Otsus

OTSUS 24.11.2022 nr 7-10/2022-007 Elektrilevi OÜ liitumislepingu tüüptingimuste kooskõlastamise kohta 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lg 6 p 6 ja ELTS § 73 lg 1 kohaselt kooskõlastab Konkurentsiamet võrguettevõtja võrguteenuse osutamise tüüptingimused. ELTS § 73 lg 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja või võrguteenuste kasutaja õiguste või kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 alusel esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus. 11.08.2022 esitas Elektrilevi OÜ (edaspidi Elektrilevi) Konkurentsiametile Elektrilevi OÜ liitumislepingu tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused) kooskõlastamiseks. 2. Menetlusosaline Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, Veskiposti 2, 10138 Tallinn, esindaja e-post: [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik kokkuvõtvalt 11.08.2022 esitas Elektrilevi Konkurentsiametile taotluse tüüptingimuste mudatuste kooskõlastamiseks. Elektrilevi selgitas oma taotluses, et Konkurentsiamet kooskõlastas kehtivad liitumislepingu tüüptingimused 19.07.2019 otsusega nr 7-10/2019-005. Vajadus tüüptingimusi ajakohastada tuleneb eeskätt sellest, et tagada tüüptingimuste arusaadavus ja läbipaistvus mõne punkti sõnastuse täpsustamisega. Elektrilevi on koostanud uued liitumislepingu tüüptingimused, mis kohalduvad pärast tüüptingimuste kehtima hakkamist sõlmitavatele liitumislepingutele. Olulisemad muudatused:  Täiendatud on punkti 3.9 selliselt, et liitujal on õigus liitumislepingus kokkulepitud tingimustel võrguühendust hakata kasutama 3 aasta jooksul alates võrguühenduse valmimisest. Pärast kolme aasta möödumist ei ole võrguettevõtjal enam kohustust  2 (9) liitujale liitumislepingus kokkulepitud tingimustel võrguühendust tagada. Täienduse eesmärgiks on, et olemasolev vaba võrguressurss leiaks maksimaalses võimalikus ulatuses tarbijate poolt ka rakendamist.  Täiendatud on punkte 6.5 ja 6.6. Punkti 6.5 täpsustuse eesmärgiks on tagada, et kasutatava tüüptingimuse sisu, väljendusviis ja esitluslaad oleksid üheselt arusaadavad. Vastasel juhul võib kaasneda risk sellise tüüptingimuse tühisuseks VÕS § 37 lg 3 alusel. Punkti 6.6 täpsustuse eesmärgiks on rõhutada, et vastutuse piiramine ei kohaldu olukorras, kus kohustust on rikutud tahtluse või raske hooletuse tõttu. Täpsustuse lisamata jätmisel võib tüüptingimuste punkt olla käsitletav ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena ja seega ka VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel tühine.  Kustutatud on punkt 8.3.2, kuna kirjeldatud olukorra reguleerimiseks puudub praktikas vajadus. Liituja saab alati liitumislepingut lõpetada punkti 8.2 alusel ning liitumislepingu peatamine on lubatud üksnes 90 päevaks (vastavalt liitumistingimuste punktile 3.9).  Täpsustatud on punkti 8.6 sõnastust selliselt, et see reguleeriks liitumislepingu täitmiseks tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist nii liituja kui ka võrguettevõtja poolt liitumislepingu lõpetamisel. 26.08.2022 saatis Konkurentsiamet Elektrilevile e-kirja, milles paluti lisada iga ameti poolt osundatud muudetud tüüptingimuste punkti juurde selgitus, mis tingis iga vastava muudatuse tegemise ja millisest õigusnormist või muust tungivast vajadusest oli muudatuse tegemine vajalik. 09.09.2022 esitas Elektrilevi Konkurentsiametile vastuse. 22.09.2022 edastas amet Elektrilevile oma muudatusettepaneku liitumislepingu tüüptingimuste peatüki 6 „Vastutus“ kohta. 29.09.2022 edastas Elektrilevi Konkurentsiametile omapoolse muudatusettepaneku liitumislepingu tüüptingimuste peatüki 6 „Vastutus“ kohta. 29.09.2022 edastas amet Elektrilevile oma tagasiside ettevõtja muudatusettepaneku osas. 06.10.2022 ja 07.10.2022 edastas Elektrilevi Konkurentsiametile uued muudatusettepanekud võrgulepingu tüüptingimuste punktide 6.5 ja 6.6 kohta. 07.10.2022 edastas amet Elektrilevile oma tagasiside, milles palus lähtuda 06.10.2022 edastatud muudatusettepanekust. 17.10.2022 edastas Elektrilevi Konkurentsiametile täpsustatud liitumislepingu tüüptingimuste muudatused. 20.10.2022 palus amet Elektrilevil edastada liitumislepingu tüüptingimuste teksti kõigi muudatuste äranäitamisega. Samuti dokument, kuhu on koondatud tüüptingimuste muudatuste põhjendused. 27.10.2022 edastas Elektrilevi ametile liitumislepingu tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamise taotluse koos lisadega lõplikul kujul. 10.11.2022 edastas Elektrilevi ametile selgituse liitumislepingu tüüptingimuste punkti 3.9 muudatuse ja punkti 8.3.2 kustutamise osas.  3 (9) 3.1. Tüüptingimuste punktid 6.5, 6.5, 9.4 ja 9.5 Amet hindas kõnealuseid liitumislepingu tüüptingimuste punkte kogumis, kuna need on seotud kohustuste rikkumise ja erimeelsuste lahendamisega. Tüüptingimuste punkti 6.5.kohaselt „6.5 Pool hüvitab teisele poolele liitumislepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Saamata jäänud tulu ega mittevaralist kahju ei hüvitata. Mittevaralist kahju ja saamata jäänud tulu ei hüvitata, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati teise poole poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Mistahes liitumislepingu rikkumiste alusel teisele poolele makstavad hüvitised on kokku piiratud summaga, mis vastab liitumislepingu alusel maksmisele kuuluva liitumistasu kogusummale, välja arvatud juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Elektrilevi selgitas 11.08.2022 taotluses, et täiendatud punkte 6.5 ja 6.6. Punkti 6.5 täpsustuse eesmärgiks on tagada, et kasutatava tüüptingimuse sisu, väljendusviis ja esitluslaad oleksid üheselt arusaadavad. Vastasel juhul võib kaasneda risk sellise tüüptingimuse tühisuseks VÕS § 37 lg 3 alusel. Punkti 6.6 täpsustuse eesmärgiks on rõhutada, et vastutuse piiramine ei kohaldu olukorras, kus kohustust on rikutud tahtluse või raske hooletuse tõttu. Täpsustuse lisamata jätmisel võib tüüptingimuste punkt olla käsitletav ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena ja seega ka VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel tühine Amet märkis oma järelepärimises järgmist: VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline ja sama paragrahvi lõige 2, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. ELTS § 88 lg 1 sätestab, et liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega. Amet leidis, et muudetud sõnastuses ei ole põhjendatud mittevaralise ja saamata jäänud tulu hüvitamise sätestamine tüüptingimustes. Muuhulgas kohalduvad tüüptingimused füüsilisest isikust tarbijatele, mistõttu oleks siinkohal vaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) seisukohta. Konkurentsiameti pädevuses ei ole hinnata, mis on mittevaraline ja/või saamata jäänud tulu, kuna tegemist on võlaõigusliku küsimusega. Elektrilevi märkis oma vastuses, et nõustub sellega, et liitumislepingust tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel ei saa liitujal üldjuhul mittevaralist kahju tekkida, kuid Elektrilevi praktikas on olnud juhtumeid, kus kohus on liitujale mittevaralise kahju hüvitise välja mõistnud. Seetõttu ei saa tõsikindlalt väita, et põhjuslik seos liitumislepingust tuleneva kohustuse rikkumise ja mittevaralise kahju tekkimise vahel on absoluutselt välistatud. Tüüptingimusega sooviti sätestada, et mittevaraline kahju hüvitatakse üksnes juhul, kui kahju põhjustati tahtlikult või raskest hooletusest. Ka sellise tingimuse puhul jääb liituja tõendada, et esines põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja mittevaralise kahju vahel. Elektrilevi soovib ühtlustada liitumislepingu ja võrgulepingu tüüptingimustes vastutust reguleerivaid punkte, sõnastades seetõttu punkti 6.5 alljärgnevalt: Pool hüvitab teisele poolele liitumislepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Kohustuste rikkumisega põhjustatud muu kahju, sh mittevaraline kahju  4 (9) ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Mistahes liitumislepingu rikkumiste alusel teisele poolele makstavad hüvitised on kokku piiratud summaga, mis vastab liitumislepingu alusel maksmisele kuuluva liitumistasu kogusummale, välja arvatud juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Elektrilevi hinnangul muudetud sõnastus võtab arvesse Konkurentsiameti tagasisidet mh ka võrgulepingu tüüptingimuste punktidele 11.9 (kuni 63 A) ja 12.9 (üle 63 A). VÕS § 42 lõike 3 punktist 1 tulenevalt peab Elektrilevi vajalikuks tüüptingimustes reguleerida, et vastutuse piiramine ei ole absoluutne ega kehti tahtliku ja raske hooletuse korral. Tingimus on kooskõlas VÕS § 106 ja VÕS § 42 lg 3 p 1 põhimõtetega, kuna tingimus ei kehti juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raskelt hooletult ning tingimus ei kahjusta liitujat ebamõistlikult. Elektrilevi hinnangul ei kohaldu antud olukorras VÕS § 42 lg 3 p 5, kuivõrd see säte reguleerib olukordi, mil tarbijale makstakse kindlas summas hüvitis, andmata kliendile võimalust oma tegeliku kahju suurust tõendada. Elektrilevi ei võta tarbijalt õigust oma tegeliku kahju suurust tõendada, vaid hüvitab tegelikkuses tekkinud kahju kokku lepitud vastutuse summaarse piirangu ulatuses. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et vastutuse piiramine summaarselt on tüüptingimustes lubatud (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 232). Elektrilevi hinnangul on lepingusumma ja vastutuse summaarne piirang omavahel proportsioonis ning mitte liitujat ebamõistlikult kahjustav, kuna kehtib mõlemale lepingupoolele võrdselt. Ameti küsimusele, et miks on mistahes liitumislepingu rikkumiste alusel teisele poolele makstavad hüvitised kokku piiratud summaga, mis vastab liitumislepingu alusel maksmisele kuuluva liitumistasu kogusummale, vastas Elektrilevi, et tegemist on vastutuse summaarse piiramisega, mis kohaldub mõlemale lepingupoolele võrdselt. Selliselt on juba liitumislepingu sõlmimisel teada võimaliku vastutuse summaarne piir ja riskid. Samas tahtlikult ja raskelt hooletult põhjustatud kahju kuulub hüvitamisele olenemata sellest, et kahjusumma ületab liitumislepingu summat. VÕS § 106 lg 1 sätestab, et võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Elektrilevi on arvestanud § 106 lõikes 2 tooduga, mille järgi on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Täiendavalt on arvestatud VÕS § 42 lg 3 p 1 piiranguga. Liitumislepingu tüüptingimuste punkt 6.6 muudetud sõnastus nägi ette: „6.6. Pool võib liitumislepingu rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest ja/või liitumislepingust (sh tüüptingimustest) tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest ja/või liitumislepingust ei tulene teisiti.“ Ameti küsimusele, et milliselt õiguspõhimõttest on punktis 6.6 lähtutud, selgitas Elektrilevi et tingimuse muutmisel on lähtutud VÕS § 101 lõike 2 põhimõttest. Konkurentsiamet leidis, et ei ole põhjendatud kahju hüvitamise sätestamine tüüptingimustes ja see ei ole kooskõlas seadusega, sh tarbijakaitseseadusega. Muuhulgas kohalduvad tüüptingimused füüsilisest isikust tarbijatele, mistõttu oleks siinkohal vaja TTJA seisukohta. Konkurentsiameti pädevuses ei ole hinnata, mis on kaudne kahju, kuna tegemist on võlaõigusliku küsimusega. Lisaks juhtis amet tähelepanu, et kaudset kahju kui kahju liiki VÕS ei sätesta. Eeltoodust tulenevalt oli Konkurentsiamet seisukohal, et antud punkt tuleb tüüptingimustest välja jätta.  5 (9) Elektrilevi hinnangul vastuolu õigusaktidega ei esine, kuna VÕS § 106 lg 1 järgi võivad võlgnik ja võlausaldaja eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises ning Elektrilevi on tingimuses arvesse võtnud VÕS § 42 lõike 3 p-s 1 nimetatud piirangut, mis kehtib just nimelt tarbijaga sõlmitavatele lepingutele. Kuna tingimus tugineb seaduses sätestatule, ei ole Elektrilevi hinnangul vajalik TTJA kooskõlastus. Kõnealune punkt on tüüptingimustes olnud juba eelnevalt. Käesolevaga muudetakse vaid tingimuse sõnastust selliselt, et kliendile oleks selgemini mõistetav, et vastutuse välistus ei ole absoluutne ning ei kehti olukorras, kus kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Täpsustuse lisamata jätmisel võib tüüptingimuste punkt olla käsitatav ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena ja seega olla ka VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel tühine. Elektrilevi võttis arvesse Konkurentsiameti tagasisidet kaudse kahju osas ja kasutas sõnastust, mis käsitles mittevaralist kahju ja saamata jäänud tulu, kui kohustusi on rikutud: „6.5. Pool hüvitab teisele poolele liitumislepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Kohustuste rikkumisega põhjustatud muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Mistahes liitumislepingu rikkumiste alusel teisele poolele makstavad hüvitised on kokku piiratud summaga, mis vastab liitumislepingu alusel maksmisele kuuluva liitumistasu kogusummale, välja arvatud juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele poolele kahju suuruse ja kahju hüvitamise aluse ning esitama kahju olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid. 6.6. Pool võib liitumislepingu rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest ja/või liitumislepingust (sh tüüptingimustest) tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest ja/või liitumislepingust ei tulene teisiti. “ Konkurentsiamet on seisukohal, et liitumislepingu tüüptingimuste punktide 6.5 ja 6.6 sõnastuse muutmine on põhjendatud. Võttes arvesse liitumislepingu tüüptingimuste peatüki 9 sõnastust, juhtis Konkurentsiamet veelkord Elektrilevi tähelepanu, et ameti pädevusse ei kuulu võlaõiguslikud küsimused, sh mittevaralise kahju ja saamata jäänud tulu hindamine, samuti raske hooletuse ja tahtluse hindamine. Lähtudes eeltoodust, tegi Konkurentsiamet ettepaneku täiendada liitumislepingu tüüptingimuste erimeelsuste peatükki järgmise punktiga: „Punktides … sätestatud aluseid puudutavad vaidlused kuuluvad poolte kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele ainult tsiviilkohtus.“ Sellest tulenevalt tegi Elektrilevi ettepaneku täiendada liitumislepingu tüüptingimuste punkti 9.3 ja 9.4 sõnastust: „9.3 Poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. 9.4 Vaidlused (sh punktidest 6.5 ja 6.6 tulenevad vaidlused), mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse võrguettevõtja asukoha järgses kohtus, s.o Harju Maakohtus, kui õigusaktist ei tulene teisiti. Vaidlus lahendatakse Harju Maakohtus ka juhul, kui liituja asub pärast liitumislepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevus- või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada.“ Konkurentsiamet, olles Elektrilevi sõnastusettepaneku läbi töötanud, jäi siiski oma varasema seisukoha juurde, kuna ülaltoodud sõnastus ei välistaks võlaõiguslike kaebuste esitamist Konkurentsiametile, mille lahendamiseks ametil pädevus puudub.  6 (9) Elektrilevi tegi ettepaneku täiendada liitumislepingu tüüptingimusi punktiga 9.5 ja muuta punkti 9.4: „9.4. Vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse võrguettevõtja asukoha järgses kohtus, s.o Harju Maakohtus, kui õigusaktist ei tulene teisiti. Vaidlus lahendatakse Harju Maakohtus ka juhul, kui liituja asub pärast liitumislepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevus- või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada. 9.5. Punktidest 6.5 ja 6.6 tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse üksnes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis punktis 9.2 ja/või maakohtus punktis 9.4 sätestatud korras.“ Konkurentsiamet nõustub Elektrilevi ettepanekuga muuta liitumislepingu tüüptingimuste punkti 9.4 ja täiendada liitumislepingu tüüptingimusi punktiga 9.5, kuna see välistab võlaõiguslike kaebuste esitamise Konkurentsiametile, mille lahendamiseks ametil pädevus puudub. Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet liitumislepingu tüüptingimuste punktide 6.5, 6.6, 9.4 ja 9.5 sõnastuse muutmist 27.10.2022 esitatud tüüptingimuste sõnastuses põhjendatuks. 3.2. Tüüptingimuste punktid 8.2 ja 8.3 Muudetud sõnastuses näevad liitumislepingu tüüptingimused ette: „8.2. Liituja võib liitumislepingu üles öelda (lõpetada), teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva ette. 8.3. Võrguettevõtja võib liitumislepingu üles öelda (lõpetada), teatades sellest liitujale vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva ette, kui: /…/“ Konkurentsiamet märkis oma järelepärimises Elektrilevi poole, et õiguslikus mõttes ei ole lepingu ülesütlemine ja lepingu lõpetamine (ehk lepingust taganemine) sünonüümid, kuigi emma-kumma realiseerumisel võlasuhe (nt leping) lõpeb. Lepingu ülesütlemine toimub kestvuslepingute puhul ehk siis lepingute puhul, mis eeldavad püsivate või korduvate kohustuste täitmist (nt üürileping, aga ka võrguleping). Kui muude kestvuslepingute alused tulenevad VÕS § 196 lg 1, siis võrgulepingu ülesütlemise alused tulenevad eriseadusest – ELTS §-st 91 (Võrgulepingu ülesütlemine). Liitumisleping ei ole kestvusleping, sest ELTS § 88 lg 1 sätestab, et liitumisleping sõlmitakse lepingus määratud võrguühenduse loomiseks või võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks ja leping lõpeb selle täitmisega. Lepingust taganemist kasutatakse selliste lepingute lõpetamisel, mis on suunatud ühekordsele täitmisele, käesolevalt näiteks liitumisleping. Taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Taganemist õiguskaitsevahendina käsitleb VÕS § 116 ja kõnealuses kontekstis ülesütlemist üksnes VÕS § 116 lg 6. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS§ 116 lg 2 loetleb juhtumid, kui on tegemist olulise lepingurikkumisega. Taganemise aluseks on VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi mh kohustuse täitmata jätmine täitmiseks antud täiendava  7 (9) tähtaja jooksul. Nimetatud põhimõtet järgib ka liitumislepingu tüüptingimuste p 8.3.1. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Ka VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 189 sätestab lepingu alusel üleantu väljaandmise ja hüvitamise õiguslikud alused. VÕS § 186 võlasuhte lõppemise alused sätestab, et võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja (EsT VE) § 20 lg 1 p 4 näeb ette, elektripaigaldisele uue võrguühenduse loomiseks või toimiva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks väljastab võrguettevõtja taotluse alusel lepingupakkumise, mis sisaldab vähemalt järgmisi tingimusi: lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused. Seega ka EsT VE näeb liitumislepingu osas ette mõistet „lepingu lõpetamine“. Amet soovis selgitust, millisest õiguslikust alusest oli Elektrilevi kõnealuse sõnastuse muutmisel lähtunud ja viidata asjakohase õigusakti konkreetsele sättele. Amet lisas, et kui Elektrilevi soovib p-de 8.2 ja 8.3 kehtiva redaktsiooni sõnastust siiski muuta, tuleb esitada muudetud sõnastus ja õiguslik põhistus (viitega asjakohase õigusakti vastavale sättele) uue sõnastuse osas. Samuti soovis amet, et Elektrilevi lisaks elulise näite, millist olukorda soovitakse selle sõnastuse muutmisega lahendada. Elektrilevi selgitas, et nõustub Konkurentsiameti ettepanekuga ning jätab punktid 8.2 ja 8.3 muutmata. Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet liitumislepingu tüüptingimuste punktide 8.2 ja 8.3 muutmata jätmist põhjendatuks. 3.3. Tüüptingimuste punkt 3.9 Elektrilevi muutis liitumislepingu tüüptingimuste punkti 3.9 sõnastust: „3.9. Kui liituja ei ole 3 (kolme) aasta jooksul alates punktis 3.4 nimetatud dokumendi saatmisest võrguettevõtja poolt asunud võrguühendust kasutama liitumislepingus kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimustel, sh võrgulepingus selles kokku leppinud ja/või ei ole tasunud võrguühenduse kasutamise eest, ei pea võrguettevõtja tagama liitumislepinguga loodud ja kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimustel võrguühenduse kasutamise võimalust.“ Konkurentsiamet palus Elektrilevil põhjendada punkti 3.9 sõnastuse muudatust. Elektrilevi selgitas, et punkti 3.9 on täiendatud selliselt, et liitujal on õigus liitumislepingus kokkulepitud tingimustel võrguühendust hakata kasutama 3 aasta jooksul alates võrguühenduse valmimisest. Pärast kolme aasta möödumist ei ole võrguettevõtjal enam kohustust liitujale liitumislepingus kokkulepitud tingimustel võrguühendust tagada. Eesmärk on võrguressursi  8 (9) võimalikult otstarbekas kasutamine. Ühtlasi näitab täiendus seost liitumislepingus kokkulepitud tingimuste ja võrgulepingu vahel. Konkurentsiamet peab võrgulepingu tüüptingimuste punkti 3.9 sõnastuse muutmist põhjendatuks. Tegemist on täpsustava muudatusega, mis loob parema selguse. 3.4. Tüüptingimuste punkt 8.3.2 Elektrilevi kustutas liitumislepingu tüüptingimustest punkti 8.3.2, mis oli seni sõnastuses: „8.3.2 liituja teatab, et ta ei soovi võrguühenduse valmimist liitumislepingus kokku lepitud tähtajaks ja liitumislepingu sõlmimisest on möödunud vähemalt 3 (kolm) aastat“ Konkurentsiamet palus Elektrilevil põhjendada punkti 8.3.2 kustutamise vajadust. Elektrilevi selgitas, et punkt 8.3.2 on eemaldatud, kuna kirjeldatud olukorra reguleerimiseks puudub praktikas vajadus. Liituja saab liitumislepingu alati lõpetada punkti 8.2 alusel ning liitumislepingu täitmise peatamine on lubatud üksnes 90 päevaks (vastavalt „Elektrilevi OÜ liitumistingimused“ punktile 3.9). Konkurentsiamet peab võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.3.2 kustutamist põhjendatuks. 4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuste kohta ELTS § 73 lõike 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses. VÕS § 37 lõige 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Konkurentsiamet on läbi töötanud Elektrilevi poolt kooskõlastamiseks esitatud liitumislepingu tüüptingimused, võttes arvesse nende kohta menetluse käigus Elektrilevi poolt esitatud selgitusi ning seisukohtasid. Konkurentsiameti hinnangul vastavad tüüptingimused ELTS § 73 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning Elektrilevi ja teenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule. Kooskõlastamiseks  9 (9) esitatud tüüptingimuste muudatused ei ole vastuolus VÕS § 37 lõikes 3 ja § 42 lõigetes 1-2 sätestatuga. Tüüptingimuste muudatustes ei kalduta kõrvale seaduses sätestatud olulistest põhimõtetest ning need ei ole vastuolus ELTS-s toodud alustega. Eeltoodu alusel ning juhindudes ELTS § 73 lõigetest 1-2, § 93 lõike 6 punktist 6, VÕS § 37 lõikest 3, § 42 lõigetest 1-2 otsustan: kooskõlastada Elektrilevi OÜ poolt 27.10.2022 Konkurentsiametile esitatud Elektrilevi OÜ liitumislepingu tüüptingimused täies ulatuses vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Lisa 1 Elektrilevi OÜ liitumislepingu tüüptingimused  ELEKTRILEVI OÜ LIITUMISLEPINGU TÜÜPTINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. "Elektrilevi OÜ liitumislepingu tüüptingimused" (edaspidi: tüüptingimused) reguleerivad Elektrilevi OÜ (edaspidi: võrguettevõtja või pool) poolt võrguga ühendamist või tarbimis- või tootmistingimuste muutmist liitujale (edaspidi: liituja või pool), kes soovib elektripaigaldise ühendamist võrguettevõtja võrguga (edaspidi: võrk) või muuta olemasoleva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimusi. 1.2. Tüüptingimused on liitumislepingu lahutamatu osa, sõltumata nende lisamisest liitumislepingule. 1.3. Võrguettevõtja tagab tüüptingimuste kättesaadavuse oma veebilehel ja teenindusbüroos. 1.4. Võrguettevõtja võib liitumislepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks kolmandaid isikuid. Liitumislepingu sõlmimisega kinnitab liituja oma nõusolekut selliseks võrguettevõtja kohustuste ja õiguste üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise eest kas võrguettevõtja või tema poolt nimetatud kolmanda isiku ees. 1.5. Liitumislepingus ja/või tüüptingimustes reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled õigusaktidest, „Elektrilevi OÜ liitumistingimustest“ ja „Elektrilevi OÜ liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“, mis on avaldatud võrguettevõtja veebilehel. Liitumislepingu sõlmimisega on liituja kinnitanud, et ta on liitumislepingu, sh tüüptingimuste, sisuga tutvunud, sisust aru saanud ja nõustub liitumislepinguga. 1.6. Liitumise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise puhul, millega kaasneb võrguettevõtja liitumine põhivõrguga või olemasoleva põhivõrgu ühenduse tingimuste muutmine, järgitakse ka kehtivaid „Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimusi“. 2. Mõisted 2.1. ajutine tehniline lahendus – võrguettevõtja poolt liitumislepingu tingimuste tähtaegse nõuetekohase täitmata jäämise riski ennetamiseks ehitatud ajutine elektripaigaldis; 2.2. Elektrilevi OÜ liitumistingimused – võrguettevõtja kehtestatud dokument, millest nähtuvad elektrituruseadusest ja võrgueeskirjadest lähtudes võrguga ühendamiseks vajalikud tingimused, sh tehnilised tingimused ning võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetava tasu arvestamise põhimõtted; 2.3. elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate elektriseadmete, -juhtide ja -tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; 2.4. liituja – tarbija, elektrienergia tootja, liinivaldaja või teine võrguettevõtja, kes taotleb oma elektripaigaldise ühendamist võrguga või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmist; 2.5. liitumine – käesoleva dokumendi tähenduses liituja elektripaigaldise esmakordne ühendamine võrguga; 2.6. liitumisleping – liitumise või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise kohta võrguettevõtja ja liituja vahel sõlmitav kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis leping. Liitumislepingule kohaldatakse liitumislepingu jõustumise ajal kehtivaid liitumislepingu tüüptingimusi; 2.7. liitumiskilp – võrguettevõtjale kuuluv, koormusvoolu piirava kaitselüliti ja elektrienergia mõõtesüsteemiga komplekteeritud elektrikilp, milles asub liitumispunkt; 2.8. liitumispunkt – võrguühenduse kasutaja või liituja elektripaigaldise kokkulepitud ühenduskoht võrguettevõtja võrguga; 2.9. liitumistasu – liituja poolt võrguga ühendamise eest makstav tasu; 2.10. maksetähtpäev – kalendripäev, millal tasu peab olema laekunud võrguettevõtja arvelduskontole; 2.11. mõõtepunkt – koht, kus mõõdetakse elektripaigaldist läbivat elektrienergiat; 2.12. tarbimistingimused – pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrgust tarbimisel, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht; 2.13. tingimuste muutmise tasu – tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest makstav tasu; Lk: 1/6 2.14. tootmistingimused – pingesüsteem, tootmismooduli tüüp ja maksimumvõimsus, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht. 2.15. veebileht – võrguettevõtja interneti kodulehekülg aadressil www.elektrilevi.ee; 2.16. võrguühenduse läbilaskevõime – poolte vahel kokku lepitud võrguühenduse maksimaalne kasutusvõimsus või kaitseseadme nimi- või sättevool elektrienergia tarbimiseks ja võrku andmiseks eraldi. Võrguühenduse läbilaskevõime loetakse võrgust tarbimise suunaliseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti; 2.17. võrk – võrguettevõtja elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks liitumispunktini ja/või liitumispunktist. 3. Liitumine ja tarbimis- ja tootmistingimuste muutmine 3.1. Võrguettevõtja tagab liitujale liitumise või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise liitumislepingus kokkulepitud tingimustel ja ajal. 3.2. Kui liitumislepingu täitmise käigus selgub liitujast tulenev liitumislepingu täitmist takistav olukord, s.o võrguettevõtja ei saa projekteerida või ehitada või teha muud toimingut, (muuhulgas, kui liituja maa-alal puudub detailplaneering või ehitusõigus, detailplaneeringus ei ole määratud elektrivõrgu asukohta, liituja maa-ala on ettevalmistamata, sh ei ole tagatud ehitusfront, ei ole tagatud pinnas vastavalt vertikaalplaneeringule, tee asukohad ei ole maha märgistatud, kinnistu piirimärgid puuduvad, puudub juurdepääsutee, puudub pinnavee äravool), siis võrguettevõtja teavitab liitujat liitumislepingu täitmist takistavast asjaolust ja määrab liitujale takistuse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 3.3. Kui liitumislepingu täitmise käigus selgub seadusest tulenev liitumislepingu täitmist takistav olukord, s.o võrguettevõtja ei saa projekteerida või ehitada või teha muud toimingut, siis võrguettevõtja teavitab liitujat liitumislepingu täitmist takistavast asjaolust ning määrab liitujale lepingu täitmiseks uue tähtaja. 3.4. Võrguettevõtja kinnitab võrguühenduse valmimist või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmist liitujale võrguettevõtja poolt saadetava teavituskirjaga. 3.5. Võrguettevõtja kirjeldab liitumislepingus kokkulepitud liitumispunkti asukoha. Liitumislepingus märgitud liitumispunkti enamlevinud asukohtade illustratiivsed kirjeldused koos täiendavate selgitustega on toodud veebilehel. Kui kokkulepitud liitumispunkti asukoht liitumislepingu täitmise käigus muutub, sõlmitakse liitumislepingu lisa. 3.6. Liituja täidab elektripaigaldise võrguga ühendamiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks kokkulepitud tähtpäevaks liitumislepingust ja õigusaktidest tulenevad omapoolsed kohustused. 3.7. Liitumislepingu täitmise tulemusena rajatud võrk kuulub kuni liitumispunktini võrguettevõtjale. 3.8. Mõõtepunkt asub liitumiskilbis, kui võrguettevõtja ei määra teisiti. 3.9. Kui liituja ei ole 3 (kolme) aasta jooksul alates punktis 3.4 nimetatud dokumendi saatmisest võrguettevõtja poolt asunud võrguühendust kasutama liitumislepingus kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimustel, sh võrgulepingus selles kokku leppinud ja/või ei ole tasunud võrguühenduse kasutamise eest, ei pea võrguettevõtja tagama liitumislepinguga loodud ja kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimustel võrguühenduse kasutamise võimalust. 4. Nõuded elektripaigaldistele 4.1. Pooled tagavad, et nende omandis või valduses olevad liitumislepingu täitmiseks vajalikud ja/või ehitatavad elektripaigaldised vastavad õigusaktidele, standarditele ja eeskirjadele. 4.2. Liituja tagab tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel oma elektripaigaldise vastavuse muudetavate tingimustega. 4.3. Kui seadme ohutuse seaduse § 9 alusel kehtestatud elektripaigaldise nõuete määruse kohaselt ei ole elektripaigaldise kasutusele võtmisele eelnev audit vajalik, pingestab võrguettevõtja võrguühenduse pärast seda, kui ta on saanud eelnimetatud määruses sätestatud kinnituse elektripaigaldise nõuetele vastavuse ja kasutamise ohutuse kohta. 4.4. Võrguettevõtja pingestab liitumispunkti esmakordselt pärast võrguga ühendatava elektripaigaldise nõuetekohasuse kindlaks tegemist vastavalt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjale. Lk: 2/6 5. Liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu maksmine 5.1. Liituja maksab võrguettevõtjale liitumislepingus kokkulepitud tasu. Liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu arvutatakse vastavalt võrguettevõtja liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikale. Liitumistasule ja tingimuste muutmise tasule lisanduvad õigusaktidega sätestatud maksud. 5.2. Võrguettevõtja esitab liitumistasu või tingimuste muutmise tasu maksmiseks liitujale arve. Liituja maksab võrguettevõtjale liitumistasu või tingimuste muutmise tasu arvel märgitud maksetähtpäevaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. 5.3. Võrguettevõtja väljastab liitujale arve vastavalt kokkulepitule kas paberkandjal või elektrooniliselt. 5.4. Võrguettevõtja poolt paberkandjal esitatud arve loetakse liituja poolt kättesaaduks, kui see on saadetud liitumislepingus märgitud liituja kontaktaadressile ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. Elektrooniliselt esitatud arve loetakse liituja poolt kättesaaduks, kui see on saadetud liitumislepingus märgitud liituja e-posti aadressile. 5.5. Tasu loetakse makstuks päevast, millal see laekub võrguettevõtja arvelduskontole. Laekunud summast loetakse esmalt kaetuks tehtud kulutused (nt kohtukulud), viivised, intressid, leppetrahv ja seejärel põhikohustus. Kui liituja põhikohustuse tasumisel ei määra, missuguse põhikohustuse täitmiseks makse teostati, lähtutakse võlaõigusseadusest. 5.6. Liituja kohustuse võib täita ka kolmas isik, kuid sõltumata võrguettevõtja poolt täitmise tingimusteta vastuvõtmisest ei ole nimetatu käsitatav nõusolekuna kohustuse üleminekuks liitujalt kolmandale isikule. 5.7. Võrguettevõtja pingestab liituja elektripaigaldise võrguühenduse selle kasutuselevõtuks pärast liitumistasu või tingimuste muutmise tasu täielikku laekumist, võrgulepingu sõlmimist ja seadme ohutuse seaduse § 12 alusel asutatud tehnilise järelevalve infosüsteemist kindlaks tegemist, et elektripaigaldisele on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. 5.8. Võrguettevõtja võib liitumispunkti sh muudetud tingimustel pingestada enne liitumislepingu lõppemist järgnevatel juhtudel: 5.8.1. Kulupõhise liitumistasu või tingimuste muutmise tasu aluseks olevat lõplikku kulu ei ole võimalik määrata sesoonse mõju tõttu hiljem lõpetatavate mitteelektritööde tõttu, sõlmitud on tähtajaline võrguleping ja laekunud on 80 % liitumistasust või tingimuste muutmise tasust. 5.8.2. Võrguettevõtja saab tagada poolte kokkuleppel osa võrguühenduse kokkulepitud läbilaskevõimest enne liitumislepingu täitmist, sõlmitud on tähtajaline võrguleping ja laekunud on 80% liitumistasust või tingimuste muutmise tasust. 5.9. Enne võrgulepingu jõustumist tarbitud võrguteenuse eest maksab liituja edastamistasu võrguühenduse ajutise kasutamise hinna alusel. 5.10. Kui liituja ei ole maksnud liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või punktis 5.9 toodud tasu täies ulatuses, on võrguettevõtjal õigus antud võrguühendus katkestada. 6. Vastutus 6.1. Pooled vastutavad liitumislepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise (edaspidi: kohustuse rikkumine) eest. Pooled ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. 6.2. Võrguettevõtja ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui: 6.2.1. võrguettevõtja ei saa liitumislepingut täita punktis 3.2 nimetatud liitujast tuleneva asjaolu tõttu; 6.2.2. võrguettevõtja ei saa elektrivõrgu ehitamiseks vajalikke lube, kooskõlastusi ja/või ehitamiseks vajalikku maakasutusõigust; 6.2.3. liituja keeldub põhjendamatult võrguettevõtja kohustuste täitmisega hilinemise korral ajutise tehnilise lahenduse abil võrguühenduse kasutamise võimalusest. Põhjendamatuks keeldumiseks loetakse seda, kui ajutine tehniline lahendus tagab võrgulepingus kokkulepitud läbilaskevõime. Poolte kokkuleppel võib ajutise tehnilise lahendusega liitujale võimaldada osalise läbilaskevõimega võrguühenduse kasutamise võimaluse. Lk: 3/6 6.3. Kui võrguettevõtja hilineb liitumislepingus kokkulepitud kuupäevaks omapoolsete kohustuste täitmisega, on liitujal õigus nõuda leppetrahvi 0,06% liitumistasu või tingimuste muutmise tasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud kalendripäeva eest, v.a punktis 6.2 sätestatud juhul. 6.3.1. Kui võrguettevõtja hilineb liitumise või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmisega seotud kohustuste täitmisega, kuid tagab liitujale ajutise tehnilise lahendusega kokkulepitud või osalise läbilaskevõimega võrguühenduse kasutamise võimaluse, siis ta liitujale punktis 6.3 nimetatud leppetrahvi vastavalt maksma ei pea või maksab seda proportsionaalselt puudujäävale läbilaskevõimele. 6.4. Kui liituja hilineb liitumislepingus kokkulepitud tähtpäevaks liitumistasu või tingimuste muutmise tasu maksmisega, maksab ta võrguettevõtjale viivist 0,06% tasumata summast iga maksmisele kuuluva summa tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 6.5. Pool hüvitab teisele poolele liitumislepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Kohustuste rikkumisega põhjustatud muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Mistahes liitumislepingu rikkumiste alusel teisele poolele makstavad hüvitised on kokku piiratud summaga, mis vastab liitumislepingu alusel maksmisele kuuluva liitumistasu kogusummale, välja arvatud juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele poolele kahju suuruse ja kahju hüvitamise aluse ning esitama kahju olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid. 6.6. Pool võib liitumislepingu rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest ja/või liitumislepingust (sh tüüptingimustest) tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest ja/või liitumislepingust ei tulene teisiti. 6.7. Kui liituja on jätnud kohustuse täitmata, on võrguettevõtjal õigus nõue loovutada ja/või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule. Liituja on kohustatud hüvitama võrguettevõtjale ja/või kolmandale isikule nõude sissenõudmisega tekkinud kulud. 7. Liitumislepingu muutmine 7.1. Liitumislepingut saab muuta poolte kokkuleppel, samuti muudel liitumislepingus või tüüptingimustes või seaduses ette nähtud alustel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. 7.2. Võrguettevõtja võib liituja vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel peatada liitumislepingu täitmise kuni 90 (üheksakümneks) kalendripäevaks, kui ei ole alustatud liitumiseks või tingimuste muutmiseks vajalikke elektrivõrgu ehitustöid. Lepingu täitmise tähtaeg pikeneb peatatud päevade arvu võrra. 8. Liitumislepingu kehtivus 8.1. Liitumisleping lõpeb: 8.1.1. poolte lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmisega; 8.1.2. poolte kirjalikul kokkuleppel; 8.1.3. lepingu lõpetamisel ühe poole avalduse alusel; 8.1.4. äritarbija lõppemisel. 8.2. Liituja võib liitumislepingu lõpetada, teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva ette. 8.3. Võrguettevõtja võib liitumislepingu lõpetada, teatades sellest liitujale vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva ette, kui: 8.3.1. liituja ei likvideeri p-s 3.2 nimetatud takistust võrguettevõtja poolt määratud tähtajaks ja võrguettevõtja on andnud liitujale takistuse kõrvaldamiseks täiendava mõistliku tähtaja, ning liituja ei ole selleks ajaks takistust likvideerinud ja pooled ei ole leppinud kokku uues tähtajas; 8.3.2. liituja on liitumislepingujärgse tasu maksmisega viivitanud rohkem kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva või on rikkunud oluliselt muid liitumislepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi ning ei ole rikkumist kõrvaldanud võrguettevõtja poolt antud mõistliku täiendava tähtaja jooksul; 8.3.3. võrguettevõtjal ei ole võimalik võrguteenust osutada ja õigusakt lubab sellisel juhul teenuse osutamisest keelduda. Lk: 4/6 8.4. Liitumislepingu lõpetamise soovist tuleb teisele poolele teatada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8.5. Liitumislepingu lõpetamisel pärast võrguettevõtja poolset liitumislepingu täitmist liitujale liitumistasu või tingimuste muutmise tasu ei tagastata. 8.6. Liitumislepingu lõpetamisel enne võrguettevõtja poolset liitumislepingu täitmist tagastab võrguettevõtja liitujale juba tasutud liitumistasu või tingimuste muutmise tasu, arvestades sellest eelnevalt maha liitumiseks või tingimuste muutmiseks tehtud kulutused ja liitumislepingu menetlustasu. Kui pool on liitumislepingu lõpetanud ja liituja poolt on liitumistasu või tingimuste muutmise tasu tasutud vähem, kui on tehtud kulutusi liitumislepingu täitmiseks, siis on võrguettevõtjal õigus nõuda liitujalt liitumislepingu lõppemiseni liitumislepingu täitmiseks tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist liitumislepingus kokkulepitud ulatuses. 9. Erimeelsuste lahendamine 9.1. Liituja võib kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitada võrguettevõtjale liitumislepingu rikkumisest tuleneva kaebuse, mida pooled lahendavad võimaluse korral poolte kokkuleppel. Võrguettevõtja vaatab liituja kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud kaebuse läbi selle saamisest alates 15 kalendripäeva jooksul ning teavitab liitujat kaebuse võimalikust lahendusest või kaebuse lahendamise tähtaja pikendamisest. 9.2. Füüsilisest isikust liituja võib liitumislepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks, mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel, pöörduda kaebusega tarbijakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni poole. 9.3. Poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. 9.4. Vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse võrguettevõtja asukoha järgses kohtus, s.o Harju Maakohtus, kui õigusaktist ei tulene teisiti. Vaidlus lahendatakse Harju Maakohtus ka juhul, kui liituja asub pärast liitumislepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevus- või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada. 9.5. Punktidest 6.5 ja 6.6 tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse üksnes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis punktis 9.2 ja/või maakohtus punktis 9.4 sätestatud korras. 10. Teavitamine 10.1. Teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused loetakse kooskõlas liitumislepinguga esitatuks ja kätteantuks, kui tahteavaldus on edastatud teisele poolele suulises, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis liitumislepingus märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui liitumislepingus või tüüptingimustes ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi. Suuliselt edastatud tahteavaldus on esitatud kooskõlas lepinguga, kui võrguettevõtja on selle salvestanud. 10.2. Võrguettevõtja avaldab info liitumistasu ja tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise tasu ja tüüptingimuste kohta võrguettevõtja veebilehel ja võrguettevõtja teenindusbüroos. 10.3. Pooled teavitavad üksteist mõistliku aja jooksul kõigist asjaoludest, mis takistavad liitumislepingu täitmist. 10.4. Liitumislepinguga sätestatud võrguettevõtja kontaktaadressi andmete muutumisest teavitab võrguettevõtja liitujat veebilehel ja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. 10.5. Liitumislepinguga sätestatud kontaktandmete muutumisest teavitab liituja võrguettevõtjat 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul. 11. Isikuandmete töötlemine 11.1. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust liituja isikuandmete kaitsmise ja töötlemise tüüptingimustes sätestatud korras ja vastavuses õigusaktidega ning “Elektrilevi kliendiandmete töötlemise põhimõtetega”, mis on avaldatud võrguettevõtja veebilehel. Lk: 5/6 11.2. Liituja isikuandmete vastutav töötleja on Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, asukoht Kadaka tee 63/1, Tallinn 12915). Võrguettevõtja volitatud töötlejate nimed ja nende kontaktandmed on kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel. 11.3. Liituja isikuandmeid, sh isikukoodi, võlasummat, võla algus- ja lõpp kuupäeva ning muid andmeid, mis on vajalikud võlgnevuse töötlemiseks, võib avaldada Creditinfo Eesti AS poolt hallatavas maksehäireregistris. Liitujal on nimetatud juhul võimalik Creditinfo Eesti AS poolt töödeldavate andmetega tutvuda veebilehel. Creditinfo Eesti AS maksehäireregistris on nimetatud isikuandmed kättesaadavad kuni 3 (kolme) aasta jooksul arvates liituja poolt liitumislepingu täitmisest. 11.4. Võrguettevõtjal on õigus salvestada ja säilitada liitumislepingu täitmise või selle täitmise tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude liituja poolt tehtud toimingute tõendamiseks ja liituja teenindamiseks. Lk: 6/6