Tervise- ja tööministri määruste muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 21.03.2022 nr 26 Tervise- ja tööministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel § 1. Tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a määruse nr 18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ muutmine Tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a määruses nr 18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „12“ arvuga „25“; 2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses: „91) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatava kohtkindla mööbli hankimine ja paigaldamine;“; 3) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „august“ sõnaga „detsember“; 4) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblike kulude maksumusest on sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum projektide puhul 50% ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti puhul 76,96%.“; 5) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla projektide“ tekstiosaga „sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekti“; 6) paragrahvi 22 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. Lõppmaksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega.“; 7) paragrahvi 23 lõiked 1–4 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga projekti vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel, lähtudes selles etteantud andmeväljadest.  2 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid hiljemalt 17. jaanuaril 2024. (3) Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. (4) Kui projekt teenib tulu abikõlblikkuse perioodil ja teenitud tulu on suurem Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” § 5 lõikes 2 nimetatud analüüsis prognoositud tulust, esitab toetuse saaja uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega.“. § 2. Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ muutmine Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruses nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „31. oktoobriks 2023“ tekstiosaga „17. jaanuariks 2024“; 2) paragrahvi 29 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud vahearuanne 31. detsembri 2018. a seisuga, mis tuleb esitada igal juhul“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri määruste muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 19. septembril 2018 kinnitas rakendusüksus (Riigi Tugiteenuse Keskus) sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi PERH) projekti nr 2014-2020.2.04.18-0082 „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku rajamine“ rahastamise otsuse. Otsuse kohaselt oli projekti toetuse summa 8 880 000 eurot. Valitsuskabineti 29. septembri 2020. a nõupidamisel (päevakorrapunkt nr 2, otsus 5) otsustati teha Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) perioodi 2014–2020 vahenditest ülebroneering 12 miljonit eurot PERHi psühhiaatriakliiniku rahastamiseks. Ülebroneering kinnitati Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a korraldusega nr 145 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Valitsuskabineti 27. jaanuari 2022. a nõupidamisel otsustati (protokolli otsus nr 4), et PERHi psühhiaatriakliiniku rajamiseks eraldatud ülebroneeringut 12 miljonit eurot võib kasutada PERHi projekti nr 2014-2020.2.04.17-0072 „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ (edaspidi Y-korpuse projekt) täiendavaks rahastamiseks. Tulenevalt valitsuskabineti 27. jaanuaril 2022. a nõupidamise otsusest on vaja muuta tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a määrust nr 18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“. Määruse nr 18 muudatustega suurendatakse PERHi Y-korpuse projekti ERFi toetuse maksimaalset osakaalu ja meetme tegevuse väljundinäitajat, pikendatakse üldist abikõlblikkuse perioodi ning lisatakse abikõlblike kulude loetellu kohtkindel mööbel. Lisaks tehakse tehnilist laadi muudatusi. Tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruses nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ korrigeeritakse lõpparuande esitamise hilisemat kuupäeva. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Pille Lumi (tel 626 9150, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a määrust nr 18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“. Punktiga 1 muudetakse meetme tegevuse raames ehitatud või rekonstrueeritud raviüksuste arvu. Muudatus on vajalik, et viia määruses sätestatud meetme tegevuse väljundinäitaja vastavusse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ja meetmete nimekirja väljundinäitaja  2 sihtväärtusega aastaks 2023. Muudatuse aluseks on 12.05.2021 Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud muudetud rakenduskava. Punktiga 2 lisatakse abikõlblike kulude hulka kohtkindel mööbel, mis on ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatud. Aknakatete puhul on abikõlblikud vaid kahe akna vahele paigaldatavad aknakatted. Kunstiteosed ei ole abikõlblik kulu. Punktiga 3 pikendatakse meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2023. Projekti abikõlblikkuse periood on rahastamisotsuses sätestatud ajaperiood, mis peab jääma meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi, sh lõpeb ka rakenduskava abikõlblikkuse periood 2023. aasta detsembris. Meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi uueks lõpptähtajaks on 31.12.2023, et tagada ajavaru ettenägematutel asjaoludel pikenenud projektide lõpetamiseks rakenduskava abikõlblikkuse perioodil. Muudatus on tingitud toetuse saajate antud sisendist ning asjaolust, kus COVID-19 kriisi tagajärjel on ehitustööde jm tegevuste periood toetuse saajatest mitteolenevatel põhjustel pikenenud. Abikõlblikkuse perioodi pikendamine annab toetuse saajatele võimaluse vajaduse korral korraldada uusi hankeid ning vabastab sundseisust, kus meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi tõttu tuleb teha järeleandmisi hankimises jm toimingutes. Punktiga 4 suurendatakse PERHi projektile rakendatavat toetuse maksimaalset osakaalu abikõlblikest kuludest. PERHi projekti toetuse määra muutmine on vajalik, arvestades valitsuskabineti 27. jaanuari 2022. a nõupidamise (protokolli otsus nr 4) otsust, mille kohaselt suunatakse ERFi meetme tegevuse 2.4.1 PERHi psühhiaatriakliiniku projekti kehtetuks tunnistamise tulemusena valitsuskabineti 29. septembri 2020. a nõupidamisel (päevakorrapunkt nr 2, otsus 5) otsustatud ülebroneering 12 mln eurot PERHi Y-korpuse projekti täiendavaks toetuseks. Lisaks vabanes psühhiaatriakliiniku projekti kehtetuks tunnistamise järel ERFi toetust veel 8,88 mln. Seega on muudatuse aluseks arvutuskäik, mis põhineb uuel maksimaalsel ERFi toetuse summal (35,4 mln) ning teadaoleval abikõlbliku kulu summal (46 mln). Punktiga 5 täpsustatakse, et toetuse maksimaalne summa on PERHi puhul seotud ainult ühe projektiga. Muudatuse aluseks on asjaolu, et PERHi psühhiaatriakliiniku projekt tunnistati rakendusüksuse (Riigi Tugiteenuste Keskus) 04.02.2022. a otsusega kehtetuks ning arvatakse investeeringute kavast välja, kuna projekti ei ole võimalik abikõlblikkuse perioodil ellu viia. Punktiga 6 lisatakse täpsustus, et lõppmakse esitatakse koos lõpparuandega. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega. Punktiga 7 muudetakse toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamisega seonduvat. Tegemist on tehnilist ja menetluslikku laadi muudatustega, millega täpsustatakse, et toetuse saaja poolt esitatavate aruannete puhul ei ole tegemist seirearuannetega, ning korrigeeritakse lõpparuande kinnitamise protseduuri. Lisaks märgitakse, et kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 13 lõikega 1 on projekti lõpparuande esitamise tähtaeg hiljemalt 17. jaanuar 2024. Paragrahviga 2 tehakse muudatused tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruses nr 5 „Tervisekeskuse kaasajastamine“. Punktiga 1 muudetakse lõpparuande esitamise tähtpäeva. Muudatus on vajalik, et viia kooskõlla kehtivas meetme määruses olev ebakõla abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ja lõpparuande esitamise kuupäeva vahel. Kehtiva meetme määruse § 9 lõikes 1 on sätestatud abikõlblikkuse perioodiks 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2023. Punktiga 2 jäetakse ära tekstiosa, mis ei ole enam asjakohane. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.  3 Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. 4. Määruse mõjud Määruse jõustumisel on positiivne mõju mõlema meetme tegevuse 2.4.1 toetuse saaja projektidele, sest pikendatakse meetme abikõlblikkuse perioodi. Meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi pikendamine võimaldab vajaduse korral projektide abikõlblikkuse perioodi pikendada. Projektide abikõlblikkuse perioodi pikendamine on lubatud siiski ainult põhjendatud juhtudel. Lisaks on postiivne mõju PERHile kui toetuse saajale, kuna psühhiaatriakliiniku projekti kehtetuks tunnistamise tagajärjel suunatakse täiendavad vahendid Y-korpuse rajamiseks, sh suureneb projekti toetuse osakaal. Vahendite ümbertõstmise tulemusena vabanevad PERHi Y-korpusesse investeeritavad omavahendid (sh laenud), mis suunatakse Z-korpuse ehitusse, mis omakorda võimaldab PERHil teha uued hanked ja leevendab ajagraafikut. Z-korpus valmib kõigi eelduste kohaselt 2025. aastal. Lisaks suureneksid ümbertõste tulemusena märkimisväärselt ka meetme tegevuse 2.4.1 väljamaksed. Muudatuste tulemusena täiendava ERFi toetuse andmine ei ole riigiabi, sest:  PERHile antav täiendav toetus ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust, vaid mõjutab üksnes kohalikku konkurentsi;  HVA haiglad ei tegele haigekassast rahastatavaid riiklikke tervishoiuteenuseid rahastamislepingute alusel osutades majanduslikku laadi tegevusega ega tegutse seega ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses ettevõtjatena ning HVA haiglate riiklik rahastamine rahastamislepingute alusel ei võimalda HVA haiglatel lisateenuseid ristsubsideerida ega anna neile seega eelist (Euroopa Komisjoni ametlik seisukoht 12.11.2020). Määruse jõustumisel ei ole mõju meetme tegevuse 2.4.2 toetuse saajatele, kuna muudatused on tehnilist laadi ja seotud ebatäpsuse parandamisega. Programmiperioodi lõppedes välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest infrastruktuuri kaasajastamise projektide elluviimise tulemusena on projektid kokkulepitud eesmärgi täitnud. Kui ERFi meetme tegevuse 2.4.1 või 2.4.2 toetuse saajad esitavad lisataotlused edasisteks tegevusteks või omafinantseeringu tagamiseks, ei ole see määrustes sätestatud tegevuse osa. Vabariigi Valitsus võib, kuid ei pruugi esitatud ja tulevikus esitatavaid taotlusi kinnitada. Ehitatavate ja rekonstrueeritavate taristute ülalpidamise kulud kaetakse toetuse saajate omatuludest, tervishoiuteenuseid rahastab Eesti Haigekassa Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määruse nr 116 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ alusel. Määruse jõustumine ei too riigieelarvele täiendavaid kulusid. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e- posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu vaikimisi märkustega, millega on arvestatud. Eesti Haiglate Liit tagasisidet ei edastanud.