Puuduste kõrvaldamine

Andmekaitse Inspektsioon Teie 23.03.2022 nr 2.2.-1/22/4/ [email protected] Meie 26.03.2022 nr 4.2-1/856-3 Puuduste kõrvaldamine Lugupeetud Virve Lans Oleme tutvunud Andmekaitse Inspektsiooni täiendavate küsimustega „Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüs“. Sellega seoses oleme täiendanud oma taotlust, mis on vastuskirjale eraldi lisatud (vt Lisa 1). Et muudatusi kiiresti märkaksite, on need toodud lisas teist värvi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hede Sinisaar osakonnajuhataja Lisa: Lisa 1 Elo Reitalu 6269 328 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 10134 Tallinn SOTSIAALMINISTEERIUM Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Pensionisüsteemi finantsilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse analüüs A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Käesolev uuring põhineb seaduses toodud kohustusel, hinnata õigusloomeliste muudatuste tegelikku mõju. Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga valmistab ette analüüsi pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest. Analüüs põhineb riikliku pensionikindlustuse seaduse § 615 alusel, mis kohustab hindama õigusloome muudatusest tulenevat mõju. Viidatud sätte lõike 2 alusel koostab Vabariigi Valitsus 2023. aastaks ja iga järgmise viie aasta järel analüüsi pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks. 1 Kogumispensionide seaduse §-l 728 alusel on kehtestatud kohustus, mille kohaselt koostab “Rahandusministeerium samuti 2023. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks”. Ühendanalüüs valmib 2022. aasta III kvartaliks.2 1 § 615. Analüüsikohustus (1) Vabariigi Valitsus koostab 2019. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud vanaduspensioniea mõju kohta pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ette- paneku käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea muutmiseks või paindliku vanaduspensioniea kehtestami- seks. (2) Vabariigi Valitsus koostab 2023. aastaks ja iga järgmise viie aasta järel analüüsi pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks. 2 § 728. Analüüsikohustus Rahandusministeerium koostab 2023. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks. Analüüs hõlmab nii pensioni I, II kui ka III sammast. Analüüsi läbiviimiseks on vajalik analüüsida inimeste tänaseid pensione ja pensioniõiguseid. Hetkel asuvad aga erinevate sammaste andmed erinevates registrites: I samba andmed Sotsiaalkindlustusametis, II ja III samba pensionifondide andmed AS Pensionikeskuses ja III samba kindlustuslepingute andmed kindlustusseltsides. Analüüsi läbiviimiseks on vajalik erinevate registrite pensioniandmed ühendada, et tekiks tervikpilt inimeste pensioniõigustest. Andmeid ühendamata ei ole võimalik korrektselt ja terviklikult hinnata ning prognoosida pensionisüsteemi sotsiaalset jätkusuutlikkust, sh erinevate sotsiaalmajanduslike gruppide pensioni suurust, vaesusriski jm. Analüüsis prognoositakse pensionisüsteemi kuni 2070. aastani. Pensionisüsteemides toimuvad muutused ja mõju väga pikaajaliselt ning 15. aasta pikkune prognoos annaks meile ainult väikse osa informatsioonist. 50+ aastane prognoosiperiood ei ole midagi ebatavalist, selliselt prognoosivad sisuliselt kõik riigid ja suured organisatsioonid (Euroopa Komisjon, OECD jne) pensionisüsteeme. Kohati ulatuvad prognoosid juba ka 2100. aastani. Pikkade prognooside alusteks on mudelid, kus alusandmed ja prognoositavad andmed on kõikide vanuste kohta alates sünnihetkest kuni 100+ aastani. Pensioniõigused tekivad ka inimestele kõikides sammastes (I sambas saab iga töötatud aasta eest osakuid, kogumispensionides tehakse sissemakseid) üle kogu töötamise perioodi (alates 18 või isegi madalamast vanusest). Pensioniõiguste kogunemise analüüsimisel on võrdselt tähtsad kõik vanusegrupid. Pensionipoliitikat tehakse ka kõikide inimeste jaoks ühetaoliselt, mitte ainult pensionäride või pensionieelikute kohta. Jättes nooremad inimesed analüüsist välja, ei ole võimalik adekvaatselt hinnata pikaajalisi trende ja noorte käitumist pensionisüsteemis (kes liituvad II ja III sambaga, kui palju kogutakse, millised on nende I samba pensioniõigused jne). Pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt on võibolla noorte käitumine ja selle käitumise mõjutamine pensionipoliitikaga isegi olulisem, kui vanemaealiste oma, sest senised rahvastikuprognoosid näitavad demograafilist „madalseisu“ just aastatel 2050-2070, mil tänased noored lähevad pensionile. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Riigi ülesandeks on vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele tagada inimestele abi vanaduse korral, seda tehakse peamiselt pensionisüsteemi abil. Pensionisüsteem puudutab igat inimest – pensioniks kogumine algab tööelu alguses ja kestab ca 45 aastat, pärast seda u 20 aastat on inimene vanaduspensioni saaja. Pensionikulud moodustavad riigieelarvest ca 1/5, mis tähendab, et selle jätkusuutlikkus omab kõige suuremat mõju riigieelarve rahalisele jätkusuutlikkusele. Samas on Eesti rahvastik vananemas, tööealine elanikkond vähenemas ja praegune suhteliselt madal pensionite tase veelgi vähenemas. Madal pensionite tase on jätnud ca 40% pensionäridest suhtelisse vaesusesse eelnevalt nimetatud tegurite tõttu. Riigi eesmärgiks on tagada elanike majanduslik toimetulek efektiivse sotsiaalkaitsesüsteemi kaudu ning püsiva ja kvaliteetse pensionipoliitika läbiviimiseks on vaja kvaliteetseid alusandmeid. Sotsiaalministeeriumi Heaolu arengukava 2016–2023 alaeesmärgiks on muuhulgas parandada inimeste majanduslikku toimetulekut aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel ning teisalt parandada inimeste võimalusi iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile. Nende eesmärkide täitmisel on vaja tagada inimestele sotsiaalne kaitse läbi toetuste, hüviste ja teenuste. Seejuures peavad hüvitised olema sellisel tasemel, mis hoiaksid erinevates olukordades (sotsiaalsete riskide ilmnemisel) ära vaesusesse sattumise3. Adekvaatne ja finantsiliselt jätkusuutlik pensionisüsteem aitab neid eesmärke tagada. Samuti on uuringu tulemusena tehtavad lahendusettepanekud aluseks „Heaolu arengukava 2023– 2030“ tegevuste planeerimisel ning on kooskõlas rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni eesmärkidega. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi sisuliseks läbiviijateks on Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga. Analüüsiga seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: Sotsiaalkindlustusamet (SKA), AS Pensionikeskus ja III samba pensionilepinguid pakkuvad elukindlustusseltsid, kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. SKA genereerib igale isikukoodile vastava unikaalse ID (UID). Pseudonüümitud registriandmed liiguvad registripidajatelt Sotsiaalministeeriumisse, kes seob andmestikud UID-de (unikaalne kood) kaudu. Päring analüüsiks vajalike andmete osas tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)). Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seetõttu on asjakohane lähtuda registrites olevatest andmetest. Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste kategooriate loomiseks, et viia seejärel läbi kvantitatiivne statistiline analüüs. Erinevad registriandmed seotakse unikaalsete isikule omastatud koodidega (UID). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata. 1. Isikuandmed on nähtavad vaid registripidajatele. SKA loob igale inimesele unikaalse koodi (UID) ning edastab selle ka AS Pensionikeskusele ja elukindlustusseltsidele. Täpne andmete sidumise protsessi kirjeldus on toodud taotluse punktis D. 2. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. Iga andmeallikas teeb registrist päringu statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta. 3. Kõik registripidajad edastavad enda andmed Sotsiaalministeeriumile kodeeritult ehk pseudonüümitud kujul. Ehk statistiliseks analüüsiks koostatud andmestikus on päringu andmed UID-dega. Sotsiaalministeeriumil puudub võimalus isikukoode UID-dega seostada (ehk puudub võti) ja seega ei ole võimalik andmeid 3 Vanemaealiste (65+) suhtelise vaesuse määr oli 2020. aastal 40,6% https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus  otseselt isikuid tuvastavale kujule tagasi viia. 4. Loodud statistiliste pseudonüümitud andmetega andmebaasi statistiline analüüs toimub juba kahe vastutava töötleja poolt ehk Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga. Andmetöötlusel lähtutakse nii punktis A toodud eriseadustes sätestatud kohustustest kui ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5. Andmete edastamise protsessis (lahtris D) on kirjeldatud, et pärast andmestike koostamist ning edastamist hävitavad registripidajad võtme ehk nimekirjad isikukoodidega, mis näitavad isikukoodi ning UID vastavust, samuti hävitab iga registripidaja uuringu läbiviijale edastatud andmestiku. Koostatud pseudonüümitud andmebaasi osas tagatakse konfidentsiaalsus ning selles olevaid andmeid ei ole lubatud kopeerida, levitada ega avalikustada kolmandatele osapooltele. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt. Info kõigi ministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku teabega. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid:  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) (Sotsiaalkindlustusamet);  Pensioniregister (AS Pensionikeskus);  Pensionifondide haldajad - kindlustusseltsid (elukindlustusseltsid – ERGO, Compensa, Mandatum, SEB, Swedbank). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1. SKA võtab SKAISist välja valimi (ligi 1 500 000 inimest). 2. SKA koostab päritud andmekoosseisu alusel andmestiku, kuhu lisab igale isikule unikaalse koodi ehk UID. 3. SKA edastab läbi TEHIKu NextCloud turvalise andmevahetuse keskkonna krüpteeritult Sotsiaalministeeriumile andmestiku, mis sisaldab päritud andmeid ning UID-i. 4. SKA edastab krüpteeritult läbi TEHIKu NextCloud turvalise andmevahetuse keskkonna Pensionikeskusele ja kindlustusseltsidele nimekirja valimi isikutest (punktis 1 kirjeldatud päring): nimekirjas on isikukood ja sellele vastav UID. 5. Pensionikeskus lisab SKA poolt edastatud nimekirjale (punkt 4) nimetatud isikute kohta  päringu alusel vajalikud tunnused (andmed). - Pensionikeskus eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. - Pensionikeskus edastab Sotsiaalministeeriumile andmestiku, mis sisaldab Pensionikeskuselt päritud andmeid ning UID-de. Pensionikeskus edastab andmed Sotsiaalministeeriumile Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt loodud fail.just.ee turvalise kanali kaudu ja turvalisel viisil (krüpteeritult). - Pensionikeskus hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud nimekirja SKA poolt edastatud isikukoodide ja UID-de vastavustest peale seda, kui on saanud Sotsiaalministeeriumilt e-kirja teel kinnituse andmete kättesaamisest ja esmast kontrolli, et statistilistes andmetes ei esine kvaliteedi ega muid probleeme, mis takistaksid statistilise analüüsi läbiviimist. Andmete kvaliteedikontroll teostatakse Sotsiaalministeeriumi poolt hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul peale andmete kätte saamisest. 6. Kindlustusseltsid lisavad SKA poolt edastatud nimekirjale (punkt 4) nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused. - Kindlustusseltsid eemaldavad koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. - Kindlustusseltsid edastavad Sotsiaalministeeriumile andmestiku, mis sisaldab kindlustusseltsidest päritud andmeid ning UID-de. Kindlustusseltsid edastavad Sotsiaalministeeriumile andmed Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt loodud fail.just.ee turvalise kanali kaudu ja turvalisel viisil (krüpteeritult). - Kindlustusseltsid hävitavad uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud nimekirja SKA poolt edastatud isikukoodide ja UID-de vastavustest peale seda, kui on saanud Sotsiaalministeeriumilt e-kirja teel kinnituse andmete kättesaamisest ja esmast kontrolli, et statistilistes andmetes ei esine kvaliteedi ega muid probleeme, mis takistaksid statistilise analüüsi läbiviimist. Andmete kvaliteedikontroll teostatakse Sotsiaalministeeriumi poolt hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul peale andmete kätte saamisest.. 7. SKA hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh nimekirjad isikukoodide ja UID vastavustest, kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt. Sotsiaalministeeriumile edastab iga register seega andmestikud, mis sisaldavad päritud andmeid ning UID-de. Andmete ühendamine ja lõplik analüüs toimub pseudonüümitud andmetega, mida ei ole võimalik isikuga otse siduda. Kontrollimine toimub siiski Sotsiaalministeeriumi poolt UID-i alusel, mille vastet ta ei tea, kuid registripidaja saab andmeid UID-i alusel kontrollida, mis tähendab et kuni lõpptulemuseni on võimalik andmete töötlemine registripidajate endi poolt, kuid omavahel täiendavalt andmeid ei vahetata. Selline protsess tagab minimaalsuse ja eesmärgipärasuse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa ning Sotsiaalministeerium, kellele andmed koondatakse, ei oma neid isikustatud kujul). Sotsiaalministeerium edastab Rahandusministeeriumile ainult pseudonüümitud andmetest statistilised väljavõtted vajalike analüüside jaoks TEHIKu NextCloud turvalise kanali kaudu ja turvalisel viisil (krüpteeritult). Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Sotsiaalministeeriumi analüütikud töötlevad ja säilitavad andmeid Sotsiaalministeeriumi piiratud ligipääsuga arvutikataloogis pseudonüümitud kujul, kuni punktis 7 toodud ajani. 1. Vastutava töötleja üldandmed4 4 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium / Rahandusministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 / 70001975 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, aadressid 10122, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Rahandusministeerium – Suur-Ameerika 1,10122, Tallinn 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Elo Reitalu Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika telefon, e-post osakonna analüütik tel 626 9328 [email protected] Tõnu Lillelaid Finantsteenuste poliitika osakonna peaspetsialist tel 611 3786 [email protected] Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja ministeeriumide ülesandeks on oma arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud valitsemisalale tarviliku teadus- ja teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti arendustegevuse ning selle finantseerimise avamise otsus, leping vms korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad  edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannete juures on toodud § 17 lõike 2 punktis 12, et töö- ja pensionipoliitika osakonna põhiülesanne on kavandada ja koordineerida töö- ja pensionipoliitikat ja korraldada selle elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll pensionipoliitika väljatöötamisel, et tagada adekvaatne sissetulek pensionäridele ning pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. 5. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 6. Rahandusministeeriumi tegevusvaldkonda piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 65 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo juhtimine, välisvahendite  kasutamise korraldamine, riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamine, kohaliku omavalitsuse üksuste arendamine ja nõustamine, regionaalarengu, riigi- ja regionaalhalduse kavandamine ja koordineerimine ning ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamine ja järelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 7. Kogumispensionide seaduse § 728 alusel on kehtestatud kohustus, mille kohaselt koostab Rahandusministeerium 2023. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks. 8. Tegu on analüüsiga, mille läbiviijaks on Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga ning mille läbiviimise vajadus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest ja kogumispensionide seadusest. 3. Isikuandmete töötlemise eesmärk Isikuandmete töötlemine on vajalik, et selgitada välja inimeste tegelikud pensioniõigused Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik kõikides pensionisammastes. Ühendatud isikuandmete töötlemine pensioniandmetest on näha pensioniõiguste ja pensionide suuruste tervikpilti, mille abil on võimalik täpsemalt analüüsida ja prognoosida pensionide suuruseid, pensionäride vaesusriski, pensionisüsteemi muudatuste mõju jms. Et eraldiseisvalt ei ole üheski registris korraga informatsiooni kõikide pensionisammaste kohta, siis on vajalik isikuandmete töötlemine, et saaks analüüsida pensionisüsteemi tervikpilti. Andmete analüüs aitab luua isikute kategooriaid erinevates dimensioonides: a) inimesed, kes omavad I, II ja III sammast b) inimesed, kes omavad I ja II sammast c) inimesed, kes omavad I ja III sammast d) inimesed, kes omavad I sammast. 4. Isikute kategooriad, kelle andmeid Kõik vähemat 18-aastased isikud, kelle andmed töödeldakse ning valimi suurus on 2021. aasta lõpu seisuga Sotsiaalkindlustusameti registris, Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning pensioniregistris ja kindlustusseltsidel. Valimi kui palju neid on hinnanguline suurus on 1,5 miljonit inimest ehk kõik 18+ inimesed, kes on SKAIS-is registreeritud sh ka välisriikide kodanikud, kellele hiljem Eesti maksab välislepingute vm seaduste alusel pensioni. Valimi suuruse on prognoosinud SKA, kontrollides eeldatavat isikute arvu. 5. Töödeldavate isikuandmete koosseis Sotsiaalkindlustusameti registrist:  isikukood Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi,  isiku sünniaasta terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)  isiku sünnikuu  isiku sugu  pensioni liigi kood  pensioni määramise aeg  välispensioni tunnus  määratud pensioni suurus seisuga 31.12.2021  pensioniõiguslik staaž seisuga 31.12.2021  pensionikindlusstaaž seisuga 31.12.2021  pensionikindlustuse kindlustusosakute summa seisuga 31.12.2021  pensionikindlustuse solidaarosakute summa seisuga 31.12.2021  pensionikindlustusosakud aastatel 2019, 2020 ja 2021  II samba kindlustusest kantud summa. Pensioniregistrist:  isikukood  II samba kontojääk seisuga 31.12.2021  III samba kontojääk seisuga 31.12.2021  II sambas pensioni investeerimiskontole kantud kogusumma seisuga 31.12.2021  aktiivne II samba pensionifond seisuga 31.12.2021  II sambast väljavõetud summa kokku  III sambast väljavõetud summa kokku  II sambast välja võetud summa 2021. aastal  III sambast välja võetud summa 2021. aastal  viimane väljamakse liik II sambas  raha väljavõtmise (RAVA) või maksete peatamise kuupäev. Kindlustusseltside andmebaasist:   isikukood  II samba eraldis seisuga 31.12.2021  III samba eraldis seisuga 31.12.2021  II samba kindlustuslepingu algusaasta  III samba kindlustuslepingu algusaasta  III samba kindlustusmaksete summa 2021. aastal  III samba väljamaksed 2021. aastal 6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusameti registrid:  Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse AS Pensionikeskuse register:  Pensioniregister Kindlustusseltside andmebaasid  Compensa Life Vienna Insurance Group SE  ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal  Mandatum Life Insurance Baltic SE  SEB Elu- ja Pensionikindlustus AS  Swedbank Life Insurance SE 7. Uuringu vajadusteks kogutud Punktis 5 loetletud andmed, v.a. isikukood, isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus säilitatakse Sotsiaalministeeriumi poolt pseudonüümitud kujul kuni 31.12.2024. Pensionianalüüs valmib 2022. aasta lõpuks, kuid pensionianalüüsist tulenevaid ettepanekuid võib olla vaja täiendavalt analüüsida, pärast nende tutvustamist valitsusele ja avalikkusele ning ka võimaliku seaduseelnõu kirjutamise ajal. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli töötlemisest 14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavitamise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või häirib seda suurel määral“. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs on avalikes huvides tehtav teadusuuring. Uuringuga hõlmatakse väga paljusid andmesubjekte (sisuliselt kõiki üle 18-aastaseid Eesti elanikke),  kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei koguta. Samuti võib andmesubjektide sekka sattuda isikuid, keda ei ole võimalik otse teavitada (nt teovõimetud inimesed) ja kelle puhul tuleks isikuandmete töötlemisest teavitada kolmandaid isikuid. Eelnevat arvesse võttes andmesubjekte isikuandmete töötlemisest ei teavitata. Ministeeriumi kodulehel avaldatakse läbiviidud uuringu andmed (https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid), IKÜM art 14(3)(a) alusel hiljemalt 1 kuu jooksul. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid ning andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole otseselt tuvastatavad. Analüüsi väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andmesubjektidele. Analüüsi tulemused (üldistatud kujul) tehakse uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaadavaks. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki5 EI 10 Teave, mille esitamist peab vastutav _ töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta. Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Andmete töötlemise mõjuhinnang ja riskide maandamine X 5 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. /digitaalselt allkirjastatud/ Hede Sinisaar Analüüsi ja statistika osakonna juhataja Sotsiaalministeerium