Pöördumine

Saatja: Mall Hiet <[email protected]> Saadetud: 22.03.2022 13:09 Adressaat: Mall Hiet <[email protected]> Teema: FW: Eesti IET päeva-ja nädalahoiuteenuste osutajate erihoolekandeteenuse osutamiseks kasutatavate ruumidega seotud kulude katmise osas uuringu kokkuvõtte Manused: image001.png; Erasektori algatused.xlsx From: Janno Kell <[email protected]> Sent: Monday, March 21, 2022 8:03 AM To: Signe Riisalo <[email protected]>; Ivar Sikk <[email protected]>; Elen Preimann <[email protected]>; Kadri Mets <[email protected]> Cc: Juta Saarevet <[email protected]>; Marek.Atonen3 <[email protected]>; [email protected]; Robert Mandelkorn <[email protected]> Subject: Eesti IET päeva-ja nädalahoiuteenuste osutajate erihoolekandeteenuse osutamiseks kasutatavate ruumidega seotud kulude katmise osas uuringu kokkuvõtte Lugupeetud otsustajad Loodame siiralt et suudate mõista Autismifondi „Toetan Erilist Elu“ ja Liikva Päikesekodu poolt esile tõstetud sotsiaalhoolekandeseaduse probleemkohtade taga soovi leida koostöös lahendused eluliselt olulistele probleemidele mis vajavad kiiret lahendust ja mis ohustavad nii juba ellu kutsutud erihoolekande teenuseosutaja ja teenusele suunatud inimeste erioolekandeteenuste jätkumist kui annavad signaali järgmistele puuetega inimeste vanematele kellel on soov võtta osa oma lastele vajalike teenuskohtade rajamisest Eesti riigi partneritena. Loodan väga et Liikva Päikesekodu poolt esile tõstetud ruumide kulude katmise teema ei ole saanud kellegi jaoks isiklikuks võitluseks kus peavad olema võitjad ja kaotajad ning meil on võimalus ja tahe leida tekkinud olukorrale koostöös lahendus. Kui oleme mõistnud mingeid seoseid valesti või Teile tundub et nõuame midagi ebaõiglast või väljaspool seadust olevat siis palun juhtide meie tähelepanu ja selgitada. Nii hoiame kokku kõigi aega ja energiat (näitena toome Liikva Päikesekodu poolt üle aasta kestnud pingutus saada KOV-id katma ruumidega seotud kõiki kulusid mille tulemusena oleme jõudnud analüüsitud seisukohani et KO-id seda tänase seaduse sõastuse juures tõesti tegema ei pea. Tegemist on riigi poolt sellisel moel jagatud kohustusega kus KOV-id saavad teha valiku nende poolt ketestatud määras ja jätta katmata kulud riigi e Sotsiaalministeeriumi kanda). Edastan läbiviidud uuringu kokkuvõtte Eesti IET päeva-ja nädalahoiuteenuste osutajate erihoolekandeteenuse osutamiseks kasutatavate ruumidega seotud kulude katmise osas. Sotsiaalmministeeriumi hoolekande osakonna nõunikul Eelen Preimannil on olnud õigus, kui Ta on toonud mitmel korral esile, et IET päeva- ja nädalahoiuteenuse SHS § 89 ruumidega seotud küsimus on ülesse tõstetud vaid Liikva Päikesekodu poolt ja teistel sellist mure ei ole. Miks? Analüüsi tulemusel on selge et ajalooliste erihoolekande teenuseosutamise lahenduste kõrvale on tekkinud täiesti uus ettevõtluse segment – iseseisevalt toimiv eraalgatus mis on koondanud kokku konkreetselt IET Päeva- ja nädalahoiu teenuse vajadusega puuetega inimeste pered kes on olnud valmis võtma osa oma lastele erihoolekande teenuskohtade loomisest ja kaasfinantseerimisest. Eesti jaoks on tegemist uue lahendusega kuid vaadates aenenud naaberriikide Soome ja Rootsi erihoolekande turgu on tegemist kõige laialdasemalt kasutuses oleva lahendusega (riigid on näinud sellises arengus võimalust vähendada riigi/KOV-ide investeerimisvajadusi. Valdav osa uutest erihoolekande teenuskohad rajatakse ja neid opereeritakse erasektori poolt ning riik/KOV tagab teenuste nõuded, kvaliteedikontrolli ja finantseerimise). Liikva Päikesekodu on täna Eestis IET päeva- ja nädalahoiu teenuseosutajate seas ainuke erihoolekande teenuseosutaja kes:  osutab vaid ühte konkreetset erihoolekandeteenust, milleks on IET päeva- ja nädalahoiu teenus ja on teinud äriplaani eeldustele, et kõik kolm rahastuskomponenti kaetakse vastavuses seadusele. Vastava äriplaaniga on tutvunud nii Sotsiaalministeeium kui Riigi Tugiteenuste keskus ja seda on hinnatud jätkusuutlikuks (Ülejäänud teenuseosutajad katavad IET päeva- ja nädalahoiu teenusenuse kahju kumuleeritud kapitali või teiste teenustegevuste arvelt)  on ainuke erihoolekande teenuseosutaja kes on spetsialiseerunud raskestimõistetava käitumisega ja autismispektrihäietega inimeste teenindamisele (üldiselt teenuseosutajad RMK ja ASH kliente väga teenusele ei soovi kuna nendega vajaduspõhine tegelemine on väga ressursimahukas mida tänane IET päeva- ja nädalahooiuteeuse kirjeldus ei sisalda ja kulumudel ei võimalda. Üldine teenuseosutajate hoiak on et RMK ja ASH kliendi tulekul „trall“ alles algab, mis on ka tõde  on ainuke IET päeva- ja nädalahoiu teenusenust pakkuv eraalgatuslik ettevõte, kes on rajanud uue taristu (kasutades toetusraha, erakapitali omaosaluse finantseerimiseks ja pangalaenu) mis vastab Eesti erihoolekande arengukava nõuetele, kuhu on rajatud 3 peremaja 30-ne teenuskohaga. Rohkem Eestis eraalgatuslikke IET päeva- ja nädalahoiu teenuse pakkujaid ei ole, kes oleks rajanud eeltoodud teenuse pakkumiseks eraldi peremaja ja kasutaks seda vaid IET päeva ja nädalahoiu teenuse jaoks  on suurim ühele konkreetsele teenusele spetsialiseeunud IET päeva- ja nädalahoiuteenust pakkuv eraalgatuslik erihoolekande teenuseosutaja Eestis, teenuskohtade arvuga (30). Suuruselt järgmine on Maarja Küla mis on 66% väiksem e 10 teenuskohta erinevates majades. 30 teenuskohta tähendab Liikva Päikesekodule ruumidega seotud kasutuskulude mittekatmisel igakuiselt suurt rahalist ja kumuleeruvat puudujääki (26.01.2021 aastal KOV-idele ja SKA-le esitatud ruumidega seotud kulude katmise taotluses on selleks kuluks 800 eurot – 2021 ja 2022 on KOVide poolt kaetud sellest vaid kommunaalkulude osa 236 eurot = 2021 ja 2022 puudujääk iga teenuskoha kohta on 564 eurot * 30 klienti *12 kuud = 203 040 eurot aastas)  on ainuke eraalgatuslik erihoolekande teenuseosutaja, kes toimib vastavuses tavalistele ettevõtluse põhimõtetele e püüab toime tulla majanduslikult iseseisvalt (ei doteerita KOV-ide või muude allikate kaudu) Küsimuseks on, et kas Eesti riik soovib, et IET päeva- ja nädalahoiu erihoolekande teenuskohad oleks rajatud ja teenused opereeritud vaid riigi enese ja KOV allasutuste poolt või on soov avada see turg ka eraalgatuslikele ettevõtmistele, kelle seas on konkreetsed pered, kes on huvitatud looma oma lastele õigeks ajaks õige toetusega teenuslahendused? Puuetega laste vanemad on konkreetne osapool, kellel on konkreetne ja selge vajadus ja huvi ning kes on valmis aitama riiki, et vähendada riigi ja KOV investeeringute kulusid erihoolekande taristu rajamisse (mille rajamine on vähemalt 5-e aastne protsess alates otsusest ja SKA poolsest rajatavate teenuskohtade teenuste riikliku rahastuse kinnitusest) ja kes on valmis toimima majanduslikult iseseisvalt. Või on soov, et sellised algatused „maha suruda“ hirmus, et kui pered hakkavad looma oma lastele tegelikult sobilikke ja tegeliku vajaliku toetusega lahendusi, siis suurenevad sellest ka riigi kulutused erihoolekande teenuste finantseerimiseks? Pole teenuskohti – pole kulusid – pole probleemi? Selline suhtumine lõpeb varem või hiljem suurema avaliku skandaaliga mille piirile on Eesti sotsiaalsüsteem väga lähedal.  Kui vastus on, et Eesti riik soovib, et tulevikus tekiks kodanikualgatuse korras rajatavaid erihoolekande teenuskohti, mis säästavad riigi ja KOV investeeringuid taristu rajamisse, siis peavad ettevõtjad saama kindluse et kõik kolm seadusega ettenähtud teenuse rahastamise komponenti töötavad: - kliendi omaosalus (sellega on korras. Kõik pered on valmis seda tasuma ja tasuvad rohkem vastavuses SKS-le, et saada parem toitlustus, majutus ja katta tegevusjuhendajate kulusid (2 tegevusjuhedajat 10 kliendi kohta). See on miinimumide miinimum suhtarv. - riigipoolne teenuse rahastus (mis ei võimalda võtta teenusele raskemaid kliente, kes vajavad suuremat toetust kui 1 tegevusjuendaja 10 kliendi kohta). - ruumidega seotud kulude katmine (mille KOV-ide poolt katmata osa peab tänases seaduse sõnastuses katma riik e Sotsiaalministeerium, RMK ja ASH klientide jaoks on sellisest toetusest äärmiselt vähe abi. Teenuseosutajad pigem ei saa võtta raskemaid kliente teenusele (Tallinna Käo tugikeskuses on tänu korralikule KOV rahastusele päevasel ajal 2 tegevusjuhendajat 1 kliendi kohta) Kui vastus on, et Eesti riik ei näe erihoolekande tegevust vabaturu põhimõtetel toimiva ettevõtlusena, siis jääb üle vaid kaks alternatiivi: A. Sooviga jätkata teenusele suunatud inimestele erihoolekandeteenuse osutamist tuleb leida enne 16.04.2022 riigi poolt osapool, kes võtab tegevuse üle ja on võimeline võtma enda kanda ruumidega seotud kulud sh tasuma senini tasumata ruumide kasutuse eest MES võlgnevuse (võimalik on vaid SA Liikva Päiesekodu kui terviku üleandmine). B. Tunnistada Eesti riigi ja Sotsiaalministeeriumi poolt, et erihoolekade teenuse osutamine on täna reguleeritud selliselt, et osa seadusega ettenähtud kuludest jäävad Eesti riigi poolt katmata ja erihoolekande ettevõtlus ei ole majanduslikult iseseisvalt võimalik. Sellega lõpetame Liikva Päikesekodu tegevuse ja usun, et pikka aega ei tülita Sotsiaalministeeriumi ükski puuetega lapse vanem küsimusega, et kas ta saaks riiki ja iseennast aidata erioolekande teenuskoha rajamisega Saadan põhjalikuma kokkuvõtte IET päeva- ja nädalahoiu teenuseosutajatest ja teenustega seonduvast allpool ja manusena lisatud exceli tabelina. Algmaterjalina kasutasin SKS kodulehel saadaolevat IET päeva- ja nädalahoiu teenuseosutajate infot ning tegin telefoni intervjuud kõigi 21 ettevõtte juhi või teenustejuhiga. Kokku on täna Eestis Sotsiaalkindlustusameti andmetel 24 IET päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajat. Tegelikkuses on SKA kodulehel kuvatav info puudulik ja IET Päeva- ja nädalahoiu teenuse osutajaid on 21, (Türi päevakeskus lõpetas SKA-ga IET päeva- ja nädalahoiuteenuse lepingu 2021 aastal ning Tugiliisu Toetatud Kodud ja Kakumäe kodu ei ole seda teenust kunagi osutanud). 21 IET päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajast on riigi või KOV algatatud 12 ettevõtet ning eraalgatuslikke ettevõtteid on 9. Oma eesmärkide ja erineva majandusliku toimimise mudeli tõttu tuleb teenuseosutajad jagada kolme gruppi – riigi, kohalike omavalitsuste ja eraalgatuslikud ettevõtted. Riigile kuuluvad ettevõtted on suures osas ülevõetud ajaloolised erihoolekandeteenuste osutajad ENSVL ajast. Uusi erihoolekande teenuskohti on loodud eelkõige riigile kuuluva Hoolekandeteenused AS poolt, ERF toetusmeetme „erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine“ raames. Eesti riigi eesmärgiks on katta võimalikult laialt erinevate ja erihoolekandeteenusel olevate sihtgruppide vajadused ja osutada erihoolekandeteenuseid võimalikult suurele arvule inimestele, kes seda vajavad (inimestele, kes on õigustatud riiklikule erihoolekandeteenusele). Igal suurele arvule ja laiale sihtgrupile loodaval teenusel on oma kvantitatiivsest eesmärgist tulenev mõju (tagada keskmises „palatis“ keskmine „temperatuur“) mille juures läheb kaduma või on raske võtta arvesse konkreetse inimese konkeetset erivajadust ja selle toetamise tegelikku vajadust. Eesti riik ja riigile kuuluvad ettevõtted on täna Eesti suurimaks erihoolekandeteenuste osutajaks ja need ettevõtted on orjenteerunud põhiliselt osutama erioolekandeteenusteid, mis on riigi finantseerida e riigile kuuluvate ettevõtete mõju IET päeva-ja nädalahoiuteeuse osutamise osas on väike. Samuti ei ole riigile kuuluvatel ettevõtetel vajadust pidada tülikaid, aegavõtvaid ja vähest majanduslikku tulemust toovaid läbirääkimisi KOV-idega (näide: Hoolaekande AS IET päeva ja nädalahoiuteenuse lõpetamine alates 01.01.2022 Paljassaare üksuses). Riigile kuuluvate ettevõtete juhtimises (üldjuhul nõukogude töös) osalevad riigi ametite juhtivad esindajad ja seetõttu on need ettevõtted väga hästi informeeritud kavandatavatest muudatustest sotsiaalsüsteemis, nad suudavad esitada oma ettepanekud ja sooviavaldused otse täideviivale organile ning neil puudub vajadus teha avalikke avaldusi ja pöördumisi nii Riigikogule kui Sotsiaalmisteeriumile. Samuti kujndavad need ettevõtted kogu riigi erihoolekande poliitikat nii esindusorganisatsioonides teistele erihoolekande teenuseosutajatele kui esindades oma kitsamaid huve ja jagades pooleldi tõelist infot ametkondades. Kuna erihoolekanne sh erihhoolekande teenuskohtade rajamine on senini olnud riigi finantseerida ja korraldada, kuid sotsiaalvaldkond ei ole saanud Eestis tähelepanu proiriteetsete arendatavate valdndade seas, siis on sotsiaalvaldkonna ja teenuste rahastamine olnud pikemat aega alarahastatud. See ei ole kellelegi uus info ja seda kasutatakse tihti ka argumendina, miks ei peaks või ei saa midagi muuta. Sotsiaalministeerium tegeleb esimese prioriteedina olemasolevate (juba rajatud) erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimisega ja olemasolevate erihoolekandeteeusele suunatud inimeste ja teenuseosutajate teenuste rahastamise võimaluste leidmisega. Eelnevast tulenevalt eksisteerib SKA juures peetav erihoolekande teenuskohtade üldine ootejärjekord, mis ületab täna 2000 inimese arvu. Arenenud naaberriikide Soome ja Rootsi erihoolekande toimimist silmas pidades (elukaarepõhie lähenemine, kus koostöös KOV-idega planeeritase puudega inimese varajases nooruses tema elu – laseaia koht, erikooli koht, peale kooli elamise või erihoolekande teenuskoht ja erivajadust toetav elamine elu lõpuni) puudub Eestis erihoolekande kultuur, mille tekkimisel on tegelik erihoolekade teenuskohtade vajadus kordads suurem. On selge, et Eesti riik ei ole suuteline täna täitma hästi ja samaaegselt kahte ülesannet – rahastada teenuseid vastavuses puuetega inimeste tegelikule toetusvajadusele ja rajama uusi, kaasaja standarditele vastavaid ja puude spetsiifikaid arvestavaid kohandatud teenuskohti. Kohalike omavalitsuste poolt algatatud ettevõtted on asutatud konkreetsest vajadusest ja eesmärgiks on tegeleda KOV sotsiaalsete kohustuste täitmisega omavalitsuste poolt. Kuna riigi poolt lahendamata elaniku erihoolekande teenuskoha murega pöördub elanik järgnevaks KOV-i poole (kes peab selle teemale mingi lahenduse leidma) siis on kohalikud omavalitsused loonud kohalikust kriitilisest vajadusest tulenevalt oma sotsiaalkeskuse juurde ka esmased erihoolekande teenused. KOV-ide algatatud ettevõtted toimivad üldjuhul laia teenuste profiiliga kattes ära nii KOV kohustusteks olevad sotsiaalteenused kui pakkudes konkreetses piikonnas kriitilise vajadusena ka riiklikult rahastatavaid erioolekandeteenuseid. Eeltoodud sotsiaalkeskused on valdavalt rajatud KOV omandis olevatesse vanadesse, raamatupidamislikult tihti ära amortiseeritud hoonetesse, mille rendikulusid ja kommunaalkulusid teenuseosutajale edasi ei esitata e ruumidega seotud kulusid ei ole. Need teenuskohad ei vasta üldjuhul erihoolekande arengukava 2014-2020 nõuetele (lihtsustatult on nõudeks kuni 10 inimese peremaja) mis ei ole tänapäeva keskmiste elustandardiga harjunud perele nende lapse terve elu elamiseks sobilik e „lapse teiseks koduks“ vaid on sobilik lühemaajaliseks teenusel viibimiseks (kriisilahenduse perioodiks), kuniks leitakse pikaajaline ja sobilik teenuskoht järgnevaks 50 – 70 aastaks. Sobiliku teenuskoha ja teenuslahenduse puudumisel loobub pere erihoolekandeteenuse lahenduse otsimisest. Osa sotsiaalteenustest on riigi poolt selgelt edasi delegeeritud KOV-dele, kuid erihoolekandeteenuste osas peavad KOV-id erihoolekande tegevusi ajalooliselt ja hoiakuliselt „riigi vastutuseks“ sh riigiga jagatud ja SHS-ist tulenevate erihoolekande ülesannete täitmist (näiteks SHS § 89 ruumidega seotud kulude katmise kohustuse osas va oma allasutuste osas). Vastav õigus on normi sõnastusest tulenevalt KOV-idel ka olemas. KOV-ide poolt algatatud teenuseosutajad toimivad KOV eelarveliste asutustena, mida rahastatakse lisaks riiklike erihoolekandeteenuste rahastusele iga- aastaselt KOV-ide eelavetest. Nendes ettevõtetes puudub üldjuhul teenusepõhine kuluavestus (ja vajadus pidada teenusepõhist kuluavestust), kuna täidetakse ka KOV sotsiaalteenuste kohustusi. Teenuseosutajast KOV allasutus eelarvestab oma järgneva perioodi tegevuskulud, mis kaetakse traditsiooniliselt KOV eelarvest (kuluüksus). Eraalgatuslikud ettevõtted toimivad kõige lähedasemalt tavapärasele ettevõtlusele e majanduslikult iseseisvale toimimisele (mida ei doteerita muudest allikatest). Nende osas tuleb eristada: 1. EL ja Eesti erihoolekande arenguava nõuetele 2014 – 2020 vastavaid ruume omavaid ettevõtteid on 21 teenuseosutaja seas vaid kolm. (Meiela Jüri Kodu Võrus, Maarja Küla Kiidjärvel, Liikva Päikesekodu Liikval). Põhiliseks erinevuseks 8 muu teenuseosutajaga on tegevuse korraldamine juba ära amortiseeritud vanades hoonetes vs. investeering kuni 10 kliendiga peremajja. 2. Eraldi peab tooma välja eeltoodud kolme arengukava nõuetele vastava teenuseosutaja ruumidega seotud kulude erinevuse kuna: - Meiela Jüri Kodus on IET Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamiseks rajatud 0,6 peremaja maht (6 teenuskohta). Osa kuludest kaetakse muude allikate arvelt - Maarja Külas on IET Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamiseks rajatud ühe peremaja maht (10 teenuskohta). Ehituskulud on kaetud Sotsiaalministeeriumi otserahastuse- ja erinevate riikide annetuste abil – kasutuskulu 0 eurot. - Liikva Päikesekodus on rajatud kolm peremaja (30 teenuskohta). Ehituse finantseerimiseks on võetud pangalaen, kuid ruumide kasutuskulusid ei kaeta mitte kellegi poolt. 3. Kõik eraalgatuslikud ettevõtted va. Liikva Päikesekodu pakuvad laia skaalat erinevaid erihoolekandeteenuseid tänu millele moodustab IET Päeva- ja nädalahoiuteenus ettevõtete teenuste mahust väikese osa. Ettevõtetel on võimalik katta IET päeva- ja nädalahoiuteenuse kahjumit muude tulude arvelt või lõpetada kahjumlik tegevus. Kokkuvõtvalt võib välja tuua et Liikva Päikesekodu poolt ülesse tõstetud IET päeva- ja nädalahoiuteenuse SHS § 89 ruumidega seotud küsimus ongi täna vaid ühe teenuseosutaja mureks kuna teised eraalgatuslikud teenuseosutajad on pikalt toimetanud ja suutnud maandada oma konkreetse teenuse kahjumi tänu Sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud ruumide investeeringu katmisele (Maarja Küla, ruumide kulusid ei ole), üksikute teenuskohtade loomise mis ei ületa 10 – 15% kogu teenuste valikust (Meiela Jüri Kodu, kahjum kaetakse kumuleerunud kapitali ja teiste teenuste arvelt), KOV poolt ruumide tasuta kasutada andmisele, kommunaalkulude katmisele (millised tingumused on rakendunud 100% KOV allasutustele ja ka osadele eraõiguslikele teenuseosutajatele) ja uusi olulist mõju omavaid teenuseosutajaid ei ole lisandunud. Küll aga tuleb välja tuua et kui Eestil on soov avada sotsiaalteenuste turg eraõiguslikele algatustele kes toimiksid tavapärastel majanduslikel tingimustel (rajades ruumid omafinantseerimise ja laenuga ja saades nende kasutamise eest tasu) tuleb katta ruumidega seotud kulud. Kõige kõrgemalt motiveeritud ja võttes arvesse teenuste rahastuse sisulisi puuduseid on ilmselt veel tükk aega kõige ainukesed eraalgatajad puuetega inimeste pered kes soovivad saada oma lapsele vajalikuks ajaks, vajaliku kohanduse ja erivajaduse toetusega teenuskohta. Just eraalgatuslikes teenuskohtade rajamises on peidus Eesti riigi (ja KOV-ide) jaoks suur potentsiaal vähendada teenuskohtade rajamisega seotud investeeringute vajadust ja kulusid. Selle potentsiaali avaldumiseks tuleb esmalt anda teenuseosutajatele kindlus, et riigi ja KOV jagatud kohustus töötab samamoodi nagu töötab täna perede poolt SHS kohane omaosaluse tasumine ja SKA poolt teenuse kulude katmine (jättes välja teenuste alarahastuse, et saaks palgata vajaliku toetuse tagamiseks õige arvu tegevusjuhendajaid).  Ilma eelneva kolme teenuse rahastamise komponendita ei ole võimalik majanduslikult jätkusuutlikult erihoolekade teenustegevust tavapärastel majanduslikel põhimõtetel (ilma täiendavate doteerimisteta) korraldada Parimate soovidega SA Liikva Päikesekodu E-post: [email protected] Telefon: +372 5043172 www.liikvapaikesekodu.ee www.autismifond.ee