Kiili Vallavalitsus
[email protected]
Nabala tee 2a
Kiili alev Kiili vald, 75401, Harju maakond
04.03.2025 nr 5.1-3/6611-1
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Kiili Vallavalitsuse tegevust täisealiste sotsiaalteenuste
(koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja
teenus, sotsiaaltransporditeenus ja eluruumi tagamise teenus) korraldamisel ja
kättesaadavuse tagamisel.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Kiili Vallavalitsus, Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75 401,
Harju maakond,
[email protected] ja +372 679 0260.
1.4. Paikvaatluse toimumisaeg 13.02.2025.
1.5. Järelevalve teostajad Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse peaspetsialistid Ülle Sihver ja Aime Koger.
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid on dokumentide ja Sotsiaalteenuste ja -
toetuste andmeregistri (STAR) andmete kontrollimine, kirjalik küsitlemine ning kogutud
tõendite analüüs. Järelevalvemenetluse ajal oli järelevalve teostajatel juurdepääs STAR
Kiili Vallavalitsuse menetlustele.
1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid Kiili Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
Ann Vahtramäe, sotsiaalnõunik Anneli Sternfeld ja sotsiaalhoolekande töötaja Marje Perv.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Kiili Vallavalitsus on kontrollitud koduteenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
(üldhooldusteenuse) menetlustes taotlejate abivajadust hinnanud ning sellele vastava abi
väljaselgitamise kohustust teenuste osutamisel või korraldamisel täitnud.
Sotsiaalkindlustusamet lõpetab järelevalvemenetluse.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. Järelevalvemenetlus algatati 20.01.2025, mil Kiili Vallavalitsusele edastati vastav teade nr
5.1-3/1923-1.
3.2. Kiili valla üldandmed ja täisealistele sotsiaalteenuste osutamise korraldamine
Seisuga 01.01.2025 elas Kiili vallas 7121 elanikku, neist vanuses 65+ 713 (10%).
Asukoht Tallinna vahetus läheduses (21 kilomeetrit) loob võimaluse väga suurel osal elanikest
pealinnas töö käia ning saada osa pealinna haridus- ja kultuurivõimalustest. Valla hallatavad
asutused on gümnaasium, lastead, kunstide kool, raamatukogu, rahvamaja ja noortekeskus. Kiili
valla arengukava on koostatud aastateks 2024-2035, eelarvestrateegia 2025-2028 ja
tegevuskava aastateks 2025-2028.
Vallavalitsuse poolt edastatud andmetel olid seisuga 01.01.2025 täisealiste sotsiaalteenuste
saajate arvud järgmised: koduteenus – 4; üldhooldusteenus – 18; isikliku abistaja teenus – 3;
eluruumi tagamise teenus – 7 leibkonda (14 inimest); sotsiaaltransporditeenus – 17. Täisealistele
ei olnud tugisikuteenust määratud.
Keskkonnas Täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenustase antakse ülevaade aastate 2019-2023
võrdluses. Maksimaalselt hinnatakse omavalitsuste teenuste taset kaheksa punktiga. Kiili vallas
oli lähiaastatel hindeks 3-5-5 punkti ning võrdluseks naaberomavalitsustest Saku vallas 5-5-5 ja
Rae vallas 5-5-6 punkti.
Kiili Vallavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna koosseisus on seitse ametikohta. Täisealistele
vallaelanikele sotsiaalteenuste korraldamisega on seotud juhataja ja sotsiaalnõunik.
Koduteenuse osutamiseks on tööl sotsiaalhoolekande töötaja ja eakatele erinevate
meelelahutusürituse korraldajana o,8 koormusega päevakeskuse juhendaja. Kõik ametijuhendid
on leitavad kodulehel https://www.kiilivald.ee/kontaktid.
3.3. SHSis sätestatud nõuete täitmine
3.3.1. Nõuded sotsiaalhoolekandes töötavale sotsiaaltöötajale
SHS § 4 punkt 3 kohaselt on sotsiaaltöötaja sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase
ettevalmistusega kõrgharidusega isik. Tulenevalt SHS § 16¹ võib kohaliku omavalitsuse üksus
sotsiaaltöötajana ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud
sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav
kvalifikatsioon. Nimetatud säte jõustus 08.05.2022 ning sotsiaaltöötajale täpsemate tingimuste
seadmisel anti neile sotsiaaltöötajatele, kellel puudub erialane kõrgharidus või sellele vastav
kvalifikatsioon või sotsiaaltöötaja kutse, nõuetele vastava kvalifikatsiooni omandamiseks
üleminekuaeg kuni 01.07.2026. SHSi enne 08.05.2022 kehtinud regulatsiooni kohaselt võis
sotsiaaltöötajana töötada mistahes kõrgharidusega inimene, kui tal oli lisaks erialane
ettevalmistus.
Täisealiste sotsiaalteenuste korraldamisega on seotud kolm ametnikku. Haridus – ja
sotsiaalosakonna juhataja Ann Vahtramäe nimetati ametisse 22.08.2012, ametnikul on
omandatud nõutav haridus – sotsiaalteaduste magistrikraad sotsiaaltöös. Sotsiaalnõunik Merili
Adamson (viibib vanemapuhkusel) nimetati ametisse 05.08.2019, temal on samuti omandatud
nõutav haridus– sotsiaalteaduste magistrikraad sotsiaaltöös. Sotsiaalnõunik Anneli Sternfeld
nimetati ametisse 06.11.2023, ametnikul on omandatud nõutav haridus– sotsiaalteaduse
magistrikraad rakenduslikus sotsiaaltöös. Järelevalve teostajale esitati tutvumiseks haridust
tõendavate dokumentide fotokoopiad.
SKA seisukoht: SHS § 4 punktis 3 sätestatud nõue on täidetud.
2
3.3.2. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
SHS § 14 lõige 1 kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuse võtta vastu
sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -
toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda.
Kiili Vallavolikogu võttis 07.10.2021 vastu määruse nr 7 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Kiili vallas“. Kehtiv redaktsiooni jõustus 01.06.2024.
SKA seisukoht: SHS § 14 lõikes 1 sätestatud nõue on täidetud.
3.3.3. Teenuse taotlemine ja abivajaduse hindamine
Sotsiaalteenust osutatakse, sotsiaaltoetusi ja muud abi antakse arvestades isiku tahet (SHS § 12
lõige 1). Määruse § 8 sätestab teenuse taotlemise ja taotluse menetlemise. Teenuse saamiseks
tuleb ametiasutusele esitada taotlus, mille vormi kinnitab vallavalitsus.
Juhataja seletuse kohaselt registreerib kõik saabunud taotlused sekretär, temale edastatakse
registreerimiseks ka juhataja ja sotsiaalnõuniku e-postile saabunud pöördumised. Sekretär lisab
dokumendid WebDesktop haldussüsteemi ja tulenevalt sisust saab tööülesande kas juhatajale
või sotsiaalnõunikule (juhataja saab „teadmiseks“). Kasutusel on sotsiaalteenuste taotluse
üldvorm, kuid menetlusse võetakse ka vabas vormis pöördumisi. Ametnikud on teadlikud, et
suuline (telefoni teel) saabunud info tuleb protokollida. Tavapäraselt lepitakse telefonikõnes
kokku kodukülastuse aeg, mil vormistatakse kirjalik taotlus. Kiili Vallavalitsusele esitatakse
sotsiaalteenuste taotluseid vähe, ametnikud saavad operatiivselt kodukülastused planeerida ja
kirjadele vastamise tähtaeg (15 kalendripäeva) või taotluse menetlemise tähtaeg (10 tööpäeva)
pole ületatud.
Info taotleja isiku ja pöördumise aja kohta sisaldub kindlasti korralduses. Menetlusdokumentide
hulgas on nii isiku vabas vormis pöördumine (koduteenuse menetlus 24270216208), aga ka isiku
digitaalselt allkirjastatud sotsiaalteenuste taotlemise vorm (isikliku abistaja teenuse menetlus
23267542244). Lisaks teenuse soovijatele on taotluse esitanud näiteks poeg (üldhooldus
menetluses 23265978925). Enamuses kontrollitud STARi menetlustes ei ole taotlust/avaldust
lisatud.
Abivajaduse hindamise korraldus on sätestatud määruse § 9, mille lõike 2 kohaselt kasutatakse
isiku toimetulekuvõime ning abi- ja hooldusvajaduse hindamisel üldtunnustatud
hindamismetoodikat ja -instrumente. Järelevalvetoimingute ajal oli kasutusel dokument
„Hindamisinstrument hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks“ ja lühem
üldhooldusteenuse hindamisvahend „Hooldusvajaduse hindamine“.
Määrus sätestab. koduteenuse ja üldhooldusteenuse andmise otsustamiseks vajaliku hindamise
läbiviimise tähtajad - taotluse saamist hiljemalt 5 tööpäeva jooksul tehakse kodukülastus, mille
käigus hinnatakse isiku toimetulekuvõimet ja teenuse vajadust (§ 15 lõige 1 ja § 17 lõige 1).
Näiteks koduteenuse menetluses 24270216208 esitati taotlus ja viidi läbi hindamine samal
päeval. Samuti ka üldhooldusteenuse menetluses 24275163761, mil taotluse esitamine ja
abivajaduse hindamine toimus samal päeval.
Isikliku abistaja teenuse korraldust reguleerivates määruse §-des 22 ja 23 abivajaduse hindamist
ei käsitleta – seega saab juhinduda kõrgemal seisvast õigusaktist. Tulenevalt SHS § 28 lõikest 1
on KOVI kohustus hinnata ja täpsustada kõrvalabi vajaduse määra iga isiku puhul eraldi.
Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või
elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.
Koduteenuse vajadust käivad hindamas juhataja ja/või sotsiaalnõunik. Koduteenuse hindamise
käigus võib selguda ka sotsiaaltransporditeenuse vajadus. Koduteenuse vajaduse hindamisele
kaasatakse ka tulevane teenuse vahetu osutaja. Üldhooldusteenuse vajaduse hindamise on
3
reeglina juhataja ülesanne. Tervishoiuteenuse osutaja juures toimunud hindamisel arvestatakse
ka haigla sotsiaaltöötaja täiendava infoga (määruse § 17 lõige 1).
Haldusmenetluse seaduse § 6 ja määruse § 9 lõige 5 annavad ametnikele õiguse kasutada
uurimispõhimõtet ja vajadusel hankida lisainfot. STARi menetlustest nähtub, et ametnik järgib
uurimispõhimõtet ja teeb erinevaid päringuid. Näiteks isikliku abistaja teenuse menetluses
23267542244 on tehtud päringud SKAle, Töötukassale ja Maksu- ja Tolliametile. Kõigis
kontrollitud üldhooldusteenuse menetlustes tehakse regulaarseid päringuid SKAle. Vajadusel on
korralduse koostamiseks vajalik info saadud ka perearstilt, haigla sotsiaaltöötajalt jne.
SKA seisukoht: Kontrollitud menetlustes on abivajadus välja selgitatud ja korraldatud sobiva abi
osutamine. Järgitud on SHS § 15 lõikes 1 sätestatud nõudeid.
3.3.4. Koduteenuse korraldus
Kiili Vallavalitsuse kodulehel on leitav koduteenuse kirjeldus ja teenuse taotlemise info.
Digitaalselt allkirjastatud avaldus tuleb edastada
[email protected] . Ametnike seletuste kohaselt
võetakse vastu ka paberkandjal taotlusi. Otsuse teeb vallavalitsus 10 tööpäeva jooksul arvates
taotluse ja lisadokumentide vallavalitsuse dokumendiregistris registreerimisest. Kodulehel on
lisatud õigusaktid. Kodulehel on ametniku kontaktid ja taotluse vorm.
Haldusleping
SHS § 18 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused, lõike 2 kohaselt määratakse
kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud kas haldusakti või halduslepinguga. Tulenevalt
määruse § 10 lõikest 1 vormistatakse vallavalitsuse otsus haldusaktina.
Juhataja seletuse kohaselt koostab koduteenuse korralduse eelnõu sotsiaalnõunik ja edastab
dokumendiregistri kaudu juhatajale kooskõlastamiseks. Vajadusel annab juriidilist nõu Kiili
Vallavalitsuse vallasekretär. Korralduse alustena on nimetatud (näiteks menetluses
24274878180) Kiili Vallavolikogu 07.10.2021 määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise
kord Kiili vallas“ § 10, § 11, § 14, § 15 ja Kiili Vallavalitsuse 15.02.2022 määrus nr 2
„Sotsiaalteenuste hindade kehtestamine“ § 1 lg 1 , esitatud avaldus ning asjaolud, mis kirjeldavad
sissetulekuid ja hindamistulemusi.
Koduteenused on tasulised. Tulenevalt vallavalitsuse määrusest Sotsiaalteenuste hindade
kehtestamine on tunni hinnaks viis eurot. Vallavalitsusel on õigus kaalutlusotsusega vabastada
teenust vajav isik osaliselt või täielikult teenuse eest tasumisest. Isikult võetava tasu suurus
oleneb teenuse mahust, maksumusest ning teenust vajava isiku ja tema seadusjärgsete
ülalpidajate majanduslikust olukorrast (määruse § 1 lõige 6). Järelevalvetoimingute ajal osutati
koduteenust neljale isikule, neist kolmele teenusesaajale tasuta (näiteks menetluses
24270216208).
Haldusaktide vastuvõtmine järgib sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud
tähtaega kümme tööpäeva. Näiteks menetluses 24270216208. Koduteenuse korralduse edastab
taotlejatele sekretär. Koduteenuse otsuseid ei ole vaidlustatud.
Koduteenuse osutamist konkretiseeriva määruse § 15 lõike 2 kohaselt osutatakse koduteenust
haldusakti ja hoolduskava alusel ning tulenevalt sama sätte lõikest 3 vaadatakse hoolduskava
läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas.
Tulenevalt SHS § 17 lõikest 3 kehtestas sotsiaalkaitseminister 29.06.2023 „Nõuded
koduteenusele“, määrus jõustus 01.01.2025. Kiili Vallavolikogu juhindus sotsiaalkaitseministri
määrusest, 16.05.2024 võeti vastu määruse muudatus ja muudetud määrus jõustus 01.06.2024.
Vajadusel viidi läbi korduvhindamine ja koostati teenuse saajale uus hoolduskava (menetlus
21244995147). Teistes koduteenuse menetlustes (23264889646, 24270216208 ja
24274878180) on lisatud hoolduskava, mille tähtaeg ühtib korralduse tähtajaga. Koduteenuse
sisuks on koduabi ja isikuabi toimingud, määratud on sagedus ja teenuse osutamiseks oluline
info. Hoolduskava lõppu on märgitud teenusesaaja nimi ja allkiri ning vallavalitsuse esindaja ja
vahetu teenuse osutaja nimi ja allkiri. Hoolduskava koostamise kuupäeva lisatud ei ole.
4
STARis avati esimesed koduteenuse menetlused 2018.aastal, kokku on käesoleva ajani avatud
24 menetlust. Dokumentidena on lisatud hindamisdokumendid, korraldused, hoolduskavad ja
päringud (enamus SKAle, ka Tervisekassale jms).
Nõuded koduteenuse osutamisele
SHS § 19 sätestab, et koduteenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
Järelevalve teostajale edastatud karistusregistri teatest nähtub, et vahetult koduteenust osutaval
töötajal puuduvad koduteenuse osutamist takistavad asjaolud.
SKA seisukoht: Järgitud on SHS § 19 nõuet
Teised koduteenuse osutaja tööle võtmise nõuded võib kehtestada tööandja. SKA koostatud
koduteenuse juhendis soovitatakse, et koduteenust osutav isik on hooldustöötajale vastava
erialase ettevalmistusega. Kiili Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande töötaja on omandanud
sotsiaaltöö kõrghariduse. Tema ametijuhendis ei ole nimetatud kvalifikatsioonile esitatavaid
nõudeid. Töötaja õiguste hulgas on õigus saada „teenistuseks vajalikku ametialast
täiendkoolitust“. Intervjuust selgus, et lähiaastatel ei ole sotsiaalhoolekande töötaja
täienduskoolitustel käinud. Töötajal on eetilise käitumise vastutus - „järgib avaliku teenistuse
eetikakoodeksit, järgib sotsiaalvaldkonna töötaja eetikakoodeksit ning täidab vallavalitsuse
sisekorraeeskirju“.
Järelevalvetoimingute ajal osutati koduteenust vaid neljale inimesele. Hoolduskavade kohaselt
on töötaja koduabi ja isikuabi toimingute maht väike. Töötaja töökohustuste hulka kuulub ka
sotsiaaltransporditeenuse osutamine vallale kuuluva transpordivahendiga, sh tellimuste
vastuvõtmine ning töögraafiku koostamine; koduteenuse ja sotsiaaltransporditeenuse osutamise
üle arvestuse pidamine, nõutud dokumentatsiooni täitmine; eakate õnnitlemine kodudes
sünnipäevadel; toidupangast toiduabipakkide toomine ja abivajajatele toimetamine;
informatsiooni edastamine vallaelanike abivajaduse kohta teistele sotsiaalosakonna ametnikele;
klientide sotsiaalnõustamine; vallavalitsuse poolt antud personaalsele elektronpostiaadressile
saabunud kirjade igapäevane lugemine ja neile vastamine ja ühekordsete ülesannete täitmine.
Ametijuhendi kohaselt on sotsiaalhoolekande töötaja otseseks juhiks haridus- ja
sotsiaalosakonna juhataja. Omavalitsus on taganud töötajatele olulised töövahendid (auto,
kindad, maskid jms.).Vallavalitsuse kirjalikust vastusest selgus, et sotsiaaltöötajad on kohtunud
kahe koduteenuse erasektori osutajaga ja on saavutatud eel-lepe, mille kohaselt saab vajaduse
ilmnemisel koduteenust erasektori osutajatelt osta suuremas mahus (näiteks nädalavahetustel
või õhtusel ajal).
3.3.5. Üldhooldusteenuse korraldus
Kiili Vallavalitsuse kodulehel on avalikustatud alates 01.07.2023 muutnud üldhooldusteenuse
rahastamise kord ja teenuse taotlemise info. Digitaalselt allkirjastatud avaldus tuleb edastada
[email protected] või paberkandjal taotlus esitada Kiili Vallavalitsusele. Otsuse teeb vallavalitsus
10 tööpäeva jooksul arvates taotluse ja lisadokumentide vallavalitsuse dokumendiregistris
registreerimisest. Lisatud on õigusaktid, kontaktisiku info ja taotluse vorm.
Haldusotsus
Tulenevalt määruse § 17 lõikest 7 koostatakse üldhooldusteenuse osutamise ja rahastamise
kohta vallavalitsuse haldusakt, milles sätestatakse kulude jaotus. Tulenevalt juhataja
ametijuhendist on tema ülesanne teenistuskohustustest tuleneva õigusakti eelnõu
ettevalmistamine (punkt 3.8). Vallavalitsuse istungi toimuvad reeglina igal teisipäeval.
Haldusaktide vastuvõtmine järgib reeglina sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 25 lõikes 1
sätestatud tähtaega kümme tööpäeva. Näiteks menetluses 24275163761 esitati avaldus
10.12.2024 ja korraldus võeti vastu 17.12.2024.
5
Üldhooldusteenuse korralduse alustena on nimetatud (näiteks menetluses 24275415869) Kiili
Vallavolikogu 07.10.2021 määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Kiili vallas“ §
171 lõiked 1-7, Kiili Vallavalitsuse 13.06.2023 määruse nr 4 „Väljaspool kodu osutatava
ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäära kehtestamine“ § 1, esitatud
avaldus ning asjaolud, milles on kirjeldatud abivajaduse hindamise tulemust, taotleja
sissetulekuid ja teenuseosutaja kohatasu. Üldhooldusteenuse osalise rahastamise korralduste
peale ei ole vaideid esitatud.
Määruse § 10 lõikest 4 tuleneb vallavalitsuse kohustus teavitada taotlejat otsusest 5 tööpäeva
jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil. Juhataja seletuse kohaselt edastatakse haldusakt
teenuseosutajale läbi dokumendiregistri. Seni ei ole hooldekodud soovinud saada kohaliku
omavalitsuse hindamisdokumenti. Enamasti on teenusesaajad liikunud üldhooldusteenusele
õendusabiteenuselt ning seetõttu on hooldekodudele olulisem tervishoiuteenuse osutaja hinnang
tervisliku seisundi kohta.
Tulenevalt määruse § 17 lõikest 8 sõlmitakse haldusakti alusel kolmepoolne leping
teenuseosutaja, teenuse saaja või tema eestkostja ja vallavalitsuse vahel, määrates selles
muuhulgas kindlaks isiku kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse
ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal. Kontrollitud menetlustes ei olnud STARi
kolmepoolseid lepinguid lisatud. Võimalik, et enne 01.07.2023 toimus kolmepoolse halduslepingu
sõlmimine, mille üldsätete kohaselt pidi teenus vastama õigusaktides sätestatud nõuetele jms.
Seisuga 01.01.2025 osales Kiili Vallavalitsuse 18 vallaelaniku üldhooldusteenuse rahastamises.
Määruse § 17 lõike 10 kohaselt peetakse teenuse osutamise kohta arvestust STAR
infosüsteemis. Juhataja ametijuhendis sisaldub ülesanne valla õigusaktidega pandud või otsese
juhi poolt antud muude seaduslike ühekordsete teenistusalaste ülesannete täitmine (punkt 3.15).
Paikvaatluse päeval oli üldhoolduse teenusel 16 vallaelanikku, nende kõigi kohta oli avatud
menetlused „ööpäevaringne üldhooldusteenus“.
SKA seisukoht: Järgitud on SHS § 21 lõike 1 nõuet.
KOVi kohustus rahastada hoolduskulu
SHS ei sätesta, kuidas täpselt pidi enne 01.07.2023 üldhooldusteenusele asunud isiku teenuse
vajaduse hindamist läbi viima. Kuid sätestab, et teenusvajaduse hindaja peab olema ametnik.
Kiili Vallavalitsus on nimetatud nõuet järginud, hooldekodudes hindamas käies koguti vajalikku
infot teenusesaajatelt, hooldustöötajatelt ja tehti STARi kaudu päringuid. Näiteks menetluses
23263822381 juba 01.04.2023.
Enne 01.07.2023 teenusel viibivate isikute puhul (näiteks menetluses 23263822686) oli
hindamisel järgmised valdkonnad: adekvaatsus, järelevalve, haavandid, lamatised, kukkumisrisk,
WC kasutamine, riietumine, hügieenitoimingud, liikumine, toitumine, ravimid. Nimetatud
hindamine on aluseks Kiili Vallavalitsuse 20.06.2023 korraldusele nr 289. Korraldustest
nimetatakse ka üldhooldusteenusel olijate avalduste esitamise kuupäeva, kuid kontrollitud
menetluste juurde avaldusi lisatud ei ole.
SKA seisukoht: Kontrollitud menetlustes on SHS § 221 lõike 1 nõue täidetud.
KOVi võimalus määrata hoolduskulu piirmäär
SHS § 221 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada hoolduskomponendi
kulude tasumise piirmäära. Tulenevalt määruse § 171 lõikest 3 otsustab Kiili Vallavalitsus
määrusega üldhooldusteenuse kulude tasumise piirmäära (hoolduskulu). Kiili Vallavalitsuse
01.07.2023 määruse kohaselt on üldhooldusteenuse tasumise piirmäär/hoolduskulu 650 eurot.
Info on kodulehel avalikustatud.
SHS seletuskirja kohaselt saab KOV piirmäära kehtestamisel aluseks võtta koostööpartnerite või
haldusterritooriumil või koostööpiirkondades tegutsevate ööpäevaringse üldhooldusteenuse
6
pakkujate hinnataseme. Kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäär ei pea katma
kvalifitseeritud hooldustöötajate kulusid iga teenuseosutaja juures, vaid see peab kindlustama
inimesele teenuse tegeliku kättesaadavuse selliselt, et tal on võimalus valida vähemalt mõne
teenuseosutaja vahel. KOVi poolt kehtestatud piirmäär ei ole takistuseks hooldekodukoha
leidmisel, kuid võib olla ebapiisav kõigis hooldekodudes hoolduskulude katmiseks ja tuleb
arvestada täiendava tasumisega. Näiteks on teenuseosutajate kodulehtede info põhjal
hoolduskulu AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse Kose Kodu vahemikus 720-850 (alates 01.04.2025
muutub 820-950), Benita Kodu AS 604; 809; 1053 (alates 01.04.2025 685, 910, 1160) ja Hageri
Hooldekodu MTÜs 591 (alates 01.04.2025 640.00).
Kiili Vallavalitsus kinnitas kirjalikus vastuses, et vallavalitsus on hooldekodude hoolduskulude
seire kohustuse delegeerinud haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajale (ametijuhendi punkt 3.3).
Paar korda aastas toimuv analüüs on ilmsiks toonud probleeme arvete koostamise selgusega
(kogu makstav summa ühel real, märkimata on hoolduskulu, väiksema sissetuleku hüvitis, KOVi
lisakulu). Nendel juhtudel on juhataja hooldekodudega ühendust võtnud ja seejärel on koostatud
nõuetekohane arve. STARi ööpäevaringse üldhooldusteenuse menetlusest nähtub, et juhataja
esitab SKAle päringuid (viimati 2025. aasta jaanuaris) veendumaks teenusesaajate sissetuleku
suuruses (näiteks menetlustes 23263822381 ja 23263821906).
KOVi kohustus tasuda osaliselt majutus- ja toitlustuskulud
SHS § 221 lõige 5 nimetab olukorrad, mil KOVil on kohustus tasuda keskmisest
vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele teenusesaajatele osaliselt ka nende
makstavad majutus- ja toitlustuskulud. Kiili Vallavalitsuse info kohaselt hüvitati
järelevalvetoimingute alguses keskmisest vanaduspensionist madalama sissetuleku vahe
kümnele teenusesaajale.
Näiteks menetluses 23265978925. Vallavalitsuse 03.10.2023 korralduses on info, et
teenusesaaja sissetulekuks on vanaduspension 578.44 eurot. Kuna isiku vanaduspension on
väiksem kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise
vanaduspensioni suurus, siis on isikul õigus väiksema sissetuleku hüvitisele (2023.aastal 635.89
eurot 578.44=57,45 eurot). Korralduse kohaselt tasutakse alates 04.10.2023 teenuseosutajale
hoolduskulu summas 650 eurot ning väiksema sissetuleku hüvitist summas 57.45 eurot igakuiselt
esitatava arve alusel tähtajatult kuni hooldusvajaduse äralangemiseni. Antud menetluses tasub
isik omaosaluse summas 578.44 eurot ning teenuse maksumusest puudujääva osa summas
14.11 eurot ja vajadusel käiberaha tasuvad seadusjärgsed ülalpidajad.
SKA seisukoht: Järgitud on SHS § 221 lõikes 5 sätestatud nõuet.
3.3.6. Tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, sotsiaaltransporditeenuse ja eluruumi
tagamise teenuse korraldus
Kiili Vallavalitsuse kodulehel on leitavad teenuste kirjeldused, teenuse taotlemise info, ametniku
kontaktid ja taotluse vorm. Digitaalselt allkirjastatud avaldus tuleb edastada
[email protected].
Otsuse teeb vallavalitsus 10 tööpäeva jooksul arvates taotluse ja lisadokumentide vallavalitsuse
dokumendiregistris registreerimisest.
Kodulehele on lisatud on õigusaktid. Muuhulgas Sotsiaalteenuste hindade kehtestamine, mille
kohaselt on isikliku abistaja teenuse hind üks euro/tund, tugiisikuteenuse hind on 1,5 eurot/tund
ning sotsiaaltransporditeenuse hind jaotud järgnevalt:
1) juhuveoteenus Kiili valla haldusterritooriumil asuvasse sihtkohta sõitmisel kolm eurot
sõidukord (edasi-tagasi);
2) juhuveoteenus väljaspool Kiili valla haldusterritooriumit asuvasse sihtkohta sõitmisel
kaheksa eurot sõidukord (edasi-tagasi kuni 60 km), iga lisanduv kilomeeter 0,20 eurot;
3) ootetunni hind väljaspool Kiili valla haldusterritooriumit asuvasse sihtkohta sõitmisel kaks
eurot/tund.
7
Tugiisikuteenuse korraldamise alused on sätestatud määruse §-des 18 ja 19.
Järelevalvetoimingute ajal ei osutatud täisealistele isikutele tugiisikuteenust.
Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu ning teenuse osutamise korraldamise alused on
sätestatud määruse §des 22 ja 23. Seisuga 01.01.2025 oli teenuse saajaid kolm.
Järelevalvetoimingute alguses oli teenusel üks isik. STARis menetluse 23267542244
dokumentide hulgas on digitaalselt allkirjastatud taotlus teenuse osutamiseks 2025. aastal,
sotsiaalnõuniku tehtud päringud, vallavalitsuse 17.12.2024 korraldus, isikliku abistaja nõusolek
ja 19.12.2024 sõlmitud käsundusleping.
Kõnealuse korralduse õiguslikud alused on Kiili Vallavolikogu 07.10.2021 määruse nr 7
„Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Kiili vallas“ § 10, § 11, § 22 § 23, § 28, § 29 ja Kiili
Vallavalitsuse 15.02.2022 määruse nr 2 „Sotsiaalteenuste hindade kehtestamine“ § 1 lõige 2,
lõike 4 punktid 2 ja 3. Teenuse osutamise periood on 01.01.2025-31.12.2025, mil teenusesaaja
tasub omaosalust 8. eurot kuus. Juhataja seletuse kohaselt on ta enne käsunduslepingu
sõlmimist veendunud, et isiklik abistaja ei ole teenusesaaja lähisugulane ning vallavalitsuse nimel
on tehtud päring Karistusregistrisse.
Käsunduslepingus on käsundi sisuks muuhulgas ülesanne täita aruannet teenuse osutamise
kohta märkides teenuse osutamise asukoha, kuupäevad, kellaajad (poole tunni täpsusega) ja
osutatud teenuse maht tundides. Käsunduslepingule ei ole aruande vormi lisatud. Järelevalve
teostajale edastati isikliku abistaja teenuse aruande vorm, millele saab märkida teenuse saaja,
teenuse osutaja, toimingu nimetuse, osutamise päevad, kellaajad ja teenuse osutamise tunnid.
Seisuga 01.03.2025 ei olnud aruanded STARi lisatud.
Määruse § 28 kirjeldab sotsiaaltransporditeenuse eesmärki ja sisu ning § 29 osutamise
korraldamist. Kolm tööpäeva enne soovitud sõiduaega esitatavasse taotlusse märgitakse
teenuse kasutamise aeg, sihtkoht või marsruut ja teenuse vajaduse põhjendus. Tellimus loetakse
kokku lepituks, kui vallavalitsus on kinnitanud teenuse osutamise kuupäeva ja kellaaja.
Sotstransporditeenuse saamine ei ole sõltuvuses isikule määratud puude olemasolust, pigem on
vajaduspõhine.
STARi menetlustest nähtub, et vallavalitsuse korraldus sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks
võib seotud olla koduteenuse (menetlus 24270216208) ja isikliku abistaja teenuse osutamisega
(menetlus 23267542244). Juhataja seletuse kohaselt osutatakse teenust nii vallavalitsuse poolt
kui ka hanke korras leitud teenuseosutaja poolt. Lisaks on ühekordsed sõiduteenuse ostud,
näiteks raamitransport. Kui teenuse osutaja on vallavalitsus, siis on tähtajaks märgitud „kuni
abivajaduse äralangemiseni“ (25276457669).
STARis avati esimesed sotsiaaltransporditeenuse menetlused 2019. aastal. Seisuga 01.03.2025
oli avatud 44 menetlust, neist kehtivad 14. Kõik kontrollitud menetlused (25276453060,
25276453387, 25276453542 ja 25276457669) oli avanud juhataja ja kõigis menetlustes oli lisatud
korraldus.
Määruse §-d 30-34 sätestavad eluruumi tagamise teenuse eesmärgi ja sisu, kohandamise ja
tagamise korraldamise, üürilepingu sõlmimise ja teenuse maksumuse. STARis on esimesed
eluruumi tagamise teenuse menetlused avatud 2020.aastal, kokku on 20 eluruumi tagamise
teenuse menetlust ja neist aktiivsed kaheksa menetlust (seisuga 01.03.2025). Viimased neli on
avanud sotsiaalnõunik.
Menetluses 24271546089 on korralduse õiguslikud alused sotsiaalhoolekande seaduse § 14
lõige 1 ja § 41, Kiili Vallavolikogu 07.10.2021 määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise
kord Kiili vallas“ § 30 lõige 1, § 32 lõike 1 punkt 1, § 33, § 34 lõige 1 ning Kiili Vallavalitsuse
15.02.2022 määruse nr 2 „Sotsiaalteenuste hindade kehtestamine“ § 1 lõige 5.
Sotsiaalnõuniku seletuse kohaselt on lepingu tähtajaks üks aasta ja tema ülesandeks on
üürnikele meelde tuletada, et tähtaeg lõpeb ja tuleb saata uus taotlus. Lepingu pikendamise eel
hinnatakse uuesti majanduslikku toimetulekut (esitatakse konto väljavõtted). Kaks eluruumi
lepingu partneritest on riikliku toimetulekutoetuse saajad ja nende konto väljavõtted on vallal
olemas. Eluruumi lepingu pikendamisel tehakse vallavalitsuse istungil protokolliline otsus, eraldi
korraldust ei tehta.
8
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1.Sotsiaalteenuste planeerimisel ja osutamisel lähtuda SKA KOV nõustamisüksuse koostatud
soovituslikest juhendmaterjalidest.
4.2. Kaaluda abivajaduse hindamiseks elektroonilise hindamisvahendi kasutusele võtmist
STARi keskkonnas, mis võimaldab abivajaja teavet koguda ja analüüsida ühtses ja standarditud
vormis.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aime Koger
peaspetsialist (järelevalve)
9