Pöördumine

1 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Igap%C3%A4evaelu%20toetamise%20te enuse%20osutamise%20kulud.pdf 2 Riigikohtu 09.12.2019 otsus asjas nr 5-18-7 3 Riigikohtu 18.12.2019 lahend asjas nr 5-19-41/9 Sihtasutus Liikva Päikesekodu 17. märts 2022, nr 3-1/655 Oja, Liikva küla, Harku vald, Harju maakond, 76921 [email protected] HOIATUS laenulepingu nr 42COV20 erakorraliseks ülesse ütlemiseks Sihtasutus Liikva Päikesekodu (edaspidi laenusaaja) ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (edaspidi laenuandja või sihtasutus) vahel on sõlmitud laenuleping nr 42COV20 (edaspidi laenuleping). Laenulepinguga kohustub laenusaaja tagastama laenu põhiosa ja tasuma intresse vastavalt maksegraafikule. Vaatamata kokkulepitule ei ole laenusaaja täitnud laenulepinguga võetud kohustusi ning on rohkem kui ühe graafikujärgse makse tagastamisega viivituses kauem kui 90 kalendripäeva. Seisuga 16.03.2022 on sihtasutuse rahaline nõue laenusaaja vastu kokku 88 082,19 eurot. Sihtasutus palub laenusaajal eelnimetatud võlasumma üle kanda laenulepingus märgitud arveldusarvele hiljemalt 16.04.2022 (kaasa arvatud). Juhul, kui võlasumma ei ole laekunud ettenähtud arveldusarvele ettenähtud tähtajaks, on sihtasutus sunnitud laenulepingu erakorraliselt ülesse ütlema. Laenulepingu erakorralisel ülesse ütlemisel nõuab sihtasutus laenusaajalt kogu laenu jäägi ja tasumata intresside ja viiviste tasumist ning asub realiseerima laenu tagatisi. Kohtusse pöördumisel või täitemenetluse algatamisel lisanduvad eelnimetatud summale kohtukulud (sh riigilõiv) või kohtutäituri tasu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Annus juhatuse liige Info: [email protected] või [email protected] Oru 21 Tel: +372 648 4064 71003 VILJANDI Faks:+372 648 4065 Registrikood 90000245 e-post: [email protected] www.mes.ee Saatja: Silja Holsmer <[email protected]> Saadetud: 31.03.2022 10:50 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Signe Riisalo <[email protected]>; Ivar Sikk <[email protected]>; Juta Saarevet <[email protected]>; Janno Kell <[email protected]> Teema: Liikva Päikesekodu SA pöördumine Tere! Edastan SA Liikva Päikesekodu esindajana lisatud pöördumise. Lugupidamisega Silja Holsmervandeadvokaat / attorney at lawpartner Advokaadibüroo SupremiaSupremia Attorneys at LawTelliskivi 60, Tallinn 10412, EstoniaMob.: ________________ Käesolev e-kiri on konfidentsiaalne. Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume Teid viivitamatult meiega ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada. Käesoleva e-kirja ilma volituseta avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on keelatud.This email is confidential. If you are not the intended recipient hereof, please contact us immediately and delete this email! Unauthorized disclosure, copying, distribution or any other use of its content is prohibited. Amortisatsioonikulu käsitlus vastavalt regulatsioonidele Ekspertarvamus June 2021 Our Ref: raamleping Grant Thornton Baltic OÜ Pärnu mnt 22 Advokaadibüroo Supremia OÜ Tallinn Telliskivi tn 60/1 Estonia Tallinn 10141 Eesti 10412 T +372 626 0500 www.grantthornton.ee 11.06.2021 Lugupeetud Silja Holsmer Grant Thornton Baltic OÜ (edaspidi „Ekspert") on vastavalt nõustamisteenuste Ekspertarvamust ei tohi ilma Eksperdi eelneva nõusolekuta, mis antakse igal juhtumil raamlepingus (edaspidi „Leping") kokkulepitud tingimustele koostanud ekspertarvamuse, konkreetsete asjaolude kaalumise järel, ei osaliselt ega täielikult levitada muul eesmärgil mis kajastab meie järeldusi Eksperdile püstitatud ülesannete osas. kui Lepingus sätestatu. Ekspert ei vastuta ekspertarvamuse kasutamisest tulenevate tagajärgede eest kellegi teise kui Advokaadibüroo Supremia OÜ ees ning ainult juhul, kui Meie järeldused ja vastused püstitatud küsimustele on toodud peatükis Kokkuvõte, kuid ekspertarvamust kasutati Lepingus sätestatud eesmärgil. parima arusaadavuse huvides tuleks lisaks lugeda ka meie detailset analüüsi vastavates Ekspertarvamuse peatükkides. Lugupidamisega, Käesolev ekspertarvamus on konfidentsiaalne ning mõeldud Advokaadibüroo Supremia OÜ-le (edaspidi „Klient“) kasutamiseks ning vaidlusega seotud osapooltele esitamiseks. Grant Thornton Baltic OÜ Juhul kui Teil on ekspertarvamuse osas küsimusi pöörduge järgnevate kontaktide poole: Mart Nõmper Mikk Mägi Partner, juhatuse liige Partner, finantsnõustamise valdkonna juht Riiklikult tunnustatud ekspert T +372 626 0500 T +372 626 0500 E [email protected] E [email protected] Sisukord Ekspertarvamus Lk Lisad Lk Sissejuhatus ja ekspertarvamuse eesmärk 4 A. Sõnastik 11 01 Kokkuvõte 5 B. Oluline info 12 02 Eksperdi poolne analüüs 7 Amortisatsioonikulu käsitlus vastavalt regulatsioonidele | June 2021 | © 2021 Grant Thornton Baltic OÜ 3 Sissejuhatus ja ekspertarvamuse eesmärk Sissejuhatus • Advokaadibüroo Supremia OÜ on pöördunud Eksperdi poole tingituna kohalike omavalitsuste ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervisehoiuameti poolsete seisukohtadega seoses amortisatsiooni kulu käsitlemisega ruumide kulude katmisel vastavalt Sotsiaalhoolekande seadusele. • Sotsiaalhoolekande seaduse § 89 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. SHS § 87 lg 1 kohaselt on igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. • Kohalike omavalitsuste ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervisehoiuameti seisukoht on olnud, et: – SHS § 89 sõnastuse ja selgituste põhjal ei ole taotleja õigustatud taotlema ruumidega seotud amortisatsiooni kulu katmist. Amortisatsioon on arvestuslik raamatupidamislik kulum, mis mõjutab tulenevalt valitud amortisatsiooninormist vara väärtuse bilansis kajastamist. Tegemist ei ole ruumide tegeliku kasutuskuluga. Ekspertarvamuse eesmärk Käesoleva ekspertarvamuse eesmärk on selgitada: 1. kas amortisatsioon on kulu; 2. kas amortisatsiooni kulu tuleb arvestada ruumide kasutuskuluna. Amortisatsioonikulu käsitlus vastavalt regulatsioonidele | June 2021 | © 2021 Grant Thornton Baltic OÜ 4 01 Kokkuvõte Eksperdile püstitatud küsimused ja vastused 6 Eksperdile püstitatud küsimused ja vastused Küsimused Vastused Viide 1. Kas amortisatsioon on kulu? Vastavalt Raamatupidamise seadusele, Eesti finantsaruandluse standardile ja Raamatupidamise Toimkonna Lk 8 Juhenditele on amortisatsioon kulu (majandusliku kasu vähenemine ja omakapitali vähenemine ilma omanikele tehtavate väljamakseteta), mis kajastatakse kasumiaruandes (tulude ja kulude aruanne, mis näitab finantstulemust; liigendatakse skeem 1 järgi amortisatsioonikulu koosseisus) ning on seotud materiaalse põhivara objekti kuluna kajastamisega selle kasuliku eluea jooksul (peegeldab kasuliku eluea jooksul selle kasutamisest saadava majandusliku kasu jaotumist ajas) vastavalt tulude ja kulude vastavuse ja tekkepõhisuse printsiibile. Amortisatsioon on kulu, mis on seotud materiaalse põhivara (sh omanduses olevate ruumide) kuluna kajastamisega selle kasuliku eluea jooksul. 2. Kas amortisatsiooni kulu tuleb Vastavalt Sotsiaalhoolkande seadusele on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses Lk 9 arvestada ruumide kasutuskuluna? või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise. Amortisatsioon on ruumide kasutuskulu, mis tekib vara kasutajal (mitte kellelgi teisel) teenuse osutamiseks vajalike ruumide kasutamisest vara kasuliku eluea jooksul. Tegemist on ruumi kastuskuluga olukorras, kus ruumid on teenuseosutaja omandis (ruumi mitte omamisel rakenduks rendikulu). Kuigi Sotsiaalhoolekande seaduses 3. jagu Erihoolekandeteenused ei täpsusta ruumide kasutuskulu metoodikat, saab tugineda teistele seadustele, määrustele ja hinnametoodikatele. Amortisatsiooni ruumide kasutuskulu komponendina arvestatakse Sotsiaalministri poolt väljaantud määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ 7. peatükk Tervisehoiuteenuste osutajale teenuse osutamise eest makstava tasu arvutamise metoodika 2. jagu Eriarstiabi § 30 ja 3. jagu Üldarstiabi § 43 arvutamisel. Samuti on amortisatsiooni kulu arvestamine tavapärane ka Konkurentsiameti poolt kinnitatud tasude metoodikas. Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus ruumidega seotud amortisatsiooni kulu ei kompenseeritaks, siis tekib olukord, kus vara peaks andma tasuta kasutamiseks. See ei saa olla Sotsiaalhoolekande seaduse § 89 eesmärk ning sellist koormust ei ole mõistlik anda teenuse osutajale, sest teenust on sellistel tingimustel kasumlikult võimalik osutada ainult siis, kui ruumid on juba täielikult amortiseerunud (vara jääkmaksumus on null) ja amortisatsioonikulu oleks null. Kulumi mitte arvestamine kulukomponendina võib tähendada ka seda, et järjepidevate investeeringute tegemine tegevuskohustuse täitmiseks ei ole tagatud. Amortisatsioonikulu käsitlus vastavalt regulatsioonidele | June 2021 | © 2021 Grant Thornton Baltic OÜ 6 02 Eksperdi poolne analüüs Kas amortisatsioon on kulu? 8 Kas amortisatsiooni kulu tuleb arvestada ruumide 9 kasutuskuluna? Kas amortisatsioon on kulu? Raamatupidamiskohustuslased lähtuvad raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamisel Raamatupidamise seadusest, mille eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS 1. peatükk § 1). Täiendavalt Raamatupidamise seadusele peavad finantsarvestuse korraldamine ja finantsaruandluses kasutatavad arvestuspõhimõtted ning informatsiooni esitusviis olema kooskõlas ka ühega järgmisest kahest finantsaruandluse standardist: Eesti finantsaruandluse standard või rahvusvaheline finantsaruandluse standard. Eesti finantsaruandluse standardit täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Ekspertarvamuse koostamisel on ekspert hinnangute andmisel tuginenud eelnevalt nimetatud regulatsioonidele. Ekspertarvamuse seisukohast on oluline mõista, mis on kulu, mida näitab kasumiaruanne, mida tähendab tekkepõhine arvestus ning tulude ja kulude vastavuse printsiip. • Kulu on defineeritud Raamatupidamise seaduse 1. peatükk § 3. Seaduses kasutatavad mõisted. Vastavalt Raamatupidamise seadusele on kulu majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. • Kasumiaruanne on defineeritud Raamatupidamise Toimkonna Juhendis RTJ2. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Täiendavalt selgitab lõige 22, et kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). • Raamatupidamise seaduse 2. peatükk § 5. Tekke- ja kassapõhine arvestus näeb ette seda, et raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui seadusest ei tulene teisiti. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. • Raamatupidamise seaduse 3. peatüki § 16. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid lõige 6 on kirjeldatud tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud. Raamatupidamise Toimkonna Juhend RTJ1 lõige 54 selgitab täiendavalt, et kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Juhul kui teatud kuluga seotud tulud ei ole otseselt identifitseeritavad, kasutatakse kulude kajastamiseks ligikaudseid meetodeid. Näiteks materiaalse põhivara objekti soetamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna objekti kasuliku eluea jooksul (amortisatsioonikuluna). Kulutused, mis tõenäoliselt ei genereeri tulusid, kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel. • Materiaalsed põhivarad ja amortisatsioon on defineeritud Raamatupidamise Toimkonna Juhendis RTJ5. Materiaalse põhivarad on materiaalsed varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Valitud amortisatsioonimeetod peab süstemaatiliselt peegeldama vara kasuliku eluea jooksul selle kasutamisest saadava majandusliku kasu jaotumist ajas (mis ei pruugi ühtida vara väärtuse vähenemisega ajas). Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist kasuliku eluea jooksul, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Seega ei ole amortisatsioonimeetodi ja -määrade valikul eesmärgiks mitte vara jääkmaksumuse hoidmine võimalikult ligilähedane tema turuväärtusele, vaid vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus. Vastus Eksperdile püstitatud ülesandele: Vastavalt Raamatupidamise seadusele, Eesti finantsaruandluse standardile ja Raamatupidamise Toimkonna Juhenditele on amortisatsioon kulu (majandusliku kasu vähenemine ja omakapitali vähenemine ilma omanikele tehtavate väljamakseteta), mis kajastatakse kasumiaruandes (tulude ja kulude aruanne, mis näitab finantstulemust ja liigendatakse skeem 1 järgi amortisatsioonikulu koosseisus) ning on seotud materiaalse põhivara objekti kuluna kajastamisega selle kasuliku eluea jooksul (peegeldab kasuliku eluea jooksul selle kasutamisest saadava majandusliku kasu jaotumist ajas) vastavalt tulude ja kulude vastavuse ja tekkepõhisuse printsiibile. Amortisatsioon on kulu, mis on seotud materiaalse põhivara (nt omanduses olevate ruumide) kuluna kajastamisega selle kasuliku eluea jooksul. Amortisatsioonikulu käsitlus vastavalt regulatsioonidele | June 2021 | © 2021 Grant Thornton Baltic OÜ 8 Kas amortisatsiooni kulu tuleb arvestada ruumide kasutuskuluna? Vastavalt Sotsiaalhoolkande seadusele on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise. Kuigi Sotsiaalhoolekande seaduses 3. jagu Erihoolekandeteenused ei täpsusta ruumide kasutuskulu metoodikat, saab tugineda teistele seadustele, määrustele ja hinnametoodikatele. Näiteks Sotsiaalministri poolt väljaantud määrus „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ 7. peatükk Tervisehoiuteenuste osutajale teenuse osutamise eest makstava tasu arvutamise metoodika 2. jagu Eriarstiabi § 30 ja 3. jagu Üldarstiabi § 43 kirjeldavad üksikasjalikult ruumide kasutuskulu arvestamist. § 30. Ruumide kasutuskulu arvestamine lõige 2 näeb ette, et ruumide kogukulu perioodis koosneb neljast komponendist: 1) hoonete ja rajatiste kulum; 2) kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, olmeprügi vedu); 3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont, koristuskulu); 4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu. § 43. Ruumide kasutuskulu arvestamine lõige 1 näeb ette, et ruumide kasutuse kogukulu perioodis koosneb: 1) hoonete ja rajatiste kulum või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu; 2) kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu) ning kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont). Põhivara kulumi arvestamine on ka Konkurentsiameti poolt kinnitatud tasude metoodikas, kus kirjeldatakse, et põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine tasude kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul ning menetluses jaotatakse kulud muutuvkuludeks, tegevuskuludeks ja põhivara kulumiks. Vastus Eksperdile püstitatud ülesandele: Vastavalt Sotsiaalhoolkande seadusele on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise. Amortisatsioon on ruumide kasutuskulu, mis tekib vara kasutajal (mitte kellelgi teisel) teenuse osutamiseks vajalike ruumide kasutamisest vara kasuliku eluea jooksul. Tegemist on ruumi kastuskuluga olukorras, kus ruumid on teenuseosutaja omandis (ruumi mitte omamisel rakenduks rendikulu). Kuigi Sotsiaalhoolekande seaduses 3. jagu Erihoolekandeteenused ei täpsusta ruumide kasutuskulu metoodikat, saab tugineda teistele seadustele, määrustele ja hinnametoodikatele. Amortisatsiooni ruumide kasutuskulu komponendina arvestatakse Sotsiaalministri poolt väljaantud määruse „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ 7. peatükk Tervisehoiuteenuste osutajale teenuse osutamise eest makstava tasu arvutamise metoodika 2. jagu Eriarstiabi § 30 ja 3. jagu Üldarstiabi § 43 arvutamisel. Samuti on amortisatsiooni kulu arvestamine tavapärane ka Konkurentsiameti poolt kinnitatud tasude metoodikas. Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus ruumidega seotud amortisatsiooni kulu ei kompenseeritaks, siis tekib olukord, kus vara peaks andma tasuta kasutamiseks. See ei saa olla Sotsiaalhoolekande seaduse § 89 eesmärk ning sellist koormust ei ole mõistlik anda teenuse osutajale, sest teenust on sellistel tingimustel kasumlikult võimalik osutada ainult siis, kui ruumid on juba täielikult amortiseerunud (vara jääkmaksumus on null) ja amortisatsioonikulu oleks null. Kulumi mitte arvestamine kulukomponendina võib tähendada ka seda, et järjepidevate investeeringute tegemine tegevuskohustuse täitmiseks ei ole tagatud. Amortisatsioonikulu käsitlus vastavalt regulatsioonidele | June 2021 | © 2021 Grant Thornton Baltic OÜ 9 Lisad A. Sõnastik 11 B. Oluline info 12 A. Sõnastik Üldine Klient Advokaadibüroo Supremia OÜ, registrikood 12745834 Ekspert Grant Thornton Baltic OÜ, registrikood 10384467 RPS Raamatupidamise seadus SHS Sotsiaalhoolekande seadus Amortisatsioonikulu käsitlus vastavalt regulatsioonidele | June 2021 | © 2021 Grant Thornton Baltic OÜ 11 B. Oluline info Vastutus ja piirangud Ekspert on ekspertarvamuse koostamisel tegutsenud iseseisvalt ja erapooletult ning teistest ekspertarvamuse tulemustest huvitatud isikutest sõltumatult. Eksperdile ei ole teada mingeid asjaolusid, mis viitaksid võimalikule huvide konfliktile. Eksperdi töö tasu ei sõltu ekspertarvamuse sisust või tulemusest. Ekspert on arvamuse andmisel lähtunud esitatud informatsioonist, arvamuse andmisel kehtivast tavast ja praktikast ning teema kokkuleppeliselt piiratud käsitlusest. Ekspertarvamus ei hõlma endas auditiprotseduuride läbiviimist ning seetõttu ei ole tegemist auditiga raporti alusandmete õigsuse osas. Ekspertarvamuses on tuginetud Kliendi poolt esitatud informatsioonile, mille õigsust ei ole Ekspert täiendavalt kontrollinud. Informatsiooniallikad Ekspertarvamuse koostamiseks on kasutatud järgnevat informatsiooni: • Kliendi poolt edastatud • Harku Vallavolikogu otsus 29. aprill 2021 nr 22; • Sotsiaal- ja Tervisehoiuameti seisukoht 27.05.2021 nr 1.-6/516 - 1 • avalik informatsioon (Raamatupidamise seadus, Eesti finantsaruandluse standard, Raamatupidamise Toimkonna Juhendid, Sotsiaalhoolekande seadus, Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika. Konkurentsiameti tasude arvutamise metoodika jne) Ekspertarvamuse koostamise aeg Ekspertarvamus koostati perioodil 04.06.2021 – 14.06.2021 ning ei võta arvesse asjaolusid, mis on ilmnenud peale nimetatud perioodi. Amortisatsioonikulu käsitlus vastavalt regulatsioonidele | June 2021 | © 2021 Grant Thornton Baltic OÜ 12 grantthornton.ee