dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 29. märts 2022
Viit
31
Registreeritud
29. märts 2022
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2022
Vastutaja
Helen Trelin (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎31 29.03.2022 Ministri määrus.asice928 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 29.03.2022 nr 31 Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 61 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ § 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) välismaalase tervisekontroll nakkushaiguste suhtes kui tema elukohajärgses riigis on puhkenud rahvusvaheline relvakonflikt, mille tõttu on välismaalane olnud sunnitud nimetatud riigist lahkuma ja tal ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ja kui tervisekontrolli ei rahastata muul õiguslikul alusel.“. § 2. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 24. veebruarist 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri 17. detsembri 2018. a määrust nr 60 „Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu“ (edaspidi määrus) on vaja muuta, et lisada tervishoiuteenuste loetellu välismaalase tervisekontroll nakkushaiguste suhtes kui tema elukohajärgses riigis on puhkenud rahvusvaheline relvakonflikt, mille tõttu on välismaalane olnud sunnitud nimetatud riigist lahkuma ja tal ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ja kui tervisekontrolli ei rahastata muul õiguslikul alusel. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 61 lõikele 3 esitati eelnõu ka haigekassa nõukogu koosolekule. Haigekassa nõukogu nõustus eelnõuga (nõukogu 10. märts 2022 otsus nr 17). Määrus on kavandatud rakenduma tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist 2022. a 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected], 626 9127) ja nõunik Helen Trelin ([email protected], 626 9252). Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ([email protected], 6 269 337). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõuga muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas terviktekstina avaldamismärkega RT I, 02.07.2020, 18). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse määruse §-i 2 punktiga 9, mille kohaselt ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu täiendatakse sättega, mis võimaldab riiki saabunud välismaalastele teostada tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes kui tema elukohajärgses riigis on puhkenud rahvusvaheline relvakonflikt, mille tõttu on välismaalane olnud sunnitud nimetatud riigist lahkuma ja tal ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ja kui tervisekontrolli ei rahastata muul õiguslikul alusel. Igas piirkonnas on nakkushaiguste leviku epidemioloogiline olukord erinev ning rahva tervise kaitse seisukohalt on tervisekontroll oluline ennetaval eesmärgil, et vältida nakkushaiguste levikut Eestis. Relvakonflikti piirkonnast saabuvatel isikutel võib esialgu puududa mõnda aega tervisekontrolli alus muudel õiguslikel alustel ning selle tõttu on nad ravikindlustusega hõlmamata isikud Eesti 2 õigusruumi tähenduses kuni õigusliku aluse tekkimiseni (nt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus). Selline olukord on tekkinud Ukraina põgenikega seoses. Tervisekontrolle rahastatakse Eesti Haigekassa eelarvest sarnaselt muudele ravikindlustusega hõlmamata isikutele osutatavatele teenustele. Ukraina sõjapõgenikele pakutakse üldise tervisekontrolli teostamist (täismahus, sisaldavad uuringuid salmonelloosile, šigelloosile, kampülobakterenteriidile, tuberkuloosile). Tervisekontrolli teostaja saab väljastada isikutele vastava tõendi esitamiseks tööandjale NETS § 13 regulatsiooni kohaselt. Hädaolukorra ajal võib TTKS § 59 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutav minister kehtestada ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded. Seega käesoleval juhul kui Eestis on paralleelselt kaks hädaolukorda (tervishoiuteenuse osutajate toimepidevuse häirest ja nakkushaiguse COVID-19 epideemiast tingitud hädaolukord ning põgenike massilisest sisserändest tingitud hädaolukord) ning arvestades, et Eestis on tervishoiutöötajate ressurss väga piiratud, on põhjendatud, et NETS tervisekontrolle võivad läbi viia ka eriarstiabi osutajad. Kui tervisekontrolle tehakse NETS § 13 alusel sätestatud tervisekontrollidega samas ulatuses, siis ei ole põhjendatud tervisekontrollide topelt tegemine. Tervisekontrolli kuuluvate tervishoiuteenuste loetelu määratletakse sõltuvalt elukohajärgse riigi epidemioloogilisest olukorrast. Ukraina põgenike puhul on koostöös nakkushaiguste arstidega näidis loetelu koostatud ning sinna kuuluvad: Paketi komponendid TTL nimetus TTL Kehtiv kood piirhind Meditsiiniline läbivaatus Eriarsti esmane vastuvõtt 3002 26,08 Röntgenuuring Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast 7903 13,18 (üks ülesvõte) Hemogramm 5-osalise Hemogramm viieosalise leukogrammiga 66202 3,72 leukogrammiga HIV-AgAb HIV HIV1,2 antigeeni ja/või antikehade määramine 66719 6,73 HBs-Ag B viirushepatiit Sõeluuringud, hormoonuuringud, 66706 6,73 haigustekitajate uuringud immuunmeetodil* TPHA (Treponema pallidum Sõeluuringud, hormoonuuringud, 66706 6,73 vastased antikehad) haigustekitajate uuringud immuunmeetodil* Õe vastuvõtt 3035 13,14 Kokku KOKKU 76,31 Vajadusel alla 16.a. Spetsiifiliste antikehade kompleksne 66716 45,68 Tuberkuliini- või IGRA-test samastamine <16.a. kokku KOKKU 121,99 Kui isik soovib asuda Eestis tööle valdkondades, kus on eeldatud täiendavad uuringud nakkushaiguste suhtes sõltuvalt valdkonnast, tehakse juhendist lähtuvalt täiendavad uuringud: Paketi komponendid TTL nimetus TTL Kehtiv kood piirhind Enteropatogeenide uuring Bioloogilise materjali aeroobne külv 66510 13,12 (x roojast (salmonelloos, põhisöötme(te)le (x 2) 2) shigelloos) 3 Enteropatogeenide uuring Bioloogilise materjali aeroobne külv 66511 8,57 (x 2) roojast (salmonelloos, lisasöötme(te)le (x 2) shigelloos) Enteropatogeenide uuring Bioloogilise materjali külv 66512 21,78 (x roojast (kampülobakterenteriit) inkubeerimisega spetsiifilises (x 2) 2) keskkonnas (mikroaerofiilid, anaeroobid, kapnofiilid) Sõltuvalt kliinilisest tervishoiutöötaja poolt hinnatud vajadusest võidakse tervisekontrolli lisada veel täiendavaid uuringuid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kui Ukraina põgenikud saavad ajutise kaitse nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ ja nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 kohaselt, siis kohaldatakse neile välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lg 1 regulatsiooni. Nimetatud sätte kohaselt on rahvusvahelise kaitse saajal Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi, tervishoiuteenuseid ja muud abi samadel õigusaktides sätestatud alustel nagu Eesti alalisel elanikul. 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjutab rahva tervise kaitse olukorda nakkushaiguste ennetamisega. Eesmärgiks on vältida võimalikku nakkuspuhangute või isegi epideemia olukorda, lisades määruse loetellu välismaalase tervisekontroll nakkushaiguste suhtes kui tema elukohajärgses riigis on puhkenud rahvusvaheline relvakonflikt, mille tõttu on välismaalane olnud sunnitud nimetatud riigist lahkuma ja tal ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ja kui tervisekontrolli ei rahastata muul õiguslikul alusel. Põgenikud relvakonflikti piirkonnast on alati seotud kõrgenenud nakkushaiguste leviku ohuga ning alati tuleb arvestada ka päritoluriigi epidemioloogilist olukorda ning vaktsineerimiste olukorda seal ning sellele vastavalt kujundada tervisekontrolli sisu. Ukraina olukorraga seoses on Euroopa Liidu Nõukogu otsustanud ajutise kaitse kohaldamise Ukraina kodanikele. EL rakendusotsuse (nr 2022/382) art 2 punkti 1 kohaselt kohaldatakse ajutist kaitset järgmiste isikute kategooriate suhtes, kes olid sunnitud põgenema 24. veebruaril 2022 või pärast seda kuupäeva tulenevalt Venemaa relvajõudude sõjalisest sissetungist, mis algas nimetatud kuupäeval: a) enne 24. veebruari 2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikud; b) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikud, kellel oli Ukrainas rahvusvahelint kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24. veebruari 2022; ning c) punktides a ja b osutatud isikute pereliikmed. Kuna põgenike puhul on tegemist ravikindlustamata isikutega kuni tähtajalise elamisloa saamiseni, kuid samas tervisekontrollidega nakkushaiguste suhtes tuleb alustada kohe, on käesolev muudatus vajalik. Tervisekontrolle võib rahastada ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel, mistõttu rahastab haigekassa neid tervisekontrolle, mis ei ole rahastatud muul õiguslikul alusel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Prognoositav eelnõu rakendamise lisakulu haigekassa eelarvele sõltub sihtgrupi suurusest. Eesti Haigekassa arvestuse kohaselt on 10 000 põgeniku korral nakkushaiguste ennetamiseks 4 teostatava tervisekontrolli eelduslik kulu 657000 €. Sõltuvalt põgenike arvust võib eelarvemõju muutuda. Kulud kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 24.veebruarist 2022.a kuna samal kuupäeval alustasid Venemaa relvajõud sissetungi Ukrainasse. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Haigekassale eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu kooskõlastati vaikimisi märkusteta.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →