema paindlik, võimalikult vähe vabast ühiskonnast võõrandumist tekitav ning
aitama kaasa turvalisele naasmisele ühiskonda. Teiselt poolt tuleb toetada vanglast vabanenute
ühiskonda naasmist, pakkudes tööhõivet, tugiisikut, ajutist majutust ja nõustamist.
37
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vagivalla_ennetamise_strateegia_aastateks_2015-
2020.pdf
38
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/konkurentsivoime_kava_eesti_2020_2011.pdf
39
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf
26
Heaolu arengukava 2016–202340
Sotsiaalministeeriumi heaolu arengukava sõnastab kaks üldist eesmärki: tööhõive kõrge tase ja
kvaliteetne tööelu; sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalse
kaasatus. Muu hulgas näeb arengukava ette, et inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas
elada ja ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud.
Juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu jätkatakse integreeritud teenuste pakkumist toimetulekuraskustes
inimestele ja nende pereliikmetele, pakkudes vanglast vabanenute tööhõive ja ühiskonda kaasatuse
edendamiseks neile tugiteenuseid.
Euroopa Liidu Nõukogu soovitus, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja
esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsuse TAT (2012–2017) kohta (COM(2013) 356 final,
29.05.2013)41
Panustades hoolekande- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurenemisse ning
hõlbustades pikaajaliste töötute ja terviseprobleemidega inimeste naasmist tööturule, panustatakse
riigipõhise soovituse nr 2 täitmisesse: „Parandada tööstiimuleid, tõhustades olemasolevaid
sotsiaalhüvitiste süsteeme ning muutes hüvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks.
Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et hõlbustada pikaajaliste töötute ning töövõimetushüvitist saavate
isikute naasmist tööturule.“ Omavalitsuste võimekuse suurendamise ja koostööharjumuse juurutamisega
sotsiaal- ja hoolekandeteenuste pakkumisel panustatakse riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse:
„Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike
omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“
40
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf
41
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013DC0356&from=GA
27
7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja
kohustatud:
7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste
detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B)
kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva
jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta
RA poolt väljatöötatud vormil;
7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne
tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete
prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist;
7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama
nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul
ajal RÜ nõudmisel;
7.1.1.9 TAT koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.
a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1
punktidele 1–4 ja lõikele 4;
7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT
kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kulud.
7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.3 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.
28
7.3. Toetuse maksmine
7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku
maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ja § 15 lõike 4 alusel.
7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid
ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses.
7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus.
Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud
maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab
RÜ.
7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-
d ellu või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48
lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud
kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ
määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks
uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul,
loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama
29
maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud
juhtudel.
7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus
võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RÜ poolt.
7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine
7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes
esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka
elluviimise tagamiseks.
7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui
on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme,
meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta:
7.4.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava
eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel,
et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise
korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste
kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks.
30
7.4.11. Tegevuste kirjelduses või eelarves puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada
puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta vastavale
tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal
finantsallikates ei muutu, kui:
7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 30 000 eurot.
7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine
7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi
register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui tehniline viga registri töös
takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea
kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem
kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui tehniline viga registri keskkonna töös takistab aruande
esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
7.5.3. Kui vahe- ja lõpparuande (edaspidi koos aruanne) esitamise vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse vaid lõpparuanne.
7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja
nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
7.5.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase
lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui
RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande e-toetuse keskkonnas.
5.7.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks.
5.7.9. Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
5.7.9.1 näitajate täitmine (kumulatiivselt);
5.7.9.2 ülevaade projekti elluviimisest (kumulatiivselt) sh hinnang projekti tulemuslikkusele ja
püstitatud eesmärkide saavutamisele;
5.7.9.3 projekti mõju läbivatele teemadele.
31
5.7.10. Elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7
tegevustes osalejate andmetega kohta teabe iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala
lõpuks.
7.6. Finantskorrektsioonid
7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
7.7. Vaiete menetlemine
7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA.
7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.
7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
32
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Tugiteenuse hangetega (tugiisikuteenus, Asjakohane ja piisava ajavaruga teavitustöö,
majutusüksus, majutuskohad) ei leita sobivaid võimalikele pakkujatele hankekutse saatmine,
koostööpartnereid. konsultatsioonid ja teavitusüritused hankeist
huvitatuile, et selgitada hanke ja edasise koostöö
tingimusi.
Ei leidu piisaval hulgal tugiisikukoolitusest ja Eestis on suur hulk koolitatud tugiisikuid, kelle
teenuse osutamisest huvitatuid. jaoks vanglast vabanenud oleks uus sihtrühm ja
väljakutse. Koostöös praegu tugiisikuteenust
pakkuvate organisatsioonidega leiame
olemasolevate tugiisikute seast neid, kes on
nõus kaasa lööma. Justiitsministeerium saab
omalt poolt abiks olla teavitustöös, mille eesmärk
on tutvustada teenust ja sellega kaasnevaid
võimalusi. Kaasata tugiisikutena rehabiliteerunud
endiseid kinnipeetavaid.
Teenuse sihtrühmas ei ole piisavalt neid, kes Teenust saama suunamist saavad mõjutada
tunneksid teenuse järele vajadust. vangla inspektorid-kontaktisikud, kes
kinnipeetavatega iga päev töötavad. Samuti saab
motivatsiooni parandada vangla sotsiaaltöötaja ja
kaplan. Majutusteenust saama suunatute seas
saab motivatsiooni parandada seeläbi, et
tugiteenust saama suunamine võib olla
ennetähtaegse vabastamise eelduseks.
Teenuseosutajad ei suuda tagada piisavas Nõutud mahud pannakse kirja teenuse
mahus teenust, et vastata nõudlusele ja täita osutamise lepingusse. Teenuseosutajatega
teenusele seatud näitajaid. toimub tihe suhtlus, mis ühes regulaarse
aruandlusega aitab tagada võimalike
probleemide varajast märkamist ja annab
võimaluse ühiselt lahendusi otsida.
Teenust saama tulnutest suur osa katkestab Tagada õigete kinnipeetavate jõudmine teenust
teenuse enne, kui naaseb tööturule, ning kaob saama, koolitada teenuseosutajaid tegema
teenuseosutajate vaateväljast. motiveerivat intervjueerimist, et võimestada
vabanenuid jätkama. Selgitada regulaarselt välja
teenuse saamise katkestamise põhjused. Teha
nii teenust saama tulemise kui ka teenust
saamast lahkumise vestlus.
Teenust saanute retsidiivsus ei ole väiksem kui Analüüsida, millest suur retsidiivsus tingitud on
teenust mittesaanutel. ning võimaluse korral teha teenuse ülesehituses
vajalikud muudatused.
Sihtrühma riskidest tingitult tekib oht tugiisikute Tugiisikute ja majutusteenuse personal tuleb
või majutusteenuse personali elule ja tervisele. koolitada riske eos märkama ning vajaduse
korral sekkuma. Koolituse üheks osaks peab
olema isikliku julgeoleku teema, aga ka
manipulatsioonide märkamise ja vältimise teema.
33
Kohalikud omavalitsused ei ole huvitatud Tutvustada teenust ja selle vajalikkust kohalike
koostööst TAT kaudu rahastatavate teenuste omavalitsuste üritustel, sh valdade ja linnade
pakkujatega. päev, koolitused, volikogu istungid jms. Lisaks
saab tugiisik teha juhtumipõhiselt mõjutustööd,
näidates ära konkreetse vabanenu vajadused ja
kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada
minimaalsel tasemel toetavaid tegevusi. Näidata
ära kasutegur, mida loob tugiisikute ja majutuse
kaudu pakutav kompleksteenus.
Ettevõtjad ja tööandjad ei ole huvitatud vanglast Teha suunatud teavitustööd võimalike tööandjate
vabanenuid tööle võtma. seas, samuti katusorganisatsioonides. Oluline on
ka juhtumipõhine veenmine. Tugiisiku roll on
ühtlasi see, et näidata ära vabanenu senised
edusammud ning selgitada, miks ta sobib seda
tööd tegema. Rääkida tuleb ka võimalikest
riskidest, et vältida ootamatutest olukordadest
tingitud pahameelt, mis võiks välistada edasise
koostöö.
9. LISAD
TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
34
KINNITATUD
sotsiaalministri ………….
käskkirjaga nr ………….
Lisa 1
Vorm A
TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.12.2022
1. Tugiteenused
1.1. Tugiisikuteenus
Tugiisikuteenus on üle Eesti pakutav teenus. Tugiisikuteenust pakuvad kaks
mittetulundusühingut: Kesk-, Lääne-, Põhja- ja Ida-Eesti piirkondades Balti
Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut (BKI) ning Lõuna-Eesti piirkonnas
Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK), kellega on sõlmitud lepingud kuni 30.09.2022.
Hankelepingud näevad ette võimalust pikendada kokkuleppel teenuseosutajaga teenuse
osutamist kuni 12 kuu võrra. Planeeritud on teenuseosutamise perioodi pikendada, kuid seejuures
arvestades hankelepingu kogumaksumust.
Tugiisiku tegevus vanglast vabanenu toetamiseks algab kinnipidamisasutuses kuni kuus kuud
enne kinnipeetava vabanemist. Kuni vabanemiseni kestvatel vanglakülastustel arutatakse läbi
praktilised küsimused, sh kuidas leida elukoht, töö, õiguskuulekad kaaslased,
taasühiskonnastamist soodustavad võrgustikud. Tugiisiku ja vanglast vabanenu vahel sõlmitakse
kirjalik koostöölepe, mis annab tugiisikule loa tutvuda kinnipeetavat puudutava infoga. Tugiisik ja
vanglaametnik selgitavad välja kinnipeetava toimetuleku riskiteguritest lähtuvalt, et toimuks
kinnipeetava ettevalmistamine vabanemiseks. Vanglaametniku, kinnipeetava ja tugiisiku koostöös
koostatakse vabanemiskava, seatakse eesmärgid ja määratakse kindlaks tugiisiku roll nende
saavutamise protsessis.
Vajaduse korral võtab tugiisik ühendust kinnipeetava elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, et
rääkida läbi vanglast vabanenu kohalikud võimalused, sh sotsiaaltoetuse vajadus,
majutusküsimus, teenused, mida pakuvad omavalitsuses ja selle lähiümbruses tegutsevad
organisatsioonid. Tugiisiku tegevuse eesmärk on toetada vanglast vabanenut praktiliste
probleemide lahendamisel, aidates samal ajal kaasa positiivse mina-pildi tekkimisele, mis
võimaldaks vanglast vabanenul hoiduda kriminaalsetest tegevustest. Esimestel päevadel pärast
vabanemist on tugiisiku abi ja nõu kriitilise tähtsusega, kuna sel perioodil on esmased
kohanemisraskused kõige suuremad.
Tugiisikuteenus kestab konkreetse kliendi jaoks kuni 18 kuud, sellest kuni kuus kuud vanglas.
Tugiisikuteenuse tähtaja saabudes viiakse vanglast vabanenuga läbi lõpuvestlus ja räägitakse
läbi võimalikud jätkutegevused kogukonnas.
Sihtrühm: vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud, karistusest tingimisi vabastatud.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Tugiisikuteenuse osutamine 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022
Tugiisikuteenuse tulemuste seire 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastatel (2022)
Väljundi- Vanglast vabanenule 200 1000
näitaja suunatud
tugiteenuste saajate
arv
1.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus
MTÜ Lootuse Küla pakub teenust Põhja-Eestis Harjumaal Laitses (10 majutuskohta), MTÜ
Samaaria Eesti Misjon pakub teenust Lääne-Eestis Haapsalus ja Pärnus (20 majutuskohta), MTÜ
Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond pakub teenust Ida-Virumaal Jõhvis (15 majutuskohta) ja
MTÜ Valge Eesti pakub teenust Lõuna-Eestis (10 majutuskohta). Lepingud on sõlmitud kuni
30.09.2022. Hankelepingud näevad ette võimalust pikendada kokkuleppel teenuseosutajaga
teenuse osutamist kuni 12 kuu võrra. Planeeritud on teenuseosutamise perioodi pikendada, kuid
seejuures arvestades hankelepingu kogumaksumust.
Majutuskeskuse töötajate ülesanne on aidata kaasa vanglast vabanenu järkjärgulisele
kohanemisele vabadusega. Seda tehakse kindlate reeglite (vanglast vabanenu õigused ja
kohustused) seadmise ja sotsiaalsete oskuste teket soodustavate tegevuste kaudu. Samuti on
oluline, et konkreetsele vanglast vabanenule suunatud tegevuste pakett oleks vastavuses tema
riskide, vajaduste ja ka oskustega. Uudsena pööratakse rohkem tähelepanu teenuse saajate
vaimsele tervisele ja abisaamise võimalustele. Sihtrühma eripära arvestades on oluline
majutuskeskuse personali pädevus. Personal peab oskama vabanenuid nõustada, motiveerida ja
jõustada.
Majutusteenuse saamise tingimusteks on enne vabanemist määratud tugiisiku olemasolu,
motivatsioon tööle asumiseks, muu hõivatuse kinnitus selle olemasolu korral ning nõusolek
hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Vabanenuga sõlmitakse leping, mis põhineb
teenusepakkuja sisekorraeeskirjal ja on aluseks teenuse osutamisele. Majutusteenust on
vabanenul võimalik saada kuni kuus kuud võimalusega pikendada teenuse saamist täiendavalt
kuni kuue kuu võrra. Teenuse pikendamise eeldus on majutuskeskuses vaba koha olemasolu ja
teenusepakkuja kinnitus, et vabanenu on püüdnud täita teenuse esimese kuue kuu eesmärke.
Teenuse kestel toimub aktiivne elukoha otsimine, milles on toeks nii majutuskeskuse personal kui
vanglast vabanenu tugiisik. Elukoha otsimisel võetakse vajadusel ühendust ka kohaliku
omavalitsusega.
Sihtrühm: vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud, karistusest tingimisi vabastatud.
2
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Majutusteenuse osutamine 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022
Majutusteenuse tulemuste seire 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundi- Majutusteenust 60 280
näitaja saanud inimeste arv
1.3. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele
2022. aastal on planeeritud alustada ja katsetada eraldi 16-26 aastastele noortele
nõustamisteenuseid sisaldava ajutise majutusteenuse pakkumist. Hankeleping on sõlmitud kuni
31.08.2023.
Teenust võimaldatakse kuni 12 kuuks pärast vanglast vabanemist või kinnise lasteasutuse
teenuselt väljumist võimalusega pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse
saamise pikendamise eeldus on majutusüksuses vaba koha olemasolu ning teenuseosutaja peab
kinnitama, et noor on püüdnud teenuse seniseid eesmärke täita.
Vangla, kinnise lasteasutuse, kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustustusameti tehtud riskide
hindamise tulemusena antakse teenuseosutajale teada noorest, kes vajab majutusteenust.
Majutusteenuse saamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha olemasolu, motivatsioon
asuda õppima või tööle ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Elukoha
olemasolu ei tähenda automaatselt, et noorele majutusteenust ei võimaldata, vaid riskide
hindamisel tuleb pöörata tähelepanu senise elukoha sobivusele, kaaslaste mõjule, vaimsele
tervisele jt kaasuvatele teguritele. Näiteks on oluline arvesse võtta näitajaid nagu vägivaldsed
peresuhted või pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada
noore motivatsiooni õiguskuulekuseks ja soodustada uute kuritegude toimepanemist.
Majutusteenusele saamine ei eelda tugiisiku olemasolu, samas võib tugiisiku kaasamine enne
vangistuse või kinnise lasteasutuse teenuse lõppu anda noorele täiendavat tuge ja julgust
majutusteenust kasutada.
Sihtrühm: vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud, kinnise lasteasutuse teenuselt
väljunud, karistusest tingimisi vabastatud.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
3
Majutusteenuse osutamine 01.01.2021–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022
Majutusteenuse tulemuste seire 01.01.2021–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundi- Majutusteenust 60* (koos 280* (koos *Tegevusel 1.2 ja 1.3 on
näitaja saanud inimeste arv tegevusega tegevusega üks üldine väljundnäitaja.
1.2) 1.2) Seire tulemusena
kajastatakse näitajad
teenuste kaupa.
2. Koolitus
Tugiteenuse kvaliteedi tagamiseks, kogemuste vahetamiseks, õppimiseks ja toimiva koostöö
arendamiseks korraldatakse koolitusi, seminare, konverentse, teabepäevi või muid ühisüritusi
ning õppereise Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kus pakutakse õigusrikkujatele tugiteenuseid.
Samuti korraldatakse teabepäevi vanglate, prokuratuuride, kohtute jt sihtrühmaga kokku
puutuvate valdkonna töötajatele, et tagada sihtrühma jõudmine teenust saama. Teabepäevadel
räägitakse, mille järgi hinnata inimese sobivust teenust saada ja kuidas neid motiveerida
teenuseid saama tulema.
Sihtrühm: Majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud,
sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kinniste
lasteasutuste töötajad, Sotsiaalkindlustusameti, kohtute ja prokuratuuride ning kohalike
omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna töötajad.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Koolitus 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava aastal (2023)
(2022)
Väljundi- Koolitus 40 160
näitaja
4
3. Tugiteenuse TAT hindamine
Kuna TAT järel on oluline teenuse suunamine riiklikule rahastamisele, on vajalik teadmine
planeeritud tegevuste toimest. Selle otsuse tegemiseks analüüsitakse teenust saanute edasist
elukäiku ja toimetulekut ning eri osapoolte rahulolu teenuse kvaliteedi ja ülesehitusega.
Hindamise läbiviimine 2022. aastal sõltub, kas peame otstarbekaks analüüsida eraldi tegevuse
„Nõustamisteenust sisaldav ajutine majutusteenus noortele“ ja/või tegevuse „Koolitusprogramm
vanglast vabanenutele“ tulemuslikkust ja toimivust. See omakorda sõltub tegevuste elluviimisest.
Alternatiivina on võimalus viia hindamine läbi TAT abikõlblikkuse perioodi viimasel aastal.
Hindamise osana või eraldiseisvalt viiakse läbi teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevusi, mille
eesmärk on ühelt poolt saada ülevaade Eesti elanikkonna või kitsamalt tööandjate sallivusest ja
suhtumisest õigusrikkujate tavaellu naasmisel, nende võimalikust tööle värbamisest, uue
võimaluse andmisest jms ja teiselt poolt pöörata eelnimetatule ühiskonnas või kitsamalt
tööandjate hulgas suuremat tähelepanu.
Paralleelselt teenuseosutamisega hindab TAT juht üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust
(tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT-spetsiifiliste tulemusnäitajate abil. TAT juht annab
hindamistulemustest teenuseosutajatele ja vanglatöötajatele tagasisidet ning vajaduse korral
tehakse sellest lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas.
Sihtrühm: Teenust saanud vanglast vabanenud ja kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud,
majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud,
sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kohalike
omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti
Töötukassa valdkonnaga kokku puutuvad töötajad. Teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste
puhul on laiemalt Eesti elanikud ja/või kitsamalt tööandjad.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Tugiteenuse tulemuslikkuse 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022
regulaarne hindamine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava aastal (2023)
(2022)
Väljundinäitaja Hindamine ja/või 1 1
teadlikkuse
tõstmisele
suunatud tegevus
5
4. Teavitustegevus „Minevikust parem“
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Teavitustegevus „Minevikust 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022
parem“
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava aastal (2023)
(2022)
Väljundinäitaja Teavitustegevuse 0 1 2022. aastal
elluviimine tegevusi ei
toimu.
5. Koolitusprogramm vanglast vabanenutele
2022. aasta on planeeritud korraldada hange leidmaks pakkujat, kes pakub välja ja viib ellu
koolitusprogrammi vanglast vabanenutele. Tegevuste elluviimisega on planeeritud jõuda lõpule
hiljemalt 2022. aasta lõpuks.
Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele võimalust õppida uusi tööoskusi.
Programm sisaldab teoreetilist ja praktilist õpet, mis viiakse läbi vanglas ja mille eduka läbimise
korral väljastatakse sertifikaat või tunnistus. Programm on mõeldud kinnipeetavatele, kelle
karistuse lõpp on tegevuse algusest arvates 6–8 kuu pärast ja kellel on võimalik programm täies
mahus enne vabanemist läbida.
Sihtrühm: vanglast tähtaegselt vabanenu.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Koolitusprogramm vanglast 01.01.2022–31.12.2023 01.01.2022–31.12.2022
vabanenutele
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundinäitaja Koolitusprogrammi 75 75
elluviimine
6
KINNITATUD
sotsiaalministri ………………
käskkirjaga nr ………….
Lisa 1
Vorm B
TAT eelarve kulukohtade kaupa¹
TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2020 - 31.12.2023
TAT nimi: Vanglast vabanenute jätkutugi
TAT elluviija: Justiitsministeerium
Aasta 2020 2021 2022 2023
Rea nr Kulukoht Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik
kulu kulu kulu kulu
1 2 3 3 3 3
1 TAT otsesed kulud 561 492 554 094 826 516 644 553
1.1 TAT juhtimiskulud 38 051 43 391 46 516 50 586
1.1.1 TAT juhi töötasu kokku 38 051 43 391 46 516 50 586
1.2 Tegevuse 2.1 "Tugiteenus" kulud
471 446 482 718 540 000 372 000
(väljund)
1.2.1 Tugiisikuteenus 205 415 193 740 190 000 120 000
1.2.2 Majutusteenus 266 031 288 978 302 000 200 000
1.2.3 Majutusteenus noortele 0 48 000 52 000
1.3 Tegevuse 2.2 "Koolitus" kulud (väljund) 654 5 981 60 000 81 967
1.4 Tegevuse 2.3 "Tugiteenuse TAT
0 0 30 000 0
hindamine" kulud (väljund)
1.4.2 0 0 30 000 0
Uuringu tegemine
1.5 Tegevuse 2.4 "Teavituskampaania"
51 341 22 003 0 0
kulud (väljund)
1.6 Tegevus 2.5 "Koolitusprogramm
0 0 150 000 140 000
vanglast vabanenutele"
2 Kaudsed kulud 5 708 6 509 6 977 7 588
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 567 200 560 603 833 493 652 141
4 Otsesed personalikulud kokku 38 051 43 391 46 516 50 586
5 Jaotamata eelarve
6 Eelarve kokku (2020-2023) 2 613 437,00
Finantsplaan
Aasta 2020 2021 2022 2023
Kokku Osakaal (%)
Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%)
TAT eelarve kokku aastate kaupa (rida 3)
1 567 200 560 603 833 493 652 141 2 613 437
2 sh ESF-i osalus 417 913 73,68% 413 052 73,68% 614 118 73,68% 480 498 73,68% 1 925 580,38 73,68%
2.2 sh riiklik kaasfinantseering 149 287 26,32% 147 551 26,32% 219 375 26,32% 171 644 26,32% 687 856,62 26,32%
Lisa 2
TAT „Vanglast vabanenute jätkutugi“ muutmise
SELETUSKIRI
I Sissejuhatus
TAT “Vanglast vabanenute jätkutugi” kinnitati sotsiaalministri 19.11.2019 käskkirjaga nr 74.
TAT muutmine tuleneb vajadusest korrigeerida eelarvet ja täpsustada tegevusi.
TAT eelarve korrigeerimine on seotud TAT tegevuse 2.1.3. „Nõustamisteenustega ajutine
majutusteenus noortele“ riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingu maksumusest, mis
osutus prognoositust ligi 200 000 eurot soodsamaks. Korrigeeritakse vastavalt kulude
prognoosile eelarverea 1.2. „Tugiteenus“ kulusid. Vastavalt tugiteenuse kulude prognoosile,
tõstetakse täiendavaid eelarvelisi vahendeid tegevustele 2.5. „Koolitusprogramm vanglast
vabanenutele“ ja 2.2. „Koolitus“. Samuti täpsustatakse ja korrigeeritakse teksti, so
kustutatakse dubleerivad laused ja täpsustatakse sõnastusi, et need oleksid rohkem
praktikaga kooskõlas.
Muudatused on koostanud TAT projektijuht Stanislav Solodov (
[email protected]
6208 120).
II TAT tegevuste muutmine ja punktide täpsustamine
a) Punkt 1.2.3. Eelarve
Parandatakse arvutusvea tõttu jäänud valed summad (tabeli read 1 ja 2).
b) Punkt 1.2.4. Sihtrühmad
TAT „Vanglast vabanenute jätkutugi“ kinnitamisel lisandus teenuse saajana sihtrühm „kohtu
poolt karistusest tingimisi vabastatu“. Kuna nimetatud sihtrühma puhul on nende teenusele
jõudmisel oluline roll prokuratuuride ja kohtute töötajatel, lisatakse need TAT sihtrühma loetellu
(p 5) ja täpsustatakse lk 9 teksti.
c) Punkt 2.1.1.1. Sihtrühm
Täpsustatakse tugiisikuteenuse sihtrühma kuuluvat alasihtrühma nr 3 ja sõnastatakse see
järgmiselt:
„3) tema vangistus on lõppenud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud
kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust;“
Täpsustus on vajalik TAT elluviimisel esile kerkinud praktilisest vajadusest käsitleda juba
vabanenud sihtrühma laiemalt, sest teenuse kasutamiseks sätestatud sõnastus „tema
vangistuse lõppemisest on möödunud kuni kaks kuud“ on liialt piirav. Tugiteenuse sihtrühmale
on iseloomulik muutlik vangistusjärgne periood, kus hakkamasaamisele võib järgneda
ootamatu tagasilangus ja see on hetk, mil jätkutugi peab inimese soovil ja vajadusel olema
kättesaadav. Vastasel juhul jääb inimene oma probleemidega hätta ja halvemal juhul sooritab
uue kuriteo. Kuna TAT peamine eesmärk on aidata inimesel ühiskonnas hakkama saada ja
ennetada korduvkuritegevust, siis ei ole alapunktis 3 sätestatud ajaline piirang asjakohane.
d) Punkt 2.1.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus
Täpsustatakse sõnastust lk 12 ja lisatakse teksti selgitav lauseosa „ja kohtueelse menetluse
käigus“, sest üks sihtrühmadest on ka karistusest tingimisi vabastatud inimesed ning nende
teenusele suunamine on eeskätt kohtueelse menetluse etapis.
Tekstis kaotatakse eeldus „igal majutusteenust saama suunatud vanglast vabanenul on
tugiisik“, kuna see seab ebavajaliku piirangu ja on praktikas teinekord keeruline tagada.
Näiteks karistusest tingimisi vabastatud inimene suunatakse majutusteenusele kohtueelse
menetluse etapis ja sellisel juhul ei ole tugiisiku kaasamine sarnaselt vanglas viibivale
kinnipeetavale võimalik. Tugiisiku olemasolu ja koostöö alustamine kuni 6 kuud enne
vangistuse lõppu on eelistatud ja võimaldab tõenäolisemalt saavutada paremaid tulemusi,
kuid eeldus (või tingimus), et majutusteenuse saamiseks peab olema tugiisik, ei ole vajalik
ega toeta otseselt TAT eesmärkide saavutamist.
Samuti korrigeeritakse sõnastust lk 12-13, kuna tekstis esineb dubleerivaid tekstiosasid.
TAT punkt 2.1.2 uus sõnastus on järgmine:
„Tugiteenusena pakutakse vanglast vabanenutele ka nõustamist sisaldavat ajutist
majutusteenust. Majutusteenuse puhul ei piisa vaid voodikoha pakkumisest1, vaid paralleelselt
on vaja rehabiliteerimist soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal- ja võlanõustamine,
psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia, tööharjutus jms, mida pakub või mida saama
suunab majutusüksus. Siinkohal lasub vastutus ka vabanenul endal, kes vajaduse korral
tugiisiku toel lepib kokku kohtumisi töötukassas, kohalikus omavalitsuses, tööandjate juures
jne.
Majutuskohta võimaldatakse kuueks kuuks pärast vanglast vabanemist võimalusega
pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse saamise pikendamise eeldus on
vaba koha olemasolu majutusüksuses ning teenuseosutaja peab kinnitama, et vanglast
vabanenu on püüdnud täita teenuse esimese kuue kuu eesmärke.
Teenust pakutakse Eesti eri piirkondades2, kus teenusesaajatena eelistatakse vanglast
vabanenuid, kes enne vangistust elasid samas piirkonnas või kellel on seal olemas toetav
sotsiaalne võrgustik või selle loomise/taastamise eeldused. Kui vanglast vabanenu kasutab
teenust mitteregistrijärgses3 kohaliku omavalitsuse piirkonnas, on teenuse pakkumise jooksul
soovituslik registrijärgse kohaliku omavalitsusega kokku leppida, kuidas ja kuhu läheb
vabanenu majutusüksusest ning mil määral aitab registrijärgne omavalitsus katta vabanenu
eluasemekulusid. Oluline on, et enne majutusüksusest lahkumist oleks vabanenule leitud
elukoht ja ta töötaks või õpiks. Kui majutusteenuse tähtaja lähenemisel on selge, et üüriturult
ei ole võimalik eluaset leida, aitab tugiisik vajaduse korral vanglast vabanenul suhelda oma
registrijärgse kohaliku omavalitsusega, et tagada majutusteenuse saamise järel koht
sotsiaalmajutusüksuses või sotsiaaleluruumis.
Vangla riskihindamise tulemusel või kohtueelse menetluse käigus antakse ajutise
majutusteenuse pakkujale teada vanglast vabanenust, kes vajab majutusteenust.
Majutusteenuse saamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha olemasolu, motivatsioon
asuda tööle või muu hõivatuse kinnitus selle olemasolu korral, nõusolek hoiduda alkoholi ja
narkootikumide tarbimisest. Majutusteenuse saamine ei eelda tugiisiku olemasolu, samas võib
tugiisiku kaasamine enne vangistuse lõppu anda vabanenule täiendavat tuge ja julgust
1
Sapouna et al. (2011) näitasid, et hostel-tüüpi elamispinnad, mis on mõeldud ainult vanglast vabanenutele, võivad soodustada
kriminaalsete võrgustike teket. Seepärast on kasulik majutada vanglast vabanenuid koos teiste sihtrühmadega või pakkuda neile
eraldi majutuskohas lisaks peavarjule toetavaid teenuseid.
2
Piirkondades, kus TAT raames majutusteenust ei pakuta, leitakse elukoht ja toetatakse selle eest tasumist lähtuvalt
sotsiaalhoolekande seadusest üldises korras (SHS § 14. Eluasemeteenused) ning vanglast vabanenu tugiisik aitab leida elukoha
üüriturult või leiab vabanenule koostöös kohaliku omavalitsusega sotsiaaleluruumi.
3
Vastavalt rahvastikuregistri andmetele.
majutusteenust kasutada. Tugiisik ja majutusüksuse töötaja räägivad konkreetse vabanenu
puhul läbi omavahelise tööjaotuse, et tagada vabanenu igakülgne toetamine, vältides samal
ajal tegevuste dubleerimist. Samuti on oluline, et majutusteenuse saamise sobivuse
hindamisel võetakse lisaks vormilistele näitajatele (nt vanglast vabanenu on ametlikult
korteriomanik) arvesse muid näitajaid, nt vägivaldsed peresuhted või teiste pereliikmete
sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada motivatsiooni
õiguskuulekuseks, soodustada uute kuritegude toimepanemist ja takistada vanglast vabanenu
taasühiskonnastamist. Majutusüksuse ja vabanenu vahel sõlmitakse leping, kus on kirjas
teenuse saamise tingimused ja sisekorrareeglid. Majutusteenus ei ole mõeldud akuutsete
sõltuvusprobleemidega inimestele, vaid teenust pakutakse neile, kes on motiveeritud
kogukonda integreeruma ja tööd otsima. Sõltuvusprobleemide kohta annab hinnangu
kinnipidamisasutuses tehtav riskihindamine. Eelistatud on 1–2-kohalised toad. Vajaduse ja
võimaluse korral võimaldatakse vabanenul viibida majutusüksuses koos alaealise lapsega.
Majutusüksuse personal valmistatakse ette tööks vanglast vabanenutega (vt tegevus 2.2).
Eelistatud on personal, kellel vastav kogemus juba olemas on. Oluline on, et personalil oleksid
teadmised sotsiaal- ja tööturuteenustest, klienditööst ja võlanõustamisest, ülevaade
peamistest sihtrühma riskidest ja võimalustest ning oskused vabanenuid nõustada,
motiveerida ja jõustada. Personal peab oskama välja selgitada vabanenu olukorra ja leida
koostööpartnerite abiga talle vajalikud teenused, neil peab olema oskus vajaduse korral
suhelda vabanenu perekonna ja lähikondsetega.“
e) Punkt 2.1.2.1. Sihtrühm
Täpsustatakse majutusteenuse sihtrühma kuuluvat alasihtrühma nr 3 ja sõnastatakse see
järgmiselt:
„3) tema vangistus on lõppenud ning teda on majutusteenust saama suunanud
kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust;“.
Põhjendused on sarnased punktis c tooduga.
f) Punkt 2.2. Koolitus
Täiendatakse teksti sõnastust lisades kogemuste vahetamise ja õppimise eesmärgid.
Laiendatakse koolituse võimalusi lisades mh konverentside ja Euroopa Liidu liikmesriikidesse
õppereiside korraldamise võimalused.
Samuti teise lõigu teksti sõnastust lisades „abistamisoskuste ja nõustamistehnikate
kasutamise“ valdkonnale mitteammendava loetelu võimalikest koolitusteemadest, milleks on
nt motiveeriv intervjueerimine, CARe metoodika, kogemusnõustamine, taastav õigus, vaimse
tervise esmaabi jm.
g) Punkt 2.2.1. Sihtrühm
Täiendatakse loetelu lisades prokuratuuride ja kohtute töötajad (vt ka seost punktiga b).
h) Punkt 2.3. Hindamine
Täpsustatakse teksti, kus sõnade „hoiakute uuring“ asemel kasutatakse laiemat sõnastust
„teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevus“. Hoiakute uuring on liiga piirav ja tegevuse eesmärk
ei ole üksnes uurida hoiakuid. TAT tegevuste elluviimine on korduvalt tõestanud (nt poleemika
majutusüksuste avamise suhtes) vajadust jätkutoe probleemkohtade osas teadlikkuse
tõstmisele. Kitsamalt hoiakuid uuriti 2020. aastal tegevuse 2.4. teavituskampaania „Ära jää
minevikku kinni. Luba olla parem“ raames.
Lisa 3
TAT „Vanglast vabanenute jätkutugi“ 2020–2023 eelarve seletuskiri
1. TAT otsesed kulud
1.1 TAT juhtimiskulud
1.1.1 TAT juhi töötasu (2020. a 38 051 eurot; 2021. a 43 391 eurot; 2022. a 46 516 eurot;
2023. a 50 586 eurot)
2022. aastal on arvestatud TAT juhi töötasu koos tööandja maksudega kuni 3613 eurot kuus, aasta
kogukulu on kuni 43 351 eurot. Lisaks on arvestatud võimaliku tulemustasuga koos tööandja
maksudega kuni 3165 eurot. Kokku on 2022. aasta kulud kuni 46 516 eurot, millest 6977,40 eurot
moodustavad kaudsed kulud.
2023. aastal on arvestatud võimaliku töötasu suurendamisega ja seega töötasu koos tööandja
maksudega kuni 3881 eurot kuus, aasta kogukulu on kuni 46 572 eurot. Lisaks on arvestatud
võimaliku tulemustasuga koos tööandja maksudega kuni 4014 eurot. Kokku on 2023. aasta kulud
kuni 50 586 eurot, millest 7587,90 eurot moodustavad kaudsed kulud.
1.2 Tegevuse „Tugiteenus“ kulud
1.2.1 Tugiisikuteenus (2020. a 205 415 eurot; 2021. a 193 740 eurot; 2022. a 190 000 eurot;
2023. a 120 000 eurot)
Tugiisikuteenuse hankelepingud on sõlmitud kuni 30.09.2022. Justiitsministeeriumil on õigus
lepingumahtu suurendada ja teenuseosutamise perioodi pikendada (kuni 31.08.2023), võttes
arvesse riigihanke eeldatavat maksumust. Lähtudes riigihanke eeldatavast maksumusest on
kulude prognoos 2022-2023 järgmine.
2022. aastal on ühe kuu kuluks planeeritud kuni 15 833 eurot, mis teeb aasta kogukuluks kuni
190 000 eurot.
2023 aastal on ühe kuu kuluks planeeritud kuni 15 000 eurot, mis teeb kaheksa kuu kogukuluks
kuni 120 000 eurot.
1.2.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus (2020. a 266 031 eurot; 2021. a
288 978 eurot; 2022. a 302 000 eurot; 2023. a 200 000 eurot)
Majutusteenuse hankelepingud on sõlmitud kuni 30.09.2022. Justiitsministeeriumil on õigus
lepingus teenuseosutamise perioodi pikendada (kuni 31.08.2023), võttes arvesse riigihanke
eeldatavaid maksumusi. Kulude planeerimisel on arvestatud võimaliku majutuskohtade arvu
suurendamisega Ida-Eesti piirkonna majutuskeskuses. Samuti on arvestatud psühholoogilise
nõustamise kuluga, mis tasutakse lepinguhinnale lisaks. Lähtudes riigihanke eeldatavast
maksumusest on kulude prognoos 2022-2023 järgmine.
2022. aastal on ühe kuu kuluks planeeritud kuni 25 167 eurot (aasta kogukulu kuni 302 000 eurot)
ja 2023. aastal ühe kuu kuluks kuni 25 000 eurot (kaheksa kuu kogukulu 200 000 eurot).
1.2.3. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenuse noortele (2021. a 0 eurot; 2022. a
48 000 eurot; 2023. a 52 000 eurot)
Hankeleping noortele majutusteenuse osutamiseks on sõlmitud alates 10.02.2022 kehtivusega
kuni 31.08.2023. Kulude planeerimisel on arvestatud võimaliku majutuskohtade arvu
suurendamisega 2023 aastal. Samuti on arvestatud psühholoogilise nõustamise kuluga, mis
tasutakse lepinguhinnale lisaks.
2022. aastal on ühe kuu kuluks planeeritud kuni 4800 eurot ja 2023. aastal ühe kuu kuluks kuni
6500 eurot.
1.3 Tegevuse „Koolitus“ kulud
1.3.1 Koolitus (2020. a 654 eurot; 2021. a 5981,37 eurot; 2022. a 60 000 eurot; 2023. a
81 967,35 eurot)
Tugiteenuse kvaliteedi tagamiseks, kogemuste vahetamiseks, õppimiseks ja toimiva koostöö
arendamiseks korraldatakse koolitusi, seminare, konverentse, teabepäevi või muid ühisüritusi ning
õppereise Euroopa Liidu liikmesriikidesse, kus pakutakse õigusrikkujatele tugiteenuseid.
Kulude planeerimisel on arvestatud sõltuvalt mahust 3-5 koolitusega aastas ja mitmete
koostööseminaride vm ürituse korraldamisega, millega tekivad korralduskulud (sh transport,
koolitajate tasud, tehniline tugi, majutus- ja toitlustuskulud). Samuti on arvestatud võimalike
õppereisidega eesmärgiga vahetada kogemusi, millega tekivad reisikulud (sh sõidupiletid,
päevarahad, majutuskulud, kulud kohalikule transpordile jms). Täpne ürituste arv selgub
tegevuskava elluviimisel jooksvalt.
1.4. Tegevuse „Tugiteenuse TAT hindamine“ kulud
1.4.2. Uuringu tegemine (2020. a 0 eurot; 2021. a 0 eurot; 2022. a 30 000 eurot; 2023. a 0
eurot)
Hindamise osana või eraldiseisvalt viiakse läbi teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevusi, mille
eesmärk on ühelt poolt saada ülevaade Eesti elanikkonna või kitsamalt tööandjate sallivusest ja
suhtumisest õigusrikkujate tavaellu naasmisel, nende võimalikust tööle värbamisest, uue
võimaluse andmisest jms ja teiselt poolt pöörata eelnimetatule ühiskonnas või kitsamalt tööandjate
hulgas suuremat tähelepanu. Tegevusteks on 2022. aastal planeeritud kuni 30 000 eurot.
Kord aastas hindab TAT juht tegevuse tulemuslikkust (tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT-
spetsiifiliste tulemusnäitajate abil. Iga-aastase hindamisega kulusid ei kaasne.
1.5. Tegevuse „Teavitustegevus „Minevikust parem““ kulud
1.5. Teavituskampaania korraldamine (2020. a 51 340,80 eurot; 2021. a 22 003,20 eurot;
2022. a 0 eurot; 2023. a 0 eurot)
Teavituskampaania korraldati 2020. aastal, tegevuse III osamakse maksti jaanuaris 2021.
Lisategevusi ega kulusid ei ole planeeritud.
1.6. Tegevuse „Koolitusprogramm vanglast vabanenutele“ kulud
1.6. Koolitusprogrammi elluviimine (2022. a 150 000 eurot; 2023. a 140 000 eurot)
Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele koolitusprogrammi, mille raames
õpetatakse uusi tööoskusi. Programm sisaldab teoreetilist ja praktilist õpet, mis viiakse läbi vanglas
ja mille eduka läbimise korral väljastatakse sertifikaat või tunnistus. Programm on mõeldud
kinnipeetavale, kelle karistuse lõpp on tegevuse algusest arvates 6–8 kuu pärast ja kellel on
võimalik programm enne vabanemist täies mahus läbida. Programmis osalev kinnipeetav saab
endale tugiisiku, kes aitab ja toetab teda vabanemisel, töö leidmisel jne. Tegevus ja kulud on
planeeritud arvestusega, et vajadusel on võimalik tellitavat mahtu suurendada. 2022. aastal on
planeeritud kuni 150 000 ja 2023. aastal kuni 140 000 eurot.
2. TAT kaudsed kulud
Administreerimise kulud (2020. a 5707,66 eurot; 2021. a 6508,70 eurot; 2022. a 6977,40 eurot;
2023. a 7587,90 eurot)
Kaudseid kulusid hüvitatakse 15% ühtse määra alusel otsestest personalikuludest.
Administreerimise kulude hulka loetakse näiteks hangete korraldamisest tulenevad kulud
(hankespetsialistide töötasu) jms.
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Meie 23.03.2022 nr 7-6/3320
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
TAT Vanglast vabanenute jätkutugi
2014-2020.2.02.19-0295 muutmise taotlus
Esitame Euroopa Sotsiaalfondi poolt finantseeritava Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020
rakenduskava prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2. „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ tegevuse 2.2.3. „Vanglast vabanenute jätkutugi“ toetuse
andmiste tingimuste (TAT) muutmise taotluse.
TAT muutmisega palume kinnitada TAT tervikteksti (Lisa 1) koos selle juurde kuuluvate lisadega (vorm
A ja vorm B). TAT muutmise põhjendused on kirjeldatud seletuskirjades (lisad 2 ja 3).
Lisa 1 – TAT terviktekst (koos lisadega vorm A ja vorm B)
Lisa 2 – TAT Vanglast vabanenute jätkutugi muutmise seletuskiri
Lisa 3 – TAT Vanglast vabanenute jätkutugi eelarve seletuskiri
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Saar
kantsler
Lisaadressaadid:
Ingrid Mangulson
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Stanislav Solodov 620 8120
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898