Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks

KINNITATUD tervise- ja tööministri 17.03.2022 käskkirjaga nr 50 Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 31.03.2022–31.12.2025 Toetuse saaja Eesti Töötukassa 1 SISUKORD 1. REGULEERIMISALA ..................................................................................................................................... 3 2. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK .................................................................................................................. 3 3. TOETATAVAD TEGEVUSED ........................................................................................................................ 3 3.1. TUGEVDATUD „MINU ESIMENE TÖÖKOHT“ ........................................................................................................3 3.2. TÖÖLE ASUMIST TOETAV KOOLITUSPROGRAMM ...............................................................................................4 4. TULEMUSED .................................................................................................................................................. 4 5. ÜHISED NÄITAJAD........................................................................................................................................ 4 6. TEGEVUSTE ELLUVIIJA (TOETUSE SAAJA) ........................................................................................... 4 7. TEGEVUSTE EELARVE ................................................................................................................................ 4 8. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .......................................................................................................................... 5 9. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ........................................................................................ 5 10. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ......................................................................................................................... 6 11. ARUANDLUS ................................................................................................................................................ 7 12. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ............................................................................................... 7 13. VAIDE ESITAMINE ....................................................................................................................................... 8 2 1. Reguleerimisala Käesoleva käskkirjaga kinnitatavad toetuse andmise tingimused reguleerivad taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) nimetatud tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna investeeringu 3 „Noorte tööturumeetmed“, millega kujundatakse ja rakendatakse noorte tööpuudust vähendavaid tööturumeetmeid, elluviimise tingimusi ja korda ning rahastamise aluseid ja ulatust. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja töötuse vähendamiseks soodustada vähese töökogemusega noorte töökogemuse saamist ning tööalaste oskuste ja teadmiste arendamist. 2.2. Toetatavad tegevused panustavad taastekava investeeringu 3 „Noorte tööturumeetmed“ eesmärgi saavutamisse, milleks on tööturul osalemise parandamine, sealhulgas haavatavate rühmade jaoks. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Tugevdatud „Minu esimene töökoht“ Teenuse „Minu esimene töökoht“ raames makstakse tööandjale sihtrühma kuuluva noore tähtajatu või vähemalt üheaastase tähtajalise töölepinguga tööle rakendamisel palgatoetust ning vajaduse korral hüvitatakse noore töötaja tööalase koolituse kulu. Koolitusvajadus ja koolitusel osalemine peab olema eelnevalt töötukassaga kokku lepitud. Vajaduse korral osutatakse teenuse „Minu esimene töökoht“ palgatoetusega tööle rakendunud noorele kuue kuu jooksul tööle asumisest jätkutoeteenust, mille raames nõustatakse noort ja tema tööandjat, vajaduse korral kaasatakse tööl püsimise toetamiseks kohalikku omavalitsust ja teenusepakkujaid ning noore lähivõrgustikku. 3.1.1. Sihtrühm 16–29-aastane (16-aastasel peab olema omandatud põhiharidus), - kes on töötuna registreeritud ega ole viimase kolme kuu jooksul olnud tööga hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevustega ning - kellel ei ole töökogemust või see on lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui kaks aastat)1 . Töökogemusena ei arvestata lapsehoolduspuhkusel (alates 01.04.2021 vanemapuhkusel) ega aja- ja asendusteenistuses viibitud aega. 3.1.2. Tegevuse üldajaraam 31.03.2022–31.12.2025 1 Täidetud peab olema üks või teine tingimus (nt kui noorel on töökogemust 3 aastat, aga ta on viimase 3 aasta jooksul töötanud vähem kui aasta ning muud kriteeriumid on täidetud, siis on tal võimalik teenust saada). 3 3.2. Tööle asumist toetav koolitusprogramm Noorte tööle asumise ja hõives püsimise toetamiseks töötab töötukassa välja noortele mõeldud koolitusprogrammi ning võimaldab noortele vastavaid koolitusi, mida on osaliselt või täielikult võimalik pakkuda ka veebikoolitusena. Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda noortele teadmisi tööturust, arendada üldoskusi (sh digi- ja roheoskused, rahatarkus) ja tutvustada töötamise võimalusi (sh ettevõttekülastused ja töövarjutamine). 3.2.1. Sihtrühm Noored vanuses 16–29, sealhulgas töötuna registreeritud noored. 3.2.2. Tegevuse üldajaraam 31.03.2022–31.12.2025 4. Tulemused Tulemus/siht Näitaja Sihttase Tähtaeg Meede „Minu esimene Tegevuses osalevate 3178 meetmes IV kvartal 2025 töökoht“ on rakendatud noorte koguarv osalenud noort 5. Ühised näitajad Elluviija kogub ja esitab Sotsiaalmininisteeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK) andmeid järgmiste taastekava rakendamise edenemist mõõtvate ühiste ja alamnäitajate kohta: Näitaja Ühine näitaja 18–29-aastased noored osalejad Alamnäitaja 18–29-aastased noored osalejad (mehed) Alamnäitaja 18–29-aastased noored osalejad (naised) Ühine näitaja Pärast programmist lahkumist tööle läinud või tööd otsima asunud osalejad Alamnäitaja Pärast programmist lahkumist tööle läinud või tööd otsima asunud osalejad (mehed) Alamnäitaja Pärast programmist lahkumist tööle läinud või tööd otsima asunud osalejad (naised) 6. Tegevuste elluviija (toetuse saaja) Eesti Töötukassa 7. Tegevuste eelarve Summa Rahastamise määr Taaste- ja 10 000 000 100% vastupidavusrahastu (RRF) toetus 4 8. Kulude abikõlblikkus 8.1. Toetatavate tegevuste raames osutatavad teenused peavad vastama tööturuteenuste ja - toetuste seaduses sätestatud põhimõtetele, tingimustele ja korrale, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. 8.2. Kulude abikõlblikkuse tingimused punktis 3.1 nimetatud tegevuse puhul: 8.2.1 sihtrühma kuuluva noore töölevõtmisel tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 lõikes 4 nimetatud halduslepingu alusel tehtud kulud; 8.2.2 sihtrühma kuuluva noore tähtajatu või vähemalt üheaastase töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50% palgatoetuse halduslepingus nimetatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates; 8.2.2.1 töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tööandjalt tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel; 8.2.3 sihtrühma kuuluva noore tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500 eurot (käibemaksuta) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööle asumisest; tähtajaliselt tööle võtmise korral töösuhte jooksul, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle asumisest; 8.2.4 tööalase koolituse kulu ei hüvitata, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud järgmiselt: 8.2.4.1 tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või 8.2.4.2 tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus taolises rollis või 8.2.4.3 koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine. 8.3. Abikõlblikud kulud punktis 3.2 nimetatud tegevuse puhul: 8.3.1 sihtrühma kuuluvatele noortele koolitusprogrammi väljatöötamise ja arendamise ning koolituste läbiviimisega seotud kulud. 8.4. Abikõlblik kulu on avalikkuse ja sihtrühma toetuse rahastamisest teavitamise kulu. 8.5. Taastekava raames antavast toetusest ei hüvitata käibemaksu, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 9.1. Toetust makstakse elluviijale tekkinud ja tema poolt tasutud kulude alusel. 5 9.2. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab elluviija RTK-le perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e-toetus) kaudu. 9.3. Ettemakse võib teha elluviija taotluse alusel selles esitatud põhjendatud summa ulatuses. Ettemakse ei või olla suurem kui 40% punktis 7 nimetatud toetuse summast. 9.4. Ettemakse saamisel tuleb elluviijal esitada ettemakse kasutamise aluseks olevate kulude ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad RTK nõudmisel. 9.5. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis. 9.6. RTK-l on õigus kuludokumentide ja makse menetlemine osaliselt või täielikult peatada RRFi määruse § 9 lõikes 7 nimetatud tingimustel. 9.7. Kui kuludokumentide kontrollimisel ilmneb, et elluviijal on täitmata nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue, mida on võimalik kõrvaldada RTK määratud tähtaja jooksul, võib RTK määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et kuludokument on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 9.8. Viimase makse saamise aluseks olevad dokumendid ja tõendid esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Kui elluviijale on toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aluseks olevad kulu- ja maksedokumendid RTK nõudmisel hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist. 10. Elluviija kohustused 10.1. Elluviija on kohustatud toetatavaid tegevusi tegema vastavalt eelarvele ning saavutama punktides 4 ja 5 nimetatud näitajate sihttasemed tegevuste elluviimise tähtaja lõpuks. 10.2. Elluviija on kohustatud esitama Sotsiaalministeeriumile infot tegevuste edenemise ja taastekavas nimetatud tulemuste saavutamise kohta vastavalt punktile 11. Vastav kohustus loetakse täidetuks, kui nõutud info on e-toetuse kaudu kättesaadav. 10.3. Elluviija kogub RRFi määruse § 13 lõikes 1 nimetatud andmeid. 10.4. Elluviija on kohustatud teavitama avalikkust ja tegevuste sihtrühma toetuse päritolust alates toetuse saamisest, vastavalt RRFi määruse §-le 12. 10.5. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud tõendavaid andmeid ja dokumente, sealhulgas statistilisi rahastamisega seotud andmeid ning elektroonilisi andmeid ja dokumente, tuleb säilitada viie aasta jooksul projektile viimase makse tegemisest või ettemakse korral selle kasutamise tõendatuks lugemise päevast alates, kui õigusaktides ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmisega seotud andmeid säilitatakse 10 aastat vastavalt RRFi määruse § 13 lõikele 6. 6 11. Aruandlus 11.1. Aruandlusperioodid on järgmised: 11.1.1 taastekavas nimetatud tulemuste edenemise aruanne: 1. oktoober – 31. märts, 1. aprill – 30. september; 11.1.2 punktis 5 nimetatud ühiste näitajate aruanne: 1. jaanuar – 30 juuni, 1. juuli – 31. detsember. 11.2. Elluviija esitab RTK-le e-toetuse kaudu tulemuse edenemise aruanded lõppenud aruandlusperioodi kohta hiljemalt 7. aprillil ja 7. oktoobril. 11.3. Reformide ja investeeringute puhul, millele kohalduvad ühised näitajad, esitab elluviija RTK- le e-toetuse kaudu aruande ühiste näitajate saavutamise kohta koos tõendavate dokumentidega kaks korda aastas – 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril ning 30. juuni seisuga hiljemalt 15. juulil. 11.4. Elluviija esitab tegevuste lõpparuande RTK-le hiljemalt 2026. aasta 31. jaanuaril e-toetuse kaudu. 11.5. Lõpparuandes esitatakse järgmine informatsioon: 1) tegevuste elluviimise periood; 2) tehtud tööd ja tegevused, asjakohasel juhul info riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta; 3) dokumendid või andmed punktis 4 kirjeldatud tulemuse sihttaseme saavutamise kohta; 4) elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. 12. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 12.1. Punktis 3.1 sätestatud palgatoetus ja tööandjale koolituskulude hüvitamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ja konkurentsiseaduse paragrahviga 33, komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). 12.1.1. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos toetuse andmise tingimuste alusel antava toetusega peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 3 sätestatuga. 12.1.2. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos toetuse andmise tingimuste alusel antava toetusega peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 4 sätestatuga. 12.1.3. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos toetuse andmise tingimuste alusel antava toetusega peab olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 5 sätestatuga. 12.1.4. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos toetuse andmise tingimuste alusel 7 antava toetusega olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 8 sätestatuga. 12.1.5. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos toetuse andmise tingimuste alusel taotletava abiga olema kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 24 lõikes 7 sätestatuga. 12.1.6. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikuid, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 12.1.7. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 12.1.8. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. 12.2. Kui punktides 12.1.1–12.1.5 viidatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, on punktis 3.1 sätestatud palgatoetus riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ja konkurentsiseaduse paragrahviga 342. Riigiabi antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 juhul, kui isik, kelle tööle rakendamise toetamiseks abi antakse, vastab punktis 3.1 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 32 tingimused. 12.3. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 12.4. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui Euroopa Komisjoni määruses ei ole sätestatud teisiti. Riigiabi ei anta ka Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2-5 sätestatud juhtudel. 13. Vaide esitamine Elluviija võib RTK-le esitada vaide RTK toimingu või otsuse peale enne halduskohtusse kaebuse esitamist haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 8  Tervise- ja tööministri käskkirjaga „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi RRFi määrus) § 7 lõikele 1 ja kooskõlas sama paragrahvi lõikega 2 võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) käskkirjaga ning volitada tegevused juriidilisele isikule või riigiasutusele. TAT on välja töötanud Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Töötukassaga (edaspidi töötukassa). Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamisel Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava). Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse taastekava1 tervise- ja sotsiaalkaitse valdkonna 3. investeeringu (ID 20.6.4.1) „Noorte tööturumeetmed“ elluviimiseks TAT „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks”. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud, et COVID-19 pandeemia tagajärjel on noorte töötus hakanud kasvama ja mitteaktiivsus suurenema ning löögi alla on sattunud sektorid, kus töötab palju noori (teenindus, toitlustus, turism). 16–26-aastaste noorte töötuse määr tõusis Eestis 2020. aastal 14,9%-ni (aasta varem oli näitaja 9%). 2021. aastal langes kõnealune määr 13,9%-ni. Aastaga kasvas samas vanuserühmas 8,9%-lt (2019. a) 10,6%-ni (2020. a) nende noorte osatähtsus, kes ei õpi ega tööta. 2021. aastal tõusis NEET noorte osatähtsus 11,7%-ni. TAT eelarve on kokku 10 000 000 eurot, millest ELi toetuse, täpsemalt taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) osakaal on 100%. TAT sisaldab eesmärkide ja toetatavate tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, näitajaid, tulemusi, elluviijat (toetuse saajat) ja rakendamise tingimusi. TAT tegevuste elluviijaks ehk toetuse saajaks on töötukassa. Käskkirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 626 9194, [email protected]), nõunik Kelli Ilisson (tel 626 9197, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ning töötukassa juhatuse liige Pille Liimal (tel 614 8500, [email protected]), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (tel 614 8520, [email protected]) ja raamatupidamis- ja finantsosakonna finantsjuht Vilma Mand (tel 614 8589, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. 1 Eesti taaste- ja vastupidavuskava, kättesaadav: https://rrf.ee/wp-content/uploads/2021/10/EE-Taastekava- 051021.pdf II Käskkirja sisu Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 alusel. TAT sisaldab 13 punkti: 1. Reguleerimisala 2. Toetuse andmise eesmärk 3. Toetatavad tegevused 4. Tulemused 5. Ühised näitajad 6. Tegevuste elluviija 7. Tegevuste eelarve 8. Kulude abikõlblikkus 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10. Elluviija kohustused 11. Aruandlus 12. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 13. Vaide esitamine. Aastate kaupa on eelarve näidatud lisa finantsplaanis. 1. Reguleerimisala Nimetatud on, millist taastekava investeeringu elluviimist TAT reguleerib. 2. Toetuse andmise eesmärk Noorte (16–29-aastaste) töötuse määr tõusis 9,5%-lt 2019. aastal 15,2%-ni 2020. aastal. Koroonakriis on mõjutanud üldiselt kogu tööturgu ning oluliselt on mõjutatud just need noored, kellel on tööturu suurenenud konkurentsiolukorras vähenenud võimalused tööturule siirduda vähese või puuduva töökogemuse ja kehvemate oskuste tõttu. TAT eesmärk on motiveerida tööandjaid värbama vähese või puuduva töökogemusega 16–29-aastaseid noori. 3. Toetatavad tegevused Nimetatud punktis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm ja tegevuse üldajaraam. TAT tegevusi viib ellu töötukassa. 4. Tulemused Sõnastatud on TAT üldine tulemus, näitaja, mis tulemuse saavutamist mõõdab, näitaja sihttase ning selle saavutamise tähtaeg. TAT näitaja aitab mõõta selle eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt kui ajaliselt. Näitaja sihttaseme seadmisel ning teenuse „Minu esimene töökoht“ (M1T) kuluarvestusel on aluseks võetud teenuse rakendamise varasem kogemus. Teenust M1T on alates 2015. aastast rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest. Kokku on perioodil 01.2015–08.2020 teenust M1T saadud 3468 korda ja selleks on kulunud 9,5 miljonit eurot. Meetme rakendamisel on iga-aastane kulu teenusesaaja kohta kasvanud. Kulu kasv on tekkinud eelkõige teenusesaajate arvu kasvu tõttu. Suurem kasv toimus 2017. aasta septembris, kui muudeti teenusesaajate sihtrühma tingimusi. Varem said teenust ainult need 17–29-aastased noored, kellel töökogemus puudus või see oli vähene ja kellel puudus haridus. Alates 2017. aasta septembrist on teenust võimalik saada ka 16–29- aastastel noortel, kellel on puuduv või vähene töökogemus ja omandatud erialane haridus. 2 Kulu noore kohta on tõusnud üldise palgakasvu tõttu, samuti seetõttu, et kui varem said madalama haridustasemega noored tööle pigem madalama palgaga töökohtadele, siis kõrgema haridustaseme omandanud noored teenivad ka rohkem palka. Teenusesaajate osas prognoositakse pigem sama taseme jätkumist ja tõusu nii toetuse kui koolitushüvitise kasutamisel. Oluline on koolituse kasutamist tugevdada. Ajavahemikul jaanuar 2015 kuni august 2020 kasutati koolitushüvitist kokku 204 korral (6% kõigist teenusesaajatest). Täpsemalt kasutati koolitushüvitist 143 töötaja puhul üks kord ja 70 töötaja puhul mitme koolituse jaoks. 5. Ühised näitajad Nimetatud on RRFi toetusega seotud ühised näitajad koos alamnäitajatega, millesse käesoleva TAT tegevused panustavad. Käesolev TAT panustab otseselt ühistesse näitajatesse, milleks on „18–29-aastased noored osalejad“ ja „Pärast programmist lahkumist tööle läinud või tööd otsima asunud osalejad“. 6. Tegevuste elluviija Nimetatud on toetatavate tegevuste elluviija, kelleks on töötukassa. 7. Tegevuste eelarve Tegevuste eelarve kokku on 10 000 000, millest ELi toetuse ehk taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) määr on 100%. Täpsem eelarve jaotus tegevuste ja aastate kaupa on näidatud lisa finantsplaanis. 8. Kulude abikõlblikkus TAT-s nimetatakse vajaduse korral mitteabikõlblikud kulud ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas TAT-ga. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetus makstakse elluviijale välja tekkinud ja tasutud kulude alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK) e-toetuse kaudu esitatud maksete saamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite põhjal. Maksimaalne võimalik tõendamata ettemaksete osakaal projekti toetuse kogusummast võib korraga olla kuni 40% projekti toetuse kogusummast ning selle saamisel tõendab elluviija ettemakse kasutamise tekkinud ja tasutud kulude katteks RTK nõudmisel. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib e-toetuse kaudu esitada vähemalt üks kord kvartalis. Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt omafinantseeringuga. Praktikas tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile esitatud abikõlblikest kuludest. Kuna toetuse osakaal kõnealuses TAT-s on 100%, kuulub väljamaksmisele kogu abikõlblike kulude summa. Punktis 9.6 on loetletud olukorrad, millal RTK-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada. Puuduste ilmnemise korral teavitab RTK sellest toetuse saajat ning palub toetuse saajal puudus korrigeerida või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse toetuse maksmisega seotud toiminguid. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RTK finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RTK toimingust, likvideerib puudused RTK. 10. Elluviija kohustused 3 Elluviija on kohustatud toetatavaid tegevusi tegema vastavalt eelarvele, saavutama näitajate sihttasemed tegevuste elluviimise tähtaja lõpuks ning esitama Sotsiaalministeeriumile infot tegevuste edenemisest ja tulemuste saavutamisest e-toetuse kaudu. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmeid, milleks on:  lõpliku vahendite saaja nimi;  töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankeid käsitlevate liidu või liikmesriikide õiguse tähenduses avaliku sektori hankija;  vahendite saaja või töövõtja tegelikult kasu saava omaniku (saavate omanike), nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6, eesnimi (-nimed), perekonnanimi (-nimed) ja sünniaeg;  kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimiseks võetavate meetmete loetelu ning avaliku sektori toetuse kogusumma nendeks meetmeteks, ning tuues välja rahastust ning muudest liidu fondidest makstud summad. Samuti on elluviija kohustatud järgima üldisi teavitamisnõudeid toetust saanud isikutele tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 34 punktidest 1–3, mille eesmärk on tagada taastekavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus, ja selleks tuleb kasutada ettenähtud märgist. Kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikkel 34 näeb ette üldise teavitamiskohustuse, kehtivad toetuse saaja suhtes teavitamisnõuded alates toetuse kasutamise õiguse tekkimisest. 11. Aruandlus Nimetatud on aruandlusperioodid ning vahearuannete ja lõpparuande esitamise tähtajad, mis esitatakse e-toetuse kaudu RTK poolt välja töötatud vormil, samuti tähtajad ühiste näitajate saavutamise kohta. Lisaks nähakse ette nõutavas aruandluses esitatav minimaalne informatsioon, millega tagatakse projekti andmete ja tulemuste ühetaolisus ning kontrollitavus. 12. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi TAT raames makstakse teenuse „Minu esimene töökoht“ kaudu tööandjale noore palkamiseks palgatoetust ja hüvitatakse tema koolitamisega seotud kulud ning töötatakse välja koolitusprogramm sihtrühma tööleasumise toetamiseks. Otseseks abi saajaks on töötukassa, kelle kaudu antakse abi ettevõtjatele nende majandustegevuseks. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kuivõrd TAT raames antavad toetused kvalifitseeruvad riigiabiks, on meetmete kasutamisel väga oluline järgida lubatava riigiabi kriteeriume. ELi toimimise lepingu artikkel 107 eristab riigiabi, mida loetakse ühisturuga kokkusobivaks ning seega Euroopa õigusruumis lubatuks (art 107 lg 2), ja riigiabi, mida võib Euroopa Komisjoni loal pidada ühisturuga kokkusobivaks (art 107 lg 3). Kui üldreeglite kohaselt tuleb antava riigiabi kohta esmalt esitada Euroopa Komisjonile riigiabi teatis, siis teatud juhtudel on abi andmiseks kehtestatud lihtsustatud režiim. Näiteks juhul, kui antakse abi 1) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, määruse (EL) nr 1408/2013 või komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 alusel. Samuti ei ole riigiabi teatist vaja esitada, kui riigiabi antakse 4 komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel – sel juhul on aga vaja Euroopa Komisjonile esitada grupierandi teatis vastavalt konkurentsiseaduse §-le 342. TAT punktis 3.1 sätestatud palgatoetus ja koolituskulu hüvitamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas VTA määrusega, komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). Kui eelmistes lõikudes nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad on täitunud, on TAT punktis 3.1 sätestatud palgatoetus toetus, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). Riigiabi antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 juhul, kui isik, kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse, vastab TAT punktis 3.1 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 32 tingimused. 13. Vaide esitamine Sõnastatud on vaide esitamise kord. RTK otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Tulenevalt taastekava rakendavate asutuste ülesannetest on vaide esitamise korda täpsustatud selliselt, et kui vaie esitatakse RTK otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RTK. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu; 2) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 3) komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks; 4) komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris; 5) komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris. IV TAT mõjud Noorte (16–29-aastaste) töötuse määr tõusis 7,4%-lt 2019. aastal 12,5%-ni 2020. aastal. 2021. aastal langes kõnealune töötuse määr 10,9%-ni. Käesoleva TAT raames osutatakse teenust „Minu esimene töökoht“. Teenus aitab kaasa tööturu nõrgema sihtrühma konkurentsivõime kasvule. TAT mõjutab otseselt noorte töötuse määra langemist, sest meetme raames on 16– 29-aastasel noorel reaalne võimalus tööle asuda ning koolitushüvitise kaudu oskusi arendada. TAT sihttasemena saab teenusest otseselt kasu 3178 noort. 5 Riigi tasandil on meetmel positiivne mõju noorte tööpuuduse vähendamisele, tööjõupuuduse leevendamisele ja hõive kasvule. Meetme oodatav mõju isiku tasandil avaldub eelkõige teenusesaajate paranenud tööturunäitajates, milleks on suurem töötamise tõenäosus. Regionaalses vaates on noorte tööturu olukord kõige raskem Kirde-Eestis, kus 2021. aastal oli 16-29-aastaste töötuse määr 22,9%. Ülejäänud piirkondades jäi see 9-11% piiresse. Võrreldes 2020. aastaga on olukord pisut paranenud. Tööhõive määras on suuremad erinevused. Kõrgeim on hõive Põhja-Eestis 59,8%, järgnevad Lääne-Eesti 54,6%-ga ja Lõuna- Eesti 54,3%-ga. Halvem on olukord Kirde-Eestis 40,2% ja ka Kesk-Eestis 50,1%. Planeeritud meetme puhul ei ole mõistlik rakendada regionaalseid erinevusi, sest noorte sihtrühma näol on tegemist ühe haavatavama grupiga tööturul, mistõttu ei ole mõistlik kindla piirkonna noortele teenuse kasutamist soodustada. Ainuke lähenemine, mida kõnealusel juhul rakendada, on info jagamine suuremal määral nendes piirkondades, kus noorte töötuse määr on kõrgem. Mõjud keskkonnale piirduvad võimalusega suunata noori läbi palgatoetuste ja koolituste tööle kliima- ja keskkonnasektoritesse ning seeläbi tõsta üldist teadlikkust digi-ja rohepöördest. Kuna TAT eesmärk on noorte tööturule suunamine, siis toetatavate tegevuste raames keskkonnaeesmärke ei kahjustata. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames pakub teenust ja tegeleb sihtrühmaga töötukassa, kes on toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, milleks on kõnealusel juhul tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine (palgatoetus, tööalase koolituse kulu hüvitamine, jätkutugi, koolituste pakkumine). TAT tulemusel võib suureneda teatud ulatuses isikuandmete töötlemise maht, kui TAT abil jõuavad teenused ja toetused rohkemate abi vajavate noorteni. Isikuandmete töötlemise ulatus ei muutu, andmekoosseisud on nimetatud seaduses ja täpsustatud andmekogu põhimääruses. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang, mille alused on esitatud avaliku teabe seaduse §-s 35. Töötukassa järgib isikuandmete töötlemist puudutavaid kehtivaid õigusakte, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), isikuandmete kaitse seadust ja avaliku teabe seadust. Töötukassa kasutab andmetele vastava turvalisuse taseme tagamiseks töökorralduslikult, tehniliselt ja füüsiliselt parimaid võimalikke meetmeid, et tagada isikuandmete nõuetekohane kaitse. Andmekogudes töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisuse tagamiseks rakendatakse infosüsteemide turvameetmete süsteemi ISKE põhimõtteid. Töötukassa töötleb isikuandmeid, lähtudes õiguspärasuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest, teenuste osutamiseks kasutatakse vaid selleks vajalikke ja ettenähtud andmeid. TAT kinnitamise tulemusel töötukassa andmete töötlemise reeglites ja protseduurides muudatusi ei tule. Andmekaitsealast mõju võib kokkuvõtlikult hinnata väheseks. V TAT jõustumine TAT jõustub alates 31.03.2022. VI TAT kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale. Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus ja Eesti Töötukassa kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega olulises osas arvestati. 6  MINISTRI KÄSKKIRI 17.03.2022 nr 50 Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 alusel: kinnitan toetuse andmise tingimused „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ koos lisaga (lisatud). Käskkirja rakendatakse alates 31. märtsist 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister