dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 22. märts 2022
Viit
4.1-1/199-6
Registreeritud
22. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2022
Vastutaja
Maria-Helena Rahumets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf69 KB
  • 📎EVEA seisukohad SM 14.01.2022 kirjale nr 4.1-1199-1.asice60 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Heiki Rits <[email protected]> Saadetud: 21.03.2022 19:01 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Seili Suder <[email protected]>; Maria-Helena Rahumets <Maria- [email protected]> Teema: Pöördumine - EMSK valimiskriteeriumid Tere Manusest leiate EVEA seisukohad sotsiaalministeeriumi 14.01.2022 kirjale nr 4.1-1/199-1. Lugupidamisega,Heiki RitsPresident /Juhatuse esimees______________________________EVEA - Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Estonian Association of SME`s Mob.ph &#43;372 56355424 Virus-free. Sotsiaalministeerium T eie: 14.01.2022 nr 4.1-1/199-1 [email protected] Meie: 21. 03.2022 Nr. 7 -22 EVEA seisukohad teie pöördumisele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee küsimuses Eesti Väike ja Keskmiste ettevõtete Assotsiatsioon (edaspidi EVEA) t änab teid aruteu avamise eest, kuidas korraldada paremini riigisiseselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi EMSK) liikmete valikuprotsessi riigis. EVEA märkused ja ettepanekud : EMSK liikmete ja asendusliikmete määramise protsess peab lähtuma EMSK olemusest ja temale pandud ülesannetest, olla organiseeritud kodanikuühiskonna esindusorganisatsiooniks EL -i s ja nõuandvaks organiks EL otsuseid vastuvõtvatele institutsioonidele. Seejuures on oluline jälgida ka komitee sisemist struktuuri ja ülesehitust ning liikmetele seatud põhimõtteid ja piiranguid. Rühmadevahelise tasakaalu säilitamine on siinjuures oluline printsiip, mida jälgida. Oleme seisukohal, et riigisisene valikuprotsess peab toimuma võimalikult avatud viisil ja osapooltele eelnevalt teatavaks tehtud põ h imõtete alusel kahe astmelisena, kus kõigepealt tehakse valik organisatsioonide vahel ja seejärel nimetab organisatsioon oma esindaja. O n oluline , et EMSKs esindatud organisatsioonid kataksid võimalikult laia ja mitmekesist osa Eesti majandusest ja kodanikuühiskonnast. Kuna EL on eeskätt majandus ja - kaubandusliit, siis on oluline, et võimalikult lai osa turuosa listest oleks esindatud ka EMSKs. Seetõttu tule b eelistada organisatsioone, millel on üle-eestiline ulatus ja võimalikult suur ning mitmekesine liikmeskond . Samas tule b vältida EMSK-sse selliste organisatsioonide samaaegset nimetamist , mille liikmeskond olulises osas ka t tub . Kahjuks on see juba aastaid toimunud Eesti poolt töö andjate gru p pi nimetatud esindajate osas ( EVEA on sellele ka varem juhtinud ministeeriumi tähelepanu ) . Arvestama pea b ka Eesti eripärast ettevõtete struktuuri ja erinevate tööandjate kategooriate osakaalu ning vastavalt neid esindavaid organisatsioone. Lähtuvalt EL strateegiatest ja tööturu trendidest on väga oluline tagada esindatust nii enesehõivatutele kui mikroettevõtjatele , kes on vaatamata oma suurele ülekaalule ettevõtjate hulgas seni jäänud Eesti EMSK delegaatide hulgas esind a mata , . EVEA soovitab hoiduda väga põhjalike ja detailsete valikukriteeriumite väljatöötamise eest ning soovitab pigem kokku leppida olulistes põhimõtetes, mida võtta organisatsioonide valiku aluseks. Üldjoontes oleme nõus seni dokumendis „ Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikme ja asendusliikme kandidaatide valiku põhimõtted “ p. 21 väljatoodud põhimõtetega, kuid leiame, et hindamise läbipaistvuse suurendamiseks vajavad need lahti seletamist. Detailsete arvuliste kriteeri u mi d e puuduseks on see, et nende täpne mõõtmine osutub praktikas võimatuks ja see võib anda a´priori eelised teatud organisatsioonidele. N äiteks võib tuua liikmete arvu küsimuse. On organisatsioone, mis on põhikirjaliselt üles ehitatud otseliikmetele, on neid, kelle liikmeteks on üksnes kollektiivliikmed ja neid, kus mõlemad variandid on lubatud. Kui soovime võtta aluseks liikmete arvu, siis antud näite puhul tuleb kõne alla üksnes arvestada kokku kõik liikmed, nii otseliikmed kui need, kes on esindatud kollektiivliikmete kaudu. Põhjendamatu on valikukriteeriumine arvestada liikmemaksu laekumisi ja hakata nõudma tõendamiseks pangaväljavõtteid, et teada saada, kes on maksnud liikmemaksu ja kes ei ole. Oluline on ka, et o rganisatsioonidel on väga erinevad liikmemaksude tasumise põhimõtted ja tingimused . Teisisõnu, tuleks vältida kriteeriume, mis ei ole praktikas mõõdetavad või mille mõõtmine on ebamõistlikult koormav . Meie arvates pole arvuliselt m õõdetavate kriteeriumite alusel võimalik hinnata ka organisatsiooni võimekust, jätkusuutlikust ja motiveeritust . Me ei soovi sellega marginaliseerida nende põhimõtete olulisust, kuid EVEA arvates iseloomustab neid näitajaid pigem organisatsiooni pikaealisus ja järjepidevus, mis peaks seetõttu olema valikupõhimõtete üks täiendav osa. Väga oluline mitte alahinnata vabatahtlik ku tööd kasutavate organisatsioonide jätkusuutlikkust ja tegutsemis võimekust . Meie hinnangul on just organisatsiooni jätkusuutlikkust iseloomustavaks näitajaks see , kui suures osas tehakse organisatsioonis vabataht li kku tööd, mitte see , kui suureks on paisutatud organisatsiooni tegevaparaat või eelarve . Oluline on välistada organisatsioonid, mis on riikliku või muu avaliku rahaga moodustatud sihtasutused, samuti mittetulundusühingud, millele on riik delegeeri n ud riiklike ja/või EL poliitikate rakendamise funktsiooni koos vastava eelarvega , muutes neid avalikust rahastamisest sõltuvateks . Eelistusi ei tohi anda organisatsioonidele, kelle liikmeid EL poolt vastuvõetavad õigusaktid ja poliitikad otses e lt ei mõjuta või nende mõju on marginaalne. Pigem tule b eelistada organisatsioone, kelle liikmed on nii siseriiklikul kui EL turul nõrgemas positsioonis ja kaitsta seeläbi nii nende liikmete kui kaudselt ka Eesti huve tervikuna. Printsiip „ m o n e y talks “ ei peaks kajastuma neis valikupõhimõtetes. Mõjuvõimsatel äriorganisatsioonidel on võimekus esindada oma huve otse Euroopa Komisjoni tasandil, seetõttu tule b tasakaalustatuse huvides anda võimalus oma huvide esindamiseks EMSK tasandil turupositsioonis nõrgemat osapoolt esindavatele organisatsioonidele. EVEA leiab, et organisatsioonide olulise valikukriteeriumin a tuleb arvestada ka orga nisatsioonide roteerumise printsiipi. Roteerumine ( teatepulga üleandmine ) ei peaks puudutama üksnes EMSK III rühma organisatsioone, vaid ka I ja II rühma organisatsioone. See on oluline lähtuvalt Eestile eraldatud EMSK kohtade väikesest arvust ning tekki nud konkurentsist nende kohtade pärast mitme legitiimse ja võimeka organisatsiooni vahel. Ilmselt on mõistlik loobuda ka mõttest, et organisatsioonid peaksid esmalt omavahel kokkuleppeni jõudma. Senine praktika näitab, et seda pole varem kunagi saavutatud. Loodame, et meie poolt antud sisend aitab edasi arendada dialoogi, mis viib meid edasi paremate ja õiglasemate põhimõtete kokkuleppimiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Rits EVEA president Kaul Nurm, EVEA volikogu liige [email protected] Marina Kaas, asepresident , [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel