Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Rahandusministeerium Siseministeerium 25.03.2022 nr 2-22/2228 Sotsiaalministeerium Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Saadame kooskõlastamiseks postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Lisaadressaadid: Konkurentsiamet Maksu- ja Tolliamet Eesti Linnade ja Valdade Liit AS Eesti Post AS Express Post Eesti Meediaettevõtete Liit Elena Reilent 639 7666 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  25.03.22 Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus 2009. aasta alguses jõustusid postiseaduse muudatused, millega võeti üle Euroopa Liidu direktiiv 2008/6/EÜ, 20. veebruar 2008, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega 1 (edaspidi: postidirektiiv). Toonaste muudatustega avati postiturg konkurentsile eesmärgiga tagada kvaliteetne postiteenuse osutamine, postiteenuse kasutajate kaitse ning universaalse postiteenuse (edaspidi: UPT) osutamise jätkamine konkurentsitingimustes. Seoses elektrooniliste sideteenuste arengu ja laiaulatusliku kasutuselevõtuga on tänane postiturg muutunud väga kiiresti ning traditsioonilistele postiteenustele pakuvad üha rohkem konkurentsi atraktiivsed nutiseadmete, interneti ning muudel andmeside lahendustel põhinevad uued teenused. See on kaasa toonud enamike postiteenuste, sh UPT hulka kuuluvate lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste mahu olulise vähenemise, mida lisaks Eestile kogevad ka paljud teised riigid. UPT osutaja2 ASi Eesti Post (edaspidi Eesti Post) andmete kohaselt on näiteks viimase kümne aasta jooksul kirjade saatmine langenud ligikaudu 4 korda (5,6 miljonilt 1,4 miljonile). Kirjamahtude drastilist langust Eesti puhul on välja toodud isegi Euroopa Komisjoni poolt 2021. a tellitud üle-euroopalises postisektori uuringus.3 1 (ELT L 52, 27.02.2008, lk 3-20) 2 UPT osutaja on isik, kellele Konkurentsiamet on väljastanud tegevusloa UPT osutamiseks. Postiseaduse kohaselt väljastatakse UPT tegevusluba ainult ühele isikule. UPT osutaja leiti 2019. aastal Konkurentsiameti poolt korraldatud avaliku konkursi kaudu. UPT osutamise tegevusluba perioodiks 09.10.2019–08.10.2024 on AS-il Eesti Post. 3 WIK, „User needs in the postal sector and evaluation of the regulatory framework“ (edaspidi: WIKi 2021. a uuring), lk 216. Kättesaadav: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/339db611-eb31-11ea-b3c6- 01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-193430876. 1 Kuna lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste maht näitab pidevat langustrendi, on UPT ja selle lisateenuste osutamiseks nõuetekohase postivõrgu ülalpidamisele kehtestatud nõuete täitmine muutunud UPT osutaja jaoks üha kahjumlikumaks. Nii kujunes 2020. aasta UPT kahjumi suuruseks ligikaudu 2,7 miljonit eurot.4 Riigikontrolli poolt 2021. a läbi viidud postisektori auditi aruande kohaselt ületasid Eesti Posti kulud UPT osutamisel aastatel 2010–2019 tulusid kokku 31 miljoni euro võrra, perioodi 2021–2025 kahjumiks prognoositakse 16,6 miljonit eurot. Kahjumi tekkimise põhjusteks on postivõrgule seatud nõuetest tulenevad kulud, kahanev nõudlus, alla omahinna sätestatud teenuse müügihind ja hinna muutmise viivitused.5 Sellistel alustel tegevusega jätkamine ei ole jätkusuutlik ning selleks, et tagada UPT osutamise jätkusuutlikkus ka tulevikus, peab UPT osutamise kahjumlikkus kindlalt ning järjepidevalt langema, sest tavapärase ja normaalse majandustegevuse käigus osutatav teenus ei tohi olla kahjumis ning teenuse osutamise kulud peavad olema kaetud. Samal ajal kui nõudlus enamike postiteenuste järele on kahanenud, on nõudlus pakiteenuste järele kasvanud. Näiteks ainuüksi Eesti Posti poolt edastatavate pakkide (sh nii UPT koosseisus kui väljaspool UPT koosseisu edastatavad pakid) arv kasvas perioodil 2010–2019 rohkem kui 240%. Seejuures on muutunud ka tarbija eelistused teenuste kasutamise kanali osas ja tugevaks eelistuseks on tõusnud automatiseeritud lahendused (pakiautomaat), mida aga praegune regulatsioon üldse ei käsitle. Et tagada postiteenuse kasutajate ootustele vastav tänapäevane postiteenus, on oluline mitte siduda postiteenuste, sh UPT kättesaadavust ainult postkontori ja kirjakastiga nagu seni, vaid tagada teenuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikide seda võimaldavate paindlike tehnoloogiliste lahenduste teel. E-kaubandust vahendavad logistikateenused (pakiautomaadid ja kullerteenus) on olnud viimase kümne aasta jooksul tiheda konkurentsi ja kasvava turuga. Pandeemiast tingitud kaupluste sulgemine ja kontaktide vähendamise vajadus on kiirendanud e-kaubanduse kasvu veelgi. Eestlased tellisid 2020. aastal pakiautomaatidesse riigisiseselt (ettevõtetest eraisikutele) enam kui 9 miljonit pakki, mida on 4 miljonit pakki rohkem kui 2019. aastal. Pakiautomaatide mahule lisandub veel kullerteenus, mis moodustab kogu pakkide mahust ca 25–30% (seega ca 70% klientidest eelistab paki kättesaamisel kullerile pakiautomaati).6 4 Eesti Posti 2020. aasta eeldatav kahjum UPT osutamisest on juhtkonna hinnangul 2,7 miljonit eurot (2019. aastal 2,4 miljonit eurot), Eesti Posti 2020. a majandusaasta aruanne, lk 10 ja 58. 5 Riigikontroll, “Postiteenuse korraldusest”, 2021 (edaspidi Riigikontrolli 2021. a auditi raport), lk 2. 6 Samas, lk 7. 2 Seetõttu vajab 15 aastat sisuliselt muutumatuna püsinud postituru regulatsioon ajakohastamist, kasutades võimalikult paindlikku lähenemist ning arvestades uusi tehnoloogilisi lahendusi. Postiregulatsiooni tänased peamised probleemkohad on järgmised. 1. Kehtiva UPT sisu-, võrgu- ja kvaliteedinõuete täitmine on kulukas ning ei võimalda pakkuda postiteenuse kasutajate ootustele vastavat teenust. 2. UPT taskukohasuse nõue koosmõjus UPT fondiga takistab kvaliteetse UPT jätkusuutlikku pakkumist. 3. Perioodika kättetoimetamise sagedus toob lisakulusid UPT osutajale. Alljärgnevalt on neid probleemide ringe ja nende tekkepõhjuseid põhjalikumalt selgitatud. 1. Kehtiva UPT sisu-, võrgu- ja kvaliteedinõuete täitmine on kulukas ning ei võimalda pakkuda postiteenuse kasutajate ootustele vastavat teenust 1.1 Postiteenuste käsitluse problemaatika Postiseaduse § 4 sisaldab erinevate postisaadetiste ja postiteenuste liikide detailseid definitsioone. Seejuures eristatakse ja defineeritakse eraldi postiteenustena liht-, täht-, väärt-, partii-, kullerposti-, otsepostisaadetiste ja perioodiliste väljaannete edastamine. Postiseaduse § 5 kohaselt peab UPT osutaja osutama UPT teenuseid, milleks on kuni 2 kg kaaluva kirisaadetise liht-, täht- ja väärtsaadetisena edastamine ning kuni 20 kg kaaluva postipaki täht- ja väärtsaadetisena edastamine. UPT teenuseid tuleb osutada järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Postidirektiiv jätab liikmesriikidele vabaduse määratleda UPT koosseisu kuuluvate teenuste täpne ring, sätestades seejuures UPT miinimum koosseisu ja UPT tagamise viisi. Seejuures lihtkirjateenus võib olla erinevate kvaliteediparameetritega (nt kättetoimetamine järgmisel päeval D +1, kättetoimetamine kolme päeva jooksul D+3 või viie päeva jooksul D+5 jne). Nagu nähtub Euroopa Komisjoni poolt tellitud postisektori 2018. aasta uuringust, on erinevates liikmesriikides UPT koosseisus olevate teenuste ringis olulisi erinevusi. Peamised 3 erinevused riikide vahel seoses UPT koosseisu kuuluvate teenuste spetsifikatsioonidega on seotud kirjade kohaletoimetamise kiiruse ning kirjade ja pakkide kaalupiirangutega.7 Kehtiva regulatsiooni praktiline probleem seisneb selles, et postiseaduses sisalduv postiteenuste käsitlus (liht-, täht- ja väärtsaadetised) ei vasta postiorganisatsioonide rahvusvaheliste võrgustike (Prime8, Interconnect9) poolt kasutatavale teenusestandardile. Enamik Eestisse saabuvast mahust liigub just nimetatud võrgustike kaudu. Enim kasutatav teenus on selline, kus saadetis on jälgitav (track and trace), kuid seda ei väljastata allkirja vastu ehk niinimetatud jälgitav lihtkiri. Praktikas tekitab paralleelsete, kuid samas erinevate (st ühelt poolt seadusest tulenevate ja teisalt käibes kasutatavate) postiteenuse käsitluste kasutamine ebaselgust ja jäikust teenuste arendamisel turu tegelikele nõetele vastavaks. Täiendavalt vajab täpsustamist kullerteenuse mõiste. Postiseadusega reguleeritud teenuseosutajad (sh nt kullerpostiteenuse pakkujad) on allutatud postiseadusele ja peavad muuhulgas oma tegevuse kohta esitama majandustegevuse teatise, samas kui turul tegutsevad muud kullerteenust (nt toidu kojuveoteenus, kaubataksoteenus) osutavad ettevõtjad seda tegema ei pea ning nende teenuse osutamisele puuduvad seadusest tulenevad nõuded. Selline erinev käsitlus tekitab turuosaliste ebavõrdse kohtlemise ja tõstab halduskoormust. Kuigi majandustegevuse teate esitamise kohustus ei ole kuigi koormav, puudub selleks sisuline põhjendus, kui see tegelikku turuolukorda ei kajasta. 1.2 Kättetoimetamise sageduse ja kandekiiruse problemaatika Postiseaduse § 37 lg 1 sätestab kättetoimetamise sageduse nõude, mille kohaselt peab Eesti Post UPT osutajana tagama postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses. Postiseaduse § 37 lg 5 sätestab lihtsaadetiste kandekiiruse nõude, mille kohaselt tuleb vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks UPT osutajale üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne 7 Copenhagen Economics, “Main Developments in the Postal Sector (2013–2016) (edaspidi CE 2018. a uuring), lk 186-189. Kättesaadav: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/d22799b5-bbb7-11e8-99ee- 01aa75ed71a1/language-en. vt ka WIKi 2021. A uuring lk 177. 8 https://www.prime-posts.com/ 9 https://www.ipc.be/. 4 kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, saajale kätte toimetada üleandmise päevale järgneval tööpäeval (st D+1 kandekiirus). Siiski võimaldab postiseaduse § 37 lg 7 rakendada kokkuleppeliselt ka D+3 kandekiirust, mille puhul kiri jõuab saaja postkasti kolme tööpäeva jooksul. 2020. aastal taskukohase tasu tõstmise raames muudeti senine D+1 kiri kõrgema hinnaga ekspresskirjaks ning lisandus madalama hinnaga D+3 kandekiirus, mille hind on odavam. Nagu nähtub Riigikontrolli raportist, eelistab tarbija odavamat ja aeglasemat kirja saatmist, D+3 osakaal on 98% kõigist saadetud kirjadest.10 Viidatud postiseaduse §-s 37 sisalduvate kättetoimetamise sageduse nõuete aluseks on postidirektiivi artikkel 3(3), mille kohaselt peavad liikmesriigid läbi UPT osutaja tagama kõigil tööpäevadel ja vähemalt viis päeva nädalas (v.a erandlikel asjaoludel) vähemalt ühe kogumise ja ühe kättetoimetamise kõigile füüsilistele isikutele kodudesse või juriidilistele isikutele nende tööruumidesse. Nagu tuleneb postisektori uuringutest,11 on mitmed liikmesriigid (nt Taani, Soome, Itaalia, Holland) seda nõuet tõlgendanud paindlikult, lubades kasutada kombineeritud kandemudeleid, mille kohaselt suurema osa saadetiste puhul toimub kanne 2–3 päeval nädalas üleriigiliselt, kuid tagades seejuures võimekuse toimetada ekspress- saadetised kätte ka viiel päeval nädalas. Seega võimaldab ka kehtiv postidirektiiv paindlikumat lähenemist kui kehtiv postiseadus. Direktiiv ei nõua D+1 kandekiirust, vajalik on analüüsida sellest loobumist ja asendada see kohustusliku D+3 kandekiirusega. D+1 teenus oleks vabatahtlik. Kehtivate rangete ja jäikade postiseaduse §-st 37 tulenevate kättetoimetamise sageduse nõuete täitmine on kulukas. Nagu CE 2019. a uuringus selgitatud, on kättetoimetamise sagedus seotud postisaadetiste kättetoimetamise kiirusega (mõne D+1 kirja olemasolu postisaadetiste kogumis eeldab UPT osutajalt suutlikkust posti toimetada peaaegu iga päev). Kättetoimetamise sageduse vähendamine võimaldab UPT osutajatel rakendada tõhusamaid kandemudeleid. Teatud asjaoludel võib kättetoimetamise sageduse vähendamisest saadav kulude kokkuhoiu potentsiaal olla väga suur ja avaldada märkimisväärset mõju UPT osutamise kohustuse netokulule. Kättetoimetamise sageduse vähendamisest tulenev suur kulude kokkuhoiu potentsiaal tuleneb võimalusest suurendada ühe kirjakasti külastuse kohta 10 Riigikontrolli 2021. a auditi raport, p 30, lk 14. 11 WIKi 2021. a uuring, lk 28; CE 2019. a uuring, lk 36; Riigikontrolli 2021. a auditi raport, lk 26; Euroopa Komisjon „Staff working document on the evaluation of the Postal Services Directive“ (edaspidi: Komisjoni 2021. a töödokument) lk 25-26, kättesaadav: https://ec.europa.eu/growth/system/files/2021- 11/Staff%20working%20document%20on%20the%20evaluation%20of%20the%20Postal%20Services%20Direc tive.pdf 5 edastatavate saadetiste arvu (drop density). Kui postikuller suudab toimetada sama koguse posti, kuid teeb seda vähematel päevadel, aga korraga suuremas koguses, saab postioperaator kättetoimetamise kulusid kokku hoida.12 1.3 Võrgunõuete problemaatika Jaanuaris 2022 võeti vastu määruse „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muudatused, millega kaotati senised nõuded otseselt postkontorite ja kirjakastide paiknemisele ning asendati need nõudega tagada juurdepääs UPT-le erinevate juurdepääsupunktide kaudu. Postiseaduse § 7 näeb ette, et postiteenuse osutamiseks kasutatakse juurdepääsupunkte ning seejuures on juurdepääsupunktidena nimetatud eelkõige postkontoreid ja kirjakaste, mille paiknemise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiv postiseadus kehtestab nõuded postivõrgu ülesehitusele, kuid need nõuded ei taga ega võimalda pakkuda postiteenuse kasutajate ootustele vastavat teenust. Eesmärk on kõrvaldada määruse ja postiseaduse ebakõla juurdepääsupunktide määratlemisel ning minna mõlemas õigusaktis üle teenusepõhisele lähenemisele ja parandada teenuse kättesaadavust, et inimesel oleks parem juurdepääs teenusele kas siis postkontori, liikuva juurdepääsupunkti, pakiautomaadi, kirjakasti või tellitava juurdepääsupunkti vahendusel. Postkontorite ja kirjakastide minimaalne arv on sätestatud Konkurentsiameti poolt UPT osutajale väljastatud tegevusloas. Kehtiva tegevusloa tingimuste kohaselt peab UPT osutajal olema vähemalt 215 postkontorit ja vähemalt 1453 kirjakasti üle Eesti. UPT-d tuleb osutada viiel päeval nädalas ja vähemalt kaks tundi päevas (postkontoris) kõikidele soovijatele võrdsetel tingimustel ja taskukohase tasu eest. 2020. aasta lõpu seisuga oli Konkurentsiameti andemetel avatud 264 UPT postkontorit ning paigaldatud 1475 kirjakasti.13 2020. aastal tehti 80 postkontoris vähem kui 1000 UPT tehingut aastas. Konkurentsiamet ei arvesta postkontorite avatuna hoidmisega seotud kulusid täiel määral, mistõttu on postkontorite käigushoidmine tänasel kujul sügavalt kahjumlik. Kui 2019. aastal oli 12 CE 2019.a uuring, lk 36. 13 Konkurentsiamet, „Postside aruanne 2020”, lk 10. Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/postside_aruanne_2020_avalik.pdf. 6 postiasutuste palgakulu 3,6 miljonit eurot, siis Konkurentsiamet arvestas sellest UPT kuluks ainult 26% kogu postiasutuste palgakulust. Eelnev ilmestab UPT osutamisega seotud kehtiva regulatsiooni probleemsust. Eesti Posti andmetel moodustavad ligikaudu 80% kõigist postkontorite kaudu toimuvatest tehingutest postipakkide väljastused. Ka 2021. a oktoobris läbi viidud Vizeumi uuringu kohaselt on postiasutuse külastamise peamine põhjus postipakkide kättesaamine (72%), järgmised populaarsed teenused (mida nimetatakse peaaegu poole vähem) on markide ja ümbrike ostmine (40%) ja postipakkide saatmine (37%).14 Samas näitavad Kantar Emori poolt läbi viidud pakiveoteenuste turu-uuringud, et Eesti inimesed (sh ka pensionärid) eelistavad postipakke kätte saada pigem pakiautomaadist kui postkontorist ning seejuures on pakkide vastuvõtjate jaoks olulisim paki kättesaamise ajaline paindlikkus ja mugavus. 15 Kantar Emori poolt perioodil 29.04.–06.05.2020 läbiviidud uuringust nähtuvalt kasutatakse nii postipakkide kättesaamiseks kui ka saatmiseks valdavalt pakiautomaaditeenust, mille populaarsus on aastaga kasvanud.16 Postkontorite populaarsuse vähenemisel on mitmeid põhjuseid. Kantar Emori uuringust nähtuvalt17 eelistavad inimesed pakiautomaate postkontoritele kõige enam seetõttu, et automaadid võimaldavad valida teenuse kasutamise aega, kuid oluline on ka teenuse protsessi (nii kättesaamise kui saatmise) kiirus (ja saatmisel eelvormistamise võimalus) ning koroonapandeemia tõttu on aktuaalseks muutunud võimalus kontaktivabaks teenuseks. Sarnaselt postkontoritega on vähenenud ka kirjakastide kasutus. Väga suur osa korjeringidest on nn „tühjad korjeringid“, sest kirjakastidesse postitatud saadetised puuduvad. Eesti Posti 2021 a. teostatud vaatluse andmete kohaselt postitatakse kõikidest olemasolevatest kirjakastidest 413 kirjakasti kuni 1-5 kirja nädalas. 17% kirjakastidest (248 tükki) on sellised, 14 Vizeum, “Rahulolu postiteenuste kättesaadavusega”, Omnibus-uuring, oktoober 2021.a. 15 Kantar Emor: „Inimesed vahetavad postkontorid pakiautomaatide vastu“, 11.06.2019, kättesaadav: https://www.kantaremor.ee/pressiteated/inimesed-vahetavad-postkontorid-pakiautomaatide-vastu/. 16 Kantar Emor: „Pakiveoteenuste turuülevaade“, mai 2020. Uuringu tulemusest nähtub, et pakiautomaadi vahendusel oli uuringu teostamisele eelnenud poole aasta jooksul pakke kätte saanud 83% Eesti elanikest (kasv +18%) ning saatnud 30% elanikest (kasv +12%). Uuringust nähtub ka, et võrreldes varasemaga on postipakkide tellimisega rohkem kokku puutunud eelkõige vanemad inimesed (62% → 85%), maa-asulate elanikud (74% → 89%) ja madalamate sissetulekutega inimesed (65% → 87%). Inimestele meeldib uuringu kohaselt selle meetodi juures kõige enam just see, et paki saab kätte endale sobival ajal. Uuringust nähtub, et ka pakkide saatmiseks kasutatakse kõige enam pakiautomaaditeenust ning selle populaarsus on aastaga ka märgatavalt tõusnud. Kui 2019. a läbiviidud uuringu kohaselt oli pakiautomaadi kaudu paki saatnud 73% sihtrühmast (6 kuu jooksul pakke saatnud), siis 2020. a läbiviidud uuringu kohaselt oli pakiautomaaditeenust kasutanud 90% pakisaatjatest. 17 Uuringu kohaselt postkontori kasutamine langeb. Paki kättesaamisel aastaga -3% (31-28%) ja saatmisel -2% (9-7%). 7 kuhu ei postitatud nädalas ühtegi kirja. Samas on kirjakastide igapäevase tühjendamise kulu praktikas UPT osutaja jaoks märkimisväärne ja süvendab UPT osutamisega seotud kahjumit. Eelnevast nähtub ilmeselgelt, et vajadus postkontorite ja kirjakastide järele tänasel kujul on vähenenud ning tarbijate ootused postiteenusele on muutunud. 1.4 Postkastide regulatsiooni problemaatika Postkastide paiknemise nõuded on ebaselged ja tekitavad vaidlusi. Postiseaduse § 8 lõiked 5 ja 6 sätestavad postkastide paiknemisele järgmised nõuded: (5) Linnas, alevis ja alevikus paigaldatakse postkast eramu või ridaelamu esist piirava aia külge või kortermaja esimese korruse eesruumi. Kui eramul või ridaelamul puudub aed, paigutatakse postkast tänavapoolse välisukse lähedusse valgustatud kohta. (6) Külas paigutatakse postkast selle omaniku ja universaalse postiteenuse osutaja vahelise kokkuleppe kohaselt isiku elu- või asukohast mõistlikul kaugusel asuvasse ja transpordivahendiga aastaringselt ligipääsetavasse kohta. Praktikas tekitab vaidlusi, mis on „mõistlik kaugus“ ning kokkuleppele jõudmine on sageli keeruline. Lisaks tekitavad probleeme raskesti ligipääsetavas või ümberpööramise võimaluseta kohas asuvad postkastid – nt kui ümberpööramise võimalust ei ole ning postikulleril tuleb mõnisada meetrit tagurdada, tekitab see ajakulu, ilma et postiteenuse osutajal oleks võimalik selle eest kompensatsiooni saada. See tähendab, et igapäevaselt tekkiv lisakulu tuleb kinni maksta kõigil ülejäänud tarbijatel kõrgemate teenuse kulude tõttu. Ebaselged nõuded omavad UPT osutajale negatiivset mõju rahaliselt, aga mõjuvad negatiivselt ka UPT osutaja mainele ja kliendikogemusele. 1.5 Postimaksevahendite regulatsiooni problemaatika Aegunud on ka kehtiv postimaksevahendite regulatsioon. Postiseaduse § 9 lõikes 1 on loetletud postimaksevahendid, milleks võivad olla postmark ja frankeerimismasina jäljend või postisaadetise edastamise eest tasumist tõendav postisaadetisele kantav muu jäljend. Praktikas kasutatakse aga üha enam muid tööprotsesse hõlbustavaid lahendusi (kleebised, QR-koodid), 8 mille kasutamine ei ole kehtiva regulatsiooniga kooskõlas. Sisuliselt puudub aga vajadus postimaksevahendite ringi seadusega piirata või reguleerida. Lisaks tekitab põhjendamatuid kulusid ja postiteenuse kasutajate jaoks ebamugavusi kehtiv postmarkide regulatsioon. Postiseaduse § 9 lõike 2 lause 2 kohaselt trükitakse postmargile sõna «Eesti» ja margi nimiväärtus araabia numbritega. Postitariifide muutumisel tuleb UPT osutajal muuta ka margi nimiväärtust ja see tekitab lisakulu UPT osutajale ja ebamugavusi postiteenuse kasutajate jaoks, mida oleks võimalik vältida, kasutades nimiväärtusest sõltumatut lahendust (nt trükkides väärtus postmargile tähe, tähisega või muu iseloomustava tunnuse abil). 1.6 Postiteenuse tasu problemaatika Vabaturu postiteenustele (mitte UPT teenuste) kehtivad nõuded vaadatakse üle eesmärgiga eemaldada põhjendamatu ja ajale jalgu jäänud regulatsioon. Näiteks kehtiva seaduse § 26 sisaldab nõudeid vabaturu postiteenuste tasudes osas, mille järgi puudub tegelik vajadus. Lisaks seab postiseaduse § 26 postiteenuste osutajatele põhjendamatuid piiranguid. 1.7 Rahasiirde teenuste problemaatika Kehtiva postiseaduse § 36 sätestab UPT osutajale finantsteenuste kohustuse osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti pensionide ja toetuste väljamaksmise ja rahasiirde teenuseid kooskõlas võlaõigusseaduses maksekäsundile sätestatud nõuetega. Rahasiirde alla kuuluvaid teenuseid postiseadus ei täpsusta. Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus defineerib aga rahasiirde väga laialt kui makseteenuse, mille käigus rahalised vahendid edastatakse maksjalt saajale või tema nimel tegutsevale makseteenuse pakkujale ilma raha maksja või saaja nimel maksekontot avamata. Kuivõrd rahasiirde teenust selle laias tähenduses pakuvad turul ka muud teenuse osutajad, puudub vajadus kehtestada UPT osutajale universaalne kohustus pakkuda kõiki rahasiirdena käsitletavaid teenuseid. Rahasiirde teenuste osutamine on seotud sularaha käitlemisega, millele rakenduvad erinõuded, mille täitmisega seotud kulu UPT osutaja jaoks oli 2020. aastal ligikaudu 400 000 eurot. Lisaks tuleb täita üha karmistuvaid rahapesu ja terrorismi rahastamise nõudeid, mis samuti tõstab UPT osutaja kulusid ja halduskoormust. Selliste kulude kandmine ei ole 9 põhjendatud, kui osutatavate teenuste maht on väike ning teenust pakuvad turul ka muud teenusepakkujad, kes on Finantsinspektsiooni järelevalve all. 1.7 ETOE regulatsiooni puudumise problemaatika ETOE on Ülemaailmse Postiliidu (edaspidi UPU) konventsiooni artikkel 13 kohaselt eksterritoriaalne vahetusasutus, mis on määratud ettevõtja poolt (st UPT osutaja poolt) ärilistel eesmärkidel asutatud ja juhitud või määratud ettevõtja vastutusel olev asutus või rajatis nende enda omast erinevas liikmesriigis või territooriumil, mille eesmärk on suunata äritegevus väljaspool nende riigi territooriumi asuvatele turgudele. Praktikas annab ETOE punktina tegutsemine ligipääsu kõikidele sihtriigi postiasutustele võimaldatavatele lahendustele ning seeläbi võimaldab postivahetust korraldada oluliselt hõlpsamalt võrreldes olukorraga, kus üles tuleks ehitada enda logistikavõrgustik. ETOE kontseptsioon tekkis UPU-s 2004. aastal ja seda on edasi arendatud 2008. ja 2012. aasta kongressidel. Konventsiooni viidatud artikkel 13 võeti vastu 2016. aastal. UPU-l on plaanis järgmisel kongressil (2025. aastal) täiendada ETOE regulatsiooni, kuna liikmesriikide poliitikad ja arusaamad selle osas on väga erinevad. ETOE ei ole Eesti õigusaktidega reguleeritud. Seega ei ole sätestatud ka ETOE-de suhtes kohalduvaid erinõudeid või -reegleid. ETOE-de populaarsuse kasv ja Eesti postiturul toimuv näitab seda, et on vajadus reguleerida siseriiklikult, mis on ETOE ja mis tingimustel võib ta tegutseda Eesti territooriumil. Täna on Eestis ETOE punktid avanud Leedu, Usbeki ja Jersey postiasutused, kuigi Eestis selge alus teiste riikide postiasutuste ETOE punktide lubamisele puudub. Eesti Postil on ETOE punktid Saksamaal, Soomes, Hollandis, Ühendkuningriigis ja Leedus ning võib tekkida vajadus avada neid ka teistes riikides. Mõned riigid aga lubavad ETOE punkte avada ainult vastastikuse tunnustamise põhimõttel ehk ainult nende riikide postiasutustel, kelle koduriigid lubavad teiste riikide postiasutustel avada ETOE punkte enda territooriumil. Selleks, et Eesti postiasutustel oleks selge alus, millele viidata, et kinnitada teiste riikide postiasutuste ETOE punktide lubamist, on vaja selline alus kehtestada, et vältida Eesti postiasutuste jaoks võimalikke tõrkeid vastastikust tunnustamist nõudvates sihtriikides ETOE punktide avamisel tulevikus. 10  2. UPT taskukohasuse nõue ja UPT fond 2.1 Taskukohasuse nõude problemaatika Kehtiva postiseaduse § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt on UPT riigisiseste ja rahvusvaheliste kirisaadetiste edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2 kilogrammi ning postipaki edastamine täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Oluline on ka tähele panna, et nõue osutada UPT-d taskukohase tasu eest tuleneb postidirektiivi artiklist 12(2), mille kohaselt võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et kõigi universaalteenuse alla kuuluvate teenuste tasude puhul peetakse kinni järgmistest põhimõtetest: — tasud on taskukohased kõikidele kasutajatele geograafilisest asukohast olenemata ning siseriiklikke eritingimusi arvestades on kasutajatel juurdepääs osutatavatele teenustele; — tasud on kulupõhised ning motiveerivad tõhusa universaalteenuse osutamist. Liikmesriigid võivad avaliku huviga seotud põhjustel otsustada, et kogu riigi territooriumil ja/või piiriülese saatmise puhul kohaldatakse ühtset tasu üksiksaadetise tasuga postiteenuste ja muude postisaadetiste puhul; — ühtse tasu kohaldamine ei välista universaalteenuse osutaja või osutajate õigust sõlmida kasutajatega tasusid käsitlevaid üksiklepinguid. Eelnevast nähtub, et tasukohasuse nõue on vaid üks osa postidirektiivi nõuetest. Lisaks taskukohasusele nõuab direktiiv ka seda, et UPT tasud oleks kulupõhised ning motiveeriks tõhusa universaalteenuse osutamist. Seepärast on vajalik kehtiv UPT taskukohasuse nõue ja sellega seotud UPT fondi ja rahastamise korraldus üle vaadata, et tagada parem kooskõla direktiivi nõuetega. Postiseaduse 61 lg 2 järgi määrab UPT taskukohase tasu majandus- ja kommunikatsiooniminister Konkurentsiameti ettepanekul. Kogemus on aga näidanud, et UPT taskukohast tasu on olnud poliitiliselt raske tõsta, mistõttu on olnud surve UPT taskukohast tasu hoida samal tasemel ning UPT makset tõsta. Näiteks tegi Konkurentsiamet ministrile perioodil 2011–2021 kokku kuuel korral ettepanekud taskukohase tasu tõstmiseks, kuid 11 määruseni jõuti neist vaid neljal korral: 2011., 2014., 2016. ja 2020. aastal. Sellele probleemile on tähelepanu juhitud ka Riigikontrolli 2021. a auditi raportis.18 Nii ongi tänaseks kujunenud olukord, kus Eesti Post on sunnitud osutama UPT-d alla teenuse kulupõhise hinna: nagu ülal märgitud, kujunes 2020. aastal UPT kahjum Eesti Posti 2020. a majandusaasta aruande kohaselt ligikaudu 2,7 miljoni euro suuruseks. Konkurentsiameti arvestusmetoodika UPT hüvitise määramisel erineb mõnevõrra ettevõtte enda arvestusest (vt ülalkirjeldatud postkontorite näidet), kuid ka Konkurentsiameti arvestusmetoodika kohaselt kujunes UPT kahjumiks 1,9 mln eurot. Konkurentsiameti arvestusmetoodika kohaselt arvestatud viimaste aastate UPT kahjum on esitatud tabelis 1. Tabel 1. UPT näitajad aastatel 2016-2020 (eurot, tükki) 2016 2017 2018 2019 2020 UPT tulu 15 210 316 15 328 191 17 021 265 17 732 562 16 461 142 UPT kulu 16 199 220 17 500 205 18 306 579 18 954 334 17 852 472 UPT kahjum 988 904 2 172 014 1 285 314 1 221 772 1 391 330 11 522 026 12 159 715 12 173 253 12 579 939 9 755 594 UPT maht (tk) Sh UPT kirjad 11 125 172 11 863 050 11 875 210 12 302 571 9 489 258 Sh UPT pakid 396 854 296 665 298 043 277 368 266 336 Tabelist 1 on näha, et UPT saadetiste arv kasvas kuni 2019. aastani. See oli tingitud peamiselt välismaalt saabuvate saadetiste arvu kasvust (eelkõige e-poodidest tellitud kaup). 2020. aastal see trend peatus pandeemia tõttu tekkinud tarneraskustest riikide vahel. Siseriiklike UPT saadetiste arv on samal ajal pidevalt olnud langustrendis. UPT tulu on otseselt seotud saadetiste arvuga, kuna UPT tasud peavad olema taskukohased, mis tähendab vastavust valdkonna eest vastutava ministri poolt määrusega kehtestatud tasude 18 Riigikontrolli 2021. a auditi raport, lk 26. 12 ülemmäärale. 2020. aastal toimunud mahulangus ei mõjutanud samaväärselt tulusid, kuna 2020. aasta 30. maist alates muudeti UPT taskukohaste tasude määrust, sest Eesti elanike ostujõud oli muutunud võrreldes viimase määruse muudatusega 2016. aastal. Kõige suuremateks kahjumi tekitajateks ongi siinjuures UPT teenuse osutamiseks kasutatavate juurdepääsupunktide ülalhoidmise kulud ning kohustus osutada UPT hulka kuuluvaid postiteenuseid taskukohase tasu eest. Lisaks põhjustab omahinnast madalam müügihind Eesti Posti jaoks ebaõige lõppmakse summa. Vastavalt postiseaduse § 35 lõikele 3 mõistetakse lõppmaksena postisaadetise edastamiseks vastu võtnud välisriigi postiteenuse osutaja postisaadetise Eesti territooriumil kättetoimetamise eest UPT osutajale makstavat tasu või UPT osutaja poolt vastuvõtvale postiteenuse osutajale makstavat tasu postisaadetise kättetoimetamise eest sihtriigis. Kuna lõppmaksed arvutatakse siseriiklike tariifide põhjal, siis kunstlikult madalal hoitud tasude korral kujunevad ka Eesti Postile ette nähtud lõppmaksed kunstlikult madalaks. See tähendab, et Eesti Post ei saa välisriikide postiadministratsioonidelt õiglast tasu rahvusvaheliste kirisaadetiste Eestis ehk sihtriigis kättetoimetamise eest. Kuni 2022. aasta jaanuarini kehtinud rangete ja kulukate juurdepääsupunktide paiknemise nõuete, kehtiva tasukohase tasu ja UPT fondi problemaatika mõjutab kogumis negatiivselt UPT kvaliteeti ning teenuse osutamise efektiivsust. Samuti seab see ohtu ettevõtte suutlikkuse investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja alternatiivsetesse UPT osutamise kanalitesse. Selleks, et tagada UPT osutamise jätkusuutlikkus ka tulevikus, peab UPT osutamise kahjumlikkus kindlalt ning järjepidevalt langema, sest tavapärase ja normaalse majandustegevuse käigus osutatav teenus ei tohi olla pikaajaliselt kahjumis ning teenuse osutamise kulud peaksid olema kaetud. 2.2 UPT fondi problemaatika UPT osutamise kahjumlikkus ei ole omane üksnes Eestile. UPT kahjumi katteks ja UPT osutamise rahastamiseks on seetõttu ka postidirektiivis ette nähtud erinevad alternatiivid. Postidirektiivi artikli 7 kohaselt võivad liikmesriigid rahastada UPT osutamist viies läbi riigihanke või makstes hüvitist netokulude eest, mis kujutavad endast ebaõiglast rahalist koormust, riigi vahenditest või luues hüvitisfondi UPT osutamise kohustuse netokulu teenuse osutajate ja/või kasutajate vahel jagamiseks. 13 Kehtiva postiseadusega on valitud hüvitusfondi alternatiiv. Postiseaduse § 411 lg 1 kohaselt võib UPT osutaja esitada Konkurentsiametile taotluse UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Postiseaduse § 412 lg 1 kohaselt hüvitatakse nimetatud kulud UPT makse kohustusega postiteenuse osutajate (käesoleval hetkel AS Express Post ja Eesti Post) tasutavast UPT maksest. UPT makse tasutakse selleks ettenähtud pangakontole (edaspidi UPT makse fond). Postiseaduse § 412 lg 4 alusel kehtestab UPT makse määra Vabariigi Valitsus määrusega majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võtab majandus- ja kommunikatsiooniminister ettepaneku esitamisel aluseks Konkurentsiameti ettepaneku. Alates 01.04.2014 on UPT makse määr 0,08 euro lihtkirja puhul ja 0,40 eurot täht- ja väärtkirja puhul. Postipakkide makse määr on 0 eurot. Praktikas panustab fondi kaks tegevusloaga postiteenuse osutajat (Eesti Post ja AS Express Post) ning üle 95% maksetest teeb Eesti Post ise. Eesti Post on esitanud Konkurentsiametile UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlusi alates 2009. aastast ning nende rahuldamisel on Eesti Postile UPT osutamisega kaasnevad ebamõistlikult koormavad kulud ka hüvitatud. Kuid alates 2017. aastast on UPT fondis olnud vähem raha kui Eesti Post ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks taotleb. Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul konkurentsi piirava meetmega. Seepärast ei ole UPT fond optimaalne viis UPT rahastamiseks. Eestis rakendatava UPT hüvitusfondi probleemsusele on tähelepanu juhitud ka Euroopa Komisjoni poolt tellitud postisektori uuringutes. Näiteks märgiti WIKi 2021. a uuringus otsesõnu, et Eestis rakendatav mehhanism ei aita kaasa arvestusliku netokulu katmisele. Euroopa kirjapostiturgudel on UPT osutajad eranditult turgu valitsevad operaatorid, seega on nad oma olemuselt peamised hüvitusfondidesse panustajad. Konkureerivate operaatorite finantseerimispanus on nii väike, et see on tühine ega suuda seda tühimikku täita. Seetõttu tuleks hüvitusfondid eemaldada ja eelistada avalikku rahastamist.19 Samale probleemile juhtis tähelepanu ka Euroopa Komisjon.20 19 WIKi 2021. a uuring, lk 374. 20 Euroopa Komisjoni 2021. a töödokument, lk 141. 14 Kehtiv regulatsioon kätkeb endas ka põhjendamatut halduskoormust Konkurentsiametile ja UPT osutajale. Nimelt tuleb UPT osutajal ebamõistlikult koormavate kulutuste hüvitamiseks esitada Konkurentsiametile postiseaduse § 411 lg 1 ja 2 kohaselt kvartaalselt taotlusi, mille järel Konkurentsiamet kontrollib UPT osutamise kohustustega seotud kulude põhjendatust. Lisaks toimub iga aasta lõppemise järgselt veel täiendav Konkurentsameti-poolne kulude kontroll. Selline viis korda aastas toimuv kulude kontroll tekitab põhjendamatut halduskoormust. Seda on möönnud ka Riigikontroll, märkides: „Praegune UPT rahastamise süsteem kujutab endast suure halduskoormusega aeganõudvat protsessi, mille tulemuseks on sisuliselt Eesti Posti raha ühest taskust teise tõstmine“.21 3. Perioodika kättetoimetamise sagedus toob lisakulusid UPT osutajale Perioodika kojukande teenus ei ole kehtiva postiseaduse kohaselt UPT osa, kuid selle teenuse osutamine kuuel päeval nädalas on postiseaduse §-i 361 kohaselt UPT osutaja lisakohustus. Perioodika kojukanne on äriteenus, aga kuna maapiirkonnas ei soovi seda teenust keegi osutada, siis esineb turutõrge ja vastav kohustus on UPT osutajal. Euroopa Liidu õigusaktidest perioodika kojukandele erireegleid ei tulene (kuigi mõnedes riikides, nagu näiteks Prantsusmaal või Saksamaal, on perioodika kojukanne UPT koosseisus22), küll aga tuleb järgida EL-i konkurentsi- ja riigiabireegleid. Sarnaselt UPT-ga on perioodika kojukande teenuse maht viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Üleriigiliste päevalehtede keskmised tiraažid langesid 2010 – 2020 ligi poole võrra. Üleriigiliste nädalalehtede ja maakonnalehtede ja mahtude langus on olnud mõnevõrra väiksem, vastavalt 40% ja 30%. Keskmiselt on igal aastal üleriigiliste päevalehtede trükiarv langenud ca 6% aastas, üleriigiliste nädalalehtedel 4% ja maakonnalehtedel 3%.23 Üha kahanevate kandemahtude olukorras muutub perioodika kojukande teenuse osutamine kehtivate nõuete kohaselt järjest kahjumlikumaks. Seejuures on oluline tähele panna, et kui UPT kogumine ja kättetoimetamine tuleb tagada üksnes tööpäeviti ehk viiel päeval nädalas, siis perioodika kojukanne kuuel päeval. See tähendab, et perioodika kojukande teenuse 21 Riigikontrolli 2021. a auditi raport, lk 21. 22 Vt CE 2018. a uuring, lk 204. 23 Riigikontrolli 2021. a auditi raport, lk 11. 15 osutamiseks peab UPT osutaja pidama ülal kandevõrku kuuel päeval nädalas, kuigi UPT osutamiseks piisaks ka tänaste nõuete kohaselt üksnes viiepäevasest kandest. Selleks, et toetada perioodiliste väljaannete kojukannet maapiirkondades ja tagada teenusele üle-eestiliselt ühtlane hind, on riigi poolt ette nähtud sihtotstarbeline toetus, mis on püsinud alates 2019. aastast samal tasemel (1,778 miljon eurot), samal ajal kui teenuse maht on iga aastaga vähenenud ja kulud on tõusnud. Kuna teenuse osutamise kulud on kasvanud, suurendati 2022. aastaks dotatsiooni 2 750 mln võrra ja kokku on dotatsiooni summa 4 528 000 eurot. Kulude katmiseks on Eesti Post tõstnud iga-aastaselt perioodika kojukande hindasid. Vaatamata hinnatõusudele ja dotatsioonile, on perioodika kojukanne olnud enam-vähem pidevalt kahjumis (2018. aastal 2,4 miljonit eurot, 2019. aastal 2,1 miljonit eurot, 2020. aastal 2,21 miljonit eurot) ning teenuse hind ei ole kulupõhine. Perioodika kojukande teenuse hinnakujundus ei ole reguleeritud, aga kulupõhisele hinnale vastav hinnatõus ei ole olnud teenuse tellijatele (kirjastajad) vastuvõetav. Selline olukord võib tekitada probleeme konkurentsireeglite ja Euroopa Liidu riigiabieeskirjade järgimisel. Olukord ei ole UPT osutaja jaoks ka majanduslikult vastuvõetav. Eesti Post on teinud pidevaid kärpeid, et vähendada perioodikateenusest tulenevat kahjumit. Selle tulemusena on tekkinud olukord, kus logistikaringid on veninud kohati üle 100 km pikkuseks, mis tähendab tarbijale perioodika kättesaamist õhtuks. Samuti on Eesti Post hoidnud kokku tööjõukuludelt, pidevalt töökohtade arvu vähendades, aga ka üldise palgataseme minimaalsel tõstmisel. Seega, tänane perioodika kojukande regulatsioon ja korraldus ei taga teenuse jätkusuutlikkust ning on halvav teenuse kvaliteedile, mis omakorda tõstab teenuse kasutajate (lehelugejate) rahulolematust ja kiirendab teenuse mahu langust. 2. Sihtrühm Sihtrühmaks on UPT osutaja (Eesti Post), rahastamiskohustusega postiteenuse osutajad (Eesti Post ja AS Express Post), kirjastajad, piiriülesed vahetusasutused ning kõik postiteenuste kasutajad. Sihtrühma kuulub ka Konkurentsiamet, kes teostab järelevalvet postiseaduses ja 16 selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle, ning Maksu- ja Tolliamet. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eelnevast tulenevalt on postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärgid eelkõige järgmised: 1) tagada postiteenuse kasutajatele kättesaadav ja mugav teenus ning tõsta postiteenuse kasutajate rahulolu postiteenusega; 2) vähendada UPT osutamise kulu ja tagada teenuse jätkusuutlikkus; 3) vähendada halduskoormust ja kaotada mittevajalik regulatsioon; 4) sätestada tingimused ETOE tegutsemiseks vastastikuse põhimõte alusel. Alljärgnevalt on neid eesmärke lähemalt selgitatud ja esitatud väljatöötamiskavatsuse realiseerimisel loodava regulatiivse muudatuse oodatavad tulemused. Tulemus 1: rahulolu postiteenusega ja selle kättesaadavusega kasvab 2021. a oktoobris läbiviidud uuringust „Rahulolu postiteenuse kättesaadavusega“ nähtub, et 78% vastajatest on üldiselt rahul postiteenuse kättesaadavusega oma kodukohas. Postiteenuse kättesaadavusega rahulolematuid on keskmisest rohkem 50–74-aastaste (rahuolu 73-74%), mitte-tallinlaste (rahuolu 65%) ja sagedaste pakisaatjate seas (rahuolu 66%). Erinevate postiteenuste lõikes on rahulolu kõrgeim kirjade kojukande (83%) ning ajalehtede ja ajakirjade kojukandega (80%). Keskmisest vähem ollakse rahul markide ja ümbrike ostmise (65%), postiasutuste asukohtade (65%) ja postiasutuste lahtiolekuaegadega (60%). Kõige rohkem vastajate kommentaare ja ettepanekuid esitati seoses postkontori lahtiolekuaegade (14%) või nende asukoha/puudumisega piirkonnas (11%).24 Kuigi eespool viidatud uuringu tulemused näitavad üldiselt kõrget rahulolu postiteenuse kättesaadavusega, nähtub siiski olulist rahulolematust seoses postiasutuste paiknemise ja lahtiolekuaegadega, eriti maapiirkondades. Väljatöötamiskavatsuse eesmärgiks on sellest lähtudes luua tingimused selleks, et postiteenuse kasutajate rahuolu oleks võimalik erinevate muudatuste koosmõjus kasvatada, eriti just nende kasutajate segmentide seas, kelle hulgas rahulolematus on keskmisest suurem. 24 Vizeum, “Rahulolu postiteenuste kättesaadavusega”, Omnibus-uuring, oktoober 2021.a. 17 Tulemus 2: UPT osutamise kulud vähenevad, UPT osutamine ei ole enam kahjumlik ning tagatud on UPT ja perioodika kojukande teenuse jätkusuutlik osutamine Nagu ülalt nähtus, on UPT osutamine olnud aastaid kahjumlik ning kehtiva regulatsiooni jätkudes prognoositakse UPT kahjumiks perioodil 2021–2025 16,6 miljonit eurot, samuti on kahjumlik UPT osutaja lisakohustuseks oleva perioodika kojukande teenuse osutamine. Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on leida võimalused UPT kulude ja kahjumi vähendamiseks ning postiteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tulemus 3: regulatiivne sekkumine ja halduskoormus on optimeeritud Kuivõrd probleemide kirjeldusest nähtus, et kehtiv postiregulatsioon kätkeb endas põhjendamatuid nõudeid ning turuosaliste ja Konkurentsiameti halduskoormust tõstvat UPT fondi ja aruandluse korraldust, tuleb senine regulatsioon üle vaadata, tuvastamaks regulatiivse sekkumise optimaalne tasakaal. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Postivaldkonda reguleerivad järgmised õigusaktid:  postiseadus25;  Vabariigi Valitsuse määrus nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra kehtestamine“ (05.03.2009)26 (edaspidi UPT makse määra määrus);  majandus– ja kommunikatsiooniministri määrused: - määrus nr 6727 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ (10.07.2006) (edaspidi postivõrgu määrus), - määrus nr 8 „Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“ (10.02.2009)28 (edaspidi taskukohase tasu määrus), - määrus nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused universaalse postiteenuse osutaja määramiseks“ (13.03.2009)29, 25 RT I, 12.07.2014, 107 26 RT I, 20.02.2014, 5 27 RT I, 29.09.2015, 2 28 RT I, 29.12.2015, 47 29 RT I, 29.12.2010, 39 18  - määrus nr 20 „Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded“ (06.03.2009)30, - määrus nr 21 „Universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“ (06.03.2009)31, - määrus nr 17 „Rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestuse andmete deklareerimise nõuded“ (04.03.2009)32. Postisektoris ei ole strateegiaid ega arengukavasid koostatud. 5. Tehtud uuringud Euroopa Komisjoni tellitud analüüsid ja töödokument: 1) WIK, „User needs in the postal sector and evaluation of the regulatory framework“, 2021, kättesaadav: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/339db611- eb31-11ea-b3c6-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-193430876; 2) WIK, „International postal service, remuneration and regulation“, 2021, kättesaadav: https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/946318c8-604e-11eb-8146- 01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-189430505; 3) Copenhagen Economics, “Main Developments in the Postal Sector (2013-2016), 2018, kättesaadav: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/d22799b5-bbb7- 11e8-99ee-01aa75ed71a1/language-en; 4) Euroopa Komisjon „Staff working document on the evaluation of the Postal Services Directive“, 2021, kättesaadav: https://ec.europa.eu/growth/system/files/2021- 11/Staff%20working%20document%20on%20the%20evaluation%20of%20the%20Po stal%20Services%20Directive.pdf; Eestis läbiviidud uuringud: 1) Konkurentsiamet, „Postside aruanne 2020”, kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/postside_aruanne_2020_avalik.pdf; 2) Riigikontroll, “Postiteenuse korraldusest”, 2021; 3) Kantar Emor: „Pakiveoteenuste turuülevaade“, mai 2020; 4) Vizeum, “Rahulolu postiteenuste kättesaadavusega”, Omnibus-uuring, oktoober 2021.a; 30 RTL 2010, 25, 438 31 RTL 2009, 23, 294 32 RT I, 29.12.2010, 63 19  5) Eesti E-kaubanduse Liit: „2020.a. Eesti pakiautomaatide mahtude kokkuvõte“, kättesaadav: https://e-kaubanduseliit.ee/2020-a-eesti-pakiautomaatide-mahtude- kokkuvote/; 6) „Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes“: https://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/teenuskeskuste_uuringu_lopparuanne.pdf. 6. Kaasatud osapooled Enne väljatöötamiskavatsuse avalikustamist osalesid selle koostamise protsessis Konkurentsiamet ja Eesti Post. Väljatöötamiskavatsuse avalikustamisel kaasatakse erinevad ministeeriumid, Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, AS Eesti Post, AS Express Post, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 1. Rahastuse suurendamine Kirjeldatud probleemidest ilmes, et tänases turuolukorras ei piisa UPT osutamise tuludest kehtiva regulatsiooni nõuete täitmisega seotud kulude katmiseks ja teenus on kahjumis. Seejuures piiravad kehtivad jäigad reeglid UPT osutaja võimalusi teenuse osutamist tõhustada. Rahastamise suurendamine saaks olla küll üks alternatiiv, kuid ainuüksi rahastamise suurendamisest ei piisa kehtiva regulatsiooni ülesehituse (sh rahastamiseks ette nähtud UPT fondi) tõttu probleemide lahendamiseks. Kui postivaldkonna regulatsiooni muudatused jäävad tegemata, siis suurenevad UPT osutamisega kaasnevad ebamõistlikult koormavad kulud ning tekib vajadus UPT makse tõstmiseks, mis tähendab maksukoormuse suurenemist postiteenuste osutajatele (enamasti tasub UPT makse Eesti Post) ning see nõrgestab UPT jätkusuutlikkust. AS-i Express Post 20 võib makse tõstmine sundida postiteenuste osutamisest loobuma. Samuti kiirendab makse määra tõstmine UPT mahu langust. Perioodika kojukandeteenuse tulude kasvatamiseks on kaks võimalust: kas Eesti Posti kavandatav hinnatõus (24–35% aastas) või riigieelarvelise dotatsiooni suurendamine 1,778 miljonilt eurolt 4,53 miljoni euroni, st 2,75 miljoni euro võrra. 2022. aastaks suurendati dotatsiooni, kokku on dotatsioon 4 528 000 eurot. Võimalike kokkuhoiukohtadena on nii Eesti Post kui ka Eesti Meediaettevõtete Liit pakkunud perioodika kojukandepäevade vähendamist. 2. Mitte midagi tegemine Senise olukorra säilitamine ei ole jätkusuutlik, sest kehtiva regulatsiooni kohaldamine on suur ja põhjendamatu koormus UPT osutajale. Muutunud postituru olukorras põhjustavad kehtivad nõuded UPT-le ja perioodika kojukandeteenusele ebamõistliku kahjumi ning takistavad teenuse kasutajatele mugavamaks muutmist. Regulatsioon on püsinud juba aastaid sisuliselt muutumatuna ja see on probleeme üha süvendanud. Muudatuste vajadusele viitab selgelt ka Riigikontrolli 2021. a auditi raport. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Kuna kirjeldatud lahendusvariandid ei vii soovitud eesmärgini, on parim lahendus UPT kulude vähendamine postivõrgu nõuete kaasajastamise tulemusel seaduse ja määruse tasandil. UPT kulude vähendamine aitab kaasa kulupõhise hinna madalamal hoidmisele. Paralleelselt on vajalik tänase UPT tasu regulatsiooni ülevaatamine. Väljatöötamiskavatsuse koostamisel jõuti järeldusele, et olukorra lahendamiseks on vajalik uue regulatsiooni väljatöötamine ning mitteregulatiivne lahendus ei ole sobiv. Uue regulatsiooni loomisega ning vana regulatsiooni osalise kehtetuks tunnistamisega depolitiseeritakse taskukohase tasu kehtestamist, mis parandab UPT osutamise finantsilist jätkusuutlikkust. Samas hõlmavad muudatused ka osalist dereguleerimist ehk mitteregulatiivsete lahenduste juurutamist mõnede postiseaduses praegu kehtivate nõuete puhul (postiseaduse §-s 26 kehtestatud postiteenuste tasu üldregulatsioon). IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 21 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Euroopa Liidu riikide postivaldkonna probleemidest ning regulatiivsetest valikutest annavad põhjaliku ülevaate Euroopa Komisjoni poolt tellitud ja koostatud uuringud (CE 2019. a uuring, WIKi 2021. a uuring, Euroopa Komisjoni 2021. a töödokument). Mõistagi on iga riigi regulatsiooni alused mõnevõrra erinevad tulenevalt ajaloolistest, majanduslikest ja geograafilistest erisustest, kuid postidirektiivi nõuded laienevad kõigile liikmesriikidele, mistõttu on UPT osutamise aluspõhimõtted siiski sarnased. Seega on võimalik teiste riikide kogemustest ka Eesti postisektori jaoks asjakohaseid järeldusi teha. Nagu eespool probleemi kirjelduses viidatud, on Eestis kasutusel oleva UPT fondi sobimatusele tähelepanu juhitud mitmetes üle-europaalistes uuringutes. Seaduseelnõu koostamisel on kavas seda kriitikat ja erinevatest uuringutest nähtuvaid alternatiivseid meetmeid UPT osutamisega seotud probleemide lahendamisel arvesse võtta. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Euroopa Komisjoni poolt tellitud WIKi 2021. a uuringus on sedastatud, et juhtudel, kus tuludest ei piisa UPT osutamise kohustuse rahastamiseks ja UPT osutajad ei suuda tõhusust veelgi suurendada, on liikmesriikidel kaks võimalust. Esiteks võivad nad vähendada UPT nõudeid, et hoida kulusid kontrolli all – nt vähendada tarnesagedust (nt Taanis ja Itaalias) või pikendada kättetoimetamise aega (nt Rootsis D+1-lt D+2-le). Teiseks võivad liikmesriigid pakkuda välist rahastamist.33 Sellest lähtudes on ka käesoleva väljatöötamiskavatsuse puhul põhimõtteliste regulatiivsete alternatiividena kaalutud alternatiivi A – UPT ja selle lisateenuste nõuete kaasajastamist koos kehtiva rahastusmudeli (UPT fondi) kaotamisega (see alternatiiv hõlmab mitmeid erinevaid muudatusi võrreldes tänasega) ja alternatiivi B – välist rahastamist, mis kätkeks endas UPT ja perioodika kojukande teenuse tellimist ja rahastamist riigihanke menetluse korras. Arvestatud on ka võimalusega, et UPT nõuete kaasajastamine ei pruugi olla piisav UPT ja perioodika kojukande jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seega on mõistlik seaduseelnõusse lisada ka paindlik võimalus vajadusel tulevikus täiendavalt kasutada välise rahastamise alternatiivi. 33 WIKi 2021. a uuring, lk 334. 22 Alternatiiv A: UPT nõuete kaasajastamine koos kehtiva rahastusmudeli (UPT fondi) kaotamisega See muudatuste pakett koosneb järgmistest sammudest: 1. UPT nõuete kaasajastamine kätkeb endas erinevaid meetmeid, mis võimaldavad UPT osutamise kulude kokkuhoidu ja teenuse kasutajatele mugavamaks muutmist. Sellised meetmed on esitatud alljärgnevalt. i. Postivõrgule esitatud nõuete asendamine teenuse kättesaadavuse tagamise nõudega. Postiseaduses sätestatakse UPT kättesaadavuse tagamise miinimumnõuded, mille kohaselt tuleb tagada UPT koosseisu kuuluvate teenuste kättesaadavus üle-eestilistelt viiel tööpäeval. Nii võib UPT-d osutada postkontorite kõrval ka automatiseeritud vahendi (nt pakiautomaat) või postikulleri kaudu. Kõrvaldatakse ebakõla postivõrgu määruse ja postiseaduse vahel juurdepääsupunktide määratlemisel. ii. UPT kättetoimetamise kiiruse vähendamine. See tähendab praktikas kirjade kättetoimetamise standardi vähendamist seeläbi, et D+1 nõue asendatakse D+3 nõudega. D+1 kirjateenus jääb ka tulevikus kättesaadavaks, kuid ekspressteenusena ehk lisatasu eest. Sarnaselt peaks ka tänased tähitud ja väärtsaadetiste saatmise teenused olema tagatud UPT lisateenustena (nt väljastamine allkirja vastu, saadetise kindlustus) ning lisateenusteks võivad tulevikus olla ka muud postiteenuse osutaja poolt tavapäraselt pakutavad lisateenused (nt saadetise jälgitavus vms). Teenuse disaini mõttes on tarbija vaates lihtsam/arusaadavam defineerida teenust tulevikus kombinatsioonidena ehk põhiteenuse + erinevad lisateenused. See võib tähendada, et tähitud kirja puhul koosneb teenus põhiteenusest ehk kanne + track and trace lisateenus + allkirja vastu väljastamise lisateenus. Tähitud teenuse võimalus on jätkuvalt olemas aga teisel moel ja mitte eraldi saadetisena. iii. Postimaksevahendite regulatsiooni kaotamine (ehk dereguleerimine). Praktikas on UPT osutaja enda huvides tagada, et postimaksevahendite kasutamine oleks praktikas toimiv, kuluefektiivne ja teenuse kasutajatele mugavalt kättesaadav. Seepärast puudub vajadus seadusega ette kirjutada, millised võivad olla postimaksevahendid. iv. Postkastide paiknemise selgete miinimumnõuete kehtestamine. Postkastide paiknemisele kehtestatakse selged miinimumnõuded. Juhul, kui teenuse kasutaja soovib postkasti näiteks hajaasustuspiirkonnas või raskesti ligipääsetavas kohas 23  lähemale, kui miinimumnõuded ette näevad, on võimalik UPT osutajal seda tagada mugavusteenusena lisatasu eest. v. Kaotatakse UPT osutaja kohustus osutada rahasiirde teenuseid. Võttes arvesse finantsvaldkonna regulatsiooni ning nõuete kasvatavat keerukust ja kulukust ning asjaolu, et puuduvad turutõrked, mis põhjendaks finantsteenuse jätkuvat osutamist UPT osutaja poolt, on põhjendamatu panna UPT osutajale ebaselge ulatusega rahasiirde teenuste osutamise kohustus. vi. Kaotatakse ebavajalikud nõuded (dereguleerimine, postiteenuste tasu regulatsioon, mis on sätestatud kehtiva postiseaduse §-s 26). vii. Kehtestatakse ETOE regulatsioon. See muudatuste pakett on vajalik, et pakkuda UPT-d senisest paindlikumalt ja vähendada UPT osutamise kulusid. Õigusaktidega sätestatakse üksnes UPT ja selle kättesaadavuse miinimumnõuded ning leevendatakse seniseid kulukaid või aegunud nõudeid. Selliselt tagatakse baasteenuse kättesaadavus universaalselt kõigile postiteenuse kasutajatele ning seejuures ei pea eriteenuste osutamisega seotud lisakulude mõju kõrgemate baasteenuse hindade näol kinni maksma need postiteenuse kasutajad, kes eriteenuseid ei kasuta. 2. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimine, tasu kehtestamise ministri vastutusalast välja viimine, põhjendatud tasu kooskõlastamine Konkurentsiametiga ning UPT fondi kaotamine Selleks, et kaotada UPT fond, on kavas rakendada järgmisi meetmeid. i. Tasukohase tasu põhjendatud tasuks viimine. Postituru paremaks toimimiseks ja sellel turul moonutuste vältimiseks peab UPT müügihind (UPT tasu) katma UPT osutamisega seotud põhjendatud kulud ja tagatud peab olema mõistliku kasumi teenimise võimalus. Seepärast peaks UPT tasu olema mitte niivõrd „tasukohane“ kui „põhjendatud“. Termin „põhjendatud tasu“ katab mõlemad postidirektiivi nõuded, mille kohaselt peab tasu olema kulupõhine ja taskukohane. Ainult termin „taskukohane tasu“ tekitab segadust, kas see on siis ka kulupõhine. Kui UPT hind on kulupõhine, kaob vajadus UPT osutamisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks ning seeläbi kaob ka vajadus UPT fondi järele. 24  ii. UPT põhjendatud tasu määramise depolitiseerimine ja Konkurentsiameti järelevalvele allutamine. Vajalik on sätestada UPT müügihindade kehtestamiseks senisest tõhusam ja paindlikum mehhanism ning senise müügihindade (tasude) määramise depolitiseerimine. Selleks on kavas viia põhjendatud tasu kehtestamine ja muutmine Konkurentsiameti järelevalve alla sarnaselt mitmete teiste reguleeritud üldhuviteenuste valdkondadega (Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektrivõrgu-, gaasivõrgu-, kaugkütte- ja vee-ettevõtjate puhul). Taskukohase tasu põhjendatud tasuks muutmisel jälgib Konkurentsiamet, et see oleks kooskõlas ka konkurentsiõiguse põhimõtetega ja et postiteenusele määratud hind oleks mõistlikus vahekorras teenuse majandusliku väärtusega, mis on omakorda seotud teenuse osutamiseks vajaminevate kuludega. Tasude arvutamiseks ja kulude ning põhjendatud tulukuse hindamiseks töötab Konkurentsiamet välja ühtse, kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika, mis avalikustatakse Konkurentsiameti veebilehel. Lisaks konkreetsetele tasude kujundamise alustele peavad tasud olema läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Konkurentsiametil hakkab olema õigus teha ettekirjutus tasu suuruse ja tasu rakendamise peatamise kohta, kui rakendatava tasu suurus või tasu rakendamise kord ei vasta postiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. iii. UPT fondi kaotamine. Kuna UPT tasude põhjendatud tasudeks muutumine kaotab probleemi, mille kohaselt UPT osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi vajadus UPT fondi järele ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon tuleb tunnistada kehtetuks. Tagamaks, et UPT osutamine kulupõhiselt Konkurentsiametiga kooskõlastatud põhjendatud kuluga oleks siiski ka jätkuvalt taskukohane, on vajalik, et samaaegselt taskukohase tasu põhjendatud tasuks muutmisega seotud muudatustega jõustuksid ka esimeses punktis kirjeldatud UPT kulude kokkuhoiu meetmed. Vastasel korral UPT kulud ei vähene ning põhjendatud tasudele üleminek tooks kaasa järsu UPT hinnatõusu. 3. Perioodika kojukandeteenuse osutamise nõuete kaasajastamine ja teenuse hinna allutamine Konkurentsiameti järelevalvele Perioodika kojukandeteenus ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt UPT koosseisus, kuid postiseaduse kohaselt tuleb UPT osutajal tagada perioodilise väljaande saajale 25 kättetoimetamine kuuel päeval nädalas üks kord päevas. Lisaks on vajalik kehtestada teenuse hinnale selge ja UPT-ga ühetaoline põhjendatuse nõue, allutades seejuures ka perioodika kojukandeteenuse hinna Konkurentsiameti järelevalvele. Kehtiv kohustus kanda perioodikat kuuel päeval nädalas on jäik ja kulukas. Nagu ülal selgitatud, tuleb perioodika kojukandeteenust tänaste nõuete kohaselt teostada kuuel päeval nädalas ehk sagedamini, kui on nõutav kanne UPT raames. Perioodika kojukande päevade vähendamisega on võimalik kahjumit vähendada. Eesti Posti arvutuste kohaselt on kõige suurem kokkuhoid (suurusjärgus 0,9 miljonit eurot) võimalik saavutada laupäevase kandepäeva ärajätmisega, sest laupäeviti (puhkepäeval) on tööjõukulud kõrgemad kui tööpäeviti. Töönädalasiseste kandepäevade vähendamise mõju kahjumile on väiksem, kuid ka töönädalasiseste kandepäevade optimeerimisega on võimalik teenuse osutamise kulu ja kahjumit täiendavalt vähendada. Sellest lähtudes peaks postiseadus kehtestama edaspidi tänasest leebema kohustuse tagada perioodika kojukandeteenus viiel päeval nädalas. Kokkuleppel teenuse tellijatega võib UPT osutaja mõistagi ka tulevikus teostada perioodika kojukannet sagedamini. Alternatiiv B: postiseadust muudetakse selliselt, et UPT ja perioodika kojukande rahastamine oleks tagatud riigihanke menetluse kaudu. UPT fondi puudutav regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. UPT ja perioodika kojukandeteenuse jätkusuutlikkus oleks võimalik tagada ka täiendava rahastusega. Selleks, et tagada sellise rahastuse kooskõla Euroopa Liidu riigiabieeskirjadega, tuleb järgida nn Altmarki kriteeriumeid34, st et hüvitist makstaks avaliku teenuse kompensatsioonina objektiivselt ja läbipaistvalt ning tagades vähim kulu avalikkusele. Altmarki kriteeriumitega kooskõla tagamiseks on kõige selgem ja kindlam viis valida teenuse osutaja riigihanke menetlusega. Selline avaliku teenuse rahastamise mudel on täna kasutuses näiteks avalike liinivedude doteerimisel. 34 Euroopa Kohtu praktikast (nn Altmarki kohtulahendist C-280/00) tuleneb, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise riigipoolse kompenseerimise puhul ei esine „eelist“ ja seega ei ole tegu riigiabiga, kui on täidetud alljärgnevad neli tingimust: 1) kompensatsiooni saavale ettevõtjale peab olema pandud selgelt määratletud avaliku teenindamise kohustus; 2) kompensatsiooni arvutamisel aluseks võetavad parameetrid peavad olema eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kehtestatud; 3) makstav kompensatsioon ei tohi olla suurem kui summa, mis on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisel tekkinud kulutuste osaliseks või täielikuks katmiseks, võttes ühtlasi arvesse asjakohaseid laekumisi ja mõistlikku kasumit; 4) teenust osutav ettevõtja peab olema valitud riigihanke tulemusel või juhul, kui seda pole tehtud, tuleb kompensatsiooni suuruse määramisel võrdlusaluseks võtta tüüpilise ettevõtja poolt sarnases olukorras tehtavate kulude analüüs. 26 Sellise regulatsiooni kohaselt sõlmitakse 3- või 5-aastane leping riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud hankemenetluse tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse teinud teenuse osutajaga, arvestades riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimusi. Selle alternatiivi puuduseks ilma kokkuhoiumeetmeid rakendamata on see, et suure tõenäosusega hankemenetlusel keegi peale Eesti Posti ei osale, kuna need teenused on kahjumlikud. Samuti tähendab selle variandi rakendamine suurt lisakoormust riigieelarvele (ca 10 mln aastas). Lisaks toetatava teenuse kogukulu kolmeks või viieks aastaks pole võimalik täpselt prognoosida mahtude pideva languse tõttu, kuid trend kulude osas on kasvav. Eelnevalt kirjeldatud alternatiividest on teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks eelistatud alternatiiv A, mis ei nõua teenuse täiendavat rahastamist riigieelarvest. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kavandatavad muudatused ei ole vastuolus sihtrühmade põhiõigustega, mis on sätestatud põhiseaduses. UPT ja perioodika kojukandeteenuse kui üldist majandushuvi pakkuvate teenuste (MSüS § 5 lg 3, KonKS § 31 lg 32 ) tagamine on kasutajatele oluline. UPT kasutajale teenuse kättesaadavus uue regulatsiooni (alternatiiv A) jõustumisel ei halvene, sest UPT osutaja kohustub jätkuvalt tagama UPT kättesaadavuse kõigil tööpäevadel kogu Eesti territooriumi ulatuses, kuid paindlikumaks muudetakse see, mil moel teenuse osutamine tagatakse. Seega ei riiva plaanitavad muudatused põhiseaduses sätestatud põhiõigusi. Kavandatavad muudatused omavad puutumust postidirektiiviga, kuid on sellega kooskõlas. Seejuures aitavad muudatused viia kehtiva regulatsiooni paremini kooskõlla postidirektiivi nõudega, mille kohaselt peavad UPT tasud olema mitte üksnes taskukohased, vaid ka kulupõhised ning motiveerima tõhusa universaalteenuse osutamist. UPT osutamise põhjendatud tasu katab mõlemad postidirektiivi nõuded juhul, kui UPT kulupõhise hinna puhul on tegemist postiteenuse kasutajale mõistliku hinnatasemega (sõltub tarbijate ostujõust). Kuna UPT fond on vajalik ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks ning alternatiiv A regulatsiooni rakendamisel neid ei teki, siis pole enam vajalik UPT fondi regulatsioon. UPT fondi kaotamine ei ole vastuolus postidirektiiviga juhul, kui on ette nähtud teised mehhanismid, et ebamõistlikult koormavaid kulusid ei tekiks. 27 V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. UPT nõuete kaasajastamine (seaduse ja määruse tasandil) Kavandatav UPT nõuete kaasajastamine hõlmab mitmeid erinevaid meetmeid. Neist muudatus suurima mõjuga on kehtivate, postivõrgule kehtestatud nõuete asendamine UPT kättesaadavuse tagamise nõudega, mis loob võimaluse tagada UPT osutamist postkontorite ja kirjakastide kõrval ka muul moel, sh automatiseeritud vahendi (pakiautomaadid) või postikulleri kaudu. Sellest lähtudes on mõjusid hinnatud eelkõige selle muudatuse osas. Mõju Mõju majandusele: valdkond I ja alajaotis  ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus  infoühiskonna areng Avalduv  UPT nõuete leevendamisel ning läbimõeldud, põhjendatud ja tarbijate mõju reaalsetele vajadustele vastaval nõuete kaasajastamisel on UPT osutajal võimalus säästa Eesti Posti hinnangul kuni 1,5 miljonit eurot aastas, mis omakorda aitab kaasa UPT põhjendatud hinna madalamal hoidmisele. Samuti aitab see kaasa UPT kahjumi vähendamisele ning UPT osutaja konkurentsivõime kasvule ja jätkusuulikkusele.  Postivõrgus automatiseeritud vahendite senisest laiem kasutuselevõtt omab tugevat potentsiaali elavdada ettevõtluskeskkonda maapiirkondades, nt juhul, kui automatiseeritud vahendeid on võimalik kasutada senisest mugavamalt kaupade laialisaatmiseks ja kohaletoimetamiseks ning teenuse osutamiseks, laiendab see maapiirkondades elavate inimeste ettevõtlusvõimalusi. Selliselt mõjutab muudatus nii ettevõtjaid kui ka kaupade ja teenuste tarbijaid.  Maapiirkondades majandustegevuse keskkonna parandamine suurendab maapiirkondade atraktiivsust elupaigana ning majanduslikult aktiivse maa-elanikkonna kasv suurendab ka suurematest linnadest eemal asuvate 28  kohalike omavalitsuste tulubaasi.  Muudatus loob võimaluse tehnoloogiliste laheduste senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Olulisus Ulatus  Postiteenuse kasutajatele: sõltuvalt postiteenuse kasutajate valikutest väheoluline (nt postiteenuse kasutajate puhul, kes ei kasuta postiteenust oma majandustegevuses) kuni märkimisväärne (postiteenuse kasutajate jaoks, kes kasutavad postiteenust oma majandustegevuses)  Kohalikele omavalitsustele: märkimisväärne  UPT osutajale: suur, eeldab teenuse pakkumise olulist muutmist ja kaasajastamist (sh automatiseeritud vahenditega) Sagedus  Postiteenuse kasutajatele: sõltuvalt postiteenuse kasutajate valikutest harvast kuni tihedani  Kohalikele omavalitsustele: püsiv ja regulaarne  UPT osutajale: püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus  Postiteenuse kasutajad: kogu Eesti elanikkond  Kohalikud omavalitsused: eelkõige mõjutab suuremate linnade väliseid omavalitsusi  UPT osutaja: üks ettevõte (hetkel AS Eesti Post) Ebasoovitavate  Madal, kuivõrd UPT jääb siiski ka tulevikus üle- mõjude risk eestiliselt kättesaadavaks, ei ole reaalne muudatus suur, kuigi muudatus võib näida suur. Mõju Mõju regionaalarengule: valdkond II  regionaalpoliitika üldised eesmärgid ja alajaotis  piirkondade regionaalareng  kohaliku tasandi positsioon ja osalus poliitikakujundamise protsessides Avalduv  Muudatuste eesmärgid on kooskõlas riigi regionaalarengu üldiste 29 mõju eesmärkidega 1) tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas; 2) tagada eri piirkondade püsiv konkurentsivõime, ning teenivad laias laastus samu eesmärke. Olulisus Ulatus Keskmine Sagedus Püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus Kõik Eesti elanikud ja eelkõige suuremate linnade välised kohalikud omavalistused. Ebasoovitavate Kuivõrd kavas ei ole muuta oluliselt UPT mõjude risk kättesaadavuse kehtivaid miinimumnõudeid, ei oma muudatus negatiivseid mõjusid UPT kättesaadavusele ja regionaalarengule. Mõju Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised, mõjud: valdkond III  tööturg ja alajaotis  riskirühma kuuluvate inimeste õigused Avalduv  Kavandatavad muudatused võivad teataval määral mõjutada tööturgu mõju kahel moel – majandustegevuse elavnemise tulemusel võib tekkida juurde töökohti väljaspool suuremaid linnu. Teisalt võib muudatuse mõjul väheneda postkontoris hõivatud töötajate arv, kuid postkontorite arvelt vabanevat tööjõudu on võimalik rakendada tekitatavate juurdepääsupunktide opereerimisel. Samuti töötavad maapiirkondade postkontorites juba praegu inimesed osalise töökoormusega, pensionäride/pensionieelikute osakaal töötajaskonnas on suur ning uute töötajate leidmine postkontoritesse pigem keerukas. Kõik see vähendab tegelikku mõju piirkonna tööhõivele. Olulisus Ulatus Keskmine Sagedus Püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus Kõik Eesti elanikud ja eelkõige suuremate linnade 30  välised kohalikud omavalistused. Ebasoovitavate Kuivõrd eelnõuga ei muudeta UPT kättesaadavuse mõjude risk kehtivaid miinimumnõudeid, ei oma muudatus negatiivseid mõjusid UPT kättesaadavuse riskile erinevate sihtrühmade jaoks, kuid oluline on juba eespool väljatoodud kommunikatsioonirisk. Muudatustega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 11.2. UPT taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimine, tasu kehtestamise ministri vastutusalast välja viimine, põhjendatud tasu kooskõlastamine Konkurentsiametiga ning UPT fondi kaotamine Kavandatav UPT taskukohase tasu viimine põhjendatud tasuks, tasu kehtestamise ja muudatus muutmise Konkurentsiameti järelevalvele allutamine ja UPT fondi kaotamine on olemuslikult omavahel seotud muudatused, mistõttu on kohane analüüsida nende muudatuste mõju kogumis. Mõju Mõju majandusele: valdkond I ja alajaotis  leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused  ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus  halduskoormus Avalduv  Viimase 31.05.2020 jõustunud UPT hinnatõusu mõju Eesti Posti tuludele mõju oli ca 1,2 mln eurot aastas. Järkjärguline UPT teenuste hinnatõus võimaldab tarbija jaoks sujuvamat üleminekut kulupõhisele hinnale. 2020. aastal toimunud hinnatõusujärgselt (0,65 sendilt kuni 0,90 sendile) on UPT kasutajatele jätkuvalt tasukohane. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimine koosmõjus kokkuhoiumeetmetega toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise.  Põhjendatud tasu kooskõlastamine Konkurentsiametiga toob kaasa senisest tõhusama kontrolli UPT tasude üle. Konkurentsiamet teostab tasude kooskõlastamisel sisulise ja põhjaliku analüüsi, et tasu oleks kulupõhine ja jääks kasutajale taskukohaseks. 31 Olulisus Ulatus  Postiteenuse kasutajatele: muudatuste mõju leibkondade toimetulekule on väheoluline. Mõju UPT kasutajatele, kellest enamiku moodustavad eraisikud, on suhteliselt väike. Keskmine aastane kulu UPT kogumisse kuuluvatele teenustele on marginaalne, võrreldes nt elektrile, veele või soojusenergiale tehtavate kulutustega. 2020. aastal saadeti iga Eesti elaniku kohta keskmiselt 2,3 UPT saadetist aastas. Ühe UPT saadetise edastamise keskmine hind oli 3,40 eurot. Seega oli 2020. a keskmine UPT kulu täisealise elaniku kohta oli aastas 7,8 eurot ning UPT kulu osakaal keskmisest brutopalgast oli 2020. a 0,04% (see näitaja langes perioodil 2011–2020 44%, st et palgakasv on oluliselt ületanud UPT kulude kasvu). Muudatuste täpset mõju UPT tasu suurusele on hetkel raske hinnata, sest see sõltub erinevate muudatuste mõjudest kogumis, kuid isegi, kui muudatuste järgselt peaks UPT kulu kahekordistuma, moodustaks UPT kulud keskmisest palgast jätkuvalt alla 1%. Mõju ulatus on seega väike.  Kohalikele omavalitsustele: väike, sest KOV ei kasuta reeglina UPT-d.  UPT osutajale: suur, võimaldab UPT kahjumist vabaneda. Sagedus  Postiteenuse kasutajatele: mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd UPT teenuseid kasutatakse tänapäeval harva.  Kohalikele omavalitsustele: väike, sest KOV ei kasuta reeglina UPT-d.  UPT osutajale: püsiv ja regulaarne. 32  Sihtrühma suurus  Postiteenuse kasutajad: kogu Eesti elanikkond.  Kohalikud omavalitsused: mõju puudub.  UPT osutaja: üks ettevõte (hetkel Eesti Post), muudatus omab positiivset mõju ka rahastamiskohustusega postiteenuse osutajatele (Eesti Post ja AS Express Post), kes ei pea UPT fondi kadudes tegema fondi makseid. Ebasoovitavate Madal, sest nagu ülal kirjeldatud, on võimaliku UPT mõjude risk hinnatõusu mõju ulatus väheoluline. Mõju Mõju regionaalarengule: valdkond II  regionaalpoliitika üldised eesmärgid ja alajaotis Avalduv  Muudatuste eesmärgid on kooskõlas riigi regionaalarengu üldiste mõju eesmärkidega tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas. Olulisus Ulatus Keskmine Sagedus Püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus Kõik Eesti elanikud Ebasoovitavate Madal, sest nagu ülal kirjeldatud, on võimaliku UPT mõjude risk hinnatõusu mõju ulatus väheoluline. Mõju Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised, mõjud: valdkond III  riskirühma kuuluvate inimeste õigused ja alajaotis Avalduv  Kavandatavad muudatused võivad omada enam mõju madalama mõju sissetulekuga ühiskonnagruppidele, kelle sissetulekust võivad UPT kulud olla mõnevõrra suurema osakaaluga kui Eestis keskmiselt. Arvestades võimaliku UPT hinnatõusu marginaalset mõju ja UPT mahtude jätkuvat langust on muudatuste mõju siiski väike. 33 Olulisus Ulatus Väike Sagedus Püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus Riskirühmad, kelle suurus on hinnanguliselt 2,2% Eesti leibkondadest.35 Ebasoovitavate Madal, sest nagu ülal kirjeldatud, on võimaliku UPT mõjude risk hinnatõusu mõju ulatus väheoluline. Mõju Mõju riigiasutuste korraldusele: valdkond IV  asutuste korraldus ja alajaotis Avalduv  Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimise muudatus ei too kaasa mõju märkimisväärset Konkurentsiameti töökoormuse muutumist. Konkurentsiamet teostab juba praegu UPT taskukohaste tasude muutmise ettepanekute tegemisel majandus- ja kommunikatsiooniministrile põhjaliku analüüsi. Samuti tuleb UPT hüvitise põhjendatuse väljaselgitamiseks teostada kulude analüüs (sh kontrollib Konkurentsiamet korra kvartalis UPT osutamise kohustustega seotud kulude põhjendatust ning lisaks toimub iga aasta lõppemise järgselt veel täiendav kulude kontroll ehk sisuliselt toimub kontroll viis korda aastas). Taskukohaste tasude ja hüvitisega seonduv kuluanalüüs asendub UPT hinnamuudatuse taotluste analüüsiga, mida ei tule teha edaspidi sellise sagedusega. Seega suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus, kuid halduskoormus ei muutu või väheneb. Olulisus Ulatus Väike Sagedus Püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus Väike (Konkurentsiamet, UPT osutaja) Ebasoovitavate Madal, sest nagu ülal kirjeldatud, on võimaliku UPT 35 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/absoluutne-vaesus. 34  mõjude risk hinnatõusu mõju ulatus väheoluline. 11.3 Perioodika kojukandeteenuse osutamise nõuete kaasajastamine ja teenuse hinna allutamine Konkurentsiameti järelevalvele Kavandatav Perioodika kojukandeteenuse nõuete kaasajastamine ja teenuse hinna muudatus kehtestamise ja muutmise Konkurentsiameti järelevalvele allutamine on seotud UPT nõuete kaasajastamisega, kuivõrd UPT ja perioodika kojukandeteenus kasutavad sama kandevõrku, mille käigushoidmise jätkusuutlikkuse tagamine eeldab osaliselt kattuvate kokkuhoiumeetmete rakendamist. Mõju Mõju majandusele: valdkond I ja alajaotis  leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused  ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Avalduv  Perioodika kandepäevade vähendamine aitab vähendada postivõrgu mõju käigushoidmise kulu ja realiseerida UPT nõuete kaasajastamisega seotud kokkuhoidu, mida ei ole võimalik saavutada ilma perioodika kojukande päevi vähendamata. Ainuüksi laupäevase kande ärajätmisel on võimalik saavutada kulude kokkuhoidu hinnanguliselt suurusjärgus 0,9 miljonit eurot.  Muudatus võib tingida perioodika (eelkõige päevalehtede) paberväljaannete tellimuste senisest suurema languse ja omada seeläbi negatiivset mõju perioodika väljaandjatele, kuid samas omab see ka potentsiaali kasvatada digitellimuste mahtu. Olulisus Ulatus  Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd mõju on tuntav nii perioodika paberväljaannete tellijatele, kirjastajatele kui UPT osutajale. Samas on mõju ulatus siiski piiratud, kuivõrd perioodika kojukanne ei kao, vaid üksnes tekib võimalus kandepäevi võrreldes senisega vähendada. Sagedus  Perioodika paberväljaannete tellijatele ja väljaandjatele (kirjastajatele): mõju avaldumise 35  sagedus on suur, kuivõrd kandepäevade vähendamise mõju avaldub iganädalaselt.  UPT osutajale: püsiv ja regulaarne. Sihtrühma suurus  Perioodika (eelkõige päevalehtede) paberväljaannete tellijad …  Päevalehtede väljaandjad: ligikaudu 10 ettevõtjat  UPT osutaja: üks ettevõte (hetkel Eesti Post) Ebasoovitavate Ebasoovitavate mõjude esinemise risk esineb, kuid seda mõjude risk tasakaalustab teenuse jätkusuutlikkuse tagamine. Mõju Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised, mõjud: valdkond II  riskirühma kuuluvate inimeste õigused ja alajaotis Avalduv  Kavandatavad muudatused omavad enim mõju madala digivõimekusega mõju elanikonnale, kelle jaoks paberväljaanded on oluliseks uudistekanaliks. Olulisus Ulatus Keskmine, kuivõrd perioodika kojukanne ei kao, vaid üksnes tekib võimalus kandepäevi võrreldes senisega vähendada. Sagedus Mõju avaldumise sagedus on suur, kuivõrd kandepäevade vähendamise mõju avaldub iganädalaselt. Sihtrühma suurus Riskirühmad, kelle suurus on hinnanguliselt 10% leibkondadest.36 Ebasoovitavate Ebasoovitavate mõjude esinemise risk esineb, kuid seda mõjude risk tasakaalustab teenuse jätkusuutlikkuse tagamine. Mõju Mõju riigiasutuste korraldusele: valdkond III  asutuste korraldus ja alajaotis 36 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/infotehnoloogia-innovatsioon-ja-teadus- arendustegevus/info-ja-kommunikatsiooni-tehnoloogia. 36 Avalduv  Perioodika kojukande teenuse hinnastamise allutamine Konkurentsiameti mõju järelevalvele kasvatab Konkurentsiameti töökoormust, aga kuna Konkurentsiamet teostab juba praegu ning ka tulevikus järelevalvet UPT kulude ja hinnastamise üle, siis lisanduv koormus ei ole märkimisväärne. Olulisus Ulatus Väike Sagedus Püsiv ja regulaarne Sihtrühma suurus Väike (Konkurentsiamet, UPT osutaja) Ebasoovitavate Madal mõjude risk Muudatustega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalpoliitikale ega riigi julgeolekule ja välissuhetele. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatus vähendab eeldatavalt mõnede ettevõtjate halduskoormust, kuid ei mõjuta postiteenuste kasutajate halduskoormust. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Alternatiivi A realiseerimisel ei kaasne muudatusega täiendavat kulu riigieelarvele, kuid juhul kui realiseeritaks alternatiiv B, siis kaasneksid täiendavad märkimisväärsed kulud riigieelarvele. Muudatuste rakendamine ei mõjuta kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ja tulusid. 14. Edasine mõjude analüüs Eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse kavandatavate muudatuste mõjusid täiendavalt. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Kui mõjude osas on võrreldud alternatiivseid regulatiivseid lahendusi, peab siin põhjendama, milline alternatiiv valitakse. Kui mitte, nimetatakse kokkuvõtvalt lahendus, mida VTK-s käsitleti. 15.1. Töötatakse välja uus 15.2. Muudatused tehakse senise seaduse tervikseadus struktuuris 37  Jah Ei 15.3 Selgitus Uue tervikseaduse koostamine ei ole vajalik, kuna muudetakse või tunnistatakse kehtetuks seaduse üksikuid sätteid, mis ei ole ulatuslikud. Muudatuste sisseviimine senise seaduse struktuuri on piisav ja asjakohane. Muudatused sobivad üldisesse seaduse ülesehitusse ning on omavahelises seoses seaduse teiste sätetega. Muudatuste tegemine on vajalik seaduse tasandil, kuna muudetavad sätted on sätestatud kehtivas seaduses. Osaliselt on kavandatud muudatused realiseeritavad määruste kaudu või määruste kehtetuks tunnistamise kaudu. Konkurentsiameti pädevuse suurendamine tuleb sätestada seaduse tasandil. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Postiseadus Vabariigi Valitsuse määrus:  määrus nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra kehtestamine“ (05.03.2009). Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrused:  määrus nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavtele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ (10.07.2006);  määrus nr 8 „Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“ (10.02.2009);  määrus nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused universaalse postiteenuse osutaja määramiseks“ (13.03.2009);  määrus nr 20 „Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded“ (06.03.2009);  määrus nr 21 „Universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“ (06.03.2009);  määrus nr 17 „Rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestuse andmete deklareerimise nõuded“ (04.03.2009).  Rahandusministri määrus:  määrus nr 24 „Universaalse postiteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ (19.03.2009). 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse 38 VTK esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Lisaks esitatakse VTK arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile ning Maksu- ja Tolliametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, AS-ile Eesti Post ja AS-ile Express Post. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikumat mõjuanalüüsi ei kavandata. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise Kontseptsiooni koostamist ei ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) kavandata. 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Juuli 2022 kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 1. jaanuar 2023 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Mart Laas ([email protected]) Elena Reilent ([email protected]) Indrek Ahermaa ([email protected]) 39 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: MKM/22-0340 - Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Kooskõlastamine algatati 25.03.2022 14:13 Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f86de81-dc93-47e6-bec6-67ba72f45bbb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f86de81-dc93-47e6-bec6-67ba72f45bbb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main