Puuduste kõrvaldamine

Andmekaitse Inspektsioon Teie 31.03.2022 / [email protected] Meie 30.03.2022 nr 6-1/1214-1 Puuduste kõrvaldamine Lugupeetud Virve Lans Oleme tutvunud Andmekaitse Inspektsiooni täiendavate küsimustega teadusuuringu „Väikelapsevanemate tööturukäitumine ja ravikindlustus vanemahüvitise ajal“ isikuandmete töötlemise taotluse osas. Andmekaitse Inspektsiooni esimene küsimus puudutas eriliigiliste andmete töötlemist – antud uuringus eriliigilisi andmeid ei töödelda, sest ravikindlustuse olemasolule ja alusele ei lisandu täiendavat tervist puudutavat teavet. Vastavalt sellel on ka muudetud taotlust. Ka teiste küsimuste osas oleme täiendanud oma taotlust, mis on vastuskirjale eraldi lisatud (vt Lisa). Et muudatusi kiiresti märkaksite, on need toodud lisas teist värvi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hede Sinisaar osakonnajuhataja Lisa: Taotlus Age Viira 6269 141 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Andmekaitse Inspektsioon Väike-Ameerika 19 10129 TALLINN Sotsiaalministeerium Analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Väikelapsevanemate tööturukäitumine ja ravikindlustus vanemahüvitise ajal A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Sotsiaalkindlustusameti andmed näitavad, et vanemahüvitise saajate seas on järjest rohkem isasid ja ka seda, et isad üldjuhul jätkavad vanemahüvitise saamisega samaaegselt tulu teenimist. Seda on soodustanud 1. märtsil 2018 kehtima hakanud seadusemuudatus, mis muutis vanemahüvitise saamisega samaaegse tulu teenimise lapsevanematele oluliselt soodsamaks. Samal ajal on Eesti Haigekassa andmetel suurenenud ravikindlustuseta naiste arv, kellel poole aasta jooksul peale sünnitust ravikindlustus on katkenud või lõppenud. Ravikindlustuse olemasolu ja vanemahüvitise saamine on omavahel seotud - riigipoolne sotsiaalkaitse (ehk ravikindlustus ja täiendavad pensionimaksed) tagatakse vanemale, kes saab hüvitisi (vanemahüvitis, lapsehooldustasu). Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa registriandmed eraldi analüüsituna ei võimalda näha olukorra tervikpilti ja seost, st kuidas ja millises ulatuses mõjutab vanemahüvitise maksmine isadele emade ravikindlustust ning kuidas see on seotud pere teiste lastega ja lapsevanemate sissetulekutega (sh sissetulekute erinevusega). Seejuures on oluline võrrelda lapsevanemate käitumist enne ja pärast 2018. aasta 1. märtsi kehtima hakanud seadusemuudatust, et analüüsida seadusemuudatuse mõju emade ravikindlustuskaitse probleemi ulatusele. Lisaks väikelastevanematele, võib ravikindlustuse (pikemaajaline) katkemine suurema hoolduskoormuse tõttu probleemiks olla just lasterikastes peredes. Kuna lasterikaste perede lapsevanemate ravikindlusega kaetust pole varasemalt uuritud ei ole täpselt teada, milline on antud sihtrühma seas probleemi ulatus. Seetõttu on lisaks väikelastevanematele oluline uurida ravikindlustusega kaetust ka nelja- ja enamalapseliste perede lapsevanemate sihtrühmas. Sotsiaalkindlustusameti registriandmetelt on võimalik näha lapsevanemate sotsiaalmaksu andmeid ning laste olemasolu, vanust ja arvu, kuid puudub info lapsevanemate ravikindlustuse kohta (kuivõrd see võib tekkida ka muudel alustel kui sotsiaalmaksu maksmine, nt õppima asumisel või Eesti Haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimisel). Sotsiaalkindlustusameti vanemahüvitise ja lapsetoetuse saajate andmete liitmine Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmetega võimaldab hinnata, kui suur ja milliste karakteristikutega (vanus, sugu, laste arv, töise tulu suurus jne) on väikelaste vanemate sihtrühm, kes on otsustanud isa vanemahüvitise saamise kasuks ning milline on ravikindlustuskaitse katkemise probleemi ulatus ja seos 1. märtsil 2018. aastal kehtima hakanud seadusemuudatusega. Lapse sünnikuupäev võimaldab analüüsida päeva täpsusega, millal hakkas lapse isa vanemahüvitist saama (lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks) ning on aluseks Eesti Haigekassa ravikindlustuse perioodi andmeväljavõtuks (ravikindlustuse andmed on päeva täpsusega). Lapsevanemate sotsiaalmaksuga maksustatud tulu andmed (mis on ka vanemahüvitise arvutamise aluseks) võimaldavad hinnata, milliste sissetulekutega pered on enim motiveeritud vanemahüvitist vahetama ning saada teavet kas ja millisel määral muutub laste isade tulu siis, kui nad hakkavad vanemahüvitist saama ning kas ja millises tulu ulatuses hakkavad lapse emad tööle siis, kui lapse isa hakkab vanemahüvitist saama. Et arvestada seadusemuudatuse mõju ja hinnata ravikindlustuskaitse katkemist kogu vanemahüvitise perioodi (1,5-aasta) jooksul, võrreldakse omavahel 2016. aastal sündinud laste ja 2019. aastal sündinud laste peresid, kus lapse isa sai vanemahüvitist. Teine valimi väljavõtt koostatakse kuupõhiselt 1. jaanuar 2017- 31. detsember 2021 vanemahüvitist saanud isade ja nende laste emade kohta. Selline väljavõtt ei võimalda küll näha ravikindlustuse katkemise pikkust, kuid täiendab esimest andmekoosseisu, sest võimaldab hinnata ravikindlustuseta naiste arvu ja selle muutust ajas 2021. aasta lõpuni. Ravikindlustuse olemasolu analüüsimiseks lasterikastes peredes koostatakse eraldi valimiväljavõtt lapsetoetuse saamise järgi. Analüüsi tulemused võimaldavad hinnata lahendusettepanekute vajadust sihtgrupi suunamiseks teadlikumalt ja eesmärgipärasemalt käituma. Vajadusel töötatakse analüüsi pinnalt välja õigusloomet puudutavad muudatusettepanekud. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse toetuste/hüvitiste ning teenuste süsteemi kaudu. Perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) kohaselt on vanemahüvitise eesmärk tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Seega põhimõte, et riik maksab sotsiaalmaksu selle vanema eest, kes on lapsehoolduspuhkusel ja/või saab vanemahüvitist, on seotud eeldusega, et see isik hoolitseb reaalselt ka kõige enam lapse eest ning vajab seetõttu sotsiaalset kaitset. Ka olukorras, kus peres kasvab mitu last, on riigipoolne huvi tagada ühele hoolduskoormusega lapsevanemale sotsiaalkaitse ja üks asendussissetulek. Üksikjuhtumeid on kajastatud meedias ning selle põhjal on levimas hinnangud, mis aga ei näita probleemi ulatust. Nii probleemi ulatuse kui ka probleemi olemuse väljaselgitamiseks ning lahenduste pakkumiseks on vaja Sotsiaalministeeriumil täpsemat ülevaadet detailsemate andmetega ja analüüsi olukorra kohta. Viimase saamine eeldab erinevate andmestike ühendamist. Analüüs on vajalik nii sotsiaal-, tervise- kui ka töövaldkonna poliitikakujundamiseks, võimaldades tagada sotsiaalse kaitstuse, sh ravikindlustuse ning võimaldades leida töövaldkonnas sobivad meetmed inimeste tööturul toimetulekule kaasaaitamiseks. Väikelaste vanemate tööturu aktiivsuse toetamise ning sotsiaalse kaitse tagamise analüüsimine toetab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamist ning aitab suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi tööturul. Samuti on see kooskõlas nii Eesti kui ka ÜRO säästva arengu eesmärkidega, sh vaesuse vähendamise ja sidusa ühiskonna tagamisega. Samuti teenib uuringuprojekt otseselt „Heaolu arengukava 2016–2023“ elluviimiseks püstitatud kaht üldeesmärki, mis tulenevad riigi eelarvestrateegia 2021–2024 tulemusvaldkonnast „Heaolu“: 1) tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu; 2) sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Samuti on uuringu tulemusena tehtavad lahendusettepanekud aluseks „Heaolu arengukava 2023– 2030“ tegevuste planeerimisel ning on kooskõlas rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni eesmärkidega. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu läbiviijaks ja andmete töötlejaks on Sotsiaalministeerium. Uuringuga seotud andmeandjateks (registripidaja) on Eesti Haigekassa ning Sotsiaalkindlustusamet, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid: 1. Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) (Sotsiaalkindlustusamet); 2. Ravikindlustuse andmekogu (KIRST) (Eesti Haigekassa). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub läbi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse NextCloud turvalise andmevahetuse keskkonna järgmise skeemi alusel: 1) Esmalt moodustab Sotsiaalkindlustusamet Eesti Haigekassasse saatmiseks üksikkirjete andmefaili kolme erineva andmekoosseisuga:  kõigi laste emade isikukoodid, kelle laps on sündinud 2016. ja 2019. aastal ja kelle lapse isa sai vanemahüvitist;  kõigi laste emade isikukoodid, kelle lapse isa sai vanemahüvitist perioodil 1. jaanuar 2017- 31. detsember 2021 ning lapse isa vanemahüvitise saamise kalendrikuu;  kõigi nelja ja enamalapseliste perede lapsevanemate isikukoodid ja laste arv, kui peres on vähemalt 4 lapsetoetust saavat last 31. detsember 2021 aasta seisuga.  2) Eesti Haigekassa lisab Sotsiaalkindlusameti kolmele erinevale andmeväljavõtule isikute ravikindlustuse andmed (ravikindlustuse periood ja alus):  kõigi emade osas, kelle laps on sündinud 2016. ja 2019 aastal ja kelle lapse isa sai vanemahüvitist, lisab Eesti Haigekassa andmed infoga ema ravikindlustuse olemasolu kohta kogu perioodi kohta 6 kuud enne rasedust (15 kuud enne lapse sündi) kuni raseduse algus ning perioodi kohta lapse sünd kuni 1,5 aastat pärast lapse sündi. Eesti Haigekassa eristab ja esitab isiku kohta ravikindlustuse alused;  kõigi emade osas, kelle lapse isa sai vanemahüvitist perioodil 1. jaanuar 2017 - 31. detsember 2021, lisab Eesti Haigekassa ema ravikindlustuse andmed ja alused vastavalt lapse isa vanemahüvitise saamise kalendrikuule;  kõikide nelja ja enamalapseliste perede lapsevanemate (aluseks lasterikka pere toetuse saamine seisuga 31.detsember 2021) isikukoodidele lisab Eesti Haigekassa nende lapsevanemate ravikindlustuse info perioodi kohta 1. detsember 2019- 31. detsember 2021. 3) Sotsiaalkindlustusamet lisab Sotsiaalministeeriumi jaoks punktis 1 kirjeldatud esimesele (kõigi laste emade isikukoodid, kelle laps on sündinud 2016. ja 2019. aastal ja kelle lapse isa sai vanemahüvitist) andmeväljavõtule veel täiendavad tunnused:  SKAISist lisatavad tunnused: teise vanema isikukood, lapse isikukood, mõlema vanema sugu, seos lapsega, mõlema vanema vanus, mõlema vanema laste arv, lapse sünnikuupäev, vanemahüvitise periood, vanemahüvitise liik, sotsiaalmaksu alus ja suurus mõlema vanema kohta perioodil jaanuar 2016 - detsember 2021. 4) Vastavate tunnuste väljavõtmise järel (eeltoodud punktid 2 ja 3) edastavad nii Sotsiaalkindlustusamet kui Eesti Haigekassa andmefaili krüpteerituna Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnale, kus failid isikukoodi kaudu ühendatakse ning isikukood asendatakse umbisikustatud koodiga (UID). 5) Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 1. Vastutava töötleja üldandmed1 1.1 Vastutavad töötlejad Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Age Viira Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika telefon, e-post osakonna analüütik 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad  tel +372 534 55 318 [email protected] 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja ministeeriumi valitsemisalasse riigi arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud sotsiaalprobleemide lahendamiskavade teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti koostamine ja elluviimine, rahva tervise avamise otsus, leping vms kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 2. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 3. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannete juures on toodud § 17 lõike 2 punktis 14, et tööhõive osakonna põhiülesanne on kavandada tööturupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitika-valdkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel. 4. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne  ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 5. IKS § 6 lõige 5 sätestab täidesaatva riigivõimu õiguse viia vajalike poliitikate kujundamiseks läbi uuringuid. 6. Tegu on uurimisprojektiga, mille läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning mis on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. 3. Uuringu tellija - Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Täpsemalt on isikuandmete töötlemine vajalik, et selgitada välja, milline on vanemahüvitise saajate Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud seas ravikindlustusega kaetus ning selle muutus hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine olukorras, kus teine vanem vanemahüvitist saama hakkab. Samuti on oluline eristada, kas ja mil määral on sotsiaalne kaitse tagatud lasterikaste perede vanematele. Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa registriandmed eraldi ei võimalda analüüsida olukorda terviklikult ning ei võimalda hinnata kuidas ja millises ulatuses mõjutab laste isade vanemahüvitise saamine emade ravikindlustust ning kuidas see on seotud pere teiste laste olemasolu, arvu ja lastevanemate sissetulekutega (ja sissetulekute erinevusega). Samuti puudub ülevaade lasterikaste perede lastevanemate ravikindlustusega kaetuse kohta. Uuringu eesmärkide täitmiseks on Sotsiaalkindlustusameti vanemahüvitise ja lapsetoetuse saajate andmetele vaja liita Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmed. Kokkuvõttes luuakse uuringuga teadmispõhised otsustusalused võimalike poliitikamuudatuste kavandamiseks. Uuringu tulemusest saadud hinnangud ja ettepanekud on käsitletavad poliitikamuudatuste eelanalüüsina. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Uuringu eesmärkide täitmiseks moodustatakse töödeldakse ning valimi suurus kolm erinevat valimit: Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning 1) Kõik 2016. ja 2019. aastal sündinud kui palju neid on lastega pered, kus isa hakkas vanemahüvitist saama. Neid peresid oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2016. aastal hinnanguliselt 1400 ja 2019. aastal hinnanguliselt 2300. 2) Kõigi laste emad, kelle lapse isa sai vanemahüvitist perioodil 1. jaanuar 2017- 31. detsember 2021 kuude kaupa, igas kalendrikuus ca 1500-3000 isikut (sh korduvad isikud). 3) Lapsetoetust saavad nelja- ja enamalapselised pered seisuga 31. detsember 2021, neid peresid on ca 4000. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Andmekoosseis 2016. aastal ja 2019. aastal sündinud laste perede kohta, kus isa sai Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, vanemahüvitist: terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) Sotsiaalkindlustusametist:  mõlema vanema isikukoodid (eemaldatakse kohe pärast andmete sidumist ja vajalike tunnuste loomise järel isikukoodist Sotsiaalministeeriumi poolt);  mõlema vanema sugu (genereeritakse isikukoodist);  mõlema vanema seos lapsega;  mõlema vanema vanus (genereeritakse isikukoodist);  mõlema vanema laste arv (lapsetoetuse saamise järgi);  lapse sünnikuupäev, kelle eest lapse isa vanemahüvitist sai;  vanemahüvitise periood mõlema vanema kohta;  vanemahüvitise liik ja suurus mõlema vanema kohta;  sotsiaalmaksu suurus ja alus mõlema vanema kohta perioodil jaanuar 2016 - detsember 2021. Haigekassast:  vanema isikukood (eemaldatakse kohe pärast andmete sidumist ja vajalike tunnuste loomise järel isikukoodist Sotsiaalministeeriumi poolt);  lapse ema ravikindlustuse perioodid ja alused 6 kuud kuni raseduse algus (15 kuud enne lapse sünnikuupäeva) ning lapse sünd kuni 1,5-aastat pärast lapse  sündi. Andmekoosseis emade kohta, kelle lapse isa sai vanemahüvitist perioodil 1. jaanuar 2017- 31. detsember 2021 kuude järgi: Sotsiaalkindlustusametist:  ema isikukood (eemaldatakse kohe pärast andmete sidumist ja vajalike tunnuste loomise järel isikukoodist Sotsiaalministeeriumi poolt ning asendatakse ema unikaalse ID koodiga (UID));  lapse isa vanemahüvitise saamise kuu;  isiku vanus (genereeritakse isikukoodist);  isiku laste arv (lapsetoetuse saamise järgi). Haigekassast:  vanema isikukood;  ravikindlustuse olemasolu ja alus lapse isa vanemahüvitise kuul. Andmekoosseis nelja- ja enamalapseliste lapsevanemate kohta seisuga 31. detsember 2021: Sotsiaalkindlustusametist:  lastevanemate isikukoodid (eemaldatakse kohe pärast andmete sidumist ja vajalike tunnuste loomise järel isikukoodist Sotsiaalministeeriumi poolt);  lapsevanema sugu (genereeritakse isikukoodist);  lapsevanema vanus (genereeritakse isikukoodist);  lapsevanema laste arv (lapsetoetuse saamise järgi). Haigekassast:  lastevanemate isikukoodid;  lastevanemate ravikindlustuse info (olemasolu ja alus) perioodi 1. detsember 2019 - 31. detsember 2021 kohta. 6. Isikuandmete allikad 1. Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) - Vanemahüvitise, sotsiaalmaksu ja Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, lapsetoetuse saamise andmed küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse (Sotsiaalkindlustusameti andmed) 2. Ravikindlustuse andmekogu (KIRST) – ravikindlustuse perioodi ja aluste andmed (Eesti Haigekassa andmed) 7. Uuringu vajadusteks kogutud Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Haigekassa isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kustutavad uuringu läbiviimiseks saadud ja loodud isikukoodidega andmestikud kohe, kui on saanud Sotsiaalministeeriumilt e-kirja teel hiljemalt 10 tööpäeva pärast andmete Sotsiaalministeeriumile edastamist kinnituse, et statistilises andmebaasis ei esine kvaliteedi- ega muid probleeme, mis takistaksid statistiliste analüüsidega alustamist. Umbisikustamine viiakse läbi enne andmete statistilist andmetöötlust. Analüüs „Väikelapsevanemate tööturukäitumine ja ravikindlustus vanemahüvitise ajal“ valmib 2022. aasta lõpuks. Statistilist andmebaasi säilitatakse Sotsiaalministeeriumi piiratud ligipääsuga arvutikataloogis umbisikustatud kujul maksimaalselt kuni 31.12.2025, et tagada lisaks esmasele analüüsile ka täiendavate analüüside võimalikkus analüüsile järgnevate poliitikalgatuste elluviimiseni ja/või seaduste vastuvõtmiseni/ rakendumiseni. Säilitusaeg on määratud varuga lähtuvalt varasematest kogemustest, et poliitika kujundamiseks algselt kavandatud aeg võib pikeneda või ka edasi lükkuda või tuleb poliitika rakendumisel selle täiendamiseks teha lisaanalüüse. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Isikuandmete umbisikustamise viib läbi (kodeerimise) viib läbi ... Sotsiaalministeerium enne andmete statistilist andmetöötlust. Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Punktis 5.1 loetletud andmed, v.a. isikukood. säilitatakse Isikukoode ei säilitata ning need kustutatakse peale unikaalse koodiga asendamist. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole valimi töötlemisest ulatuslikkuse tõttu vajalik ega põhjendatud, sest andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve ja selle väljund on teaduslik üldistus. Umbisikustatud andmete analüüs toimub isikutelt nõusoleku küsimiseta. Iga üksiku isiku teavitamine ja nõusoleku küsimine oleks ebaproportsionaalselt töömahukas ja kulukas ning teeks analüüsi läbiviimise võimatuks. Sotsiaalministeerium avaldab oma veebilehel teate uuringu toimumise ning registriandmete analüüsimise kohta. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). ____________________________ (allkirjastatud digitaalselt) Hede Sinisaar