Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Kooskõlastustabel Kaitsevägi 19.02.2026 nr 0.5-2/26/14-2 1. Eelnõu § 1 punkt 12 Arvestatud. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse RSVS-i §-ga 201 („Riigisaladuse avaldamine välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile“). Uude paragrahvi on üle toodud kehtiva RSVS § 35 lõiked 4–52 ning muudetud mõnevõrra sõnastust. Loodava RSVS § 201 lõike 1 järgi (kehtiv § 35 lõige 4) võib töötlev üksus avaldada riigisaladust välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile välislepingu alusel (punkt 1) või Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel (punkt 2), kui teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest. Lõikesse 2 on koondatud kehtiva RSVS § 35 lõiked 5–52, sätestades erandid riigiasutuste suhtes, kellel on võimalik edastada riigisaladust otse (erinevalt lõikes 1 sätestatud üldreeglist). Seega on riigisaladuse operatiivne edastamine võimalik (nii kehtiva RSVS kui ka eelnõus ettenähtud muudatuste valguses) üksnes välislepingu (s.o riikidevahelise salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe) olemasolu korral. Välislepingu puudumisel tuleb riigisaladuse edastamiseks taotleda luba Vabariigi 1 Valitsuse julgeolekukomisjonilt. Loa taotlemise menetlus toob aga paratamatult kaasa ajakulu ning tekib vastuolu teadmisvajaduse põhimõttega. Muutunud julgeolekuolukord maailmas nõuab aga julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks aktiivset rahvusvahelist koostööd ning kiiret reageerimist. Luure efektiivse toimimise ja luurele püstitatud ülesannete eduka täitmise üheks oluliseks eelduseks on rahvusvaheline koostöö ning seda selgelt kasvava trendina. Luurekeskusel on oma ülesannete täitmise eesmärgil ja julgeolekuolukorrast tulenevalt põhjendatud vajadus salastatud teabe vahetamiseks välisriikidega, kellega Eesti vabariik ei ole seni välislepingut sõlminud. Seega on otstarbekas ja mõistlik, et lisaks RSVS-is nimetatud riigiasutustele saab kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus edastada riigisaladust iseseisvalt tingimusel, kui see on vajalik luure ja vastuluure ülesannete täitmiseks välisriigi luure- ja või vastuluureülesannet täitva asutusega. Ettepanekut toetab ka eelnõuga muudetav RSVS § 35 ning lisatav § 231 lõige 4 punkt 2, mille alusel riigi julgeoleku volitatud esindaja (RJVE) ei korralda ega kontrolli riigisaladuse kaitset, kui Kaitsevägi avaldab välisriigile muu hulgas RSVS § 7 punktides 7, 10 ja 11 nimetatud teavet. Sätted viitavad otseselt, et tegemist on kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuurüksuse kogutud ja sünteesitud teabega, sh rahvusvahelist koostööd käsitleva teabega. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada § 201 lõiget 2 punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus, kui avaldatakse luuret või vastuluuret puudutavat riigisaladust välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitvale asutusele“. 2 2. Eelnõu § 1 punkt 22 Mittearvestatud. 05.06.2023. aastal jõustunud RSVKK muudatusega sätestati § 2 Külastusi, mille raames vajavad välisriigist pärit isikud juurdepääsu punktis 8 ja §-is 1222 rahvusvahelise külastustaotluse mõiste ning salastatud teabele, on reguleeritud välisriikidega sõlmitud salastatud nimetati, kes kinnitab rahvusvahelise külastustaotluse. Praktikas on teabe vastastikuse kaitse lepingutes. Ettepanekust ei selgu, mida selgunud, et selle küsimine ja täpsem regulatsioon on Eesti õigusaktides täiendavat lisaks lepingutes sätestatule peaks RSVKK-s reguleerima. täpsustamata ning ei ole üheselt selge, kellelt ja millisel juhul seda küsima peab. Teeme ettepaneku sarnaselt tsiviillepingutega seonduvalt reguleerida täpsemalt ka rahvusvahelise külastustaotlusega seonduv, st kes, millal, millistel tingimustel peab seda nõudma ja kas on erandeid, nt teiste riikide relvajõudude esindajate suhtes. RSVS eelnõu punktiga 22 täiendatakse § 35 lõikega 7, mis näeb ette, et „riigisaladuse tsiviilõigusliku või halduslepingu alusel välisriigi töötlevale üksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras“. Sarnane säte võiks olla seaduseandja poolt öeldud ka rahvusvahelise külastustaotluse küsimiseks. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada RSVS-i järgnevalt: „Rahvusvahelise külastustaotluse esitamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras“. 3. Eelnõu § 1 punkt 24 Esitatud selgitus. Eelnõu kohaselt muudetakse RSVS § 50 lõikeid 1 ja 2. RSVS § 50 Oluline on eristada Eesti poolt riigisaladuse avaldamist välisriigile, lõikes 2 sätestatakse, millistel tingimustel RJVE määrab riigisaladuse rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega ja salastatud välisteabe salastatuse taseme. loodud institutsioonile ning välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni Palume täpsustada, millistel alustel määrab salastatuse taseme või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud riigiasutus, kes võib riigisaladust edastada välisriigile, rahvusvahelisele välisteabe avaldamist Eestile. organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppe alusel loodud 3 institutsioonile muudetava RSVS § 201 lõike 2 alusel või kelle juures Esimesel juhul on riigisaladuse salastatuse tase määratud RSVKK RJVE ei korralda ega kontrolli riigisaladuse kaitset § 231 lõige 4 alusel. Välisriik määrab temale avaldatud riigisaladuse ja enda mõistes. salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu alusel või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni ühinemislepingu alusel. Lepingu puudumise korral on kavandatava RSVS § 201 lõike 2 kohaselt oluline, et teabe vastuvõtja tagab avaldatava teabe kaitse avalikuks tuleku eest, aga seda, millise taseme ta teabele määrab, ei ole võimalik mõjutada. Teisel juhul tuleb Eestile avaldatud salastatud välisteabe ja riigisaladuse taseme vastavus määrata salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga ühinemise lepingu alusel. Lepingu puudumise korral tuleb aluseks võtta RJVE poolt RSVS § 50 lõike 2 alusel tehtud vastavuse määramise otsus. Kui puudub leping ja RJVE ei ole teinud taseme vastavuse otsust, saab kavandatava RSVS § 50 lõike 21 alusel RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud asutus määrata talle edastatud salastatud välisteabe ja riigisaladuse salastatuse taseme vastavuse ilma RJVE-d kaasamata. Taseme vastavus tuleb määrata lähtudes teiselt poolelt saadud infost tema kasutatavate kaitsemeetmete kohta. 4. Eelnõu § 1 punkt 29 Arvestatud. Palume asendada § 51 lõikes 7 sõna „Kaitseväe“ sõnadega Eelnõu on muudetud vastavalt ettepanekule. „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse“. Muudatus on vajalik seoses eelnõuga 664 UA „Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ (kuulutatud VP 29.01.2026 otsusega nr 661), millega tehti ettepanek asendada RSVS § 301 lõigetes 2–4 ja 11–14 ning § 51 lõikes 41 sõna „Kaitsevägi“ sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus“ vastavas käändes. 4 Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku muuta § 51 lõiget 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva seaduse § 301 lõikes 1 nimetatud isik, kellele soovitakse anda lisaks riigisaladusele juurdepääsu õigusele ka Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õigus, peab esitama Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi.“ 5. Eelnõu § 1 punkt 30 Arvestatud. Palume kaaluda, kas säte vajab täiendamist viisil, mis jätab välja RJVE RSVS § 52 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „välisriigi luure- või kontrollimiselt kaitseministri 29.11.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/214 vastuluureülesannet täitva asutusega“ sõnadega „välisriigi asutuse, määratud pädeva asutuse (SIGINT Authority) juures hallatava NATO rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega erimärgistusega salastatud välisteabe kontrolli ja järelevalve tegemise. loodud institutsiooniga“. Muudatuse tulemusel laieneb erisus ka Tulenevalt eeltoodust vajab üle vaatamist ja muutmist RSVKK § 116 rahvusvaheliste organisatsioonidega toimuvale teabevahetusele. lõige 1, § 118 lõige 1 ja § 120 lõige 1, kuna RJVE põhiregistris ei ole põhjendatud konkreetse erimärgistustega teabe registreerimine, kui RJVE-l ei ole pädevust selle teabe üle järelevalvet teha. 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 342 lõige 4 Arvestatud. Rahvusvahelise koostöö raames võib kaitseväeluure valdkonnas Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. ilmneda vajadus erinevate töötlussüsteemide, sh välisriigi kasutuses Sõnastust on muudetud viisil, et akrediteerimise erand laieneb vaid olevate töötlussüsteemide, kasutamiseks ning seetõttu on vajalik, et riigisaladuse edastamisele luure- või vastuluureülesannet täitvale kaitseväeluurealase rahvusvahelise koostöö raames kasutatavatele välisriigi asutusele. Sarnaselt on piiratud ka julgeolekuasutustele ette töötlussüsteemidele Eesti sisene akrediteerimisnõue ei rakenduks. nähtud erand. Kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuurüksus teeb igapäevaselt koostööd välisriikide luure ja vastuluure partnerteenistustega ning infot Sättes nimetatud otsuse teeb Kaitseväe juhataja või tema volituse alusel vahetatakse töötlussüsteemides, mis võivad olla teiste riikide poolt Eestile usaldatud ja kus võidakse töödelda riigisaladust eelkõige kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuurüksuse ülem. konkreetse koostöö kontekstis. Samas peab olema võimalus Eesti kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse poolt ehitatud 5 süsteeme sama koostöö raames kasutada ja partnerteenistusele üle anda. Sellistele süsteemidele ei peaks kehtima akrediteerimise nõue, kuivõrd tuleb arvestada teadmisvajaduse põhimõttega (sama põhimõte, mis rakendub teabele, mille osas puudub RJVE-l korraldamise funktsioon – uus RSVS § 231 lõige 4). Arvestada asjaolu, et riigi julgeoleku volitatud esindaja ei korralda ega kontrolli kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse luuret ja vastuluuret puudutava riigisaladuse ja salastatud välisteabe vahetust (saamist ja edastamist) välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega, kui välislepingust ei tulene teisiti, on põhjendatud, et Välisluureamet ei akrediteeri selleks otstarbeks kasutatavaid töötlussüsteeme. Näiteks ei pea riigisaladuse edastamist registreerima riigi julgeoleku volitatud esindaja juures, kui välisriigile edastatakse muuhulgas kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse kogutud ja sünteesitud teavet (RSVS § 35 lõige 6) või nt ei kinnita rahvusvahelisi külastustaotluseid riigi julgeoleku volitatud esindaja RSVS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul (RSVKK § 1222). Tulenevalt eeltoodust ei peaks Välisluureamet akrediteerima töötlussüsteeme, mis on ette nähtud RSVS § 7 punktides 7, 10 ja 11 teabe töötlemiseks välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku RSVS § 342 lõike 4 muutmiseks või lõike 41 lisamiseks järgmises sõnastuses: „(4) Julgeolekuasutuse töötlussüsteemi, mida kasutatakse riigisaladuse edastamiseks välisriigi politsei- või julgeolekuasutusele või kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse töötlussüsteemi, mida kasutatakse kaitseväeluurealase rahvusvahelise koostöö raames, võib kasutada julgeolekuasutuse juhi või kaitseväeluuret teostava struktuurüksuse ülema otsuse alusel, kus määratakse töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud riigisaladuse tase, töötlussüsteemi kasutamise tähtaeg ning käesolevas seaduses ja selle 6 alusel antud õigusaktides sätestatud elektroonilise teabeturbe nõuete täitmise ja kontrollimise eest vastutavad struktuuriüksused.“ „(41) Kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse töötlussüsteemi, mida kasutatakse kaitseväeluurealase rahvusvahelise koostöö raames, võib kasutada kaitseväeluuret teostava struktuuriüksuse ülema otsuse alusel, kus määratakse töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud riigisaladuse tase, töötlussüsteemi kasutamise tähtaeg ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud elektroonilise teabeturbe nõuete täitmise ja kontrollimise eest vastutavad struktuuriüksused.“ (Muutmise korral palume lõiget täiendada viisil, mis võimaldab kaitseväeluure volitusi rakendaval Kaitseväe struktuuriüksusel rahvusvahelise koostöö raames kaitseväeluureks kasutatavaid töötlussüsteeme kasutada luurekeskuse ülema otsuse alusel, mis annab võimaluse, mitte rakendada RSVS § 342 lõikes 1 sätestatud nõuet.) Riigikohus 12.02.2026 nr 6-6/26-12 1. Eelnõuga laiendatakse KorS §§ 47-49 ja 52 sätestatud erimeetmete Arvestatud. rakendamise õigust ka administratiivalal. Seletuskirjas põhjendatakse, Administratiivalaga seonduv on muudatusest eemaldatud. et muudatustega luuakse parem võimalus salastatud teabe kaitseks ka juhul, kui asutakse väljaspool tavalist asukohta, nt sõidukis. Seletuskirja järgi ei ole mõistlik, et erinevate riigisaladuse tasemete puhul saab töötlev üksus rakendada teabe kaitseks erinevaid meetmeid. RSVKK sätestab väga selgelt väga erinevad nõuded turvaalale ja administratiivalale. Seega, arvestades, et seadus ja määrus eristavad selgelt nii erineva tasemega riigisaladust kui ka erinevate nõuetega töötlemisalasid, jääb arusaamatuks seletuskirja lause, nagu ei oleks põhjendatud erinevad meetmed. Arusaamatuks jääb ka välja toodud meetmete seos sõidukis teabe töötlemise korral. 7 Seletuskirjas viidatakse, et RSVKK § 461 lõike 1 kohaselt tuleb administratiivalale sisenevad isikud tuvastada, kuid et see saab toimuda vaid KorS § 47 alusel. KorS § 47 sätestab aga turvakontrolli, st isikut või tema riietust võib kontrollida vaatlemise või kompimise teel või tehnilise vahendi abil. Isikusamasuse tuvastamise meetme sätestab KorS 32. Seega jääb ka see seletuskirja põhjendus arusaamatuks. Eeltoodut kokku võttes on Riigikohus seisukohal, et RSVS § 20 lõigete 11-13 täiendamine soovitud viisil on põhjendamata. Lisaks tuleb vältida eelviidatud erimeetmete lausalist kasutuselevõttu administratiivalal olukorras, kus sellisel alal riigisaladuse töötlemist parasjagu ei toimu. Õigus sellisel alal eeltoodud erimeetmeid kasutada ei tohiks viia olukorrani, kus kõik asutuse administratiivalale sisenejad allutatakse eeltoodud meetmetele sõltumata tegelikest riskidest ja riigisaladuse töötlemise asjaoludest. Muudatustega laiendataks administratiivalale ka RSVS § 20 lg 1-1 ls 2, mille kohaselt „Korrakaitseseaduse §-des 47 ja 52 nimetatud meetmete kohaldamist ei protokollita.“ Eelnõus ei ole põhjendatud, miks on vallasasja hoiule võtmise misiganes talletamiskohustuse kaotamine (mis hilisemat raskendab selle hilisemat kontrollitavust) põhjendatud ja kuidas RSVS kontekst sellist erisust õigustaks. 2. RSVSis sätestatakse (§ 22 lg 21 p 1, § 23 lg 31 p 1, § 231 lg 3 p 1, 52 Arvestatud. lg 12 p 1), et Kaitsepolitseiametil ja Välisluureametil on õigus salastatud Eelnõus on lisatud sõnade „täitmiseks kohustuslikke“ ette sõnad teabe töötlemisnõuete kontrollimisel anda töötlejale täitmiseks „õigusaktidest tulenevate nõuete“. kohustuslikke juhiseid. Seletuskirjas täpsemalt midagi selle kohta, mida sellised juhised endast kujutavad, millised on nende vaidlustamisvõimalused või järgimata jätmise tagajärjed, selgitatud ei ole. Seejuures on RSVS § 22 lg 3 kohaselt KAPOl (ja vastavalt ka VLA-l ja uuel loodaval riigi julgeoleku volitatud esindajal) pädevus 8 teha ka ettekirjutusi riigisaladuse töötlemise nõuete rikkumise kõrvaldamiseks. 3. RSVS § 29 sätestab, et riigisaladusele on juurdepääsu õigus on ka Arvestatud. kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja kohtumenetluse osalisel, RSVS § 29 muudatus on eelnõust välja jäetud. menetlusse kaasatud isikul ning kummagi esindajal kohtu põhistatud määruse alusel, kui juurdepääs on kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja lahendamiseks vältimatult vajalik. Eelnõuga kitsendatakse seda juurdepääsuõigust, sätestades, et juurdepääsu võib lisaks jätta andmata ka kaitseväeluure teabele (täpsemalt kaitseväeluure poolt Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2 nimetatud volituste rakendamisega teabe kogumist kajastavale teabele, sh kogumiseks kasutatavaid meetodeid, vahendeid ja jälgitavaid objekte käsitlevale teabele ja kaitseväeluurealast rahvusvahelist koostööd käsitlevale teabele). Seletuskirjas on üksnes põhjendus, et selline praktiline vajadus on ilmnenud. Seletuskiri ei sisalda näiteid elulistest olukordadest, mil selline vajadus on ilmnenud (sh mis liiki kohtumenetluses mis juhtudel) ega piirangu põhiseaduspärasuse hinnangut. Muudatus on seega sisuliselt põhjendamata ning pole võimalik hinnata selle vajalikkust. 4. RSVSi muudetava § 51 lõikes 7 sätestatakse, et isik peab andma Esitatud selgitus. nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike Nõusoleku olemus julgeolekukontrolli menetluse raames vajab 1 punktis 2 nimetatud ankeedi. Kui selles sättes nimetatud nõusoleku kahtlemata ülevaatamist. Samas ei ole see käesoleva eelnõu skoobis. puhul peetakse silmas RSVS § 47 lg 6, viitega § 27 lõike 10 punktile 3, Kavandatavas RSVS § 51 lõikes 7 on tehtud mõningad normitehnilised kohast nõusolekut, siis selgitame järgmist. täpsustused, kuid valdavas osas on see analoogne kehtiva § 51 lõikega RSVS § 27 lg 10 p 3 kohaselt peab isik andma nõusoleku, millega lubab 41. Muid julgeolekukontrolli menetluse raames antava nõusolekuga julgeolekukontrolli teostajal saada tema kohta teavet füüsilistelt seotud norme eelnõuga ei muudeta. isikutelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt nii juurdepääsuõiguse andmise või selle kehtivuse pikendamise 9 otsustamiseks kui ka juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal. Nõusoleku andmata jätmisel isik ei saa juurdepääsuõigust, vabastatakse § 27 lõikes 1 loetletud ametist või ta ei saa ametisse. Sellises olukorras ei saa isikuandmete töötlemine toimuda nõusoleku alusel. On selge, et antud juhul toimub töötlemine seaduse alusel, mistõttu nõusoleku võtmine isikuandmete töötlemise kohta on ülearune ja eksitav. Arvestades julgeolekukontrolli eriti invasiivset olemust, on ka õige, et enne sellega alustamist antakse isikule selgelt sellest teada ning võimalus sellest keelduda (koos tagajärgede teadvustamisega). Ka andmekaitsenõuetest tulenevalt ka nõutav, et isikut teavitatakse andmete kogumisest ja töötlemise asjaoludest, kuid selle kohta kinnituse võtmine ei ole nõusolek andmekaitseõiguse mõttes. Seega oleks õige seaduses sõnastada, et inimest teavitatakse julgeolekukontrolli läbiviimise korraldusest, sh andmete kogumisest, andmesubjekti õigustest (ja õiguste piirangutest) ning võetakse teavitamise kohta kinnitus võimalusega keelduda julgeolekukontrolli läbimisest. Välisluureamet 18.02.2026 nr 7-1/26/3-2 10  Arvestatud. 1 10. Palun täiendada RSVS § 27 lõiget 5 punktiga 3 järgmises Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. sõnastuses: 1 „3 ) riigi julgeoleku volitatud esindaja, kui isiku riigisaladuse juurdepääsuvajadus tuleneb välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni antud ülesannetest;“. Muudatusega seonduvalt palun RSVS § 27 lõike 5 punktis 4 asendada tekstiosa „3“ tekstiosaga „31“. 2. Palun täiendada RSVS § 31 lõikega 11 järgmises sõnastuses: Arvestatud. 1 „(1 ) Kui riigisaladuse juurdepääsuvajadus tuleneb välisriigi, Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni antud ülesannetest, esitab füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse riigi julgeoleku volitatud esindaja kaudu.“. Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastatud märkustega 02.03.2026 nr 8-2/657 Põhimõttelised märkused Arvestatud. 1. Eelnõu asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine – eelnõu on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. AvTS § 35 lg 2 p-d 1 ja 2 ei anna alust jätta eelnõu asutusesiseseks kasutamiseks olukorras, kus see on juba saadetud kooskõlastamisele. Võimalus jätta asutusesiseseks 11 kasutamiseks tunnistamise märge eelnõule kuni selle vastuvõtmiseni on ette nähtud olukordadeks, mil eelnõu kooskõlastusringile ei saadeta. Seetõttu palume märke eemaldada ning esitame kooskõlastuskirja avalikult. 2. Eelnõu koostamise protsess – RSVS on Justiits- ja Arvestatud. Digiministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluv seadus. Eelnõu Viide Justiitsministeeriumile on seletuskirjast kustutatud. seletuskirjas on eksitav väide, justkui oleks selle seaduseelnõu Asjassepuutuvate asutuste osalusel toimus 30.03.2026 arutelu. väljatöötajate seas „Justiitsministeerium“. Justiits- ja Digiministeeriumi RSVS § 29 muudatus on eelnõust välja jäetud. ei ole eelnõu väljatöötamisel osalenud. Kooskõlastusele esitatud eelnõu sisaldab lisaks Kaitseministeeriumi valitsemisala küsimustele (Välisluureameti ja riigi julgeoleku volitatud esindaja pädevust ning salastatud välisteabe töötlemist puudutav) ka selliseid põhimõttelisi sätteid, mille koostamisele oleks pidanud eelnema kõikide RSVS valdkonna eest vastutavate asutuste vaheline arutelu ja kokkulepped, näiteks RSVS terminid, § 11 asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe juurdepääsupiirangu tähtaeg, § 29 lõike 2 ja § 35 muudatused. Peame vajalikuks enne eelnõu edasist menetlemist arutada eelnõuga seotud küsimusi Justiits- ja Digiministeeriumi ning teiste RSVS valdkonna eest vastutavate asutuste koostöös. II. Sisulised märkused Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. 3. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RSVSis läbivalt sõnad „elektrooniline teabeturve“ sõnadeks „salastatud teabe küberturvalisus“ vastavas käändes. Sellega soovitakse ühtlustada terminikasutust küberturvalisuse seadusega (KüTS). Sama muudatus tehakse ka julgeolekuasutuste seaduses (vt eelnõu § 3). Juhime tähelepanu asjaolule, et termin „küberturvalisus“ on defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 1 kui „tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest“. Seega on määruse (EL) 12 2019/881 kohase küberturvalisuse termini ja eelnõuga RSVSis tehtava muudatuse puhul erinevus selles, mida soovitakse kaitsta. Kui esimese puhul on kaitseobjektiks võrgu- ja infosüsteemid, siis teise puhul on salastatud teave ehk riigisaladus või salastatud välisteave. Määruse (EL) 2019/881 definitsioonist lähtuvalt soovitame hinnata, kas ja kuivõrd on eelnõuga tehtavas muudatustes tegemist sama „küberturvalisuse“ termini definitsiooniga. Seda eriti, kui arvestada ka eelnõu § 1 punkte 1 ja 5 ning selle tulemusena tekkiva „salastatud teabe küberturvalisuse“ termini selgitust. Palume selles osas seletuskirja täiendada. Selle hinnangu tulemuste põhjal tuleb ka eelnõule lisatud määruse kavand üle vaadata. 4. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse RSVSi terminiga „salastatud Arvestatud osaliselt. teave“, milleks on riigisaladus või salastatud välisteave. Samas on Eelnõu § 1 punktis 4 on asendatud sõnad „riigisaladus või salastatud eelnõus sätteid, milles on koos kasutatud mõlemat terminit välisteave“ sõnadega „salastatud teave“. „riigisaladus“ ja „salastatud välisteave“, mitte katusterminit „salastatud Termin „salastatud teave“ võeti RSVS-is kasutusele 2023. a tehtud teave“, näiteks eelnõu § 1 punktid 3 ja 4. Samuti on RSVSis sätteid, muudatustega. Kuna termin on juba RSVS-is kasutusel, on otstarbekas mida ei muudeta, kuid mille puhul võiks kasutada katusterminit termini definitsioon RSVKK-st RSVS-i tõsta. See võimaldab terminit „salastatud teave“, näiteks RSVS § 3 punktid 5 ja 14. „salastatud teave“ kasutada ka teistes RSVS-i alusel antavates Leiame, et eelnõus kavandatu puhul (§ 23 lg 2 ja § 10 p 10) saab määrustes ilma seda seal eraldi defineerimata. kasutada senist lahendust ilma seadust (ja seetõttu ka määrust) muutmata. Mõnes RSVS üksikus sättes uue katustermini sissetoomine Samas käesoleva eelnõu skoobis ei ole RSVS-i terminikasutuse ei loo süsteemset vaadet (vt nt RSVS § 10 p 2 vs uus p 10, st ühes ja ühtlustamine. Seetõttu on soov keskenduda eelnõuga muudetavatele samas paragrahvis oleks sel juhul kasutusel erinev lähenemine) ja oleks sätetele ja sealt vajadusel ebaühtlus kaotada. pigem juhuslik. Terminikasutus on RSVS-is ebaühtlane ka muus osas ja seda käesoleva Seetõttu arvame, et seadust ei ole vaja terminiga täiendada. Juhul kui eelnõuga muuta ei ole otstarbekas. Näiteks on kasutusel „riigi see on siiski vajalik, teeme ettepaneku hinnata, kuivõrd on võimalik ametiasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, Eesti Pank, Kaitseliit“ eelnõus ja RSVSis ühtlustada terminikasutust ning lisada eelnõusse (§ 3 p 12), „asutus, põhiseaduslik institutsioon, Kaitseliit“ (§ 3 p 15), asjakohaste sätete muudatused. „riigiasutus, Eesti Pank, Kaitseliit“ (§ 27 lg 2) ja „asutus, põhiseaduslik institutsioon, avalik-õiguslik juriidiline isik“ (§ 35 lg 1 p 1). Võimalik, 13  et osadel näitena toodud juhtudest on erinev sõnastus põhjendatud, aga valdavalt on tegemist ebaühtlase terminikasutusega. 5. Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse RSVS § 3 punktis 10 sõna Esitatud selgitus. „salajasus“ sõnaga „konfidentsiaalsus“. Soovitame hinnata, kas või Sõnad „konfidentsiaalne“ ja „konfidentsiaalsus“ võivad teoreetiliselt kuivõrd võib selle muudatuse tulemusena tekkida segadus riigisaladuse rakendajatel segamini minna, kuid tõenäoliselt ei aeta neid segamini taseme „konfidentsiaalne tase“ sõnastuse ja keelekasutusega. sagedamini kui praegu kasutusel olevaid sõnu „salajasus“ ja „salajane“. 6. Eelnõu § 1 punkt 10 – punktiga muudetakse märkimisväärselt Esitatud selgitus. asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe juurdepääsupiirangu Nõustume, et eelnõu säte muudab teabele juurdepääsupiirangu tähtaja tähtaja määramise põhimõtteid võrreldes kehtiva seadusega. Juhime määramise põhimõtteid, kuid teatud juhtudel on sellised muudatused tähelepanu, et samalaadset küsimust arutati ka 2023. a jõustunud RSVS vajalikud. JDM on seda küsimust põhjalikult analüüsinud (Justiits- ja muudatuste väljatöötamisel, kuid säte jäeti seadusest välja. Digiministeerium 2024. Avaliku teabe seadus: võimalikud kitsaskohad Lahendusena kaaluti § 11 täiendamist lõikega 4 järgmises sõnastuses: ja lahendused) ja jõudnud järeldusele, et teistes riikides on piirangu „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alusel asutusesiseseks üldnormid pikemad kui kümme aastat ning AvTS-i absoluutne kasutamiseks tunnistatud teabele määratakse juurdepääsupiirang kuni kümneaastane tähtaeg vajab tervikuna ülevaatamist. viieks aastaks kui seadusest või eraõigusliku isiku, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingust ei tulene teisiti. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juurdepääsupiirangu Eelnõus kavandatud regulatsioon võimaldab viieaastast tähtaega kehtestamise põhjus püsib, võib asutuse juht tähtaega kuni viie aasta korduvalt pikendada, kuid mitte kauem kui 75 aastaks. Nõustume, et võrra korduvalt pikendada, kuid mitte üle samadele tunnustele vastava sõnad „viie aasta võrra“ tekitavad koosmõjus sõnadega „mitte rohkem riigisaladuse salastamise tähtaja.“ kui 75 aastat“ ebaselguse juurdepääsupiirangu maksimaalse tähtaja RSVS ja AvTS omavahelise parema kooskõla loomise vajadus on tõesti osas. Oleme selle murekoha leevendamiseks asendanud eelnõus sõna olemas, kuid käesolevas eelnõus pakutud kujul säte RSVSi meie „võrra“ sõnaga „kaupa“ analoogselt RSVS § 14 lõikes 1 sätestatuga. hinnangul ei sobi. Säte looks võimaluse määrata kohe algselt riigisaladuse tähtajaga samaväärse asutusesisese kasutamise Palume arvestada, et juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamise juurdepääsupiirangu tähtaja ning seda saaks omakorda 5 aasta võrra reguleerimisel on eesmärgipärane lähtuda juurdepääsupiirangu põhjuse pikendada. Sealhulgas jääb õigusselguse vaates arusaamatuks, kas olemasolust. Õigusruum võiks välistada olukorra, kus kaitstav huvi pikendada saaks ka korduvalt ning mida katab nõue „maksimaalselt 75- säilib, kuid juurdepääsupiirangu tähtaeg on möödunud ja seetõttu tuleb aastaks“. teave avaldada. Seetõttu leiame, et sarnaselt riigisaladuse 14  salastamistähtajaga võiks regulatsioon võimaldada juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada. Näiteks, kui RSVS § 9 p 3 tunnustele vastav AK teave oleks tulevase regulatsiooni alusel 20 aastase juurdepääsupiiranguga, siis tuleks arvestada võimalusega, et juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus võib 20 aasta möödumisel püsida. Oleme valmis kaaluma ka teie kooskõlastuskirjas toodud lahendust, kuid võrreldes eelnõus pakutuga on see paratamatult asjassepuutuvate asutuste töökoormust tõstev lahendus ega arvesta pikendamise võimalusega kauemaks kui on samadele tunnustele vastav riigisaladuse salastamise tähtaeg (mille pikendamine on võimalik). 7. Eelnõu § 1 punkt 20 – selleks, et muuta, millisele teabele ja kellele Arvestatud. saab või ei saa juurdepääsu anda uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu RSVS § 29 muudatus on eelnõust välja jäetud. määruse alusel, peab eelnema kõiki puudutatud osapooli kaasav arutelu, et tagada sätte põhjendatus ja kooskõla teiste seadustega. Kuna tegemist on lihtseaduse sättega, millel on väga tugev seos erinevate menetlusseadustikega, palume selguse huvides seletuskirjas välja tuua, mis alustel on RSVS § 29 lg 2 alusel tehtud otsuseid võimalik vaidlustada. Lisaks palume kaaluda RSVS § 29 lg 3 täiendamist selliselt, et ka väärteomenetlustes oleks kaitseõiguse teostamiseks võimalik (menetleja loal) tutvuda riigisaladusega, kuna kehtiv õigus näeb ka mõnede väärtegude eest ette suured karistused. 8. Eelnõu § 1 punkti 24 puhul juhime tähelepanu, et kui kavandatud Arvestatud. sätte eesmärgiks on luua täiendav juurdepääsupiirangu alus, siis tuleb Sättest on kustutatud viited asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud sättes ette näha ka huvi, mille kaitseks teave asutusesiseseks teabele. kasutamiseks tunnistatakse. Praegu on ette nähtud üksnes teise punkti puhul, et teabe võib asutusesiseseks teabeks tunnistada Eesti Vabariigi huvides. Sellise sõnastuse põhjal ei ole selge, millist huvi täpselt 15 kaitstakse ja miks AvTSis toodud alustest ei piisa. Huvi välja toomine on oluline just seetõttu, et hiljem saaks võimaliku teabenõude korral kaaluda, kas kaitstav huvi kaalub üles avaliku huvi ning kas teave tuleb teabenõude alusel väljastada või mitte. Samuti tuleb täiendava juurdepääsupiirangu aluse puhul seletuskirjas välja tuua, millise Tromsø konventsioonis sätestatud kaitstava huviga see huvi kattub. Samuti palume täpsustada seletuskirjas, kas sellisele teabele kohalduvad AvTSist tulenevad AK-tähtajad või RSVSst tulenevad AK-tähtajad. 9. Eelnõu § 1 punkt 25 – AvTS on üldseadus, mis kohaldub osas, milles Arvestatud. eriseadusega ei ole erandeid ette nähtud, mistõttu eriseaduses tagasi Sätet on muudetud viisil, et see annab juhise vaid salastatud välisteabe üldseadusele ei viidata. Palume kavandatud sätte eelnõust välja jätta. osas. 10. Eelnõu § 1 punktide 10 ja 25 puhul tuleb seletuskirja täiendada Arvestatud. analüüsiga selle muudatuse kooskõlast ametlikele dokumentidele Punkti 10 selgitust on seletuskirjas täiendatud. Punkti 25 osas ei tohiks juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooniga. see pärast sõnastuse muutmist enam vajalik olla. III. Muud märkused Arvestatud. 11. Eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Eelnõu saadetud arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile – palume eelnõu edastada arvamuse avaldamiseks ka Inspektsioonile. Andmekaitse Inspektsioonile. Andmekaitse Inspektsioonil ettepanekuid ei olnud. 12. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja Arvestatud. failis tehtud märkustega. Märkustega on arvestatud või esitatud selgitus. Välisministeerium 04.03.2026 nr 15.1-3/591-1 16 1. Eelnõu § 1 punkt 7 – kuna riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanne Võetud teadmiseks. on sertifikaatide väljastamine, siis teeme ettepaneku muuta ka See mõte väärib kaalumist, kuid vajab põhjalikumat analüüsi. riigisaladuse juurdepääsuloa taotlemise vormi, lisades sellele võimaluse märkida salastatud välisteabe sertifikaatide vajaduse, et oleks võimalik väljastada vastavad sertifikaadid koos loaga. See võimaldaks vähendada bürokraatiat, sest sertifikaati ei pea eraldi taotlema. Ka testide arvu saaks vähendada, kui sertifikaadi taotlemisel tuleks läbida veidi pikem ettevalmistus ning test sisaldaks välisteabe töötlemisega seotud lisaküsimusi. Märgime, et juba praegu sisaldab Kaitsepolitseiameti loataotluse keskkond küsimust, kas lisaks loale on vajalik ka sertifikaatide olemasolu. 2. Eelnõu § 1 punkt 16 – muudetava RSVS § 23 lg 2 p 2 osas palume Esitatud selgitus. täpsustada, kas küberturvalisuse nõuetele vastavust ainult korraldatakse või ka kontrollitakse. Konkreetne säte puudutab töötlussüsteemides kasutatavate turbelahenduste nõuetele vastavuse hindamist enne nende kasutuselevõtmise lubamist. Töötlussüsteemis kasutatavate lahenduste kontroll toimub RSVS § 23 lg 2 p 1 alusel ehk akrediteerimise raames. 3. Eelnõu § 1 punkt 19 – RSVS-i täiendatakse uue §-ga 231, mis Esitatud selgitus. reguleerib RJVE ülesandeid ja pädevust riigisaladuse kaitse korraldamisel ja kontrollimisel. Välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 7 RJVE kontrollib salastatud teabekandjate rahvusvahelist vedamist punkti 2 kohaselt kuulub Välisministeeriumi pädevusse Eesti Vabariigi kaubana, kui salastatud teabekandjat ei ole selle suuruse, kuju, diplomaatilise posti saatmise korraldamine, mistõttu palume selgitust, paigutuse, kaalu, sisu olemuse või suure koguse tõttu võimalik vedada millise rahvusvahelise kauba vedamist korraldab ja kontrollib RJVE tavapärasel viisil ja seda on vaja vedada transporditeenust pakkuva eelnõu § 231 lõike 2 punkti 3 kohaselt. Palume punkt viia kooskõlla teenusepakkuja kaudu. Vastuolu välissuhtlemisseadusega ei tohiks välissuhtlemisseadusega. esineda. Sama paragrahvi lõike 6 alusel on RJVE-l õigus määrata sunniraha Sunnivahendi rakendamise võimalus peab olema sätestatud, sest asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Palume riigisaladust ei töötle ainult riigiasutused, vaid ka sellised isikud, kelle suhtes saab sunnivahendit kohaldada. 17 selgitada, kuidas seda meedet teostatakse, kui nimetatud seaduse § 5 lg 1 ütleb, et sunnivahendit ei rakendata riigiasutuse suhtes. RSVS §-d 231 ja 52 tõepoolest mõnevõrra dubleerivad üksteist, aga RSVS § 231 reguleerib RJVE pädevust riigisaladuse kaitse Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse RSVS-i uue §-ga 231, mis korraldamisel ja kontrollimisel ning § 52 reguleerib RJVE pädevust reguleerib RJVE ülesandeid ja pädevust riigisaladuse kaitse salastatud välisteabe kaitse korraldamisel ja kontrollimisel. Nende korraldamisel ja kontrollimisel, ning eelnõu § 1 punktis 31 esitatud regulatsioonide kokku liitmine ei lisa selgust, vaid pigem vähendab täiendusega luuakse olukord, kus konkreetsed ülesanded pädevuse seda. teostamiseks ja ülesannetega seotud tegevused on esitatud eraldiseisvate sätetena. Nimetatud sätted dubleerivad teineteist. Palume koondada sätted ühte paragrahvi, kuna eraldi võivad need tekitada selgusetust normi rakendajates. 4. Eelnõu § 1 punkt 29 – muudetava § 51 lõikes 2 palume lähtuda Arvestatud. üldpõhimõttest, et kõikidele isikutele, kaasa arvatud Vabariigi President, Eelnõu on muudetud vastavalt ettepanekule. tutvustatakse salastatud välisteabe kaitse nõudeid. NATO personalijulgeoleku direktiivi AC/35-D/2000-REV8 punkti 6 kohaselt (PSC andmine kõrgematele riigiametnikele) peab tutvustama ka riigipeadele (sh Vabariigi President) nende julgeolekukohustusi. Samuti palume selgitada, kas ja millistel alustel võib RJVE võtta vastu otsuse juurdepääsuõiguse andmisest keelduda. 5. Eelnõu §-d 2 ja 4–8 – palume hinnata, kas teiste seaduste muutmine Esitatud selgitus. on otstarbekas, kui valdkonna üldseadus on RSVS. Teeme ettepaneku Osade isikute puhul on peetud vajalikuks sätestada riigisaladusele ja teiste seaduste muutmise asemel koondada eelnõu nende paragrahvide salastatud välisteabele juurdepääsu reguleerivad sätted mujal kui sisu RSVS-is ühte sättesse, et valdkonna seadused ei kordaks RSVS-is RSVS-is. Selle põhimõtte muutmine eeldaks põhjalikumat analüüsi, sätestatut. mis ei ole käesoleva eelnõu skoobis. Rakendusakti Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta Esitatud selgitus. määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu muutmise kavandi osas esitame järgnevad märkused: menetluse raames. 18 1. Kuna rakendusakti kavandil puudub seletuskiri, mis peaks andma Esitatud selgitus. ülevaate määruse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest, siis on ilma Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu selleta keeruline hinnata muudatuste vajadust. menetluse raames. 2. Punkt 11 – RSVKK § 8 lõike 2 punktid 8–10 loovad võimaluse Esitatud selgitus. salastada lõike 3 punktides määratud tehnilist teavet paindlikumalt (s.o Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu madalamal) tasemel, kui seda on töötlussüsteemis töödeldava teabe tase menetluse raames. ning vastava juhendi on edastanud Välisluureamet töötlevatele üksustele (VLA reg 09.10.2024 nr 6-3/68). Lisades lõikele 3 punkti 51 ning §-le 8 lõike 33 tekib vastuolu, sest Välisluureamet võib kehtestada süsteemis kasutatava krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitlevale teabele salastatuse taseme ja tähtaja, kuigi töötleval üksusel on kaalutlusõigus töötlussüsteemis kasutatava krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitlevat teavet madalamal tasemel salastada. 3. Punkt 13 – § 8 täiendatakse lõikega 10. Määruse kavand loob uued Esitatud selgitus. salastatuse alused, mille puhul pole selge, kuidas tekib nende Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu avalikustumisest oht riigi julgeolekule. Nt lõike 10 punkt 2 – kui muud menetluse raames. salastatud teabe hävitusaktid pole salastatud teave, siis nüüd ilmneb, et salastatud teabekandjate hävitamise akt loob hoopis salastatud teavet juurde. Samuti puudub vajadus lõike 10 punktis 3 nimetatud teavet salastada, kuna krüptokonto ehk sisuliselt krüptoregistri loomise fakt ilmneb juba sellest, et asutus on töötlevaks üksuseks. Hindame, et võrguühenduse ja krüptosüsteemiga töötlussüsteemid on peamine elektroonilise töötlemise viis ning puudub vajadus salastada asjaolusid, et töötlev üksus peab arvet krüptomaterjalide üle krüptokonto all. 19 4. Punkt 15 – kuna määruse eelnõu kavandil puudub seletuskiri, jääb § Esitatud selgitus. 24 lõike 2 täiendamise vajadus selgusetuks. Teeme ettepaneku Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu reguleerida turvaalade ristkasutamine, kus üks asutus kasutab teise menetluse raames. asutuse turvaala, selgelt määruse ühes jaotises. 5. Punkt 17 – praeguse praktika kohaselt jääb § 471 p 1 kohaselt Esitatud selgitus. intsidentide käsitlemise ajal igal korral määramata, kas seni salastamata Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu kõvakettad on vajalik arvele võtta salastatud teabekandkandjana. St kui menetluse raames. toimub rikkumine, mille korral AK arvutivõrku (sh pilvteenusesse) saabub vääralt töödeldud salastatud teave, siis pole otstarbekas arvele võtta kõiki e-posti teenuse serverite kõvakettaid ning tihtipeale nt avaliku pilvteenuse puhul pole see ka võimalik. Punktis 1 peaks arvele võtmist nõudma üksnes Kaitsepolitseiameti ja/või Välisluureameti ettekirjutusel. 6. Punkt 18 Esitatud selgitus. 6.1. Teeme ettepaneku täiendada § 1011 lõiget 1 teise lausega Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu järgmises sõnastuses: „Teenusepakkuja kaudu korraldatud salastatud menetluse raames. teabekandjate vedamist käsitletakse salastatud teabekandjate vedamisena kaubana.“. Täiendus on vajalik, et määruses oleks selgelt eristatavad salastatud teabekandja vedamine kulleriga ja salastatud teabekandja vedamine kaubana kui kaks erinevat salastatud teabekandja töötlemise vormi, millele rakenduvad erinevad töötlemise nõuded. 6.2. Teeme ettepaneku § 1011 lõike 3 sõnastust ühtlustada §-i 114 sõnastusega: „(3) Salastatud teabekandja kaubana vedamisel kohaldatakse käesoleva jao 1.–4. jaotise sätteid, arvestades käesolevas jaos sätestatut.“. 6.3. Paragrahvi 1011 lõige 4 on ebavajalik, sest salastatud välisteabe töötlemise õiguslik alus ja nõuded on juba sätestatud §-s 114. 20 6.4. Teeme ettepaneku asendada eelnõu § 1012 lõige 2 järgmise sättega: „(2) Salastatud teabekandja kaubana vedamiseks pakendamisel järgitakse võimalusel §-s 88 sätestatud nõudeid. Salastatud teabekandja peab olema pakendatud viisil, mis kaitseb sellel sisalduvat teavet avalikuks tuleku ning juurdepääsuõiguseta ja teadmisvajaduseta isiku juurdepääsu eest ning võimaldab tagantjärele tuvastada pakendi avamise.“. 6.5. Paragrahv 1013 lg 1 sätestab, et vähemalt üks kaupa saatvatest isikutest peab olema kuller. Paragrahvi 2 punktis 7 on kuller defineeritud kui salastatud teabekandjat vedav isik. Paragrahvi 90 lg 3 sätestab, et kuller on kohustatud hoidma salastatud teabekandjat kuni üleandmiseni kogu aeg enda otseses valduses. Paragrahvi 1013 lõike 1 muudatusest tulenevalt teeme ettepaneku muuta ka § 90 lõiget 3 ja sõnastada see järgnevalt: „(3) Kuller hoiab salastatud teabekandjat kuni üleandmiseni kogu aeg enda otseses valduses, välja arvatud juhul, kui teabekandjat veetakse kaubana.“. Muudatus on vajalik, sest üldjuhul on kuller kohustatud salastatud teabekandja vedamisel hoidma seda pidavalt enda valduses. Salastatud teabekandja vedamisel kaubana on lubatud teatud erisused, st sõltuvalt sõiduki ja transpordi laadist ei ole kulleril võimalik salastatud teabekandjat igal hetkel enda valduses hoida/selle juures viibida. 6.6. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kuidas rakendatakse § 1013 lõike 1 teist lauset: „Maanteetranspordi puhul võivad seda ülesannet täita vastava juurdepääsuõigusega autojuhid.“ 6.7. Teeme ettepaneku täiendada § 1013 lõike 5 esimest lauset pärast sõnu „vedamise ajal“ sõnaga „peatudes“. Täiendus on vajalik, sest lõige käsitleb nõudeid, mida tuleb täita olukordades, mil salastatud 21 teabekandja kaubana vedamise ajal tehakse peatus. „Peatumise“ sõna puudumine on segadust tekitav, sest vedamise ajal hoiustamise nõuded on eelnõus juba esitatud § 1012 lõikes 1. Vedamise vältel liigub salastatud teabekandja avaliku ruumi kaudu ehk seda ei hoiustata „kinnis- või vallasasjal, kus on riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud vastaval tasemel salastatud teavet töödelda“. Selline nõue saab kehtida ainult peatuste ajal, kui kauba vedamiseks ei kehtestata näiteks liikuvaid turvaalasid (laeva lastiruum, vagun, konteiner). Viimasel juhul peaks selle eelnõus selgelt välja tooma. Reeglina on näiteks rongi vagun jms avalik ruum. Terminit „peatus“ on kasutatud lõikes 4. Lõiked 4 ja 5 on praegu vastuolulised. Esimene neist nõuab, et peatuse ajal „jääb salastatud teabekandja vähemalt ühe vedu saatva isiku valve alla“ ja teine, et „salastatud teabekandja peab olema asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigust omavate saatvate isikute pideva valve all“. Ehk ühel juhul öeldakse, et peatuste ajal peab kauba juures olema üks isik, kuid teisel juhul, et selle suures peavad olema kõik saatvad isikud. Kui lõikes 5 mõeldakse üksnes vedamise aega, siis on tarvilik sätete sõnastust muuta selliselt, et ei tekiks segadust. 6.8. Palume § 1013 lõikes 6 täpsustada, milliseid isikuid ja millisel eesmärgil on lubatud kasutada veo saatmisel. 6.9. Teeme ettepaneku täiendada § 1014 nõudega, et salastatud teabe vedamisel kaubana peab üks kaupa vedavatest isikutest omama vähemalt kaubale vastava tasemega juurdepääsuluba. Näide: NATO direktiivi punkt 118 (b) näeb ette: „the commercial carrier shall deploy personnel that have been granted a PSC at a minimum level to the material being transported;“. 6.10. Teeme ettepaneku sõnastada § 1014 lg 6 järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja § 1013 lõikes 5 esitatud nõuet ei kohaldata õhutranspordi puhul, kui salastatud teabekandjat tuleb vedamise ajal 22 hoiustada teenusepakkuja pinnal ja teenusepakkuja vastab § 1014 lõigetes 1–3 esitatud tingimustele ning kui vedu korraldatakse otselennuga läbi §-s 1015 nimetatud riikide õhuruumi. Sellisel juhul kooskõlastab töötlemisõiguse puudumise riigi julgeoleku volitatud esindaja.“ 6.11. Palume selgitada, miks on § 1015 lõikes 7 kehtestatud meretranspordil laeva meeskonnale ja kaptenile kodakondsuse nõue, kuid sellist nõuet ei ole kehtestatud teiste transpordiliikide puhul. Määrus vajab täiendamist kulleritele esitatavate nõuete osas kõigi transpordiliikide puhul, kui teabekandjat veetakse välismaale, välismaal või välismaalt. 6.12. Palume täpsustada § 1015 lg 8 sõnastust, asendades väljendid „kes peaksid“ ja „Pärast avamist palutakse“ konkreetse tegevuse sooritajaga, sest määrus peab andma selge suunise. 6.13. Teeme ettepaneku salastada § 1016 lg 1 kirjeldatud transpordiplaan vähemalt piiratud tasemel. 6.14. Lisaks märgime, et RSVKK §-d 100–101 on sõnastatud väga sarnaselt ja nende erisused võivad jääda rakendajatele arusaamatuks. Teeme ettepaneku tunnistada § 101 kehtetuks ja sõnastada § 100 järgmiselt: ,,(1) Välismaale ja välismaalt veetakse konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja diplomaatilise või sõjalise kulleriga, kellel on asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsuõigus. Lisaks peab kulleril olema diplomaatilise kulleri tunnistus ja piiriületusluba, mille on väljastanud Välisministeerium, või kulleri tunnistus ja diplomaatiline pass. (2) Välismaal veetakse konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja kulleriga, kellel on asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsuõigus. Lisaks peab kulleril olema diplomaatiline 23 puutumatus. Diplomaatilist puutumatust tõendavad dokumendid peavad olema kulleri valduses terve vedamise perioodi vältel. (3) Vastavalt Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, riigi julgeoleku volitatud esindaja või Välisluureamet võib anda kirjaliku loa lõikes 1 ja 2 nimetatud teabekandjate vedamiseks diplomaatilise või sõjalise kullerita või diplomaatilise puutumatuseta kulleril juhul, kui kulleri kasutamine tooks kaasa ebasoovitava viivituse või kui teistsuguse vedamise vajadus on tingitud objektiivsest olukorrast. (4) Kui salastatud teabekandjat soovib diplomaatilise või sõjalise kullerita või diplomaatilise puutumatuseta kulleriga vedada julgeolekuasutus, annab vedamiseks kirjaliku loa selle julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik. (5) Lõikes 3 nimetatud loas esitatakse nõuded, mida peab saadetise vedamisel täitma, eelkõige teekonna ja vedamiseks kasutatavate transpordivahendite kohta. (6) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas võib salastatud teabekandjat vedada ka sõjalise kulleriga. Nõuded sõjalisele kullerile sätestatakse Kaitseväe salastatud teabe kaitse juhendis.“. 7. Punkt 24 – teeme ettepaneku, et RSVKK-s määratletaks kõik EL Esitatud selgitus. eeskirjades loetletud asutused, vastavalt nõukogu 23. septembri 2013 Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu otsusele 2013/488/EL, ELi salastatud teabe kaitseks vajalike menetluse raames. julgeolekueeskirjade kohta. 8. Punkt 35 – bürokraatia vähendamise eesmärgil teeme ettepaneku viia Esitatud selgitus. töötlemissertifikaadi taotlemine kokku riigisaladuse töötlemisloa Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu taotlemisega ja muuta riigisaladuse töötlemisloa taotlemise vormi, menetluse raames. lisades sinna võimaluse märkida töötlemissertifikaadi vajadus. 9. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks RSVKK § 75 lõike 3 punkt 4. Esitatud selgitus. Välisesindustes vahetuvad seifikasutajad vastavalt rotatsioonile iga 24 kolme kuni viie aasta tagant ja tihti vahetub vähemalt üks seifi kasutaja Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu lühema aja jooksul, mistõttu muudetakse seifi lukukoode keskmiselt iga menetluse raames. kahe aasta tagant. Liialt sage seifikoodide vahetus tekitab olukorra, kus vähese kasutusega seifide koode unustatakse sagedamini ning seetõttu pole vajalikel hetkedel seifile juurdepääs tagatud, mistõttu kannatab hoopis turvaline hoiustamine, sest välisesindus ei saa muuta seifi koodi ilma teises ajavööndis oleva peamaja abita. Teeme ettepaneku, et koodide perioodilise vahetamise sagedus oleks määratud salastatud teabe kaitse juhendis ning põhineks töötleva üksuse riskihinnangul. 10. Teeme ettepaneku muuta § 72 lõiget 4, sest teadmisvajaduse põhiselt Esitatud selgitus. seifi füüsilisteks sektsioonideks jagamise asemel võiks kasutada ka Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu (turva)ümbrikuid, mille puhul on avamine tuvastatav. Seifide plekist menetluse raames. sektsiooniuksed ei ole murdmiskindlad. Siseministeerium 05.03.2026 nr 1-7/25-3 1. Eelnõu § 1 p 3. Defineeritakse termin „töötlemisõigus“. Eelnõus Mittearvestatud. kasutatud definitsioonikohaselt saab töötlemisõigus olla üksnes A- Töötlemisõiguse all mõeldakse siiski õigust töödelda salastatud teavet kategooria töötlemisluba omaval isikul. Märgime, et ka B-kategooria enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal. Täpsustusena on lisatud, et töötlemisluba omaval isikul on õigus töödelda riigisaladust, kuid mitte see toimub A-kategooria töötlemisloa või töötlemissertifikaadi alusel. enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal (§ 40 lg 2 p 2). Vajadusel Väljaspool enda valduses olevat kinnis- või vallasasja on lubatud peab olema võimalik mõlema kategooria töötlemisloa omanikult salastatud teavet töödelda igal juriidilisel isikul, kui selle töötajatel on töötlemisõigus ära võtta (§ 44 lg 1 p 3). olemas vastavad juurdepääsuõigused. B-kategooria töötlemisluba ei anna seega täiendavat õigust salastatud teavet töödelda, vaid sellega Teeme ettepaneku sõnastada RSVS § 3 punkt 71 järgmiselt: saab kinnitada, et juriidiline isik on läbinud julgeolekukontrolli. „71) töötlemisõigus – töötleva üksuse õigus töödelda riigisaladust või salastatud välisteavet töötlemisloa alusel;“. 25 2. Juurdepääsuõigust omav füüsiline isik on kohustatud teatama Arvestatud. kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selle töötleva üksuse, Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul Välisriigi juriidilise isiku asemel on kasutatud välisriigi töötlevat juurdepääsuõigus, riigisaladuse kaitset korraldavale isikule töö- või üksust. teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, hiljemalt viis tööpäeva enne kavandatava välisreisi algust (RSVS § 19 lg 2). Tööandja kaudu jõuab see teave julgeolekukontrolli teostava asutuseni. Kui isiku tööandja on välisriigi juriidiline isik, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioon, siis üldjuhul tööandjat ei teavitata või see teave ei jõua Kaitsepolitseiametisse. Seetõttu peab juurdepääsuõigust omaval füüsilisel isikul olema kohustus teatada nn riskiriigis viibimisest otse enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust. RSVS § 32 lg 4 sätestab, et kui isiku puhul ilmneb § 32 lg 1 või 2 nimetatud asjaolu, on isikuga teenistus- või lepingulises suhtes olev töötlev üksus kohustatud sellest viivitamata teatama isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele. Ka see teave ei jõua kuigi operatiivselt Kaitsepolitseiametisse. Samas ei ole asjakohane panna isikule kohustust teatada iga keeldumisaluse esinemisest. Erandiks on süüteomenetlusega seotud teave. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 19 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Isik, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi juriidilise isiku, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud 26 institutsiooniga, kohustub teatama käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud viisil töö- või teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust. Nimetatud isik on lisaks kohustatud teatama enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust kui tema suhtes esineb käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 8 või § 32 lõike 2 punktides 3-8 nimetatud asjaolu.“. Ühtlasi teeme ettepaneku sõnastada RSVS § 32 lõige 2 punkt 20 järgmiselt: „20) kes on korduvalt rikkunud riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitse nõudeid või eiranud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1, 2 või 21 sätestatud kohustust.“. 3. RSVS § 22 lg 6 kohaselt kehtestab Kaitsepolitseiameti poolt Arvestatud. teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustatava Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. komisjoni töökorra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lõigete 9 ja 10 teksti on muudetud lähtudes sellest, et ettekirjutuse Leiame, et ei ole otstarbekas reguleerida ministri tasemel tegemise õigus on RSVS-is juba sätestatud. Kaitsepolitseiameti töökorraldust. Küll aga on asjakohane seaduses sätestada komisjoni üldine roll ja pädevus ning komisjoni täpsema töökorralduse peaks sätestama Kaitsepolitseiameti sisemine töökorraldus. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku RSVS § 22 lõige 6 kehtetuks tunnistada ning täiendada §-i 22 lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: 27 „(7) Kaitsepolitseiameti poolt teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustab Kaitsepolitseiameti peadirektor komisjoni (edaspidi riigisaladuse kaitse kontrolli komisjon). (8) Riigisaladuse kaitse kontrolli komisjon täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktidest 1–2 tulenevaid ülesandeid. (9) Kontrolli läbiviimise kohta koostatakse aruanne, milles antakse hinnang riigisaladuse korralduse vastavusele nõuetele. Puuduste esinemisel teeb Kaitsepolitseiamet kontrollitavale töötlevale üksusele ettekirjutuse andes puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. (10) Kontrollitav töötlev üksus on kohustatud võtma tarvitusele meetmed aruandes esitatud puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamisest tuleb Kaitsepolitseiametile teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul arvates puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest.“. Lisaks eeltoodule palume täiendada eelnõu seletuskirja punktis 8 toodud rakendusakte puuduvat osa märkides, et eelnõu jõustumisel tunnistatakse kehtetuks siseministri 11.01.2008 määrus nr 4 „Riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustatava komisjoni töökord“. 4. Kaitsepolitseiameti üheks ülesandeks on riigisaladuse kaitse Mittearvestatud. korraldamine ja kontrollimine ning valdkonnaga seotud süüteoasjade Riigikantselei juhtis oma kooskõlastuskirjas tähelepanu, et Vabariigi menetlemine. Erinevates menetlustes on esinenud olukordi, kus töötlev Valitsuse julgeolekukomisjoni roll on ümberkujundamisel. Seetõttu ei üksus on salastanud teavet riigisaladusena, kuid hiljem on selgunud, et ole otstarbekas hetkel uusi pädevusi ette näha. seda on tehtud alusetult. Kaitsepolitseiametil puudub õigus ise alusetult 28 salastatud teabe salastatuse kustutamiseks või salastatuse ümber hindamiseks. Seda saab teha üksnes teabe looja. Kui Kaitsepolitseiamet ja teabe looja jäävad teabe salastamise põhjendatuse osas eriarvamusele, peab teabe juurdepääsupiirangu taseme ja tähtaja määrama erapooletu kolmas osapool. Lähtuvalt RSVS loogikast on asjakohane see pädevus anda Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile. Julgeolekukomisjon võib teabe hindamiseks kokku kutsuda vastava ekspertkomisjoni. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 24 punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) määrab teabe juurdepääsupiirangu taseme ja tähtaja, kui Kaitsepolitseiametil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et töötlev üksus on salastanud riigisaladuse valel õiguslikul alusel, vale salastamistaseme või -tähtajaga või jätnud riigisaladuse salastamata.“. 5. Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, Arvestatud osaliselt. mis toob kaasa teatavad õigused ja kohustused (sõjaväekohustus, Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule välisriigi, lojaalsuskohustus jne). Viibimisele välisriigis, mille kohta kehtib mille kohta kehtib teatamiskohustus, kodanikule riigisaladuse teatamiskohustus, pööratakse julgeolekukontrollis erilist tähelepanu. juurdepääsu andmise piiranguga. Täiendus on § 25 asemel tehtud § 32 Tegemist on olulise riskiga riigisaladuse kaitsel. Seetõttu ei ole lõikesse 1. põhjendatud anda juurdepääsu riigisaladusele välisriigi kodanikule või välisriigis registreeritud juriidilise isikule, kellel on välisriigi, mille kohta kehtib teatamiskohustus, kodakondsus või kes on asutatud sellise välisriigi õiguse alusel. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 25 lõikega 4 järgmises sõnastuses: 29 „(4) Keelatud on anda juurdepääsu riigisaladusele välisriigi kodanikule või välisriigis registreeritud juriidilise isikule, kellel on välisriigi, mille kohta kehtib teatamiskohustus, kodakondsus või kes on asutatud sellise välisriigi õiguse alusel.“. 6. Eelnõu § 1 p 20. RSVS § 29 lg 2 järgi ei lubata uurimisasutuse, Mittearvestatud. prokuratuuri või kohtu määruse alusel juurdepääsu piiratud, RSVS § 29 lõike 2 muudatus jäetakse eelnõust välja, sest see vajab konfidentsiaalse või salajase taseme riigisaladusele, kui see seab ohtu põhjalikumat arutelu ja kaasata tuleb asjassepuutuvad asutused. kriminaalmenetluse seadustiku § 12614 punktides 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud õiguste kaitse. Kuna norm viitab üksnes KrMS-le, saab seda tõlgendada selliselt, et riigisaladusele juurdepääsu piiramine on võimalik üksnes kriminaalmenetluses. Teiste isikute õigusi ja vabadusi ning asutuse vahendi, meetodi või taktika salajasus on vaja tagada ka haldusmenetluses. Seetõttu ei ole asjakohane muuta RSVS § 29 lg 2 eelnõus esitatud kujul, vaid õigusselguse tagamiseks tuleb loetelusse lisada viited JAS ja KKS asjakohastele sätetele. Teeme ettepaneku sõnastada RSVS § 29 lõige 2 järgmiselt: „(2) Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu piiratud, konfidentsiaalse või salajase taseme riigisaladusele, kui see seab ohtu kriminaalmenetluse seadustiku § 12614 punktides 2, 4, 5, 6 ja 7, julgeolekuasutuste seaduse § 29 lõikes 2 või kaitseväe korralduse seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud õiguste kaitse, ja täiesti salajase taseme riigisaladusele.“ 7. Venemaa Föderatsiooni (VF) luureteenistuste eesmärk on kasutada nii Arvestatud. VF kodanikke kui ka muid isikuid erinevate Venemaa luureteenistuste Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. huvides ülesannete täitmiseks. Kuigi Venemaa eriteenistused ei tunne 30 huvi pelgalt riigisaladuste vastu, vaid igasuguse info vastu, on Sugulaste, hõimlaste ja lähedaste isikute ring on piiritletud isikutega, juurdepääsu saamine riigisaladusele üks olulisemaid eesmärke. kes tuleb märkida juurdepääsuloa taotleja ankeeti või juurdepääsuloa Värbamise sihtmärgiks on tihti just inimesed, kes külastavad Venemaad pikendaja ankeeti. ja kellel on Venemaaga alaline seos (nt seal elavate sugulaste kaudu). Kui isiku perekonnaliige (nt abikaasa, elukaaslane, laps) või lähedane sugulane (nt ema, isa, õde, vend) elab Venemaal, siis annab see Venemaa eriteenistustele võimaluse isikut vajaduse korral survestada. Seetõttu tuleb isiku perekonnaliikme või lähedase sugulasega seotud asjaolud arvesse võtta julgeolekuriskide hindamisel. Samasisuline keeldumisalus on ka NATO personalijulgeoleku direktiivis (§ 18 punkt l). Riigisaladuse kaitse kontekstis peetakse suurema riskiga riikideks neid riike, mille kohta kehtib teatamiskohustus. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 32 lõiget 2 punktiga 21 järgmises sõnastuses: „(21) kelle perekonnaliige või lähedane sugulane elab välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus.“. 8. Siseministeerium on korduvalt juhtinud tähelepanu topelt Arvestatud. kodakondsust omavate isikutega seotud julgeolekuohtudele. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. Täiendus Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, mis on § 33 asemel tehtud § 32 lõikesse 1. toob kaasa teatavad õigused ja kohustused (sõjaväekohustus, lojaalsuskohustus jne). Riigisaladuse juurdepääsuloa saamise oluliseks põhimõtteks on tugev usaldussuhe riigi ja riigisaladusele juurdepääsuloa taotleja vahel. Kui isikul on mitu kodakondsust, siis paratamatult on tema lojaalsus jagatud. Tuleb arvestada, et riigisaladuse avalikuks tulek on ohuks riigi julgeolekule tervikuna, mistõttu saab riik usaldada riigisaladust üksnes isikule, kelle taust ja teod vastavad kõrgendatud 31 nõuetele. Ohuks riigi julgeolekule on topelt kodakondsus ennekõike siis, kui lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele on isikul ka Eesti suhtes vaenulikult meelestatud välisiirigi kodakondsus, näiteks Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. Riigisaladuse kaitse kontekstis peetakse suurema riskiga riikideks neid riike, mille kohta kehtib teatamiskohustus. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 33 lõiget 1 teise lausega järgmises sõnastuses: „Juurdepääsuluba ei saa Eesti kodanik, kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus.“. 9. Julgeolekukontrolli teostamine seisneb üksnes RSVS §-s 32 Arvestatud. nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises. Kui juurdepääsuloa Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. taotleja ei ela Eestis, on neid asjaolusid keeruline, tihti lausa võimatu, kontrollida. Julgeolekukontroll ei saa tugineda üksnes välispäringute kaudu saadud teabele, sest välispäringud ei ole alati tulemuslikud ja teave võib jääda puudulikuks. Kui taotleja usaldusväärsuses ei ole võimalik veenduda, siis ei saa talle anda juurdepääsu salastatud teabele. Keeldumisaluste esinemist on võimalik kontrollida ennekõike isikul, kes elab püsivalt Eestis, s.o tema peamine elukoht on Eestis (VMS § 6). Valdavalt kontrollitakse viimase viie aasta andmeid, seega peaks isik olema Eestis elanud vähemalt viimased viis aastat. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 33 lõikega 51 järgmises sõnastuses: 32 „(51) Julgeolekukontrolli teostav asutus võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui juurdepääsuloa taotleja ei ole Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased viis aastat.“. 10. Eelnõu § 1 p 27. Kohustus RSVS § 19 lg 8 või § 20 lg 8 või 9 Arvestatud. sätestatud juhtudel üksnes salastatud välisteavet sisaldavad Eelnõu on muudetud vastavalt ettepanekule. teabekandjad viivitamata riigi julgeoleku volitatud esindajale üle anda ei pruugi olla alati otstarbekas. Näiteks juhul, kui töötlemisloa kehtivuse lõppemine on ajutine. Kui salastatud teabekandjad on juba Kaitsepolitseiameti valduses, siis tagab amet nende nõuetekohase säilimise. Teeme ettepaneku RSVS § 50 lõike 51 sõnastusest välja jätta sõna „viivitamata“. 11. Eelnõu § 1 p 28. Seletuskirjas märgitakse, otsuse julgeolekukontrolli Arvestatud. läbimise kohta teeb enne juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmise Seletuskirjas on juurdepääsuvajaduse hindamisega seonduvat otsustamist julgeolekukontrolli teostav asutus. RJVE võtab otsuse täpsustatud. aluseks ja kontrollib muude juurdepääsuõiguse või töötlemisõiguse saamise eeltingimuste täidetust (näiteks kas isik omab juurdepääsuvajadust ning on esitanud nõutud dokumendid, läbinud salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustuse ja allkirjastanud salastatud välisteabe hoidmise kinnituse). Juhime tähelepanu, et isiku juurdepääsuvajadust tuleb hinnata enne julgeolekukontrolli või hiljemalt selle ajal (esimese sammuna), et oleks võimalik veenduda, et isiku põhiõiguste riive on põhjendatud ja vajalik. Julgeolekukontrollis töödeldakse suures mahus isikuandmeid. Kui pärast julgeolekukontrolli läbimist selgub, et isikul üleüldse puudub juurdepääsuvajadus, siis oli kontrolliga kaasnev riive asjatu. Palume arvestada eeltoodut riigi 33 julgeoleku volitatud esindaja tööprotsesside väljatöötamisel ja täpsustada vastavalt ka seletuskirja. 12. Eelnõule on lisatud küllaltki põhjalik riigisaladuse ja salastatud Võetud teadmiseks. välisteabe kaitse korra (RSVKK) kavand, millele esitame märkused ja ettepanekud RSVKK eelnõu menetlemisel. Riigikantselei 18.03.2026 nr 7-2/26-00192-2 1. RSVSi § 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 Arvestatud. punktis 7 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse Punktid on kustutatud, sest ettepanekute tegemise õigus on sätetes julgeolekukomisjonile“ sõnadega „asjaomasele ministeeriumile ja nimetatud asutustel nagunii olemas. Seda ei ole vaja seaduses eraldi Riigikantseleile“. reguleerida. Viidatud punktides sätestatakse Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse, Välisluureameti ning riigi julgeoleku volitatud esindaja kohustus teha Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile (VVJK) ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks. Selline regulatsioon ei ole aga päris täpne, sest VVJK kui valitsuskomisjon ei menetle selliseid ettepanekuid; nende menetlemine toimub vastavas ministeeriumis või Riigikantseleis. Seetõttu on põhjendatud, et ettepanekud esitatakse asjaomasele ministeeriumile või Riigikantseleile, mitte otse VVJK-le. Vajaduse korral saavad ministeerium või Riigikantselei esitada need küsimused VVJK-le arutamiseks. 34 2. RSVSi § 24 tunnistatakse kehtetuks. Võetud teadmiseks. RSVS § 24 eelnõuga ei muudeta. Paragrahvis 24 sätestatud VVJK ülesanded on kavas sätestada VVJK põhimääruses, kuna ükski neist ülesannetest ei ole selline, mille üle peaks otsustama seadusandja. Põhimääruse muutmisel tuleb siiski täiendavalt hinnata, kas VVJK peaks neid ülesandeid sellisel kujul täitma. Näiteks tuleb kaaluda, kas konkreetsete kaebuste ja avalduste läbivaatamine peaks olema VVJK ülesanne. VVJK ülesandeks on ennekõike tegeleda üldiste ja strateegiliste küsimustega, mitte üksikuid juhtumeid puudutavate kaasustega. Kui mõnel detailsemal küsimusel on laiem mõju või selle lahendamine eeldab põhimõtteliste otsuste tegemist riigisaladuse kaitse korralduse kohta, võib selle küsimuse VVJK-le arutamiseks esitada. Samas ei peaks VVJK tõenäoliselt arutama iga õigusakti väidetavalt ebaseaduslikku kohaldamist või kohaldamata jätmist. Lisaks tuleks VVJK põhimääruse muutmisel täiendavalt hinnata, kas osa praegu RSVSis sätestatud ülesandeid tuleks sätestada mitte VVJK põhimääruses, vaid hoopis RSVSi alusel kehtestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras, mis on samuti Vabariigi Valitsuse määrus. 3. Paragrahvi 38 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „töötlevat üksust, Võetud teadmiseks. Kaitsepolitseiametit ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni“ RSVS § 38 lõike 3 punkti 2 eelnõuga ei muudeta. sõnadega „töötlevat üksust ja Kaitsepolitseiametit“. RSVSi § 38 lõike 3 punkti 2 kohaselt tuleb teavitada teabekandja loonud töötlevat üksust, Kaitsepolitseiametit ning VVJK-d juhul, kui salastatud teabekandja hävitatakse ootamatult tekkinud olukorras, kus teabekandjat ei ole võimalik kaitsta juurdepääsuõiguseta isiku juurdepääsu eest ühelgi muul viisil ning kui sellele juurdepääsuga kaasneks tõenäoliselt oluline kahju Eesti Vabariigi julgeolekule. Ei ole 35 põhjendatud, miks oleks vaja lisaks Kaitsepolitseiametile ja teabekandja loonud töötlevale üksusele teavitada ka VVJK-d. Kaitsepolitseiamet on pädev asutus, kes peaks tegelema kõigi riigisaladusega seotud vahejuhtumitega. Kui Kaitsepolitseiamet leiab juhtumit menetledes, et sellest peaksid olema teadlikud ka poliitikud, on tal võimalik VVJK-d teavitada. 4. Palume muuta eelnõu punkti 12 ja jätta sarnaselt eelmises punktis Mittearvestatud. viidatud muudatustega välja ka RSVSi § 35 lõike 4 punktis 2 sätestatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesannete ja pädevuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanne. muutmisega seonduv ei ole käesoleva eelnõu skoobis. RSVSi § 35 lõike 4 punktis 2 sätestatud VVJK ülesanne sõnastatakse RSVSi § 201 lõike 1 punktis 2. Selle kohaselt võib töötlev üksus (asjakohase välislepingu puudumisel) avaldada riigisaladust välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja tagab avaldatava teabe kaitse selle avalikuks tuleku eest. Sarnaselt eelmistes punktides toodud selgitustele ei ole põhjendatud jätta sellist ülesannet VVJK pädevusse. VVJK roll on eelkõige käsitleda üldisi ja strateegilisi küsimusi, mitte hinnata üksikjuhtumite kaupa riigisaladuse edastamisega seotud asjaolusid. VVJK-l puudub nii vastav erialane ekspertiis kui ka vahetud kontaktid välisriikides, mis võimaldaksid hinnata, kas riigis, kuhu teavet soovitakse edastada, on tagatud piisav teabekaitse tase. Sellise sisulise hinnangu andmine kuulub pädevate valitsusasutuste ülesannete hulka. Praegune lahendus, mille kohaselt on välislepingu puudumisel vajalik VVJK otsus, on menetluslikult kohmakas ja ajamahukas ning ei võimalda vajaduse 36 korral teha kiireid otsuseid. Kuigi poliitiline otsustus võib kuuluda VVJK pädevusse, eeldab teabe sisuline hindamine erialast kompetentsi ning otsuse sisulist põhjendamist. Teeme ettepaneku jätta eelnõu punktist 12 välja RSVSi § 201 lõike 1 punkt 2 ning töötada koostöös Riigikantselei ja teiste asutustega välja lahendus, mille kohaselt moodustatakse nt riigi julgeoleku volitatud esindaja, Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi või Välisluureameti juurde valitsusasutuste esindajatest koosnev komisjon. Selle komisjoni pädevuses oleks hinnata riigisaladuse edastamist välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile juhtudel, kui vastavasisulist välislepingut ei ole sõlmitud. Justiits- ja Digiministeerium II ring 28.04.2026 nr 8-2/657 1. AK märge – juhime tähelepanu, et eelnõud tuleb kooskõlastamisele Arvestatud saata avalikuna, välja arvatud juhul, kui esineb mõni avaliku teabe Eelnõu esitatakse Vabariigi Valisuse istungile ilma AK märketa. seaduse § 35 lõikes 1 ette nähtud alus. kantselei 2. Eelnõu § 1 p 10 – tegime I kooskõlastusringil märkuse, et muudetud Arvestatud. säte toob kaasa põhimõttelise muudatuse AK teabe Sätte sõnastust on muudetud. juurdepääsupiirangute määramisel, kuna juba AK teabe loomisel peab Muudetud sõnastuse kohaselt lähtutakse juurdepääsupiirangu asutus määrama teabele riigisaladuse salastamistähtajaga sama pika AK kehtestamisel AvTS-ist ja võetakse üle AvTS-i loogika, mille kohaselt tähtaja. Riigisaladuse salastamistähtajad on näiteks 20, 30, 50 kuni 75 juurdepääsupiirangu pikendamine toimub viie aasta kaupa. Erand aastat. Esmalt tekib küsimus, kas teabeloojal ei peaks olema siiski kehtestatakse selles osas, kui kaua on maksimaalselt võimalik koos kaalumisruum (hindamiskohustus), millise tähtaja vältel selline teave pikendamisega RSVS § 11 lõike 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks AK-na kaitset vajab (eelnõus on sõna „kehtestatakse“). Teiseks jääb tunnistatud teabele juurdepääsupiirangut seada. 37 sõnastuses ebaselgeks pikendamise osa sättest (2. lause). Kas mõeldud on anda õigus pikendada kuni 75 aastat n-ö viie aasta kaupa või on mõeldud RSVS § 14 lg 1 kohast loogikat, et kokku ei saa algse tähtaja ja järgnevate pikendamiste teel salastada teavet kauemaks kui 75 aastaks. Palume sätte veelkord üle vaadata. 3. Eelnõu § 1 p 17 (RSVS § 22 lg 21 punkt 1), p 22 (RSVS § 23 lg 31 Arvestatud osaliselt. p 1) ja p 43 (RSVS § 52 lg 12 p 1) – sätted näevad jätkuvalt ette Välja on jäetud sõna „kohustuslikke“. „kohustuslikud juhised“, mida töötlevale üksusele võib „anda“. Kordame I kooskõlastusringil tehtud märkust, et kohustused peavad tulenema õigusaktist, seega palume välja jätta „täitmiseks kohustuslikke“. 4. Eelnõu § 1 p 20 – muudatuse kohaselt Välisluureamet Arvestatud osaliselt. „korraldab krüptomaterjalide kaitset“. Juhime tähelepanu, et see võib Seletuskirja on lisatud selgitus, et krüptomaterjalide kaitse või tähendada, et ta ka teostab seda töötlevate üksuste juures, kuid kiirgusturbe tagamise korraldamine ei tähenda, et Välisluureamet seda eeldatavasti ei ole see tolle punkti soovitud tõlgendus/sisu. Seetõttu töötleva üksuse eest teostaks. Välisluureametil on riigiülene suunav ja tuleb sätte sõnastus üle vaadata. koordineeriv roll. 5. Eelnõu § 1 p 26 – tegime varasemal kooskõlastusringil RSVS § 29 lg Arvestatud. 2 muutmise kohta märkuse, millele on kooskõlastustabelis vastatud, RSVS § 29 muudatus on eelnõust välja jäetud. et RSVS § 29 muudatus on eelnõust välja jäetud. Samas on muudatus eelnõus jätkuvalt olemas. Palume muudatuse eelnõust välja jätta või esitada põhjendused, miks seda ei tehta. 38 6. Eelnõu § 1 p 30 – mõistame soovi näha ette selgemalt kaalumist Arvestatud. võimaldav keeldumisalus teatamiskohustusega riikides elavate Sätet on täiendatud nii, et keeldumist võib kaaluda juhul, kui isik isikutega ohtu kujutavate sidemete olemasolu korral. Samas on eelnõu regulaarselt suhtleb teatamiskohustusega riigis elava isikuga. pakutud sõnastus liiga avar, esiteks on isikute ring lai ja isik ei pruugi Kuivõrd tegu on kaalumist võimaldava sättega, siis puudub vajadus olla teadlik sugulase või hõimlase elukohast. Säte peaks olema eraldi rakendussätte järele. adressaadi õiguste vaates siiski piiratud mingi sisulisema kriteeriumiga (sotsiaalne või majanduslik sõltuvus selliselt isikust, näiteks nagu § 32 lg 2 p 14; regulaarsed kontaktid sellise isikuga vms), et selle kohaldamise võimalusega saaks isik ka arvestada. Lisaks on oluline, et teatamiskohustusega riikide ring on ajas muutuv. Säte vajab rakendusliku poole läbimõtlemist (mis saab nende isikutega, kes täna juba omavad juurdepääsuluba). Palume säte sõnastus üle vaadata. 7. Eelnõu § 1 p 31 – muudatuse kohaselt võib julgeolekukontrolli Arvestatud. teostav asutus jätta taotluse läbi vaatamata, kui juurdepääsuloa taotleja Sättesse on lisatud, et seda ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse ei ole Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased viis aastat. Kuigi alusel pikaajalisse välislähetusse saadetud ametniku suhtes. tegemist oleks julgeolekukontrolli teostajale jäetud võimalusega, tuleb siin arvestada vajadust tagada siiski kindlus ka neile adressaatidele, kes näiteks riigi ülesandel tööülesannete tõttu välisriikides pikemalt viibivad. Samuti on eraldi keeldumisalusena olemas juba § 32 lg 2 p 12 (isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad). Palume sätte selles vaates uuesti üle vaadata. 8. Eelnõu lisana on esitatud ka rakendusakti kavand, milles on Vabariigi Esitatud selgitus. Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu salastatud välisteabe kaitse kord“ muudatused. Määruse kavandis on menetluse raames. kasutusel täiesti uued terminid nagu "krüptokonto" ja "krüptoteave". Esiteks ei ole need terminid sisustatud. Teiseks ei ole võimalik aru 39 saada, kuidas "krüptoteave" erineb senini käibel olevast "krüptomaterjalist" (ka see jääb käibele). Kui "krüptokonto" all mõistetakse töötlevat üksust, ei ole määruses arusaadavuse huvides mõtet eraldi terminit sisse tuua. Igal juhul peavad olema need terminid defineeritud ja seosed "krüptomaterjal" vs "krüptoteave" selgesti arusaadavad. 9. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja Arvestatud failis tehtud märkustega. Kirja lisas esitatud märkused on eelnõusse ja seletuskirja sisse viidud. 40 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND 29.04.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 35 lõike 7, § 50 lõike 52 ja § 51 lõike 13 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5, § 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4, 6 ja 7, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 342 lõike 5, § 35 lõike 7, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 50 lõike 52 ja § 51 lõike 13 alusel.“; 2) määruses asendatakse sõnad „elektrooniline teabeturve“ sõnadega „salastatud teabe küberturvalisus“ vastavas käändes; 3) määruses asendatakse sõna „intsident“ sõnaga „küberintsident“ vastavas käändes; 4) määruses asendatakse sõna „salajasus“ sõnaga „konfidentsiaalsus“ vastavas käändes; 5) määruses asendatakse sõna „terviklikkus“ sõnaga „terviklus“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 2 punkt 1 ning § 5 lõike 5 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) julgeolekuasutuse koostatud teave julgeolekualase välissuhtluse kohta, kui see ei sisalda käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud teavet, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks;“; 8) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel analüüsitud ja sünteesitud teave, mis kajastab välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 50 aastaks;“; 9) paragrahvi 7 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Julgeolekuasutuste poolt kasutatavate variandmete ja konspiratsioonivõtete kohta käiva teabe osas on riigisaladuseks teave, millest nähtub kasutatavate variandmete või 1 konspiratsioonivõtete seotus julgeolekuasutusega, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks.“; 10) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 20–22 ning lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) teave töötlussüsteemis kasutatava krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimuste kohta;“; 12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses: „(33) Töötlussüsteemis kasutatava krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitleva teabe salastatuse taseme ja tähtaja kehtestab Välisluureamet, lähtudes käesolevast määrusest ja tootjariigi kehtestatud nõuetest.“; 13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Salastatud teabe kaitseks kasutatavat krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) töötleva üksuse krüptoteabele juurdepääsu omavate kasutajate koondandmed. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 2) krüptomaterjali hävitamise aktid. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 3) töötleva üksuse krüptokonto avamise ja sulgemisega seotud dokumentatsioon. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 4) riigi krüptohalduse volitatud esindaja teostatava järelevalvega seotud dokumentatsioon. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks.“; 14) määruse 4. peatükki täiendatakse §-ga 233 järgmises sõnastuses: „§ 233. Riigisaladuse edastamine välismaale tsiviilõigusliku või halduslepingu alusel (1) Tsiviilõiguslik või haldusleping, mille täitmine eeldab riigisaladuse edastamist välisriigi töötlevale üksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile, peab sisaldama osa, millega lepitakse kokku vähemalt selles, millisel tasemel salastatud riigisaladust töödeldakse ning millised on juhised riigisaladuse kaitsmiseks, arvestades käesolevast määrusest tulenevaid nõudeid. (2) Lõikes 1 nimetatud lepingu osa kooskõlastatakse enne riigisaladuse töötlemise alustamist riigi julgeoleku volitatud esindajaga. (3) Riigi julgeoleku volitatud esindaja võib lõikes 1 nimetatud lepingu osa mitte nõuda, kui see ei ole koostöö olemuse tõttu otstarbekas. (4) Ühe kuu jooksul lepingu sõlmimisest tuleb riigi julgeoleku volitatud esindajale esitada lepingu poolte nimed, registrikoodid, asukohariigid ning lepingu kehtivusaeg.“; 15) paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Julgeolekuasutus võib võtta turvaala kasutusele oma juhi või tema volitatud isiku otsusel ilma teise julgeolekuasutuse kooskõlastuseta.“; 16) paragrahvi 26 lõike 21 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2 17) paragrahvi 471 punktis 1 asendatakse sõna „intsidendi“ sõnaga „rikkumise“; 18) määruse 5. peatüki 7. jagu täiendatakse 5. jaotisega järgmises sõnastuses: „5. jaotis Salastatud teabekandja vedamine kaubana § 1011. Salastatud teabekandja kaubana vedamise üldsätted (1) Kui salastatud teabekandjat ei ole selle suuruse, kuju, paigutuse, kaalu, sisu olemuse või suure koguse tõttu võimalik vedada käesolevas jaos kirjeldatud viisil või kui teistsuguse vedamise vajadus on tingitud objektiivsest olukorrast, siis võib selle veo korraldada transporti pakkuva teenusepakkuja kaudu. (2) Lõikes 1 nimetatud viisil võib vedada kuni salajasel tasemel salastatud teavet sisaldavat teabekandjat. (3) Salastatud teabekandja kaubana vedamisel kohaldatakse käesoleva jao 1.–4. jaotise sätteid, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti. (4) Salastatud välisteavet sisaldava teabekandja kaubana vedamisel kohaldatakse välislepingust tulenevaid või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni nõudeid, arvestades käesolevas jaotises sätestatut. (5) Riigi julgeoleku volitatud esindaja nõusolekul võib vajaduse korral teha käesolevas jaotises sätestatust erandeid tingimusel, et teabekandja turvalisus tagatakse muude meetmetega. § 1012. Salastatud teabekandja kaubana vedamiseks pakendamine (1) Salastatud teabekandjat veetakse kaubana suletud sõidukis, konteineris või vagunis, mere- ja õhutranspordi puhul ka lastiruumis. Sõiduk, konteiner, vagun või lastiruum peavad olema lukustatud või plommitud või suletud muul viisil, mis takistab kõrvalistel isikutel selle avamist. Kui ei ole võimalik kasutada tervet lukustatud lastiruumi, siis tuleb kasutada lastiruumi eraldatud ala. (2) Salastatud teabekandja ei tohi olla nähtav. Vajaduse korral tuleb salastatud teabekandja ära katta või teiste esemetega varjata. § 1013. Vedu saatvad isikud (1) Salastatud teabekandjat saadavad vähemalt kaks isikut, kes omavad asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigust. Saatvatest isikutest vähemalt üks on kuller, salajasel tasemel salastatud teabekandjat saadab kaks kullerit. Maanteetranspordi puhul võivad seda ülesannet täita vastava juurdepääsuõigusega autojuhid. (2) Saatev töötlev üksus juhendab vedu saatvaid isikuid enne veo algust salastatud teabe kaitsega seotud kohustuste osas. (3) Paragrahvis 1012 nimetatud konteineri, vaguni või lastiruumi sulgemine, avamine ning kauba peale- ja mahalaadimine peab toimuma vedu saatvate isikute valve all. 3 (4) Peatuste ajal jääb salastatud teabekandja vähemalt ühe vedu saatva isiku valve alla. Mere-, raudtee- ja õhutranspordi korral kohaldatakse seda nõuet võimaluste piires. (5) Salastatud teabekandjat hoiustatakse vedamise ajal kinnis- või vallasasjal, kus on riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud vastaval tasemel salastatud teavet töödelda. Kui see ei ole võimalik, peab salastatud teabekandja olema asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigust omavate saatvate isikute pideva valve all. Pikemat hoiustamist tuleb vältida. (6) Veo saatmisel võidakse täiendavalt kasutada ka ilma vastava juurdepääsuõiguseta isikuid. (7) Mitmest sõidukist koosneva maanteetranspordi puhul peavad eri sõidukites olevad isikud olema üksteisega sideühenduses ja tegema regulaarselt sidekontrolle. Nõue ei kohaldu, kui salastatud teabekandjat vedava sõiduki asukoht on elektrooniliselt jälgitav. § 1014. Transporti pakkuv teenusepakkuja (1) Paragrahvis 1011 nimetatud teenuse pakkumisel kasutatakse võimalusel ainult Eesti või teise Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni teenusepakkujat. (2) Salastatud välisteabe puhul kasutatakse võimalusel Eesti või teabe avaldanud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni puhul selle liikmesriigi teenusepakkujat. (3) Võimalusel kasutatakse ainult konkreetses salastatud projektis osaleva riigi või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni liikmesriigi teenusepakkujat. (4) Meretranspordi puhul kasutatakse lisaks lõigetes 1–3 nimetatud riigi teenusepakkujale võimalusel ainult sellise riigi lipu all sõitvat laeva. (5) Kui salastatud teabekandjat tuleb vedamise ajal hoiustada teenusepakkuja pinnal, siis peab teenusepakkuja omama vastaval tasemel salastatud teabe töötlemisõigust. (6) Lõikes 5 esitatud nõuet ei kohaldata õhutranspordi puhul, kui teenusepakkuja vastab lõigetes 1–3 esitatud tingimustele ning kui vedu korraldatakse otselennuga läbi §-s 1015 nimetatud riikide õhuruumi ja kui teenusepakkuja võtab endale vastutuse saadetise turvalisuse eest. Sellisel juhul kooskõlastab töötlemisõiguse puudumise riigi julgeoleku volitatud esindaja. § 1015. Salastatud teabekandja rahvusvaheline vedamine kaubana (1) Riigisaladust sisaldavat teabekandjat veetakse kaubana võimalusel ainult läbi Eesti ning teiste Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide, Šveitsi Konföderatsiooni ja sellise riigi territooriumi, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe kaitse kokkuleppe. (2) Salastatud välisteavet sisaldavat teabekandjat veetakse kaubana võimalusel ainult läbi Eesti ning teabe avaldaja riigi või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni puhul selle liikmesriikide territooriumi. (3) Võimalusel veetakse salastatud teabekandjaid ainult läbi konkreetses salastatud projektis osalevate riikide territooriumi. 4 (4) Meretranspordi puhul tohib siseneda ainult lõigetes 1–3 nimetatud riikide territoriaalvetesse. (5) Õhutranspordi puhul tohib siseneda ainult lõigetes 1–3 nimetatud riikide õhuruumi. Õhutranspordi puhul kasutatakse võimalusel ainult otselende. (6) Kõrvalekalded lõigetes 1–5 nimetatud riikide territooriumist tuleb eelnevalt kooskõlastada riigi julgeoleku volitatud esindajaga, välja arvatud mere- ja õhutranspordi puhul hädaolukorras. (7) Meretranspordi puhul korraldatakse salastatud teabekandja kaubana vedamine võimalusel nii, et laeva meeskond ja eelkõige laeva kapten on lõigetes 1–3 nimetatud riikide kodakondsusega. (8) Riigi julgeoleku volitatud esindaja annab salastatud teabekandja veost teada tolliametnikele, kes peaksid saadetist käsitlema prioriteetsena. Saadetist võib avada vaid olulisel põhjusel ning teadmisvajaduseta inimeste eest varjatult. Pärast avamist palutakse tolliametnikel saadetis uuesti pakendada ning dokumenteerida, et pakend tollis avati. § 1016. Transpordiplaan (1) Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teavet sisaldava teabekandja rahvusvahelise kaubana vedamisel koostab saatev töötlev üksus transpordiplaani, millest selguvad: 1) salastatud teavet sisaldava koostöö (projekti) olemus; 2) saadetises sisalduva salastatud teabe kõrgeim salastatuse tase; 3) saadetise füüsiline kirjeldus; 4) projektis osalevate asutuste ja isikute esindajate kontaktandmed; 5) kullerite ja teiste vedu saatvate isikute andmed ja nende kohustused; 6) lähte- ja sihtkoha kirjeldus; 7) marsruudi ja peatuspaikade kirjeldus; 8) hoiustamiskohtade kirjeldus; 9) punktides 6–8 nimetatud kohtades rakendatavad julgeolekumeetmed; 10) transporditeenust pakkuva ettevõtte andmed; 11) piiriületuste ja tolliametnikega seonduv teave; 12) saatva ja vastuvõtva töötleva üksuse kohustused; 13) salastatud teabe tagastamise kirjeldus. (2) Transpordiplaan esitatakse vähemalt viis tööpäeva enne veo algust kooskõlastamiseks riigi julgeoleku volitatud esindajale. (3) Riigi julgeoleku volitatud esindaja peab lõike 1 punktis 7 nimetatud marsruudi puhul hindama vedu läbi kõrgema julgeolekuriskiga riikide territooriumi. (4) Mitme veo või korduva vedamise jaoks võib koostada ühe transpordiplaani. Vastuvõtvale töötlevale üksusele antakse igast saadetisest eelnevalt teada. (5) Transpordiplaani ei tohi vedamise ajal kaasas kanda.“; 19) paragrahvi 104 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 5 20) paragrahvi 104 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) turvameetmed – rakendatavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised toimingud või vahendid andmete ja töötlussüsteemi turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks;“; 21) paragrahvi 104 punktid 3–5 sõnastatakse järgmiselt: „3) käideldavus – vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ning hõlbus kättesaadavus selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 4) konfidentsiaalsus – andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 5) terviklus – andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamata muutuste puudumine;“; 22) paragrahvi 104 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) küberintsident – töötlussüsteemiga seotud sündmus, mis ohustab või kahjustab töötlussüsteemi turvalisust (töötlussüsteemi võime osutada vastupanu mis tahes tegevusele, mis ohustab töötlussüsteemis töödeldavate andmete või töötlussüsteemi kaudu osutatavate või juurdepääsetavate teenuste käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust);“; 23) määrust täiendatakse §-ga 1141 järgmises sõnastuses: „§ 1141. Pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti ülesannete täitmine (1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja struktuuriüksus täidab järgmisi välislepingu alusel määrata tuleva pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti ülesandeid: 1) riigi julgeoleku volitatud esindaja; 2) riigi tööstusjulgeoleku volitatud esindaja. (2) Välisluureamet täidab järgmisi välislepingu alusel määrata tuleva pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti ülesandeid: 1) riigi töötlussüsteemide akrediteerimise volitatud esindaja; 2) riigi turbelahenduste volitatud esindaja; 3) riigi krüptohalduse volitatud esindaja; 4) riigi kiirgusturbe volitatud esindaja.“; 24) paragrahvi 116 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 118 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „või töötlev üksus, kes on riigi julgeoleku volitatud esindaja põhiregistri kasutaja“; 26) paragrahvi 122 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Riigi julgeoleku volitatud esindaja viib vähemalt korra kahe aasta jooksul läbi salajasel ja kõrgemal tasemel salastatud välisteavet valdavas töötlevas üksuses salastatud välisteabe kaitse tagamiseks rakendatavate turvameetmete ja nimetatud teavet töötlevate füüsiliste isikute juurdepääsu kontrolli. Madalamal tasemel salastatud välisteavet töötlevate üksuste kontrollide sageduse otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja vastavalt töötlevas üksuses töödeldava salastatud välisteabe mahule.“; 6 27) paragrahv 1221 sõnastatakse järgmiselt: „§ 1221. Salastatud välisteabe töötlemist eeldavad lepingud (1) Tsiviilõiguslik või haldusleping, mille täitmine eeldab salastatud välisteabe töötlemist, peab sisaldama osa, millega lepitakse kokku vähemalt selles, kelle loodud ja millisel tasemel salastatud välisteavet töödeldakse ning millised on juhised teabe kaitsmiseks, arvestades käesolevast määrusest ja välislepingutest tulenevaid nõudeid. (2) Lõikes 1 nimetatud lepingu osa kooskõlastatakse enne salastatud välisteabe töötlemise alustamist riigi julgeoleku volitatud esindajaga. (3) Riigi julgeoleku volitatud esindaja võib lõikes 1 nimetatud lepingu osa mitte nõuda, kui see ei ole koostöö olemuse tõttu otstarbekas. (4) Ühe kuu jooksul lepingu sõlmimisest tuleb riigi julgeoleku volitatud esindajale esitada lepingu poolte nimed, registrikoodid, asukohariigid ning lepingu kehtivusaeg.“; 28) määruse 5. peatüki 10. jao 2. jaotise pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „2. jaotis Rahvusvahelise organisatsiooni ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmise kord“; 29) paragrahvid 123 ja 124 tunnistatakse kehtetuks; 30) määrust täiendatakse §-ga 1241 järgmises sõnastuses: „§ 1241. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 51 lõigete 4–13 kohaldamine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 51 lõikeid 4–13 kohaldatakse lisaks Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisele ka Euroopa Kosmoseagentuuri salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel.“; 31) paragrahvi 125 lõike 1 teine lause ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 126 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui puudub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotleja, võib juurdepääsusertifikaadi saamiseks taotluse esitada: 1) välisriik, rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioon, kelle ülesannete tõttu tekib isikul juurdepääsuvajadus; 2) juurdepääsuvajadusega isik koos välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni kinnituse või muu põhjendusega isiku juurdepääsuvajaduse olemasolu kohta. 7 (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2.“; 33) paragrahvi 126 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) teabe isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise ja kehtivuse kohta.“; 34) paragrahv 128 sõnastatakse järgmiselt: „§ 128. Töötlemissertifikaadi taotlemine (1) Töötlemissertifikaadi taotlemiseks peab taotleja esitama riigi julgeoleku volitatud esindajale järgmised dokumendid: 1) taotleja kirjalik taotlus, milles nimetatakse salastatud välisteabe avaldaja ja salastatuse tase, mille töötlemisõigust taotletakse, ning põhjendatakse isiku vajadust töödelda salastatud välisteavet; 2) töötlemisloa koopia; 3) salastatud teabe kaitse juhendi koopia; 4) koopia dokumendist, millega määratakse nimeliselt juriidilise isiku riigisaladuse kaitset korraldav isik, samuti nende isikute nimekiri, kes hakkavad salastatud välisteavet töötlema, ning vajaduse korral dokumendid neile juurdepääsusertifikaadi taotlemiseks. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotleja puudub, võib töötlemissertifikaadi saamiseks taotluse esitada: 1) välisriik, rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioon; 2) töötlemisvajadusega isik koos välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni kinnituse või muu põhjendusega isiku töötlemisvajaduse olemasolu kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2–4.“; 35) paragrahvi 129 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 129. Puuduste kõrvaldamine ning juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi andmise otsustamise tähtaeg“; 36) paragrahv 1291 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 130 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Enne esmakordset salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmist ning vajaduse korral ka juurdepääsuõiguse korduval andmisel tutvustatakse isikule salastatud välisteabe kaitse aluseid. Tutvustuse korraldab:“; 38) paragrahvi 130 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või juurdepääsusertifikaadi“; 39) paragrahv 134 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 135 pealkirjas asendatakse sõna „muutmisest“ sõnaga „muutumisest“; 41) paragrahvi 135 tekst sõnastatakse järgmiselt: 8 „Taotleja teavitab viivitamata riigi julgeoleku volitatud esindajat: 1) juurdepääsusertifikaadi saanud isiku salastatud välisteabele juurdepääsu vajaduse või riigisaladusele juurdepääsu õiguse lõppemisest; 2) töötlemissertifikaadi saanud isiku salastatud välisteabe töötlemise vajaduse või töötlemisloa lõppemisest; 3) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 51 lõikes 9 nimetatud sündmusest.“; 42) määruse lisa 13 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Keit Kasemets Riigisekretär 9 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga luuakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (edaspidi RSVS) ühetaoline struktuur riigisaladuse ja salastatud välisteabe (edaspidi koos salastatud teave) kaitset korraldavate ametkondade pädevust reguleerivates sätetes. Muudatus puudutab Kaitsepolitseiametit (edaspidi KAPO), Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksust, Välisluureametit (edaspidi VLA) ja riigi julgeoleku volitatud esindajat (edaspidi RJVE). Muudatusega luuakse ühetaoliselt sõnastatud õigusnormid, mille kohaselt esmalt sõnastatakse pädevused, seejärel pädevustest tulenevad ülesanded ning lõpuks ülesannete täitmisel tehtavad tegevused. Tulenevalt vajadusest reguleerida rahvusvahelist koostööd salastatud teabe kaitsel, loob eelnõu õigusliku aluse pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti rollide määramiseks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK). Eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse RJVE pädevusega seotud norme. RJVE-l on lisaks salastatud välisteabe kaitse korraldamisele ja kontrollimisele roll ka riigisaladuse kaitse korraldamisel ja kontrollimisel, kui riigisaladust avaldatakse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. Eelnõuga sätestatakse vastav pädevus RSVS-is. Eelnõuga luuakse õiguslik alus salastatud välisteabe juurdepääsu andmisest keeldumiseks isikutele, kes ei nõustu endale salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamise või kinnituse allkirjastamisega. Eesti Panga presidendil, Eesti Panga Nõukogu esimehel ja liikmel, kohtunikul, Riigikogu liikmel, riigikontrolöril, Vabariigi Valitsuse liikmel ning õiguskantsleril on ametikohajärgne juurdepääsuõigus salastatud välisteabele. Juurdepääsuõigus tekib ametikohale asumisega ja seda eraldi ei vormistata. Kui aga välislepingu kohaselt on salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine kohustuslik, kuid isik keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei ole võimalik talle konkreetsele salastatud välisteabele juurdepääsu anda vaatamata ametikohajärgse juurdepääsuõiguse olemasolule. Eelnõuga muudetakse salastatud välisteabe kaitset reguleerivate normide sõnastus selgemaks ja rakenduspraktikaga kooskõlas olevaks. Eelnõuga täiendatakse julgeolekukontrolliga seonduvat regulatsiooni eesmärgiga välistada teatamiskohustusega välisriikide kodakondsust omavate isikute juurdepääs riigisaladusele. Lisaks tehakse veel mõningad muuatused, mis täpsustavad julgeolekukontrolliga seonduvat seoses isikutega, kes viibivad või töötavad suure osa ajast välismaal. 1 Eelnõu vähendab vähesel määral riigisaladust välismaale edastavate isikute halduskoormust. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks RSVS § 35 lõige 6, milles nähakse ette kohustus registreerida riigisaladuse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamine iga kord RJVE juures. Lisaks riigiasutustele võib olla vaja edastada riigisaladust välismaale näiteks ettevõtjatel, kes edaspidi seda enam RJVE juures registreerima ei pea. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja VLA ametnikud koostöös Siseministeeriumi ning KAPO esindajatega. Eelnõu õiguslikku kvaliteeti on kontrollinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson ([email protected]:). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) RSVS avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 13; 2) avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) avaldamismärkega RT I, 06.03.2026, 4; 3) Eesti Panga seadus (edaspidi EPS) avaldamismärkega RT I, 01.03.2023, 45; 4) julgeolekuasutuste seadus (edaspidi JAS) avaldamismärkega RT I, 14.03.2023, 25; 5) kohtute seadus (edaspidi KS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 7; 6) Riigikogu liikme staatuse seadus (edaspidi RKLS) avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 19; 7) Riigikontrolli seadus (edaspidi RKS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 11; 8) Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS) avaldamismärkega RT I, 07.05.2025, 9; 9) õiguskantsleri seadus (edaspidi ÕKS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 19. Selleks et eelnõu seadusena vastu võtta, on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, kuna VVS-i, EPS-i ja RKS-i muutmiseks on põhiseaduse § 104 punktide 8, 12 ja 13 järgi vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on: - muuta salastatud teabe kaitset korraldavate ametkondade pädevust reguleerivad sätted ühetaoliseks; - sätestada õiguslik alus pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti rollide määramiseks RSVKK-is rahvusvahelise koostöö tarbeks; - reguleerida RJVE pädevus riigisaladuse kaitse korraldamisel ja kontrollimisel; - muuta salastatud välisteabe kaitset reguleerivate normide sõnastus selgemaks ja rakenduspraktikaga kooskõlas olevaks. Kehtivas seaduses on salastatud teabe kaitse korraldamisel eri ametkondades nende pädevused, ülesanded ja tegevused esitatud üksteisega läbisegi, mis on raskendanud rakendajatel mõistmast, millised pädevused mingil ametkonnal on, milliseid ülesandeid konkreetsete pädevuste raames tuleb täita ning milliseid tegevusi on võimalik teha ülesannete täitmiseks. 2 Seaduse eesmärk on eristada üldpädevus, selle raames täidetavad ülesanded ja ülesannete täitmiseks tehtavad tegevused. Salastatud välisteabe kaitse puhul ei ole kehtivas õiguses defineeritud rahvusvahelisest õigusest tulenevad rollid, mis on eriti olulised Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) salastatud teabe kaitse puhul. Seaduse eesmärk on määrata nende rollide täitja. Kehtivas õiguses ei ole sätestatud RJVE pädevust riigisaladuse kaitse korraldamisel ja kontrollimisel, kui riigisaladust avaldatakse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. Seaduse eesmärk on määrata kindlaks pädevus RSVS-i tasandil. Kehtivas seaduses on salastatud välisteabe kaitsega seotud normid raskesti mõistetavad ega ole osal juhtudel enam rakenduspraktikaga kooskõlas. Seaduse eesmärk on muuta normid selgemaks ja rakenduspraktikaga kooskõlas olevaks. Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, mis toob kaasa teatavad õigused ja kohustused (sõjaväekohustus, lojaalsuskohustus jne). Kehtivas õiguses puuduvad selged õiguslikud alused keeldumaks riigisaladusele juurdepääsu andmisest isikutele, kellel on teatamiskohustusega välisriigi kodakondsus. Eelnõuga lisatakse RSVS-i vastavad alused. Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei ole koostatud. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Eelnõu eesmärk on ajakohastada salastatud teabe kaitset reguleerivat regulatsiooni, kuid tegu ei ole põhimõtteliste muudatustega, millega kaasneks oluline õiguslik muudatus või muu oluline mõju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist: §-dega 1–8 muudetakse RSVS-i, AvTS-i, EPS-i, JAS- i, KS-i, RKLS-i, RKS-i, VVS-i ja ÕKS-i, §-ga 9 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Paragrahv 1. RSVS-i muutmine Eelnõu § 1 punktidega 1, 5 ja 6 asendatakse RSVS-i tekstis: - tekstiosa „elektrooniline teabeturve“ tekstiosaga „salastatud teabe küberturvalisus“; - sõna „salajasus“ sõnaga „konfidentsiaalsus“; - sõna „terviklikkus“ sõnaga „terviklus“. Muudatuste eesmärk on ühtlustada RSVS-i terminikasutust küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS) ja selle alusel antud õigusaktide terminikasutusega. KüTS § 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata KüTS-i riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisele ning sellise teabe töötlussüsteemide pidamisele. Erisuse põhjus on see, et salastatud teabe elektroonilise töötlemise korral tuleb rakendada rangemaid turvameetmeid, mis on reguleeritud RSVS-is ja selle alusel antud õigusaktides. See aga ei tähenda, et RSVS-is peaks kasutama KüTS-ist erinevaid termineid. Oma olemuselt on elektrooniline teabeturve küberturvalisuse tagamine salastatud teabe töötlussüsteemides. Samuti on konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus 3 olemuselt sama sisuga nii salastatud teabe töötlussüsteemide kui ka mittesalastatud teabe töötlemiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide puhul. Termin „küberturvalisus“ on defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) artikli 2 punktis 1 kui tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest. Salastatud teabe küberturvalisus on salastatud teabe käideldavuse, konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamine töötlussüsteemis (RSVS § 3 p 10). Määruse (EL) 2019/881 kohase küberturvalisuse termini ja salastatud teabe küberturvalisuse termini puhul on erinevus selles, et esimese puhul on kaitseobjektiks võrgu- ja infosüsteemid, teise puhul salastatud teave ehk riigisaladus või salastatud välisteave. See ei ole siiski selline erinevus, mille tõttu ei peaks elektroonilise teabeturbe termini asemel salastatud teabe küberturvalisuse terminit kasutusele võtma. Nii küberturvalisuse kui salastatud teabe küberturvalisuse puhul on fookuses võrgu- ja infosüsteemide kaitse (töötlussüsteem on võrgu- ja infosüsteem, mida kasutatakse salastatud teabe elektrooniliseks töötlemiseks (RSVS § 3 p 9)). Salastatud teabe küberturvalisuse puhul rõhutatakse salastatud teabe kaitse aspekti, aga olemuselt on tegu sarnase tegevusega. Selleks et võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisusega üldiselt ja salastatud teabe töötlemiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide (töötlussüsteemide) turvalisusega kitsamalt tegelevad isikud saaks toimida sarnases inforuumis, tuleb terminikasutust ühtlustada ja elektroonilise teabeturbe asendamine salastatud teabe küberturvalisusega on üks viis selle saavutamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 2 defineeritakse RSVS-is termin „salastatud teave“. Seni on definitsioon olnud RSVKK-is, kuid kuna RSVS-is on mitmes kohas väljendit „salastatud teave“ kasutatud, on otstarbekas tõsta termin RSVKK-ist RSVS-i. RSVKK vastav säte tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 3 defineeritakse RSVS-is termin „töötlemisõigus“. Juba praegu on sõna „töötlemisõigus“ RSVS-is mitmes kohas kasutatud, kuid seoses sellega, et käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste toimel hakkab RSVS sõnaselgelt reguleerima ka Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabe töötlemisõiguse andmist, on otstarbekas defineerida ka vastav lühiväljend, et seda oleks võimalik vastavates sätetes kasutada. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse RSVS § 3 punktis 9 töötlussüsteemi terminit. Töötlussüsteemi mõistes tehakse kaks muudatust. Esiteks defineeritakse „töötlussüsteem“ küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud võrgu- ja infosüsteemi kaudu, sest olemuslikult on ka töötlussüsteem võrgu- ja infosüsteem. Teiseks tuuakse definitsioonis välja riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemine. See on tunnus, mis muudab võrgu- ja infosüsteemi töötlussüsteemiks. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse RSVS § 3 punktis 13 RJVE terminit. RJVE mõiste muutmine on tingitud asjaolust, et RJVE ülesanded ei ole seotud ainult salastatud välisteabega. RJVE korraldab ja kontrollib ka riigisaladuse kaitset, kui seda avaldatakse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. Muudetud kujul mõistega arvestatakse mõlemat ülesannet. RJVE riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimisega seotud ülesanded on täpsemalt kirjeldatud eelnõukohases §-s 231. 4 Eelnõu § 1 punktiga 8 viiakse RSVS § 9 punktis 10 variandmete ja konspiratsioonivõtete kasutamisega seotud teabe salastamise aluse sõnastus kooskõlla julgeolekuasutuste seaduse § 23 sõnastusega. RSVS § 9 punkti 10 kehtivas sõnastuses on kasutusel väljend „teeseldud isikud ja organid“. Väljend „isiku, asutuse või organi teesklemine“ oli kasutusel julgeolekuasutuste seaduse §-s 23 enne 01.07.2017. 01.07.2017 jõustus normi muudatus ning sellest alates on kasutusel väljend „variandmed ja konspiratsioonivõtted“. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse RSVS § 10 uue punktiga 10, mis käsitleb salastatud teabe kaitseks kasutatavat krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitleva teabe salastamist. Seni on krüptomaterjalide kohta käiva teabe salastamine paigutatud töötlussüsteemi käsitleva teabe alla (RSVS § 10 punkt 2). See ei ole korrektne, sest kõik salastatud teabe kaitseks kasutatavad krüptomaterjalid ei ole seotud konkreetse töötlussüsteemiga. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse RSVS § 11 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib asutuse juht või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabe juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada kuni viie aasta kaupa, kuid kokku mitte kauemaks kui on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud samadele tunnustele vastava riigisaladuseks oleva teabe salastamise tähtaeg.“. Muudatuse eesmärk on võimaldada pikendada RSVS § 11 lõike 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele seatud juurdepääsupiirangu tähtaega kuni viie aasta kaupa kuni juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, kuid kokku mitte kauemaks kui on samadele tunnustele vastava riigisaladuseks oleva teabe salastamise tähtaeg. RSVS § 11 lõike 3 järgi võib teatud riigisaladuse tunnustele vastava teabe tunnistada juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks teabeks, kui selle teabe avalikuks tulek ei kahjusta küll riigi julgeolekut, kuid teabele juurdepääsu piiramine on ette nähtud lepingus või teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist või teabevaldaja seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Sellise juurdepääsupiirangu tähtajale kohaldub AvTS § 40, sest RSVS erandit ette ei näe. AvTS § 40 lõikes 1 sätestatud üldreegli järgi on juurdepääsupiirangu tähtaeg kuni viis aastat ning asutuse juht võib pikendada seda kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Loetelust, millist teavet võib RSVS § 11 lõike 3 järgi tunnistada juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks teabeks, nähtub, et nimetatud teabest valdava osa avalikuks tulek võib kahjustada teabevaldaja ülesannete täitmist pikema aja jooksul. Konkreetne näide on julgeolekuasutuse riigisaladus. Näiteks võib juurdepääsupiiranguga teabeks tunnistada julgeolekuasutuse struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastavat teavet, mille avalikuks tulek ei kahjusta riigi julgeolekut. Samalaadse riigisaladuse salastatuse tähtaeg on 50 aastat. Pikk tähtaeg on põhjendatav sellega, et mõned julgeolekuasutuse funktsioonid ja struktuuriüksused on pikka aega püsivad. Lühema tähtaja korral tuleks need aga avalikustada ning see kahjustaks julgeolekuasutuse edasist tegevust. Seadusandja on selgelt väljendanud, et riigi julgeoleku kaitse on selline väärtus, mille kaitse vajadus on expressis verbis seaduses kirjeldatud, ning teabe üldiseks kasutamiseks andmisel peab olema riigi julgeolek tagatud1. RSVS-i sätete tunnustele vastava juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe puhul võib AvTS-ist tuleneva maksimaalselt kümneaastase juurdepääsupiirangu tähtaja lõppedes tekkida oht, et teabele 1 AvTS § 31 lg 3. 5 juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus on endiselt olemas ning teabe avalikustamise tulemusel saab kahjustada riigi julgeolek. Pärast seadusega kehtestatud juurdepääsupiirangu tähtaja lõppemist on asutusel kohustus teave avalikustada asutuse dokumendiregistris2. Arvestatav uus julgeolekuoht on avaandmete masspäringud, andmete nn kraapimine3 ja allalaadimine eraisikute4 ning eri tsiviilasutuste5, sealhulgas välisriikides asuvate meediamajade poolt. Riigiasutuste avalikele dokumendiregistritele on juurdepääs igaühel, sealhulgas välisriigi kodanikul. Riigiasutuste avalikule teabele ei ole juurdepääs seaduse tasandil piiratud6. Lisaks saab Ukraina sõja näitel esile tuua küberrünnete järjest süsteemsema rakendamise sõjaliste eesmärkide toetuseks. Küberluureoperatsioonide fookus on liikumas riigikaitse ja poliitikaga seotud süsteemidele ning sihtmärgid on julgeoleku- ja kaitsesektor ning ettevõtted, mis neid toetavad7. Samuti on Eesti näitel leidnud tõendamist, et ka avalikult kättesaadavat infot edastatakse vaenuliku riigi luureteenistusele8. Avalikult kättesaadavaid andmeid koos teiste andmetega analüüsides võib jõuda riigi julgeolekut ohustavate tulemusteni. Sarnasel moel võib olla võimalik eri ministeeriumide valitsemisalade andmeid koos töödeldes teha järeldusi riigi julgeoleku tagamisega seotud võimete ja vahendite kohta. Kehtivas õiguses9 ei arvestata riigi julgeolekut tagavate asutuste eripära võrreldes muude riigiasutustega ning piisava efektiivsusega ei ole võimalik kaitsta riigi julgeoleku huvides olulist teavet. Arvestades eeltoodut, on tõusetunud vajadus riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kaitsta teavet kauem kui AvTS-iga maksimaalselt lubatud kümme aastat. Tromsø konventsioon ei piira riikide võimalusi juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamise otsustamiseks. Konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt võib konventsiooniosaline piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu õigust riigi julgeoleku ja riigikaitse ning rahvusvaheliste suhete kaitsmise kaalutlustel. Konventsiooni kohaselt peavad piirangud olema seaduses täpselt sõnastatud, demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed. Eesti Vabariigi julgeoleku kaitsmine on legitiimne eesmärk. Mõne teise (vähem koormava) vahendiga ei ole võimalik piirangu eesmärki saavutada, sest juurdepääsupiirang seatakse ja seda pikendatakse vaid juurdepääsupiirangu seadmise põhjuse olemasolul ning teabe avalikustamine ega kustutamine ei ole juurdepääsupiirangu põhjuse püsimisel sobivad alternatiivid. Eeltoodust tulenevalt on meede mõõdukas, julgeoleku kaitsmine on kaalukas põhjus. Samad kaalutlused seoses muudatuste kooskõlast Tromsø konventsiooniga on asjakohased ka juhtudel, kus teavet kaitstakse riigi välissuhtlemise kaitse ja töötleva üksuse ülesannete täitmise tagamise põhjustel. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse RSVS § 19 lõikega 21, mille kohaselt peab isik, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi töötleva 2 AvTS § 28 lg 1 p 31. 3 web scraping. 4 https://dokumendiregistrid.karlerss.com/. 5 „Riigiandmete kogumine meedias kajastamise jaoks“ – Delfi Meedia ettekanne 2025. a konverentsil „A2: avalik teave ja avaandmed“, kättesaadav: https://worksup.com/app/#/event/A2KONVERENTS/agenda/plan. 6 PS § 44, AvTS § 4. 7 RIA Küberturvalisuse aastaraamat 2025, lk 16. 8 https://www.err.ee/1609751085/kohus-saatis-narvalasest-vene-kodaniku-luuramise-eest-vangi. 9 AvTS ning eriseadused. 6 üksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, esitama RSVS § 19 lõikes 2 nimetatud teavituse enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele. RSVS § 19 lõike 2 kohaselt on juurdepääsuõigust omav füüsiline isik kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selle töötleva üksuse, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus, riigisaladuse kaitset korraldavale isikule töö- või teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, hiljemalt viis tööpäeva enne kavandatava välisreisi algust. Ettenägematust viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, teatab isik riigisaladuse kaitset korraldavale isikule viivitamata. Teates märgitakse isiku nimi, sidevahendite andmed, välisriik ning selles viibimise aeg ja põhjus. Hetkel on teatamiskohustusega riikideks siseministri 29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel Armeenia Vabariik, Aserbaidžaani Vabariik, Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad), Iraani Islamivabariik, Kasahstani Vabariik, Kirgiisi Vabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Tadžikistani Vabariik, Türkmenistan, Usbekistani Vabariik, Valgevene Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Riigisaladuse kaitset korraldava isiku kaudu peaks see teave jõudma julgeolekukontrolli teostava asutuseni. Kui isiku tööandja on välisriigi töötlev üksus, rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioon, siis üldjuhul see teave ei jõua julgeolekukontrolli teostava asutuseni, sest konkreetse välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni reeglid ei pruugi näha ette salastatud teabe kaitse eest vastutava isiku määramist ja sel juhul ei ole isikul võimalik ka kedagi teavitada. Seetõttu peab juurdepääsuõigust omaval füüsilisel isikul, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi töötleva üksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, olema kohustus teatada välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, kavandatavast viibimisest otse enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse RSVS § 19 lõikega 71, mille kohaselt isik, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi töötleva üksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, on kohustatud teatama enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele, kui tema suhtes esineb RSVS § 32 lõike 1 punktis 8 või § 32 lõike 2 punktides 3–8 nimetatud asjaolu. Praktikas peab isik teavitama julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kui tema suhtes viiakse läbi väärteomenetlust ametialase süüteo või korruptiivse teo tunnustel, kui tal on mitu väärteokaristust, kui teda on karistatud tahtlikult toimepandud ametialase süüteo või kuriteo eest, mille isik on toime pannud ametiisikuna, või kui teda on kriminaalkorras karistatud. Sellest, kui isiku suhtes alustatud ametialase kuriteo või riigivastase kuriteo menetlus on lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 203, 205 või 2052 alusel või kui isiku suhtes viiakse läbi süüteomenetlust RSVS-i või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise tunnustel, on julgeolekukontrolli teostamiseks pädev asutus eelduslikult teadlik. RSVS § 32 lg 4 sätestab, et kui isiku puhul ilmneb § 32 lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolu, on isikuga teenistus- või lepingulises suhtes olev töötlev üksus kohustatud sellest viivitamata teatama isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele. Praktikas saab tööandja teavitada eelkõige isikuga seotud süüteomenetlusest, sest selline teave saab kõige 7 tõenäolisemalt tööandjale teatavaks. Muudatust on vaja, sest kui isik on teenistus- või lepingulises suhtes välismaise tööandjaga, ei edasta tööandja seda teavet julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele ja kehtivas regulatsioonis puudub ka isikul endal teavitamiskohustus. Isik peab küll ka riigisaladuse juurdepääsuloa taotlemisel või pikendamisel märkima ankeeti endaga seotud süüteomenetlused, kuid see ei ole piisav, sest ankeet tuleb täita üks kord viie aasta jooksul salajase või täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemisel ja kord seitsme aasta jooksul konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemisel. Eelnõu § 1 punktiga 13 jäetakse RSVS § 20 lõigetest 11–13 välja sõna „riigisaladuse“. RSVS-is ei eristata eraldi riigisaladuse töötlemiseks ette nähtud turvaala, seega tekitab sõna „riigisaladuse“ olemasolu antud lauses segadust ja on üleliigne. Sõna „turvaala“ on konkreetne ja üheselt arusaadav. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse RSVS-i §-ga 201. Uude paragrahvi on üle toodud kehtiva § 35 lõiked 4–52. Muudatuse eesmärk on selgelt eristada rakendajate jaoks riigisaladuse avaldamist ja edastamist. Avaldamist tuleb mõista kui Eesti Vabariigi poolt teisele rahvusvahelise õiguse subjektile riigisaladuse teatavaks tegemist, mille aluseks on üldjuhul salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe või riigi õigusaktide kohaselt antud luba. Selline regulatsioon peab paiknema riigisaladuse kaitse üldsätete all. Edastamine on konkreetse töötleva üksuse poolt riigisaladuse või seda sisaldava teabekandja edastamine teise poole töötlevale üksusele. Edastamist puudutav regulatsioon peab paiknema riigisaladuse töötlemise jaotises, kus paikneb ka § 35, milles seatakse edastamisele tingimusi. Lõige 1 vastab kehtivale § 35 lõikele 4. Uues normis on kasutatud sõna „välisriigile“ erinevalt kehtivast § 35 lõikest 4, kus on kasutusel „välisriigi töötlevale üksusele“. Erinevuse põhjus on see, et riigisaladust avaldatakse teisele rahvusvahelise õiguse subjektile, milleks saab olla vaid välisriik või rahvusvaheline organisatsioon. Riigisaladust võib jätkuvalt avaldada ka välisriigi töötlevale üksusele, eeldusel et välisriigiga, kus töötlev üksus asub, on sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe või on riigisaladuse avaldamiseks loa andnud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse avaldatava teabe avalikuks tuleku eest. Avaldatava teabe kaitstuse hindamisel peaks Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon konsulteerima julgeolekuasutuste ja RJVE-ga. RJVE saab uurida, kas rahvusvahelised organisatsioonid (eriti Euroopa Liit ja NATO), mille liige Eesti on, või selliste organisatsioonide liikmesriigid vahetavad teabe vastuvõtjaga salastatud teavet ja mis tingimustel see toimub (nt kas on sõlmitud leping). Julgeolekuasutused saavad anda ülevaate teabe vastuvõtja suhetest teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lõikesse 2 on koondatud kehtiva § 35 lõiked 5–52 ja lisatud on kaitseväeluuret teostavat Kaitseväe struktuuriüksust puudutav punkt. Kolme lõike asemel on uues sõnastuses üks lõige, millel on neli § 201 lõikes 1 sätestatust erinevalt riigisaladuse avaldamise juhtumit kirjeldavat punkti. Sõnastuse muutmise eesmärk on tagada parem arusaadavus. Normide mõte jääb samaks. Punktis 1 ja 2 on sõnastuslikult tehtud kaks muudatust, mis normide sisu ei mõjuta. Punktis 1 ei ole erinevalt kehtivast § 35 lõikest 5 sõnu „käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras“, sest see on ilmne, et õigusakte tuleb järgida. Punktist 2 on võrreldes kehtiva § 35 lõikega 51 kustutatud sõnad „Euroopa Liidu õigusest“, sest § 50 8 lõike 1 järgi loetakse Euroopa Liidu täitmiseks kohustuslikust õigusaktist tulenevaid nõudeid RSVS-i tähenduses välislepingust tulenevateks nõueteks. Punkt 4 loob erandi kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse osas. RSVS-is on kasutatud nii sõnastust „kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus“ kui ka „kaitseväeluurega tegelev Kaitseväe struktuuriüksus“. Neid termineid on oluline eristada. Kaitseväe põhimääruses on kaitseväeluure teostamine üksnes luurekeskuse pädevuses (§ 13 p 2). Lisaks on seoses relvastatud vastupanu ettevalmistamisega antud volitus kaitseväeluuret teostada ka erioperatsioonide väejuhatusele, sest relvastatud vastupanu ettevalmistamine on erioperatsioonide väejuhatuse ülesanne (Kaitseväe põhimäärus § 16 lg 2 p 11) ja Kaitseväe korralduse seaduse §-s 37 on teabe kogumisega seotud volitusi õigus rakendada ka relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks. Seega kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse all on mõeldud luurekeskust ja erioperatsioonide väejuhatust. Kaitseväeluurega tegelev Kaitseväe struktuuriüksus hõlmab ka teisi Kaitseväe struktuuriüksusi (nt merevägi või õhuvägi), mis võivad oma ülesannete raames mingil määral kaitseväeluurega tegeleda. Selline eristus on ilmne näiteks RSVKK § 5 lõike 7 ning lõigete 8 ja 10 sissejuhatavates lauseosades. RSVKK § 5 lõiget 7 võivad salastamisalusena kasutada kõik Kaitseväe struktuuriüksused, kellel on ühel või teisel moel kaitseväeluure ülesanded, kuid RSVKK § 5 lõiked 8 ja 10 on üksnes luurekeskuse ja erioperatsioonide väejuhatuse ehk kaitseväeluuret teostava või selleks volitust omava Kaitseväe struktuurüksuse loodava teabe salastamisalused. Kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse lisamine on tingitud sellest, et sel struktuuriüksusel on oma ülesannete täitmise eesmärgil ja julgeolekuolukorrast tulenevalt põhjendatud vajadus salastatud teabe vahetamiseks välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega, kellega Eesti Vabariik ei ole seni välislepingut sõlminud. Muutunud julgeolekuolukord maailmas nõuab luure efektiivseks toimimiseks, luurele püstitatud ülesannete täitmiseks ja julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks aktiivset rahvusvahelist koostööd ja kiiret reageerimist ning seda selgelt kasvava trendina. Loa taotlemisega kaasneb paratamatult liigne ajakulu ja samuti tekib vastuolu teadmisvajaduse põhimõttega. Seega on otstarbekas ja mõistlik, et lisaks RSVS- is juba nimetatud riigiasutustele saab ka kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus edastada riigisaladust iseseisvalt tingimusel, et see on vajalik luure ja vastuluure ülesannete täitmiseks. Kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse osas erandi tegemist toetab ka eelnõuga lisatav § 231 lõige 4 punkt 2 (kehtiv RSVS § 35 lg 6 p 2), mille alusel RJVE ei korralda ega kontrolli riigisaladuse kaitset, kui Kaitsevägi avaldab välisriigile RSVS § 7 punktides 51, 7, 10 ja 11 nimetatud teavet. Sätted viitavad otseselt, et tegemist on kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuurüksuse kogutud ja sünteesitud teabega, sh rahvusvahelist koostööd käsitleva teabega. Lisaks ei korralda ega kontrolli RJVE ka kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse luuret ja vastuluuret puudutavat salastatud välisteabe vahetust RSVS § 52 lõike 3 punkti 2 kohaselt. Sarnased erandid on kavandatava § 231 lõike 4 punktides 1 ja 3–4 (kehtiv RSVS § 35 lg 6 punktid 1, 3 ja 4) ning RSVS § 52 lõike 3 punktides 1 ja 3–4 tehtud riigiasutuste osas, mida on nimetatud kavandatava § 201 lõike 2 punktides 1–3. 9 Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse RSVS § 22 lõiget 1. Muudatus on vajalik seetõttu, et ka RJVE täidab riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimisega seotud ülesandeid. Eelnõuga sätestatakse need uues §-s 231. Muudatuse tulemusel viidatakse sättes ka sellele paragrahvile. Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks RSVS § 22 lõike 2 punktid 3–5. Nendes punktides ei kirjeldata pädevusi ega ülesandeid, vaid tegevusi, mida tehakse pädevuse rakendamisel. Punktid viiakse üle uude lõikesse 21. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse RSVS § 22 uue lõikega 21, milles esitatakse tegevused, mida KAPO ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus sama paragrahvi lõikes 2 toodud pädevuste täitmisel teevad. Lõikesse on üle toodud eelneva punktiga kehtetuks tunnistatud lõike 2 punktid 3 ja 5 ning lisatud on kaks uut punkti. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekute tegemist sätestavat punkti ei ole üle toodud, kuna Riigikantselei juhtis oma tagasisides tähelepanu, et RSVS § 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 sätestatakse KAPO, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse, VLA ja RJVE kohustus teha Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks. Selline regulatsioon ei ole aga täpne, sest Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon kui valitsuskomisjon ei menetle selliseid ettepanekuid. Ettepanekute menetlemine toimub vastavas ministeeriumis või Riigikantseleis. Punktiga 1 antakse KAPO-le ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusele õigus anda töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid riigisaladuse kaitse nõuete täitmiseks. Juhiste andmise õigus on vajalik selleks, et oleks võimalik suunata töötlevaid üksusi parimal võimalikul viisil riigisaladust kaitsma. Teavet antakse selleks, et töötlevatel üksustel oleks võimalik riigisaladust paremini kaitsta. Punktis 2 on lisatud tekst, mille kohaselt tuleb vajaduse korral kaasata §-des 23, 231 ja 52 nimetatud asutus või selle struktuuriüksus. Tegemist on vastavates valdkondades eksperditeadmisi omavate ametkondadega, kelle teadmisi on vaja vastava valdkonnaga seotud rikkumise väljaselgitamiseks ja kahju hindamiseks. Punktiga 4 lisatakse tegevusena koostöö tegemine riigisaladuse kaitse korraldamiseks ja kontrollimiseks riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega, sest riigisaladuse kaitseks on vaja vahetada teavet välisriikide politsei- ja julgeolekuasutustega ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega. Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 19 muudetakse KAPO poolt teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustatava komisjoniga seotud regulatsiooni. Kehtiva RSVS § 22 lõike 6 kohaselt kehtestab KAPO poolt teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustatava komisjoni töökorra valdkonna eest vastutav minister määrusega. KAPO töökorraldust ei ole otstarbekas reguleerida ministri tasemel. Seetõttu tunnistatakse RSVS § 22 lõige 6 kehtetuks. Küll aga on asjakohane RSVS-is sätestada komisjoni üldine roll ja pädevus ning komisjoni täpsema töökorralduse peaks sätestama KAPO sisemiste õigusaktidega. Sel eesmärgil täiendatakse RSVS § 22 lõigetega 7–10. 10 Lõikega 7 nähakse ette volitusnorm komisjoni moodustamiseks. Lõikega 8 sätestatakse ülesanded, mida riigisaladuse kaitse kontrolli komisjon täidab. Lõikes 9 sätestatakse, et kontrolli läbiviimise kohta koostab komisjon aruande, milles antakse hinnang riigisaladuse kaitse korralduse vastavusele nõuetele. Lõikes 10 nähakse ette, et aruandes tehtud ettekirjutuste täitmisest tuleb Kaitsepolitseiametile teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul arvates ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaja möödumisest. RSVS § 22 lõike 3 kohaselt on KAPO-l õigus teha töötlevale üksusele ettekirjutusi. Riigisaladuse kaitse tagamiseks on oluline, et töötlev üksus teavitaks KAPO-t aruandes esitatud ettekirjutuste täitmisest. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse RSVS § 23 lõiget 2. Lõikes 2 sätestatakse VLA ülesanded salastatud teabe küberturvalisuse korraldamisel ja kontrollimisel. Selle tagajärjel tekib selge struktuur, kus kõigepealt on lõikes 1 määratud, et VLA-l on pädevus salastatud teabe küberturvalisust korraldada, ning seejärel on loetletud konkreetsed ülesanded. VLA ülesanded salastatud teabe küberturvalisuse korraldamisel on töötlussüsteemide akrediteerimine, töötlussüsteemides kasutatavate turbelahenduste nõuetele vastavuse hindamine, töötlussüsteemides kasutatavate turbe- ja krüptomaterjalide kaitse ning töötlussüsteemide kiirgusturbe tagamine. Sellest lähtub ka uus lõike 2 tekst. Kehtivad punktid 3 ja 4 on hõlmatud uues sõnastuses töötlussüsteemide akrediteerimise alla punktis 1. Tegemist on akrediteerimisega seotud tegevustega, mille eraldi väljatoomine ülesandena ei ole vajalik. Uue punktiga 2 analoogset normi RSVS praegu ei sisalda. VLA ülesanne on muu hulgas hinnata töötlussüsteemides kasutatavate turbelahenduste salastatud teabe küberturvalisuse nõuetele vastavust. Turbelahendus on salastatud teabe kaitse tagamiseks kasutatav riist- või tarkvaraline (sealhulgas krüptograafiline) lahendus, mille eesmärk on tagada turbenõuete täitmine. Kehtiv punkt 6 sisaldab kaht põhiülesannet, mida VLA salastatud teabe küberturvalisuse valdkonnas täidab – krüptomaterjalide töötlemise ja kiirgusturbe korraldamist. Uues sõnastuses on mõlema ülesande kohta eraldi punkt, vastavalt punkt 3 ja punkt 4. Krüptomaterjalide kaitse või kiirgusturbe tagamise korraldamine ei tähenda, et Välisluureamet seda töötleva üksuse eest teostaks. Välisluureametil on riigülene suunav ja koordineeriv roll. Kehtivat punkti 7 ei ole uude sõnastusse üle kantud, sest see on konkreetne tegevus, milleks on vaja töötleva üksuse kaasabi. Töötlevat üksust saab kohustada turvameetmeid rakendama lõike 4 alusel tehtava ettekirjutusega. Kehtivad punktid 1, 2, 5 ja 8 on üle viidud § 23 uude lõikesse 31. Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks RSVS § 23 lõike 3 punktid 3–5. Need punktid viiakse üle lisanduvasse sama paragrahvi lõikesse 31. Selliselt tekib sätete selge struktuur ka VLA teise riigisaladuse kaitse pädevuse osas, milleks on riigisaladuse kaitse välisesindustes. Lõikesse 3 jäävad alles ülesanded, mida VLA täidab välisesindustes riigisaladuse kaitseks. 11 Need on riigisaladuse kaitse korralduse nõuetele vastavuse kontroll, riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise vastavuse nõuete kontroll ning tulenevalt ohuhinnangust turvaalal ebaseaduslikult teabe kogumise seadmete oleku kontroll. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse RSVS § 23 lõikega 31. Sättes kirjutatakse lahti tegevused, mis on seotud lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannete täitmisega. Nende lõigete punktid on enamjaolt sama sisuga nagu kehtiva § 23 lõigetes 2 ja 3 toodud vastavad punktid, kuid järgmiste erisustega. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekute tegemist sätestavat punkti ei ole üle toodud, kuna Riigikantselei juhtis oma tagasisides tähelepanu, et RSVS § 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 sätestatakse KAPO, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse, VLA ja RJVE kohustus teha Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks. Selline regulatsioon ei ole aga täpne, sest Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon kui valitsuskomisjon ei menetle selliseid ettepanekuid. Ettepanekute menetlemine toimub vastavas ministeeriumis või Riigikantseleis. Punktiga 1 antakse VLA-le õigus anda töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid riigisaladuse kaitse nõuete täitmiseks. Juhiste andmise õigus on vajalik selleks, et oleks võimalik suunata töötlevaid üksusi parimal võimalikul viisil riigisaladust kaitsma. Teavet antakse selleks, et töötlevatel üksustel oleks võimalik riigisaladust paremini kaitsta. Punktis 3 ei ole erinevalt kehtivast samasisulisest punktist (§ 23 lõike 2 punkt 2) soovituste andmist täiendavate turvameetmete rakendamiseks välja toodud, sest see on hõlmatud punktiga 1. Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse RSVS-i uue §-ga 231, mis reguleerib RJVE ülesandeid ja pädevust riigisaladuse kaitse korraldamisel ja kontrollimisel. Riigisaladuse kaitset korraldavaid asutusi reguleerib üldiselt RSVS § 22, mis määrab nendeks asutusteks KAPO ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse. Praktikas on piiratud ulatuses riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimise pädevus ka RJVE-l, kuid seda ei ole RSVS-is selgelt reguleeritud. Näiteks korraldab RJVE välisriikidega salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepete sõlmimist, kehtiva § 35 lõike 6 kohaselt tuleb riigisaladuse edastamine välismaale üldjuhul registreerida RJVE juures ja kehtiva RSVKK § 1221 kohaselt peab leping, mille raames edastatakse riigisaladust välismaale, sisaldama eraldi riigisaladuse kaitset käsitlevat osa, mis tuleb kooskõlastada RJVE-ga. Seega ei anta muudatusega RJVE-le uut pädevust ega piirata KAPO või Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse pädevust riigisaladuse kaitsel, vaid reguleeritakse selgemalt olemasolev RJVE pädevus. Lõikes 1 kirjeldatakse RJVE üldist pädevust seoses riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimisega, milleks on riigisaladuse kaitse korraldamine ja kontrollimine selle avaldamisel välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. Lõikes 2 kirjeldatakse ülesandeid, mida RJVE seoses lõikes 1 toodud pädevusega täidab. Punktiga 1 reguleeritakse RJVE pädevus salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepete sõlmimisel. Punktid 2 ja 3 on seotud vastavalt RSVS § 35 uue lõike 41 ja selle alusel antava RSVKK §-ga 233 ning RSVKK 5. peatüki 7. jao kavandatava uue 5. jaotisega. Viimane 12 reguleerib salastatud teabekandja vedamist kaubana ehk juhtudel, kui teabekandjat ei ole selle suuruse, kuju, paigutuse, kaalu, sisu olemuse või suure koguse tõttu võimalik tavapäraselt vedada. Tegu on rahvusvaheliselt väga üksikasjalikult, ent paindlikult reguleeritud salastatud teabe kaitse valdkonnaga, mis tuleb rahvusvaheliste organisatsioonide julgeolekureeglitest ja välislepingutest Eesti õigusesse üle tuua, et seda saaks paremini rakendada. RSVKK-s reguleeritakse seejuures üksikasjalikumalt kaubana vedamiseks pakendamist, vedu saatvaid isikuid, transporti pakkuvaid teenusepakkujaid, rahvusvahelist vedamist ja transpordiplaani koostamist. RJVE poolt riigisaladust sisaldavate salastatud teabekandjate rahvusvaheliselt kaubana vedamise korraldamine ei tähenda seda, et RJVE organiseerib ise veo. Veo korraldamine, sealhulgas vedajaga lepingu sõlmimine, on töötleva üksuse ülesanne. Korraldamine hõlmab selles kontekstis näiteks töötleva üksuse juhendamist ja vajadusel asjakohaste välismaiste ametkondadega suhtlemist. Välislepingus ettenähtud ülesannete kohta on eraldi punkt 4, sest RJVE peab lähtuma lisaks riigisisesele regulatsioonile salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepetest ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesriikidele täitmiseks kohustuslikest õigusaktidest. Lõikes 3 kirjeldatakse tegevusi, mida RJVE teeb lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks. Lõige on sama sisuga nagu KAPO, VLA ja RJVE salastatud välisteabe kaitsega seotud ülesandeid reguleerivates paragrahvides toodud lõiked. Lõikega 4 sätestatakse erandid, mil RJVE riigisaladuse kaitset ei korralda ega kontrolli. Sarnased erandid on sätestatud kehtivas § 35 lõikes 6. Sättes loetletud teabe osas on teadmisvajadus niivõrd piiratud, et RJVE teenistujatele ei ole võimalik sellele juurdepääsu anda. Lõigetega 5 ja 6 sätestatakse RJVE õigused nõuete täitmise kontrollimisel ja rikkumise avastamise korral. Sätetega RJVE-le antavad õigused on sarnased KAPO-le, VLA-le ja RJVE-le salastatud välisteabe valdkonnas antud õigustega. Eelnõu § 1 punktiga 24 lisatakse RSVS § 27 lõikesse 5 punkt 31, mille tulemusel saab RJVE õiguse anda isikule piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus, kui isiku juurdepääsuvajadus riigisaladusele tuleneb välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni antud ülesannetest. Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat ja võimaldada isikul saada vajalikud piiratud taseme juurdepääsuõigused ühest kohast. Muudatuse tulemusel on RJVE-l õigus anda isikule piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus järgmistes olukordades. Esiteks, kehtiva regulatsiooni ja ka kavandatava RSVS § 51 lõike 4 kohaselt on piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus Euroopa Liidu või NATO piiratud taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamise eeldus. Osadel juhtudel ongi isikul piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust vaja üksnes seetõttu, et muidu ei ole tal võimalik saada Euroopa Liidu või NATO piiratud taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õigust. Kehtiva regulatsiooni järgi peab sellisel juhul piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse andma KAPO ja piiratud taseme Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse RJVE. Muudatuse tulemusel annab isikule mõlemad juurdepääsuõigused RJVE. Teiseks võib isik vajada piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust selleks, et saada juurdepääs välisriigi piiratud taseme salastatud välisteabele. Välisriigi salastatud välisteabele 13 ei anta eraldi juurdepääsuõigust, vaid juurdepääsuõigus saadakse Eesti juurdepääsuõiguse alusel. Näiteks, kui Eesti kodanik töötab ettevõttes, mis on sõlminud Soome riigiga lepingu, mille täitmine eeldab Soome piiratud taseme salastatud välisteabe töötlemist. Sellises olukorras ei ole otstarbekas, et isikule annab piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse KAPO, sest selle, kas isikul on Soome piiratud taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õigust vaja ja kas vastav leping on sõlmitud, peab välja selgitama RJVE, suheldes Soome RJVE-ga analoogse asutusega. Bürokraatia vähendamise eesmärgil on otstarbekas, et sellisel juhul annab RJVE ka piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse. Eelnõu § 1 punktiga 25 asendatakse RSVS § 27 lõike 5 punktis 4 tekstiosa „3“ tekstiosaga „31“. Muudatus on seotud eelmise punktiga tehtava muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse RSVS § 31 lõike 11, mille tulemusel saab füüsiline isik esitada teatud juhtudel taotluse riigisaladuse juurdepääsuloa saamiseks RJVE kaudu. Muudatuse eesmärk on võimaldada esitada juurdepääsuloa saamiseks taotlus ka füüsilisel isikul, kellel ei ole riigisisest juurdepääsuloa toetajat. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab isik esitama juurdepääsuloa taotluse juurdepääsuloa toetaja kaudu ja vastavas elektroonilises keskkonnas. Samas kehtiva regulatsiooni ja ka kavandatava RSVS § 51 lõike 4 kohaselt on riigisaladusele juurdepääsu õigus Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamise eeldus. Osadel juhtudel ongi isikul riigisaladuse juurdepääsuluba vaja üksnes seetõttu, et muidu ei ole tal võimalik saada Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaati. Teiseks võib füüsiline isik vajada riigisaladuse juurdepääsuluba vaid selleks, et saada juurdepääs välisriigi, näiteks Soome salastatud välisteabele. Sellistel juhtudel ei pruugi isikul olla riigisisest juurdepääsuloa toetajat, kelle kaudu saaks juurdepääsuloa taotluse esitada. Teoreetiliselt võiks isik esitada juurdepääsuloa taotluse elektroonilises keskkonnas, aga sellele keskkonnale peab kõigepealt mõni riigiasutus isikule juurdepääsu andma. Muudatuse toimel esitab isik taotluse RJVE-le, mis teeb rahvusvahelise koostöö kaudu kindlaks isiku juurdepääsuvajaduse ja selle olemasolul annab isikule juurdepääsu elektroonilisele keskkonnale, mille kaudu saab isik esitada julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele vajalikud dokumendid. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse RSVS § 32 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt juurdepääsuluba ei anta Eesti kodanikule, kellel on sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus, või kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus. Riigisaladus on RSVS § 3 punkti 1 kohaselt Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav teave. Riigi julgeoleku ja välissuhtlemise tagamiseks on oluline välistada riigisaladusele juurdepääsu loa andmine isikutele, kelle puhul võib eeldada, et nad kujutavad riigisaladuse kaitstusele suuremat ohtu. Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, mis toob kaasa teatavad õigused ja kohustused (sõjaväekohustus, lojaalsuskohustus jne). Riigisaladusele juurdepääsu loa saamise oluliseks põhimõtteks on tugev usaldussuhe riigi ja riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja vahel. Isikute puhul, kellel on sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus, esineb suur tõenäosus, et kodakondsusest tulenevast lojaalsuskohustusest tulenevalt võivad nad kujutada ohtu riigisaladuse kaitstusele. Kui isikul on mitu kodakondsust, 14 siis on tal lojaalsuskohustus lisaks Eesti Vabariigile ka välisriigi ees. Riigisaladuse kaitse kontekstis peetakse välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, viibimist või muul moel seotust sellise riigiga oluliseks riskiks. Julgeolekukontrollis pööratakse nendele asjaoludele erilist tähelepanu. Isikute puhul, kellel on sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus, või lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus, esineb suur tõenäosus, et välisriigi kodakondsusest tulenevast lojaalsuskohustusest tulenevalt võivad nad kujutada ohtu riigisaladuse kaitstusele. Seetõttu ei ole põhjendatud anda riigisaladusele juurdepääsu luba isikutele, kellel on välisriigi, mille kohta kehtib teatamiskohustus, kodakondsus, või kellel on lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele sellise välisriigi, mille kohta kehtib teatamiskohustus, kodakondsus. Eelnõu § 1 punktiga 28 asendatakse RSVS § 32 lõike 2 punktis 20 tekstiosa „1 või 2“ tekstiosaga „1, 2, 21 või 71“. Muudatust on vaja, kuna eelnõuga lisatakse § 19 kaks lõiget, mis näevad ette teavitamiskohustuse. Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse RSVS § 32 lõiget 2 punktiga 21, mille kohaselt võib riigisaladuse juurdepääsuloa andmisest keelduda isikule, kes regulaarselt suhtleb julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatud juurdepääsuloa taotleja ankeedis või pikendaja ankeedis märgitud sugulase, hõimlase või muu lähedase isikuga, kes elab välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus. Eesti Vabariigi julgeolekut ohustavate välisriigi luureteenistuste eesmärk on värvata isikuid luureteenistuse huvides erinevate ülesannete täitmiseks. Riigisaladuse kaitse kontekstis peetakse suurema riskiga välisriikideks neid riike, mille kohta kehtib teatamiskohustus. Kuigi Eesti Vabariigi julgeolekut ohustavad välisriigi luureteenistused ei tunne huvi pelgalt riigisaladuse vastu, vaid igasuguse info vastu, on juurdepääsu saamine riigisaladusele üks olulisemaid eesmärke. Värbamise sihtmärgiks on tihti just inimesed, kes külastavad sellise luureteenistuse päritoluriiki või kellel on luureteenistuse päritoluriigiga alaline seos (nt seal elavate sugulaste kaudu). Kui isiku sugulane (nt ema, isa, õde, vend, laps) või lähedalt seotud isik (nt elukaaslane) elab sellises välisriigis, siis annab see selle välisriigi luureteenistustele võimaluse isikut vajaduse korral survestada. See kujutab riigisaladuse kaitstusele ohtu, sest seeläbi võib olla võimalik mõjutada isikut asuma välisriigi luureteenistusega koostööle. Seetõttu tuleb isiku sugulase, hõimlase või lähedase isikuga seotud asjaolusid arvesse võtta julgeolekuriskide hindamisel. Välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, elav sugulane, hõimlane või lähedane isik ei välista riigisaladuse juurdepääsuloa saamist. Oluline on hinnata isikute vahelise suhte tugevust ja konkreetset välisriiki, milles sugulane, hõimlane või lähedane isik elab. Regulaarne on kindla aja tagant toimuv suhtlus. Ka kord aastas toimuv suhtlus võib olla sõltuvalt asjaoludest regulaarne. Regulaarne suhtlus viitab, et tegu on isikuga, kellel on taotleja elus teatav roll ja keda võib seeläbi kasutada tema mõjutamisel või survestamisel. Konkreetsemalt tuleb isikutevahelise seose tugevust ja sellest tulenevat võimalikku ohtu riigisaladusele hinnata ja põhjendada igal juhul eraldi. Kui julgeolekukontrolli käigus kogutud asjaolude pinnalt on põhjust arvata, et riigisaladuse kaitstus võib sattuda välisriigis elava sugulase, hõimlase või lähedase isiku tõttu ohtu, peab olema võimalik isikule juurdepääsuloa andmisest keelduda. Otstarbekas on piiritleda sugulaste, hõimlaste ja lähedaste isikute ring isikutega, kes tuleb märkida juurdepääsuloa taotleja ankeeti või juurdepääsuloa pikendaja ankeeti. Sel viisil on hõlmatud isikud, kelle kaudu võib kõige tõenäolisemalt olla võimalik juurdepääsuloa taotlejat 15 mõjutada ja samas on lähedaste isikute ring juurdepääsuloa taotleja jaoks üheselt kindlaks määratud. Lähedaste isikutega seonduva hindamine juurdepääsuõiguse andmisel on välja toodud ka NATO personalijulgeoleku direktiivi punktis 18, mille alapunkti l kohaselt on üks peamine kriteerium, mille põhjal tuvastatakse isiku lojaalsus, usaldusväärsus ja kindlus isikule juurdepääsuloa andmiseks see, kas isik võib sugulaste või lähedalt seotud isikute kaudu olla haavatav või survestatav välisriikide luureteenistuste, terrorirühmituste või muude õõnestusega tegelevate organisatsioonide või isikute poolt, kelle huvid võivad ohustada NATO ja/või NATO liikmesriikide julgeolekuhuve. Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse RSVS § 33 lõikega 51, mille kohaselt võib julgeolekukontrolli teostav asutus jätta taotluse läbi vaatamata, kui juurdepääsuloa taotleja ei ole Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased viis aastat. Riigisaladus on RSVS § 3 punkti 1 kohaselt Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav teave. Riigisaladuse kaitse tagamiseks on ette nähtud julgeolekukontrolli teostamine, mis seisneb üksnes RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises. RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude kontrollimise eesmärk on veenduda, et isiku puhul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt võib ta tõenäoliselt ohustada riigisaladuse kaitstust. RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude esinemist on võimalik kontrollida ennekõike isiku puhul, kes elab püsivalt Eestis, s.o tema peamine elukoht on Eestis. Valdavalt kontrollitakse viimase viie aasta andmeid, seega peaks isik olema Eestis elanud vähemalt mingi ajaperioodi viimase viie aasta jooksul. Kui juurdepääsuloa taotleja ei ela Eestis, võib RSVS §- s 32 nimetatud asjaolusid olla keeruline või osadel juhtudel võimatu kontrollida. Julgeolekukontroll on riigisisene haldusmenetlus. Julgeolekukontrolli raames võib küll teha päringuid välisriikidesse, aga välisriikide isikutel ei ole kohustust päringutele vastata. Kui juurdepääsuloa taotleja puhul ei ole võimalik veenduda, kas esineb RSVS §-s 32 nimetatud asjaolusid, siis ei saa talle riigisaladusele juurdepääsu luba anda. Eestis viimase viie aasta jooksul püsivalt mitte elanud juurdepääsuloa taotleja juurdepääsuloa saamise taotluse läbivaatamata jätmine ei ole siiski alati põhjendatud. Kui välisriigist on võimalik saada piisaval hulgal RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude kontrollimiseks vajalikku teavet, ei ole taotluse läbi vaatamata jätmine põhjendatud. Samuti tuleb arvestada, et haldusmenetluses on isikul kaasaaitamiskohustus ja isik saab osa julgeolekukontrolli läbiviimiseks mõeldud teabest ka ise julgeolekukontrolli läbiviivale asutusele esitada. Eelkõige saab sellel alusel jätta läbi vaatamata sellise juurdepääsuloa taotleja taotluse juurdepääsuloa saamiseks, kes on pikaajaliselt viibinud välisriikides ja kelle side Eestiga on nõrk või puudub. Näiteks isikud, kelle kohta ei ole Eesti andmekogudes muid andmeid peale isikut tõendavate dokumentide väljastamise andmete. Sel juhul puudub julgeolekukontrolli teostaval asutusel võimalus ankeedis ja vestlusel esitatud andmete usaldusvääruse kontrolliks. Eestist lähetatud inimeste puhul, isegi kui lähetus on kestnud järjest üle viie aasta, ei ole juurdepääsuloa taotluse läbi vaatamata jätmine üldjuhul õigustatud, sest neil oli ja säilib ka lähetuse ajal tugev side Eestiga ja nende poolt esitatud andmeid on võimalik kontrollida. Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse RSVS § 342 lõikega 41, mille kohaselt kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse töötlussüsteemi, mida kasutatakse riigisaladuse edastamiseks välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitvale asutusele, võib kasutada Kaitseväe juhataja otsuse alusel, kus määratakse töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud riigisaladuse tase, töötlussüsteemi kasutamise tähtaeg ning käesolevas seaduses ja selle alusel 16 antud õigusaktides sätestatud salastatud teabe küberturvalisuse nõuete täitmise ja kontrollimise eest vastutavad struktuuriüksused. Muudatuse tulemusel saab kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus analoogse erandi akrediteerimise nõudest, nagu on RSVS § 342 lõikes 4 ette nähtud julgeolekuasutuste puhul. Kaitseväe luuret teostava ja Kaitseväe luurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse erinevust on selgitatud § 201 puudutavate selgituste juures. Rahvusvahelise koostöö raames on kaitseväeluure valdkonnas vajadus erinevate töötlussüsteemide kasutamiseks. Kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus teeb igapäevaselt koostööd välisriikide partnerteenistustega. Sageli töödeldakse sel juhul riigisaladust eelkõige konkreetse koostöö kontekstis. Kaitseväeluuret teostaval Kaitseväe struktuuriüksusel peab olema võimalus enda ehitatud töötlussüsteeme koostöö raames partnerteenistusele kasutada anda. Sellistele töötlussüsteemidele ei peaks kehtima akrediteerimise nõue, kuivõrd tuleb arvestada teadmisvajaduse põhimõttega (sama põhimõte, mis rakendub teabele, mille osas puudub RJVE- l korraldamise funktsioon – uus RSVS § 231 lõige 4). Arvestades asjaolu, et RJVE ei korralda ega kontrolli kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse luuret ja vastuluuret puudutava riigisaladuse ja salastatud välisteabe vahetust, kui välislepingust ei tulene teisiti, on põhjendatud, et VLA ei akrediteeri selleks otstarbeks kasutatavaid töötlussüsteeme. Näiteks ei pea riigisaladuse edastamist registreerima riigi julgeoleku volitatud esindaja juures, kui välisriigile edastatakse muuhulgas kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse kogutud ja sünteesitud teavet (RSVS § 35 lõige 6) ja RJVE ei kinnita rahvusvahelisi külastustaotluseid RSVS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul (RSVKK § 1222). Tulenevalt eeltoodust ei peaks VLA akrediteerima töötlussüsteeme, mis on ette nähtud kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse poolt teabe vahetamiseks välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega. Oluline on rõhutada, et töötlussüsteemid, kus töödeldakse Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteavet või mille puhul on rahvusvahelises formaadis kokku lepitud akrediteerimiskohustus, tuleb akrediteerida tavapärases korras Välisluureameti poolt. Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks RSVS § 35 lõiked 4–6. Lõigete 4–52 sisu on viidud üle uude § 201. Kehtiva § 35 lõike 6 kohaselt tuleb üldjuhul riigisaladuse edastamine välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile registreerida RJVE juures. Registreerimiskohustuse kehtestamise algne eesmärk oli võimaldada RJVE-l tagada, et riigisaladust avaldatakse vaid sellistele välisriikidele, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe kaitse ja vahetamise kokkuleppe, või rahvusvahelistele organisatsioonidele või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidele, millega Eesti Vabariik on ühinenud. Aastatepikkuse praktika käigus on aga ilmnenud, et iga üksiku riigisaladust sisaldava teabekandja registreerimine RJVE peetavas põhiregistris tekitab töötlevatele üksustele viivitusi teabe edastamisel ning nõude rakendamine on töötlevatele üksustele liiga koormav ja ebaproportsionaalne. RJVE-l on tekkinud õiguslike regulatsioonide täiendamise kaudu alternatiivsed võimalused riigisaladuse õiguspärase avaldamise kontrollimiseks muude ülesannete täitmise teel. Ülevaade riigisaladuse avaldamisest välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile saadakse RJVE regulaarsete salastatud teabe kaitse 17 kontrollide käigus ning täiendavaks kontrolliinstrumendiks on nõue kooskõlastada RJVE-ga rahvusvahelise tsiviilõigusliku või halduslepingu juurde koostatav riigisaladuse kaitset käsitlev osa. Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse RSVS § 35 lõikega 7. Säte reguleerib tööstusjulgeoleku olukordi, kus koostöö põhineb tsiviilõiguslikul või halduslepingul ning kus üheks pooleks on juriidiline isik, näiteks ettevõte või avalik-õiguslik ülikool. Kuivõrd tegu ei ole riigiasutuste ega rahvusvahelise õiguse subjektidega, siis on salastatud teabe kaitse kokkulepete ning rahvusvahelise praktika järgi nende poolt salastatud teabe töötlemisele (sh edastamisele) kehtestatud täiendavad nõuded. Need nõuded kehtestatakse RSVKK-is, kus on sarnased nõuded ka salastatud välisteabe edastamise puhul. Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse RSVS § 49 lõiget 3. Muudatuse tulemusel antakse komisjonile õigus teha ettepanek julgeolekukontrolli läbimise kohta isikule või organile, kelle pädevuses on julgeolekukontrolli läbimise otsustamine. Muudatus seondub eelnõuga kavandatava § 51 lõikega 8, mille kohaselt otsustab julgeolekukontrolli teostav asutus, kas isik on julgeolekukontrolli läbinud. Selleks et julgeolekukontrolli teostaval asutusel oleks võimalik julgeolekukontrolli läbimise kohta otsus teha, peab komisjonil olema õigus vastav ettepanek teha. Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse RSVS § 50 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1 muudatusega kirjutatakse selgemalt lahti salastatud välisteabe kaitsmise loogika. Praegu ei ole see rakendajate jaoks üheselt arusaadav. Esiteks, kehtivas § 50 lõikes 1 on kasutusel sõnastus „salastatud välisteabele kohaldatakse selle salastatuse tasemele vastavale riigisaladusele kohaldatavaid sätteid“. Sellise sõnastuse puhul ei ole üheselt selge, kas säte kohaldub salastatud välisteabe kaitsega seotud tegevustele, mille raames otseselt salastatud välisteavet ei töödelda. Näiteks on ebaselge, kas turva- või administratiivala loomisele, kus töödeldakse salastatud välisteavet, kohaldub RSVS § 50 lõikes 1 sätestatud üldreegel. RSVS § 50 lõike 1 uue sõnastuse eesmärk on hõlmata kõik salastatud välisteabe kaitsega seotud aspektid selgelt ühe üldreegli alla. Seepärat on kasutatud sõna „kaitse“, mis hõlmab salastatud välisteabe töötlemist ja muid tegevusi, mis on vajalikud salastatud välisteabe kaitseks. Sarnaselt on töötlemine ja muud tegevused hõlmatud riigisaladuse kaitse alla RSVS 2. peatüki 3. jaos „Riigisaladuse kaitse“. Nii on selgelt hõlmatud ka turva- ja administratiivalade loomisega seotud tegevused. Teine eesmärk on sõnastada selgemalt põhimõte, et salastatud välisteabe kaitsmisel tuleb esmalt lähtuda välislepingus sätestatud nõuetest ning alles seejärel RSVS-i 3. peatükis sätestatud salastatud välisteabe kaitse erisustest ja riigisaladuse kaitse nõuetest. Kehtiva RSVS § 50 lõike 1 lõpuosa sõnastusest „kui välislepingust ei tulene teisiti“ ei ole see rakendajatele selgelt välja loetav. Levinud on ekslik arusaam, et välislepingust tuleb lähtuda ainult juhul, kui seal on sätestatud võrreldes RSVS-iga rangemad või täiendavad nõuded. Tegelikult tuleb esmajoones kohaldada välislepingust tulenevaid nõudeid ja see, mil määral need kohalduvad, sõltub salastatud välisteabe liigist. Välisriikidega sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepetes on teise poole salastatud välisteabe kaitsega seonduvat reguleeritud üldiselt vähesel määral. Tavaliselt on reguleeritud mõningal määral näiteks salastatud teabe töötlemist hõlmavate külastuste korda, salastatud teavet sisaldavate lepingutega seonduvat ja salastatud teabe vahetamist. Ülejäänud osas tuleb rakendada RSVS-i 3. peatükki ja RSVS-is ette nähtud riigisaladuse kaitse nõudeid, 18 sest enamasti on kokkuleppes kirjas, et üks pool kaitseb teise poole salastatud teavet samamoodi kui enda salastatud teavet. Euroopa Liit, Euroopa Kosmoseagentuur ja NATO on kehtestanud oma salastatud välisteabe kaitsmiseks eraldi regulatsioonid. Nimetatud organisatsioonide salastatud välisteabe kaitsel tuleb kohaldada enamjaolt vastava organisatsiooni poolt ette nähtud nõudeid. RSVS-i 3. peatükis ja RSVS-is sätestatud nõudeid kohaldatakse eelkõige juhul, kui vastava organisatsiooni nõuetes viidatakse riigisisestes õigusaktides sätestatud korrale või ei ole mingit küsimust reguleeritud. RSVS-i 3. peatükis sätestatud salastatud välisteabe kaitse erisusi ja riigisaladuse kaitse nõudeid kohaldatakse salastatud välisteabe kaitseks juhul kui välislepingus ei ole salastatud välisteabe kaitse nõudeid sätestatud, välislepingus on kirjas, et kohaldatakse riigisisest korda, või kui välislepingut ei ole sõlmitud. Viimasel juhul peab RJVE või RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud asutus olema määranud riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse tasemete vastavuse. Esmajoones tuleb kohaldada RSVS-i 3. peatükis või selle alusel antud õigusaktides sätestatud salastatud välisteabe kaitse erisusi. Kui RSVS-i 3. peatükis või selle alusel antud õigusaktides ei ole salastatud välisteabe kaitse erisusi ette nähtud, tuleb kohaldada riigisaladuse kaitse nõudeid. Kolmandaks on muudatuse eesmärk sätestada RSVS-is, et välislepingust tuleneva nõudena käsitatakse ka rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni liikmesriikidele täitmiseks kohustuslikust õigusaktist tulenevaid nõudeid. Senises rakenduspraktikas on segadust tekitanud see, kas näiteks Euroopa Liidu või NATO õigusaktidest tulenevad nõuded on täitmiseks kohustuslikud. Turvaalade loomisel see suurt muudatust ei too, sest üldised turvaala nõuded ei erine regulatsioonides olulisel määral. Küll aga võib rahvusvahelistes regulatsioonides olla erisusi turvaala kasutamise puhul. Nii näiteks vastab NATO klass II turvaala Eesti turvaala üldisele regulatsioonile, kuid NATO klass I turvaala puhul tuleb arvestada teatud erisusi. Klass I turvaalale sisenedes saadakse kohe juurdepääs salastatud teabele. Seal töödeldava teabe salastatuse tase peab esiteks olema selgelt määratletud ning teiseks peab turvaala sissepääsukontrollisüsteem arvestama nii juurdepääsuõigust vastavale salastatuse tasemele kui ka konkreetse teabe teadmise vajadust. Analoogselt on turvaalade kasutamist reguleeritud Euroopa Liidu salastatud teabe kaitse regulatsioonides. Eestis on seni selliseid turvaalasid loodud Kaitseväes ning see on reguleeritud RSVKK §-dega 39–40, mis reguleerivad isikute viibimist turvaalal ja iseseisva sissepääsuõigusega isiku pääsu turvaalale. RSVS § 50 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõttest on võimalik teha erisusi RSVS 3. peatükis. Näiteks on seda tehtud § 51 lõikes 1, mille kohaselt tuleb salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmise korral välislepingust lähtuda vaid juhul, kui seal on sätestatud rangemad või täiendavad nõuded võrreldes RSVS-i nõuetega. Näiteks kui välislepingus on sätestatud rangemad või täiendavad juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmisest keeldumise alused võrreldes RSVS-iga, siis tuleb RSVS-ist erinevas osas lähtuda nimetatud nõuetest. Lisaks RSVS 3. peatükis sätestatud erisustele võib Vabariigi Valitsus § 50 lõike 7 või 8 alusel sätestada RSVKK-is või kaitseminister krüptomaterjalide töötlemist või kiirgusturvet reguleerivates määrustes RSVS § 50 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõttest erisusi. Hulk erisusi ja täpsustusi on sätestatud näiteks RSVKK 5. peatüki 10. jaos „Salastatud välisteabe kaitse“. 19 Paragrahvi 50 lõike 2 kehtiva sõnastuse ajel pöörduvad rakendajad RJVE poole peaaegu alati, kui neile edastatud teave on märgistatud viisil, mis võib viidata selle salastatusele. Rakendajate ootus on, et RJVE teostab riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsemeetmete võrdluse ning määrab selle pinnalt riigisaladuse ja rakendajale edastatud salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse. Selline ootus on põhjendatud, kuid praktikas on RJVE jaoks ülesande täitmine kaitsemeetmete võrdluseks vajalike välismaiste regulatsioonide kättesaamatuse tõttu raskendatud ja seetõttu on otsuse tegemiseks kuluv aeg ebamõistlik. Eesti Vabariik lepib välisriigiga salastatud teabe vastastikuses kaitsmises kokku üldjuhul salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe sõlmimise teel. Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitsmise kohustuse võtab Eesti Vabariik üldjuhul organisatsiooni või institutsiooniga ühinedes. Kui välisriigiga ei ole kokkulepet sõlmitud või Eesti Vabariik ei ole rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga ühinenud, ei ole üldjuhul vaja selle välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooni salastatud välisteavet riigisaladusega sarnaselt kaitsta. Sellise välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt edastatud salastatud välisteave tuleb lugeda AvTS § 35 lõike 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ilma RJVE poole pöördumata. Edaspidi määrab RJVE riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse vaid kahel juhul. Esiteks võib selline olukord tekkida siis, kui välislepingus ei ole salastatuse taseme vastavust kokku lepitud. Sellisel juhul on Eesti Vabariik ja välisriik sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe või on Eesti Vabariik välislepingu sõlmimise kaudu ühinenud rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise institutsiooniga, kuid välislepingus ei ole salastatuse taseme vastavust kokku lepitud. Näiteks on Eesti ühinenud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) Rooma statuudiga (RT II 2002, 2, 5), mille artikli 87 lõige 3 kohustab osalisriike hoidma kohtu dokumente „konfidentsiaalsena“, kuid ei loetle ega täpsusta osalisriikide ja kohtu salastatud teabe võrdväärsust tasemeti. Teiseks võib selline olukord tekkida siis, kui välislepingut ei ole sõlmitud, kuid välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitsmine on Eesti Vabariigi huvides. Säte loob seega võimaluse kaitsta salastatud välisteavet juhul, kui salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepet ei ole sõlmitud. Selline võimalus on vajalik, sest välisriik ei pruugi salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppeid sõlmida, salastatud välisteavet võib olla vaja töödelda enne kokkuleppe sõlmimist (näiteks ka läbirääkimiste ajal) või salastatud välisteabe töötlemise vajadus võib olla niivõrd lühiajaline, näiteks seotud konkreetse projektiga, et salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe sõlmimisele ei ole mõistlik ressurssi kulutada. RSVS-i järgi pole ilma välislepinguta lubatud teisele poolele avaldada riigisaladust ilma Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loata, kuid käesolev säte võimaldab teise poole salastatud välisteavet Eestis salastatud välisteabena kaitsta, kui Eesti Vabariigi huvides on teha välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga koostööd, mille raames edastab teine pool Eesti Vabariigile enda salastatud välisteavet. Sellisel juhul tuleb pöörduda RJVE poole, kes suhtleb vajaduse korral teise poole pädeva asutusega, teostab vajaduse korral riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsemeetmete võrdluse ja määrab riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse tasemete vastavuse. Otsus taseme vastavuse määramise kohta tuleb avaldada RJVE veebilehel.10 Normis ei ole teadlikult täpsustatud, kes ja millisel viisil otsustab, et salastatud välisteabe kaitsmine on konkreetsel 10 RJVE veebileht: nsa.valisluureamet.ee/õigusaktid.html. 20 juhul Eesti Vabariigi huvides. Salastatud välisteabe töötlemine ei ole eesmärk omaette, vaid kaasneb mingi tegevusega, mis omakorda tuleneb poliitilisel tasandil langetatud otsusest. Seepärast sõltub see, millal tuleks pöörduda RJVE poole, konkreetsetest asjaoludest. Näiteks võib olla Eesti huvides kaitsta strateegiliselt oluliste partnerite või rahvusvahelisel sõjalisel missioonil osalevate partnerite salastatud välisteavet, sest selle volitamata avalikustamine põhjustaks kahju nii riikidevahelisele koostööle kui ka Eesti riigi mainele. Niisamuti tuleks Eesti Vabariigi huvi eeldada olukorras, kus salastatud teabe kaitse kokkuleppe läbirääkimisi on juba alustatud, kuid salastatud teavet on vaja vahetada juba enne kokkuleppe sõlmimist. Eesti Vabariigi huvi tuleks eeldada ka oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide puhul. Normis on eraldi välja toodud, et RJVE määrab taseme vastavuse, kui taseme vastavuse määramiseks vajalik teave on kättesaadav. Seda on oluline rõhutada, sest taseme vastavuse määramise eeldus on see, et selleks vajalik teave on RJVE-le kättesaadav. Kui teine pool ei avalda tema poolt salastatud teabe osas rakendatavaid kaitsemeetmeid või kui salastatuse tasemete vastavust pole määranud ka nt Euroopa Liit ja/või NATO, ei ole RJVE-l võimalik tasemete vastavust määrata. Muudetud sõnastusest on välja jäetud kaitsemeetme vastavuse võrdluse teostamine, sest seda ei ole alati riigisaladuse ja salastatud välisteabe tasemete vastavuse määramiseks vaja teha. Tuleb arvestada, et niisuguse võrdluse tegemine on ressursikulu, sest RJVE peab selle jaoks välja uurima teise riigi salastatud teabe kaitse reeglid ning võrdlema neid riigisaladuse kaitse reeglitega. Eelkõige saab võrdluse jätta tegemata välisriikide puhul, mis kuuluvad Euroopa Liitu ja/või NATO-sse või mis on nendega sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe, kuid millega Eesti Vabariik ei ole sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepet. Nende riikide salastatud teabe kaitsemeetmed on üldjuhul üksteisega sarnased ning Euroopa Liidu ja NATO julgeolekureeglite koostamisel on nende liikmesriikide salastatuse tasemeid Euroopa Liidu või NATO salastatuse tasemetega juba võrreldud. Samuti võrreldakse Euroopa Liidu või NATO salastatud teabe kaitsemeetmeid ja välisriigi salastatud välisteabe kaitsemeetmeid enne Euroopa Liidu või NATO ja vastava välisriigi vahel salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe sõlmimist. Seega saab taseme vastavuse riigisaladuse tasemele määrata ilma kaitsemeetmete võrdlust tegemata. Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse RSVS § 50 lõigetega 21 ja 22. Lõike 21 lisamine on vajalik selleks, et RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud asutus saaks vajaduse korral määrata riigisaladuse ja talle edastatud salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse. RSVS § 52 lõike 3 kohaselt ei korralda ega kontrolli RJVE sättes nimetatud asutuste salastatud välisteabe vahetust. Erand RJVE pädevuses on tehtud seetõttu, et RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud asutustele edastatakse üldjuhul salastatud välisteavet, mille puhul on teadmisvajadus äärmiselt piiratud, ja seetõttu ei ole otstarbekas, et RJVE teenistujad sellest teadlikuks saaks. RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud asutustele võidakse salastatud välisteavet edastada ka sellistest välisriikidest, millega Eesti ei ole sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepet ja mille osas ei ole ka RJVE teinud riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse määramise otsust. Sellisel juhul on otstarbekas, et vastav asutus saab vajadusel ise määrata riigisaladuse ja talle edastatud salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse. Nii tagatakse, et teave on vajalikul määral kaitstud ja et teabele ei saa juurdepääsu teadmisvajaduseta isikud. Taseme vastavuse määramine ei ole asutuse kohustus. Kui asutus seda ei tee, siis rakendub RSVS § 50 lõige 22. 21 Sätte rakendamiseks peab asutus määrama iga konkreetse salastatud välisteabe avaldaja poolt kasutatavale salastatuse tasemele vastava riigisaladuse salastatuse taseme. Edaspidi saab vastava otsuse võtta selle salastatud välisteabe avaldaja edastatud salastatud välisteabe kaitsmisel aluseks. Oluline on rõhutada, et asutuse otsusel ei ole üleriigilist mõju. Otsus kohaldub vaid sellele konkreetsele asutusele konkreetse salastatud välisteabe avaldaja poolt edastatavale salastatud välisteabele. Juhul kui sama salastatud välisteabe avaldaja edastab enda salastatud välisteavet mõnele teisele töötlevale üksusele, rakendub RSVS § 50 lõige 22. Lõike 22 lisamine on vajalik selleks, et ilma täienduseta võib seaduse rakendajatele jääda arusaamatuks, kuidas tuleb käituda salastatud välisteabega, mille kohta § 50 lõigete 2 või 21 alusel otsust ei ole tehtud. Segaduse vältimiseks viidatakse lõikes 22 AvTS-le, mis sellist olukorda reguleerib. Keskne säte on AvTS § 35 lõige 3, mille kohaselt välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega teave, mida ei kaitsta vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele, loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Lisaks on asjakohased veel AvTS § 40 lõige 11, § 41 lõige 3 ja § 42 lõige 21. Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse RSVS § 50 lõiget 4. Muudatuse tulemusel reguleerib säte vaid töötleva üksuse enda loodud salastatud välisteabe ebaõige salastatuse kustutamist või salastamisandmete parandamist, sest sel juhul on loogiline teha seda riigisaladusega sarnaselt §-s 15 sätestatud korras. Juhul kui teavet on edastatud teisele töötlevale üksusele, tuleb seda töötlevat üksust teavitada. Kui salastatud välisteabe on loonud keegi teine, tuleb teavitada RJVE-d, sest salastatud välisteabe puhul, mida ei ole loonud töötlev üksus, tuleb üle kontrollida, kas salastatus tuleb kustutada või salastamisandmeid parandada. Kuna konkreetsete juhtumite asjaolud on erinevad, ei ole selles osas otstarbekas eraldi normi sõnastada. RJVE suhtleb vajaduse korral salastatud välisteabe avaldajaga, et saada edasised juhised, või annab ise töötlevale üksusele juhise, näiteks kui salastatud välisteabe avaldajat ei ole võimalik tuvastada või kui salastatud välisteabe avaldajat enam ei ole. Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse RSVS § 50 lõigetega 51 ja 52. Uue lõikega 51 sarnane norm on kehtivas õiguses RSVS § 52 lõige 5, mis tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva RSVS § 52 lõike 5 kohaselt antakse salastatud välisteavet sisaldavad teabekandjad neid valdava töötleva üksuse tegevuse lõpetamisel viivitamata üle RJVE-le. Kehtival sõnastusel on mitu puudujääki. Esiteks ei anta salastatud välisteavet sisaldavaid teabekandjaid alati üle RJVE-le. Kui salastatud teabekandja sisaldab nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet, on osal juhtudel mõistlik jätta see KAPO valdusesse. See, kelle valdusesse konkreetne salastatud teabekandja jääb, räägitakse läbi KAPO ja RJVE vahel. Uue sõnastuse kohaselt tuleb RJVE-le kindlasti üle anda vaid salastatud teabekandjad, mis sisaldavad üksnes salastatud välisteavet. Teiseks ei ole töötleva üksuse tegevuse lõpetamine ainus juhtum, kus RJVE-le tuleks salastatud teabekandjad üle anda. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui lõppeb isiku salastatud välisteabele juurdepääsu õigus või salastatud välisteabe töötlemise õigus. Seda juhul, kui salastatud teabekandjaid ei saa üle anda isikule, kelle jaoks või ülesandel salastatud välisteavet loodi või töödeldi. Seetõttu on uues sõnastuses tehtud viide § 19 lõikele 8 ning § 20 lõigetele 8 ja 9. 22 Kolmandaks ei paikne kehtiv RSVS § 52 lõige 5 õiges kohas. RSVS §-s 52 on sätestatud RJVE pädevus. RSVS § 52 lõige 5 sobitub olemuselt RSVS §-s 50 toodud üldsätete alla. RSVS § 50 täiendatakse uue lõikega 52. Euroopa Liidu ja NATO õigusaktidest tulenevalt tuleb igal liikmesriigil määrata riigi julgeoleku volitatud esindaja, riigi töötlussüsteemide akrediteerimise volitatud esindaja, riigi turbelahenduste volitatud esindaja, riigi krüptohalduse volitatud esindaja ja riigi kiirgusturbe volitatud esindaja. Lisaks eelnevatele võib liikmesriik määrata riigi tööstusjulgeoleku volitatud esindaja, mille on määranud enamik Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike ning mille määramine Eestis on otstarbekas selleks, et luua selgus pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti osas. Seni on Eestis õigusakti tasandil määratud vaid RJVE. Praktikas on teisi loetletud rolle täitnud samuti RJVE ja VLA, kuid õigusakti tasandil ei ole seda sätestatud. Muudatuse toimel saab Vabariigi Valitsus õiguse määrata rollide täitjad RSVKK-s. Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse RSVS § 50 lõiget 7. Kehtivas sõnastuses on loetletud hulk norme, mille alusel kehtestatud määrustes võib Vabariigi Valitsus teha erisusi salastatud välisteabe kaitsel. Tegelikkuses on normide alusel kehtestatud üks määrus – RSVKK. Arusaadavuse huvides tuleb selgelt viidata RSVKK-le, nagu on paljudes teistes RSVS-i normides tehtud. Eelnõu § 1 punktiga 40 muudetakse RSVS § 51. Kuna muudatused ja täiendused on suuremahulised, on otstarbekas kehtestada paragrahv tervikuna uuesti. RSVS §-le 51 teistes RSVS-i sätetes ja muudes õigusaktides viidatud ei ole. Suuremad muudatused on järgmised: Esiteks reguleeritakse paragrahvis edaspidi salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kõrval selgelt ka salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmist. Seni on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmist eristatud ainult RSVKK tasemel. Eristus tehti juba RSVKK algses tekstis. RSVKK 05.06.2023 jõustunud muudatustega eristati RSVKK-s täiendavalt juurdepääsusertifikaat ja töötlemissertifikaat. Enne seda anti nii juurdepääsuõigus kui ka töötlemisõigus juurdepääsusertifikaadiga. Selleks et rakendajate jaoks selgelt eristada juurdepääsuõigus ja töötlemisõigus, tuleb eristus teha juba RSVS-i tasemel. Teiseks sätestatakse RSVKK asemel RSVS-i tasandil RJVE õigus anda isikule Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabele juurdepääsuõigus või salastatud välisteabe töötlemise õigus ning eristatakse juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmise otsustamine julgeolekukontrolli läbimise otsustamisest. Juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmise otsustaja on praegu nimetatud RSVKK-s. RSVKK § 129 lõike 2 kohaselt otsustab juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi andmise või sellest keeldumise RJVE. RSVKK §-s 1291 on sama õigus antud RJVE-le teatud juhtudel piiratud taseme Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabe puhul. Julgeolekukontrolli läbimise otsustaja on ära toodud eriseadustes, näiteks kohtute seaduse § 81 lõikes 5, Vabariigi Valitsuse seaduse § 31 lõikes 5 ja Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 lõikes 8, kuid RSVS-i tasandil ei ole seda nimetatud. Et tagada rakendajatele selgus, tuleb RSVS-i tasandil sätestada, kes otsustab julgeolekukontrolli läbimise üldjuhul. Kolmandaks sätestatakse juurdepääsu- või töötlemisõiguse kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse lõppemise alused RSVKK asemel RSVS-i tasandil. Kuna juurdepääsu- või töötlemisõiguse 23 kehtetuks tunnistamisega või kehtivuse lõppemisega kaasneb sarnaselt juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmisest keeldumisega isiku põhiõiguste piiramine, siis tuleb vastavad alused sätestada RSVS-i tasandil. Vastavad RSVKK normid tunnistatakse kehtetuks. Neljandaks ei reguleerita paragrahvis enam seda, millistest RSVS-i sätetest tuleb salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel lähtuda. Vastav üldreegel kehtestatakse edaspidi RSVS § 50 lõikega 1. Lähtuda tuleb RSVS-i juurdepääsuloa, töötlemisloa ja julgeolekukontrolliga seonduvat reguleerivatest normidest, arvestades RSVS §-s 51 sätestatud erisusi ja RSVS § 51 lõike 13 alusel RSVKK-s sätestatud korda. Viiendaks ei ole paragrahvis edaspidi enam välja toodud seda, et kui välislepingust tulenevad juurdepääsuõiguse andmisest keeldumise alused on rangemad võrreldes RSVS-is sätestatud alustega, siis kontrollitakse julgeolekukontrolli teostades ka välislepingust tuleneva asjaolu esinemist ja vastava asjaolu esinemine on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise alus. Vastav põhimõte tuleneb edaspidi § 51 lõike 1 teisest lausest. Rangemad või täiendavad nõuded hõlmavad ka seda, kui juurdepääsuõiguse või töötlemisõiguse andmisest keeldumise alused on rangemad võrreldes RSVS-is sätestatud keeldumise alustega. Kuuendaks ei ole paragrahvis enam lauset, milles on sätestatud, et kui salastatud välisteabe avaldaja keelab isikule juurdepääsuõiguse andmise, ei anta isikule õigust juurdepääsuks vastavale salastatud välisteabele. Sellist olukorda praktikas ei esine. On ka raske näha, et salastatud välisteabe avaldajal oleks põhimõtteliselt võimalik keelata isikule salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmine. Kui mõni salastatud välisteabe avaldaja peaks soovima mõne isiku õigust enda avaldatud salastatud välisteabele juurde pääseda piirata, lahendatakse see teadmisvajaduse põhimõtte alusel. Seitsmendaks on kustutatud kehtiv § 51 lõige 5, kuna praktikas seda ei rakendata. Julgeolekukontrolli teostavad asutused ei soovi saada RJVE-lt infot füüsilistele või juriidilistele isikutele salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaatide ja salastatud välisteabe töötlemise sertifikaatide andmise või nende kehtetuks tunnistamise kohta. Kokkuvõtlikult on RSVS-is edaspidi reguleeritud juurdepääsu- ja töötlemisõiguse saamise eeltingimused, juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmisega seotud erisused ning juurdepääsu- või töötlemisõiguse lõppemise alused. RSVKK-s on edaspidi reguleeritud Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse taotlemine, kehtivusaja määramine, taotluses puuduste kõrvaldamine ja otsuse tegemise tähtaeg, Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, sertifikaadi vormistamine ja edastamine ning taotleja teavitamiskohustus andmete muutumisest. Järgnevalt on selgitatud muudatusi lõigete kaupa. Lõikega 1 sätestatakse erand § 50 lõikes 1 sätestatud üldreeglist. RSVS § 51 lõike 1 toimel kohaldatakse salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel riigisaladusele juurdepääsuõiguse ja riigisaladuse töötlemise õiguse andmise nõudeid. Välislepingust tulenevaid nõudeid kohaldatakse vaid juhul, kui need on rangemad kui RSVS-is või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuded või kui RSVS-is või selle alusel antud õigusaktides ei ole nõudeid sätestatud. Näiteks piiratud tasemel Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabe töötlemisõiguse saamiseks ei ole Euroopa Liidu ja NATO regulatsiooni kohaselt vaja julgeolekukontrolli läbida. Piiratud tasemel salastatud riigisaladuse 24 töötlemisõiguse saamiseks tuleb aga julgeolekukontroll läbida ehk RSVS-i nõuded on selles osas rangemad. RSVS § 51 lõike 1 toimel tuleb seega ka Euroopa Liidu või NATO piiratud tasemel salastatud välisteabe töötlemisõiguse saamiseks julgeolekukontroll läbida. Lõike 2 eesmärk on sätestada kohustus tutvustada isikule enne salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmist salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta selle kohta kinnitus, kui välisleping seda nõuab. Salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustuse läbimise nõue on ära toodud lisaks Euroopa Liidu ja NATO regulatsioonidele ka mitmes Eesti Vabariigi poolt välisriigiga sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppes (nt Iisrael, Ühendkuningriik). Kui muus osas kaitstakse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepete kohaselt välisriigi salastatud välisteavet üldjuhul nagu riigisaladust, siis see on oluline erisus ning seetõttu on normi sõnastuses lisaks Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabele nimetatud ka muud salastatud välisteavet. Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabe puhul tuleb tutvustada vastava organisatsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta kinnitus RSVKK lisas 13 sätestatud vormil. Muu salastatud välisteabe puhul tuleb tutvustada RSVS §-s 19 sätestatud kohustusi ja võtta RSVS § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus RSVKK lisas 6 sätestatud vormil. Kuna salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamise eeltingimus on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, siis üldjuhul on nõuded juba tutvustatud ja isik kinnituse allkirjastanud. Nimetatud toiminguid uuesti teha ei ole vaja. Kaitseväe juhatajal ja Andmekaitse Inspektsiooni juhil on aga ametikohajärgne juurdepääsu õigus salastatud välisteabele, mille tõttu ei tutvustata neile RSVS §-s 19 sätestatud nõudeid ega võeta kinnitust. Nendele salastatud välisteabe nõuete tutvustamist ei reguleeri ka ükski eriseadus. Kui nimetatud isikutel on vaja juurdepääsu salastatud välisteabele, millele juurdepääsu saamise eeltingimus on välislepingu kohaselt tutvustuse läbimine, siis tuleb neile tutvustada RSVS §-s 19 sätestatud nõudeid ja võtta selle kohta kinnitus. Lõikega 3 luuakse õiguslik alus salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmisest keeldumiseks isikule, kes ei nõustu endale salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamise või kinnituse allkirjastamisega. Kehtivas õiguses selleks selge õiguslik alus puudub. Kuigi keelduda saaks põhimõtteliselt ka välislepingu alusel, on selguse huvides mõistlik alus RSVS-is eraldi välja tuua. Lõikega 4 tuuakse RSVS-i tasemele seni RSVKK §-des 123–124 reguleeritud Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse saamise eeltingimused. Lõikega 5 analoogne norm on kehtivas õiguses sätestatud RSVKK §-s 1291. Vastav norm tunnistatakse RSVKK-s kehtetuks. Lõikega 6 tuuakse välja, et Euroopa Liidu või NATO konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse saamise eeltingimus on julgeolekukontrolli läbimine. Juurdepääsuõiguse saamiseks ei pea julgeolekukontrolli läbima § 27 lõikes 1 nimetatud isikud, sest neil on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ametikohajärgne juurdepääsuõigus kõigile salastatud välisteabe tasemetele. Lõike esimene lause ei sätesta otseselt erisust võrreldes riigisaladusele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse töötlemise õiguse saamisega, kuid selguse huvides tuleb see välja tuua. 25 Lõike teise lause kohaselt peavad erandina ka § 27 lõikes 1 nimetatud isikud, välja arvatud Vabariigi President, juurdepääsuõiguse saamiseks julgeolekukontrolli läbima, kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus. Sama sisuga säte on kehtivas RSVS-is § 51 lõige 3. Lõige 7 on sama sisuga nagu kehtiva § 51 lõige 41. Normi mõte on sama, aga võrreldes kehtiva sõnastusega on normi uues sõnastuses räägitud Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabest. Normi kohta on antud selgitus eelnõu 410 SE (riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, avaliku teabe seaduse ning avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus) seletuskirjas (lk 53). Lõikega 8 sätestatakse, et julgeolekukontrolli läbimise otsustab üldjuhul julgeolekukontrolli teostav asutus. Tegemist ei ole otseselt erisusega võrreldes riigisaladuse kaitse nõuetega. Ka riigisaladusele juurdepääsuõiguse või riigisaladuse töötlemise õiguse taotlemise korral otsustab julgeolekukontrolli läbimise üldjuhul julgeolekukontrolli teostav asutus. See tuleb siiski eraldi välja tuua, et oleks selge, et RJVE õigus otsustada Euroopa Liidu või NATO konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmist ei hõlma õigust otsustada, kas isik on julgeolekukontrolli läbinud. Selle otsuse teeb enne juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmise otsustamist julgeolekukontrolli teostav asutus või eriseaduses (näiteks Vabariigi Valitsuse seadus, Riigikogu liikme staatuse seadus) nimetatud pädev otsustaja. Sisuliselt on otsuse näol tegemist eelhaldusaktiga. RJVE võtab otsuse aluseks ja kontrollib muude juurdepääsuõiguse või töötlemisõiguse saamise eeltingimuste täidetust (näiteks kas isik omab juurdepääsuvajadust, kui seda ei ole julgeolekukontrolli käigus kontrollitud, ning on esitanud nõutud dokumendid, läbinud salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustuse ja allkirjastanud salastatud välisteabe hoidmise kinnituse). Oluline on rõhutada, et kui füüsilisel isikul on riigisaladuse juurdepääsuluba vaja vaid selleks, et saada juurdepääsuõigus salastatud välisteabele, peaks julgeolekukontrolli teostamiseks pädev asutus pöörduma RJVE poole, et see teeks kindlaks salastatud välisteabele juurdepääsuvajaduse olemasolu. Vastasel korral on oht, et isiku suhtes teostatakse julgeolekukontroll, kuigi see tegelikult põhjendatud ei ole. Lõigetega 9–10 sätestatakse Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisega seotud erisused võrreldes riigisaladusele juurdepääsu õiguse ja riigisaladuse töötlemise õiguse andmisega. Erisusi sätestamata annaks lõigetes 8 ja 9 kirjeldatud juhul juurdepääsu- või töötlemisõiguse julgeolekukontrolli läbi viinud asutus, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi julgeoleku volitatud esindaja väljastab juurdepääsuõiguse ja töötlemisõiguse tõendamiseks vastavalt juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi. Lõiked 11 ja 12 on üle toodud RSVKK-st. Kuna juurdepääsu- või töötlemisõiguse kehtetuks tunnistamise või kehtivuse lõppemisega kaasneb sarnaselt juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmisest keeldumisega isiku põhiõiguste piiramine, siis tuleb vastavad alused sätestada RSVS-i tasandil. Vastavad RSVKK normid tunnistatakse kehtetuks. Lõikes 10 välja toodud põhimõtted on sarnased riigisaladuse puhul kehtivate põhimõtetega, kuid eraldi normi on siiski vaja, sest riigisaladuse ja salastatud välisteabe juurdepääsu- või töötlemisõiguse kehtetuks tunnistamise puhul on mõningad erinevused. Näiteks ei ole riigisaladuse töötlemisõiguse saamise eeltingimuseks töötlemisvajaduse olemasolu. Samuti võivad Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse kehtetuks tunnistamise alused tuleneda välislepingust. 26 Lõige 13 on sarnane kehtiva § 51 lõikega 6. Võrreldes kehtiva normiga on uuest sõnastusest välja jäetud andmisest keeldumine, kehtivuse pikendamine ja kehtivuse lõppemine, sest juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmise või sellest keeldumise otsustajad ja kehtivuse lõppemise alused on sätestatud RSVS-is ning pikendamist RSVKK-s ei reguleerita. Lõikega 14 nähakse Vabariigi Valitsusele ette võimalus nimetada riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras täiendavaid rahvusvahelisi organisatsioone või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioone, mille salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel kohaldatakse RSVS § 51 lõigetes 4–13 sätestatud nõudeid. Eesti võib lisaks Euroopa Liidule ja NATO-le ühineda teiste rahvusvaheliste organisatsioonide või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega, mis on kehtestanud enda salastatud välisteabe kaitseks oma reeglid. Praegu on selline rahvusvaheline organisatsioon vaid Euroopa Kosmoseagentuur, kuid kõiki niisuguseid rahvusvahelisi organisatsioone ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioone ei ole mõistlik Euroopa Liidu ja NATO kõrval seaduses loetleda, sest see muudaks organisatsioonide ja institutsioonide lisandumisel sätted väga pikaks ja raskesti loetavaks. Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse RSVS § 52 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on tekitada seadusesse sarnane struktuur RJVE pädevuse, ülesannete ja nende täitmiseks tehtavate tegevuste osas, nagu on sätestatud §-des 22, 23 ja 231. Seni lõikes 1 olnud ülesanded ja tegevused viiakse üle teistesse sätetesse. Lõikes 1 sätestatakse RJVE pädevus – salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja nõuetele vastavuse kontroll. Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse RSVS § 52 lõigetega 11 ja 12. Täiendusega luuakse olukord, kus konkreetsed ülesanded pädevuse täitmiseks ja ülesannetega seotud tegevused on esitatud eraldiseisvate sätetena. Lõikes 11 on kaheksa punkti. Punktid 1, 6, 7 ja 8 vastavad kehtiva RSVS § 52 lõike 1 punktidele 1, 4, 3 ja 8 muudetud sõnastuses, arvestades eelnevaid muudatusi, eelkõige juurdepääsuõiguse ja töötlemisõiguse andmise otsustamisel ning salastatud välisteabe avaldaja teavitamisel. Punkti 2 järgi korraldab RJVE salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepete sõlmimist ning sarnane ülesanne on RJVE-le antud § 231 lõike 2 punktis 1. Punkti 3 järgi määrab RJVE riigisaladuse ja salastatud välisteabe taseme vastavuse. Ülesande ulatust täpsustab § 50 lõige 2. Punktiga 4 reguleeritakse tööstusjulgeoleku olukordi, kus koostöö põhineb tsiviilõiguslikul või halduslepingul ning kus üheks pooleks on juriidiline isik, näiteks ettevõte või avalik-õiguslik ülikool. Kuivõrd tegu ei ole riigiasutuste ega rahvusvahelise õiguse subjektidega, siis on salastatud teabe kaitse kokkulepete ning rahvusvahelise praktika järgi nende poolt salastatud teabe töötlemisele kehtestatud täiendavad nõuded. Riigisaladuse avaldamise olukorras on RJVE-l § 231 lõike 2 punkti 2 järgi samasisuline ülesanne. Punkti 5 kohaselt korraldab ja kontrollib RJVE salastatud välisteavet sisaldava salastatud teabekandja vedamist kaubana ehk juhtusid, kui teabekandjat ei ole selle suuruse, kuju, paigutuse, kaalu, sisu olemuse või suure koguse tõttu võimalik tavapäraselt vedada. RJVE poolt 27 salastatud välisteavet sisaldavate salastatud teabekandjate rahvusvaheliselt kaubana vedamise korraldamine ei tähenda seda, et RJVE organiseerib ise veo. Veo korraldamine, sealhulgas vedajaga lepingu sõlmimine, on töötleva üksuse ülesanne. Korraldamine hõlmab selles kontekstis näiteks töötleva üksuse juhendamist ja vajadusel asjakohaste välismaiste ametkondadega suhtlemist. Riigisaladuse avaldamise olukorras on RJVE-l § 231 lõike 2 punkti 3 järgi samasisuline ülesanne. Kehtiva RSVS § 52 lõike 1 punkti 5, mille kohaselt RJVE teavitab töötlevaid üksuseid salastatud välisteabe salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutusest, ei ole üle toodud. Selle eraldi väljatoomine ei ole vajalik, sest see on hõlmatud muude ülesannetega. Lõikes 12 on neli punkti. Punktiga 1 antakse RJVE-le õigus anda töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid riigisaladuse kaitse nõuete täitmiseks. Juhiste andmise õigus on vajalik selleks, et oleks võimalik suunata töötlevaid üksusi parimal võimalikul viisil salastatud välisteavet kaitsma. Teavet antakse selleks, et töötlevatel üksustel oleks võimalik salastatud välisteavet paremini kaitsta. Punkti 2 kohaselt osaleb RJVE salastatud välisteabega seotud rikkumiste väljaselgitamisel ja kahju hindamisel. Rikkumisi uurib KAPO, sest RSVS § 19 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb RSVS-i ja selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest teavitada KAPO-t. Kuna RJVE on aga salastatud välisteabe osas eksperditeadmisi omav VLA struktuuriüksus, tuleb RJVE rikkumiste uurimisse ja kahju hindamisse kaasata. Punkt 3 on sama sisuga nagu kehtiva § 52 lõike 1 punkt 6. Punktiga 4 lisatakse tegevusena koostöö tegemine salastatud välisteabe kaitse korraldamiseks ja kontrollimiseks riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega, sest salastatud välisteabe kaitseks on vaja vahetada teavet välisriikide salastatud teabe kaitsega tegelevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekute tegemist sätestavat punkti ei ole üle toodud, kuna Riigikantselei juhtis oma tagasisides tähelepanu, et RSVS § 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 sätestatakse KAPO, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse, VLA ja RJVE kohustus teha Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks. Selline regulatsioon ei ole aga täpne, sest Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon kui valitsuskomisjon ei menetle selliseid ettepanekuid. Ettepanekute menetlemine toimub vastavas ministeeriumis või Riigikantseleis. Eelnõu § 1 punktiga 43 asendatakse RSVS § 52 lõike 3 punktis 2 sõnad „välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega“ sõnadega „välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga“. Muudatuse eesmärk on välistada RJVE kontroll ka sellise kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse teabevahetuse üle, mis toimub rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga. Sarnases ulatuses on RJVE kontroll teabevahetuse üle välistatud teiste RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud riigiasutuste puhul. Ka 28 kaitseväeluurega tegeleval struktuuriüksusel on vaja vahetada rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega teavet, mille puhul on teadmisvajadus äärmiselt piiratud. Oluline on siiski arvestada sellega, et kui välislepingu kohaselt peab RJVE teatud liiki salastatud välisteabe vahetust korraldama ja kontrollima, siis tuleb lähtuda välislepingust. Eelnõu § 1 punktiga 44 tunnistatakse RSVS § 52 lõige 5 kehtetuks. Lõikega 5 samalaadne norm on käesoleva eelnõuga § 50 lisatav lõige 51. Olemuselt sobitub norm §-s 50 sätestatud salastatud välisteabe üldsätete alla. Eelnõu §-ga 2 muudetakse AvTS-i § 2 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiget 3. Muudatuse eesmärk on viia AvTS-i sõnastus kooskõlla salastatud välisteabe definitsiooniga. RSVS § 3 punkti 2 kohaselt on salastatud välisteabe välisriigi, Euroopa Liidu, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt. Definitsioonist nähtub, et salastatud välisteave on teave, mille välisriik, rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioon on salastanud ja Eestile avaldanud. See, kas Eesti kaitseb seda teavet RSVS-ist või AvTS-ist lähtudes, ei oma teabe salastatud välisteabena defineerimise mõttes tähtsust. Ka AvTS-i alusel kaitstav teave võib olla salastatud välisteave, kui selle avaldaja seda ise salastatud teabeks peab. Eelnõu §-dega 3 ja 5–9 muudetakse EPS-i, KS-i, RKLS-i, RKS-i VVS-i ja ÕKS-i. Kuna muudatused on sarnased, on nende kohta esitatud ühine selgitus. Esiteks sätestatakse kohustus tutvustada enne salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmist salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta selle kohta kinnitus, kui välisleping seda nõuab. Salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustuse läbimise nõue on ära toodud lisaks Euroopa Liidu ja NATO regulatsioonidele ka mitmes Eesti Vabariigi poolt välisriigiga sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppes (nt Iisrael, Ühendkuningriik). Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe puhul tutvustab RJVE vastava organisatsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtab kinnituse RSVKK lisas 13 sätestatud vormil. Välisriigi salastatud välisteabe puhul tutvustab töötlev üksus RSVS §-s 19 sätestatud kohustusi ja võtab RSVS § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnituse RSVKK lisas 6 sätestatud vormil. Teiseks luuakse õiguslik alus salastatud välisteabe juurdepääsu andmisest keeldumiseks isikutele, kes ei nõustu endale salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamise või kinnituse allkirjastamisega. Eelnõu §-des 2 ja 4–8 toodud seadustes nimetatud isikutel on ametikohajärgne juurdepääsu õigus salastatud välisteabele. Juurdepääsuõigus tekib ametikohale asumisega ja seda eraldi ei vormistata. Kui aga välislepingu kohaselt on salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine kohustuslik, kuid isik keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei ole võimalik talle konkreetsele salastatud välisteabele juurdepääsu anda vaatamata ametikohajärgse juurdepääsuõiguse olemasolule. Eelnõu §-ga 4 muudetakse JAS-i, mille § 7 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „elektrooniline teabeturve“ sõnadega „salastatud teabe küberturvalisus“. Muudatus on tingitud samasisulistest muudatustest RSVS-is. 29 Eelnõu § 10 kohaselt jõustub eelnõukohane seadus 2027. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele uus termin „pädev asutus ja ühtne kontaktpunkt“, mis on asutus või üksus, mis täidab rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi riigi esindamisel vastava rolli täitmisel. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei mõjuta ega muuda RSVS-i kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Seaduse uue § 50 lõike 1 sõnastuse järgi loetakse käesoleva seaduse tähenduses välislepinguks muuseas ka Euroopa Liidu täitmiseks kohustuslikke õigusakte. Senises rakenduspraktikas on segadust tekitanud, kas sellistest õigusaktidest tulenevad nõuded on täitmiseks kohustuslikud. 6. Seaduse mõjud Muudatustel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatustega ajakohastatakse salastatud teabe kaitset reguleerivat regulatsiooni. Seaduse struktuur muudetakse ühetaoliseks kõigi salastatud teabe kaitsega seotud osapoolte suhtes. Samuti antakse Vabariigi Valitsusele volitus määrata rollide täitjad, mis on vajalikud rahvusvahelises koostöös salastatud teabe kaitse valdkonnas. Sellel on positiivne mõju Eesti riigi välissuhetele. Muudatusel on mõju riigiasutuste korraldusele ja töökoormusele tänu seaduse selgemale sõnastusele ning pädevuste-ülesannete-tegevuste selgusele. Sellega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Sihtrühm, kellele muudatused mõju avaldavad, on eelkõige salastatud teavet töötlevad riigiasutused ja muud töötlevad üksused RSVS § 3 punkti 15 mõttes. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid rakendavatele ametkondadele. Ametkonnad täidavad neid ülesandeid enamjaolt juba praegu, kuid nüüd muutub selgemaks nende ülesannete struktuur ja jaotus. Seaduse rakendamisega kaasnevat tulu ei ole võimalik prognoosida, kuna seadusest tuleneva sunniraha määramine ei ole kohustus, vaid võimalus, samuti sõltub sunniraha suurus iga kord selle määramisega seotud asjaoludest. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 30 Eelnõuga luuakse RSVS-is kolm uut volitusnormi: § 35 lg 7, § 50 lg 52 ja § 51 lg 14. RSVS § 35 lõikega 7 antakse Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada riigisaladuse tsiviilõigusliku või halduslepingu alusel välisriigi töötlevale üksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamise nõuded. Välisriikidega sõlmitud salastatud teabe kaitse kokkulepetes on üldjuhul ette nähtud, et tsiviilõigusliku või halduslepingu juurde, mis eeldab salastatud teabe edastamist teise riigi töötlevale üksusele, tuleb koostada julgeolekunõudeid sisaldav osa (julgeolekulisa), kus kirjeldatakse konkreetse projekti raames loodavat salastatud teavet ning teabe salastatuse tasemeid. Volitusnorm annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada sellise julgeolekulisa nõuded, kui riigisaladust edastatakse välismaale. Kehtivas õiguses on välismaale riigisaladuse edastamist käsitlevat julgeolekulisa reguleeritud RSVKK §-s 1221, kuid tegemist on salastatud välisteabe töötlemist reguleerivas RSVKK osas paikneva sättega, mis ei tohiks reguleerida riigisaladuse töötlemist. Samuti puudub riigisaladuse välismaale edastamist käsitleva julgeolekulisa reguleerimiseks praegu RSVS-is volitusnorm, mis RSVS § 35 lõikega 7 luuakse. RSVS § 50 lõikega 52 antakse Vabariigi Valitsusele õigus määrata RSVKK-s Euroopa Liidu ja NATO õigusaktide kohaselt nõutud pädevad asutused ja ühtsed kontaktpunktid. Euroopa Liidu ja NATO õigusaktidest tulenevalt tuleb igal liikmesriigil määrata riigi julgeoleku volitatud esindaja, riigi töötlussüsteemide akrediteerimise volitatud esindaja, riigi turbelahenduste volitatud esindaja, riigi krüptohalduse volitatud esindaja ja riigi kiirgusturbe volitatud esindaja. Lisaks eelnevatele võib liikmesriik määrata riigi tööstusjulgeoleku volitatud esindaja, mille on määranud enamik Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike ning mille määramine Eestis on otstarbekas selleks, et luua selgus pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti osas. Seni on Eestis õigusakti tasandil määratud vaid RJVE. Praktikas on teisi loetletud rolle täitnud samuti RJVE ja VLA, kuid õigusakti tasandil ei ole seda sätestatud. Muudatuse toimel saab Vabariigi Valitsus õiguse määrata rollide täitjad RSVKK-s. RSVS § 51 lõikega 14 nähakse Vabariigi Valitsusele ette võimalus nimetada RSVKK-s täiendavaid rahvusvahelisi organisatsioone või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioone, mille salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel kohaldatakse RSVS § 51 lõigetes 4–13 sätestatud nõudeid. Eesti võib lisaks Euroopa Liidule ja NATO-le ühineda teiste rahvusvaheliste organisatsioonide või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega, mis on kehtestanud enda salastatud välisteabe kaitseks oma reeglid. Praegu on selline rahvusvaheline organisatsioon vaid Euroopa Kosmoseagentuur, kuid kõiki niisuguseid rahvusvahelisi organisatsioone ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioone ei ole mõistlik Euroopa Liidu ja NATO kõrval seaduses loetleda, sest see muudaks organisatsioonide ja institutsioonide lisandumisel sätted väga pikaks ja raskesti loetavaks. Eelnõu jõustumisel muutub kehtetuks siseministri 11. jaanuari 2008. a määrus nr 4 „Riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustatava komisjoni töökord“ (RTL 2008, 6, 67). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Eesmärk on võimalikult kiiresti kõrvaldada eelnõus mainitud kitsaskohad. 31 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Pangale, Kaitseliidule, Kaitseväele, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule, Riigikontrollile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Välisluureametile ja Õiguskantsleri Kantseleile. Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ning Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei ning Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Andmekaitse Inspektsioonil, Kaitseliidul, Riigikogu Kantseleil ja Vabariigi Presidendi Kantseleil ei olnud eelnõu kohta märkusi. Kaitsevägi, Riigikohus ja Välisluureamet esitasid eelnõule ettepanekud. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu teisel ringil märkustega. Märkuste ja ettepanekutega on võimaluse korral arvestatud ning kooskõlastustabel on lisatud käesolevale seletuskirjale. Algatab Vabariigi Valitsus 2026 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 32 EELNÕU 29.04.2026 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõnad „elektrooniline teabeturve“ sõnadega „salastatud teabe küberturvalisus“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) salastatud teave – riigisaladus või salastatud välisteave;“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) töötlemisõigus – töötleva üksuse õigus töödelda riigisaladust või salastatud välisteavet enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal A-kategooria töötlemisloa või töötlemissertifikaadi alusel;“; 4) paragrahvi 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) töötlussüsteem – võrgu- ja infosüsteem, mida kasutatakse salastatud teabe elektrooniliseks töötlemiseks;“; 5) paragrahvi 3 punktis 10 asendatakse sõna „salajasuse“ sõnaga „konfidentsiaalsuse“; 6) paragrahvi 3 punktis 10, § 16 punktis 4, § 20 lõikes 7 ja § 38 lõike 3 punktis 41 asendatakse sõna „terviklikkus“ sõnaga „terviklus“ vastavas käändes; 7) paragrahvi 3 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) riigi julgeoleku volitatud esindaja – Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse struktuuriüksus, mille ülesandeks on salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja kontrollimine ning riigisaladuse kaitse korraldamine ja kontrollimine selle avaldamise korral välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile;“; 8) paragrahvi 9 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) teave julgeolekuasutuse kasutatavate variandmete ja konspiratsioonivõtete kohta, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;“; 1 9) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) salastatud teabe kaitseks kasutatavat krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks.“; 10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib asutuse juht või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabe juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada kuni viie aasta kaupa, kuid kokku mitte kauemaks kui on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud samadele tunnustele vastava riigisaladuseks oleva teabe salastamise tähtaeg.“; 11) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Isik, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi töötleva üksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, on kohustatud teatama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil töö- või teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele.“; 12) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Isik, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi töötleva üksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, on kohustatud teatama tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele, kui tal esineb käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 8 või lõike 2 punktides 3–8 nimetatud asjaolu.“; 13) paragrahvi 20 lõigetest 11–13 jäetakse välja sõna „Riigisaladuse“; 14) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses: „§ 201. Riigisaladuse avaldamine välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile (1) Töötlev üksus võib avaldada riigisaladust välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras: 1) välislepingu alusel või 2) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse avaldatava teabe avalikuks tuleku eest. (2) Kui teabe vastuvõtja tagab kaitse avaldatava teabe avalikuks tuleku eest, võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile riigisaladust avaldada järgmised riigiasutused: 1) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistajakaitse seaduses sätestatud tingimustel; 2) pädev jälitusasutus või prokuratuur, kui avaldatakse korrakaitselist piiratud taseme jälitusteavet sisaldavat riigisaladust ning avaldamise kohustus tuleneb välislepingust või avaldamine on vajalik riikidevahelise uurimisrühma töös; 2 3) julgeolekuasutus, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks; 4) kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus, kui avaldatakse luuret või vastuluuret puudutavat riigisaladust.“; 15) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 23“ tekstiosaga „§-des 23 ja 231“; 16) paragrahvi 22 lõike 2 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel Kaitsepolitseiamet ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus: 1) annavad töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid; 2) selgitavad välja käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumisi ning osalevad tekkinud kahju hindamisel, kaasates käesoleva seaduse §-des 23, 231 ja 52 nimetatud asutuse või selle struktuuriüksuse; 3) korraldavad regulaarselt koolitusi; 4) teevad koostööd riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega.“; 18) paragrahvi 22 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: „(7) Kaitsepolitseiameti poolt teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli tegemiseks moodustab Kaitsepolitseiameti peadirektor komisjoni (edaspidi riigisaladuse kaitse kontrolli komisjon). (8) Riigisaladuse kaitse kontrolli komisjon täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud ülesandeid. (9) Kontrolli kohta koostatakse aruanne, milles antakse hinnang riigisaladuse kaitse korralduse nõuetele vastavusele. (10) Aruandes tehtud ettekirjutuse täitmisest tuleb Kaitsepolitseiametile teatada viivitamata, kuid hiljemalt üks kuu pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist.“; 20) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Salastatud teabe küberturvalisuse korraldamisel ja kontrollimisel Välisluureamet: 1) korraldab töötlussüsteemide akrediteerimist; 2) korraldab töötlussüsteemides kasutatavate turbelahenduste salastatud teabe küberturvalisuse nõuetele vastavuse hindamist; 3) korraldab krüptomaterjalide kaitset ja kontrollib krüptomaterjalide töötlemise vastavust salastatud teabe küberturvalisuse nõuetele; 4) korraldab töötlussüsteemide kiirgusturbe tagamist ja kontrollib töötlussüsteemide kiirgusturbe vastavust salastatud teabe küberturvalisuse nõuetele.“; 21) paragrahvi 23 lõike 3 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannete täitmisel Välisluureamet: 3 1) annab töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid; 2) selgitab välisesindustes välja käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumisi; 3) osaleb käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud salastatud teabe küberturvalisuse nõuete rikkumiste väljaselgitamisel ning tekkinud kahju hindamisel; 4) korraldab regulaarselt koolitusi; 5) teeb koostööd riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega.“; 23) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: „§ 231. Riigi julgeoleku volitatud esindaja pädevus riigisaladuse kaitse korraldamisel (1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja korraldab ja kontrollib riigisaladuse kaitset selle avaldamise korral välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel riigi julgeoleku volitatud esindaja: 1) korraldab riigisaladuse ja salastatud välisteabe vastastikuse kaitse kokkulepete sõlmimist; 2) kontrollib tsiviilõigusliku või halduslepingu või haldusakti alusel välisriigi töötlevale üksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile riigisaladuse edastamist; 3) korraldab ja kontrollib riigisaladust sisaldavate salastatud teabekandjate rahvusvahelist vedamist kaubana; 4) täidab muid talle välislepingus ettenähtud ülesandeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel riigi julgeoleku volitatud esindaja: 1) annab töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid; 2) osaleb käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumiste väljaselgitamisel ning tekkinud kahju hindamisel; 3) korraldab regulaarselt koolitusi; 4) teeb koostööd riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega. (4) Riigi julgeoleku volitatud esindaja ei korralda ega kontrolli riigisaladuse kaitset, kui: 1) teavet avaldab julgeolekuasutus; 2) käesoleva seaduse § 7 punktides 51, 7, 10 ja 11 nimetatud teavet avaldab Kaitsevägi; 3) tunnistajakaitset käsitlevat teavet avaldab Politsei- ja Piirivalveamet; 4) käesoleva seaduse § 8 punktides 1–3 nimetatud piiratud tasemel salastatud riigisaladust avaldab jälitusasutus või prokuratuur. (5) Riigi julgeoleku volitatud esindajal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks õigus: 1) tutvuda kontrollimise käigus kogu vajaliku teabega; 2) saada julgeolekuasutustelt ja Kaitseväelt nende pädevuse piires ametiabi vastavalt halduskoostöö seadusele; 3) teha töötlevale üksusele ettekirjutus välislepinguga või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks; 4) teha töötlevale üksusele ettekirjutus riigisaladuse ja seda sisaldavate teabekandjate töötlemise peatamise kohta ning vajaduse korral võtta riigisaladust sisaldavad salastatud 4 teabekandjad hoiule kuni nõutud tingimuste loomiseni, kui kontrollimise käigus on välja selgitatud välislepinguga või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mis võib kaasa tuua riigisaladuse avalikuks tuleku. (6) Riigi julgeoleku volitatud esindajal on käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3 ja 4 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral õigus rakendada asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.“; 24) paragrahvi 27 lõiget 5 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) riigi julgeoleku volitatud esindaja, kui isiku riigisaladusele juurdepääsu vajadus tuleneb välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni antud ülesannetest;“; 25) paragrahvi 27 lõike 5 punktis 4 asendatakse tekstiosa „3“ tekstiosaga „31“; 26) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui riigisaladusele juurdepääsu vajadus tuleneb välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni antud ülesannetest, esitab füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse riigi julgeoleku volitatud esindaja kaudu.“; 27) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kellel on sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus, või kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus.“; 28) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 20 asendatakse tekstiosa „1 või 2“ tekstiosaga „1, 2, 21 või 71“; 29) paragrahvi 32 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) kes regulaarselt suhtleb julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatud juurdepääsuloa taotleja ankeedis või pikendaja ankeedis märgitud sugulase, hõimlase või muu lähedase isikuga, kes elab välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus.“; 30) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Julgeolekukontrolli teostav asutus võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui juurdepääsuloa taotleja ei ole Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased viis aastat. Käesolevat lõiget ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse alusel pikaajalisse välislähetusse saadetud ametniku suhtes.“; 31) paragrahvi 342 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse töötlussüsteemi, mida kasutatakse riigisaladuse edastamiseks välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitvale asutusele, võib kasutada Kaitseväe juhataja otsuse alusel, kus määratakse töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud riigisaladuse tase, töötlussüsteemi kasutamise tähtaeg ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud salastatud teabe küberturvalisuse nõuete täitmise ja kontrollimise eest vastutavad struktuuriüksused.“; 5 32) paragrahvi 35 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Riigisaladuse tsiviilõigusliku või halduslepingu alusel välisriigi töötlevale üksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras.“; 34) paragrahvi 49 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjon teeb julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe põhjal ettepaneku juurdepääsuõiguse, juurdepääsuloa või töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise või julgeolekukontrolli läbimise kohta isikule või organile, kelle pädevuses on juurdepääsuõiguse, juurdepääsuloa või töötlemisloa andmise, kehtivuse pikendamise, juurdepääsuõiguse äravõtmise, juurdepääsu- või töötlemisloa kehtetuks tunnistamise või julgeolekukontrolli läbimise otsustamine.“; 35) paragrahvi 50 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Salastatud välisteabe kaitsel kohaldatakse välislepingust tulenevaid nõudeid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse välislepingust tulenevate nõuetena ka rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni liikmesriigile täitmiseks kohustuslikust õigusaktist tulenevaid nõudeid. Kui välislepingus ei ole salastatud välisteabe kaitse nõudeid sätestatud, välisleping viitab riigisisestele õigusaktidele või välislepingut ei ole sõlmitud, kohaldatakse salastatud välisteabe kaitsel selle salastatuse tasemele vastavale riigisaladusele kohaldatavaid käesoleva seaduse 1. peatüki, 2. peatüki 3. jao ja 4. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. (2) Riigi julgeoleku volitatud esindaja määrab riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse, kui selle määramiseks vajalik teave on kättesaadav ja: 1) välislepingus ei ole salastatuse taseme vastavust kokku lepitud või 2) välislepingut ei ole sõlmitud, kuid Eesti Vabariigi huvides tuleb välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteavet kaitsta käesoleva seaduse alusel.“; 36) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 nimetatud asutus võib määrata riigisaladuse ja talle edastatud salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse, kui talle edastatud salastatud välisteavet ei tule kaitsta välislepingu või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse alusel. (22) Salastatud välisteavet, mida ei tule kaitsta välislepingu kohaselt ja mille kohta ei ole tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 21 nimetatud otsust, kaitstakse avaliku teabe seaduse alusel.“; 37) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töötlev üksus kustutab enda loodud teabe salastatuse, kui teavet on töödeldud salastatud välisteabena õigusliku aluseta, või muudab enda loodud salastatud välisteabe salastatuse taset, salastamise õiguslikku alust või tähtaega, kui salastatud välisteave on salastatud valel tasemel, valel õiguslikul alusel või vale tähtajaga, käesoleva seaduse §-s 15 ettenähtud korras. Kui 6 töötlev üksus on teavet edastanud teisele töötlevale üksusele, tuleb salastatuse kustutamisest või salastamisandmete parandamisest seda töötlevat üksust teavitada.“; 38) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 8 või § 20 lõike 8 või 9 alusel on Kaitsepolitseiametile üle antud salastatud teabekandja, mis sisaldab üksnes salastatud välisteavet, tuleb see üle anda riigi julgeoleku volitatud esindajale. (52) Riigiasutuse või selle struktuuriüksuse, mis täidab välislepingust tulenevaid pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti ülesandeid, määrab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras.“; 39) paragrahvi 50 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Vabariigi Valitsus võib käesoleva seaduse alusel määrusega kehtestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras kehtestada erisusi salastatud välisteabe kaitse kohta.“; 40) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 51. Salastatud välisteabele juurdepääsu õigus ja salastatud välisteabe töötlemise õigus (1) Salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisele kohaldatakse vastavalt riigisaladusele juurdepääsu õiguse ja riigisaladuse töötlemise õiguse andmise nõudeid, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Kui välislepingust tulenevad eelnimetatud õiguste andmisele rangemad või lisanõuded, kohaldatakse välislepingus sätestatud nõudeid. (2) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb isikule tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ja võtta § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (3) Kui isik keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle salastatud välisteabele juurdepääsu õigust. (4) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamise eeltingimus on vähemalt samal tasemel salastatud riigisaladusele juurdepääsu õiguse olemasolu ning salastatud välisteabe töötlemise õiguse saamise eeltingimus on vähemalt samal tasemel salastatud riigisaladuse töötlemise õiguse olemasolu. (5) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õigus antakse käesoleva seaduse § 27 lõike 2 ja lõike 5 punktides 1–3 sätestatud korras. Muudel juhtudel annab juurdepääsuõiguse riigi julgeoleku volitatud esindaja. (6) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabe töötlemise õiguse saamise eeltingimus on julgeolekukontrolli läbimine, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud isikute puhul. Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontroll salastatud välisteabele juurdepääsu 7 õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka isiku suhtes, kellel on ametikohajärgne juurdepääsuõigus, välja arvatud Vabariigi Presidendi suhtes. (7) Käesoleva seaduse § 301 lõikes 1 nimetatud isik, kellele soovitakse anda lisaks riigisaladusele juurdepääsu õigusele ka Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õigust, peab esitama Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi. (8) Julgeolekukontrolli teostav asutus otsustab, kas isik on julgeolekukontrolli läbinud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (9) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja, kes väljastab juurdepääsuõiguse tõendamiseks juurdepääsusertifikaadi. (10) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmise otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja, kes väljastab töötlemisõiguse tõendamiseks töötlemissertifikaadi. (11) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õigus või salastatud välisteabe töötlemise õigus tunnistatakse kehtetuks: 1) isiku juurdepääsuvajaduse või töötlemise vajaduse äralangemisel; 2) kui juurdepääsuõiguse või töötlemisõiguse kehtivusajal ilmneb mõni juurdepääsuõiguse või töötlemisõiguse andmisest keeldumise alus. (12) Juhul, kui isiku riigisaladusele juurdepääsu õigus või riigisaladuse töötlemise õigus lõpeb enne Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse kehtivusaja lõppu, lõpeb vastavalt ka Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse kehtivus. (13) Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras. (14) Vabariigi Valitsus võib riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras nimetada muid rahvusvahelisi organisatsioone või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioone, mille salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–12 nimetatud ja lõike 13 alusel kehtestatud nõudeid.“; 41) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja korraldab salastatud välisteabe kaitset ja kontrollib salastatud välisteabe töötlemise nõuetele vastavust.“; 42) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Salastatud välisteabe kaitse korraldamisel ja salastatud välisteabe töötlemise nõuetele vastavuse kontrollimisel riigi julgeoleku volitatud esindaja: 8 1) korraldab seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ettenähtud juhtudel salastatud välisteabe avaldajalt vastuvõtmist, töötlemist ja sellele juurdepääsu ning salastatud välisteabe ja seda valdavate töötlevate üksuste üle arvestuse pidamist; 2) korraldab riigisaladuse ja salastatud välisteabe vastastikuse kaitse kokkulepete sõlmimist; 3) määrab käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse; 4) korraldab ja kontrollib tsiviilõigusliku või halduslepingu või haldusakti alusel toimuvat salastatud välisteabe töötlemist; 5) korraldab ja kontrollib salastatud välisteabe vedamist kaubana; 6) otsustab salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmise õigusaktides sätestatud korras; 7) teavitab salastatud välisteabe avaldajat salastatud välisteabe õigusvastase avalikustamise korral selle asjaoludest välislepingus ettenähtud tingimustel; 8) täidab muid talle välislepingus ettenähtud ülesandeid. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud ülesannete täitmisel riigi julgeoleku volitatud esindaja: 1) annab töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid; 2) osaleb käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumiste väljaselgitamisel ning tekkinud kahju hindamisel; 3) korraldab regulaarselt koolitusi; 4) teeb koostööd riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega.“; 43) paragrahvi 52 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega“ sõnadega „välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga“; 44) paragrahvi 52 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Avaliku teabe seaduse muutmine 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „riigisaladuseks või salastatud välisteabeks oleva“ sõnadega „riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel kaitstava“; 2) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega teave, mida ei kaitsta vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele, loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.“. § 3. Eesti Panga seaduse muutmine Eesti Panga seaduse § 111 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb Eesti Panga presidendile ning Eesti Panga Nõukogu esimehele ja liikmele tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 9 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isik keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 4. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduse § 7 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „elektroonilise teabeturbe“ sõnadega „salastatud teabe küberturvalisuse“. § 5. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduse § 81 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb kohtunikule tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui kohtunik keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 6. Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmine Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb Riigikogu liikmele tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui Riigikogu liige keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 7. Riigikontrolli seaduse muutmine Riigikontrolli seaduse § 251 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb riigikontrolörile tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. 10 (12) Kui riigikontrolör keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 8. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 31 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb Vabariigi Valitsuse liikmele tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui Vabariigi Valitsuse liige keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 9. Õiguskantsleri seaduse muutmine Õiguskantsleri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb õiguskantslerile tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui õiguskantsler keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“; 2) paragrahvi 372 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb õiguskantsleri asetäitja- nõunikule tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui õiguskantsleri asetäitja-nõunik keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 10. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. 11 Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …………….. 2026 Algatab Vabariigi Valitsus …………….. 2026 12 Riigikantselei 30.04.2026 nr 5-1/26/2-13 Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 07.05.2026. a istungile riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Liina Martinson [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 29.04.2026 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõnad „elektrooniline teabeturve“ sõnadega „salastatud teabe küberturvalisus“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) salastatud teave – riigisaladus või salastatud välisteave;“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) töötlemisõigus – töötleva üksuse õigus töödelda riigisaladust või salastatud välisteavet enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal A-kategooria töötlemisloa või töötlemissertifikaadi alusel;“; 4) paragrahvi 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) töötlussüsteem – võrgu- ja infosüsteem, mida kasutatakse salastatud teabe elektrooniliseks töötlemiseks;“; 5) paragrahvi 3 punktis 10 asendatakse sõna „salajasuse“ sõnaga „konfidentsiaalsuse“; 6) paragrahvi 3 punktis 10, § 16 punktis 4, § 20 lõikes 7 ja § 38 lõike 3 punktis 41 asendatakse sõna „terviklikkus“ sõnaga „terviklus“ vastavas käändes; 7) paragrahvi 3 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) riigi julgeoleku volitatud esindaja – Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse struktuuriüksus, mille ülesandeks on salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja kontrollimine ning riigisaladuse kaitse korraldamine ja kontrollimine selle avaldamise korral välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile;“; 8) paragrahvi 9 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) teave julgeolekuasutuse kasutatavate variandmete ja konspiratsioonivõtete kohta, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;“; 1 9) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) salastatud teabe kaitseks kasutatavat krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks.“; 10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib asutuse juht või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabe juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada kuni viie aasta kaupa, kuid kokku mitte kauemaks kui on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud samadele tunnustele vastava riigisaladuseks oleva teabe salastamise tähtaeg.“; 11) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Isik, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi töötleva üksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, on kohustatud teatama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil töö- või teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele.“; 12) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Isik, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi töötleva üksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, on kohustatud teatama tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele, kui tal esineb käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 8 või lõike 2 punktides 3–8 nimetatud asjaolu.“; 13) paragrahvi 20 lõigetest 11–13 jäetakse välja sõna „Riigisaladuse“; 14) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses: „§ 201. Riigisaladuse avaldamine välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile (1) Töötlev üksus võib avaldada riigisaladust välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras: 1) välislepingu alusel või 2) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse avaldatava teabe avalikuks tuleku eest. (2) Kui teabe vastuvõtja tagab kaitse avaldatava teabe avalikuks tuleku eest, võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile riigisaladust avaldada järgmised riigiasutused: 1) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistajakaitse seaduses sätestatud tingimustel; 2) pädev jälitusasutus või prokuratuur, kui avaldatakse korrakaitselist piiratud taseme jälitusteavet sisaldavat riigisaladust ning avaldamise kohustus tuleneb välislepingust või avaldamine on vajalik riikidevahelise uurimisrühma töös; 2 3) julgeolekuasutus, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks; 4) kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus, kui avaldatakse luuret või vastuluuret puudutavat riigisaladust.“; 15) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 23“ tekstiosaga „§-des 23 ja 231“; 16) paragrahvi 22 lõike 2 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel Kaitsepolitseiamet ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus: 1) annavad töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid; 2) selgitavad välja käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumisi ning osalevad tekkinud kahju hindamisel, kaasates käesoleva seaduse §-des 23, 231 ja 52 nimetatud asutuse või selle struktuuriüksuse; 3) korraldavad regulaarselt koolitusi; 4) teevad koostööd riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega.“; 18) paragrahvi 22 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: „(7) Kaitsepolitseiameti poolt teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli tegemiseks moodustab Kaitsepolitseiameti peadirektor komisjoni (edaspidi riigisaladuse kaitse kontrolli komisjon). (8) Riigisaladuse kaitse kontrolli komisjon täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud ülesandeid. (9) Kontrolli kohta koostatakse aruanne, milles antakse hinnang riigisaladuse kaitse korralduse nõuetele vastavusele. (10) Aruandes tehtud ettekirjutuse täitmisest tuleb Kaitsepolitseiametile teatada viivitamata, kuid hiljemalt üks kuu pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist.“; 20) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Salastatud teabe küberturvalisuse korraldamisel ja kontrollimisel Välisluureamet: 1) korraldab töötlussüsteemide akrediteerimist; 2) korraldab töötlussüsteemides kasutatavate turbelahenduste salastatud teabe küberturvalisuse nõuetele vastavuse hindamist; 3) korraldab krüptomaterjalide kaitset ja kontrollib krüptomaterjalide töötlemise vastavust salastatud teabe küberturvalisuse nõuetele; 4) korraldab töötlussüsteemide kiirgusturbe tagamist ja kontrollib töötlussüsteemide kiirgusturbe vastavust salastatud teabe küberturvalisuse nõuetele.“; 21) paragrahvi 23 lõike 3 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannete täitmisel Välisluureamet: 3 1) annab töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid; 2) selgitab välisesindustes välja käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumisi; 3) osaleb käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud salastatud teabe küberturvalisuse nõuete rikkumiste väljaselgitamisel ning tekkinud kahju hindamisel; 4) korraldab regulaarselt koolitusi; 5) teeb koostööd riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega.“; 23) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: „§ 231. Riigi julgeoleku volitatud esindaja pädevus riigisaladuse kaitse korraldamisel (1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja korraldab ja kontrollib riigisaladuse kaitset selle avaldamise korral välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel riigi julgeoleku volitatud esindaja: 1) korraldab riigisaladuse ja salastatud välisteabe vastastikuse kaitse kokkulepete sõlmimist; 2) kontrollib tsiviilõigusliku või halduslepingu või haldusakti alusel välisriigi töötlevale üksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile riigisaladuse edastamist; 3) korraldab ja kontrollib riigisaladust sisaldavate salastatud teabekandjate rahvusvahelist vedamist kaubana; 4) täidab muid talle välislepingus ettenähtud ülesandeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel riigi julgeoleku volitatud esindaja: 1) annab töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid; 2) osaleb käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumiste väljaselgitamisel ning tekkinud kahju hindamisel; 3) korraldab regulaarselt koolitusi; 4) teeb koostööd riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega. (4) Riigi julgeoleku volitatud esindaja ei korralda ega kontrolli riigisaladuse kaitset, kui: 1) teavet avaldab julgeolekuasutus; 2) käesoleva seaduse § 7 punktides 51, 7, 10 ja 11 nimetatud teavet avaldab Kaitsevägi; 3) tunnistajakaitset käsitlevat teavet avaldab Politsei- ja Piirivalveamet; 4) käesoleva seaduse § 8 punktides 1–3 nimetatud piiratud tasemel salastatud riigisaladust avaldab jälitusasutus või prokuratuur. (5) Riigi julgeoleku volitatud esindajal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks õigus: 1) tutvuda kontrollimise käigus kogu vajaliku teabega; 2) saada julgeolekuasutustelt ja Kaitseväelt nende pädevuse piires ametiabi vastavalt halduskoostöö seadusele; 3) teha töötlevale üksusele ettekirjutus välislepinguga või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks; 4) teha töötlevale üksusele ettekirjutus riigisaladuse ja seda sisaldavate teabekandjate töötlemise peatamise kohta ning vajaduse korral võtta riigisaladust sisaldavad salastatud 4 teabekandjad hoiule kuni nõutud tingimuste loomiseni, kui kontrollimise käigus on välja selgitatud välislepinguga või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mis võib kaasa tuua riigisaladuse avalikuks tuleku. (6) Riigi julgeoleku volitatud esindajal on käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3 ja 4 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral õigus rakendada asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot.“; 24) paragrahvi 27 lõiget 5 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) riigi julgeoleku volitatud esindaja, kui isiku riigisaladusele juurdepääsu vajadus tuleneb välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni antud ülesannetest;“; 25) paragrahvi 27 lõike 5 punktis 4 asendatakse tekstiosa „3“ tekstiosaga „31“; 26) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui riigisaladusele juurdepääsu vajadus tuleneb välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni antud ülesannetest, esitab füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse riigi julgeoleku volitatud esindaja kaudu.“; 27) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kellel on sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus, või kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus.“; 28) paragrahvi 32 lõike 2 punktis 20 asendatakse tekstiosa „1 või 2“ tekstiosaga „1, 2, 21 või 71“; 29) paragrahvi 32 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) kes regulaarselt suhtleb julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatud juurdepääsuloa taotleja ankeedis või pikendaja ankeedis märgitud sugulase, hõimlase või muu lähedase isikuga, kes elab välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus.“; 30) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Julgeolekukontrolli teostav asutus võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui juurdepääsuloa taotleja ei ole Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased viis aastat. Käesolevat lõiget ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse alusel pikaajalisse välislähetusse saadetud ametniku suhtes.“; 31) paragrahvi 342 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse töötlussüsteemi, mida kasutatakse riigisaladuse edastamiseks välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitvale asutusele, võib kasutada Kaitseväe juhataja otsuse alusel, kus määratakse töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud riigisaladuse tase, töötlussüsteemi kasutamise tähtaeg ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud salastatud teabe küberturvalisuse nõuete täitmise ja kontrollimise eest vastutavad struktuuriüksused.“; 5 32) paragrahvi 35 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Riigisaladuse tsiviilõigusliku või halduslepingu alusel välisriigi töötlevale üksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras.“; 34) paragrahvi 49 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjon teeb julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe põhjal ettepaneku juurdepääsuõiguse, juurdepääsuloa või töötlemisloa andmise või selle kehtivuse pikendamise või julgeolekukontrolli läbimise kohta isikule või organile, kelle pädevuses on juurdepääsuõiguse, juurdepääsuloa või töötlemisloa andmise, kehtivuse pikendamise, juurdepääsuõiguse äravõtmise, juurdepääsu- või töötlemisloa kehtetuks tunnistamise või julgeolekukontrolli läbimise otsustamine.“; 35) paragrahvi 50 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Salastatud välisteabe kaitsel kohaldatakse välislepingust tulenevaid nõudeid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse välislepingust tulenevate nõuetena ka rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni liikmesriigile täitmiseks kohustuslikust õigusaktist tulenevaid nõudeid. Kui välislepingus ei ole salastatud välisteabe kaitse nõudeid sätestatud, välisleping viitab riigisisestele õigusaktidele või välislepingut ei ole sõlmitud, kohaldatakse salastatud välisteabe kaitsel selle salastatuse tasemele vastavale riigisaladusele kohaldatavaid käesoleva seaduse 1. peatüki, 2. peatüki 3. jao ja 4. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. (2) Riigi julgeoleku volitatud esindaja määrab riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse, kui selle määramiseks vajalik teave on kättesaadav ja: 1) välislepingus ei ole salastatuse taseme vastavust kokku lepitud või 2) välislepingut ei ole sõlmitud, kuid Eesti Vabariigi huvides tuleb välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteavet kaitsta käesoleva seaduse alusel.“; 36) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 nimetatud asutus võib määrata riigisaladuse ja talle edastatud salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse, kui talle edastatud salastatud välisteavet ei tule kaitsta välislepingu või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse alusel. (22) Salastatud välisteavet, mida ei tule kaitsta välislepingu kohaselt ja mille kohta ei ole tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 21 nimetatud otsust, kaitstakse avaliku teabe seaduse alusel.“; 37) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töötlev üksus kustutab enda loodud teabe salastatuse, kui teavet on töödeldud salastatud välisteabena õigusliku aluseta, või muudab enda loodud salastatud välisteabe salastatuse taset, salastamise õiguslikku alust või tähtaega, kui salastatud välisteave on salastatud valel tasemel, valel õiguslikul alusel või vale tähtajaga, käesoleva seaduse §-s 15 ettenähtud korras. Kui 6 töötlev üksus on teavet edastanud teisele töötlevale üksusele, tuleb salastatuse kustutamisest või salastamisandmete parandamisest seda töötlevat üksust teavitada.“; 38) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 8 või § 20 lõike 8 või 9 alusel on Kaitsepolitseiametile üle antud salastatud teabekandja, mis sisaldab üksnes salastatud välisteavet, tuleb see üle anda riigi julgeoleku volitatud esindajale. (52) Riigiasutuse või selle struktuuriüksuse, mis täidab välislepingust tulenevaid pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti ülesandeid, määrab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras.“; 39) paragrahvi 50 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Vabariigi Valitsus võib käesoleva seaduse alusel määrusega kehtestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras kehtestada erisusi salastatud välisteabe kaitse kohta.“; 40) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 51. Salastatud välisteabele juurdepääsu õigus ja salastatud välisteabe töötlemise õigus (1) Salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisele kohaldatakse vastavalt riigisaladusele juurdepääsu õiguse ja riigisaladuse töötlemise õiguse andmise nõudeid, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Kui välislepingust tulenevad eelnimetatud õiguste andmisele rangemad või lisanõuded, kohaldatakse välislepingus sätestatud nõudeid. (2) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb isikule tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ja võtta § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (3) Kui isik keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle salastatud välisteabele juurdepääsu õigust. (4) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamise eeltingimus on vähemalt samal tasemel salastatud riigisaladusele juurdepääsu õiguse olemasolu ning salastatud välisteabe töötlemise õiguse saamise eeltingimus on vähemalt samal tasemel salastatud riigisaladuse töötlemise õiguse olemasolu. (5) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni piiratud tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õigus antakse käesoleva seaduse § 27 lõike 2 ja lõike 5 punktides 1–3 sätestatud korras. Muudel juhtudel annab juurdepääsuõiguse riigi julgeoleku volitatud esindaja. (6) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabe töötlemise õiguse saamise eeltingimus on julgeolekukontrolli läbimine, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud isikute puhul. Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontroll salastatud välisteabele juurdepääsu 7 õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka isiku suhtes, kellel on ametikohajärgne juurdepääsuõigus, välja arvatud Vabariigi Presidendi suhtes. (7) Käesoleva seaduse § 301 lõikes 1 nimetatud isik, kellele soovitakse anda lisaks riigisaladusele juurdepääsu õigusele ka Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õigust, peab esitama Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi. (8) Julgeolekukontrolli teostav asutus otsustab, kas isik on julgeolekukontrolli läbinud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (9) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja, kes väljastab juurdepääsuõiguse tõendamiseks juurdepääsusertifikaadi. (10) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmise otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja, kes väljastab töötlemisõiguse tõendamiseks töötlemissertifikaadi. (11) Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õigus või salastatud välisteabe töötlemise õigus tunnistatakse kehtetuks: 1) isiku juurdepääsuvajaduse või töötlemise vajaduse äralangemisel; 2) kui juurdepääsuõiguse või töötlemisõiguse kehtivusajal ilmneb mõni juurdepääsuõiguse või töötlemisõiguse andmisest keeldumise alus. (12) Juhul, kui isiku riigisaladusele juurdepääsu õigus või riigisaladuse töötlemise õigus lõpeb enne Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse kehtivusaja lõppu, lõpeb vastavalt ka Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse kehtivus. (13) Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras. (14) Vabariigi Valitsus võib riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras nimetada muid rahvusvahelisi organisatsioone või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioone, mille salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–12 nimetatud ja lõike 13 alusel kehtestatud nõudeid.“; 41) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja korraldab salastatud välisteabe kaitset ja kontrollib salastatud välisteabe töötlemise nõuetele vastavust.“; 42) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Salastatud välisteabe kaitse korraldamisel ja salastatud välisteabe töötlemise nõuetele vastavuse kontrollimisel riigi julgeoleku volitatud esindaja: 8 1) korraldab seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ettenähtud juhtudel salastatud välisteabe avaldajalt vastuvõtmist, töötlemist ja sellele juurdepääsu ning salastatud välisteabe ja seda valdavate töötlevate üksuste üle arvestuse pidamist; 2) korraldab riigisaladuse ja salastatud välisteabe vastastikuse kaitse kokkulepete sõlmimist; 3) määrab käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse; 4) korraldab ja kontrollib tsiviilõigusliku või halduslepingu või haldusakti alusel toimuvat salastatud välisteabe töötlemist; 5) korraldab ja kontrollib salastatud välisteabe vedamist kaubana; 6) otsustab salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmise õigusaktides sätestatud korras; 7) teavitab salastatud välisteabe avaldajat salastatud välisteabe õigusvastase avalikustamise korral selle asjaoludest välislepingus ettenähtud tingimustel; 8) täidab muid talle välislepingus ettenähtud ülesandeid. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud ülesannete täitmisel riigi julgeoleku volitatud esindaja: 1) annab töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid; 2) osaleb käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumiste väljaselgitamisel ning tekkinud kahju hindamisel; 3) korraldab regulaarselt koolitusi; 4) teeb koostööd riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega.“; 43) paragrahvi 52 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega“ sõnadega „välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga“; 44) paragrahvi 52 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Avaliku teabe seaduse muutmine 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „riigisaladuseks või salastatud välisteabeks oleva“ sõnadega „riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel kaitstava“; 2) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega teave, mida ei kaitsta vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele, loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.“. § 3. Eesti Panga seaduse muutmine Eesti Panga seaduse § 111 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb Eesti Panga presidendile ning Eesti Panga Nõukogu esimehele ja liikmele tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 9 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isik keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 4. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduse § 7 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „elektroonilise teabeturbe“ sõnadega „salastatud teabe küberturvalisuse“. § 5. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduse § 81 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb kohtunikule tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui kohtunik keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 6. Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmine Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb Riigikogu liikmele tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui Riigikogu liige keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 7. Riigikontrolli seaduse muutmine Riigikontrolli seaduse § 251 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb riigikontrolörile tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. 10 (12) Kui riigikontrolör keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 8. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 31 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb Vabariigi Valitsuse liikmele tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui Vabariigi Valitsuse liige keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 9. Õiguskantsleri seaduse muutmine Õiguskantsleri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 111 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb õiguskantslerile tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui õiguskantsler keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“; 2) paragrahvi 372 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui välislepingu kohaselt on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise eeltingimus salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, tuleb õiguskantsleri asetäitja- nõunikule tutvustada: 1) välisriigi salastatud välisteabe puhul riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 19 sätestatud kohustusi ning võtta sama seaduse § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus või 2) vastava rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta vastav kinnitus. (12) Kui õiguskantsleri asetäitja-nõunik keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei anta talle juurdepääsu salastatud välisteabele.“. § 10. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. 11 Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, …………….. 2026 Algatab Vabariigi Valitsus …………….. 2026 12  Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga luuakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (edaspidi RSVS) ühetaoline struktuur riigisaladuse ja salastatud välisteabe (edaspidi koos salastatud teave) kaitset korraldavate ametkondade pädevust reguleerivates sätetes. Muudatus puudutab Kaitsepolitseiametit (edaspidi KAPO), Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksust, Välisluureametit (edaspidi VLA) ja riigi julgeoleku volitatud esindajat (edaspidi RJVE). Muudatusega luuakse ühetaoliselt sõnastatud õigusnormid, mille kohaselt esmalt sõnastatakse pädevused, seejärel pädevustest tulenevad ülesanded ning lõpuks ülesannete täitmisel tehtavad tegevused. Tulenevalt vajadusest reguleerida rahvusvahelist koostööd salastatud teabe kaitsel, loob eelnõu õigusliku aluse pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti rollide määramiseks Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK). Eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse RJVE pädevusega seotud norme. RJVE-l on lisaks salastatud välisteabe kaitse korraldamisele ja kontrollimisele roll ka riigisaladuse kaitse korraldamisel ja kontrollimisel, kui riigisaladust avaldatakse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. Eelnõuga sätestatakse vastav pädevus RSVS-is. Eelnõuga luuakse õiguslik alus salastatud välisteabe juurdepääsu andmisest keeldumiseks isikutele, kes ei nõustu endale salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamise või kinnituse allkirjastamisega. Eesti Panga presidendil, Eesti Panga Nõukogu esimehel ja liikmel, kohtunikul, Riigikogu liikmel, riigikontrolöril, Vabariigi Valitsuse liikmel ning õiguskantsleril on ametikohajärgne juurdepääsuõigus salastatud välisteabele. Juurdepääsuõigus tekib ametikohale asumisega ja seda eraldi ei vormistata. Kui aga välislepingu kohaselt on salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine kohustuslik, kuid isik keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei ole võimalik talle konkreetsele salastatud välisteabele juurdepääsu anda vaatamata ametikohajärgse juurdepääsuõiguse olemasolule. Eelnõuga muudetakse salastatud välisteabe kaitset reguleerivate normide sõnastus selgemaks ja rakenduspraktikaga kooskõlas olevaks. Eelnõuga täiendatakse julgeolekukontrolliga seonduvat regulatsiooni eesmärgiga välistada teatamiskohustusega välisriikide kodakondsust omavate isikute juurdepääs riigisaladusele. Lisaks tehakse veel mõningad muuatused, mis täpsustavad julgeolekukontrolliga seonduvat seoses isikutega, kes viibivad või töötavad suure osa ajast välismaal. 1 Eelnõu vähendab vähesel määral riigisaladust välismaale edastavate isikute halduskoormust. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks RSVS § 35 lõige 6, milles nähakse ette kohustus registreerida riigisaladuse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamine iga kord RJVE juures. Lisaks riigiasutustele võib olla vaja edastada riigisaladust välismaale näiteks ettevõtjatel, kes edaspidi seda enam RJVE juures registreerima ei pea. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja VLA ametnikud koostöös Siseministeeriumi ning KAPO esindajatega. Eelnõu õiguslikku kvaliteeti on kontrollinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson ([email protected]:). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) RSVS avaldamismärkega RT I, 03.02.2026, 13; 2) avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) avaldamismärkega RT I, 06.03.2026, 4; 3) Eesti Panga seadus (edaspidi EPS) avaldamismärkega RT I, 01.03.2023, 45; 4) julgeolekuasutuste seadus (edaspidi JAS) avaldamismärkega RT I, 14.03.2023, 25; 5) kohtute seadus (edaspidi KS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 7; 6) Riigikogu liikme staatuse seadus (edaspidi RKLS) avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 19; 7) Riigikontrolli seadus (edaspidi RKS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 11; 8) Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS) avaldamismärkega RT I, 07.05.2025, 9; 9) õiguskantsleri seadus (edaspidi ÕKS) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 19. Selleks et eelnõu seadusena vastu võtta, on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, kuna VVS-i, EPS-i ja RKS-i muutmiseks on põhiseaduse § 104 punktide 8, 12 ja 13 järgi vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on: - muuta salastatud teabe kaitset korraldavate ametkondade pädevust reguleerivad sätted ühetaoliseks; - sätestada õiguslik alus pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti rollide määramiseks RSVKK-is rahvusvahelise koostöö tarbeks; - reguleerida RJVE pädevus riigisaladuse kaitse korraldamisel ja kontrollimisel; - muuta salastatud välisteabe kaitset reguleerivate normide sõnastus selgemaks ja rakenduspraktikaga kooskõlas olevaks. Kehtivas seaduses on salastatud teabe kaitse korraldamisel eri ametkondades nende pädevused, ülesanded ja tegevused esitatud üksteisega läbisegi, mis on raskendanud rakendajatel mõistmast, millised pädevused mingil ametkonnal on, milliseid ülesandeid konkreetsete pädevuste raames tuleb täita ning milliseid tegevusi on võimalik teha ülesannete täitmiseks. 2 Seaduse eesmärk on eristada üldpädevus, selle raames täidetavad ülesanded ja ülesannete täitmiseks tehtavad tegevused. Salastatud välisteabe kaitse puhul ei ole kehtivas õiguses defineeritud rahvusvahelisest õigusest tulenevad rollid, mis on eriti olulised Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) salastatud teabe kaitse puhul. Seaduse eesmärk on määrata nende rollide täitja. Kehtivas õiguses ei ole sätestatud RJVE pädevust riigisaladuse kaitse korraldamisel ja kontrollimisel, kui riigisaladust avaldatakse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. Seaduse eesmärk on määrata kindlaks pädevus RSVS-i tasandil. Kehtivas seaduses on salastatud välisteabe kaitsega seotud normid raskesti mõistetavad ega ole osal juhtudel enam rakenduspraktikaga kooskõlas. Seaduse eesmärk on muuta normid selgemaks ja rakenduspraktikaga kooskõlas olevaks. Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, mis toob kaasa teatavad õigused ja kohustused (sõjaväekohustus, lojaalsuskohustus jne). Kehtivas õiguses puuduvad selged õiguslikud alused keeldumaks riigisaladusele juurdepääsu andmisest isikutele, kellel on teatamiskohustusega välisriigi kodakondsus. Eelnõuga lisatakse RSVS-i vastavad alused. Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei ole koostatud. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Eelnõu eesmärk on ajakohastada salastatud teabe kaitset reguleerivat regulatsiooni, kuid tegu ei ole põhimõtteliste muudatustega, millega kaasneks oluline õiguslik muudatus või muu oluline mõju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist: §-dega 1–8 muudetakse RSVS-i, AvTS-i, EPS-i, JAS- i, KS-i, RKLS-i, RKS-i, VVS-i ja ÕKS-i, §-ga 9 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Paragrahv 1. RSVS-i muutmine Eelnõu § 1 punktidega 1, 5 ja 6 asendatakse RSVS-i tekstis: - tekstiosa „elektrooniline teabeturve“ tekstiosaga „salastatud teabe küberturvalisus“; - sõna „salajasus“ sõnaga „konfidentsiaalsus“; - sõna „terviklikkus“ sõnaga „terviklus“. Muudatuste eesmärk on ühtlustada RSVS-i terminikasutust küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS) ja selle alusel antud õigusaktide terminikasutusega. KüTS § 1 lõike 2 kohaselt ei kohaldata KüTS-i riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisele ning sellise teabe töötlussüsteemide pidamisele. Erisuse põhjus on see, et salastatud teabe elektroonilise töötlemise korral tuleb rakendada rangemaid turvameetmeid, mis on reguleeritud RSVS-is ja selle alusel antud õigusaktides. See aga ei tähenda, et RSVS-is peaks kasutama KüTS-ist erinevaid termineid. Oma olemuselt on elektrooniline teabeturve küberturvalisuse tagamine salastatud teabe töötlussüsteemides. Samuti on konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus 3 olemuselt sama sisuga nii salastatud teabe töötlussüsteemide kui ka mittesalastatud teabe töötlemiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide puhul. Termin „küberturvalisus“ on defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) artikli 2 punktis 1 kui tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest. Salastatud teabe küberturvalisus on salastatud teabe käideldavuse, konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamine töötlussüsteemis (RSVS § 3 p 10). Määruse (EL) 2019/881 kohase küberturvalisuse termini ja salastatud teabe küberturvalisuse termini puhul on erinevus selles, et esimese puhul on kaitseobjektiks võrgu- ja infosüsteemid, teise puhul salastatud teave ehk riigisaladus või salastatud välisteave. See ei ole siiski selline erinevus, mille tõttu ei peaks elektroonilise teabeturbe termini asemel salastatud teabe küberturvalisuse terminit kasutusele võtma. Nii küberturvalisuse kui salastatud teabe küberturvalisuse puhul on fookuses võrgu- ja infosüsteemide kaitse (töötlussüsteem on võrgu- ja infosüsteem, mida kasutatakse salastatud teabe elektrooniliseks töötlemiseks (RSVS § 3 p 9)). Salastatud teabe küberturvalisuse puhul rõhutatakse salastatud teabe kaitse aspekti, aga olemuselt on tegu sarnase tegevusega. Selleks et võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisusega üldiselt ja salastatud teabe töötlemiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide (töötlussüsteemide) turvalisusega kitsamalt tegelevad isikud saaks toimida sarnases inforuumis, tuleb terminikasutust ühtlustada ja elektroonilise teabeturbe asendamine salastatud teabe küberturvalisusega on üks viis selle saavutamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 2 defineeritakse RSVS-is termin „salastatud teave“. Seni on definitsioon olnud RSVKK-is, kuid kuna RSVS-is on mitmes kohas väljendit „salastatud teave“ kasutatud, on otstarbekas tõsta termin RSVKK-ist RSVS-i. RSVKK vastav säte tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 3 defineeritakse RSVS-is termin „töötlemisõigus“. Juba praegu on sõna „töötlemisõigus“ RSVS-is mitmes kohas kasutatud, kuid seoses sellega, et käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste toimel hakkab RSVS sõnaselgelt reguleerima ka Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabe töötlemisõiguse andmist, on otstarbekas defineerida ka vastav lühiväljend, et seda oleks võimalik vastavates sätetes kasutada. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse RSVS § 3 punktis 9 töötlussüsteemi terminit. Töötlussüsteemi mõistes tehakse kaks muudatust. Esiteks defineeritakse „töötlussüsteem“ küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 1 nimetatud võrgu- ja infosüsteemi kaudu, sest olemuslikult on ka töötlussüsteem võrgu- ja infosüsteem. Teiseks tuuakse definitsioonis välja riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemine. See on tunnus, mis muudab võrgu- ja infosüsteemi töötlussüsteemiks. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse RSVS § 3 punktis 13 RJVE terminit. RJVE mõiste muutmine on tingitud asjaolust, et RJVE ülesanded ei ole seotud ainult salastatud välisteabega. RJVE korraldab ja kontrollib ka riigisaladuse kaitset, kui seda avaldatakse välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. Muudetud kujul mõistega arvestatakse mõlemat ülesannet. RJVE riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimisega seotud ülesanded on täpsemalt kirjeldatud eelnõukohases §-s 231. 4 Eelnõu § 1 punktiga 8 viiakse RSVS § 9 punktis 10 variandmete ja konspiratsioonivõtete kasutamisega seotud teabe salastamise aluse sõnastus kooskõlla julgeolekuasutuste seaduse § 23 sõnastusega. RSVS § 9 punkti 10 kehtivas sõnastuses on kasutusel väljend „teeseldud isikud ja organid“. Väljend „isiku, asutuse või organi teesklemine“ oli kasutusel julgeolekuasutuste seaduse §-s 23 enne 01.07.2017. 01.07.2017 jõustus normi muudatus ning sellest alates on kasutusel väljend „variandmed ja konspiratsioonivõtted“. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse RSVS § 10 uue punktiga 10, mis käsitleb salastatud teabe kaitseks kasutatavat krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitleva teabe salastamist. Seni on krüptomaterjalide kohta käiva teabe salastamine paigutatud töötlussüsteemi käsitleva teabe alla (RSVS § 10 punkt 2). See ei ole korrektne, sest kõik salastatud teabe kaitseks kasutatavad krüptomaterjalid ei ole seotud konkreetse töötlussüsteemiga. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse RSVS § 11 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib asutuse juht või tema volitatud isik käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabe juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada kuni viie aasta kaupa, kuid kokku mitte kauemaks kui on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud samadele tunnustele vastava riigisaladuseks oleva teabe salastamise tähtaeg.“. Muudatuse eesmärk on võimaldada pikendada RSVS § 11 lõike 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele seatud juurdepääsupiirangu tähtaega kuni viie aasta kaupa kuni juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, kuid kokku mitte kauemaks kui on samadele tunnustele vastava riigisaladuseks oleva teabe salastamise tähtaeg. RSVS § 11 lõike 3 järgi võib teatud riigisaladuse tunnustele vastava teabe tunnistada juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks teabeks, kui selle teabe avalikuks tulek ei kahjusta küll riigi julgeolekut, kuid teabele juurdepääsu piiramine on ette nähtud lepingus või teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist või teabevaldaja seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Sellise juurdepääsupiirangu tähtajale kohaldub AvTS § 40, sest RSVS erandit ette ei näe. AvTS § 40 lõikes 1 sätestatud üldreegli järgi on juurdepääsupiirangu tähtaeg kuni viis aastat ning asutuse juht võib pikendada seda kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Loetelust, millist teavet võib RSVS § 11 lõike 3 järgi tunnistada juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks teabeks, nähtub, et nimetatud teabest valdava osa avalikuks tulek võib kahjustada teabevaldaja ülesannete täitmist pikema aja jooksul. Konkreetne näide on julgeolekuasutuse riigisaladus. Näiteks võib juurdepääsupiiranguga teabeks tunnistada julgeolekuasutuse struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastavat teavet, mille avalikuks tulek ei kahjusta riigi julgeolekut. Samalaadse riigisaladuse salastatuse tähtaeg on 50 aastat. Pikk tähtaeg on põhjendatav sellega, et mõned julgeolekuasutuse funktsioonid ja struktuuriüksused on pikka aega püsivad. Lühema tähtaja korral tuleks need aga avalikustada ning see kahjustaks julgeolekuasutuse edasist tegevust. Seadusandja on selgelt väljendanud, et riigi julgeoleku kaitse on selline väärtus, mille kaitse vajadus on expressis verbis seaduses kirjeldatud, ning teabe üldiseks kasutamiseks andmisel peab olema riigi julgeolek tagatud1. RSVS-i sätete tunnustele vastava juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe puhul võib AvTS-ist tuleneva maksimaalselt kümneaastase juurdepääsupiirangu tähtaja lõppedes tekkida oht, et teabele 1 AvTS § 31 lg 3. 5 juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus on endiselt olemas ning teabe avalikustamise tulemusel saab kahjustada riigi julgeolek. Pärast seadusega kehtestatud juurdepääsupiirangu tähtaja lõppemist on asutusel kohustus teave avalikustada asutuse dokumendiregistris2. Arvestatav uus julgeolekuoht on avaandmete masspäringud, andmete nn kraapimine3 ja allalaadimine eraisikute4 ning eri tsiviilasutuste5, sealhulgas välisriikides asuvate meediamajade poolt. Riigiasutuste avalikele dokumendiregistritele on juurdepääs igaühel, sealhulgas välisriigi kodanikul. Riigiasutuste avalikule teabele ei ole juurdepääs seaduse tasandil piiratud6. Lisaks saab Ukraina sõja näitel esile tuua küberrünnete järjest süsteemsema rakendamise sõjaliste eesmärkide toetuseks. Küberluureoperatsioonide fookus on liikumas riigikaitse ja poliitikaga seotud süsteemidele ning sihtmärgid on julgeoleku- ja kaitsesektor ning ettevõtted, mis neid toetavad7. Samuti on Eesti näitel leidnud tõendamist, et ka avalikult kättesaadavat infot edastatakse vaenuliku riigi luureteenistusele8. Avalikult kättesaadavaid andmeid koos teiste andmetega analüüsides võib jõuda riigi julgeolekut ohustavate tulemusteni. Sarnasel moel võib olla võimalik eri ministeeriumide valitsemisalade andmeid koos töödeldes teha järeldusi riigi julgeoleku tagamisega seotud võimete ja vahendite kohta. Kehtivas õiguses9 ei arvestata riigi julgeolekut tagavate asutuste eripära võrreldes muude riigiasutustega ning piisava efektiivsusega ei ole võimalik kaitsta riigi julgeoleku huvides olulist teavet. Arvestades eeltoodut, on tõusetunud vajadus riigi julgeoleku tagamise eesmärgil kaitsta teavet kauem kui AvTS-iga maksimaalselt lubatud kümme aastat. Tromsø konventsioon ei piira riikide võimalusi juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamise otsustamiseks. Konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt võib konventsiooniosaline piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu õigust riigi julgeoleku ja riigikaitse ning rahvusvaheliste suhete kaitsmise kaalutlustel. Konventsiooni kohaselt peavad piirangud olema seaduses täpselt sõnastatud, demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed. Eesti Vabariigi julgeoleku kaitsmine on legitiimne eesmärk. Mõne teise (vähem koormava) vahendiga ei ole võimalik piirangu eesmärki saavutada, sest juurdepääsupiirang seatakse ja seda pikendatakse vaid juurdepääsupiirangu seadmise põhjuse olemasolul ning teabe avalikustamine ega kustutamine ei ole juurdepääsupiirangu põhjuse püsimisel sobivad alternatiivid. Eeltoodust tulenevalt on meede mõõdukas, julgeoleku kaitsmine on kaalukas põhjus. Samad kaalutlused seoses muudatuste kooskõlast Tromsø konventsiooniga on asjakohased ka juhtudel, kus teavet kaitstakse riigi välissuhtlemise kaitse ja töötleva üksuse ülesannete täitmise tagamise põhjustel. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse RSVS § 19 lõikega 21, mille kohaselt peab isik, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi töötleva 2 AvTS § 28 lg 1 p 31. 3 web scraping. 4 https://dokumendiregistrid.karlerss.com/. 5 „Riigiandmete kogumine meedias kajastamise jaoks“ – Delfi Meedia ettekanne 2025. a konverentsil „A2: avalik teave ja avaandmed“, kättesaadav: https://worksup.com/app/#/event/A2KONVERENTS/agenda/plan. 6 PS § 44, AvTS § 4. 7 RIA Küberturvalisuse aastaraamat 2025, lk 16. 8 https://www.err.ee/1609751085/kohus-saatis-narvalasest-vene-kodaniku-luuramise-eest-vangi. 9 AvTS ning eriseadused. 6 üksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, esitama RSVS § 19 lõikes 2 nimetatud teavituse enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele. RSVS § 19 lõike 2 kohaselt on juurdepääsuõigust omav füüsiline isik kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selle töötleva üksuse, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus, riigisaladuse kaitset korraldavale isikule töö- või teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, hiljemalt viis tööpäeva enne kavandatava välisreisi algust. Ettenägematust viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, teatab isik riigisaladuse kaitset korraldavale isikule viivitamata. Teates märgitakse isiku nimi, sidevahendite andmed, välisriik ning selles viibimise aeg ja põhjus. Hetkel on teatamiskohustusega riikideks siseministri 29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel Armeenia Vabariik, Aserbaidžaani Vabariik, Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad), Iraani Islamivabariik, Kasahstani Vabariik, Kirgiisi Vabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Tadžikistani Vabariik, Türkmenistan, Usbekistani Vabariik, Valgevene Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. Riigisaladuse kaitset korraldava isiku kaudu peaks see teave jõudma julgeolekukontrolli teostava asutuseni. Kui isiku tööandja on välisriigi töötlev üksus, rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioon, siis üldjuhul see teave ei jõua julgeolekukontrolli teostava asutuseni, sest konkreetse välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni reeglid ei pruugi näha ette salastatud teabe kaitse eest vastutava isiku määramist ja sel juhul ei ole isikul võimalik ka kedagi teavitada. Seetõttu peab juurdepääsuõigust omaval füüsilisel isikul, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi töötleva üksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, olema kohustus teatada välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, kavandatavast viibimisest otse enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse RSVS § 19 lõikega 71, mille kohaselt isik, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi töötleva üksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, on kohustatud teatama enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele, kui tema suhtes esineb RSVS § 32 lõike 1 punktis 8 või § 32 lõike 2 punktides 3–8 nimetatud asjaolu. Praktikas peab isik teavitama julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, kui tema suhtes viiakse läbi väärteomenetlust ametialase süüteo või korruptiivse teo tunnustel, kui tal on mitu väärteokaristust, kui teda on karistatud tahtlikult toimepandud ametialase süüteo või kuriteo eest, mille isik on toime pannud ametiisikuna, või kui teda on kriminaalkorras karistatud. Sellest, kui isiku suhtes alustatud ametialase kuriteo või riigivastase kuriteo menetlus on lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 203, 205 või 2052 alusel või kui isiku suhtes viiakse läbi süüteomenetlust RSVS-i või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise tunnustel, on julgeolekukontrolli teostamiseks pädev asutus eelduslikult teadlik. RSVS § 32 lg 4 sätestab, et kui isiku puhul ilmneb § 32 lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolu, on isikuga teenistus- või lepingulises suhtes olev töötlev üksus kohustatud sellest viivitamata teatama isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele. Praktikas saab tööandja teavitada eelkõige isikuga seotud süüteomenetlusest, sest selline teave saab kõige 7 tõenäolisemalt tööandjale teatavaks. Muudatust on vaja, sest kui isik on teenistus- või lepingulises suhtes välismaise tööandjaga, ei edasta tööandja seda teavet julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele ja kehtivas regulatsioonis puudub ka isikul endal teavitamiskohustus. Isik peab küll ka riigisaladuse juurdepääsuloa taotlemisel või pikendamisel märkima ankeeti endaga seotud süüteomenetlused, kuid see ei ole piisav, sest ankeet tuleb täita üks kord viie aasta jooksul salajase või täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemisel ja kord seitsme aasta jooksul konfidentsiaalse taseme riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemisel. Eelnõu § 1 punktiga 13 jäetakse RSVS § 20 lõigetest 11–13 välja sõna „riigisaladuse“. RSVS-is ei eristata eraldi riigisaladuse töötlemiseks ette nähtud turvaala, seega tekitab sõna „riigisaladuse“ olemasolu antud lauses segadust ja on üleliigne. Sõna „turvaala“ on konkreetne ja üheselt arusaadav. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse RSVS-i §-ga 201. Uude paragrahvi on üle toodud kehtiva § 35 lõiked 4–52. Muudatuse eesmärk on selgelt eristada rakendajate jaoks riigisaladuse avaldamist ja edastamist. Avaldamist tuleb mõista kui Eesti Vabariigi poolt teisele rahvusvahelise õiguse subjektile riigisaladuse teatavaks tegemist, mille aluseks on üldjuhul salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe või riigi õigusaktide kohaselt antud luba. Selline regulatsioon peab paiknema riigisaladuse kaitse üldsätete all. Edastamine on konkreetse töötleva üksuse poolt riigisaladuse või seda sisaldava teabekandja edastamine teise poole töötlevale üksusele. Edastamist puudutav regulatsioon peab paiknema riigisaladuse töötlemise jaotises, kus paikneb ka § 35, milles seatakse edastamisele tingimusi. Lõige 1 vastab kehtivale § 35 lõikele 4. Uues normis on kasutatud sõna „välisriigile“ erinevalt kehtivast § 35 lõikest 4, kus on kasutusel „välisriigi töötlevale üksusele“. Erinevuse põhjus on see, et riigisaladust avaldatakse teisele rahvusvahelise õiguse subjektile, milleks saab olla vaid välisriik või rahvusvaheline organisatsioon. Riigisaladust võib jätkuvalt avaldada ka välisriigi töötlevale üksusele, eeldusel et välisriigiga, kus töötlev üksus asub, on sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepe või on riigisaladuse avaldamiseks loa andnud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse avaldatava teabe avalikuks tuleku eest. Avaldatava teabe kaitstuse hindamisel peaks Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon konsulteerima julgeolekuasutuste ja RJVE-ga. RJVE saab uurida, kas rahvusvahelised organisatsioonid (eriti Euroopa Liit ja NATO), mille liige Eesti on, või selliste organisatsioonide liikmesriigid vahetavad teabe vastuvõtjaga salastatud teavet ja mis tingimustel see toimub (nt kas on sõlmitud leping). Julgeolekuasutused saavad anda ülevaate teabe vastuvõtja suhetest teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lõikesse 2 on koondatud kehtiva § 35 lõiked 5–52 ja lisatud on kaitseväeluuret teostavat Kaitseväe struktuuriüksust puudutav punkt. Kolme lõike asemel on uues sõnastuses üks lõige, millel on neli § 201 lõikes 1 sätestatust erinevalt riigisaladuse avaldamise juhtumit kirjeldavat punkti. Sõnastuse muutmise eesmärk on tagada parem arusaadavus. Normide mõte jääb samaks. Punktis 1 ja 2 on sõnastuslikult tehtud kaks muudatust, mis normide sisu ei mõjuta. Punktis 1 ei ole erinevalt kehtivast § 35 lõikest 5 sõnu „käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras“, sest see on ilmne, et õigusakte tuleb järgida. Punktist 2 on võrreldes kehtiva § 35 lõikega 51 kustutatud sõnad „Euroopa Liidu õigusest“, sest § 50 8 lõike 1 järgi loetakse Euroopa Liidu täitmiseks kohustuslikust õigusaktist tulenevaid nõudeid RSVS-i tähenduses välislepingust tulenevateks nõueteks. Punkt 4 loob erandi kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse osas. RSVS-is on kasutatud nii sõnastust „kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus“ kui ka „kaitseväeluurega tegelev Kaitseväe struktuuriüksus“. Neid termineid on oluline eristada. Kaitseväe põhimääruses on kaitseväeluure teostamine üksnes luurekeskuse pädevuses (§ 13 p 2). Lisaks on seoses relvastatud vastupanu ettevalmistamisega antud volitus kaitseväeluuret teostada ka erioperatsioonide väejuhatusele, sest relvastatud vastupanu ettevalmistamine on erioperatsioonide väejuhatuse ülesanne (Kaitseväe põhimäärus § 16 lg 2 p 11) ja Kaitseväe korralduse seaduse §-s 37 on teabe kogumisega seotud volitusi õigus rakendada ka relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks. Seega kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse all on mõeldud luurekeskust ja erioperatsioonide väejuhatust. Kaitseväeluurega tegelev Kaitseväe struktuuriüksus hõlmab ka teisi Kaitseväe struktuuriüksusi (nt merevägi või õhuvägi), mis võivad oma ülesannete raames mingil määral kaitseväeluurega tegeleda. Selline eristus on ilmne näiteks RSVKK § 5 lõike 7 ning lõigete 8 ja 10 sissejuhatavates lauseosades. RSVKK § 5 lõiget 7 võivad salastamisalusena kasutada kõik Kaitseväe struktuuriüksused, kellel on ühel või teisel moel kaitseväeluure ülesanded, kuid RSVKK § 5 lõiked 8 ja 10 on üksnes luurekeskuse ja erioperatsioonide väejuhatuse ehk kaitseväeluuret teostava või selleks volitust omava Kaitseväe struktuurüksuse loodava teabe salastamisalused. Kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse lisamine on tingitud sellest, et sel struktuuriüksusel on oma ülesannete täitmise eesmärgil ja julgeolekuolukorrast tulenevalt põhjendatud vajadus salastatud teabe vahetamiseks välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega, kellega Eesti Vabariik ei ole seni välislepingut sõlminud. Muutunud julgeolekuolukord maailmas nõuab luure efektiivseks toimimiseks, luurele püstitatud ülesannete täitmiseks ja julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks aktiivset rahvusvahelist koostööd ja kiiret reageerimist ning seda selgelt kasvava trendina. Loa taotlemisega kaasneb paratamatult liigne ajakulu ja samuti tekib vastuolu teadmisvajaduse põhimõttega. Seega on otstarbekas ja mõistlik, et lisaks RSVS- is juba nimetatud riigiasutustele saab ka kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus edastada riigisaladust iseseisvalt tingimusel, et see on vajalik luure ja vastuluure ülesannete täitmiseks. Kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse osas erandi tegemist toetab ka eelnõuga lisatav § 231 lõige 4 punkt 2 (kehtiv RSVS § 35 lg 6 p 2), mille alusel RJVE ei korralda ega kontrolli riigisaladuse kaitset, kui Kaitsevägi avaldab välisriigile RSVS § 7 punktides 51, 7, 10 ja 11 nimetatud teavet. Sätted viitavad otseselt, et tegemist on kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuurüksuse kogutud ja sünteesitud teabega, sh rahvusvahelist koostööd käsitleva teabega. Lisaks ei korralda ega kontrolli RJVE ka kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse luuret ja vastuluuret puudutavat salastatud välisteabe vahetust RSVS § 52 lõike 3 punkti 2 kohaselt. Sarnased erandid on kavandatava § 231 lõike 4 punktides 1 ja 3–4 (kehtiv RSVS § 35 lg 6 punktid 1, 3 ja 4) ning RSVS § 52 lõike 3 punktides 1 ja 3–4 tehtud riigiasutuste osas, mida on nimetatud kavandatava § 201 lõike 2 punktides 1–3. 9 Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse RSVS § 22 lõiget 1. Muudatus on vajalik seetõttu, et ka RJVE täidab riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimisega seotud ülesandeid. Eelnõuga sätestatakse need uues §-s 231. Muudatuse tulemusel viidatakse sättes ka sellele paragrahvile. Eelnõu § 1 punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks RSVS § 22 lõike 2 punktid 3–5. Nendes punktides ei kirjeldata pädevusi ega ülesandeid, vaid tegevusi, mida tehakse pädevuse rakendamisel. Punktid viiakse üle uude lõikesse 21. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse RSVS § 22 uue lõikega 21, milles esitatakse tegevused, mida KAPO ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus sama paragrahvi lõikes 2 toodud pädevuste täitmisel teevad. Lõikesse on üle toodud eelneva punktiga kehtetuks tunnistatud lõike 2 punktid 3 ja 5 ning lisatud on kaks uut punkti. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekute tegemist sätestavat punkti ei ole üle toodud, kuna Riigikantselei juhtis oma tagasisides tähelepanu, et RSVS § 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 sätestatakse KAPO, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse, VLA ja RJVE kohustus teha Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks. Selline regulatsioon ei ole aga täpne, sest Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon kui valitsuskomisjon ei menetle selliseid ettepanekuid. Ettepanekute menetlemine toimub vastavas ministeeriumis või Riigikantseleis. Punktiga 1 antakse KAPO-le ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusele õigus anda töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid riigisaladuse kaitse nõuete täitmiseks. Juhiste andmise õigus on vajalik selleks, et oleks võimalik suunata töötlevaid üksusi parimal võimalikul viisil riigisaladust kaitsma. Teavet antakse selleks, et töötlevatel üksustel oleks võimalik riigisaladust paremini kaitsta. Punktis 2 on lisatud tekst, mille kohaselt tuleb vajaduse korral kaasata §-des 23, 231 ja 52 nimetatud asutus või selle struktuuriüksus. Tegemist on vastavates valdkondades eksperditeadmisi omavate ametkondadega, kelle teadmisi on vaja vastava valdkonnaga seotud rikkumise väljaselgitamiseks ja kahju hindamiseks. Punktiga 4 lisatakse tegevusena koostöö tegemine riigisaladuse kaitse korraldamiseks ja kontrollimiseks riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega, sest riigisaladuse kaitseks on vaja vahetada teavet välisriikide politsei- ja julgeolekuasutustega ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega. Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 19 muudetakse KAPO poolt teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustatava komisjoniga seotud regulatsiooni. Kehtiva RSVS § 22 lõike 6 kohaselt kehtestab KAPO poolt teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustatava komisjoni töökorra valdkonna eest vastutav minister määrusega. KAPO töökorraldust ei ole otstarbekas reguleerida ministri tasemel. Seetõttu tunnistatakse RSVS § 22 lõige 6 kehtetuks. Küll aga on asjakohane RSVS-is sätestada komisjoni üldine roll ja pädevus ning komisjoni täpsema töökorralduse peaks sätestama KAPO sisemiste õigusaktidega. Sel eesmärgil täiendatakse RSVS § 22 lõigetega 7–10. 10 Lõikega 7 nähakse ette volitusnorm komisjoni moodustamiseks. Lõikega 8 sätestatakse ülesanded, mida riigisaladuse kaitse kontrolli komisjon täidab. Lõikes 9 sätestatakse, et kontrolli läbiviimise kohta koostab komisjon aruande, milles antakse hinnang riigisaladuse kaitse korralduse vastavusele nõuetele. Lõikes 10 nähakse ette, et aruandes tehtud ettekirjutuste täitmisest tuleb Kaitsepolitseiametile teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul arvates ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaja möödumisest. RSVS § 22 lõike 3 kohaselt on KAPO-l õigus teha töötlevale üksusele ettekirjutusi. Riigisaladuse kaitse tagamiseks on oluline, et töötlev üksus teavitaks KAPO-t aruandes esitatud ettekirjutuste täitmisest. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse RSVS § 23 lõiget 2. Lõikes 2 sätestatakse VLA ülesanded salastatud teabe küberturvalisuse korraldamisel ja kontrollimisel. Selle tagajärjel tekib selge struktuur, kus kõigepealt on lõikes 1 määratud, et VLA-l on pädevus salastatud teabe küberturvalisust korraldada, ning seejärel on loetletud konkreetsed ülesanded. VLA ülesanded salastatud teabe küberturvalisuse korraldamisel on töötlussüsteemide akrediteerimine, töötlussüsteemides kasutatavate turbelahenduste nõuetele vastavuse hindamine, töötlussüsteemides kasutatavate turbe- ja krüptomaterjalide kaitse ning töötlussüsteemide kiirgusturbe tagamine. Sellest lähtub ka uus lõike 2 tekst. Kehtivad punktid 3 ja 4 on hõlmatud uues sõnastuses töötlussüsteemide akrediteerimise alla punktis 1. Tegemist on akrediteerimisega seotud tegevustega, mille eraldi väljatoomine ülesandena ei ole vajalik. Uue punktiga 2 analoogset normi RSVS praegu ei sisalda. VLA ülesanne on muu hulgas hinnata töötlussüsteemides kasutatavate turbelahenduste salastatud teabe küberturvalisuse nõuetele vastavust. Turbelahendus on salastatud teabe kaitse tagamiseks kasutatav riist- või tarkvaraline (sealhulgas krüptograafiline) lahendus, mille eesmärk on tagada turbenõuete täitmine. Kehtiv punkt 6 sisaldab kaht põhiülesannet, mida VLA salastatud teabe küberturvalisuse valdkonnas täidab – krüptomaterjalide töötlemise ja kiirgusturbe korraldamist. Uues sõnastuses on mõlema ülesande kohta eraldi punkt, vastavalt punkt 3 ja punkt 4. Krüptomaterjalide kaitse või kiirgusturbe tagamise korraldamine ei tähenda, et Välisluureamet seda töötleva üksuse eest teostaks. Välisluureametil on riigülene suunav ja koordineeriv roll. Kehtivat punkti 7 ei ole uude sõnastusse üle kantud, sest see on konkreetne tegevus, milleks on vaja töötleva üksuse kaasabi. Töötlevat üksust saab kohustada turvameetmeid rakendama lõike 4 alusel tehtava ettekirjutusega. Kehtivad punktid 1, 2, 5 ja 8 on üle viidud § 23 uude lõikesse 31. Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks RSVS § 23 lõike 3 punktid 3–5. Need punktid viiakse üle lisanduvasse sama paragrahvi lõikesse 31. Selliselt tekib sätete selge struktuur ka VLA teise riigisaladuse kaitse pädevuse osas, milleks on riigisaladuse kaitse välisesindustes. Lõikesse 3 jäävad alles ülesanded, mida VLA täidab välisesindustes riigisaladuse kaitseks. 11 Need on riigisaladuse kaitse korralduse nõuetele vastavuse kontroll, riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise vastavuse nõuete kontroll ning tulenevalt ohuhinnangust turvaalal ebaseaduslikult teabe kogumise seadmete oleku kontroll. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse RSVS § 23 lõikega 31. Sättes kirjutatakse lahti tegevused, mis on seotud lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannete täitmisega. Nende lõigete punktid on enamjaolt sama sisuga nagu kehtiva § 23 lõigetes 2 ja 3 toodud vastavad punktid, kuid järgmiste erisustega. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekute tegemist sätestavat punkti ei ole üle toodud, kuna Riigikantselei juhtis oma tagasisides tähelepanu, et RSVS § 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 sätestatakse KAPO, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse, VLA ja RJVE kohustus teha Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks. Selline regulatsioon ei ole aga täpne, sest Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon kui valitsuskomisjon ei menetle selliseid ettepanekuid. Ettepanekute menetlemine toimub vastavas ministeeriumis või Riigikantseleis. Punktiga 1 antakse VLA-le õigus anda töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid riigisaladuse kaitse nõuete täitmiseks. Juhiste andmise õigus on vajalik selleks, et oleks võimalik suunata töötlevaid üksusi parimal võimalikul viisil riigisaladust kaitsma. Teavet antakse selleks, et töötlevatel üksustel oleks võimalik riigisaladust paremini kaitsta. Punktis 3 ei ole erinevalt kehtivast samasisulisest punktist (§ 23 lõike 2 punkt 2) soovituste andmist täiendavate turvameetmete rakendamiseks välja toodud, sest see on hõlmatud punktiga 1. Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse RSVS-i uue §-ga 231, mis reguleerib RJVE ülesandeid ja pädevust riigisaladuse kaitse korraldamisel ja kontrollimisel. Riigisaladuse kaitset korraldavaid asutusi reguleerib üldiselt RSVS § 22, mis määrab nendeks asutusteks KAPO ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse. Praktikas on piiratud ulatuses riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimise pädevus ka RJVE-l, kuid seda ei ole RSVS-is selgelt reguleeritud. Näiteks korraldab RJVE välisriikidega salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepete sõlmimist, kehtiva § 35 lõike 6 kohaselt tuleb riigisaladuse edastamine välismaale üldjuhul registreerida RJVE juures ja kehtiva RSVKK § 1221 kohaselt peab leping, mille raames edastatakse riigisaladust välismaale, sisaldama eraldi riigisaladuse kaitset käsitlevat osa, mis tuleb kooskõlastada RJVE-ga. Seega ei anta muudatusega RJVE-le uut pädevust ega piirata KAPO või Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse pädevust riigisaladuse kaitsel, vaid reguleeritakse selgemalt olemasolev RJVE pädevus. Lõikes 1 kirjeldatakse RJVE üldist pädevust seoses riigisaladuse kaitse korraldamise ja kontrollimisega, milleks on riigisaladuse kaitse korraldamine ja kontrollimine selle avaldamisel välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile. Lõikes 2 kirjeldatakse ülesandeid, mida RJVE seoses lõikes 1 toodud pädevusega täidab. Punktiga 1 reguleeritakse RJVE pädevus salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepete sõlmimisel. Punktid 2 ja 3 on seotud vastavalt RSVS § 35 uue lõike 41 ja selle alusel antava RSVKK §-ga 233 ning RSVKK 5. peatüki 7. jao kavandatava uue 5. jaotisega. Viimane 12 reguleerib salastatud teabekandja vedamist kaubana ehk juhtudel, kui teabekandjat ei ole selle suuruse, kuju, paigutuse, kaalu, sisu olemuse või suure koguse tõttu võimalik tavapäraselt vedada. Tegu on rahvusvaheliselt väga üksikasjalikult, ent paindlikult reguleeritud salastatud teabe kaitse valdkonnaga, mis tuleb rahvusvaheliste organisatsioonide julgeolekureeglitest ja välislepingutest Eesti õigusesse üle tuua, et seda saaks paremini rakendada. RSVKK-s reguleeritakse seejuures üksikasjalikumalt kaubana vedamiseks pakendamist, vedu saatvaid isikuid, transporti pakkuvaid teenusepakkujaid, rahvusvahelist vedamist ja transpordiplaani koostamist. RJVE poolt riigisaladust sisaldavate salastatud teabekandjate rahvusvaheliselt kaubana vedamise korraldamine ei tähenda seda, et RJVE organiseerib ise veo. Veo korraldamine, sealhulgas vedajaga lepingu sõlmimine, on töötleva üksuse ülesanne. Korraldamine hõlmab selles kontekstis näiteks töötleva üksuse juhendamist ja vajadusel asjakohaste välismaiste ametkondadega suhtlemist. Välislepingus ettenähtud ülesannete kohta on eraldi punkt 4, sest RJVE peab lähtuma lisaks riigisisesele regulatsioonile salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepetest ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesriikidele täitmiseks kohustuslikest õigusaktidest. Lõikes 3 kirjeldatakse tegevusi, mida RJVE teeb lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks. Lõige on sama sisuga nagu KAPO, VLA ja RJVE salastatud välisteabe kaitsega seotud ülesandeid reguleerivates paragrahvides toodud lõiked. Lõikega 4 sätestatakse erandid, mil RJVE riigisaladuse kaitset ei korralda ega kontrolli. Sarnased erandid on sätestatud kehtivas § 35 lõikes 6. Sättes loetletud teabe osas on teadmisvajadus niivõrd piiratud, et RJVE teenistujatele ei ole võimalik sellele juurdepääsu anda. Lõigetega 5 ja 6 sätestatakse RJVE õigused nõuete täitmise kontrollimisel ja rikkumise avastamise korral. Sätetega RJVE-le antavad õigused on sarnased KAPO-le, VLA-le ja RJVE-le salastatud välisteabe valdkonnas antud õigustega. Eelnõu § 1 punktiga 24 lisatakse RSVS § 27 lõikesse 5 punkt 31, mille tulemusel saab RJVE õiguse anda isikule piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus, kui isiku juurdepääsuvajadus riigisaladusele tuleneb välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni antud ülesannetest. Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat ja võimaldada isikul saada vajalikud piiratud taseme juurdepääsuõigused ühest kohast. Muudatuse tulemusel on RJVE-l õigus anda isikule piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus järgmistes olukordades. Esiteks, kehtiva regulatsiooni ja ka kavandatava RSVS § 51 lõike 4 kohaselt on piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus Euroopa Liidu või NATO piiratud taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamise eeldus. Osadel juhtudel ongi isikul piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust vaja üksnes seetõttu, et muidu ei ole tal võimalik saada Euroopa Liidu või NATO piiratud taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õigust. Kehtiva regulatsiooni järgi peab sellisel juhul piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse andma KAPO ja piiratud taseme Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse RJVE. Muudatuse tulemusel annab isikule mõlemad juurdepääsuõigused RJVE. Teiseks võib isik vajada piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigust selleks, et saada juurdepääs välisriigi piiratud taseme salastatud välisteabele. Välisriigi salastatud välisteabele 13 ei anta eraldi juurdepääsuõigust, vaid juurdepääsuõigus saadakse Eesti juurdepääsuõiguse alusel. Näiteks, kui Eesti kodanik töötab ettevõttes, mis on sõlminud Soome riigiga lepingu, mille täitmine eeldab Soome piiratud taseme salastatud välisteabe töötlemist. Sellises olukorras ei ole otstarbekas, et isikule annab piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse KAPO, sest selle, kas isikul on Soome piiratud taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õigust vaja ja kas vastav leping on sõlmitud, peab välja selgitama RJVE, suheldes Soome RJVE-ga analoogse asutusega. Bürokraatia vähendamise eesmärgil on otstarbekas, et sellisel juhul annab RJVE ka piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse. Eelnõu § 1 punktiga 25 asendatakse RSVS § 27 lõike 5 punktis 4 tekstiosa „3“ tekstiosaga „31“. Muudatus on seotud eelmise punktiga tehtava muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse RSVS § 31 lõike 11, mille tulemusel saab füüsiline isik esitada teatud juhtudel taotluse riigisaladuse juurdepääsuloa saamiseks RJVE kaudu. Muudatuse eesmärk on võimaldada esitada juurdepääsuloa saamiseks taotlus ka füüsilisel isikul, kellel ei ole riigisisest juurdepääsuloa toetajat. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab isik esitama juurdepääsuloa taotluse juurdepääsuloa toetaja kaudu ja vastavas elektroonilises keskkonnas. Samas kehtiva regulatsiooni ja ka kavandatava RSVS § 51 lõike 4 kohaselt on riigisaladusele juurdepääsu õigus Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamise eeldus. Osadel juhtudel ongi isikul riigisaladuse juurdepääsuluba vaja üksnes seetõttu, et muidu ei ole tal võimalik saada Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaati. Teiseks võib füüsiline isik vajada riigisaladuse juurdepääsuluba vaid selleks, et saada juurdepääs välisriigi, näiteks Soome salastatud välisteabele. Sellistel juhtudel ei pruugi isikul olla riigisisest juurdepääsuloa toetajat, kelle kaudu saaks juurdepääsuloa taotluse esitada. Teoreetiliselt võiks isik esitada juurdepääsuloa taotluse elektroonilises keskkonnas, aga sellele keskkonnale peab kõigepealt mõni riigiasutus isikule juurdepääsu andma. Muudatuse toimel esitab isik taotluse RJVE-le, mis teeb rahvusvahelise koostöö kaudu kindlaks isiku juurdepääsuvajaduse ja selle olemasolul annab isikule juurdepääsu elektroonilisele keskkonnale, mille kaudu saab isik esitada julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele vajalikud dokumendid. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse RSVS § 32 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt juurdepääsuluba ei anta Eesti kodanikule, kellel on sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus, või kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus. Riigisaladus on RSVS § 3 punkti 1 kohaselt Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav teave. Riigi julgeoleku ja välissuhtlemise tagamiseks on oluline välistada riigisaladusele juurdepääsu loa andmine isikutele, kelle puhul võib eeldada, et nad kujutavad riigisaladuse kaitstusele suuremat ohtu. Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, mis toob kaasa teatavad õigused ja kohustused (sõjaväekohustus, lojaalsuskohustus jne). Riigisaladusele juurdepääsu loa saamise oluliseks põhimõtteks on tugev usaldussuhe riigi ja riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja vahel. Isikute puhul, kellel on sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus, esineb suur tõenäosus, et kodakondsusest tulenevast lojaalsuskohustusest tulenevalt võivad nad kujutada ohtu riigisaladuse kaitstusele. Kui isikul on mitu kodakondsust, 14 siis on tal lojaalsuskohustus lisaks Eesti Vabariigile ka välisriigi ees. Riigisaladuse kaitse kontekstis peetakse välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, viibimist või muul moel seotust sellise riigiga oluliseks riskiks. Julgeolekukontrollis pööratakse nendele asjaoludele erilist tähelepanu. Isikute puhul, kellel on sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus, või lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele sellise välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus, esineb suur tõenäosus, et välisriigi kodakondsusest tulenevast lojaalsuskohustusest tulenevalt võivad nad kujutada ohtu riigisaladuse kaitstusele. Seetõttu ei ole põhjendatud anda riigisaladusele juurdepääsu luba isikutele, kellel on välisriigi, mille kohta kehtib teatamiskohustus, kodakondsus, või kellel on lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele sellise välisriigi, mille kohta kehtib teatamiskohustus, kodakondsus. Eelnõu § 1 punktiga 28 asendatakse RSVS § 32 lõike 2 punktis 20 tekstiosa „1 või 2“ tekstiosaga „1, 2, 21 või 71“. Muudatust on vaja, kuna eelnõuga lisatakse § 19 kaks lõiget, mis näevad ette teavitamiskohustuse. Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse RSVS § 32 lõiget 2 punktiga 21, mille kohaselt võib riigisaladuse juurdepääsuloa andmisest keelduda isikule, kes regulaarselt suhtleb julgeolekukontrolli teostavale asutusele esitatud juurdepääsuloa taotleja ankeedis või pikendaja ankeedis märgitud sugulase, hõimlase või muu lähedase isikuga, kes elab välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus. Eesti Vabariigi julgeolekut ohustavate välisriigi luureteenistuste eesmärk on värvata isikuid luureteenistuse huvides erinevate ülesannete täitmiseks. Riigisaladuse kaitse kontekstis peetakse suurema riskiga välisriikideks neid riike, mille kohta kehtib teatamiskohustus. Kuigi Eesti Vabariigi julgeolekut ohustavad välisriigi luureteenistused ei tunne huvi pelgalt riigisaladuse vastu, vaid igasuguse info vastu, on juurdepääsu saamine riigisaladusele üks olulisemaid eesmärke. Värbamise sihtmärgiks on tihti just inimesed, kes külastavad sellise luureteenistuse päritoluriiki või kellel on luureteenistuse päritoluriigiga alaline seos (nt seal elavate sugulaste kaudu). Kui isiku sugulane (nt ema, isa, õde, vend, laps) või lähedalt seotud isik (nt elukaaslane) elab sellises välisriigis, siis annab see selle välisriigi luureteenistustele võimaluse isikut vajaduse korral survestada. See kujutab riigisaladuse kaitstusele ohtu, sest seeläbi võib olla võimalik mõjutada isikut asuma välisriigi luureteenistusega koostööle. Seetõttu tuleb isiku sugulase, hõimlase või lähedase isikuga seotud asjaolusid arvesse võtta julgeolekuriskide hindamisel. Välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, elav sugulane, hõimlane või lähedane isik ei välista riigisaladuse juurdepääsuloa saamist. Oluline on hinnata isikute vahelise suhte tugevust ja konkreetset välisriiki, milles sugulane, hõimlane või lähedane isik elab. Regulaarne on kindla aja tagant toimuv suhtlus. Ka kord aastas toimuv suhtlus võib olla sõltuvalt asjaoludest regulaarne. Regulaarne suhtlus viitab, et tegu on isikuga, kellel on taotleja elus teatav roll ja keda võib seeläbi kasutada tema mõjutamisel või survestamisel. Konkreetsemalt tuleb isikutevahelise seose tugevust ja sellest tulenevat võimalikku ohtu riigisaladusele hinnata ja põhjendada igal juhul eraldi. Kui julgeolekukontrolli käigus kogutud asjaolude pinnalt on põhjust arvata, et riigisaladuse kaitstus võib sattuda välisriigis elava sugulase, hõimlase või lähedase isiku tõttu ohtu, peab olema võimalik isikule juurdepääsuloa andmisest keelduda. Otstarbekas on piiritleda sugulaste, hõimlaste ja lähedaste isikute ring isikutega, kes tuleb märkida juurdepääsuloa taotleja ankeeti või juurdepääsuloa pikendaja ankeeti. Sel viisil on hõlmatud isikud, kelle kaudu võib kõige tõenäolisemalt olla võimalik juurdepääsuloa taotlejat 15 mõjutada ja samas on lähedaste isikute ring juurdepääsuloa taotleja jaoks üheselt kindlaks määratud. Lähedaste isikutega seonduva hindamine juurdepääsuõiguse andmisel on välja toodud ka NATO personalijulgeoleku direktiivi punktis 18, mille alapunkti l kohaselt on üks peamine kriteerium, mille põhjal tuvastatakse isiku lojaalsus, usaldusväärsus ja kindlus isikule juurdepääsuloa andmiseks see, kas isik võib sugulaste või lähedalt seotud isikute kaudu olla haavatav või survestatav välisriikide luureteenistuste, terrorirühmituste või muude õõnestusega tegelevate organisatsioonide või isikute poolt, kelle huvid võivad ohustada NATO ja/või NATO liikmesriikide julgeolekuhuve. Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse RSVS § 33 lõikega 51, mille kohaselt võib julgeolekukontrolli teostav asutus jätta taotluse läbi vaatamata, kui juurdepääsuloa taotleja ei ole Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased viis aastat. Riigisaladus on RSVS § 3 punkti 1 kohaselt Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav teave. Riigisaladuse kaitse tagamiseks on ette nähtud julgeolekukontrolli teostamine, mis seisneb üksnes RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises. RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude kontrollimise eesmärk on veenduda, et isiku puhul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt võib ta tõenäoliselt ohustada riigisaladuse kaitstust. RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude esinemist on võimalik kontrollida ennekõike isiku puhul, kes elab püsivalt Eestis, s.o tema peamine elukoht on Eestis. Valdavalt kontrollitakse viimase viie aasta andmeid, seega peaks isik olema Eestis elanud vähemalt mingi ajaperioodi viimase viie aasta jooksul. Kui juurdepääsuloa taotleja ei ela Eestis, võib RSVS §- s 32 nimetatud asjaolusid olla keeruline või osadel juhtudel võimatu kontrollida. Julgeolekukontroll on riigisisene haldusmenetlus. Julgeolekukontrolli raames võib küll teha päringuid välisriikidesse, aga välisriikide isikutel ei ole kohustust päringutele vastata. Kui juurdepääsuloa taotleja puhul ei ole võimalik veenduda, kas esineb RSVS §-s 32 nimetatud asjaolusid, siis ei saa talle riigisaladusele juurdepääsu luba anda. Eestis viimase viie aasta jooksul püsivalt mitte elanud juurdepääsuloa taotleja juurdepääsuloa saamise taotluse läbivaatamata jätmine ei ole siiski alati põhjendatud. Kui välisriigist on võimalik saada piisaval hulgal RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude kontrollimiseks vajalikku teavet, ei ole taotluse läbi vaatamata jätmine põhjendatud. Samuti tuleb arvestada, et haldusmenetluses on isikul kaasaaitamiskohustus ja isik saab osa julgeolekukontrolli läbiviimiseks mõeldud teabest ka ise julgeolekukontrolli läbiviivale asutusele esitada. Eelkõige saab sellel alusel jätta läbi vaatamata sellise juurdepääsuloa taotleja taotluse juurdepääsuloa saamiseks, kes on pikaajaliselt viibinud välisriikides ja kelle side Eestiga on nõrk või puudub. Näiteks isikud, kelle kohta ei ole Eesti andmekogudes muid andmeid peale isikut tõendavate dokumentide väljastamise andmete. Sel juhul puudub julgeolekukontrolli teostaval asutusel võimalus ankeedis ja vestlusel esitatud andmete usaldusvääruse kontrolliks. Eestist lähetatud inimeste puhul, isegi kui lähetus on kestnud järjest üle viie aasta, ei ole juurdepääsuloa taotluse läbi vaatamata jätmine üldjuhul õigustatud, sest neil oli ja säilib ka lähetuse ajal tugev side Eestiga ja nende poolt esitatud andmeid on võimalik kontrollida. Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse RSVS § 342 lõikega 41, mille kohaselt kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse töötlussüsteemi, mida kasutatakse riigisaladuse edastamiseks välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitvale asutusele, võib kasutada Kaitseväe juhataja otsuse alusel, kus määratakse töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud riigisaladuse tase, töötlussüsteemi kasutamise tähtaeg ning käesolevas seaduses ja selle alusel 16 antud õigusaktides sätestatud salastatud teabe küberturvalisuse nõuete täitmise ja kontrollimise eest vastutavad struktuuriüksused. Muudatuse tulemusel saab kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus analoogse erandi akrediteerimise nõudest, nagu on RSVS § 342 lõikes 4 ette nähtud julgeolekuasutuste puhul. Kaitseväe luuret teostava ja Kaitseväe luurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse erinevust on selgitatud § 201 puudutavate selgituste juures. Rahvusvahelise koostöö raames on kaitseväeluure valdkonnas vajadus erinevate töötlussüsteemide kasutamiseks. Kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus teeb igapäevaselt koostööd välisriikide partnerteenistustega. Sageli töödeldakse sel juhul riigisaladust eelkõige konkreetse koostöö kontekstis. Kaitseväeluuret teostaval Kaitseväe struktuuriüksusel peab olema võimalus enda ehitatud töötlussüsteeme koostöö raames partnerteenistusele kasutada anda. Sellistele töötlussüsteemidele ei peaks kehtima akrediteerimise nõue, kuivõrd tuleb arvestada teadmisvajaduse põhimõttega (sama põhimõte, mis rakendub teabele, mille osas puudub RJVE- l korraldamise funktsioon – uus RSVS § 231 lõige 4). Arvestades asjaolu, et RJVE ei korralda ega kontrolli kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse luuret ja vastuluuret puudutava riigisaladuse ja salastatud välisteabe vahetust, kui välislepingust ei tulene teisiti, on põhjendatud, et VLA ei akrediteeri selleks otstarbeks kasutatavaid töötlussüsteeme. Näiteks ei pea riigisaladuse edastamist registreerima riigi julgeoleku volitatud esindaja juures, kui välisriigile edastatakse muuhulgas kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse kogutud ja sünteesitud teavet (RSVS § 35 lõige 6) ja RJVE ei kinnita rahvusvahelisi külastustaotluseid RSVS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul (RSVKK § 1222). Tulenevalt eeltoodust ei peaks VLA akrediteerima töötlussüsteeme, mis on ette nähtud kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse poolt teabe vahetamiseks välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega. Oluline on rõhutada, et töötlussüsteemid, kus töödeldakse Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteavet või mille puhul on rahvusvahelises formaadis kokku lepitud akrediteerimiskohustus, tuleb akrediteerida tavapärases korras Välisluureameti poolt. Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse kehtetuks RSVS § 35 lõiked 4–6. Lõigete 4–52 sisu on viidud üle uude § 201. Kehtiva § 35 lõike 6 kohaselt tuleb üldjuhul riigisaladuse edastamine välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile registreerida RJVE juures. Registreerimiskohustuse kehtestamise algne eesmärk oli võimaldada RJVE-l tagada, et riigisaladust avaldatakse vaid sellistele välisriikidele, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe kaitse ja vahetamise kokkuleppe, või rahvusvahelistele organisatsioonidele või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidele, millega Eesti Vabariik on ühinenud. Aastatepikkuse praktika käigus on aga ilmnenud, et iga üksiku riigisaladust sisaldava teabekandja registreerimine RJVE peetavas põhiregistris tekitab töötlevatele üksustele viivitusi teabe edastamisel ning nõude rakendamine on töötlevatele üksustele liiga koormav ja ebaproportsionaalne. RJVE-l on tekkinud õiguslike regulatsioonide täiendamise kaudu alternatiivsed võimalused riigisaladuse õiguspärase avaldamise kontrollimiseks muude ülesannete täitmise teel. Ülevaade riigisaladuse avaldamisest välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile saadakse RJVE regulaarsete salastatud teabe kaitse 17 kontrollide käigus ning täiendavaks kontrolliinstrumendiks on nõue kooskõlastada RJVE-ga rahvusvahelise tsiviilõigusliku või halduslepingu juurde koostatav riigisaladuse kaitset käsitlev osa. Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse RSVS § 35 lõikega 7. Säte reguleerib tööstusjulgeoleku olukordi, kus koostöö põhineb tsiviilõiguslikul või halduslepingul ning kus üheks pooleks on juriidiline isik, näiteks ettevõte või avalik-õiguslik ülikool. Kuivõrd tegu ei ole riigiasutuste ega rahvusvahelise õiguse subjektidega, siis on salastatud teabe kaitse kokkulepete ning rahvusvahelise praktika järgi nende poolt salastatud teabe töötlemisele (sh edastamisele) kehtestatud täiendavad nõuded. Need nõuded kehtestatakse RSVKK-is, kus on sarnased nõuded ka salastatud välisteabe edastamise puhul. Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse RSVS § 49 lõiget 3. Muudatuse tulemusel antakse komisjonile õigus teha ettepanek julgeolekukontrolli läbimise kohta isikule või organile, kelle pädevuses on julgeolekukontrolli läbimise otsustamine. Muudatus seondub eelnõuga kavandatava § 51 lõikega 8, mille kohaselt otsustab julgeolekukontrolli teostav asutus, kas isik on julgeolekukontrolli läbinud. Selleks et julgeolekukontrolli teostaval asutusel oleks võimalik julgeolekukontrolli läbimise kohta otsus teha, peab komisjonil olema õigus vastav ettepanek teha. Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse RSVS § 50 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1 muudatusega kirjutatakse selgemalt lahti salastatud välisteabe kaitsmise loogika. Praegu ei ole see rakendajate jaoks üheselt arusaadav. Esiteks, kehtivas § 50 lõikes 1 on kasutusel sõnastus „salastatud välisteabele kohaldatakse selle salastatuse tasemele vastavale riigisaladusele kohaldatavaid sätteid“. Sellise sõnastuse puhul ei ole üheselt selge, kas säte kohaldub salastatud välisteabe kaitsega seotud tegevustele, mille raames otseselt salastatud välisteavet ei töödelda. Näiteks on ebaselge, kas turva- või administratiivala loomisele, kus töödeldakse salastatud välisteavet, kohaldub RSVS § 50 lõikes 1 sätestatud üldreegel. RSVS § 50 lõike 1 uue sõnastuse eesmärk on hõlmata kõik salastatud välisteabe kaitsega seotud aspektid selgelt ühe üldreegli alla. Seepärat on kasutatud sõna „kaitse“, mis hõlmab salastatud välisteabe töötlemist ja muid tegevusi, mis on vajalikud salastatud välisteabe kaitseks. Sarnaselt on töötlemine ja muud tegevused hõlmatud riigisaladuse kaitse alla RSVS 2. peatüki 3. jaos „Riigisaladuse kaitse“. Nii on selgelt hõlmatud ka turva- ja administratiivalade loomisega seotud tegevused. Teine eesmärk on sõnastada selgemalt põhimõte, et salastatud välisteabe kaitsmisel tuleb esmalt lähtuda välislepingus sätestatud nõuetest ning alles seejärel RSVS-i 3. peatükis sätestatud salastatud välisteabe kaitse erisustest ja riigisaladuse kaitse nõuetest. Kehtiva RSVS § 50 lõike 1 lõpuosa sõnastusest „kui välislepingust ei tulene teisiti“ ei ole see rakendajatele selgelt välja loetav. Levinud on ekslik arusaam, et välislepingust tuleb lähtuda ainult juhul, kui seal on sätestatud võrreldes RSVS-iga rangemad või täiendavad nõuded. Tegelikult tuleb esmajoones kohaldada välislepingust tulenevaid nõudeid ja see, mil määral need kohalduvad, sõltub salastatud välisteabe liigist. Välisriikidega sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepetes on teise poole salastatud välisteabe kaitsega seonduvat reguleeritud üldiselt vähesel määral. Tavaliselt on reguleeritud mõningal määral näiteks salastatud teabe töötlemist hõlmavate külastuste korda, salastatud teavet sisaldavate lepingutega seonduvat ja salastatud teabe vahetamist. Ülejäänud osas tuleb rakendada RSVS-i 3. peatükki ja RSVS-is ette nähtud riigisaladuse kaitse nõudeid, 18 sest enamasti on kokkuleppes kirjas, et üks pool kaitseb teise poole salastatud teavet samamoodi kui enda salastatud teavet. Euroopa Liit, Euroopa Kosmoseagentuur ja NATO on kehtestanud oma salastatud välisteabe kaitsmiseks eraldi regulatsioonid. Nimetatud organisatsioonide salastatud välisteabe kaitsel tuleb kohaldada enamjaolt vastava organisatsiooni poolt ette nähtud nõudeid. RSVS-i 3. peatükis ja RSVS-is sätestatud nõudeid kohaldatakse eelkõige juhul, kui vastava organisatsiooni nõuetes viidatakse riigisisestes õigusaktides sätestatud korrale või ei ole mingit küsimust reguleeritud. RSVS-i 3. peatükis sätestatud salastatud välisteabe kaitse erisusi ja riigisaladuse kaitse nõudeid kohaldatakse salastatud välisteabe kaitseks juhul kui välislepingus ei ole salastatud välisteabe kaitse nõudeid sätestatud, välislepingus on kirjas, et kohaldatakse riigisisest korda, või kui välislepingut ei ole sõlmitud. Viimasel juhul peab RJVE või RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud asutus olema määranud riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse tasemete vastavuse. Esmajoones tuleb kohaldada RSVS-i 3. peatükis või selle alusel antud õigusaktides sätestatud salastatud välisteabe kaitse erisusi. Kui RSVS-i 3. peatükis või selle alusel antud õigusaktides ei ole salastatud välisteabe kaitse erisusi ette nähtud, tuleb kohaldada riigisaladuse kaitse nõudeid. Kolmandaks on muudatuse eesmärk sätestada RSVS-is, et välislepingust tuleneva nõudena käsitatakse ka rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni liikmesriikidele täitmiseks kohustuslikust õigusaktist tulenevaid nõudeid. Senises rakenduspraktikas on segadust tekitanud see, kas näiteks Euroopa Liidu või NATO õigusaktidest tulenevad nõuded on täitmiseks kohustuslikud. Turvaalade loomisel see suurt muudatust ei too, sest üldised turvaala nõuded ei erine regulatsioonides olulisel määral. Küll aga võib rahvusvahelistes regulatsioonides olla erisusi turvaala kasutamise puhul. Nii näiteks vastab NATO klass II turvaala Eesti turvaala üldisele regulatsioonile, kuid NATO klass I turvaala puhul tuleb arvestada teatud erisusi. Klass I turvaalale sisenedes saadakse kohe juurdepääs salastatud teabele. Seal töödeldava teabe salastatuse tase peab esiteks olema selgelt määratletud ning teiseks peab turvaala sissepääsukontrollisüsteem arvestama nii juurdepääsuõigust vastavale salastatuse tasemele kui ka konkreetse teabe teadmise vajadust. Analoogselt on turvaalade kasutamist reguleeritud Euroopa Liidu salastatud teabe kaitse regulatsioonides. Eestis on seni selliseid turvaalasid loodud Kaitseväes ning see on reguleeritud RSVKK §-dega 39–40, mis reguleerivad isikute viibimist turvaalal ja iseseisva sissepääsuõigusega isiku pääsu turvaalale. RSVS § 50 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõttest on võimalik teha erisusi RSVS 3. peatükis. Näiteks on seda tehtud § 51 lõikes 1, mille kohaselt tuleb salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmise korral välislepingust lähtuda vaid juhul, kui seal on sätestatud rangemad või täiendavad nõuded võrreldes RSVS-i nõuetega. Näiteks kui välislepingus on sätestatud rangemad või täiendavad juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmisest keeldumise alused võrreldes RSVS-iga, siis tuleb RSVS-ist erinevas osas lähtuda nimetatud nõuetest. Lisaks RSVS 3. peatükis sätestatud erisustele võib Vabariigi Valitsus § 50 lõike 7 või 8 alusel sätestada RSVKK-is või kaitseminister krüptomaterjalide töötlemist või kiirgusturvet reguleerivates määrustes RSVS § 50 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõttest erisusi. Hulk erisusi ja täpsustusi on sätestatud näiteks RSVKK 5. peatüki 10. jaos „Salastatud välisteabe kaitse“. 19 Paragrahvi 50 lõike 2 kehtiva sõnastuse ajel pöörduvad rakendajad RJVE poole peaaegu alati, kui neile edastatud teave on märgistatud viisil, mis võib viidata selle salastatusele. Rakendajate ootus on, et RJVE teostab riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsemeetmete võrdluse ning määrab selle pinnalt riigisaladuse ja rakendajale edastatud salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse. Selline ootus on põhjendatud, kuid praktikas on RJVE jaoks ülesande täitmine kaitsemeetmete võrdluseks vajalike välismaiste regulatsioonide kättesaamatuse tõttu raskendatud ja seetõttu on otsuse tegemiseks kuluv aeg ebamõistlik. Eesti Vabariik lepib välisriigiga salastatud teabe vastastikuses kaitsmises kokku üldjuhul salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe sõlmimise teel. Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitsmise kohustuse võtab Eesti Vabariik üldjuhul organisatsiooni või institutsiooniga ühinedes. Kui välisriigiga ei ole kokkulepet sõlmitud või Eesti Vabariik ei ole rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga ühinenud, ei ole üldjuhul vaja selle välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooni salastatud välisteavet riigisaladusega sarnaselt kaitsta. Sellise välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt edastatud salastatud välisteave tuleb lugeda AvTS § 35 lõike 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ilma RJVE poole pöördumata. Edaspidi määrab RJVE riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse vaid kahel juhul. Esiteks võib selline olukord tekkida siis, kui välislepingus ei ole salastatuse taseme vastavust kokku lepitud. Sellisel juhul on Eesti Vabariik ja välisriik sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe või on Eesti Vabariik välislepingu sõlmimise kaudu ühinenud rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise institutsiooniga, kuid välislepingus ei ole salastatuse taseme vastavust kokku lepitud. Näiteks on Eesti ühinenud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) Rooma statuudiga (RT II 2002, 2, 5), mille artikli 87 lõige 3 kohustab osalisriike hoidma kohtu dokumente „konfidentsiaalsena“, kuid ei loetle ega täpsusta osalisriikide ja kohtu salastatud teabe võrdväärsust tasemeti. Teiseks võib selline olukord tekkida siis, kui välislepingut ei ole sõlmitud, kuid välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe kaitsmine on Eesti Vabariigi huvides. Säte loob seega võimaluse kaitsta salastatud välisteavet juhul, kui salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepet ei ole sõlmitud. Selline võimalus on vajalik, sest välisriik ei pruugi salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppeid sõlmida, salastatud välisteavet võib olla vaja töödelda enne kokkuleppe sõlmimist (näiteks ka läbirääkimiste ajal) või salastatud välisteabe töötlemise vajadus võib olla niivõrd lühiajaline, näiteks seotud konkreetse projektiga, et salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe sõlmimisele ei ole mõistlik ressurssi kulutada. RSVS-i järgi pole ilma välislepinguta lubatud teisele poolele avaldada riigisaladust ilma Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loata, kuid käesolev säte võimaldab teise poole salastatud välisteavet Eestis salastatud välisteabena kaitsta, kui Eesti Vabariigi huvides on teha välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga koostööd, mille raames edastab teine pool Eesti Vabariigile enda salastatud välisteavet. Sellisel juhul tuleb pöörduda RJVE poole, kes suhtleb vajaduse korral teise poole pädeva asutusega, teostab vajaduse korral riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsemeetmete võrdluse ja määrab riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse tasemete vastavuse. Otsus taseme vastavuse määramise kohta tuleb avaldada RJVE veebilehel.10 Normis ei ole teadlikult täpsustatud, kes ja millisel viisil otsustab, et salastatud välisteabe kaitsmine on konkreetsel 10 RJVE veebileht: nsa.valisluureamet.ee/õigusaktid.html. 20 juhul Eesti Vabariigi huvides. Salastatud välisteabe töötlemine ei ole eesmärk omaette, vaid kaasneb mingi tegevusega, mis omakorda tuleneb poliitilisel tasandil langetatud otsusest. Seepärast sõltub see, millal tuleks pöörduda RJVE poole, konkreetsetest asjaoludest. Näiteks võib olla Eesti huvides kaitsta strateegiliselt oluliste partnerite või rahvusvahelisel sõjalisel missioonil osalevate partnerite salastatud välisteavet, sest selle volitamata avalikustamine põhjustaks kahju nii riikidevahelisele koostööle kui ka Eesti riigi mainele. Niisamuti tuleks Eesti Vabariigi huvi eeldada olukorras, kus salastatud teabe kaitse kokkuleppe läbirääkimisi on juba alustatud, kuid salastatud teavet on vaja vahetada juba enne kokkuleppe sõlmimist. Eesti Vabariigi huvi tuleks eeldada ka oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide puhul. Normis on eraldi välja toodud, et RJVE määrab taseme vastavuse, kui taseme vastavuse määramiseks vajalik teave on kättesaadav. Seda on oluline rõhutada, sest taseme vastavuse määramise eeldus on see, et selleks vajalik teave on RJVE-le kättesaadav. Kui teine pool ei avalda tema poolt salastatud teabe osas rakendatavaid kaitsemeetmeid või kui salastatuse tasemete vastavust pole määranud ka nt Euroopa Liit ja/või NATO, ei ole RJVE-l võimalik tasemete vastavust määrata. Muudetud sõnastusest on välja jäetud kaitsemeetme vastavuse võrdluse teostamine, sest seda ei ole alati riigisaladuse ja salastatud välisteabe tasemete vastavuse määramiseks vaja teha. Tuleb arvestada, et niisuguse võrdluse tegemine on ressursikulu, sest RJVE peab selle jaoks välja uurima teise riigi salastatud teabe kaitse reeglid ning võrdlema neid riigisaladuse kaitse reeglitega. Eelkõige saab võrdluse jätta tegemata välisriikide puhul, mis kuuluvad Euroopa Liitu ja/või NATO-sse või mis on nendega sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe, kuid millega Eesti Vabariik ei ole sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepet. Nende riikide salastatud teabe kaitsemeetmed on üldjuhul üksteisega sarnased ning Euroopa Liidu ja NATO julgeolekureeglite koostamisel on nende liikmesriikide salastatuse tasemeid Euroopa Liidu või NATO salastatuse tasemetega juba võrreldud. Samuti võrreldakse Euroopa Liidu või NATO salastatud teabe kaitsemeetmeid ja välisriigi salastatud välisteabe kaitsemeetmeid enne Euroopa Liidu või NATO ja vastava välisriigi vahel salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppe sõlmimist. Seega saab taseme vastavuse riigisaladuse tasemele määrata ilma kaitsemeetmete võrdlust tegemata. Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse RSVS § 50 lõigetega 21 ja 22. Lõike 21 lisamine on vajalik selleks, et RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud asutus saaks vajaduse korral määrata riigisaladuse ja talle edastatud salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse. RSVS § 52 lõike 3 kohaselt ei korralda ega kontrolli RJVE sättes nimetatud asutuste salastatud välisteabe vahetust. Erand RJVE pädevuses on tehtud seetõttu, et RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud asutustele edastatakse üldjuhul salastatud välisteavet, mille puhul on teadmisvajadus äärmiselt piiratud, ja seetõttu ei ole otstarbekas, et RJVE teenistujad sellest teadlikuks saaks. RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud asutustele võidakse salastatud välisteavet edastada ka sellistest välisriikidest, millega Eesti ei ole sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepet ja mille osas ei ole ka RJVE teinud riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse määramise otsust. Sellisel juhul on otstarbekas, et vastav asutus saab vajadusel ise määrata riigisaladuse ja talle edastatud salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse. Nii tagatakse, et teave on vajalikul määral kaitstud ja et teabele ei saa juurdepääsu teadmisvajaduseta isikud. Taseme vastavuse määramine ei ole asutuse kohustus. Kui asutus seda ei tee, siis rakendub RSVS § 50 lõige 22. 21 Sätte rakendamiseks peab asutus määrama iga konkreetse salastatud välisteabe avaldaja poolt kasutatavale salastatuse tasemele vastava riigisaladuse salastatuse taseme. Edaspidi saab vastava otsuse võtta selle salastatud välisteabe avaldaja edastatud salastatud välisteabe kaitsmisel aluseks. Oluline on rõhutada, et asutuse otsusel ei ole üleriigilist mõju. Otsus kohaldub vaid sellele konkreetsele asutusele konkreetse salastatud välisteabe avaldaja poolt edastatavale salastatud välisteabele. Juhul kui sama salastatud välisteabe avaldaja edastab enda salastatud välisteavet mõnele teisele töötlevale üksusele, rakendub RSVS § 50 lõige 22. Lõike 22 lisamine on vajalik selleks, et ilma täienduseta võib seaduse rakendajatele jääda arusaamatuks, kuidas tuleb käituda salastatud välisteabega, mille kohta § 50 lõigete 2 või 21 alusel otsust ei ole tehtud. Segaduse vältimiseks viidatakse lõikes 22 AvTS-le, mis sellist olukorda reguleerib. Keskne säte on AvTS § 35 lõige 3, mille kohaselt välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega teave, mida ei kaitsta vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele, loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Lisaks on asjakohased veel AvTS § 40 lõige 11, § 41 lõige 3 ja § 42 lõige 21. Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse RSVS § 50 lõiget 4. Muudatuse tulemusel reguleerib säte vaid töötleva üksuse enda loodud salastatud välisteabe ebaõige salastatuse kustutamist või salastamisandmete parandamist, sest sel juhul on loogiline teha seda riigisaladusega sarnaselt §-s 15 sätestatud korras. Juhul kui teavet on edastatud teisele töötlevale üksusele, tuleb seda töötlevat üksust teavitada. Kui salastatud välisteabe on loonud keegi teine, tuleb teavitada RJVE-d, sest salastatud välisteabe puhul, mida ei ole loonud töötlev üksus, tuleb üle kontrollida, kas salastatus tuleb kustutada või salastamisandmeid parandada. Kuna konkreetsete juhtumite asjaolud on erinevad, ei ole selles osas otstarbekas eraldi normi sõnastada. RJVE suhtleb vajaduse korral salastatud välisteabe avaldajaga, et saada edasised juhised, või annab ise töötlevale üksusele juhise, näiteks kui salastatud välisteabe avaldajat ei ole võimalik tuvastada või kui salastatud välisteabe avaldajat enam ei ole. Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse RSVS § 50 lõigetega 51 ja 52. Uue lõikega 51 sarnane norm on kehtivas õiguses RSVS § 52 lõige 5, mis tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva RSVS § 52 lõike 5 kohaselt antakse salastatud välisteavet sisaldavad teabekandjad neid valdava töötleva üksuse tegevuse lõpetamisel viivitamata üle RJVE-le. Kehtival sõnastusel on mitu puudujääki. Esiteks ei anta salastatud välisteavet sisaldavaid teabekandjaid alati üle RJVE-le. Kui salastatud teabekandja sisaldab nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet, on osal juhtudel mõistlik jätta see KAPO valdusesse. See, kelle valdusesse konkreetne salastatud teabekandja jääb, räägitakse läbi KAPO ja RJVE vahel. Uue sõnastuse kohaselt tuleb RJVE-le kindlasti üle anda vaid salastatud teabekandjad, mis sisaldavad üksnes salastatud välisteavet. Teiseks ei ole töötleva üksuse tegevuse lõpetamine ainus juhtum, kus RJVE-le tuleks salastatud teabekandjad üle anda. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui lõppeb isiku salastatud välisteabele juurdepääsu õigus või salastatud välisteabe töötlemise õigus. Seda juhul, kui salastatud teabekandjaid ei saa üle anda isikule, kelle jaoks või ülesandel salastatud välisteavet loodi või töödeldi. Seetõttu on uues sõnastuses tehtud viide § 19 lõikele 8 ning § 20 lõigetele 8 ja 9. 22 Kolmandaks ei paikne kehtiv RSVS § 52 lõige 5 õiges kohas. RSVS §-s 52 on sätestatud RJVE pädevus. RSVS § 52 lõige 5 sobitub olemuselt RSVS §-s 50 toodud üldsätete alla. RSVS § 50 täiendatakse uue lõikega 52. Euroopa Liidu ja NATO õigusaktidest tulenevalt tuleb igal liikmesriigil määrata riigi julgeoleku volitatud esindaja, riigi töötlussüsteemide akrediteerimise volitatud esindaja, riigi turbelahenduste volitatud esindaja, riigi krüptohalduse volitatud esindaja ja riigi kiirgusturbe volitatud esindaja. Lisaks eelnevatele võib liikmesriik määrata riigi tööstusjulgeoleku volitatud esindaja, mille on määranud enamik Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike ning mille määramine Eestis on otstarbekas selleks, et luua selgus pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti osas. Seni on Eestis õigusakti tasandil määratud vaid RJVE. Praktikas on teisi loetletud rolle täitnud samuti RJVE ja VLA, kuid õigusakti tasandil ei ole seda sätestatud. Muudatuse toimel saab Vabariigi Valitsus õiguse määrata rollide täitjad RSVKK-s. Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse RSVS § 50 lõiget 7. Kehtivas sõnastuses on loetletud hulk norme, mille alusel kehtestatud määrustes võib Vabariigi Valitsus teha erisusi salastatud välisteabe kaitsel. Tegelikkuses on normide alusel kehtestatud üks määrus – RSVKK. Arusaadavuse huvides tuleb selgelt viidata RSVKK-le, nagu on paljudes teistes RSVS-i normides tehtud. Eelnõu § 1 punktiga 40 muudetakse RSVS § 51. Kuna muudatused ja täiendused on suuremahulised, on otstarbekas kehtestada paragrahv tervikuna uuesti. RSVS §-le 51 teistes RSVS-i sätetes ja muudes õigusaktides viidatud ei ole. Suuremad muudatused on järgmised: Esiteks reguleeritakse paragrahvis edaspidi salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kõrval selgelt ka salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmist. Seni on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmist eristatud ainult RSVKK tasemel. Eristus tehti juba RSVKK algses tekstis. RSVKK 05.06.2023 jõustunud muudatustega eristati RSVKK-s täiendavalt juurdepääsusertifikaat ja töötlemissertifikaat. Enne seda anti nii juurdepääsuõigus kui ka töötlemisõigus juurdepääsusertifikaadiga. Selleks et rakendajate jaoks selgelt eristada juurdepääsuõigus ja töötlemisõigus, tuleb eristus teha juba RSVS-i tasemel. Teiseks sätestatakse RSVKK asemel RSVS-i tasandil RJVE õigus anda isikule Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabele juurdepääsuõigus või salastatud välisteabe töötlemise õigus ning eristatakse juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmise otsustamine julgeolekukontrolli läbimise otsustamisest. Juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmise otsustaja on praegu nimetatud RSVKK-s. RSVKK § 129 lõike 2 kohaselt otsustab juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi andmise või sellest keeldumise RJVE. RSVKK §-s 1291 on sama õigus antud RJVE-le teatud juhtudel piiratud taseme Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabe puhul. Julgeolekukontrolli läbimise otsustaja on ära toodud eriseadustes, näiteks kohtute seaduse § 81 lõikes 5, Vabariigi Valitsuse seaduse § 31 lõikes 5 ja Riigikogu liikme staatuse seaduse § 19 lõikes 8, kuid RSVS-i tasandil ei ole seda nimetatud. Et tagada rakendajatele selgus, tuleb RSVS-i tasandil sätestada, kes otsustab julgeolekukontrolli läbimise üldjuhul. Kolmandaks sätestatakse juurdepääsu- või töötlemisõiguse kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse lõppemise alused RSVKK asemel RSVS-i tasandil. Kuna juurdepääsu- või töötlemisõiguse 23 kehtetuks tunnistamisega või kehtivuse lõppemisega kaasneb sarnaselt juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmisest keeldumisega isiku põhiõiguste piiramine, siis tuleb vastavad alused sätestada RSVS-i tasandil. Vastavad RSVKK normid tunnistatakse kehtetuks. Neljandaks ei reguleerita paragrahvis enam seda, millistest RSVS-i sätetest tuleb salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel lähtuda. Vastav üldreegel kehtestatakse edaspidi RSVS § 50 lõikega 1. Lähtuda tuleb RSVS-i juurdepääsuloa, töötlemisloa ja julgeolekukontrolliga seonduvat reguleerivatest normidest, arvestades RSVS §-s 51 sätestatud erisusi ja RSVS § 51 lõike 13 alusel RSVKK-s sätestatud korda. Viiendaks ei ole paragrahvis edaspidi enam välja toodud seda, et kui välislepingust tulenevad juurdepääsuõiguse andmisest keeldumise alused on rangemad võrreldes RSVS-is sätestatud alustega, siis kontrollitakse julgeolekukontrolli teostades ka välislepingust tuleneva asjaolu esinemist ja vastava asjaolu esinemine on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise alus. Vastav põhimõte tuleneb edaspidi § 51 lõike 1 teisest lausest. Rangemad või täiendavad nõuded hõlmavad ka seda, kui juurdepääsuõiguse või töötlemisõiguse andmisest keeldumise alused on rangemad võrreldes RSVS-is sätestatud keeldumise alustega. Kuuendaks ei ole paragrahvis enam lauset, milles on sätestatud, et kui salastatud välisteabe avaldaja keelab isikule juurdepääsuõiguse andmise, ei anta isikule õigust juurdepääsuks vastavale salastatud välisteabele. Sellist olukorda praktikas ei esine. On ka raske näha, et salastatud välisteabe avaldajal oleks põhimõtteliselt võimalik keelata isikule salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmine. Kui mõni salastatud välisteabe avaldaja peaks soovima mõne isiku õigust enda avaldatud salastatud välisteabele juurde pääseda piirata, lahendatakse see teadmisvajaduse põhimõtte alusel. Seitsmendaks on kustutatud kehtiv § 51 lõige 5, kuna praktikas seda ei rakendata. Julgeolekukontrolli teostavad asutused ei soovi saada RJVE-lt infot füüsilistele või juriidilistele isikutele salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaatide ja salastatud välisteabe töötlemise sertifikaatide andmise või nende kehtetuks tunnistamise kohta. Kokkuvõtlikult on RSVS-is edaspidi reguleeritud juurdepääsu- ja töötlemisõiguse saamise eeltingimused, juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmisega seotud erisused ning juurdepääsu- või töötlemisõiguse lõppemise alused. RSVKK-s on edaspidi reguleeritud Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse taotlemine, kehtivusaja määramine, taotluses puuduste kõrvaldamine ja otsuse tegemise tähtaeg, Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine, sertifikaadi vormistamine ja edastamine ning taotleja teavitamiskohustus andmete muutumisest. Järgnevalt on selgitatud muudatusi lõigete kaupa. Lõikega 1 sätestatakse erand § 50 lõikes 1 sätestatud üldreeglist. RSVS § 51 lõike 1 toimel kohaldatakse salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel riigisaladusele juurdepääsuõiguse ja riigisaladuse töötlemise õiguse andmise nõudeid. Välislepingust tulenevaid nõudeid kohaldatakse vaid juhul, kui need on rangemad kui RSVS-is või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuded või kui RSVS-is või selle alusel antud õigusaktides ei ole nõudeid sätestatud. Näiteks piiratud tasemel Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabe töötlemisõiguse saamiseks ei ole Euroopa Liidu ja NATO regulatsiooni kohaselt vaja julgeolekukontrolli läbida. Piiratud tasemel salastatud riigisaladuse 24 töötlemisõiguse saamiseks tuleb aga julgeolekukontroll läbida ehk RSVS-i nõuded on selles osas rangemad. RSVS § 51 lõike 1 toimel tuleb seega ka Euroopa Liidu või NATO piiratud tasemel salastatud välisteabe töötlemisõiguse saamiseks julgeolekukontroll läbida. Lõike 2 eesmärk on sätestada kohustus tutvustada isikule enne salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmist salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta selle kohta kinnitus, kui välisleping seda nõuab. Salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustuse läbimise nõue on ära toodud lisaks Euroopa Liidu ja NATO regulatsioonidele ka mitmes Eesti Vabariigi poolt välisriigiga sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppes (nt Iisrael, Ühendkuningriik). Kui muus osas kaitstakse salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepete kohaselt välisriigi salastatud välisteavet üldjuhul nagu riigisaladust, siis see on oluline erisus ning seetõttu on normi sõnastuses lisaks Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabele nimetatud ka muud salastatud välisteavet. Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabe puhul tuleb tutvustada vastava organisatsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta kinnitus RSVKK lisas 13 sätestatud vormil. Muu salastatud välisteabe puhul tuleb tutvustada RSVS §-s 19 sätestatud kohustusi ja võtta RSVS § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnitus RSVKK lisas 6 sätestatud vormil. Kuna salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamise eeltingimus on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, siis üldjuhul on nõuded juba tutvustatud ja isik kinnituse allkirjastanud. Nimetatud toiminguid uuesti teha ei ole vaja. Kaitseväe juhatajal ja Andmekaitse Inspektsiooni juhil on aga ametikohajärgne juurdepääsu õigus salastatud välisteabele, mille tõttu ei tutvustata neile RSVS §-s 19 sätestatud nõudeid ega võeta kinnitust. Nendele salastatud välisteabe nõuete tutvustamist ei reguleeri ka ükski eriseadus. Kui nimetatud isikutel on vaja juurdepääsu salastatud välisteabele, millele juurdepääsu saamise eeltingimus on välislepingu kohaselt tutvustuse läbimine, siis tuleb neile tutvustada RSVS §-s 19 sätestatud nõudeid ja võtta selle kohta kinnitus. Lõikega 3 luuakse õiguslik alus salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmisest keeldumiseks isikule, kes ei nõustu endale salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamise või kinnituse allkirjastamisega. Kehtivas õiguses selleks selge õiguslik alus puudub. Kuigi keelduda saaks põhimõtteliselt ka välislepingu alusel, on selguse huvides mõistlik alus RSVS-is eraldi välja tuua. Lõikega 4 tuuakse RSVS-i tasemele seni RSVKK §-des 123–124 reguleeritud Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse saamise eeltingimused. Lõikega 5 analoogne norm on kehtivas õiguses sätestatud RSVKK §-s 1291. Vastav norm tunnistatakse RSVKK-s kehtetuks. Lõikega 6 tuuakse välja, et Euroopa Liidu või NATO konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse saamise eeltingimus on julgeolekukontrolli läbimine. Juurdepääsuõiguse saamiseks ei pea julgeolekukontrolli läbima § 27 lõikes 1 nimetatud isikud, sest neil on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ametikohajärgne juurdepääsuõigus kõigile salastatud välisteabe tasemetele. Lõike esimene lause ei sätesta otseselt erisust võrreldes riigisaladusele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse töötlemise õiguse saamisega, kuid selguse huvides tuleb see välja tuua. 25 Lõike teise lause kohaselt peavad erandina ka § 27 lõikes 1 nimetatud isikud, välja arvatud Vabariigi President, juurdepääsuõiguse saamiseks julgeolekukontrolli läbima, kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus. Sama sisuga säte on kehtivas RSVS-is § 51 lõige 3. Lõige 7 on sama sisuga nagu kehtiva § 51 lõige 41. Normi mõte on sama, aga võrreldes kehtiva sõnastusega on normi uues sõnastuses räägitud Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabest. Normi kohta on antud selgitus eelnõu 410 SE (riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, avaliku teabe seaduse ning avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus) seletuskirjas (lk 53). Lõikega 8 sätestatakse, et julgeolekukontrolli läbimise otsustab üldjuhul julgeolekukontrolli teostav asutus. Tegemist ei ole otseselt erisusega võrreldes riigisaladuse kaitse nõuetega. Ka riigisaladusele juurdepääsuõiguse või riigisaladuse töötlemise õiguse taotlemise korral otsustab julgeolekukontrolli läbimise üldjuhul julgeolekukontrolli teostav asutus. See tuleb siiski eraldi välja tuua, et oleks selge, et RJVE õigus otsustada Euroopa Liidu või NATO konfidentsiaalsel või kõrgemal tasemel salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmist ei hõlma õigust otsustada, kas isik on julgeolekukontrolli läbinud. Selle otsuse teeb enne juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmise otsustamist julgeolekukontrolli teostav asutus või eriseaduses (näiteks Vabariigi Valitsuse seadus, Riigikogu liikme staatuse seadus) nimetatud pädev otsustaja. Sisuliselt on otsuse näol tegemist eelhaldusaktiga. RJVE võtab otsuse aluseks ja kontrollib muude juurdepääsuõiguse või töötlemisõiguse saamise eeltingimuste täidetust (näiteks kas isik omab juurdepääsuvajadust, kui seda ei ole julgeolekukontrolli käigus kontrollitud, ning on esitanud nõutud dokumendid, läbinud salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustuse ja allkirjastanud salastatud välisteabe hoidmise kinnituse). Oluline on rõhutada, et kui füüsilisel isikul on riigisaladuse juurdepääsuluba vaja vaid selleks, et saada juurdepääsuõigus salastatud välisteabele, peaks julgeolekukontrolli teostamiseks pädev asutus pöörduma RJVE poole, et see teeks kindlaks salastatud välisteabele juurdepääsuvajaduse olemasolu. Vastasel korral on oht, et isiku suhtes teostatakse julgeolekukontroll, kuigi see tegelikult põhjendatud ei ole. Lõigetega 9–10 sätestatakse Euroopa Liidu ja NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisega seotud erisused võrreldes riigisaladusele juurdepääsu õiguse ja riigisaladuse töötlemise õiguse andmisega. Erisusi sätestamata annaks lõigetes 8 ja 9 kirjeldatud juhul juurdepääsu- või töötlemisõiguse julgeolekukontrolli läbi viinud asutus, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi julgeoleku volitatud esindaja väljastab juurdepääsuõiguse ja töötlemisõiguse tõendamiseks vastavalt juurdepääsu- või töötlemissertifikaadi. Lõiked 11 ja 12 on üle toodud RSVKK-st. Kuna juurdepääsu- või töötlemisõiguse kehtetuks tunnistamise või kehtivuse lõppemisega kaasneb sarnaselt juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmisest keeldumisega isiku põhiõiguste piiramine, siis tuleb vastavad alused sätestada RSVS-i tasandil. Vastavad RSVKK normid tunnistatakse kehtetuks. Lõikes 10 välja toodud põhimõtted on sarnased riigisaladuse puhul kehtivate põhimõtetega, kuid eraldi normi on siiski vaja, sest riigisaladuse ja salastatud välisteabe juurdepääsu- või töötlemisõiguse kehtetuks tunnistamise puhul on mõningad erinevused. Näiteks ei ole riigisaladuse töötlemisõiguse saamise eeltingimuseks töötlemisvajaduse olemasolu. Samuti võivad Euroopa Liidu või NATO salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või salastatud välisteabe töötlemise õiguse kehtetuks tunnistamise alused tuleneda välislepingust. 26 Lõige 13 on sarnane kehtiva § 51 lõikega 6. Võrreldes kehtiva normiga on uuest sõnastusest välja jäetud andmisest keeldumine, kehtivuse pikendamine ja kehtivuse lõppemine, sest juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmise või sellest keeldumise otsustajad ja kehtivuse lõppemise alused on sätestatud RSVS-is ning pikendamist RSVKK-s ei reguleerita. Lõikega 14 nähakse Vabariigi Valitsusele ette võimalus nimetada riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras täiendavaid rahvusvahelisi organisatsioone või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioone, mille salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel kohaldatakse RSVS § 51 lõigetes 4–13 sätestatud nõudeid. Eesti võib lisaks Euroopa Liidule ja NATO-le ühineda teiste rahvusvaheliste organisatsioonide või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega, mis on kehtestanud enda salastatud välisteabe kaitseks oma reeglid. Praegu on selline rahvusvaheline organisatsioon vaid Euroopa Kosmoseagentuur, kuid kõiki niisuguseid rahvusvahelisi organisatsioone ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioone ei ole mõistlik Euroopa Liidu ja NATO kõrval seaduses loetleda, sest see muudaks organisatsioonide ja institutsioonide lisandumisel sätted väga pikaks ja raskesti loetavaks. Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse RSVS § 52 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on tekitada seadusesse sarnane struktuur RJVE pädevuse, ülesannete ja nende täitmiseks tehtavate tegevuste osas, nagu on sätestatud §-des 22, 23 ja 231. Seni lõikes 1 olnud ülesanded ja tegevused viiakse üle teistesse sätetesse. Lõikes 1 sätestatakse RJVE pädevus – salastatud välisteabe kaitse korraldamine ja nõuetele vastavuse kontroll. Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse RSVS § 52 lõigetega 11 ja 12. Täiendusega luuakse olukord, kus konkreetsed ülesanded pädevuse täitmiseks ja ülesannetega seotud tegevused on esitatud eraldiseisvate sätetena. Lõikes 11 on kaheksa punkti. Punktid 1, 6, 7 ja 8 vastavad kehtiva RSVS § 52 lõike 1 punktidele 1, 4, 3 ja 8 muudetud sõnastuses, arvestades eelnevaid muudatusi, eelkõige juurdepääsuõiguse ja töötlemisõiguse andmise otsustamisel ning salastatud välisteabe avaldaja teavitamisel. Punkti 2 järgi korraldab RJVE salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkulepete sõlmimist ning sarnane ülesanne on RJVE-le antud § 231 lõike 2 punktis 1. Punkti 3 järgi määrab RJVE riigisaladuse ja salastatud välisteabe taseme vastavuse. Ülesande ulatust täpsustab § 50 lõige 2. Punktiga 4 reguleeritakse tööstusjulgeoleku olukordi, kus koostöö põhineb tsiviilõiguslikul või halduslepingul ning kus üheks pooleks on juriidiline isik, näiteks ettevõte või avalik-õiguslik ülikool. Kuivõrd tegu ei ole riigiasutuste ega rahvusvahelise õiguse subjektidega, siis on salastatud teabe kaitse kokkulepete ning rahvusvahelise praktika järgi nende poolt salastatud teabe töötlemisele kehtestatud täiendavad nõuded. Riigisaladuse avaldamise olukorras on RJVE-l § 231 lõike 2 punkti 2 järgi samasisuline ülesanne. Punkti 5 kohaselt korraldab ja kontrollib RJVE salastatud välisteavet sisaldava salastatud teabekandja vedamist kaubana ehk juhtusid, kui teabekandjat ei ole selle suuruse, kuju, paigutuse, kaalu, sisu olemuse või suure koguse tõttu võimalik tavapäraselt vedada. RJVE poolt 27 salastatud välisteavet sisaldavate salastatud teabekandjate rahvusvaheliselt kaubana vedamise korraldamine ei tähenda seda, et RJVE organiseerib ise veo. Veo korraldamine, sealhulgas vedajaga lepingu sõlmimine, on töötleva üksuse ülesanne. Korraldamine hõlmab selles kontekstis näiteks töötleva üksuse juhendamist ja vajadusel asjakohaste välismaiste ametkondadega suhtlemist. Riigisaladuse avaldamise olukorras on RJVE-l § 231 lõike 2 punkti 3 järgi samasisuline ülesanne. Kehtiva RSVS § 52 lõike 1 punkti 5, mille kohaselt RJVE teavitab töötlevaid üksuseid salastatud välisteabe salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutusest, ei ole üle toodud. Selle eraldi väljatoomine ei ole vajalik, sest see on hõlmatud muude ülesannetega. Lõikes 12 on neli punkti. Punktiga 1 antakse RJVE-le õigus anda töötlevale üksusele teavet ja õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks juhiseid riigisaladuse kaitse nõuete täitmiseks. Juhiste andmise õigus on vajalik selleks, et oleks võimalik suunata töötlevaid üksusi parimal võimalikul viisil salastatud välisteavet kaitsma. Teavet antakse selleks, et töötlevatel üksustel oleks võimalik salastatud välisteavet paremini kaitsta. Punkti 2 kohaselt osaleb RJVE salastatud välisteabega seotud rikkumiste väljaselgitamisel ja kahju hindamisel. Rikkumisi uurib KAPO, sest RSVS § 19 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb RSVS-i ja selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisest teavitada KAPO-t. Kuna RJVE on aga salastatud välisteabe osas eksperditeadmisi omav VLA struktuuriüksus, tuleb RJVE rikkumiste uurimisse ja kahju hindamisse kaasata. Punkt 3 on sama sisuga nagu kehtiva § 52 lõike 1 punkt 6. Punktiga 4 lisatakse tegevusena koostöö tegemine salastatud välisteabe kaitse korraldamiseks ja kontrollimiseks riigiasutuste ning välisriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega, sest salastatud välisteabe kaitseks on vaja vahetada teavet välisriikide salastatud teabe kaitsega tegelevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekute tegemist sätestavat punkti ei ole üle toodud, kuna Riigikantselei juhtis oma tagasisides tähelepanu, et RSVS § 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 sätestatakse KAPO, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse, VLA ja RJVE kohustus teha Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks. Selline regulatsioon ei ole aga täpne, sest Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon kui valitsuskomisjon ei menetle selliseid ettepanekuid. Ettepanekute menetlemine toimub vastavas ministeeriumis või Riigikantseleis. Eelnõu § 1 punktiga 43 asendatakse RSVS § 52 lõike 3 punktis 2 sõnad „välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega“ sõnadega „välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga“. Muudatuse eesmärk on välistada RJVE kontroll ka sellise kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse teabevahetuse üle, mis toimub rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga. Sarnases ulatuses on RJVE kontroll teabevahetuse üle välistatud teiste RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud riigiasutuste puhul. Ka 28 kaitseväeluurega tegeleval struktuuriüksusel on vaja vahetada rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega teavet, mille puhul on teadmisvajadus äärmiselt piiratud. Oluline on siiski arvestada sellega, et kui välislepingu kohaselt peab RJVE teatud liiki salastatud välisteabe vahetust korraldama ja kontrollima, siis tuleb lähtuda välislepingust. Eelnõu § 1 punktiga 44 tunnistatakse RSVS § 52 lõige 5 kehtetuks. Lõikega 5 samalaadne norm on käesoleva eelnõuga § 50 lisatav lõige 51. Olemuselt sobitub norm §-s 50 sätestatud salastatud välisteabe üldsätete alla. Eelnõu §-ga 2 muudetakse AvTS-i § 2 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiget 3. Muudatuse eesmärk on viia AvTS-i sõnastus kooskõlla salastatud välisteabe definitsiooniga. RSVS § 3 punkti 2 kohaselt on salastatud välisteabe välisriigi, Euroopa Liidu, NATO või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud ja Eestile avaldatud teave ning Eesti Vabariigi poolt välislepingu täitmiseks loodud teave, mis tuleb salastada välislepingu kohaselt. Definitsioonist nähtub, et salastatud välisteave on teave, mille välisriik, rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioon on salastanud ja Eestile avaldanud. See, kas Eesti kaitseb seda teavet RSVS-ist või AvTS-ist lähtudes, ei oma teabe salastatud välisteabena defineerimise mõttes tähtsust. Ka AvTS-i alusel kaitstav teave võib olla salastatud välisteave, kui selle avaldaja seda ise salastatud teabeks peab. Eelnõu §-dega 3 ja 5–9 muudetakse EPS-i, KS-i, RKLS-i, RKS-i VVS-i ja ÕKS-i. Kuna muudatused on sarnased, on nende kohta esitatud ühine selgitus. Esiteks sätestatakse kohustus tutvustada enne salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmist salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtta selle kohta kinnitus, kui välisleping seda nõuab. Salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustuse läbimise nõue on ära toodud lisaks Euroopa Liidu ja NATO regulatsioonidele ka mitmes Eesti Vabariigi poolt välisriigiga sõlmitud salastatud teabe vastastikuse kaitse kokkuleppes (nt Iisrael, Ühendkuningriik). Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabe puhul tutvustab RJVE vastava organisatsiooni salastatud välisteabe kaitse nõudeid ja võtab kinnituse RSVKK lisas 13 sätestatud vormil. Välisriigi salastatud välisteabe puhul tutvustab töötlev üksus RSVS §-s 19 sätestatud kohustusi ja võtab RSVS § 27 lõike 10 punktis 2 nimetatud kinnituse RSVKK lisas 6 sätestatud vormil. Teiseks luuakse õiguslik alus salastatud välisteabe juurdepääsu andmisest keeldumiseks isikutele, kes ei nõustu endale salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamise või kinnituse allkirjastamisega. Eelnõu §-des 2 ja 4–8 toodud seadustes nimetatud isikutel on ametikohajärgne juurdepääsu õigus salastatud välisteabele. Juurdepääsuõigus tekib ametikohale asumisega ja seda eraldi ei vormistata. Kui aga välislepingu kohaselt on salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustamine kohustuslik, kuid isik keeldub nõuete tutvustamisest või kinnituse allkirjastamisest, ei ole võimalik talle konkreetsele salastatud välisteabele juurdepääsu anda vaatamata ametikohajärgse juurdepääsuõiguse olemasolule. Eelnõu §-ga 4 muudetakse JAS-i, mille § 7 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „elektrooniline teabeturve“ sõnadega „salastatud teabe küberturvalisus“. Muudatus on tingitud samasisulistest muudatustest RSVS-is. 29 Eelnõu § 10 kohaselt jõustub eelnõukohane seadus 2027. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele uus termin „pädev asutus ja ühtne kontaktpunkt“, mis on asutus või üksus, mis täidab rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi riigi esindamisel vastava rolli täitmisel. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei mõjuta ega muuda RSVS-i kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Seaduse uue § 50 lõike 1 sõnastuse järgi loetakse käesoleva seaduse tähenduses välislepinguks muuseas ka Euroopa Liidu täitmiseks kohustuslikke õigusakte. Senises rakenduspraktikas on segadust tekitanud, kas sellistest õigusaktidest tulenevad nõuded on täitmiseks kohustuslikud. 6. Seaduse mõjud Muudatustel on vahetu positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatustega ajakohastatakse salastatud teabe kaitset reguleerivat regulatsiooni. Seaduse struktuur muudetakse ühetaoliseks kõigi salastatud teabe kaitsega seotud osapoolte suhtes. Samuti antakse Vabariigi Valitsusele volitus määrata rollide täitjad, mis on vajalikud rahvusvahelises koostöös salastatud teabe kaitse valdkonnas. Sellel on positiivne mõju Eesti riigi välissuhetele. Muudatusel on mõju riigiasutuste korraldusele ja töökoormusele tänu seaduse selgemale sõnastusele ning pädevuste-ülesannete-tegevuste selgusele. Sellega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Sihtrühm, kellele muudatused mõju avaldavad, on eelkõige salastatud teavet töötlevad riigiasutused ja muud töötlevad üksused RSVS § 3 punkti 15 mõttes. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid rakendavatele ametkondadele. Ametkonnad täidavad neid ülesandeid enamjaolt juba praegu, kuid nüüd muutub selgemaks nende ülesannete struktuur ja jaotus. Seaduse rakendamisega kaasnevat tulu ei ole võimalik prognoosida, kuna seadusest tuleneva sunniraha määramine ei ole kohustus, vaid võimalus, samuti sõltub sunniraha suurus iga kord selle määramisega seotud asjaoludest. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrust nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 30 Eelnõuga luuakse RSVS-is kolm uut volitusnormi: § 35 lg 7, § 50 lg 52 ja § 51 lg 14. RSVS § 35 lõikega 7 antakse Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada riigisaladuse tsiviilõigusliku või halduslepingu alusel välisriigi töötlevale üksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamise nõuded. Välisriikidega sõlmitud salastatud teabe kaitse kokkulepetes on üldjuhul ette nähtud, et tsiviilõigusliku või halduslepingu juurde, mis eeldab salastatud teabe edastamist teise riigi töötlevale üksusele, tuleb koostada julgeolekunõudeid sisaldav osa (julgeolekulisa), kus kirjeldatakse konkreetse projekti raames loodavat salastatud teavet ning teabe salastatuse tasemeid. Volitusnorm annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada sellise julgeolekulisa nõuded, kui riigisaladust edastatakse välismaale. Kehtivas õiguses on välismaale riigisaladuse edastamist käsitlevat julgeolekulisa reguleeritud RSVKK §-s 1221, kuid tegemist on salastatud välisteabe töötlemist reguleerivas RSVKK osas paikneva sättega, mis ei tohiks reguleerida riigisaladuse töötlemist. Samuti puudub riigisaladuse välismaale edastamist käsitleva julgeolekulisa reguleerimiseks praegu RSVS-is volitusnorm, mis RSVS § 35 lõikega 7 luuakse. RSVS § 50 lõikega 52 antakse Vabariigi Valitsusele õigus määrata RSVKK-s Euroopa Liidu ja NATO õigusaktide kohaselt nõutud pädevad asutused ja ühtsed kontaktpunktid. Euroopa Liidu ja NATO õigusaktidest tulenevalt tuleb igal liikmesriigil määrata riigi julgeoleku volitatud esindaja, riigi töötlussüsteemide akrediteerimise volitatud esindaja, riigi turbelahenduste volitatud esindaja, riigi krüptohalduse volitatud esindaja ja riigi kiirgusturbe volitatud esindaja. Lisaks eelnevatele võib liikmesriik määrata riigi tööstusjulgeoleku volitatud esindaja, mille on määranud enamik Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike ning mille määramine Eestis on otstarbekas selleks, et luua selgus pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti osas. Seni on Eestis õigusakti tasandil määratud vaid RJVE. Praktikas on teisi loetletud rolle täitnud samuti RJVE ja VLA, kuid õigusakti tasandil ei ole seda sätestatud. Muudatuse toimel saab Vabariigi Valitsus õiguse määrata rollide täitjad RSVKK-s. RSVS § 51 lõikega 14 nähakse Vabariigi Valitsusele ette võimalus nimetada RSVKK-s täiendavaid rahvusvahelisi organisatsioone või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioone, mille salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel kohaldatakse RSVS § 51 lõigetes 4–13 sätestatud nõudeid. Eesti võib lisaks Euroopa Liidule ja NATO-le ühineda teiste rahvusvaheliste organisatsioonide või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonidega, mis on kehtestanud enda salastatud välisteabe kaitseks oma reeglid. Praegu on selline rahvusvaheline organisatsioon vaid Euroopa Kosmoseagentuur, kuid kõiki niisuguseid rahvusvahelisi organisatsioone ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioone ei ole mõistlik Euroopa Liidu ja NATO kõrval seaduses loetleda, sest see muudaks organisatsioonide ja institutsioonide lisandumisel sätted väga pikaks ja raskesti loetavaks. Eelnõu jõustumisel muutub kehtetuks siseministri 11. jaanuari 2008. a määrus nr 4 „Riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustatava komisjoni töökord“ (RTL 2008, 6, 67). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Eesmärk on võimalikult kiiresti kõrvaldada eelnõus mainitud kitsaskohad. 31 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Pangale, Kaitseliidule, Kaitseväele, Riigikogu Kantseleile, Riigikohtule, Riigikontrollile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Välisluureametile ja Õiguskantsleri Kantseleile. Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ning Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei ning Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Andmekaitse Inspektsioonil, Kaitseliidul, Riigikogu Kantseleil ja Vabariigi Presidendi Kantseleil ei olnud eelnõu kohta märkusi. Kaitsevägi, Riigikohus ja Välisluureamet esitasid eelnõule ettepanekud. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas eelnõu teisel ringil märkustega. Märkuste ja ettepanekutega on võimaluse korral arvestatud ning kooskõlastustabel on lisatud käesolevale seletuskirjale. Algatab Vabariigi Valitsus 2026 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 32  Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND 29.04.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 35 lõike 7, § 50 lõike 52 ja § 51 lõike 13 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5, § 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4, 6 ja 7, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 342 lõike 5, § 35 lõike 7, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 50 lõike 52 ja § 51 lõike 13 alusel.“; 2) määruses asendatakse sõnad „elektrooniline teabeturve“ sõnadega „salastatud teabe küberturvalisus“ vastavas käändes; 3) määruses asendatakse sõna „intsident“ sõnaga „küberintsident“ vastavas käändes; 4) määruses asendatakse sõna „salajasus“ sõnaga „konfidentsiaalsus“ vastavas käändes; 5) määruses asendatakse sõna „terviklikkus“ sõnaga „terviklus“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 2 punkt 1 ning § 5 lõike 5 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) julgeolekuasutuse koostatud teave julgeolekualase välissuhtluse kohta, kui see ei sisalda käesoleva lõike punktides 2–4 nimetatud teavet, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 30 aastaks;“; 8) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel analüüsitud ja sünteesitud teave, mis kajastab välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel 50 aastaks;“; 9) paragrahvi 7 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Julgeolekuasutuste poolt kasutatavate variandmete ja konspiratsioonivõtete kohta käiva teabe osas on riigisaladuseks teave, millest nähtub kasutatavate variandmete või 1 konspiratsioonivõtete seotus julgeolekuasutusega, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks.“; 10) paragrahvi 8 lõike 1 punktid 20–22 ning lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) teave töötlussüsteemis kasutatava krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimuste kohta;“; 12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses: „(33) Töötlussüsteemis kasutatava krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitleva teabe salastatuse taseme ja tähtaja kehtestab Välisluureamet, lähtudes käesolevast määrusest ja tootjariigi kehtestatud nõuetest.“; 13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Salastatud teabe kaitseks kasutatavat krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitleva teabe osas on riigisaladuseks: 1) töötleva üksuse krüptoteabele juurdepääsu omavate kasutajate koondandmed. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 2) krüptomaterjali hävitamise aktid. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 3) töötleva üksuse krüptokonto avamise ja sulgemisega seotud dokumentatsioon. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks; 4) riigi krüptohalduse volitatud esindaja teostatava järelevalvega seotud dokumentatsioon. See teave salastatakse piiratud tasemel 10 aastaks.“; 14) määruse 4. peatükki täiendatakse §-ga 233 järgmises sõnastuses: „§ 233. Riigisaladuse edastamine välismaale tsiviilõigusliku või halduslepingu alusel (1) Tsiviilõiguslik või haldusleping, mille täitmine eeldab riigisaladuse edastamist välisriigi töötlevale üksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile, peab sisaldama osa, millega lepitakse kokku vähemalt selles, millisel tasemel salastatud riigisaladust töödeldakse ning millised on juhised riigisaladuse kaitsmiseks, arvestades käesolevast määrusest tulenevaid nõudeid. (2) Lõikes 1 nimetatud lepingu osa kooskõlastatakse enne riigisaladuse töötlemise alustamist riigi julgeoleku volitatud esindajaga. (3) Riigi julgeoleku volitatud esindaja võib lõikes 1 nimetatud lepingu osa mitte nõuda, kui see ei ole koostöö olemuse tõttu otstarbekas. (4) Ühe kuu jooksul lepingu sõlmimisest tuleb riigi julgeoleku volitatud esindajale esitada lepingu poolte nimed, registrikoodid, asukohariigid ning lepingu kehtivusaeg.“; 15) paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Julgeolekuasutus võib võtta turvaala kasutusele oma juhi või tema volitatud isiku otsusel ilma teise julgeolekuasutuse kooskõlastuseta.“; 16) paragrahvi 26 lõike 21 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2 17) paragrahvi 471 punktis 1 asendatakse sõna „intsidendi“ sõnaga „rikkumise“; 18) määruse 5. peatüki 7. jagu täiendatakse 5. jaotisega järgmises sõnastuses: „5. jaotis Salastatud teabekandja vedamine kaubana § 1011. Salastatud teabekandja kaubana vedamise üldsätted (1) Kui salastatud teabekandjat ei ole selle suuruse, kuju, paigutuse, kaalu, sisu olemuse või suure koguse tõttu võimalik vedada käesolevas jaos kirjeldatud viisil või kui teistsuguse vedamise vajadus on tingitud objektiivsest olukorrast, siis võib selle veo korraldada transporti pakkuva teenusepakkuja kaudu. (2) Lõikes 1 nimetatud viisil võib vedada kuni salajasel tasemel salastatud teavet sisaldavat teabekandjat. (3) Salastatud teabekandja kaubana vedamisel kohaldatakse käesoleva jao 1.–4. jaotise sätteid, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti. (4) Salastatud välisteavet sisaldava teabekandja kaubana vedamisel kohaldatakse välislepingust tulenevaid või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni nõudeid, arvestades käesolevas jaotises sätestatut. (5) Riigi julgeoleku volitatud esindaja nõusolekul võib vajaduse korral teha käesolevas jaotises sätestatust erandeid tingimusel, et teabekandja turvalisus tagatakse muude meetmetega. § 1012. Salastatud teabekandja kaubana vedamiseks pakendamine (1) Salastatud teabekandjat veetakse kaubana suletud sõidukis, konteineris või vagunis, mere- ja õhutranspordi puhul ka lastiruumis. Sõiduk, konteiner, vagun või lastiruum peavad olema lukustatud või plommitud või suletud muul viisil, mis takistab kõrvalistel isikutel selle avamist. Kui ei ole võimalik kasutada tervet lukustatud lastiruumi, siis tuleb kasutada lastiruumi eraldatud ala. (2) Salastatud teabekandja ei tohi olla nähtav. Vajaduse korral tuleb salastatud teabekandja ära katta või teiste esemetega varjata. § 1013. Vedu saatvad isikud (1) Salastatud teabekandjat saadavad vähemalt kaks isikut, kes omavad asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigust. Saatvatest isikutest vähemalt üks on kuller, salajasel tasemel salastatud teabekandjat saadab kaks kullerit. Maanteetranspordi puhul võivad seda ülesannet täita vastava juurdepääsuõigusega autojuhid. (2) Saatev töötlev üksus juhendab vedu saatvaid isikuid enne veo algust salastatud teabe kaitsega seotud kohustuste osas. (3) Paragrahvis 1012 nimetatud konteineri, vaguni või lastiruumi sulgemine, avamine ning kauba peale- ja mahalaadimine peab toimuma vedu saatvate isikute valve all. 3 (4) Peatuste ajal jääb salastatud teabekandja vähemalt ühe vedu saatva isiku valve alla. Mere-, raudtee- ja õhutranspordi korral kohaldatakse seda nõuet võimaluste piires. (5) Salastatud teabekandjat hoiustatakse vedamise ajal kinnis- või vallasasjal, kus on riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud vastaval tasemel salastatud teavet töödelda. Kui see ei ole võimalik, peab salastatud teabekandja olema asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigust omavate saatvate isikute pideva valve all. Pikemat hoiustamist tuleb vältida. (6) Veo saatmisel võidakse täiendavalt kasutada ka ilma vastava juurdepääsuõiguseta isikuid. (7) Mitmest sõidukist koosneva maanteetranspordi puhul peavad eri sõidukites olevad isikud olema üksteisega sideühenduses ja tegema regulaarselt sidekontrolle. Nõue ei kohaldu, kui salastatud teabekandjat vedava sõiduki asukoht on elektrooniliselt jälgitav. § 1014. Transporti pakkuv teenusepakkuja (1) Paragrahvis 1011 nimetatud teenuse pakkumisel kasutatakse võimalusel ainult Eesti või teise Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni teenusepakkujat. (2) Salastatud välisteabe puhul kasutatakse võimalusel Eesti või teabe avaldanud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni puhul selle liikmesriigi teenusepakkujat. (3) Võimalusel kasutatakse ainult konkreetses salastatud projektis osaleva riigi või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni liikmesriigi teenusepakkujat. (4) Meretranspordi puhul kasutatakse lisaks lõigetes 1–3 nimetatud riigi teenusepakkujale võimalusel ainult sellise riigi lipu all sõitvat laeva. (5) Kui salastatud teabekandjat tuleb vedamise ajal hoiustada teenusepakkuja pinnal, siis peab teenusepakkuja omama vastaval tasemel salastatud teabe töötlemisõigust. (6) Lõikes 5 esitatud nõuet ei kohaldata õhutranspordi puhul, kui teenusepakkuja vastab lõigetes 1–3 esitatud tingimustele ning kui vedu korraldatakse otselennuga läbi §-s 1015 nimetatud riikide õhuruumi ja kui teenusepakkuja võtab endale vastutuse saadetise turvalisuse eest. Sellisel juhul kooskõlastab töötlemisõiguse puudumise riigi julgeoleku volitatud esindaja. § 1015. Salastatud teabekandja rahvusvaheline vedamine kaubana (1) Riigisaladust sisaldavat teabekandjat veetakse kaubana võimalusel ainult läbi Eesti ning teiste Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide, Šveitsi Konföderatsiooni ja sellise riigi territooriumi, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe kaitse kokkuleppe. (2) Salastatud välisteavet sisaldavat teabekandjat veetakse kaubana võimalusel ainult läbi Eesti ning teabe avaldaja riigi või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni puhul selle liikmesriikide territooriumi. (3) Võimalusel veetakse salastatud teabekandjaid ainult läbi konkreetses salastatud projektis osalevate riikide territooriumi. 4 (4) Meretranspordi puhul tohib siseneda ainult lõigetes 1–3 nimetatud riikide territoriaalvetesse. (5) Õhutranspordi puhul tohib siseneda ainult lõigetes 1–3 nimetatud riikide õhuruumi. Õhutranspordi puhul kasutatakse võimalusel ainult otselende. (6) Kõrvalekalded lõigetes 1–5 nimetatud riikide territooriumist tuleb eelnevalt kooskõlastada riigi julgeoleku volitatud esindajaga, välja arvatud mere- ja õhutranspordi puhul hädaolukorras. (7) Meretranspordi puhul korraldatakse salastatud teabekandja kaubana vedamine võimalusel nii, et laeva meeskond ja eelkõige laeva kapten on lõigetes 1–3 nimetatud riikide kodakondsusega. (8) Riigi julgeoleku volitatud esindaja annab salastatud teabekandja veost teada tolliametnikele, kes peaksid saadetist käsitlema prioriteetsena. Saadetist võib avada vaid olulisel põhjusel ning teadmisvajaduseta inimeste eest varjatult. Pärast avamist palutakse tolliametnikel saadetis uuesti pakendada ning dokumenteerida, et pakend tollis avati. § 1016. Transpordiplaan (1) Konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teavet sisaldava teabekandja rahvusvahelise kaubana vedamisel koostab saatev töötlev üksus transpordiplaani, millest selguvad: 1) salastatud teavet sisaldava koostöö (projekti) olemus; 2) saadetises sisalduva salastatud teabe kõrgeim salastatuse tase; 3) saadetise füüsiline kirjeldus; 4) projektis osalevate asutuste ja isikute esindajate kontaktandmed; 5) kullerite ja teiste vedu saatvate isikute andmed ja nende kohustused; 6) lähte- ja sihtkoha kirjeldus; 7) marsruudi ja peatuspaikade kirjeldus; 8) hoiustamiskohtade kirjeldus; 9) punktides 6–8 nimetatud kohtades rakendatavad julgeolekumeetmed; 10) transporditeenust pakkuva ettevõtte andmed; 11) piiriületuste ja tolliametnikega seonduv teave; 12) saatva ja vastuvõtva töötleva üksuse kohustused; 13) salastatud teabe tagastamise kirjeldus. (2) Transpordiplaan esitatakse vähemalt viis tööpäeva enne veo algust kooskõlastamiseks riigi julgeoleku volitatud esindajale. (3) Riigi julgeoleku volitatud esindaja peab lõike 1 punktis 7 nimetatud marsruudi puhul hindama vedu läbi kõrgema julgeolekuriskiga riikide territooriumi. (4) Mitme veo või korduva vedamise jaoks võib koostada ühe transpordiplaani. Vastuvõtvale töötlevale üksusele antakse igast saadetisest eelnevalt teada. (5) Transpordiplaani ei tohi vedamise ajal kaasas kanda.“; 19) paragrahvi 104 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 5 20) paragrahvi 104 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) turvameetmed – rakendatavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised toimingud või vahendid andmete ja töötlussüsteemi turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks;“; 21) paragrahvi 104 punktid 3–5 sõnastatakse järgmiselt: „3) käideldavus – vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ning hõlbus kättesaadavus selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 4) konfidentsiaalsus – andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile; 5) terviklus – andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamata muutuste puudumine;“; 22) paragrahvi 104 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) küberintsident – töötlussüsteemiga seotud sündmus, mis ohustab või kahjustab töötlussüsteemi turvalisust (töötlussüsteemi võime osutada vastupanu mis tahes tegevusele, mis ohustab töötlussüsteemis töödeldavate andmete või töötlussüsteemi kaudu osutatavate või juurdepääsetavate teenuste käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust);“; 23) määrust täiendatakse §-ga 1141 järgmises sõnastuses: „§ 1141. Pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti ülesannete täitmine (1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja struktuuriüksus täidab järgmisi välislepingu alusel määrata tuleva pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti ülesandeid: 1) riigi julgeoleku volitatud esindaja; 2) riigi tööstusjulgeoleku volitatud esindaja. (2) Välisluureamet täidab järgmisi välislepingu alusel määrata tuleva pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti ülesandeid: 1) riigi töötlussüsteemide akrediteerimise volitatud esindaja; 2) riigi turbelahenduste volitatud esindaja; 3) riigi krüptohalduse volitatud esindaja; 4) riigi kiirgusturbe volitatud esindaja.“; 24) paragrahvi 116 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 118 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „või töötlev üksus, kes on riigi julgeoleku volitatud esindaja põhiregistri kasutaja“; 26) paragrahvi 122 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Riigi julgeoleku volitatud esindaja viib vähemalt korra kahe aasta jooksul läbi salajasel ja kõrgemal tasemel salastatud välisteavet valdavas töötlevas üksuses salastatud välisteabe kaitse tagamiseks rakendatavate turvameetmete ja nimetatud teavet töötlevate füüsiliste isikute juurdepääsu kontrolli. Madalamal tasemel salastatud välisteavet töötlevate üksuste kontrollide sageduse otsustab riigi julgeoleku volitatud esindaja vastavalt töötlevas üksuses töödeldava salastatud välisteabe mahule.“; 6 27) paragrahv 1221 sõnastatakse järgmiselt: „§ 1221. Salastatud välisteabe töötlemist eeldavad lepingud (1) Tsiviilõiguslik või haldusleping, mille täitmine eeldab salastatud välisteabe töötlemist, peab sisaldama osa, millega lepitakse kokku vähemalt selles, kelle loodud ja millisel tasemel salastatud välisteavet töödeldakse ning millised on juhised teabe kaitsmiseks, arvestades käesolevast määrusest ja välislepingutest tulenevaid nõudeid. (2) Lõikes 1 nimetatud lepingu osa kooskõlastatakse enne salastatud välisteabe töötlemise alustamist riigi julgeoleku volitatud esindajaga. (3) Riigi julgeoleku volitatud esindaja võib lõikes 1 nimetatud lepingu osa mitte nõuda, kui see ei ole koostöö olemuse tõttu otstarbekas. (4) Ühe kuu jooksul lepingu sõlmimisest tuleb riigi julgeoleku volitatud esindajale esitada lepingu poolte nimed, registrikoodid, asukohariigid ning lepingu kehtivusaeg.“; 28) määruse 5. peatüki 10. jao 2. jaotise pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „2. jaotis Rahvusvahelise organisatsiooni ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmise kord“; 29) paragrahvid 123 ja 124 tunnistatakse kehtetuks; 30) määrust täiendatakse §-ga 1241 järgmises sõnastuses: „§ 1241. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 51 lõigete 4–13 kohaldamine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 51 lõikeid 4–13 kohaldatakse lisaks Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisele ka Euroopa Kosmoseagentuuri salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse andmisel.“; 31) paragrahvi 125 lõike 1 teine lause ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 32) paragrahvi 126 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui puudub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotleja, võib juurdepääsusertifikaadi saamiseks taotluse esitada: 1) välisriik, rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioon, kelle ülesannete tõttu tekib isikul juurdepääsuvajadus; 2) juurdepääsuvajadusega isik koos välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni kinnituse või muu põhjendusega isiku juurdepääsuvajaduse olemasolu kohta. 7 (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2.“; 33) paragrahvi 126 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) teabe isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise ja kehtivuse kohta.“; 34) paragrahv 128 sõnastatakse järgmiselt: „§ 128. Töötlemissertifikaadi taotlemine (1) Töötlemissertifikaadi taotlemiseks peab taotleja esitama riigi julgeoleku volitatud esindajale järgmised dokumendid: 1) taotleja kirjalik taotlus, milles nimetatakse salastatud välisteabe avaldaja ja salastatuse tase, mille töötlemisõigust taotletakse, ning põhjendatakse isiku vajadust töödelda salastatud välisteavet; 2) töötlemisloa koopia; 3) salastatud teabe kaitse juhendi koopia; 4) koopia dokumendist, millega määratakse nimeliselt juriidilise isiku riigisaladuse kaitset korraldav isik, samuti nende isikute nimekiri, kes hakkavad salastatud välisteavet töötlema, ning vajaduse korral dokumendid neile juurdepääsusertifikaadi taotlemiseks. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotleja puudub, võib töötlemissertifikaadi saamiseks taotluse esitada: 1) välisriik, rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioon; 2) töötlemisvajadusega isik koos välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni kinnituse või muu põhjendusega isiku töötlemisvajaduse olemasolu kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2–4.“; 35) paragrahvi 129 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 129. Puuduste kõrvaldamine ning juurdepääsusertifikaadi ja töötlemissertifikaadi andmise otsustamise tähtaeg“; 36) paragrahv 1291 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 130 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Enne esmakordset salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmist ning vajaduse korral ka juurdepääsuõiguse korduval andmisel tutvustatakse isikule salastatud välisteabe kaitse aluseid. Tutvustuse korraldab:“; 38) paragrahvi 130 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või juurdepääsusertifikaadi“; 39) paragrahv 134 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 135 pealkirjas asendatakse sõna „muutmisest“ sõnaga „muutumisest“; 41) paragrahvi 135 tekst sõnastatakse järgmiselt: 8 „Taotleja teavitab viivitamata riigi julgeoleku volitatud esindajat: 1) juurdepääsusertifikaadi saanud isiku salastatud välisteabele juurdepääsu vajaduse või riigisaladusele juurdepääsu õiguse lõppemisest; 2) töötlemissertifikaadi saanud isiku salastatud välisteabe töötlemise vajaduse või töötlemisloa lõppemisest; 3) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 51 lõikes 9 nimetatud sündmusest.“; 42) määruse lisa 13 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Keit Kasemets Riigisekretär 9  Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Kooskõlastustabel Kaitsevägi 19.02.2026 nr 0.5-2/26/14-2 1. Eelnõu § 1 punkt 12 Arvestatud. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise ja sellega Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse RSVS-i §-ga 201 („Riigisaladuse avaldamine välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile“). Uude paragrahvi on üle toodud kehtiva RSVS § 35 lõiked 4–52 ning muudetud mõnevõrra sõnastust. Loodava RSVS § 201 lõike 1 järgi (kehtiv § 35 lõige 4) võib töötlev üksus avaldada riigisaladust välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile välislepingu alusel (punkt 1) või Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel (punkt 2), kui teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest. Lõikesse 2 on koondatud kehtiva RSVS § 35 lõiked 5–52, sätestades erandid riigiasutuste suhtes, kellel on võimalik edastada riigisaladust otse (erinevalt lõikes 1 sätestatud üldreeglist). Seega on riigisaladuse operatiivne edastamine võimalik (nii kehtiva RSVS kui ka eelnõus ettenähtud muudatuste valguses) üksnes välislepingu (s.o riikidevahelise salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe) olemasolu korral. Välislepingu puudumisel tuleb riigisaladuse edastamiseks taotleda luba Vabariigi 1 Valitsuse julgeolekukomisjonilt. Loa taotlemise menetlus toob aga paratamatult kaasa ajakulu ning tekib vastuolu teadmisvajaduse põhimõttega. Muutunud julgeolekuolukord maailmas nõuab aga julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõkestamiseks aktiivset rahvusvahelist koostööd ning kiiret reageerimist. Luure efektiivse toimimise ja luurele püstitatud ülesannete eduka täitmise üheks oluliseks eelduseks on rahvusvaheline koostöö ning seda selgelt kasvava trendina. Luurekeskusel on oma ülesannete täitmise eesmärgil ja julgeolekuolukorrast tulenevalt põhjendatud vajadus salastatud teabe vahetamiseks välisriikidega, kellega Eesti vabariik ei ole seni välislepingut sõlminud. Seega on otstarbekas ja mõistlik, et lisaks RSVS-is nimetatud riigiasutustele saab kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus edastada riigisaladust iseseisvalt tingimusel, kui see on vajalik luure ja vastuluure ülesannete täitmiseks välisriigi luure- ja või vastuluureülesannet täitva asutusega. Ettepanekut toetab ka eelnõuga muudetav RSVS § 35 ning lisatav § 231 lõige 4 punkt 2, mille alusel riigi julgeoleku volitatud esindaja (RJVE) ei korralda ega kontrolli riigisaladuse kaitset, kui Kaitsevägi avaldab välisriigile muu hulgas RSVS § 7 punktides 7, 10 ja 11 nimetatud teavet. Sätted viitavad otseselt, et tegemist on kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuurüksuse kogutud ja sünteesitud teabega, sh rahvusvahelist koostööd käsitleva teabega. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada § 201 lõiget 2 punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuuriüksus, kui avaldatakse luuret või vastuluuret puudutavat riigisaladust välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitvale asutusele“. 2 2. Eelnõu § 1 punkt 22 Mittearvestatud. 05.06.2023. aastal jõustunud RSVKK muudatusega sätestati § 2 Külastusi, mille raames vajavad välisriigist pärit isikud juurdepääsu punktis 8 ja §-is 1222 rahvusvahelise külastustaotluse mõiste ning salastatud teabele, on reguleeritud välisriikidega sõlmitud salastatud nimetati, kes kinnitab rahvusvahelise külastustaotluse. Praktikas on teabe vastastikuse kaitse lepingutes. Ettepanekust ei selgu, mida selgunud, et selle küsimine ja täpsem regulatsioon on Eesti õigusaktides täiendavat lisaks lepingutes sätestatule peaks RSVKK-s reguleerima. täpsustamata ning ei ole üheselt selge, kellelt ja millisel juhul seda küsima peab. Teeme ettepaneku sarnaselt tsiviillepingutega seonduvalt reguleerida täpsemalt ka rahvusvahelise külastustaotlusega seonduv, st kes, millal, millistel tingimustel peab seda nõudma ja kas on erandeid, nt teiste riikide relvajõudude esindajate suhtes. RSVS eelnõu punktiga 22 täiendatakse § 35 lõikega 7, mis näeb ette, et „riigisaladuse tsiviilõigusliku või halduslepingu alusel välisriigi töötlevale üksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile edastamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras“. Sarnane säte võiks olla seaduseandja poolt öeldud ka rahvusvahelise külastustaotluse küsimiseks. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada RSVS-i järgnevalt: „Rahvusvahelise külastustaotluse esitamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras“. 3. Eelnõu § 1 punkt 24 Esitatud selgitus. Eelnõu kohaselt muudetakse RSVS § 50 lõikeid 1 ja 2. RSVS § 50 Oluline on eristada Eesti poolt riigisaladuse avaldamist välisriigile, lõikes 2 sätestatakse, millistel tingimustel RJVE määrab riigisaladuse rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega ja salastatud välisteabe salastatuse taseme. loodud institutsioonile ning välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni Palume täpsustada, millistel alustel määrab salastatuse taseme või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni poolt salastatud riigiasutus, kes võib riigisaladust edastada välisriigile, rahvusvahelisele välisteabe avaldamist Eestile. organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppe alusel loodud 3 institutsioonile muudetava RSVS § 201 lõike 2 alusel või kelle juures Esimesel juhul on riigisaladuse salastatuse tase määratud RSVKK RJVE ei korralda ega kontrolli riigisaladuse kaitset § 231 lõige 4 alusel. Välisriik määrab temale avaldatud riigisaladuse ja enda mõistes. salastatud välisteabe salastatuse taseme vastavuse salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu alusel või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni ühinemislepingu alusel. Lepingu puudumise korral on kavandatava RSVS § 201 lõike 2 kohaselt oluline, et teabe vastuvõtja tagab avaldatava teabe kaitse avalikuks tuleku eest, aga seda, millise taseme ta teabele määrab, ei ole võimalik mõjutada. Teisel juhul tuleb Eestile avaldatud salastatud välisteabe ja riigisaladuse taseme vastavus määrata salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga ühinemise lepingu alusel. Lepingu puudumise korral tuleb aluseks võtta RJVE poolt RSVS § 50 lõike 2 alusel tehtud vastavuse määramise otsus. Kui puudub leping ja RJVE ei ole teinud taseme vastavuse otsust, saab kavandatava RSVS § 50 lõike 21 alusel RSVS § 52 lõikes 3 nimetatud asutus määrata talle edastatud salastatud välisteabe ja riigisaladuse salastatuse taseme vastavuse ilma RJVE-d kaasamata. Taseme vastavus tuleb määrata lähtudes teiselt poolelt saadud infost tema kasutatavate kaitsemeetmete kohta. 4. Eelnõu § 1 punkt 29 Arvestatud. Palume asendada § 51 lõikes 7 sõna „Kaitseväe“ sõnadega Eelnõu on muudetud vastavalt ettepanekule. „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse“. Muudatus on vajalik seoses eelnõuga 664 UA „Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ (kuulutatud VP 29.01.2026 otsusega nr 661), millega tehti ettepanek asendada RSVS § 301 lõigetes 2–4 ja 11–14 ning § 51 lõikes 41 sõna „Kaitsevägi“ sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus“ vastavas käändes. 4 Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku muuta § 51 lõiget 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva seaduse § 301 lõikes 1 nimetatud isik, kellele soovitakse anda lisaks riigisaladusele juurdepääsu õigusele ka Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni salastatud välisteabele juurdepääsu õigus, peab esitama Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi.“ 5. Eelnõu § 1 punkt 30 Arvestatud. Palume kaaluda, kas säte vajab täiendamist viisil, mis jätab välja RJVE RSVS § 52 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „välisriigi luure- või kontrollimiselt kaitseministri 29.11.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/214 vastuluureülesannet täitva asutusega“ sõnadega „välisriigi asutuse, määratud pädeva asutuse (SIGINT Authority) juures hallatava NATO rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega erimärgistusega salastatud välisteabe kontrolli ja järelevalve tegemise. loodud institutsiooniga“. Muudatuse tulemusel laieneb erisus ka Tulenevalt eeltoodust vajab üle vaatamist ja muutmist RSVKK § 116 rahvusvaheliste organisatsioonidega toimuvale teabevahetusele. lõige 1, § 118 lõige 1 ja § 120 lõige 1, kuna RJVE põhiregistris ei ole põhjendatud konkreetse erimärgistustega teabe registreerimine, kui RJVE-l ei ole pädevust selle teabe üle järelevalvet teha. 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 342 lõige 4 Arvestatud. Rahvusvahelise koostöö raames võib kaitseväeluure valdkonnas Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. ilmneda vajadus erinevate töötlussüsteemide, sh välisriigi kasutuses Sõnastust on muudetud viisil, et akrediteerimise erand laieneb vaid olevate töötlussüsteemide, kasutamiseks ning seetõttu on vajalik, et riigisaladuse edastamisele luure- või vastuluureülesannet täitvale kaitseväeluurealase rahvusvahelise koostöö raames kasutatavatele välisriigi asutusele. Sarnaselt on piiratud ka julgeolekuasutustele ette töötlussüsteemidele Eesti sisene akrediteerimisnõue ei rakenduks. nähtud erand. Kaitseväeluuret teostav Kaitseväe struktuurüksus teeb igapäevaselt koostööd välisriikide luure ja vastuluure partnerteenistustega ning infot Sättes nimetatud otsuse teeb Kaitseväe juhataja või tema volituse alusel vahetatakse töötlussüsteemides, mis võivad olla teiste riikide poolt Eestile usaldatud ja kus võidakse töödelda riigisaladust eelkõige kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuurüksuse ülem. konkreetse koostöö kontekstis. Samas peab olema võimalus Eesti kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse poolt ehitatud 5 süsteeme sama koostöö raames kasutada ja partnerteenistusele üle anda. Sellistele süsteemidele ei peaks kehtima akrediteerimise nõue, kuivõrd tuleb arvestada teadmisvajaduse põhimõttega (sama põhimõte, mis rakendub teabele, mille osas puudub RJVE-l korraldamise funktsioon – uus RSVS § 231 lõige 4). Arvestada asjaolu, et riigi julgeoleku volitatud esindaja ei korralda ega kontrolli kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse luuret ja vastuluuret puudutava riigisaladuse ja salastatud välisteabe vahetust (saamist ja edastamist) välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega, kui välislepingust ei tulene teisiti, on põhjendatud, et Välisluureamet ei akrediteeri selleks otstarbeks kasutatavaid töötlussüsteeme. Näiteks ei pea riigisaladuse edastamist registreerima riigi julgeoleku volitatud esindaja juures, kui välisriigile edastatakse muuhulgas kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse kogutud ja sünteesitud teavet (RSVS § 35 lõige 6) või nt ei kinnita rahvusvahelisi külastustaotluseid riigi julgeoleku volitatud esindaja RSVS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul (RSVKK § 1222). Tulenevalt eeltoodust ei peaks Välisluureamet akrediteerima töötlussüsteeme, mis on ette nähtud RSVS § 7 punktides 7, 10 ja 11 teabe töötlemiseks välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku RSVS § 342 lõike 4 muutmiseks või lõike 41 lisamiseks järgmises sõnastuses: „(4) Julgeolekuasutuse töötlussüsteemi, mida kasutatakse riigisaladuse edastamiseks välisriigi politsei- või julgeolekuasutusele või kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse töötlussüsteemi, mida kasutatakse kaitseväeluurealase rahvusvahelise koostöö raames, võib kasutada julgeolekuasutuse juhi või kaitseväeluuret teostava struktuurüksuse ülema otsuse alusel, kus määratakse töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud riigisaladuse tase, töötlussüsteemi kasutamise tähtaeg ning käesolevas seaduses ja selle 6 alusel antud õigusaktides sätestatud elektroonilise teabeturbe nõuete täitmise ja kontrollimise eest vastutavad struktuuriüksused.“ „(41) Kaitseväeluuret teostava Kaitseväe struktuuriüksuse töötlussüsteemi, mida kasutatakse kaitseväeluurealase rahvusvahelise koostöö raames, võib kasutada kaitseväeluuret teostava struktuuriüksuse ülema otsuse alusel, kus määratakse töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud riigisaladuse tase, töötlussüsteemi kasutamise tähtaeg ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud elektroonilise teabeturbe nõuete täitmise ja kontrollimise eest vastutavad struktuuriüksused.“ (Muutmise korral palume lõiget täiendada viisil, mis võimaldab kaitseväeluure volitusi rakendaval Kaitseväe struktuuriüksusel rahvusvahelise koostöö raames kaitseväeluureks kasutatavaid töötlussüsteeme kasutada luurekeskuse ülema otsuse alusel, mis annab võimaluse, mitte rakendada RSVS § 342 lõikes 1 sätestatud nõuet.) Riigikohus 12.02.2026 nr 6-6/26-12 1. Eelnõuga laiendatakse KorS §§ 47-49 ja 52 sätestatud erimeetmete Arvestatud. rakendamise õigust ka administratiivalal. Seletuskirjas põhjendatakse, Administratiivalaga seonduv on muudatusest eemaldatud. et muudatustega luuakse parem võimalus salastatud teabe kaitseks ka juhul, kui asutakse väljaspool tavalist asukohta, nt sõidukis. Seletuskirja järgi ei ole mõistlik, et erinevate riigisaladuse tasemete puhul saab töötlev üksus rakendada teabe kaitseks erinevaid meetmeid. RSVKK sätestab väga selgelt väga erinevad nõuded turvaalale ja administratiivalale. Seega, arvestades, et seadus ja määrus eristavad selgelt nii erineva tasemega riigisaladust kui ka erinevate nõuetega töötlemisalasid, jääb arusaamatuks seletuskirja lause, nagu ei oleks põhjendatud erinevad meetmed. Arusaamatuks jääb ka välja toodud meetmete seos sõidukis teabe töötlemise korral. 7 Seletuskirjas viidatakse, et RSVKK § 461 lõike 1 kohaselt tuleb administratiivalale sisenevad isikud tuvastada, kuid et see saab toimuda vaid KorS § 47 alusel. KorS § 47 sätestab aga turvakontrolli, st isikut või tema riietust võib kontrollida vaatlemise või kompimise teel või tehnilise vahendi abil. Isikusamasuse tuvastamise meetme sätestab KorS 32. Seega jääb ka see seletuskirja põhjendus arusaamatuks. Eeltoodut kokku võttes on Riigikohus seisukohal, et RSVS § 20 lõigete 11-13 täiendamine soovitud viisil on põhjendamata. Lisaks tuleb vältida eelviidatud erimeetmete lausalist kasutuselevõttu administratiivalal olukorras, kus sellisel alal riigisaladuse töötlemist parasjagu ei toimu. Õigus sellisel alal eeltoodud erimeetmeid kasutada ei tohiks viia olukorrani, kus kõik asutuse administratiivalale sisenejad allutatakse eeltoodud meetmetele sõltumata tegelikest riskidest ja riigisaladuse töötlemise asjaoludest. Muudatustega laiendataks administratiivalale ka RSVS § 20 lg 1-1 ls 2, mille kohaselt „Korrakaitseseaduse §-des 47 ja 52 nimetatud meetmete kohaldamist ei protokollita.“ Eelnõus ei ole põhjendatud, miks on vallasasja hoiule võtmise misiganes talletamiskohustuse kaotamine (mis hilisemat raskendab selle hilisemat kontrollitavust) põhjendatud ja kuidas RSVS kontekst sellist erisust õigustaks. 2. RSVSis sätestatakse (§ 22 lg 21 p 1, § 23 lg 31 p 1, § 231 lg 3 p 1, 52 Arvestatud. lg 12 p 1), et Kaitsepolitseiametil ja Välisluureametil on õigus salastatud Eelnõus on lisatud sõnade „täitmiseks kohustuslikke“ ette sõnad teabe töötlemisnõuete kontrollimisel anda töötlejale täitmiseks „õigusaktidest tulenevate nõuete“. kohustuslikke juhiseid. Seletuskirjas täpsemalt midagi selle kohta, mida sellised juhised endast kujutavad, millised on nende vaidlustamisvõimalused või järgimata jätmise tagajärjed, selgitatud ei ole. Seejuures on RSVS § 22 lg 3 kohaselt KAPOl (ja vastavalt ka VLA-l ja uuel loodaval riigi julgeoleku volitatud esindajal) pädevus 8 teha ka ettekirjutusi riigisaladuse töötlemise nõuete rikkumise kõrvaldamiseks. 3. RSVS § 29 sätestab, et riigisaladusele on juurdepääsu õigus on ka Arvestatud. kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja kohtumenetluse osalisel, RSVS § 29 muudatus on eelnõust välja jäetud. menetlusse kaasatud isikul ning kummagi esindajal kohtu põhistatud määruse alusel, kui juurdepääs on kriminaal-, tsiviil-, haldus- või väärteoasja lahendamiseks vältimatult vajalik. Eelnõuga kitsendatakse seda juurdepääsuõigust, sätestades, et juurdepääsu võib lisaks jätta andmata ka kaitseväeluure teabele (täpsemalt kaitseväeluure poolt Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2 nimetatud volituste rakendamisega teabe kogumist kajastavale teabele, sh kogumiseks kasutatavaid meetodeid, vahendeid ja jälgitavaid objekte käsitlevale teabele ja kaitseväeluurealast rahvusvahelist koostööd käsitlevale teabele). Seletuskirjas on üksnes põhjendus, et selline praktiline vajadus on ilmnenud. Seletuskiri ei sisalda näiteid elulistest olukordadest, mil selline vajadus on ilmnenud (sh mis liiki kohtumenetluses mis juhtudel) ega piirangu põhiseaduspärasuse hinnangut. Muudatus on seega sisuliselt põhjendamata ning pole võimalik hinnata selle vajalikkust. 4. RSVSi muudetava § 51 lõikes 7 sätestatakse, et isik peab andma Esitatud selgitus. nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike Nõusoleku olemus julgeolekukontrolli menetluse raames vajab 1 punktis 2 nimetatud ankeedi. Kui selles sättes nimetatud nõusoleku kahtlemata ülevaatamist. Samas ei ole see käesoleva eelnõu skoobis. puhul peetakse silmas RSVS § 47 lg 6, viitega § 27 lõike 10 punktile 3, Kavandatavas RSVS § 51 lõikes 7 on tehtud mõningad normitehnilised kohast nõusolekut, siis selgitame järgmist. täpsustused, kuid valdavas osas on see analoogne kehtiva § 51 lõikega RSVS § 27 lg 10 p 3 kohaselt peab isik andma nõusoleku, millega lubab 41. Muid julgeolekukontrolli menetluse raames antava nõusolekuga julgeolekukontrolli teostajal saada tema kohta teavet füüsilistelt seotud norme eelnõuga ei muudeta. isikutelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt nii juurdepääsuõiguse andmise või selle kehtivuse pikendamise 9 otsustamiseks kui ka juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal. Nõusoleku andmata jätmisel isik ei saa juurdepääsuõigust, vabastatakse § 27 lõikes 1 loetletud ametist või ta ei saa ametisse. Sellises olukorras ei saa isikuandmete töötlemine toimuda nõusoleku alusel. On selge, et antud juhul toimub töötlemine seaduse alusel, mistõttu nõusoleku võtmine isikuandmete töötlemise kohta on ülearune ja eksitav. Arvestades julgeolekukontrolli eriti invasiivset olemust, on ka õige, et enne sellega alustamist antakse isikule selgelt sellest teada ning võimalus sellest keelduda (koos tagajärgede teadvustamisega). Ka andmekaitsenõuetest tulenevalt ka nõutav, et isikut teavitatakse andmete kogumisest ja töötlemise asjaoludest, kuid selle kohta kinnituse võtmine ei ole nõusolek andmekaitseõiguse mõttes. Seega oleks õige seaduses sõnastada, et inimest teavitatakse julgeolekukontrolli läbiviimise korraldusest, sh andmete kogumisest, andmesubjekti õigustest (ja õiguste piirangutest) ning võetakse teavitamise kohta kinnitus võimalusega keelduda julgeolekukontrolli läbimisest. Välisluureamet 18.02.2026 nr 7-1/26/3-2 10  Arvestatud. 1 10. Palun täiendada RSVS § 27 lõiget 5 punktiga 3 järgmises Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. sõnastuses: 1 „3 ) riigi julgeoleku volitatud esindaja, kui isiku riigisaladuse juurdepääsuvajadus tuleneb välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni antud ülesannetest;“. Muudatusega seonduvalt palun RSVS § 27 lõike 5 punktis 4 asendada tekstiosa „3“ tekstiosaga „31“. 2. Palun täiendada RSVS § 31 lõikega 11 järgmises sõnastuses: Arvestatud. 1 „(1 ) Kui riigisaladuse juurdepääsuvajadus tuleneb välisriigi, Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni antud ülesannetest, esitab füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse riigi julgeoleku volitatud esindaja kaudu.“. Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastatud märkustega 02.03.2026 nr 8-2/657 Põhimõttelised märkused Arvestatud. 1. Eelnõu asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine – eelnõu on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. AvTS § 35 lg 2 p-d 1 ja 2 ei anna alust jätta eelnõu asutusesiseseks kasutamiseks olukorras, kus see on juba saadetud kooskõlastamisele. Võimalus jätta asutusesiseseks 11 kasutamiseks tunnistamise märge eelnõule kuni selle vastuvõtmiseni on ette nähtud olukordadeks, mil eelnõu kooskõlastusringile ei saadeta. Seetõttu palume märke eemaldada ning esitame kooskõlastuskirja avalikult. 2. Eelnõu koostamise protsess – RSVS on Justiits- ja Arvestatud. Digiministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluv seadus. Eelnõu Viide Justiitsministeeriumile on seletuskirjast kustutatud. seletuskirjas on eksitav väide, justkui oleks selle seaduseelnõu Asjassepuutuvate asutuste osalusel toimus 30.03.2026 arutelu. väljatöötajate seas „Justiitsministeerium“. Justiits- ja Digiministeeriumi RSVS § 29 muudatus on eelnõust välja jäetud. ei ole eelnõu väljatöötamisel osalenud. Kooskõlastusele esitatud eelnõu sisaldab lisaks Kaitseministeeriumi valitsemisala küsimustele (Välisluureameti ja riigi julgeoleku volitatud esindaja pädevust ning salastatud välisteabe töötlemist puudutav) ka selliseid põhimõttelisi sätteid, mille koostamisele oleks pidanud eelnema kõikide RSVS valdkonna eest vastutavate asutuste vaheline arutelu ja kokkulepped, näiteks RSVS terminid, § 11 asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe juurdepääsupiirangu tähtaeg, § 29 lõike 2 ja § 35 muudatused. Peame vajalikuks enne eelnõu edasist menetlemist arutada eelnõuga seotud küsimusi Justiits- ja Digiministeeriumi ning teiste RSVS valdkonna eest vastutavate asutuste koostöös. II. Sisulised märkused Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. 3. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RSVSis läbivalt sõnad „elektrooniline teabeturve“ sõnadeks „salastatud teabe küberturvalisus“ vastavas käändes. Sellega soovitakse ühtlustada terminikasutust küberturvalisuse seadusega (KüTS). Sama muudatus tehakse ka julgeolekuasutuste seaduses (vt eelnõu § 3). Juhime tähelepanu asjaolule, et termin „küberturvalisus“ on defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 2 punktis 1 kui „tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest“. Seega on määruse (EL) 12 2019/881 kohase küberturvalisuse termini ja eelnõuga RSVSis tehtava muudatuse puhul erinevus selles, mida soovitakse kaitsta. Kui esimese puhul on kaitseobjektiks võrgu- ja infosüsteemid, siis teise puhul on salastatud teave ehk riigisaladus või salastatud välisteave. Määruse (EL) 2019/881 definitsioonist lähtuvalt soovitame hinnata, kas ja kuivõrd on eelnõuga tehtavas muudatustes tegemist sama „küberturvalisuse“ termini definitsiooniga. Seda eriti, kui arvestada ka eelnõu § 1 punkte 1 ja 5 ning selle tulemusena tekkiva „salastatud teabe küberturvalisuse“ termini selgitust. Palume selles osas seletuskirja täiendada. Selle hinnangu tulemuste põhjal tuleb ka eelnõule lisatud määruse kavand üle vaadata. 4. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse RSVSi terminiga „salastatud Arvestatud osaliselt. teave“, milleks on riigisaladus või salastatud välisteave. Samas on Eelnõu § 1 punktis 4 on asendatud sõnad „riigisaladus või salastatud eelnõus sätteid, milles on koos kasutatud mõlemat terminit välisteave“ sõnadega „salastatud teave“. „riigisaladus“ ja „salastatud välisteave“, mitte katusterminit „salastatud Termin „salastatud teave“ võeti RSVS-is kasutusele 2023. a tehtud teave“, näiteks eelnõu § 1 punktid 3 ja 4. Samuti on RSVSis sätteid, muudatustega. Kuna termin on juba RSVS-is kasutusel, on otstarbekas mida ei muudeta, kuid mille puhul võiks kasutada katusterminit termini definitsioon RSVKK-st RSVS-i tõsta. See võimaldab terminit „salastatud teave“, näiteks RSVS § 3 punktid 5 ja 14. „salastatud teave“ kasutada ka teistes RSVS-i alusel antavates Leiame, et eelnõus kavandatu puhul (§ 23 lg 2 ja § 10 p 10) saab määrustes ilma seda seal eraldi defineerimata. kasutada senist lahendust ilma seadust (ja seetõttu ka määrust) muutmata. Mõnes RSVS üksikus sättes uue katustermini sissetoomine Samas käesoleva eelnõu skoobis ei ole RSVS-i terminikasutuse ei loo süsteemset vaadet (vt nt RSVS § 10 p 2 vs uus p 10, st ühes ja ühtlustamine. Seetõttu on soov keskenduda eelnõuga muudetavatele samas paragrahvis oleks sel juhul kasutusel erinev lähenemine) ja oleks sätetele ja sealt vajadusel ebaühtlus kaotada. pigem juhuslik. Terminikasutus on RSVS-is ebaühtlane ka muus osas ja seda käesoleva Seetõttu arvame, et seadust ei ole vaja terminiga täiendada. Juhul kui eelnõuga muuta ei ole otstarbekas. Näiteks on kasutusel „riigi see on siiski vajalik, teeme ettepaneku hinnata, kuivõrd on võimalik ametiasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, Eesti Pank, Kaitseliit“ eelnõus ja RSVSis ühtlustada terminikasutust ning lisada eelnõusse (§ 3 p 12), „asutus, põhiseaduslik institutsioon, Kaitseliit“ (§ 3 p 15), asjakohaste sätete muudatused. „riigiasutus, Eesti Pank, Kaitseliit“ (§ 27 lg 2) ja „asutus, põhiseaduslik institutsioon, avalik-õiguslik juriidiline isik“ (§ 35 lg 1 p 1). Võimalik, 13  et osadel näitena toodud juhtudest on erinev sõnastus põhjendatud, aga valdavalt on tegemist ebaühtlase terminikasutusega. 5. Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse RSVS § 3 punktis 10 sõna Esitatud selgitus. „salajasus“ sõnaga „konfidentsiaalsus“. Soovitame hinnata, kas või Sõnad „konfidentsiaalne“ ja „konfidentsiaalsus“ võivad teoreetiliselt kuivõrd võib selle muudatuse tulemusena tekkida segadus riigisaladuse rakendajatel segamini minna, kuid tõenäoliselt ei aeta neid segamini taseme „konfidentsiaalne tase“ sõnastuse ja keelekasutusega. sagedamini kui praegu kasutusel olevaid sõnu „salajasus“ ja „salajane“. 6. Eelnõu § 1 punkt 10 – punktiga muudetakse märkimisväärselt Esitatud selgitus. asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe juurdepääsupiirangu Nõustume, et eelnõu säte muudab teabele juurdepääsupiirangu tähtaja tähtaja määramise põhimõtteid võrreldes kehtiva seadusega. Juhime määramise põhimõtteid, kuid teatud juhtudel on sellised muudatused tähelepanu, et samalaadset küsimust arutati ka 2023. a jõustunud RSVS vajalikud. JDM on seda küsimust põhjalikult analüüsinud (Justiits- ja muudatuste väljatöötamisel, kuid säte jäeti seadusest välja. Digiministeerium 2024. Avaliku teabe seadus: võimalikud kitsaskohad Lahendusena kaaluti § 11 täiendamist lõikega 4 järgmises sõnastuses: ja lahendused) ja jõudnud järeldusele, et teistes riikides on piirangu „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alusel asutusesiseseks üldnormid pikemad kui kümme aastat ning AvTS-i absoluutne kasutamiseks tunnistatud teabele määratakse juurdepääsupiirang kuni kümneaastane tähtaeg vajab tervikuna ülevaatamist. viieks aastaks kui seadusest või eraõigusliku isiku, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingust ei tulene teisiti. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juurdepääsupiirangu Eelnõus kavandatud regulatsioon võimaldab viieaastast tähtaega kehtestamise põhjus püsib, võib asutuse juht tähtaega kuni viie aasta korduvalt pikendada, kuid mitte kauem kui 75 aastaks. Nõustume, et võrra korduvalt pikendada, kuid mitte üle samadele tunnustele vastava sõnad „viie aasta võrra“ tekitavad koosmõjus sõnadega „mitte rohkem riigisaladuse salastamise tähtaja.“ kui 75 aastat“ ebaselguse juurdepääsupiirangu maksimaalse tähtaja RSVS ja AvTS omavahelise parema kooskõla loomise vajadus on tõesti osas. Oleme selle murekoha leevendamiseks asendanud eelnõus sõna olemas, kuid käesolevas eelnõus pakutud kujul säte RSVSi meie „võrra“ sõnaga „kaupa“ analoogselt RSVS § 14 lõikes 1 sätestatuga. hinnangul ei sobi. Säte looks võimaluse määrata kohe algselt riigisaladuse tähtajaga samaväärse asutusesisese kasutamise Palume arvestada, et juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamise juurdepääsupiirangu tähtaja ning seda saaks omakorda 5 aasta võrra reguleerimisel on eesmärgipärane lähtuda juurdepääsupiirangu põhjuse pikendada. Sealhulgas jääb õigusselguse vaates arusaamatuks, kas olemasolust. Õigusruum võiks välistada olukorra, kus kaitstav huvi pikendada saaks ka korduvalt ning mida katab nõue „maksimaalselt 75- säilib, kuid juurdepääsupiirangu tähtaeg on möödunud ja seetõttu tuleb aastaks“. teave avaldada. Seetõttu leiame, et sarnaselt riigisaladuse 14  salastamistähtajaga võiks regulatsioon võimaldada juurdepääsupiirangu tähtaega pikendada. Näiteks, kui RSVS § 9 p 3 tunnustele vastav AK teave oleks tulevase regulatsiooni alusel 20 aastase juurdepääsupiiranguga, siis tuleks arvestada võimalusega, et juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus võib 20 aasta möödumisel püsida. Oleme valmis kaaluma ka teie kooskõlastuskirjas toodud lahendust, kuid võrreldes eelnõus pakutuga on see paratamatult asjassepuutuvate asutuste töökoormust tõstev lahendus ega arvesta pikendamise võimalusega kauemaks kui on samadele tunnustele vastav riigisaladuse salastamise tähtaeg (mille pikendamine on võimalik). 7. Eelnõu § 1 punkt 20 – selleks, et muuta, millisele teabele ja kellele Arvestatud. saab või ei saa juurdepääsu anda uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu RSVS § 29 muudatus on eelnõust välja jäetud. määruse alusel, peab eelnema kõiki puudutatud osapooli kaasav arutelu, et tagada sätte põhjendatus ja kooskõla teiste seadustega. Kuna tegemist on lihtseaduse sättega, millel on väga tugev seos erinevate menetlusseadustikega, palume selguse huvides seletuskirjas välja tuua, mis alustel on RSVS § 29 lg 2 alusel tehtud otsuseid võimalik vaidlustada. Lisaks palume kaaluda RSVS § 29 lg 3 täiendamist selliselt, et ka väärteomenetlustes oleks kaitseõiguse teostamiseks võimalik (menetleja loal) tutvuda riigisaladusega, kuna kehtiv õigus näeb ka mõnede väärtegude eest ette suured karistused. 8. Eelnõu § 1 punkti 24 puhul juhime tähelepanu, et kui kavandatud Arvestatud. sätte eesmärgiks on luua täiendav juurdepääsupiirangu alus, siis tuleb Sättest on kustutatud viited asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud sättes ette näha ka huvi, mille kaitseks teave asutusesiseseks teabele. kasutamiseks tunnistatakse. Praegu on ette nähtud üksnes teise punkti puhul, et teabe võib asutusesiseseks teabeks tunnistada Eesti Vabariigi huvides. Sellise sõnastuse põhjal ei ole selge, millist huvi täpselt 15 kaitstakse ja miks AvTSis toodud alustest ei piisa. Huvi välja toomine on oluline just seetõttu, et hiljem saaks võimaliku teabenõude korral kaaluda, kas kaitstav huvi kaalub üles avaliku huvi ning kas teave tuleb teabenõude alusel väljastada või mitte. Samuti tuleb täiendava juurdepääsupiirangu aluse puhul seletuskirjas välja tuua, millise Tromsø konventsioonis sätestatud kaitstava huviga see huvi kattub. Samuti palume täpsustada seletuskirjas, kas sellisele teabele kohalduvad AvTSist tulenevad AK-tähtajad või RSVSst tulenevad AK-tähtajad. 9. Eelnõu § 1 punkt 25 – AvTS on üldseadus, mis kohaldub osas, milles Arvestatud. eriseadusega ei ole erandeid ette nähtud, mistõttu eriseaduses tagasi Sätet on muudetud viisil, et see annab juhise vaid salastatud välisteabe üldseadusele ei viidata. Palume kavandatud sätte eelnõust välja jätta. osas. 10. Eelnõu § 1 punktide 10 ja 25 puhul tuleb seletuskirja täiendada Arvestatud. analüüsiga selle muudatuse kooskõlast ametlikele dokumentidele Punkti 10 selgitust on seletuskirjas täiendatud. Punkti 25 osas ei tohiks juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooniga. see pärast sõnastuse muutmist enam vajalik olla. III. Muud märkused Arvestatud. 11. Eelnõu edastamine arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Eelnõu saadetud arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile – palume eelnõu edastada arvamuse avaldamiseks ka Inspektsioonile. Andmekaitse Inspektsioonile. Andmekaitse Inspektsioonil ettepanekuid ei olnud. 12. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja Arvestatud. failis tehtud märkustega. Märkustega on arvestatud või esitatud selgitus. Välisministeerium 04.03.2026 nr 15.1-3/591-1 16 1. Eelnõu § 1 punkt 7 – kuna riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanne Võetud teadmiseks. on sertifikaatide väljastamine, siis teeme ettepaneku muuta ka See mõte väärib kaalumist, kuid vajab põhjalikumat analüüsi. riigisaladuse juurdepääsuloa taotlemise vormi, lisades sellele võimaluse märkida salastatud välisteabe sertifikaatide vajaduse, et oleks võimalik väljastada vastavad sertifikaadid koos loaga. See võimaldaks vähendada bürokraatiat, sest sertifikaati ei pea eraldi taotlema. Ka testide arvu saaks vähendada, kui sertifikaadi taotlemisel tuleks läbida veidi pikem ettevalmistus ning test sisaldaks välisteabe töötlemisega seotud lisaküsimusi. Märgime, et juba praegu sisaldab Kaitsepolitseiameti loataotluse keskkond küsimust, kas lisaks loale on vajalik ka sertifikaatide olemasolu. 2. Eelnõu § 1 punkt 16 – muudetava RSVS § 23 lg 2 p 2 osas palume Esitatud selgitus. täpsustada, kas küberturvalisuse nõuetele vastavust ainult korraldatakse või ka kontrollitakse. Konkreetne säte puudutab töötlussüsteemides kasutatavate turbelahenduste nõuetele vastavuse hindamist enne nende kasutuselevõtmise lubamist. Töötlussüsteemis kasutatavate lahenduste kontroll toimub RSVS § 23 lg 2 p 1 alusel ehk akrediteerimise raames. 3. Eelnõu § 1 punkt 19 – RSVS-i täiendatakse uue §-ga 231, mis Esitatud selgitus. reguleerib RJVE ülesandeid ja pädevust riigisaladuse kaitse korraldamisel ja kontrollimisel. Välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 7 RJVE kontrollib salastatud teabekandjate rahvusvahelist vedamist punkti 2 kohaselt kuulub Välisministeeriumi pädevusse Eesti Vabariigi kaubana, kui salastatud teabekandjat ei ole selle suuruse, kuju, diplomaatilise posti saatmise korraldamine, mistõttu palume selgitust, paigutuse, kaalu, sisu olemuse või suure koguse tõttu võimalik vedada millise rahvusvahelise kauba vedamist korraldab ja kontrollib RJVE tavapärasel viisil ja seda on vaja vedada transporditeenust pakkuva eelnõu § 231 lõike 2 punkti 3 kohaselt. Palume punkt viia kooskõlla teenusepakkuja kaudu. Vastuolu välissuhtlemisseadusega ei tohiks välissuhtlemisseadusega. esineda. Sama paragrahvi lõike 6 alusel on RJVE-l õigus määrata sunniraha Sunnivahendi rakendamise võimalus peab olema sätestatud, sest asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Palume riigisaladust ei töötle ainult riigiasutused, vaid ka sellised isikud, kelle suhtes saab sunnivahendit kohaldada. 17 selgitada, kuidas seda meedet teostatakse, kui nimetatud seaduse § 5 lg 1 ütleb, et sunnivahendit ei rakendata riigiasutuse suhtes. RSVS §-d 231 ja 52 tõepoolest mõnevõrra dubleerivad üksteist, aga RSVS § 231 reguleerib RJVE pädevust riigisaladuse kaitse Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse RSVS-i uue §-ga 231, mis korraldamisel ja kontrollimisel ning § 52 reguleerib RJVE pädevust reguleerib RJVE ülesandeid ja pädevust riigisaladuse kaitse salastatud välisteabe kaitse korraldamisel ja kontrollimisel. Nende korraldamisel ja kontrollimisel, ning eelnõu § 1 punktis 31 esitatud regulatsioonide kokku liitmine ei lisa selgust, vaid pigem vähendab täiendusega luuakse olukord, kus konkreetsed ülesanded pädevuse seda. teostamiseks ja ülesannetega seotud tegevused on esitatud eraldiseisvate sätetena. Nimetatud sätted dubleerivad teineteist. Palume koondada sätted ühte paragrahvi, kuna eraldi võivad need tekitada selgusetust normi rakendajates. 4. Eelnõu § 1 punkt 29 – muudetava § 51 lõikes 2 palume lähtuda Arvestatud. üldpõhimõttest, et kõikidele isikutele, kaasa arvatud Vabariigi President, Eelnõu on muudetud vastavalt ettepanekule. tutvustatakse salastatud välisteabe kaitse nõudeid. NATO personalijulgeoleku direktiivi AC/35-D/2000-REV8 punkti 6 kohaselt (PSC andmine kõrgematele riigiametnikele) peab tutvustama ka riigipeadele (sh Vabariigi President) nende julgeolekukohustusi. Samuti palume selgitada, kas ja millistel alustel võib RJVE võtta vastu otsuse juurdepääsuõiguse andmisest keelduda. 5. Eelnõu §-d 2 ja 4–8 – palume hinnata, kas teiste seaduste muutmine Esitatud selgitus. on otstarbekas, kui valdkonna üldseadus on RSVS. Teeme ettepaneku Osade isikute puhul on peetud vajalikuks sätestada riigisaladusele ja teiste seaduste muutmise asemel koondada eelnõu nende paragrahvide salastatud välisteabele juurdepääsu reguleerivad sätted mujal kui sisu RSVS-is ühte sättesse, et valdkonna seadused ei kordaks RSVS-is RSVS-is. Selle põhimõtte muutmine eeldaks põhjalikumat analüüsi, sätestatut. mis ei ole käesoleva eelnõu skoobis. Rakendusakti Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta Esitatud selgitus. määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu muutmise kavandi osas esitame järgnevad märkused: menetluse raames. 18 1. Kuna rakendusakti kavandil puudub seletuskiri, mis peaks andma Esitatud selgitus. ülevaate määruse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest, siis on ilma Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu selleta keeruline hinnata muudatuste vajadust. menetluse raames. 2. Punkt 11 – RSVKK § 8 lõike 2 punktid 8–10 loovad võimaluse Esitatud selgitus. salastada lõike 3 punktides määratud tehnilist teavet paindlikumalt (s.o Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu madalamal) tasemel, kui seda on töötlussüsteemis töödeldava teabe tase menetluse raames. ning vastava juhendi on edastanud Välisluureamet töötlevatele üksustele (VLA reg 09.10.2024 nr 6-3/68). Lisades lõikele 3 punkti 51 ning §-le 8 lõike 33 tekib vastuolu, sest Välisluureamet võib kehtestada süsteemis kasutatava krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitlevale teabele salastatuse taseme ja tähtaja, kuigi töötleval üksusel on kaalutlusõigus töötlussüsteemis kasutatava krüptomaterjali ja selle kasutamise tingimusi käsitlevat teavet madalamal tasemel salastada. 3. Punkt 13 – § 8 täiendatakse lõikega 10. Määruse kavand loob uued Esitatud selgitus. salastatuse alused, mille puhul pole selge, kuidas tekib nende Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu avalikustumisest oht riigi julgeolekule. Nt lõike 10 punkt 2 – kui muud menetluse raames. salastatud teabe hävitusaktid pole salastatud teave, siis nüüd ilmneb, et salastatud teabekandjate hävitamise akt loob hoopis salastatud teavet juurde. Samuti puudub vajadus lõike 10 punktis 3 nimetatud teavet salastada, kuna krüptokonto ehk sisuliselt krüptoregistri loomise fakt ilmneb juba sellest, et asutus on töötlevaks üksuseks. Hindame, et võrguühenduse ja krüptosüsteemiga töötlussüsteemid on peamine elektroonilise töötlemise viis ning puudub vajadus salastada asjaolusid, et töötlev üksus peab arvet krüptomaterjalide üle krüptokonto all. 19 4. Punkt 15 – kuna määruse eelnõu kavandil puudub seletuskiri, jääb § Esitatud selgitus. 24 lõike 2 täiendamise vajadus selgusetuks. Teeme ettepaneku Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu reguleerida turvaalade ristkasutamine, kus üks asutus kasutab teise menetluse raames. asutuse turvaala, selgelt määruse ühes jaotises. 5. Punkt 17 – praeguse praktika kohaselt jääb § 471 p 1 kohaselt Esitatud selgitus. intsidentide käsitlemise ajal igal korral määramata, kas seni salastamata Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu kõvakettad on vajalik arvele võtta salastatud teabekandkandjana. St kui menetluse raames. toimub rikkumine, mille korral AK arvutivõrku (sh pilvteenusesse) saabub vääralt töödeldud salastatud teave, siis pole otstarbekas arvele võtta kõiki e-posti teenuse serverite kõvakettaid ning tihtipeale nt avaliku pilvteenuse puhul pole see ka võimalik. Punktis 1 peaks arvele võtmist nõudma üksnes Kaitsepolitseiameti ja/või Välisluureameti ettekirjutusel. 6. Punkt 18 Esitatud selgitus. 6.1. Teeme ettepaneku täiendada § 1011 lõiget 1 teise lausega Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu järgmises sõnastuses: „Teenusepakkuja kaudu korraldatud salastatud menetluse raames. teabekandjate vedamist käsitletakse salastatud teabekandjate vedamisena kaubana.“. Täiendus on vajalik, et määruses oleks selgelt eristatavad salastatud teabekandja vedamine kulleriga ja salastatud teabekandja vedamine kaubana kui kaks erinevat salastatud teabekandja töötlemise vormi, millele rakenduvad erinevad töötlemise nõuded. 6.2. Teeme ettepaneku § 1011 lõike 3 sõnastust ühtlustada §-i 114 sõnastusega: „(3) Salastatud teabekandja kaubana vedamisel kohaldatakse käesoleva jao 1.–4. jaotise sätteid, arvestades käesolevas jaos sätestatut.“. 6.3. Paragrahvi 1011 lõige 4 on ebavajalik, sest salastatud välisteabe töötlemise õiguslik alus ja nõuded on juba sätestatud §-s 114. 20 6.4. Teeme ettepaneku asendada eelnõu § 1012 lõige 2 järgmise sättega: „(2) Salastatud teabekandja kaubana vedamiseks pakendamisel järgitakse võimalusel §-s 88 sätestatud nõudeid. Salastatud teabekandja peab olema pakendatud viisil, mis kaitseb sellel sisalduvat teavet avalikuks tuleku ning juurdepääsuõiguseta ja teadmisvajaduseta isiku juurdepääsu eest ning võimaldab tagantjärele tuvastada pakendi avamise.“. 6.5. Paragrahv 1013 lg 1 sätestab, et vähemalt üks kaupa saatvatest isikutest peab olema kuller. Paragrahvi 2 punktis 7 on kuller defineeritud kui salastatud teabekandjat vedav isik. Paragrahvi 90 lg 3 sätestab, et kuller on kohustatud hoidma salastatud teabekandjat kuni üleandmiseni kogu aeg enda otseses valduses. Paragrahvi 1013 lõike 1 muudatusest tulenevalt teeme ettepaneku muuta ka § 90 lõiget 3 ja sõnastada see järgnevalt: „(3) Kuller hoiab salastatud teabekandjat kuni üleandmiseni kogu aeg enda otseses valduses, välja arvatud juhul, kui teabekandjat veetakse kaubana.“. Muudatus on vajalik, sest üldjuhul on kuller kohustatud salastatud teabekandja vedamisel hoidma seda pidavalt enda valduses. Salastatud teabekandja vedamisel kaubana on lubatud teatud erisused, st sõltuvalt sõiduki ja transpordi laadist ei ole kulleril võimalik salastatud teabekandjat igal hetkel enda valduses hoida/selle juures viibida. 6.6. Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kuidas rakendatakse § 1013 lõike 1 teist lauset: „Maanteetranspordi puhul võivad seda ülesannet täita vastava juurdepääsuõigusega autojuhid.“ 6.7. Teeme ettepaneku täiendada § 1013 lõike 5 esimest lauset pärast sõnu „vedamise ajal“ sõnaga „peatudes“. Täiendus on vajalik, sest lõige käsitleb nõudeid, mida tuleb täita olukordades, mil salastatud 21 teabekandja kaubana vedamise ajal tehakse peatus. „Peatumise“ sõna puudumine on segadust tekitav, sest vedamise ajal hoiustamise nõuded on eelnõus juba esitatud § 1012 lõikes 1. Vedamise vältel liigub salastatud teabekandja avaliku ruumi kaudu ehk seda ei hoiustata „kinnis- või vallasasjal, kus on riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud vastaval tasemel salastatud teavet töödelda“. Selline nõue saab kehtida ainult peatuste ajal, kui kauba vedamiseks ei kehtestata näiteks liikuvaid turvaalasid (laeva lastiruum, vagun, konteiner). Viimasel juhul peaks selle eelnõus selgelt välja tooma. Reeglina on näiteks rongi vagun jms avalik ruum. Terminit „peatus“ on kasutatud lõikes 4. Lõiked 4 ja 5 on praegu vastuolulised. Esimene neist nõuab, et peatuse ajal „jääb salastatud teabekandja vähemalt ühe vedu saatva isiku valve alla“ ja teine, et „salastatud teabekandja peab olema asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsu õigust omavate saatvate isikute pideva valve all“. Ehk ühel juhul öeldakse, et peatuste ajal peab kauba juures olema üks isik, kuid teisel juhul, et selle suures peavad olema kõik saatvad isikud. Kui lõikes 5 mõeldakse üksnes vedamise aega, siis on tarvilik sätete sõnastust muuta selliselt, et ei tekiks segadust. 6.8. Palume § 1013 lõikes 6 täpsustada, milliseid isikuid ja millisel eesmärgil on lubatud kasutada veo saatmisel. 6.9. Teeme ettepaneku täiendada § 1014 nõudega, et salastatud teabe vedamisel kaubana peab üks kaupa vedavatest isikutest omama vähemalt kaubale vastava tasemega juurdepääsuluba. Näide: NATO direktiivi punkt 118 (b) näeb ette: „the commercial carrier shall deploy personnel that have been granted a PSC at a minimum level to the material being transported;“. 6.10. Teeme ettepaneku sõnastada § 1014 lg 6 järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ja § 1013 lõikes 5 esitatud nõuet ei kohaldata õhutranspordi puhul, kui salastatud teabekandjat tuleb vedamise ajal 22 hoiustada teenusepakkuja pinnal ja teenusepakkuja vastab § 1014 lõigetes 1–3 esitatud tingimustele ning kui vedu korraldatakse otselennuga läbi §-s 1015 nimetatud riikide õhuruumi. Sellisel juhul kooskõlastab töötlemisõiguse puudumise riigi julgeoleku volitatud esindaja.“ 6.11. Palume selgitada, miks on § 1015 lõikes 7 kehtestatud meretranspordil laeva meeskonnale ja kaptenile kodakondsuse nõue, kuid sellist nõuet ei ole kehtestatud teiste transpordiliikide puhul. Määrus vajab täiendamist kulleritele esitatavate nõuete osas kõigi transpordiliikide puhul, kui teabekandjat veetakse välismaale, välismaal või välismaalt. 6.12. Palume täpsustada § 1015 lg 8 sõnastust, asendades väljendid „kes peaksid“ ja „Pärast avamist palutakse“ konkreetse tegevuse sooritajaga, sest määrus peab andma selge suunise. 6.13. Teeme ettepaneku salastada § 1016 lg 1 kirjeldatud transpordiplaan vähemalt piiratud tasemel. 6.14. Lisaks märgime, et RSVKK §-d 100–101 on sõnastatud väga sarnaselt ja nende erisused võivad jääda rakendajatele arusaamatuks. Teeme ettepaneku tunnistada § 101 kehtetuks ja sõnastada § 100 järgmiselt: ,,(1) Välismaale ja välismaalt veetakse konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja diplomaatilise või sõjalise kulleriga, kellel on asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsuõigus. Lisaks peab kulleril olema diplomaatilise kulleri tunnistus ja piiriületusluba, mille on väljastanud Välisministeerium, või kulleri tunnistus ja diplomaatiline pass. (2) Välismaal veetakse konfidentsiaalsel ja kõrgemal tasemel salastatud teabekandja kulleriga, kellel on asjakohasel tasemel salastatud teabele juurdepääsuõigus. Lisaks peab kulleril olema diplomaatiline 23 puutumatus. Diplomaatilist puutumatust tõendavad dokumendid peavad olema kulleri valduses terve vedamise perioodi vältel. (3) Vastavalt Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, riigi julgeoleku volitatud esindaja või Välisluureamet võib anda kirjaliku loa lõikes 1 ja 2 nimetatud teabekandjate vedamiseks diplomaatilise või sõjalise kullerita või diplomaatilise puutumatuseta kulleril juhul, kui kulleri kasutamine tooks kaasa ebasoovitava viivituse või kui teistsuguse vedamise vajadus on tingitud objektiivsest olukorrast. (4) Kui salastatud teabekandjat soovib diplomaatilise või sõjalise kullerita või diplomaatilise puutumatuseta kulleriga vedada julgeolekuasutus, annab vedamiseks kirjaliku loa selle julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik. (5) Lõikes 3 nimetatud loas esitatakse nõuded, mida peab saadetise vedamisel täitma, eelkõige teekonna ja vedamiseks kasutatavate transpordivahendite kohta. (6) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas võib salastatud teabekandjat vedada ka sõjalise kulleriga. Nõuded sõjalisele kullerile sätestatakse Kaitseväe salastatud teabe kaitse juhendis.“. 7. Punkt 24 – teeme ettepaneku, et RSVKK-s määratletaks kõik EL Esitatud selgitus. eeskirjades loetletud asutused, vastavalt nõukogu 23. septembri 2013 Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu otsusele 2013/488/EL, ELi salastatud teabe kaitseks vajalike menetluse raames. julgeolekueeskirjade kohta. 8. Punkt 35 – bürokraatia vähendamise eesmärgil teeme ettepaneku viia Esitatud selgitus. töötlemissertifikaadi taotlemine kokku riigisaladuse töötlemisloa Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu taotlemisega ja muuta riigisaladuse töötlemisloa taotlemise vormi, menetluse raames. lisades sinna võimaluse märkida töötlemissertifikaadi vajadus. 9. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks RSVKK § 75 lõike 3 punkt 4. Esitatud selgitus. Välisesindustes vahetuvad seifikasutajad vastavalt rotatsioonile iga 24 kolme kuni viie aasta tagant ja tihti vahetub vähemalt üks seifi kasutaja Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu lühema aja jooksul, mistõttu muudetakse seifi lukukoode keskmiselt iga menetluse raames. kahe aasta tagant. Liialt sage seifikoodide vahetus tekitab olukorra, kus vähese kasutusega seifide koode unustatakse sagedamini ning seetõttu pole vajalikel hetkedel seifile juurdepääs tagatud, mistõttu kannatab hoopis turvaline hoiustamine, sest välisesindus ei saa muuta seifi koodi ilma teises ajavööndis oleva peamaja abita. Teeme ettepaneku, et koodide perioodilise vahetamise sagedus oleks määratud salastatud teabe kaitse juhendis ning põhineks töötleva üksuse riskihinnangul. 10. Teeme ettepaneku muuta § 72 lõiget 4, sest teadmisvajaduse põhiselt Esitatud selgitus. seifi füüsilisteks sektsioonideks jagamise asemel võiks kasutada ka Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu (turva)ümbrikuid, mille puhul on avamine tuvastatav. Seifide plekist menetluse raames. sektsiooniuksed ei ole murdmiskindlad. Siseministeerium 05.03.2026 nr 1-7/25-3 1. Eelnõu § 1 p 3. Defineeritakse termin „töötlemisõigus“. Eelnõus Mittearvestatud. kasutatud definitsioonikohaselt saab töötlemisõigus olla üksnes A- Töötlemisõiguse all mõeldakse siiski õigust töödelda salastatud teavet kategooria töötlemisluba omaval isikul. Märgime, et ka B-kategooria enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal. Täpsustusena on lisatud, et töötlemisluba omaval isikul on õigus töödelda riigisaladust, kuid mitte see toimub A-kategooria töötlemisloa või töötlemissertifikaadi alusel. enda valduses oleval kinnis- või vallasasjal (§ 40 lg 2 p 2). Vajadusel Väljaspool enda valduses olevat kinnis- või vallasasja on lubatud peab olema võimalik mõlema kategooria töötlemisloa omanikult salastatud teavet töödelda igal juriidilisel isikul, kui selle töötajatel on töötlemisõigus ära võtta (§ 44 lg 1 p 3). olemas vastavad juurdepääsuõigused. B-kategooria töötlemisluba ei anna seega täiendavat õigust salastatud teavet töödelda, vaid sellega Teeme ettepaneku sõnastada RSVS § 3 punkt 71 järgmiselt: saab kinnitada, et juriidiline isik on läbinud julgeolekukontrolli. „71) töötlemisõigus – töötleva üksuse õigus töödelda riigisaladust või salastatud välisteavet töötlemisloa alusel;“. 25 2. Juurdepääsuõigust omav füüsiline isik on kohustatud teatama Arvestatud. kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selle töötleva üksuse, Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul Välisriigi juriidilise isiku asemel on kasutatud välisriigi töötlevat juurdepääsuõigus, riigisaladuse kaitset korraldavale isikule töö- või üksust. teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, hiljemalt viis tööpäeva enne kavandatava välisreisi algust (RSVS § 19 lg 2). Tööandja kaudu jõuab see teave julgeolekukontrolli teostava asutuseni. Kui isiku tööandja on välisriigi juriidiline isik, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioon, siis üldjuhul tööandjat ei teavitata või see teave ei jõua Kaitsepolitseiametisse. Seetõttu peab juurdepääsuõigust omaval füüsilisel isikul olema kohustus teatada nn riskiriigis viibimisest otse enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust. RSVS § 32 lg 4 sätestab, et kui isiku puhul ilmneb § 32 lg 1 või 2 nimetatud asjaolu, on isikuga teenistus- või lepingulises suhtes olev töötlev üksus kohustatud sellest viivitamata teatama isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele. Ka see teave ei jõua kuigi operatiivselt Kaitsepolitseiametisse. Samas ei ole asjakohane panna isikule kohustust teatada iga keeldumisaluse esinemisest. Erandiks on süüteomenetlusega seotud teave. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 19 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Isik, kelle juurdepääsuvajadus tuleneb teenistus- või muust lepingulisest suhtest välisriigi juriidilise isiku, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud 26 institutsiooniga, kohustub teatama käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud viisil töö- või teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust. Nimetatud isik on lisaks kohustatud teatama enda suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust kui tema suhtes esineb käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 8 või § 32 lõike 2 punktides 3-8 nimetatud asjaolu.“. Ühtlasi teeme ettepaneku sõnastada RSVS § 32 lõige 2 punkt 20 järgmiselt: „20) kes on korduvalt rikkunud riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitse nõudeid või eiranud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1, 2 või 21 sätestatud kohustust.“. 3. RSVS § 22 lg 6 kohaselt kehtestab Kaitsepolitseiameti poolt Arvestatud. teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustatava Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. komisjoni töökorra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lõigete 9 ja 10 teksti on muudetud lähtudes sellest, et ettekirjutuse Leiame, et ei ole otstarbekas reguleerida ministri tasemel tegemise õigus on RSVS-is juba sätestatud. Kaitsepolitseiameti töökorraldust. Küll aga on asjakohane seaduses sätestada komisjoni üldine roll ja pädevus ning komisjoni täpsema töökorralduse peaks sätestama Kaitsepolitseiameti sisemine töökorraldus. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku RSVS § 22 lõige 6 kehtetuks tunnistada ning täiendada §-i 22 lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: 27 „(7) Kaitsepolitseiameti poolt teostatava riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustab Kaitsepolitseiameti peadirektor komisjoni (edaspidi riigisaladuse kaitse kontrolli komisjon). (8) Riigisaladuse kaitse kontrolli komisjon täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktidest 1–2 tulenevaid ülesandeid. (9) Kontrolli läbiviimise kohta koostatakse aruanne, milles antakse hinnang riigisaladuse korralduse vastavusele nõuetele. Puuduste esinemisel teeb Kaitsepolitseiamet kontrollitavale töötlevale üksusele ettekirjutuse andes puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. (10) Kontrollitav töötlev üksus on kohustatud võtma tarvitusele meetmed aruandes esitatud puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamisest tuleb Kaitsepolitseiametile teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul arvates puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumisest.“. Lisaks eeltoodule palume täiendada eelnõu seletuskirja punktis 8 toodud rakendusakte puuduvat osa märkides, et eelnõu jõustumisel tunnistatakse kehtetuks siseministri 11.01.2008 määrus nr 4 „Riigisaladuse kaitse kontrolli läbiviimiseks moodustatava komisjoni töökord“. 4. Kaitsepolitseiameti üheks ülesandeks on riigisaladuse kaitse Mittearvestatud. korraldamine ja kontrollimine ning valdkonnaga seotud süüteoasjade Riigikantselei juhtis oma kooskõlastuskirjas tähelepanu, et Vabariigi menetlemine. Erinevates menetlustes on esinenud olukordi, kus töötlev Valitsuse julgeolekukomisjoni roll on ümberkujundamisel. Seetõttu ei üksus on salastanud teavet riigisaladusena, kuid hiljem on selgunud, et ole otstarbekas hetkel uusi pädevusi ette näha. seda on tehtud alusetult. Kaitsepolitseiametil puudub õigus ise alusetult 28 salastatud teabe salastatuse kustutamiseks või salastatuse ümber hindamiseks. Seda saab teha üksnes teabe looja. Kui Kaitsepolitseiamet ja teabe looja jäävad teabe salastamise põhjendatuse osas eriarvamusele, peab teabe juurdepääsupiirangu taseme ja tähtaja määrama erapooletu kolmas osapool. Lähtuvalt RSVS loogikast on asjakohane see pädevus anda Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile. Julgeolekukomisjon võib teabe hindamiseks kokku kutsuda vastava ekspertkomisjoni. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 24 punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) määrab teabe juurdepääsupiirangu taseme ja tähtaja, kui Kaitsepolitseiametil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et töötlev üksus on salastanud riigisaladuse valel õiguslikul alusel, vale salastamistaseme või -tähtajaga või jätnud riigisaladuse salastamata.“. 5. Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, Arvestatud osaliselt. mis toob kaasa teatavad õigused ja kohustused (sõjaväekohustus, Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule välisriigi, lojaalsuskohustus jne). Viibimisele välisriigis, mille kohta kehtib mille kohta kehtib teatamiskohustus, kodanikule riigisaladuse teatamiskohustus, pööratakse julgeolekukontrollis erilist tähelepanu. juurdepääsu andmise piiranguga. Täiendus on § 25 asemel tehtud § 32 Tegemist on olulise riskiga riigisaladuse kaitsel. Seetõttu ei ole lõikesse 1. põhjendatud anda juurdepääsu riigisaladusele välisriigi kodanikule või välisriigis registreeritud juriidilise isikule, kellel on välisriigi, mille kohta kehtib teatamiskohustus, kodakondsus või kes on asutatud sellise välisriigi õiguse alusel. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 25 lõikega 4 järgmises sõnastuses: 29 „(4) Keelatud on anda juurdepääsu riigisaladusele välisriigi kodanikule või välisriigis registreeritud juriidilise isikule, kellel on välisriigi, mille kohta kehtib teatamiskohustus, kodakondsus või kes on asutatud sellise välisriigi õiguse alusel.“. 6. Eelnõu § 1 p 20. RSVS § 29 lg 2 järgi ei lubata uurimisasutuse, Mittearvestatud. prokuratuuri või kohtu määruse alusel juurdepääsu piiratud, RSVS § 29 lõike 2 muudatus jäetakse eelnõust välja, sest see vajab konfidentsiaalse või salajase taseme riigisaladusele, kui see seab ohtu põhjalikumat arutelu ja kaasata tuleb asjassepuutuvad asutused. kriminaalmenetluse seadustiku § 12614 punktides 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud õiguste kaitse. Kuna norm viitab üksnes KrMS-le, saab seda tõlgendada selliselt, et riigisaladusele juurdepääsu piiramine on võimalik üksnes kriminaalmenetluses. Teiste isikute õigusi ja vabadusi ning asutuse vahendi, meetodi või taktika salajasus on vaja tagada ka haldusmenetluses. Seetõttu ei ole asjakohane muuta RSVS § 29 lg 2 eelnõus esitatud kujul, vaid õigusselguse tagamiseks tuleb loetelusse lisada viited JAS ja KKS asjakohastele sätetele. Teeme ettepaneku sõnastada RSVS § 29 lõige 2 järgmiselt: „(2) Uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu piiratud, konfidentsiaalse või salajase taseme riigisaladusele, kui see seab ohtu kriminaalmenetluse seadustiku § 12614 punktides 2, 4, 5, 6 ja 7, julgeolekuasutuste seaduse § 29 lõikes 2 või kaitseväe korralduse seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud õiguste kaitse, ja täiesti salajase taseme riigisaladusele.“ 7. Venemaa Föderatsiooni (VF) luureteenistuste eesmärk on kasutada nii Arvestatud. VF kodanikke kui ka muid isikuid erinevate Venemaa luureteenistuste Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. huvides ülesannete täitmiseks. Kuigi Venemaa eriteenistused ei tunne 30 huvi pelgalt riigisaladuste vastu, vaid igasuguse info vastu, on Sugulaste, hõimlaste ja lähedaste isikute ring on piiritletud isikutega, juurdepääsu saamine riigisaladusele üks olulisemaid eesmärke. kes tuleb märkida juurdepääsuloa taotleja ankeeti või juurdepääsuloa Värbamise sihtmärgiks on tihti just inimesed, kes külastavad Venemaad pikendaja ankeeti. ja kellel on Venemaaga alaline seos (nt seal elavate sugulaste kaudu). Kui isiku perekonnaliige (nt abikaasa, elukaaslane, laps) või lähedane sugulane (nt ema, isa, õde, vend) elab Venemaal, siis annab see Venemaa eriteenistustele võimaluse isikut vajaduse korral survestada. Seetõttu tuleb isiku perekonnaliikme või lähedase sugulasega seotud asjaolud arvesse võtta julgeolekuriskide hindamisel. Samasisuline keeldumisalus on ka NATO personalijulgeoleku direktiivis (§ 18 punkt l). Riigisaladuse kaitse kontekstis peetakse suurema riskiga riikideks neid riike, mille kohta kehtib teatamiskohustus. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 32 lõiget 2 punktiga 21 järgmises sõnastuses: „(21) kelle perekonnaliige või lähedane sugulane elab välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus.“. 8. Siseministeerium on korduvalt juhtinud tähelepanu topelt Arvestatud. kodakondsust omavate isikutega seotud julgeolekuohtudele. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. Täiendus Kodakondsusega kaasneb riigi ja isiku vaheline eriline usaldussuhe, mis on § 33 asemel tehtud § 32 lõikesse 1. toob kaasa teatavad õigused ja kohustused (sõjaväekohustus, lojaalsuskohustus jne). Riigisaladuse juurdepääsuloa saamise oluliseks põhimõtteks on tugev usaldussuhe riigi ja riigisaladusele juurdepääsuloa taotleja vahel. Kui isikul on mitu kodakondsust, siis paratamatult on tema lojaalsus jagatud. Tuleb arvestada, et riigisaladuse avalikuks tulek on ohuks riigi julgeolekule tervikuna, mistõttu saab riik usaldada riigisaladust üksnes isikule, kelle taust ja teod vastavad kõrgendatud 31 nõuetele. Ohuks riigi julgeolekule on topelt kodakondsus ennekõike siis, kui lisaks Eesti Vabariigi kodakondsusele on isikul ka Eesti suhtes vaenulikult meelestatud välisiirigi kodakondsus, näiteks Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. Riigisaladuse kaitse kontekstis peetakse suurema riskiga riikideks neid riike, mille kohta kehtib teatamiskohustus. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 33 lõiget 1 teise lausega järgmises sõnastuses: „Juurdepääsuluba ei saa Eesti kodanik, kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on välisriigi kodakondsus, mille kohta kehtib teatamiskohustus.“. 9. Julgeolekukontrolli teostamine seisneb üksnes RSVS §-s 32 Arvestatud. nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises. Kui juurdepääsuloa Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt ettepanekule. taotleja ei ela Eestis, on neid asjaolusid keeruline, tihti lausa võimatu, kontrollida. Julgeolekukontroll ei saa tugineda üksnes välispäringute kaudu saadud teabele, sest välispäringud ei ole alati tulemuslikud ja teave võib jääda puudulikuks. Kui taotleja usaldusväärsuses ei ole võimalik veenduda, siis ei saa talle anda juurdepääsu salastatud teabele. Keeldumisaluste esinemist on võimalik kontrollida ennekõike isikul, kes elab püsivalt Eestis, s.o tema peamine elukoht on Eestis (VMS § 6). Valdavalt kontrollitakse viimase viie aasta andmeid, seega peaks isik olema Eestis elanud vähemalt viimased viis aastat. Teeme ettepaneku täiendada RSVS § 33 lõikega 51 järgmises sõnastuses: 32 „(51) Julgeolekukontrolli teostav asutus võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui juurdepääsuloa taotleja ei ole Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased viis aastat.“. 10. Eelnõu § 1 p 27. Kohustus RSVS § 19 lg 8 või § 20 lg 8 või 9 Arvestatud. sätestatud juhtudel üksnes salastatud välisteavet sisaldavad Eelnõu on muudetud vastavalt ettepanekule. teabekandjad viivitamata riigi julgeoleku volitatud esindajale üle anda ei pruugi olla alati otstarbekas. Näiteks juhul, kui töötlemisloa kehtivuse lõppemine on ajutine. Kui salastatud teabekandjad on juba Kaitsepolitseiameti valduses, siis tagab amet nende nõuetekohase säilimise. Teeme ettepaneku RSVS § 50 lõike 51 sõnastusest välja jätta sõna „viivitamata“. 11. Eelnõu § 1 p 28. Seletuskirjas märgitakse, otsuse julgeolekukontrolli Arvestatud. läbimise kohta teeb enne juurdepääsu- või töötlemisõiguse andmise Seletuskirjas on juurdepääsuvajaduse hindamisega seonduvat otsustamist julgeolekukontrolli teostav asutus. RJVE võtab otsuse täpsustatud. aluseks ja kontrollib muude juurdepääsuõiguse või töötlemisõiguse saamise eeltingimuste täidetust (näiteks kas isik omab juurdepääsuvajadust ning on esitanud nõutud dokumendid, läbinud salastatud välisteabe kaitse nõuete tutvustuse ja allkirjastanud salastatud välisteabe hoidmise kinnituse). Juhime tähelepanu, et isiku juurdepääsuvajadust tuleb hinnata enne julgeolekukontrolli või hiljemalt selle ajal (esimese sammuna), et oleks võimalik veenduda, et isiku põhiõiguste riive on põhjendatud ja vajalik. Julgeolekukontrollis töödeldakse suures mahus isikuandmeid. Kui pärast julgeolekukontrolli läbimist selgub, et isikul üleüldse puudub juurdepääsuvajadus, siis oli kontrolliga kaasnev riive asjatu. Palume arvestada eeltoodut riigi 33 julgeoleku volitatud esindaja tööprotsesside väljatöötamisel ja täpsustada vastavalt ka seletuskirja. 12. Eelnõule on lisatud küllaltki põhjalik riigisaladuse ja salastatud Võetud teadmiseks. välisteabe kaitse korra (RSVKK) kavand, millele esitame märkused ja ettepanekud RSVKK eelnõu menetlemisel. Riigikantselei 18.03.2026 nr 7-2/26-00192-2 1. RSVSi § 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 Arvestatud. punktis 7 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse Punktid on kustutatud, sest ettepanekute tegemise õigus on sätetes julgeolekukomisjonile“ sõnadega „asjaomasele ministeeriumile ja nimetatud asutustel nagunii olemas. Seda ei ole vaja seaduses eraldi Riigikantseleile“. reguleerida. Viidatud punktides sätestatakse Kaitsepolitseiameti, Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksuse, Välisluureameti ning riigi julgeoleku volitatud esindaja kohustus teha Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile (VVJK) ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks. Selline regulatsioon ei ole aga päris täpne, sest VVJK kui valitsuskomisjon ei menetle selliseid ettepanekuid; nende menetlemine toimub vastavas ministeeriumis või Riigikantseleis. Seetõttu on põhjendatud, et ettepanekud esitatakse asjaomasele ministeeriumile või Riigikantseleile, mitte otse VVJK-le. Vajaduse korral saavad ministeerium või Riigikantselei esitada need küsimused VVJK-le arutamiseks. 34 2. RSVSi § 24 tunnistatakse kehtetuks. Võetud teadmiseks. RSVS § 24 eelnõuga ei muudeta. Paragrahvis 24 sätestatud VVJK ülesanded on kavas sätestada VVJK põhimääruses, kuna ükski neist ülesannetest ei ole selline, mille üle peaks otsustama seadusandja. Põhimääruse muutmisel tuleb siiski täiendavalt hinnata, kas VVJK peaks neid ülesandeid sellisel kujul täitma. Näiteks tuleb kaaluda, kas konkreetsete kaebuste ja avalduste läbivaatamine peaks olema VVJK ülesanne. VVJK ülesandeks on ennekõike tegeleda üldiste ja strateegiliste küsimustega, mitte üksikuid juhtumeid puudutavate kaasustega. Kui mõnel detailsemal küsimusel on laiem mõju või selle lahendamine eeldab põhimõtteliste otsuste tegemist riigisaladuse kaitse korralduse kohta, võib selle küsimuse VVJK-le arutamiseks esitada. Samas ei peaks VVJK tõenäoliselt arutama iga õigusakti väidetavalt ebaseaduslikku kohaldamist või kohaldamata jätmist. Lisaks tuleks VVJK põhimääruse muutmisel täiendavalt hinnata, kas osa praegu RSVSis sätestatud ülesandeid tuleks sätestada mitte VVJK põhimääruses, vaid hoopis RSVSi alusel kehtestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korras, mis on samuti Vabariigi Valitsuse määrus. 3. Paragrahvi 38 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „töötlevat üksust, Võetud teadmiseks. Kaitsepolitseiametit ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni“ RSVS § 38 lõike 3 punkti 2 eelnõuga ei muudeta. sõnadega „töötlevat üksust ja Kaitsepolitseiametit“. RSVSi § 38 lõike 3 punkti 2 kohaselt tuleb teavitada teabekandja loonud töötlevat üksust, Kaitsepolitseiametit ning VVJK-d juhul, kui salastatud teabekandja hävitatakse ootamatult tekkinud olukorras, kus teabekandjat ei ole võimalik kaitsta juurdepääsuõiguseta isiku juurdepääsu eest ühelgi muul viisil ning kui sellele juurdepääsuga kaasneks tõenäoliselt oluline kahju Eesti Vabariigi julgeolekule. Ei ole 35 põhjendatud, miks oleks vaja lisaks Kaitsepolitseiametile ja teabekandja loonud töötlevale üksusele teavitada ka VVJK-d. Kaitsepolitseiamet on pädev asutus, kes peaks tegelema kõigi riigisaladusega seotud vahejuhtumitega. Kui Kaitsepolitseiamet leiab juhtumit menetledes, et sellest peaksid olema teadlikud ka poliitikud, on tal võimalik VVJK-d teavitada. 4. Palume muuta eelnõu punkti 12 ja jätta sarnaselt eelmises punktis Mittearvestatud. viidatud muudatustega välja ka RSVSi § 35 lõike 4 punktis 2 sätestatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesannete ja pädevuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanne. muutmisega seonduv ei ole käesoleva eelnõu skoobis. RSVSi § 35 lõike 4 punktis 2 sätestatud VVJK ülesanne sõnastatakse RSVSi § 201 lõike 1 punktis 2. Selle kohaselt võib töötlev üksus (asjakohase välislepingu puudumisel) avaldada riigisaladust välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja tagab avaldatava teabe kaitse selle avalikuks tuleku eest. Sarnaselt eelmistes punktides toodud selgitustele ei ole põhjendatud jätta sellist ülesannet VVJK pädevusse. VVJK roll on eelkõige käsitleda üldisi ja strateegilisi küsimusi, mitte hinnata üksikjuhtumite kaupa riigisaladuse edastamisega seotud asjaolusid. VVJK-l puudub nii vastav erialane ekspertiis kui ka vahetud kontaktid välisriikides, mis võimaldaksid hinnata, kas riigis, kuhu teavet soovitakse edastada, on tagatud piisav teabekaitse tase. Sellise sisulise hinnangu andmine kuulub pädevate valitsusasutuste ülesannete hulka. Praegune lahendus, mille kohaselt on välislepingu puudumisel vajalik VVJK otsus, on menetluslikult kohmakas ja ajamahukas ning ei võimalda vajaduse 36 korral teha kiireid otsuseid. Kuigi poliitiline otsustus võib kuuluda VVJK pädevusse, eeldab teabe sisuline hindamine erialast kompetentsi ning otsuse sisulist põhjendamist. Teeme ettepaneku jätta eelnõu punktist 12 välja RSVSi § 201 lõike 1 punkt 2 ning töötada koostöös Riigikantselei ja teiste asutustega välja lahendus, mille kohaselt moodustatakse nt riigi julgeoleku volitatud esindaja, Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi või Välisluureameti juurde valitsusasutuste esindajatest koosnev komisjon. Selle komisjoni pädevuses oleks hinnata riigisaladuse edastamist välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile juhtudel, kui vastavasisulist välislepingut ei ole sõlmitud. Justiits- ja Digiministeerium II ring 28.04.2026 nr 8-2/657 1. AK märge – juhime tähelepanu, et eelnõud tuleb kooskõlastamisele Arvestatud saata avalikuna, välja arvatud juhul, kui esineb mõni avaliku teabe Eelnõu esitatakse Vabariigi Valisuse istungile ilma AK märketa. seaduse § 35 lõikes 1 ette nähtud alus. kantselei 2. Eelnõu § 1 p 10 – tegime I kooskõlastusringil märkuse, et muudetud Arvestatud. säte toob kaasa põhimõttelise muudatuse AK teabe Sätte sõnastust on muudetud. juurdepääsupiirangute määramisel, kuna juba AK teabe loomisel peab Muudetud sõnastuse kohaselt lähtutakse juurdepääsupiirangu asutus määrama teabele riigisaladuse salastamistähtajaga sama pika AK kehtestamisel AvTS-ist ja võetakse üle AvTS-i loogika, mille kohaselt tähtaja. Riigisaladuse salastamistähtajad on näiteks 20, 30, 50 kuni 75 juurdepääsupiirangu pikendamine toimub viie aasta kaupa. Erand aastat. Esmalt tekib küsimus, kas teabeloojal ei peaks olema siiski kehtestatakse selles osas, kui kaua on maksimaalselt võimalik koos kaalumisruum (hindamiskohustus), millise tähtaja vältel selline teave pikendamisega RSVS § 11 lõike 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks AK-na kaitset vajab (eelnõus on sõna „kehtestatakse“). Teiseks jääb tunnistatud teabele juurdepääsupiirangut seada. 37 sõnastuses ebaselgeks pikendamise osa sättest (2. lause). Kas mõeldud on anda õigus pikendada kuni 75 aastat n-ö viie aasta kaupa või on mõeldud RSVS § 14 lg 1 kohast loogikat, et kokku ei saa algse tähtaja ja järgnevate pikendamiste teel salastada teavet kauemaks kui 75 aastaks. Palume sätte veelkord üle vaadata. 3. Eelnõu § 1 p 17 (RSVS § 22 lg 21 punkt 1), p 22 (RSVS § 23 lg 31 Arvestatud osaliselt. p 1) ja p 43 (RSVS § 52 lg 12 p 1) – sätted näevad jätkuvalt ette Välja on jäetud sõna „kohustuslikke“. „kohustuslikud juhised“, mida töötlevale üksusele võib „anda“. Kordame I kooskõlastusringil tehtud märkust, et kohustused peavad tulenema õigusaktist, seega palume välja jätta „täitmiseks kohustuslikke“. 4. Eelnõu § 1 p 20 – muudatuse kohaselt Välisluureamet Arvestatud osaliselt. „korraldab krüptomaterjalide kaitset“. Juhime tähelepanu, et see võib Seletuskirja on lisatud selgitus, et krüptomaterjalide kaitse või tähendada, et ta ka teostab seda töötlevate üksuste juures, kuid kiirgusturbe tagamise korraldamine ei tähenda, et Välisluureamet seda eeldatavasti ei ole see tolle punkti soovitud tõlgendus/sisu. Seetõttu töötleva üksuse eest teostaks. Välisluureametil on riigiülene suunav ja tuleb sätte sõnastus üle vaadata. koordineeriv roll. 5. Eelnõu § 1 p 26 – tegime varasemal kooskõlastusringil RSVS § 29 lg Arvestatud. 2 muutmise kohta märkuse, millele on kooskõlastustabelis vastatud, RSVS § 29 muudatus on eelnõust välja jäetud. et RSVS § 29 muudatus on eelnõust välja jäetud. Samas on muudatus eelnõus jätkuvalt olemas. Palume muudatuse eelnõust välja jätta või esitada põhjendused, miks seda ei tehta. 38 6. Eelnõu § 1 p 30 – mõistame soovi näha ette selgemalt kaalumist Arvestatud. võimaldav keeldumisalus teatamiskohustusega riikides elavate Sätet on täiendatud nii, et keeldumist võib kaaluda juhul, kui isik isikutega ohtu kujutavate sidemete olemasolu korral. Samas on eelnõu regulaarselt suhtleb teatamiskohustusega riigis elava isikuga. pakutud sõnastus liiga avar, esiteks on isikute ring lai ja isik ei pruugi Kuivõrd tegu on kaalumist võimaldava sättega, siis puudub vajadus olla teadlik sugulase või hõimlase elukohast. Säte peaks olema eraldi rakendussätte järele. adressaadi õiguste vaates siiski piiratud mingi sisulisema kriteeriumiga (sotsiaalne või majanduslik sõltuvus selliselt isikust, näiteks nagu § 32 lg 2 p 14; regulaarsed kontaktid sellise isikuga vms), et selle kohaldamise võimalusega saaks isik ka arvestada. Lisaks on oluline, et teatamiskohustusega riikide ring on ajas muutuv. Säte vajab rakendusliku poole läbimõtlemist (mis saab nende isikutega, kes täna juba omavad juurdepääsuluba). Palume säte sõnastus üle vaadata. 7. Eelnõu § 1 p 31 – muudatuse kohaselt võib julgeolekukontrolli Arvestatud. teostav asutus jätta taotluse läbi vaatamata, kui juurdepääsuloa taotleja Sättesse on lisatud, et seda ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse ei ole Eestis püsivalt elanud vähemalt viimased viis aastat. Kuigi alusel pikaajalisse välislähetusse saadetud ametniku suhtes. tegemist oleks julgeolekukontrolli teostajale jäetud võimalusega, tuleb siin arvestada vajadust tagada siiski kindlus ka neile adressaatidele, kes näiteks riigi ülesandel tööülesannete tõttu välisriikides pikemalt viibivad. Samuti on eraldi keeldumisalusena olemas juba § 32 lg 2 p 12 (isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad). Palume sätte selles vaates uuesti üle vaadata. 8. Eelnõu lisana on esitatud ka rakendusakti kavand, milles on Vabariigi Esitatud selgitus. Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja Rakendusakti osas esitatud ettepanekuid käsitletakse RSVKK eelnõu salastatud välisteabe kaitse kord“ muudatused. Määruse kavandis on menetluse raames. kasutusel täiesti uued terminid nagu "krüptokonto" ja "krüptoteave". Esiteks ei ole need terminid sisustatud. Teiseks ei ole võimalik aru 39 saada, kuidas "krüptoteave" erineb senini käibel olevast "krüptomaterjalist" (ka see jääb käibele). Kui "krüptokonto" all mõistetakse töötlevat üksust, ei ole määruses arusaadavuse huvides mõtet eraldi terminit sisse tuua. Igal juhul peavad olema need terminid defineeritud ja seosed "krüptomaterjal" vs "krüptoteave" selgesti arusaadavad. 9. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja Arvestatud failis tehtud märkustega. Kirja lisas esitatud märkused on eelnõusse ja seletuskirja sisse viidud. 40