Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 28.03.2022 / 2-3/14-211 ;
Riigikantselei / 28.03.2022 / 7-1.1/22-00676
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus sotsiaalkaitseministrile (KK 211)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun sotsiaalkaitseministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148
saata Riigikogu juhatusele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 11.04.2022
Lisainfo: Raimond Kaljulaidi küsimus sõjapõgenike majutamise kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 28.03.2022
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Taimar Peterkop
Riigisekretär
.03.2022 nr 2-3/14-211
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi esitatud kirjaliku küsimuse
sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
juhatusele DHXi kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates
küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Lisa: kirjalik küsimus kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister .0 3 .202 2 Kirjalik küsimus sõjapõgenike majutamise kohta Austatud sotsiaalkaitseminister Sotsiaalministeeriumi kodulehel asuval alamlehel „ Ukrainast saabunutele” on kirjaliku küsimuse koostamise ajal majutuse kohta kirjas järgmine info: „ Sõjapõgenike lühiajaline majutus toimub selleks valitud majutuspartnerite juures (hotellid, külalistemajad) esialgu üheks kuuks. Seejärel võtab abistamise üle kohalik omavalitsus.” Täiendavalt selgitatakse: „ Esmase majutuse ajal aitavad kohalikud omavalitsused vajadusel leida pikemaajalise elukoha.” Palun T eilt infot selle kohta, millisel viisil täpsemini kavatseb riik koos kohalike omavalitsustega tagada Ukraina sõjapõgenike majutamise või siis aidata neil leida pikemaajalist elukohta. Toon T eile olukorra illustreerimiseks mõned numbrid. Ukrainast on teatavasti sõja tõttu olnud sunnitud lahkuma nüüdseks juba ligi neli miljonit inimest. Eestis se on hetkel sisenenud suurusjärgus 30 tuhat sõja eest põgenevat inimest, kellest suurusjärgus neljandik soovib liikuda edasi näiteks P õhjamaade suunal, kuid suurusjärgus kolm neljandikku soovivad jääda Eestisse. Kõik need inimesed ei vaja riigi ja omavalitsuste abi majutuse osas, kuid paljud vajavad. Hetkel on inimesed tõesti lühiajaliselt majutatud hotellidesse, kuid mis saab edasi? Pealinnas Tallinnas näiteks on avalikult kättesaadav info asustamata eluruumide kohta. Neid on hetke seisuga linnaos ade kaupa järgmiselt: Haabersti - null asustamata eluruumi ; Kesklinn - null asustamata eluruumi ; Kristiine - null asustamata eluruumi ; Lasnamäe - null asustamata eluruumi ; Mustamäe - null asustamata eluruumi ; Nõmme - üks asustamata eluruum ; Pirita - üks asustamata eluruum ; Põhja-Tallinn - kolm asustamata eluruumi . Kokku on seega näiteks Tallinna linnal Tallinna kodulehel oleva info kohaselt hetkeseisuga viis asustamata eluruumi, millest ilmselgelt ei piisa selleks, et pikaajaliselt majutada Ukrainast saabunud sõjapõgenikke. Rääkimata siis sellest, et paraku vajavad ka kohalikud elanikud linna elamispindasid väga erinevatel sotsiaalsetel põhjustel ning omavalitsustel on seadusest tulenev kohustus ka nendele inimestele tagada vajadusel elamispind. Kinnisvaraportaalides tehtud kiire otsing näitab, et kokku on hetkel üle Eesti välja üürimiseks vaba sid eluasemeid suurusjärgus 1200-1600, millest valdav enamus asuvad Tallinnas. Seega olukorras, kus tuhandeid sõjapõgenikke on vaja pikaajaliselt majutada, siis seda ei ole võimalik paraku teha ka üüriturult kortereid üürides. Majutusvaldkonna ettevõtjate sõnul tuleb hotellitubade puhul siiski arvestada sellega, et algamas on turismihooaeg ning vähemalt osaliselt ei saa seni riigile hotellitube kättesaadavaks teinud majutusasutused suvel samas mahus elamispindu riigile tagada. Ülalkirjeldatud olukorras tundub mulle ausalt öeldes mõistmatu, kuidas riik saab oma ametlikes teabekanalites, mida hetkel kasutavad info saamiseks tuhanded sõja eest põgenevad inimesed, lakooniliselt väita, et kohalikud omavalitsused lahendavad inimeste majutusmured ja seda Eestisse saabumise järgselt kuu aja jooksul. Lähtudes üla ltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmised küsimused: 1. Mil viisil kavatseb riik lahendada juba Eestisse saabunud sõjapõgenike pikaajalise majutamise ning kes selle ülesande eest vastutab ? K as vastutus lasub T eie juhitaval ministeeriumil või kohalikel omavalitsustel? 2. Sõltumata sellest, kas vastutus antakse üle kohalikele omavalitsustele või võtab selle endale riik , siis kuidas on kavas tuhandete, kuid potentsiaalselt kümnete tuhandete perede majutamine lähi kuude jooksul korraldada? 3. Milliseid täiendavaid vahendeid on Sotsiaalministeerium taotlenud või kavatseb taotleda antud ülesande lahendamiseks? 4. Kuidas kavatseb riik hüvitada kohalikele omavalitsustele majutuse korraldamisega seotud kulud juhul , kui seda nähakse kas osaliselt või täielikult kohaliku omavalitsuse ülesandena? On ju arusaadav, et me räägime erakorralistest kulutustest, millega ükski Eesti omavalitsus ei ole osanud eelarve koostamisel eelmise aasta lõpus arvestada. 5. Millised peavad olema elamistingimused Ukraina sõjakoleduste eest põgenevatele inimestele? 6. Kui paljudele inimestele suudavad riik ja omavalitsused T eie juhitava ministeeriumi hinnangul tagada eluaseme? 7. Millal sai T eie juhitav ministeerium ja T eie isiklikult esimest korda info, et sõjategevusega Ukrainas võib kaasneda suur sõjapõgenike voog ning millal alustati T eie juhitavas ministeeriumis reaalseid ettevalmistusi suure hulga Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise ks ning eelkõige nende majutuse korraldamiseks? 8. Palun kirjeldage täpsemalt, m is saab siis, kui riiki sisenenud sõjapõgenike arv jõuab piirini, millest alates ei ole riik ja omavalitsused enam võimelised inimestele majutust pakkuma? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Kaljulaid Riigikogu liige