Pöördumine

Riigikogu juhatus Meie 21.03.2022 nr 1.1-8/759-2 Eesti 2035 teesid Lugupeetud Riigikogu juhatus Esitan ülevaate teesid „Sotsiaalkaitseministri 2022. aasta ülevaade valdkonna strateegilistest arengutest“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: Eesti 2035 teesid Laura Danilas 6269 753 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalkaitseministri 2022. aasta ülevaade valdkonna strateegilistest arengutest Sotsiaalministeeriumi tegevused jagunevad kolme erinevasse arengukavasse, mis kõik toetavad „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimist. Ministeerium panustab peamiselt kahte tulemusvaldkonda, milleks on heaolu ja tervis. Nendes valdkondades oleme endale püstitanud eesmärgid, mille poole igapäevaselt liigume, et Eesti inimesed oleksid arukad, tegusad ja enda tervist hoidvad. Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet on tõusnud.  Eesti rahvaarv on kahanemas ning prognooside kohaselt on meid 2035. aastaks umbes 1,2 miljonit. Seetõttu olen kokku kutsunud rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni, mis on tänaseks kohtunud kahel korral ja mille eesmärk on töötada välja lahendusi Eesti rahva püsimajäämise tarbeks.  Perepoliitikas oleme keskendunud vanemahüvitise ja-puhkuste süsteemi täiustamisele, et toetada senisest tõhusamalt paindlikke võimalusi töö- ja pereelu ühildamiseks ning väikelapse hoolduskoormuse võrdsemaks jaotumiseks mõlema vanema vahel.  Käesoleva aasta 1. septembril jõustub ka riikliku perelepitusteenuse seadus, mis toetab lahkuminevaid vanemaid kokkulepete sõlmimisel, lähtudes eelkõige laste vajadustest ja heaolust. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus.  Erivajadustega laste tugiteenuste reform, mille üks tegevusi on teenuste saamise õiguse lahti sidumine puude raskusastmest, et tulevikus saaks pakutavate teenuste kaudu võimalikult varakult abivajavat peret toetada ja ennetada probleemide süvenemist.  Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast. Meie ülesandeks on tagada Eesti inimeste majanduslik toimetulek ning seetõttu on oluline esimesel võimalusel tõsta toimetulekutoetuse piiri.  Jätkame oma tööd kõigi Eesti inimeste võrdse kohtlemise ja nende õiguste kaitsmise nimel. Võrdse kohtlemise seaduse ja ohvriabi seaduse ajakohastamine, ohvriabi süsteemi uuendamine, soolise palgalõhe vähendamine.  Alates 2023. aasta 1. jaanuarist muutub keskmine pension tulumaksuvabaks ning toimub erakorraline pensionitõus, kuid laiemas plaanis vajab Eesti pensionisüsteem suuremat reformi. Riigikontrolli ettepanekul kaovad ära soodustingimustel vanaduspensionid ning väljateenitud aastate pensionid, mis pärsivad tööturu  paindlikkust. Vana süsteemi kaotamine loob võimaluse maksta pensione võrdväärsemalt panusele. Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud.  Eestis on oodatava eluea kasv Euroopa Liidu kiireim, kuid tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel aastal pikenenud, praegu on selleks 55,9 aastat. Selleks, et tervena elatud eluaastad pikeneksid on oluline edasi arendada ka valdkonnaüleseid ning kogukondi kaasavaid integreeritud ennetusmeetmeid ja nõustamisteenuseid.  Vaimse tervise eest hoolitsemise olulisus on end eriti teravalt ilmutanud viimasel paaril aastal. Nii oleme üheks prioriteediks võtnud teenuste integreerimise ja valdkondade ülese koostöö arendamise. Vaimse tervise abi peab olema kättesaadav ja kvaliteetne, lähtuma inimese vajadustest ja vanusest ning toetama järjepidevalt nii abivajavat inimest kui ka tema lähedasi. Sellel aastal alustasid tööd nii vaimse tervise osakond kui ka üleriigiline 24/7 vaimse tervise abiliin ning alates eelmisest aastast on psühhiaatriline abi kättesaadav alaealistele ka ilma lapsevanema nõusolekuta. Vaimse Tervise Rohelise raamatu tegevuskava ja selle elluviimine. Kogukonnapsühholoogi palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse meede kohalikele omavalitsustele ning esmatasandi tervisekeskustele.  Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega, seega vajame kiiremas korras pikaajalise hoolduse reformi. Pikaajalise hoolduse puhul on probleemiks inimeste märkimisväärselt suur omaosalusmäär, mis on viimastel aastatel järjepidevalt tõusnud. Oleme võtnud eesmärgiks minna aastaks 2024 üle üldhooldusteenuse komponendipõhisele rahastusmudelile ning lisaks sellele pöörame varasemast rohkem tähelepanu ennetusele ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtule