Riigikogu õiguskomisjon
29.03.2022 nr 1-7/85-1
Vabariigi Valitsuse arvamuse teatavaks tegemine
perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise
seaduse eelnõu (534 SE) kohta
Austatud õiguskomisjoni esimees
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 24.03.2022. a. istungil vastu võetud otsuse resolutsioonist teeme
Riigikogu õiguskomisjonile teatavaks Vabariigi Valitsuse arvamuse.
Vaadanud läbi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 22.02.2022. a algatatud
perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu (534 SE), on Vabariigi Valits us
võtnud seisukoha eelnõud mitte toetada.
Eelnõuga täiendatakse perekonnaseisutoimingute seaduse paragrahvi 24 lõiget 2, mille kohaselt
kodus tervishoiuteenuse osutaja kohalolekuta või enne tervishoiuteenuse osutaja juurde
jõudmist sündinud lapse puhul väljastab lapse sünnitõendi perearst.
Vabariigi Valitsuse hinnangul on perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu
(534 SE) paljude oluliste puudustega, mistõttu ei saa Vabariigi Valitsus seda toetada. Näitena
(mitte ammendava loeteluna) toome järgmised eelnõu puudused:
1) muudatusettepanek on tehtud vale õigusakti osas;
2) eelnõus kasutatud mõisted ei taga selgust;
3) muudatused ning nende vajalikkus on analüüsimata ja põhjendamata;
4) mõju hindamise osa seletuskirjas on puudulik;
5) välja on toomata vajalikud muudatused rakendusaktides;
6) puudub analüüs, kui palju muudatused riigile ja tervishoiuteenuse osutajatele maksma
lähevad, sealhulgas infotehnoloogilised arendustööd registrites jm.
Järgnevalt selgitab Vabariigi Valitsus pikemalt mõnda eelnõu olulist puudust.
Vabariigi Valitsuse arvates on eelnõu peamine puudus see, et eelnõuga muudetakse
perekonnaseisutoimingute seadust. Muudatus on tehtud vales seaduses.
Perekonnaseisuametniku pädevuses on registreerida sünd kas tervishoiuteenuse osutaja poolt
väljastatud meditsiinilise sünnitõendi või kohtulahendi alusel. Perekonnaseisutoimingute
seaduses muudetav säte reguleerib seda, milliseid andmeid perekonnaseisuametnik sündi
tõendavalt dokumendilt rahvastikuregistrisse kannab sünni registreerimisel. Kui soovida
piiritleda või laiendada tervishoiuteenuse osutajate pädevust erinevate toimingute tegemisel, siis
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
peaks see olema mõni Sotsiaalministeeriumi pädevuses olev tervishoiukorraldusega seonduv
õigusakt, mitte perekonnaseisutoimingute seadus, mille reguleerimisalaks on
perekonnaseisuasutuste pädevus ja ülesanded, perekonnaseisutoimingute tegemise kord ning
isikute õigused ja kohustused perekonnaseisutoimingute tegemisel. Kuigi meditsiinilise
sünnitõendi väljastamine ei ole ise tervishoiuteenuse osutamine, on tegemist tervishoiutee nuse
osutamisega kaasneva tegevusega ja selles osas ei saa tervishoiuteenuse osutaja pädevust
piiritleda ega laiendada perekonnaseisutoimingute seaduses.
Lisaks on eelnõu puudus see, et reguleerimata on sisuline tervishoiuteenuse osutamine ja selle
pädevus, mille kohta üldse perearst saaks sünnitõendi väljastada. Praegu on eelnõus kirjas vaid,
et perearst selle tõendi väljastab, kuid pole kirjeldatud, millised on nõuded selle tegemiseks.
Muudatusettepaneku lause teine pool „või enne tervishoiuteenuse osutaja juurde jõudmist“ ei
välista automaatselt, et tervishoiuteenuse osutaja ei saa meditsiinilist sünnitõendit väljastada.
Sünnitusabi saab ametlikult osutada veel ka pärast lapse sündi teatud aja jooksul ning kui
tervishoiuteenuse osutaja saab veel sünnitusabi osutada, siis ei teki probleemi meditsiinilise
sünnitõendi väljastamise ja lapsele isikukoodi moodustamisega. Eelnõu muudatusettepanek us t
jääb aga ekslikult mulje, et kui laps sünnib enne tervishoiuteenuse osutaja juurde jõudmist (nt
teel haiglasse), kuid haigla saab veel osutada sünnitusabi, ei tohiks sünnitushaigla enam
meditsiinilist sünnitõendit väljastada ning pere tuleb suunata hoopis perearsti juurde. Seega
reeglina ootamatu sünnituse korral kutsutakse siiski kiirabi ning sellised olukorrad saab
lahendada täiesti tavalises korras sündi registreerides.
Ka siis, kui sünnitus toimub oma transpordivahendis teel haiglasse, jõutakse haiglasse kõikidest
Eesti punktidest kuni tunni jooksul ning seega sünnituse III perioodis koos veel sündimata või
vahetult sündinud platsentaga, mille puhul meditsiinilise sünnitõendi väljastamisega probleemi
ei teki.
Eelnõu kohaselt pannakse perearstile ema ja lapse vahelise põlvnemise seose tõendamise
kohustus. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et perearstile ei saa panna kohustust tuvastada
põlvnemine, nagu seda tsiviilkohtumenetluses tehakse. Tõenäosusel põhineva õiguse andmine
põlvnemise tõendamisel looks Vabariigi Valitsuse hinnangul õiguslikult olukorra, kus
perearstile antakse kaalutlusõigus otsustamaks põlvemist pelgalt vastsündinu olemasolu alusel.
Praegune sünni registreerimise menetlus aga tagab Vabariigi Valitsuse hinnangul selle, et ema
ja lapse põlvnemine ei ole sisuliselt vaidlustatav, nagu seda on isadus ning me ei pea õigeks
seda süsteemi lõhkuda. Kui rahvastikuregistris luuakse suhe lapse ja tema vanemate vahel, siis
tekivad sellest olulised juriidilised ning kaugeleulatuvad tagajärjed - laps saab endale
sünnijärgse kodakondsuse, tekivad pärimissuhted, vanemad saavad teostada hooldusõigus t,
makstakse toetuseid, osutatakse arstiabi jne. Seepärast on oluline, et kõik andmed oleksid kohe
algusest peale registrisse õigesti kantud.
Vabariigi Valitsus on seisukohal, et kui eelnõu võetaks sellisel kujul seadusena vastu, võib
tulevikus tekkida probleem ka inimkaubandusega. Euroopa Komisjoni aruanne
inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta (2018) selgitab, et inimkauba nd us
on keerukas kuritegevus, mille areng sõltub sageli nõudlusest ja inimkaubitsejate leidlikkuses t.
Selle keskmes olevat ärakasutamist võib esineda mitmes vormis (vt lk 3), aruannete kohaselt
kasvab liikmesriigi territooriumil toimuv riigisisene inimkaubandus /…/, sageli on ilmnenud ka
rasedate naistega kaubitsemine vastsündinute müümise eesmärgil (vt lk 5) 1 . Inimkauba nd us
vastsündinud lastega võib tekkida ka Eestis, kui õigusruum on selle jaoks soodne. Samas
Vabariigi Valitsuse hinnangul kui sünni registreerimiseks kehtib regulatsioon, mis nõuab
1 Aruandega on võimalik tutvuda siin: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0777&from=EN
2 (3)
põlvnemise tõsikindlat tuvastamist, siis vastsündinute inimkaubitsemist on seega ka vähem või
see puudub sootuks. Vabariigi Valitsuse arvates asjaolu, et vastsündinute inimkaubandus Eestis
puudub, ei ole vaidlusaluse regulatsiooni lihtsustamise õigustavaks aluseks.
Väljaspool haiglat tervishoiuteenuse osutaja juuresolekuta sündinud laste sünnid ei jää
registreerimata, kui pered tegutsevad seaduses ette nähtud reegleid järgides, pöörduvad kohtusse
põlvnemist tuvastama ning selle kohtulahendi alusel registreeritakse lapse sünd ka
rahvastikuregistris. Seega, kui naine valib teadlikult sünnitamise ilma tervishoiuteenuse osutaja
juuresolekuta, ega kutsu ka koheselt kiirabi, siis ta valib lihtsalt teise viisi lapse sünni
dokumenteerimiseks, milleks on kohus. Vastav kohtumenetlus on üldjuhtudel kiire ning
lahendini jõutakse üldjuhtudel ühe kuu jooksu. Riigi eesmärk on selle tegevusega kaitsta lapse
ja ema tervist ning lapse kui nõrgema osapoole huve, mitte seada lapsevanemaid kuidagi halba
või ebavõrdsemasse seisu võrreldes teistega.
Vabariigi Valitsuse hinnangul on õigusaktides kehtestatud reeglid alati ka inimeste käitumis t
suunavad ning et reeglid ei peaks julgustama sünnitamist ilma tervishoiutöötaja juuresolekuta.
Emade ja vastsündinute elude ohtu seadmine seeläbi oleks äärmiselt ebamõistlik.
Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on Vabariigi Valitsus seisukohal, et oleks äärmiselt
ebamõistlik panna perearstile kohustus väljastada meditsiiniline sünnitõend sünni kohta, mille
juures ta ei ole viibinud ja sünnitusabi osutanud. See oleks täielikus vastuolus kehtiva olulise
põhimõttega, mis ei võimalda tervishoiutöötajal dokumenteerida tervishoiuteenust, mida ta ei
ole osutanud, mistõttu teeb Vabariigi Valitsus ettepaneku eelnõud mitte toetada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Teadmiseks:
Sotsiaalministeerium
Riigikantselei
Annika Nõmmik Aydin 6125184
[email protected]
3 (3)