Soleros UÜ
[email protected]
07.03.2025 nr 5.1-3/6930-1
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: (vali sobiv alus) sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §
157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr
36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus)
sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Soleros UÜs (registrikood 11668273).
1.3. Järelevalve teostamise koht: Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev, Kase tn 1,
10131.
1.4. Paikvaatluse aeg: 12.02.2025.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonn
järelevalve juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialist Inna Tamm
(järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR.
1.7. Järelevalvetoimingutes osales: Soleros UÜ juhataja Katrin Pärtli.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
SKA tuvastas, et Soleros UÜ (Hooldekodu) ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud
nõudeid:
2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega
seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa
andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole
tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest
(töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu
poolt esitatud töötajate nimekirjas on kokku kolm vahetult teenust osutavat töötajat
(hooldustöötajad, abihooldustöötajad), kelle andmed MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis
kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. MTRi andmetel töötab asutuses kolm
töötajat, kelle leping on TÖRi andmetel lõpetatud.
Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.1.
Hooldekodu korrastas järelevalvemenetluse ajal MTRi ning 27.02.2025 seisuga on rikkumine
kõrvaldatud.
2.2. SoMm nr 36 § 2 lg 3, mille kohaselt peab teenuseosutaja tagama hooldustoimingute
tegemisel teenusesaaja privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise.
Teenuseosutaja ei ole taganud hooldustoimingute tegemisel teenusesaajale privaatsust.
Teenusesaajad on majutatud mitmekohalistesse tubadesse, kuid paikvaatlusel selgus, et
hooldustoimingutel ei kasutata sirme, vahekardinaid või muud eraldatust võimaldavad vahendeid.
Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.2.
2.3. SHS § 22 lõike 3, mille kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja
abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
Tööajatabelitest (detsember 2024 kuni veebruar 2025) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid
ilma hooldustöötaja juhendamiseta. Detailsemalt on rikkumine kirjeldatud punktis 3.2.4.
Võttes arvesse, et Soleros UÜ on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama,
ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. Järelkontroll punktides
2.2. ja 2.3. nimetatud rikkumiste kõrvaldamise üle toimub Soleros UÜs peale 01.05.2025.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas järelevalvemenetluse Soleros UÜs 10.02.2025 ning etteteatamata paikvaatlus viidi
läbi 12.02.2025. Hooldekodule on 28.03.2024 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000178)
tegevuskohas Kase tn 1, Järva-Jaani alev, Järva vald, Järva maakond. ÜHteenuse osutamine on
lubatud maksimaalselt 85le inimesele. Paikvaatluse päeval oli tööl juhataja, hooldusjuht,
tegevusjuhendaja ja neli abihooldustöötajat, ÜHteenuse saajaid oli 81.
Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 10.02.2025 kantud 15 teenust vahetult osutavat
töötajat (neist üheksa abihooldustöötajat).
Hooldekodu kodulehel jarvakodu.ee on avaldatud ÜHteenuste osutamist puudutav teave:
Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info ((maksumus
kahe- või kolmekohalises toas on vastavalt 1290 eurot/kuus (väiksem hooldusvajadus)/1500
eurot/kuus (suur hooldusvajadus), kohale ühekohalises toas lisandub 250 eurot/kuus)), teave
hinnale lisanduvatest kuludest ravimitele, transpordile ja muudele lisateenustele. Hoolduskulud
on alates 01.06.2024 väiksema hooldusvajaduse korral 650 eurot/kuus ja suurema
hooldusvajaduse korral 700 eurot/kuus.
Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2)
järgimisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele.
3.1. Majandustegevusnõuete täitmine
Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud tulenevalt
MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu
sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse
algatamisel (10.02.2025) oli hooldustöötajaid MTRi andmetel 15, neist TÖR andmetel on kolme
hooldustöötajaga töösuhe lõppenud (V. R. töösuhe lõppes 31.12.2024, M.R. töösuhe lõppes
07.01.2025 ja P.P. töösuhe lõppes 31.01.2025). Hooldekodu töötajate nimekirja järgi on töötajaid
kokku koos juhatajaga 20.
Hooldekodu esitas 18.02.2025 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid (sh
hooldustöötajate nimekiri, tööajatabelid perioodil detsember 2024 – veebruar 2025), millest
nähtus, et Hooldekodus töötab kokku 15 hooldustöötajat, neist üheksa abihooldustöötajat. Kolme
töötaja (L.S., S.L. ja V.T.) vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei olnud SKAl võimalik
2
kontrollida, kuna andmed olid MTRi kandmata. MTRist olid eemaldamata kolme Hooldekoduga
töösuhte lõpetanud töötaja (V. R. töösuhe lõppes 31.12.2024, M.R. töösuhe lõppes 07.01.2025
ja P.P. töösuhe lõppes 31.01.2025) andmed.
Hooldekodu korrastas MTRi järelevalvemenetluse ajal 27.02.2025 ja kõrvaldas rikkumise.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine
3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise
keskkonna ja toimetuleku, majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad
hooldus- ja muud toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis.
Hooldekodu tegutseb endises kontorihoones, mis on renoveeritud ja kohandatud ÜHteenuse
osutamiseks A, B, C ja D osakonnas. Hoone on kahekorruseline ja kahe tiivaga, mida ühendab
päevakeskuse osa. Hoonesse on loodud valmisolek lifti paigaldamiseks, paikvaatluse päeval lift
majas puudus. Et Hooldekodu kõigis osakondades on teenusesaajad, kes tulevad treppidest
liikumisega ise toime ning teenusesaajad, kes vajavad liikumisel hooldustöötajate abi, takistab
lifti puudumine olulisel määral teenusesaajate turvalist liikumist, väljapääsu värskesse õhku ja
raskendab hooldustöötajate tööd (nt tõstmine ja tassimine koos ratastooliga korruste vahel, toidu
transportimine keldrikorruselt). Hooldekodus majutatakse teenusesaajaid ühe- kuni
kolmekohalistes tubades, mis on varustatud voodi või funktsionaalvoodiga (51), kapi ja oma
WCga.
Hooldekodu üldala on rõõmsavärviline ja meeleolukas, sisustatud minimalistlikult, istumiseks
mõeldud diivanid on pilkupüüdvad, kuid neilt püsti tõusmine võib madala disaini tõttu eaka jaoks
osutuda raskeks. Üldalal on televiisor, raamatud lugemiseks on kättesaadavad päevakeskuses.
Hooldekodu territoorium on heakorrastatud, peasissepääsu ja jalutusraja juures on pingid
istumiseks, kuid eraldi eakate vajadusi arvestavat keskkonda loodud ei ole (näit varjualust).
Õueala on aiaga piiramata, elektrooniline valvesüsteem turvalisuse tagamiseks on loomisel.
Paikvaatlusel toimunud vestlustest selgus, et teenusesaaja kutsub hooldustöötajat hõikumise
teel, mõnel teenusesaajal on isiklik kutsekell, mis on suunatud hooldustöötaja telefonile.
Toit valmistatakse Hooldekodu keldris asuvas köögis. Toitlustamisel võetakse arvesse iga
teenusesaaja vajadusi ning terviseseisundist tulenevaid soovitusi, vastava menüü koostab
peakokk. Infotahvlitelt olid leitavad söögiajad, päevakava ja muu üldine teave.
Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid, mis lähtuvad teenusesaajate individuaalsest
abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud
tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu.
Järelevalve käigus intervjueeritud lähedased ja kohalikud omavalitsused tõid positiivsena välja
võimlemise ning muud regulaarsed aktiveerivad tegevused, negatiivsena raskendatud väljapääs
õue, lifti puudumisest tingitud takistused ja raskused (kõndivate teenusesaajate ebaturvalisus
treppidel liikumisel, ratastoolide ja toidu tassimine korruste vahel, jahtunud toit).
Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid töökorralduse juhiseid (nt töökorralduse reeglid, kodukord,
ametijuhendid, tegutsemine erakorralise kliendijuhtumi korral), mille üldiseks eesmärgiks on
kvaliteedipõhimõtetest lähtuva ÜHteenuse osutamine. Kodukord on avalikustatud mõlema tiiva
infotahvlitel, juhataja sõnul on postkast ettepanekute, tänuavalduste ja kaebuste edastamiseks
paigaldamisel. Infotahvlil on Õiguskantsleri, Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti,
Sotsiaalkindlustusameti telefoninumbrid.
3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded
väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele (määrus nr 36).
Määrus nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus on määratletud hooldustoimingud
(isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse
aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb teenusesaajatele osutada. Hooldustoimingute
teostamisel tuleb tagada teenusesaajate privaatsus, nende tahte ja võimekuse arvestamine.
Hooldekodul on selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus.
Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel teenusesaaja hooldusplaaniga tutvumist.
3
Hooldekodus koostatakse teenusesaajatele hooldusplaanid, kus kirjeldatud on teenusesaaja
toimetulek ja abivajadus erinevates igapäevategevuste valdkondades (nt suhtlemine, kognitiivsed
võimed, füüsiline aktiivsus, söömine ja joomine jms).
Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et neid on teavitatud lähedaste terviseseisundi
muutustest, lähedastele on hooldusplaanid koostatud, nad on tutvunud teenusesaaja
hooldusplaaniga.
Hooldekodu peab tagama hooldustoimingute tegemisel privaatsuse, kuid ei ole kõikidel juhtudel
kahe- ja kolmekohalistes tubades hooldustoimingute tegemisel privaatsust taganud.
Teenusesaajaid püütakse küll paigutada tubadesse viisil, et koos oleksid voodikeskne ja liikuv,
nii on liikuval võimalik hooldustoimingute tegemise ajaks toast väljuda. Hooldustoimingute (nt
mähkmete vahetus) tegemisel kasutatakse sirme pigem teenusesaaja (sagedamini naiste
tubades) soovil. Nimetatud lähenemine normaliseerib privaatsuse puudumist, inimese privaatsust
rikutakse, kui isikuhooldustoiminguid (mähkmete vahetus, intiimpiirkonna pesemine, voodi kõrval
asuva potitooli kasutamine jms) tehakse toanaabri nägemisulatuses, samuti võib toanaabri
hooldus- ja intiimtoimingute nägemine häirida teisi teenusesaajaid. Seega on rakendamata
privaatsust kaitsvad meetmed (määruse § 2 lõige 3) ja ei ole tagatud teenusesaaja õigus
privaatsusele. Sirme kasutatakse alati surnu eraldamiseks.
Töötajate sõnul on selgitustöö hooldustoimingute tegemisel tavapärane tegevus, kus arvesse
võetakse teenusesaaja tahet ja võimekust ning vajadusel motiveeritakse teenusesaajat
hooldustoimingutes osalema. Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud
oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest meditsiiniõde või hooldusjuhti. Hooldusjuht
teavitab vajadusel kohe lähedast.
Hooldekodu on valdavalt lähtunud ÜHteenuse osutamisel määruse nr 36 § 2 nõuetest.
Järelevalve menetluses kontrollitud (L.J., M.L., N.M., R.R., S.R., E.E., A.F., H.A.) hooldusplaanid
lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja
tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu.
Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud, milles tuleb ÜHteenuse saajat
abistada ja/või juhendada.
Hooldekodul on oma köök, kus valmib neli toidukorda: hommikusöök 8.00 – 9.00, lõuna 12.00 –
13.00, õhtusöök 16.30 – 17.30 ja 19.00 oode. Toitlustamine toimub teenusesaajate tubades või
kahes söögisaalis, kus igal teenusesaajal on personaalne koht lauas. Hooldustöötajad abistavad
söömisel ja joomisel. Teenusesaajatel olid olemas veega täidetud joogitopsid, Hooldekodus on
kasutusel jootmise jälgimislehed. Suure hooldusvajadusega teenusesaajaid (voodikesksed,
dementsusega inimesed) on juhataja sõnul Hooldekodus umbes kolmandik.
Teenusesaajate abivahendid (ratastoolid, tugiraamid, õhkmadratsid) on valdavalt isiklikud või
nende poolt renditud, vajadusel Hooldekodu abistab abivahendite rentimisel. Teenusesaajatel on
võimalus kasutada liikumiseks ka Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid (käimisraamid,
ratastoolid, tugikepid jm), kasutusel on asendiravi jälgimislehed.
Teenusesaajad kasutavad isiklikke riideid ja jalanõusid, Hooldekodul on oma rõivavaru. Riiete
pesemine toimub Hooldekodus, voodiriiete pesemine toimub pesumajas Paides.
Suuhügieenitoiminguid tehakse hommikul ja õhtul, toiminguid teevad teenusesaajad ise,
vajadusel puhastavad proteese hooldustöötajad, teenusesaajad vajavad suuhügieenitoimingute
meeldetuletust ja juhendamist.
Mähkmeid vahetatakse üldjuhul kolm korda päevas, vajadusel sagedamini.
Hooldekodu abistab ja juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel, selleks on eraldi pesija,
keda vajadusel abistab korpuse hooldustöötaja. Pesija haigestumisel teevad toiminguid
hooldustöötajad. Hooldustöötajate ja juhatajaga vestlustest selgus, et üle keha pesemine toimub
seitsme päeva tagant, sama kinnitasid ka intervjueeritud teenusesaajad. Lähedaste sõnul võib
pesija haigestumisel ülekeha pesemine toimuda harvemini, seda kinnitas infotahvlil olev
pesemisgraafik (H.A. pesemine toimus 28.01.2025 ja järgmine kord 08.02.2025).
Pesupäeval vahetatakse ka teenusesaaja riided ja voodipesu ning korrastatakse küüned ning
meestel teostatakse habemehooldus. Teenusesaajatele võimaldatakse lisatasu eest
juuksuriteenust ja pediküüri. Avalikele teenustele juurdepääsu korraldavad lähedased või
Hooldekodu, kasutades lisatasu eest invatransporditeenust või Hooldekodule kuuluvat autot.
4
Hooldustöötajad omavad teavet ja toimetavad teenusesaaja surma korral vastavalt olukorrale või
varasematele kokkulepetele lähedastega.
Muud üldised tähelepanekud töövahetuse jooksul märgitakse käsikirjaliselt märkmikusse, ka info,
mis vajab edastamist meditsiiniõele.
Terviseseisundiga seotud toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 6) on Hooldekodus korraldatud.
Teenust osutab Kaerepere Hoolekandekeskus OÜ meditsiiniõde, kes viibib Hooldekodus
tööpäevadel, töötajatel on telefonitsi nõu võimalik saada E-R 8.00-19.00. Meditsiiniõde järgib
teenusesaajate raviskeeme, ravimite tellimisel kasutatakse lindisüsteemi. Meditsiiniõde paneb
ravimid personaalsetesse ravimikarpidesse (teenusesaajale jagab ravimid hooldustöötaja),
teostab õendusprotseduure, jälgib teenusesaajate üldseisundit ja teeb koostööd teenusesaaja
perearstiga, vajadusel kutsub kiirabi, majas olles fikseerib lahkunu surma. Meditsiiniõde jagab
hooldustöötajatele teavet suuliselt, juhendab ja paneb märkmikusse ja ka infotahvlile kirja,
milliseid toiminguid on hooldustöö käigus vajalik täiendavalt teostada (nt käsimüügiravimite
andmine ja dokumenteerimine).
Hooldekodu pakub teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud
toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 7). Hooldekodus töötavad kaks tegevusjuhendajat, kes
sisustavad teenusesaajate vaba aega mõtestatud ja huvidest lähtuvate tegevustega. Igal
tööpäeva hommikul kell 10.00 on korraldatud võimlemine, 14.30 lauamängud, mälumängud,
kunst, pallimängud muusika jne, kus teenusesaajal on võimalus osaleda.
Intervjuudest lähedastega selgus, et regulaarse värskes õhus viibimise (määruse nr 36 § 2 lõike
7 p 2) nõude täitmist muudavad raskendatuks Hooldekodu sissepääsu eripärad, uste vahelised
ebatasasused ja järsk konarlik kaldtee, mida ratastooli kasutajal ilma saatjata ei ole võimalik
läbida.
3.2.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu.
Hooldekodu on koostanud kontrollitud (L.J., M.L., N.M., R.R., S.R., E.E., A.F., H.A.).
hooldusplaanid tähtaegselt (30 päeva jooksul alates teenusesaaja ÜHteenusele asumisest).
Hooldusplaani koostamise eest vastutab hooldusjuht, kes võtab arvesse saabumisel kogutud info
(lähedaste ütlused, KOVi poolne abivajaduse hindamine) meditsiiniõde annab terviseseisundiga
seotud vajadused ning koostab plaani. Hooldajate sõnul ei ole hooldusplaani koostamine nende
ülesanne, kuid nad annavad hooldusplaani koostamiseks sisendi ja tutvuvad valmis plaaniga.
Hooldusplaanid sisaldavad teenuse osutamise individuaalseid eesmärke, tegevusi ja nende
sagedust ning hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Vestlustest selgus, et teenusesaajad ja
nende lähedased on teadlikud hooldusplaani koostamisest, valdavalt olid hooldusplaanid üle
vaadatud kuue kuu möödumisel.
Hooldekodu on hooldusplaanide koostamisel lähtunud SHS § 21 nõuetest ning kontrollitud
hooldusplaanid on koostatud isikukeskselt lähtudes kaasamise ja turvalisuse põhimõtetest.
3.2.4. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid
viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab
hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus
tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja
vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutatavate töötajate
karistatust, Hooldekodu juhataja sõnul töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise
piiranguid ei tuvastatud, et andmeid karistusregistrist kontrollitakse kord aastas ja uue töötaja
tööle asumisel ning Hooldekodu ei ole veel aastat tegutsenud, siis uut kontrolli veel tehtud ei ole.
ÜHteenuse osutamise tagamiseks töötab Hooldekodus kokku 20 töötajat, kellest hooldus- ja
abihooldustöötajaid on 15. Hooldekodu personali hulka kuuluvad juhataja, hooldusjuht, kaks
tegevusjuhendajat ja kaks puhastusteenindajat, lisaks neli köögitöölist. Juhataja sõnul töötavad
hooldustöötajad 24- (8.00 - 8.00) ja 8- (8.00 - 16.00; 10.00.-18.00), 12- (8.00-20.00) või 16-
tunnistes (16.00 - 8.00) vahetustes. Hooldekodu töökorralduse kohaselt on töövahetuses neli või
viis hooldustöötajat, kus 81-le teenusesaajale osutab ÜH teenust ööpäevaringselt kaks
hooldustöötajat ning päevasel ajal 8/12/16 tunnises töövahetuses kaks või kolm hooldustöötajat.
Kui töövahetuses on tööl neli hooldustöötajat, siis on ühel hooldustöötajal tagada kõrvalabi
5
keskmiselt 20 teenusesaajale ning viie hooldustöötaja puhul keskmiselt 16 teenusesaajale.
Kontrollitud tööajatabelitest (detsember 2024 kuni veebruar 2025) nähtub, et abihooldustöötajad
töötasid osaliselt ilma hooldustöötaja juhendamiseta: 01.12.2024 20.00-24.00 (M.V.,
E.V.),05.01.2025 20.00-8.00 (K.K., E.V.), 27.01.2025 20.00-8.00 (S.L., M.V.). 16.12.2024,
08.01.2025, 11.01.2025, 24.01.2025 teostasid hooldustoiminguid ainult abihooldustöötajad.
Hooldekodu ei ole taganud SHS § 22 lõikes 3 nõutud personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon
ja koormus võimaldaksid teenuse osutada.
3.2.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb üldhooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha
maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja
abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodu hinnakirja kohaselt on kehtestatud kaks hooldusteenuse taset, mille maksumus kuus
kahe- või kolmekohalises toas on väiksema hooldusvajaduse korral 1290 euro ja suure
hooldusvajaduse korral 1500 eurot, kohale ühekohalises toas lisandub 250 eurot. Hoolduskulud
kuus on alates 01.06.2024 väiksema hooldusvajaduse korral 650 eurot ja suurema
hooldusvajaduse korral 700.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
(2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu töötajate nimekirja alusel (15
hooldustöötajat) olema ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 422 eurot. Kalkulaatoris on
hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate
hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.
Hooldekodul tuleb 01.07.2026 aastaks (määrus nr 36 §d 3 ja 4) tagada teenuse osutamise
tegevuskohas vähemalt ühe hooldustöötaja kohalolek kuni 36 teenusesaaja kohta
ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolek kuni 12
teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest
(tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva
jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa
kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud.
4.2. Turvalisema liikumise tagamiseks kasutada kuni lifti paigaldamiseni trepironijat.
4.3. Turvalisuse tagamiseks kindlustada teenusesaajate tõhus abikutsumise süsteem.
4.4. Õueala turvaliseks arendamisel teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Inna Tamm
peaspetsialist (järelevalve)
6