Eelnõu kooskõlastamiseks

Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium 31.03.2022 nr 1-6/2492-1 Rahandusministeerium Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu kooskõlastamisele esitamine Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisad: 1. eelnõu 2 lehel 2. eelnõu seletuskiri 7 lehel Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kohtunike Ühing Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Riigi valimisteenistus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Transpordiamet Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 22.03.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2022 nr Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 20 lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 128 „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandme te rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 128 „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktis 1 ja § 6 punktis 3 asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) kohus kontaktandmete korral.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) vanemate ühist hooldusõigust muutev või lõpetav vanemluskokkulepe.“; 2) paragrahvi 28 punktid 3, 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 28 punktis 5 asendatakse sõna „valijakaardi“ sõnaga „teabelehe“; 1 4) paragrahvi 41 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“; 5) paragrahvi 43 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Sotsiaalkindlustusamet annab andmed vanemate ühist hooldusõigust muutva või lõpetava vanemluskokkuleppe kohta.“; 7) paragrahvi 60 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“. § 3. Määruse jõustumine Määruse § 2 punktid 1 ja 6 jõustuvad 1. juulil 2023. aastal. Kaja Kallas peaminister Kristian Jaani siseminister Taimar Peterkop riigisekretär 2  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 128 „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus nr 128) ja Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus nr 129). Vabariigi Valitsuse määrust nr 129 muudetakse, sest 2021. aastal jõustus valimiste kohta uus regulatsioon, mille kohaselt ei kanta valijaid enam jaoskonnapõhistesse nimekirjadesse, ning seetõttu muudeti rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega rahvastikuregistri seadust, mis omakorda toob kaasa vajaduse muuta Vabariigi Valitsuse määrust nr 129. Kuna Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti ühendamise teel loodi uus ühendasutus Transpordiamet, tehakse määrusega asjakohased muudatused ka Vabariigi Valitsuse määruses nr 128 ja Vabariigi Valitsuse määruses nr 129. Lisaks muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust nr 129 seetõttu, et Riigikogu võttis 22. novembril 2021. aastal vastu riikliku perelepitusteenuse seaduse, milles on sätestatud, et kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 560 1 alusel perelepitusse suunamise määruse, võib leppida lepitusmenetluses kokku ka ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises perekonnaseaduse § 1371 kohaselt. Kui vanemad lepivad kokku ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises, tuleb sellekohane kanne teha ka rahvastikuregistrisse. Seetõttu tuleb muuta ka Vabariigi Valitsuse määrust nr 129. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]), sama osakonna juhataja asetäitja Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]), sama osakonna nõunik Pille Lember (tel 612 5226, [email protected]) ning sama osakonna õigusnõ unik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoime taja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga tehakse järgmised muudatused. Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust nr 128. 1 Vabariigi Valitsuse määruse nr 128 § 2 punktis 1 ja § 6 punktis 3 asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“. 1. jaanuaril 2021. aastal jõustus Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine). Sellega ühendati Lennua met, Maanteeamet ja Veeteede Amet uueks ühendasutuseks, mille nimi on Transpordiamet. Ametite ühendamisel lähtuti riigireformi üldisest põhimõttest vähendada ametiasutuste arvu ja dubleerimist ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Kuna Vabariigi Valitsuse määruses nr 128 on veel viited Maanteeametile, muudetakse eelnõuga need korrektseks. Vabariigi Valitsuse määruse nr 129 § 44 lõike 2 kohaselt annab kohus andmed ka kontaktandmete puhul. Vabariigi Valitsuse määruses nr 128 ei ole seda siiani eraldi välja toodud. Selguse mõttes täiendatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 128 § 6 lõikega 10, mille kohaselt annab kohus kontaktandmeid. Muudatusega viiakse õigus kooskõlla praktikaga, sest kohus edastab kontaktandmeid koos kohtulahendi dokumendi- ja sellega seotud andmetega juba praegu. Paragrahviga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse määrust nr 129. Vabariigi Valitsuse määruse nr 129 § 28 punktid 3, 4 ja 7 ning § 43 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks, sest rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tunnistatakse kehtetuks rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 30 lõige 4. Kuna 2021. aastal jõustus valimiste kohta uus regulatsioon, mille kohaselt ei kanta valijaid enam jaoskonnapõhistesse nimekirjadesse, ei ole seda sätet RRS-i enam vaja. Teiseks lugemiseks esitatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE) seletuskirjas on öeldud järgmist: „Senise jaoskonnapõhise loogika kohaselt jaotub Eesti valimisringkondadeks, mis omakorda jaotuvad valimisjaoskondadeks. Valimisjaosko nnad moodustati seni valla- või linnavalitsuse määratletud piirides. Valija oli kantud oma elukoha aadressi järgi ühe valimisjaoskonna valijate nimekirja. Kuna hääletamine muutub valimisringkonna keskseks, ei ole enam vajalik määratleda valimisjaoskonna territooriumi, sest jaoskonnal puudub oma valijate nimekiri. Valija saab hääletada ükskõik millises valimisringko nna territooriumil asuvas hääletamisruumis. Seetõttu mõistetakse nüüdsest valimisjaoskonna all mitte territooriumi, vaid jaoskonnakomisjoni koos komisjoni hallatavate hääletamisruumidega“. Samuti asendatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 129 § 28 punktis 5 sõna „valijakaardi“ sõnaga „teabelehe“, sest enam ei saadeta valijakaarte, vaid edastatakse valimiste kohta teabelehti. Kuna ka Vabariigi Valitsuse määruses nr 129 on veel viited Maanteeametile ja Veeteede Ametile, muudetakse ka need korrektseks. Eelnõuga täiendatakse ka Vabariigi Valitsuse määruse nr 129 § 25 punktiga 4 ja § 47 lõikega 4. Muudatused tehakse seetõttu, et Riigikogu võttis 22. novembril 2021. aastal vastu riiklik u perelepitusteenuse seaduse, milles on sätestatud, et kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse, võib leppida lepitusmenetluses kokku ka ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises perekonnaseaduse § 137 1 kohaselt. Kui vanemad lepivad kokku ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises, tuleb sellekohane kanne teha ka rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregistri arendus, mis võimaldab edastada andmeid X-tee 2 vahendusel rahvastikuregistrisse, valmib 1. juuliks 2023. aastaks, mistõttu on ka need sätted kavandatud jõustuma 1. juulil 2023. aastal. Riikliku perelepitusteenuse seadusega täiendati RRS-i § 22 lõiget 1 punktiga 10, millega muudeti RRS-i § 22 lõikes 1 esitatud dokumentide loetelu lahtiseks, sest loetelus ei olnud vanemluskokkulepet. Riikliku perelepitusteenuse seaduse alusel kinnitatud vanemluskokkulepe on dokument, mille alusel tuleb kanda andmed rahvastikuregistrisse, kui lepitusmenetluses on lepitud kokku vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises. Seega, kuna RRS-i § 22 dokumentide loetelu on muudetud lahtiseks, võimaldab see edaspidi täiendada muude dokumentide lisandumise korral vaid rakendusakti. Eelnõuga muudetaksegi Vabariigi Valitsuse määrust nr 129 nii, et hooldusõiguse andmed oleks võimalik kanda Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkuleppelt rahvastikuregistrisse. Andmed edastab rahvastikuregistrisse üle X-tee Sotsiaalkindlustusamet. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Valimisjaoskonna kaotamisega seotud muudatused Muudatus tehakse, et rakendada rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust. Mõju valdkond: mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju kirjeldus ja olulisus Kuna 2021. aastal jõustus valimiste kohta uus regulatsioon mille kohaselt ei kanta valijaid enam jaoskonnapõhistesse nimekirjadesse, tuleb muuta ka Vabariigi Valitsuse määrust nr 129. Teiseks lugemiseks esitatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE) seletuskirjas on öeldud järgmist: „Senise jaoskonnapõhise loogika kohaselt jaotub Eesti valimisringkondadeks, mis omakorda jaotuvad valimisjaoskondadeks. Valimisjaoskonnad moodustati seni valla- või linnavalitsuse määratletud piirides. Valija oli kantud oma elukoha aadressi järgi ühe valimisjaoskonna valijate nimekirja. Kuna hääletamine muutub valimisringkonna keskseks, ei ole enam vajalik määratleda valimisjaoskonna territooriumi, sest jaoskonnal puudub oma valijate nimekiri. Valija saab hääletada ükskõik millises valimisringko nna territooriumil asuvas hääletamisruumis. Seetõttu mõistetakse nüüdsest valimisjaoskonna all mitte territooriumi, vaid jaoskonnakomisjoni koos komisjoni hallatavate hääletamisruumidega“. Mõju ulatus on suur, sest sihtrühma senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärse lt muutuda, kuna edaspidi ei ole vaja inimesi enam valimisjaoskondadesse jaotada. See tähendab muudatusi töökorralduses. Mõju sihtrühm on väike, sest muudatus mõjutab vaid inimesi, kes valimisi korraldavad. 3 Mõju avaldumise sagedus on väike või keskmine, sest inimesed puutuvad valimistega kokku küll regulaarselt, aga mitte iga päev, vaid kindla aja tagant. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: igaüks, kes saab valimistel hääletada Mõju kirjeldus ja olulisus: kuna hääletamine muutub valimisringkonna keskseks, ei ole enam vaja määratleda valimisjaoskonna territooriumi, sest jaoskonnal puudub oma valijate nimekiri. Valija saab hääletada ükskõik millises valimisringkonna territooriumil asuvas hääletamisruumis. Seega muutub regulatsioon hääletaja jaoks paindlikumaks. Mõju ulatus on suur, sest sihtrühma senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärse lt muutuda, kuna hääletajad ei ole enam seotud kindla valimisjaoskonnaga, vaid saavad hääletada ükskõik millises valimisringkonna territooriumil asuvas hääletamisruumis. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimesed puutuvad valimistega kokku üldjuhul harva, kuna need ei toimu iga päev. Mõjutatud sihtrühm on potentsiaalselt suur, sest hõlmab kõiki isikuid, kellel on valimisõigus ja kes soovivad hääletada. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on sihtrühma jaoks positiivne, sest annab võimaluse suuremaks paindlikkuseks. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 4.2. Vabariigi Valitsuse määruses nr 128 ja Vabariigi Valitsuse määruses nr 129 sõnade „Maanteeamet“ ja „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ asendamine Vabariigi Valitsuse määrust nr 128 ja Vabariigi Valitsuse määrust nr 129 muudetakse, et viia need kooskõlla varem vastu võetud ja jõustunud seaduse sõnastusega. Sõnade „Veeteede Amet“ ja „Maanteeamet“ asendamisel sõnaga „Transpordiamet“ ei ole olulist mõju. Määrusel on vähene mõju Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ning Siseministeeriumile, kuna tuleb üle vaadata rahvastikuregistri juurdepääsuõigused, et loodud Transpordiametil oleksid kõik vajalikud juurdepääsuõigused, mida vajasid oma töös Veeteede Amet ja Maanteeamet. Mõju avaldumise sagedus on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ning Siseministeeriumile väike, sest vajalikud juurdepääsuõigused on vaja vaadata üle vaid üks kord. Muudatus ei eelda mitmekordset tegevust. 4 Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga väike, sest sihtrühmas on vaid need Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajad ning Siseministeer iumi ametnikud, kes tegelevad juurdepääsuõigustega. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse le ning Siseministeeriumi ametnikele väike. Mõjutatud sihtrühma kuuluvad ka endine Veeteede Amet ja Maanteeamet ning praegune Transpordiamet, sest rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu puhul peavad nad arvestama, et juurdepääs on nüüd Transpordiametil, mitte enam Veeteede Ametil või Maanteeametil. Mõju ulatus on väike, sest ei ole ette näha, et kaasneksid muudatused sihtrühma käitumises, ja mõju avaldumise sagedus on ka väike. Muutub vaid selle asutuse nimetus, kellel on rahvastikuregis tr i andmetele juurdepääs. 4.3. Vanemate ühist hooldusõigust muutvalt või lõpetavalt vanemluskokkuleppelt hooldusõiguse andmete rahvastikuregistrisse edastamine Mõju valdkond: mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Riikliku perelepitusteenuse seadusega täiendati perekonnaseadust §-ga 1371 , mis võimaldab vanematel leppida perelepituse käigus kokku ühise hooldusõiguse muutmises, mis oli seni täielikult kohtu pädevuses. See fikseeritakse vanemluskokkuleppes, mille peab kinnita ma Sotsiaalkindlustusamet. Hooldusõigust saab perelepituse käigus muuta vaid siis, kui vanemate le kuulub ühine hooldusõigus ja nad jõuavad perelepituse käigus kokkuleppele, et ühine hooldusõigus lõpetatakse ja ühele vanematest antakse ainuhooldusõigus või piiratakse ühist hooldusõigust mõnes küsimuses, näiteks lapse elukoht, tervis ja/või haridus, andes ühele vanemale õiguse otsustada neid küsimusi edaspidi üksi. Kuna hooldusõiguse kuuluvusest sõltuvad ka suhtlusõiguse tingimused ja sellest omakorda elatise suurus, on põhjendatud anda vanematele võimalus arutada perelepituse käigus kõiki neid küsimusi korraga ning saavutada terviklik ja täidetav kokkulepe. Kuna edaspidi on inimestel võimalik teatud juhtudel leppida hooldusõiguse küsimustes kokku ka perelepituse käigus, peab Sotsiaalkindlustusamet edaspidi edastama hooldusõiguse andmed kinnitatud vanemluskokkuleppelt üle X-tee rahvastikuregistrisse. Selleks, et andmeid oleks võimalik rahvastikuregistrisse edastada, tuleb teha IT-töid. See tähendab lisaülesandeid Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, kes peab võimaldama, et hooldusõiguse andmed saaks kanda rahvastikuregistrisse. Kuna need IT-tööd võtavad kaua aega, on muudatused planeeritud jõustuma 1. juulil 2023. aastal. 2022. aasta riigieelarve lisataotluse rahast on planeeritud Sotsiaalministeeriumi lisataotlusesse rahvastikuregistri arendamiseks Siseministeeriumi haldusala 130 000-eurone arendus, mis võimaldab kanda lepitusmenetluses kokkulepitud hooldusõiguse kuuluvuse muudatused rahvastikuregistrisse. Muudatusel on mõju ka Siseministeeriumile, sest vajalikud muudatused on vaja planeerida tähtajaks ellu viia. 5 Mõjutatud sihtrühm Siseministeeriumis ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses on väike. Mõju avaldumise sagedus on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele suur, sest neil tuleb luua võimalus, et kinnitatud vanemluskokkuleppelt oleks võimalik hooldusõiguse andmed kanda üle X-tee rahvastikuregistrisse. Siseministeeriumile on mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele on keskmine, sest arendus on suuremahuline, mille tõttu võib jääda vähem aega teiste projektide elluviimiseks või lõpetamiseks. Siseministeeriumi ametnikele on ebasoovitava mõju kaasnemise risk väike. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: igaüks, kes osaleb perelepituses ja teeb vanemluskokkuleppe raames ühise hooldusõiguse muutmise kohta kokkuleppeid Mõju kirjeldus ja olulisus: kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik perelepituses leppida kokku hooldusõiguse andmeid, seda on võimalik teha vaid kohtus. Mõju ulatus on suur, sest sihtrühma senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärse lt muutuda, kuna edaspidi saavad inimesed vähemalt mõnel juhul teha hooldusõigusega seotud kokkuleppeid perelepituse käigus ja nad ei pea igal juhul läbima pikka kohtumenetlust. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimesed sõlmivad perelepituse käigus hooldusõiguse ga seotud kokkuleppeid pigem harva. Mõjutatud sihtrühm on potentsiaalselt suur, sest hõlmab kõiki isikuid, kes võivad perelepituse käigus sõlmida hooldusõigusega seotud kokkuleppeid. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on sihtrühma jaoks positiivne, sest annab võimaluse sõlmida hooldusõigusega seotud kokkuleppeid lisaks kohtule ka perelepituse käigus. Sel juhul kinnitab vanemluskokkuleppe ja edastab hooldusõiguse andmed rahvastikuregistr isse Sotsiaalkindlustusamet. Plaani järgi peaks see olema inimese jaoks kiirem ja mugavam kui kohtus. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud 2022. aasta riigieelarve lisataotluse rahast on planeeritud Sotsiaalministeeriumi lisataotlusesse rahvastikuregistri arendamiseks Siseministeeriumi haldusala 130 000-eurone arendus, mis võimaldab kanda lepitusmenetluses kokkulepitud hooldusõiguse kuuluvuse muudatused rahvastikuregistrisse. Arendusega luuakse andmevahetuseks X-tee lahendus, mis tähendab, et andmed jõuavad Sotsiaalkindlustusametist rahvastikuregistrisse X-tee vahendusel. 6 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras, välja arvatud sätted vanemluskokkuleppelt hooldusõiguse andmete rahvastikuregistrisse kandmise kohta, sest riikliku perelepitusteenuse seaduse asjaomased sätted jõustuvad 1. juulil 2023. aastal. Muudatused, mis võimaldavad edastada hooldusõiguse andmed vanemluskokkuleppelt X-tee vahendusel rahvastikuregistrisse, nõuavad rahvastikuregistri arendust ja see võtab omakorda aega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Eesti Kohtunike Ühingule, riigi valimisteenistuse le, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ning Transpordiametile. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/22-0364 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ab87030e-484f-4f0e-89c4-cb4d0336f6b3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ab87030e-484f-4f0e-89c4-cb4d0336f6b3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main