Anija Vallavalitsus Teie 10.03.2022 /
[email protected] Meie 20.03.2022 nr 4.2-3/922-2
F. R. Kreutzwaldi tn 6
Anija vald, 74307, Kehra Harju maakond
Ukraina põgenike vastuvõtmisest
Lugupeetud Riivo Noor
Täname Teid Ukrainast saabuvate inimeste abistamise eest!
Eesti toetab Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik Eestis kiiresti kohaneda ja ise oma
eluga hakkama saada, kuni neil tekib võimalus kodumaale tagasi pöörduda. Meie eesmärgiks
on, et siia saabunud ajutise kaitse saanud ukrainlased tuleks endaga toime ja tööealised
inimesed asuksid pärast kaitse saamist koheselt tööle, et seeläbi oleks tagatud nende
toimetulek.
02. märtsil 2022 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku rakendada ajutise kaitse EL direktiivi,
millest lähtuvalt võttis Euroopa Liidu nõukogu 04.03.2022 vastu rakendusotsuse nr 2022/382,
millega nähakse ette ajutine kaitse Ukraina põgenikele.
Ajutise kaitse saavad enne 24. veebruari 2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikud,
kodakondsuseta isikud ja Ukrainas rahvusvahelise kaitse all olevad isikud ning mõlema
kategooria pereliikmed: abikaasa, lapsed, teised lähisugulased, kes elasid samas leibkonnas
ja olid ülalpidamisel. Pereliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui pere viibis ja pere elukoht
oli juba enne 24. veebruari 2022 Ukrainas.
Kohaliku omavalitusena saate kindlasti toetada Teie poole pöörduvaid inimesi, andes neile
infot erinevate teenuste korralduse või Eesti elu-olu kohta. Riigi poolt on pidevalt uuendamisel
Ukrainlastele ja ka Eesti elanikele suunatud infokanal kriis.ee, kus on üleval esmane oluline
informatsioon saabujale või abistajale. Palume Teil ka omaltpoolt saabujaid, kes veel ajutist
kaitset saanud ei ole toetada vältimatu sotsiaalabi kaudu, kui põgenikud vajavad riide või
toiduabi või Teie tuge muuks eluks vajaliku korraldamisel.
Ajutise kaitse saajad kuuluvad rahvusvahelise kaitse saajate kategooriasse ja neil tekib õigus
saada lisaks rahvusvahelise kaitse saaja eritoetustele kõiki teenuseid ja toetusi nagu Eesti
alalisel elanikul, millest olulised: peretoetused, vanemahüvitis miinimummääras,
ravikindlustuskaitse, toimetulekutoetus.
Selleks, et Eesti riik ja ka kohalikud omavalitsused saaksid inimest abistada, tulebki tal taotleda
Politsei- ja Piirivalveameti vahendusel ajutist kaitset, sest sotsiaaltoetuste ja -teenuste saamise
eelduseks on, et isikutel on saadud ajutine kaitse.
Inimesel tuleb Politsei- ja Piirivalveametile teha ühistaotlus ajutise kaitse, tähtajalise elamisloa
ja elamisloa kaardi saamiseks. Sihtrühma kuuluvatele inimestele tehakse otsus samal päeval,
nad saavad otsuse kätte väljaprindituna (sh lastele eraldi). Isikukoodi saavad koos otsusega
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
(saavad taotleda ka varasemalt KOVis). Elamisloakaardi saab inimene kätte kuni 30 päeva
jooksul.
Täna lasub Ukrainast Eestisse tulevate põgenike, kellel puuduvad Eestis lähedased või
tuttavad abistamine Sotsiaalkindlustusametil, kelle kaudu on tagatud inimeste ajutine
majutamine majutusasutustes. Ajutise kaitse saaja võib Sotsiaalkindlustusameti määratud
majutuskohas viibida kuni kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumiseni maksimaalset
neli kuud alates ajutise kaitse saajale elamisloa andmise päevast, kui talle ei ole võimalik leida
koheselt eluaset. Majutusautustest ümber asuvatele ajutise kaitse saajatele, korraldab SKA
koostöös selle kohaliku omavalitsusega, kuhu inimene saaks ümber paigutuda isikule sobiva
eluaseme leidmise ning riik katab ühekordselt sõlmitava eluruumi üürilepingu sõlmimisega
seotud kulu (kuni 6 toimetulekupiiri määra) 900€ perekonna kohta.
Riigil on plaanis omaltpoolt toetada ka kohalike omavalitsustesse otse tulnud isikutele
vältimatu sotsiaalabi korraldamisel tehtud kulude katmist. Kohalikke omavalitsusi toetatakse
läbi riigihaldusministri vastutusala isikute majutamisega seotud kulude katmisel, perioodil kui
nad ei ole rahvusvahahelist kaitset taotlenud või taotluse menetlus PPA-s viibib. Selle
toetusmeetme osas tuleb lähiajal Rahandusministeeriumist kohalikele omavalitsustele ka
detailsem info, kuidas kohalikele omavalitsustele isikute vastuvõtmisega seotud vältimatu
sotsiaalabi kulusid hüvitatakse. Eelpool mainitud toetusmeede toimib kuni 30.04.2022, peale
mida võtab eelpool nimetud ülesande täitmise tõenäoliselt samadel või sarnastel põhimõtetel
üle Sotsiaalkindlustusamet.
Alati jääb alles ka see võimalus, et Eestisse saabunud isikud on endale ise leidnud sobiva
elukoha, näiteks keegi on majutanud nad eraldisesvalt eraisikule kuuluvale elamispinnale
(korterisse) või nad on majutatud hoopis mõne eraisiku kodus (eraldi tuppa). Ka sellisel puhul
on oluline, et põgenike majutamine peab olema mingist hetkeset alates korrektselt
vormistatud, et vajadusel saaks kohalik omavalitsus maksta toimetulekutoetust ning katta ka
läbi toimetulekutoetuse isikule eluasemekulud.
Riigina oleme teadlikud, et kohalikesse omavalitsustesse ümber asuvate ajutise kaitse saajate
arv on väga suur ning heategevuse kaudu, KOV ja üüriturul pakutavatest elamispindadest ei
piisa, et mõistliku aja jooksul ajutise kaitse saajale iseseisvat elamispinda pakkuda. Selleks
puhuks on riigi poolt hetkel koostamisel pikemaajalise majutusvõimaluste korraldamisskeem
koos võimalike majutuskohtadega, et koostöös eraõiguslike- või riigile kuuluvate äriühingutega
ja ka kohaliku omavalitsuse üksustega luua konkreetsetesse piirkondadesse, kus on sobilikke
elamispindu (tühjad õpilaskodud, ühiselamud jmt), tööturul pakkuda potentsiaalseid töökohti
ja tagatud tugiteenuste olemasolu (lastead, kool, haigla, sotsiaalteenused) luua
majutusvõimalusi. Kindlasti kaasame antud tegevusse ka kõik kohalikud omavalitsused, keda
selline pikemaajalisem ajutise kaitse saajate majutus puudutab.
Loodame, et saite vastuse meile suunatud küsimuse osas ning jääme lootma heale koostööle
tulevikus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Sikk
osakonnajuhataja
Tarmo Kurves 6269 187
[email protected]